<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑357/13</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62013CC0357</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2471">EU:C:2014:2471</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>10</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>10</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST JÄÄSKINENI ETTEPANEK – KOHTUASI C‑357/13</P><P>DRUKARNIA MULTIPRESS</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Niilo Jääskinen</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20141218">18. detsembril 2014</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑357/13</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Drukarnia Multipress sp. z o.o. w Krakowie</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Minister Finansów</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny (Poola))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Maksustamine</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2008/7/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 2</KEYWORD><KEYWORD>Kapitali koondumise kaudne maksustamine</KEYWORD><KEYWORD>Aktsiakapitaliga usaldusühingusse tehtavate kapitali sissemaksete maksustamine kapitalimaksuga</KEYWORD><KEYWORD>Võimalus kvalifitseerida niisugune äriühing kapitaliühinguks</KEYWORD><KEYWORD>Maksuvabastused</KEYWORD><KEYWORD>Tulunduslike, kuid kapitaliühinguteks mitte peetavate üksuste suhtes kohaldatav kord</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus puudutab peamiselt mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/> tõlgendamist nõukogu <DATE ISO="20080212">12. veebruari 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/7/EÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="046" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2008">ELT L 46, lk 11</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 2 lõike 1 punktide b ja c tähenduses. [Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>kapitali suurendamine<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/> asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>kapitali koondumine<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>.]</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja pooled on Poola õiguse alusel asutatud osaühing Drukarnia Multipress sp. z o.o. w Krakowie (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Drukarnia<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/>) ja Minister Finansów (rahandusminister, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>minister<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>) ning selle ese on viimase keeldumine käsitada Poola õiguse alusel asutatud aktsiakapitaliga usaldusühingut Drukarnia aktsiakapitaliga usaldusühinguks ümberkujundamise raames siseriikliku maksu kohaldamise osas kapitaliühinguna direktiivi 2008/7 tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>See kohtuasi näitab direktiivi 2008/7 sõltumatust siseriikliku ühinguõiguse eripäradest, sest mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> kohaldamisala kindlaksmääramine selle direktiivi tähenduses eeldab, et minnakse kaugemale asjaomase äriühingu formaalsest kvalifikatsioonist siseriiklikus õiguses.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/7 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Käesolevas direktiivis tähendab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/> järgmist:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ühing, mis esineb I lisas loetletud mis tahes kujul;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>mis tahes äriühing, ühistu või muu juriidiline isik, mille kapitali või vara osadega võib kaubelda börsil;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>mis tahes tulunduslik äriühing, ühistu või muu juriidiline isik, mille liikmetel on õigus oma osasid eelneva loata võõrandada kolmandatele isikutele ning kes vastutavad kõnealuse äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku võlgade eest üksnes oma osade ulatuses.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 2 lõike 2 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>[käsitatakse selle direktiivi kohaldamisel] kapitaliühinguna ka kõiki teisi tulunduslikke äriühinguid, ühistuid või muid juriidilisi isikuid<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/7 artiklis 9 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Liikmesriigid võivad otsustada artikli 2 lõikes 2 osutatud üksusi kapitalimaksu osas kapitaliühingutena mitte käsitada.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poola õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Tsiviilõiguslike tehingute maksustamise seaduse (ustawa o podatku od czynności cywilnoprawnych, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>tsiviilõiguslike tehingute maksustamise seadus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20000909">9. septembri 2000. aasta</DATE> Ustawa podatku od czynności cywilnoprawnych (Dz. U 2010, nr 101, punkt 649).</P></NOTE> § 1 lõikes 1 on sätestatud, et maksustatakse tsiviilõiguslikke tehinguid, sh äriühingute asutamislepinguid ja lepingutesse tehtud muudatusi, kui need suurendavad tsiviilõigusliku tehingu maksustatavat väärtust.</TXT></NP><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Tsiviilõiguslike tehingute maksustamise seaduse § 1 lõikes 3 on täpsustatud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>äriühingu asutamislepingu muudatus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/> hõlmab isikuühingu puhul <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>äriühingu kapitali sissemakse tegemist või sissemakse suurendamist, kui äriühingu vara või kapital selle väärtuse võrra suureneb<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/>; kapitaliühingu puhul <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>kapitali suurendamist sissemaksete tegemisega või äriühingu omavahenditest ja täiendavaid sissemakseid<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Aktsiakapitaliga usaldusühingusse tehtavaid sissemakseid maksustatakse seega samamoodi nagu sissemakseid kapitaliühingusse. Tsiviilõiguslike tehingute maksustamise seaduse § 2 punkt 6 välistab siiski maksustamise äriühingu asutamislepingute ja nende muudatuste puhul, kui need on seotud sellega, et kapitaliühingusse tehakse osade või aktsiate omandamise vastu sissemakse kapitaliühingu varaga või osaga kapitaliühingu varast ning teise kapitaliühingu osade või aktsiatega, mille tagajärjel saadakse selles kapitaliühingus häälteenamus. Selle sättega võetakse üle direktiivi 2008/7/EÜ artikli 5<?PAGE NO="3"?> lõike 1 punkt e<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 1 punkt e on sõnastatud nii: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Liikmesriigid ei maksusta ühelgi viisil kaudselt järgmisi tehinguid:</P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>artiklis 4 osutatud ümberkorraldustegevus.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></NOTE> koosmõjus artikli 4 lõike 1 punktiga b<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Selle artikli 4 lõike 1 punktis b on nähtud ette:</P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei käsitata järgmisi ümberkorraldustegevusega seotud tehinguid kapitali sissemaksena:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kui loodav või juba olemas olev kapitaliühing omandab teise kapitaliühingu aktsiaid, mis esindavad teise kapitaliühingu häälteenamust, tingimusel et omandatavate aktsiate eest tehtav sissemakse koosneb vähemalt osaliselt väärtpaberitest, mis esindavad endise äriühingu kapitali. Kui häälteenamus saavutatakse kahe või enama tehinguga, käsitatakse ümberkorraldustegevusena üksnes seda tehingut, millega saavutati häälteenamus ning mis tahes järgmisi tehinguid.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></NOTE> ja seeläbi täidetakse liikmesriikidele pandud kohustust hoiduda kapitaliühingute ümberkorraldustegevuse igasugusest kaudsest maksustamisest. Seda tsiviilõiguslike tehingute maksustamise seaduses ette nähtud maksuvabastust kohaldatakse kapitaliühingute suhtes ja seega mitte aktsiakapitaliga usaldusühingu suhtes, mida peeti Poola õiguses isikuühinguks.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Drukarnia, kes kavatses ennast ümber korraldada aktsiakapitaliga usaldusühinguks ja suurendada seejärel oma aktsiakapitali mitterahalise sissemaksega, mis koosneb teise aktsiakapitaliga usaldusühingu aktsiatest, ühe aktsiaseltsi aktsiatest ja ühe osaühingu osadest, esitas Poola maksuametile <DATE ISO="20120921">21. septembril 2012</DATE> taotluse tõlgendada tsiviilõiguslike tehingute maksustamist reguleerivaid õigusnorme. Nagu Wojewódzki Sąd Administracyjny (Poola) märgib, reguleerib tsiviilõiguslike tehingute maksustamise seadus nimelt maksustamist kapitalimaksuga direktiivi 2008/7 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt kohtuotsus Logstor ROR Polska (C‑212/10, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:404">EU:C:2011:404</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Drukarnia väitis, et aktsiakapitaliga usaldusühingud on kapitaliühingud direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses. Selle direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti b kohaselt koostoimes artikli 5 lõike 1 punktiga e ei saa eespool nimetatud ümberkorraldustegevust tema sõnul selle maksuga maksustada.</TXT></NP><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>Minister leidis <DATE ISO="20121120">20. novembri 2012. aasta</DATE> üksikjuhu tõlgendustes, et Poola õiguse alusel asutatud aktsiakapitaliga usaldusühingud ei kuulu direktiivi 2008/7 kohaldamisalasse. Ta leidis ühelt poolt, et ainult üks osa aktsiakapitaliga usaldusühingute osasid ja liikmeid vastab tingimustele, mis võimaldavad neid pidada kapitaliühinguteks direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punkti b või c tähenduses. Teisalt oli Poola Vabariik otsustanud mitte kanda aktsiakapitaliga usaldusühingut direktiivi 2008/7 I lisasse,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Direktiivi 2008/7 I lisas on toodud loetelu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>kapitaliühingutest<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/>, mida peetakse kapitaliühinguteks siseriiklikus õiguskorras. Selles küsimuses märgin, et Hispaania, Itaalia, Prantsuse ja Saksamaa õigusest lähtudes lisati aktsiakapitaliga usaldusühing I lisasse.</P></NOTE> vaid oli eelistanud teha selle direktiivi artiklis 9 pakutud valiku ning aktsiakapitaliga usaldusühinguid ei saa seega pidada ka kapitaliühinguteks selle direktiivi artikli 2 lõike 2 tähenduses. Järelikult ei kohaldata aktsiakapitaliga usaldusühingute suhtes direktiivi 2008/7 artikleid 4, 5 ja 7.</TXT></NP><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Drukarnia esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse, millega palus eespool nimetatud üksikjuhu tõlgendused tühistada sel põhjusel, et nendega on eelkõige rikutud direktiivi 2008/7 artikli 2 lõiget 1. Minister kordas oma argumente ja palus jätta kaebus rahuldamata.</TXT></NP><NP><NO.P>14.</NO.P><TXT>Selles olukorras otsustas Wojewódzki Sąd Administracyjny menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised kaks eelotsuse küsimust:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>1.</NO.P><TXT>Kas [...] direktiivi [2008/7] artikli 2 lõike 1 punkte b ja c tuleb tõlgendada nii, et aktsiakapitaliga usaldusühing on käsitatav kapitaliühinguna, kui kõnealuse äriühingu õiguslikust olemusest nähtub, et direktiivi artikli 2 lõike 1 punktides b ja c sisalduvatele tingimustele vastab vaid üks osa äriühingu kapitalist ja osanikest?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, tuleb [...] direktiivi [2008/7] artiklit 9 tõlgendada nii, et kuna see annab liikmesriigile õiguse direktiivi [2008/7] artikli 2 lõikes 2 osutatud üksuseid kapitaliühingutena mitte käsitada, siis on liikmesriigil [nende üksuste kapitalimaksuga] maksustamisel täielik otsustusvabadus?<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtus <DATE ISO="20130627">27. juunil 2013</DATE>. Kirjalikke seisukohti esitasid Drukarnia, minister, Poola valitsus ja Euroopa Komisjon. Drukarnia, Poola valitsuse ja komisjoni suulised seisukohad kuulati ära kohtuistungil, mis toimus <DATE ISO="20141022">22. oktoobril 2014</DATE>.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esimene küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>Vaidlus põhikohtuasjas tekkis direktiivi 2008/7 artikli 2 tõlgendamise teemal. Selles küsimuses tuleb märkida, et viidatud artiklis on osundatud neljale äriühingute kategooriale, sõltumata asjaomase üksuse konkreetsest ühinguvormist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt ka kolmel üksusekategoorial põhinev tüpoloogia, mille pakkus välja kohtujurist Darmon oma ettepanekus kohtuasjas Amro Aandelen Fonds (112/86, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:338">EU:C:1987:338</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 7 ja 8).</P></NOTE> Näiteks selle direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt hõlmab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/> kõigepealt kapitaliühinguid, mille liikmesriigid on otsustanud kanda direktiivi 2008/7 I lisasse. Artikli 2 lõike 1 punkti b kohaselt hõlmab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/> lisaks mis tahes äriühingut, ühistut või muud juriidilist isikut, mille kapitali või vara osadega võib kaubelda börsil. Vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile c on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>kapitaliühingu<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/> ka tulunduslik äriühing, ühistu või muu juriidiline isik, mille liikmetel on õigus oma osasid eelneva loata võõrandada kolmandatele isikutele ning kes vastutavad kõnealuse äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku võlgade eest üksnes oma osade ulatuses. Neljas kategooria on lõpuks ette nähtud direktiivi 2008/7 artikli 2 lõikes 2, mille järgi käsitatakse selle direktiivi kohaldamisel kapitaliühinguna ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>kõiki teisi tulunduslikke äriühinguid, ühistuid või muid juriidilisi isikuid<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul küsib siseriiklik kohus Euroopa Kohtult, kas direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punktides b ja c ette nähtud tingimused peavad olema täidetud äriühingu kogu kapitali ja kõikide osanike/aktsionäride puhul või piisab äriühingu õiguslikku laadi arvestades sellest, et need tingimused on täidetud ühe osa puhul asjaomase äriühingu kapitalist ja osanikest/aktsionäridest.</TXT></NP><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kohtutoimikust ilmneb nimelt, et aktsiakapitaliga usaldusühing on hübriid isikuühingust ja kapitaliühingust, kusjuures tuleb täpsustada, et Poola õiguses on usaldusühing kvalifitseeritud isikuühinguks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Kohtuistungil toimunud aruteludest ilmneb, et Poola õiguse alusel asutatud isikuühingud, sh aktsiakapitaliga usaldusühing ei ole juriidilised isikud. Selles küsimuses tuleb märkida, et isegi kui nõustuda, et direktiiv 2008/7 põhineb mõistel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>juriidiline isik<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/> (sest seda direktiivi kohaldatakse äriühingute, ühistute ja teiste juriidiliste isikute suhtes), ei ole mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>juriidiline isik<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/> siiski liidu õiguses ühtlustatud. Sellest järeldub, et selleteemaline arutelu õigusteoorias on direktiivi 2008/7 kohaldamise seisukohast asjakohatu. Kohtutoimikust ilmneb igal juhul, et aktsiakapitaliga usaldusühingul on kohtumenetlusteovõime ning tal võivad olla oma nimel õigused ja kohustused.</P></NOTE> Aktsiakapitaliga usaldusühing võimaldab seega aktiivsel investoril (täisosanik) ja passiivsel investoril (aktsionär) ühineda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Kidyba, A., <HT TYPE="ITALIC">Komentarz aktualizowany do art. 1‑300 ustawy z dnia <DATE ISO="20000915">15 września 2000 r.</DATE> Kodeks spółek handlowych</HT>; kommentaar Poola äriseadustiku artikli 1 punkti 6 ja artikli 125 kohta; Lewandowski, R., <HT TYPE="ITALIC">Polska koncepcja legislacyjna spółki komandytowo akcyjnej</HT>, punkt 1.1 jj. Kluwer 2007.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT>Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, peab aktsiakapitaliga usaldusühingu liikmete hulgas olema vähemalt üks täisosanik ja üks aktsionär. Täisosaniku suhtes kohaldatakse täisühingu või usaldusühingu osaniku suhtes kohaldatavat korda, samas kui aktsionäri suhtes kohaldatakse kapitaliühingu aktsionäri suhtes kohaldatavat korda. Lisaks tuleb märkida, et kõikides küsimustes, mida ei ole aktsiakapitaliga usaldusühingu osas eraldi reguleeritud, on analoogia alusel kohaldatavad aktsiaseltsi käsitlevad sätted, välja arvatud küsimustes, mis puudutavad täisosanike vahelisi õigussuhteid, millele on kohaldatavad täisühingut (isikuühing) käsitlevad sätted.</TXT></NP><?PAGE NO="5"?><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>Arvestades aktsiakapitaliga usaldusühingu segalaadi, koosneb selle kapital kahte liiki kapitalist: esiteks aktsiakapitalist (<HT TYPE="ITALIC">kapitał zakładowy</HT>), mis vastab aktsiatele ja mida reguleerivad <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> Poola äriseadustiku<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="20000915">15. septembri 2000. aasta</DATE> Ustawa Kodeks spółek handlowych (Dz.U.2013, punkt 1030).</P></NOTE> aktsiaseltsi käsitlevad sätted, ja teiseks kapitalist, mis koosneb täisosanike sissemaksetest (<HT TYPE="ITALIC">kapitał udziałowy</HT>), mille suhtes kohaldatakse täisühingut äriseadustiku tähenduses reguleerivaid sätteid.</TXT></NP><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>Selles küsimuses pooldavad Drukarnia ja komisjon oma seisukohtades tõlgendust, et aktsiakapitaliga usaldusühingud on kapitaliühingud direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punktide b ja c tähenduses, sest nendes punktides ei ole nõutud, et kogu kapital või selle äriühingu kõik liikmed vastaksid kehtestatud tingimustele. Minister ja Poola valitsus esitavad aga vastupidise seisukoha. Nad väidavad esiteks, et võttes arvesse asjaolu, et usaldusühingute puhul on ülekaalus isikuühingu tunnused, ei kandnud Poola Vabariik seda äriühingu vormi direktiivi 2008/7 I lisasse, ja teiseks, et direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punktist b või c ei ilmne, et piisab sellest, kui vaid üks osa äriühingu kapitalist ja liikmetest vastab ette nähtud tingimustele.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punktide b ja c tõlgendamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/7 eesmärgid ja ülesehitus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestama mitte üksnes sätte sõnastust ja sellega taotletavat eesmärki, vaid ka sätte konteksti ja selle tekkelugu, mis võib anda selle tõlgendamiseks asjakohast teavet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt selle kohta eelkõige kohtuotsus Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu (C‑583/11 P, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:625">EU:C:2013:625</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT>Nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudest kui ka võrdsuse põhimõttest tuleneb, et liidu õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ning ulatuse kindlaks määramiseks, tuleb üldjuhul kogu Euroopa Liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Ekro (327/82, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:11">EU:C:1984:11</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 11).</P></NOTE> Direktiivi 2008/7 artikli 2 lõikes 1 on määratletud kõigile liikmesriikidele kohustuslikult ja ühetaoliselt need äriühingud, mida direktiivi tähenduses loetakse kapitaliühinguteks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> kohtuotsus ING. AUER (C‑251/06, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:658">EU:C:2007:658</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 28).</P></NOTE> Sellest järeldub minu arvates, et viimati viidatud õigusnorm loob sõltumatu mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>kapitaliühing ja sellega samastatav üksus<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/>, nõudes samal ajal, et need ühingud oleksid äriühingud, ühistud või muud juriidilised isikud siseriikliku õiguse tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt võrreldes määratlusega, mis on toodud nõukogu <DATE ISO="19690717">17. juuli 1969. aasta</DATE> direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="249" PAGE.FIRST="25" DATE.PUB="1969">EÜT L 249, lk 25</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 11) artikli 5 lõikes 2, kohtuotsus Felicitas Rickmers‑Linie (270/81, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:281">EU:C:1982:281</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 14).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on sõna-sõnaline tõlgendus vastuolus direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 sõnastusega, mis ei võimalda esitatud küsimusele kergesti vastata.</TXT></NP><?PAGE NO="6"?><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Teleoloogilisest seisukohast ilmneb direktiivi 2008/7, millega sõnastati ümber direktiiv 69/335<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Sellel direktiivil oli kaks eesmärki: esiteks ühtlustada ammendavalt makse, millega kapitali koondumisi maksustatakse (kapitalimaks, tempelmaks ja maks, mida võetakse ümberkorraldustehingutelt), mis puudutab nende struktuuri, ning teiseks takistada liikmesriikidel kehtestamast või kohaldamast muid makse, millel on samasugused omadused.</P></NOTE>,põhjendustest 2‐14, et kaudsed maksud, millega kapitali koondumisi maksustatakse, tekitavad diskrimineerimist, topeltmaksustamist ja lahknevusi, mis takistavad kapitali vaba liikumist, ning et parim lahendus on kaotada kapitalimaks. Kuna liikmesriigid, kes kohaldasid kapitalimaksu, leidsid, et niisuguse meetme kohese kohaldamisega kaasnev tulude kaotus on vastuvõetamatu, säilitati siiski võimalus maksustada teatavaid tehinguid edasi ühtlustatud kapitalimaksuga,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Komisjon on kohustatud esitama iga kolme aasta järel aruande direktiivi kohaldamise kohta selle maksu kaotamise eesmärgil.</P></NOTE> v.a teatavad ümberkorraldustehingud, sh vara sissemaksmine kapitaliühingusse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Direktiivi 2008/7 artikli 4 lõike 1 punkti b alusel koostoimes artikli 5 lõike 1 punktiga e.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT>On siiski selge, et direktiivi 2008/7 eesmärk on soodustada kapitali vaba liikumist eesmärgiga luua siseturuga sarnanevate omadustega majandusliit.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtuotsus Gielen (C‑299/13, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2266">EU:C:2014:2266</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 20).</P></NOTE> Direktiiviga 2008/7 püütakse seega piirata nii palju kui võimalik kapitalimaksu negatiivset mõju kapitali vabale liikumisele ja konkurentsitingimustele liidus ning saavutada see, et kaotataks kaudsed maksud, millega kapitali koondumisi maksustatakse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Euroopa Kohus on nimelt leidnud, et see on direktiivi [69/335] <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>esimene eemärk<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/>; vt selle kohta kohtuotsused Senior Engineering Investments (C‑494/03, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:17">EU:C:2006:17</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 43), Optimus – Telecomunicações (C‑366/05, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:366">EU:C:2007:366</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 31) ja Ascendi Beiras Litoral e Alta, Auto Estradas das Beiras Litoral e Alta (C‑377/13, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1754">EU:C:2014:1754</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 49). Sellegipoolest näib, et hiljutine õigusloometöö on muutnud (ettepanek: nõukogu direktiiv, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ ettepanek, COM(2011)594 (lõplik) ja Jurisclasseur Europe, fascicule 1650, Fiscalité indirecte, ajakohastatud <DATE ISO="20121001">1. oktoobril 2012</DATE>).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et kuna direktiivi 2008/7 artiklisse 2 on võetud üle mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/> direktiivi 69/335 tähenduses, on Euroopa Kohtu praktika, mis käsitleb seda viimast direktiivi, jäänud direktiivi 2008/7 tõlgendamisel täiesti asjakohaseks.</TXT></NP><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT>Sellest tuleneb eelkõige <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/> lai määratlus, mis ei ole seotud konkreetse äriühingu vormiga<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuotsus Amro Aandelen Fonds (112/86, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:488">EU:C:1987:488</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 8), võrreldes direktiivi 69/335 artikli 3 lõikega 1.</P></NOTE> – mis kõneleb minu arvates selle mõiste avatud tõlgendamise kasuks, lähtudes direktiivi 2008/7 üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka (C‑178/05, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:317">EU:C:2007:317</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 43).</P></NOTE> Euroopa Kohus on niisiis nõustunud, et seda direktiivi kohaldatakse kõikide kapitali koondumiste suhtes, isegi kui tegemist ei ole juriidilise isikuga, kelle eesmärk on saada kasumit kapitali kogumisega eraldi varas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Berlin, D., <HT TYPE="ITALIC">Chronique de jurisprudence fiscale européenne</HT>, RTDERevue trimestrielle de droit européen, 24(2), aprill‐juuni 1998, lk 380, kommentaar kohtuotsusele Amro Aandelen Fonds (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:488">EU:C:1987:488</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>Nagu rõhutas kohtujurist Darmon, ei ole vaja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>koostada ammendavat kataloogi äriühingutest, mille õiguslik struktuur on samastatav kapitaliühingutega, vaid ainult hõlmata võimalikult laialt kõiki üksusi, mis võivad teha maksustavaid tehinguid<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt tema ettepanek kohtuasjas Amro Aandelen Fonds (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:338">EU:C:1987:338</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 6).</P></NOTE></TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud tingimuste analüüs</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punktis b on nähtud ette, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/> tähendab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>mis tahes äriühingut, ühistut või muud juriidilist isikut, mille kapitali või vara osadega võib kaubelda börsil<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>Tuleb kohe märkida, et viimati viidatud õigusnormis ei ole täpsustatud läve, millest alates tuleks äriühingut pidada äriühinguks, mis vastab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/> tingimustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Õigusloometöö ei näita, et niisugust läve oleks isegi kavatsetud kehtestada. Vt selle kohta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta, COM(2006)760 (lõplik), ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta koostatud aruande projekt, (COM(2006)0760‑C6‑0043/2007‑2006/0253(CNS)), PE 388.476v01‑00 ja aruanne direktiivi ettepaneku kohta A6‑0472/2007.</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="7"?><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Veelgi enam, selles direktiivis ei ole sugugi nõutud, et äriühingu aktsiatega tõesti kaubeldaks juba börsil. Sellest ilmneb pigem, et üksuse kapitaliühinguna määratlemiseks sama direktiivi tähenduses piisab lihtsalt kaubeldavuse võimalikkusest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Niisuguse põllumajandusühistu kvalifitseerimise kohta, mille osadega ei saa börsil kaubelda, Kreeka õiguses vt kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:317">EU:C:2007:317</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 41).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>Tuleb siiski meeles pidada, et direktiivist 2008/7 ilmneb, et seda viimast kohaldatakse ainult kapitaliühingute suhtes sellistena, nagu need on määratletud nimetatud direktiivis endas, samuti nende äriühingutega samastatavate tulunduslike äriühingute, ühistute ja muude juriidiliste isikute suhtes. Kohtuotsuse Palais am Stadtpark Hotelbetriebsgesellschaft kohaselt peab liikmesriik kapitalimaksu kohaldamisel ka neid viimaseid pidama kapitaliühinguteks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>C‑508/99, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:295">EU:C:2002:295</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 26. Märgin, et käesolev kohtuasi eristub kohtuasjast Palais Palais am Stadtpark Hotelbetriebsgesellschaft, mis puudutas kapitalimaksu kohaldamist isikuühingu ümberkujundamisel kapitaliühinguks eripärases ajalises kontekstis. Käesoleval juhul on siseriiklikust vaatevinklist seevastu tegemist kapitaliühingu (sp z o.o.) ümberkujundamisega Poola õiguse alusel asutatud isikuühinguks.</P></NOTE> Seega leian, et siseriiklikus õiguses ei saa mõistest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/> selle direktiivi tähenduses välja jätta üksust, mis vastab selle direktiivi artikli 2 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.</TXT></NP><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb märkida, et kuigi on selge, et Poola aktsiakapitaliga usaldusühingud ei ole kantud direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punktis a osundatud I lisasse,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Kohtutoimikust ilmneb, et aktsiakapitaliga usaldusühingut peetakse kapitaliühinguks eelkõige Hispaania, Itaalia, Luksemburgi, Portugali, Prantsuse ja Saksamaa õiguses.</P></NOTE> ei ole selline äriühingu vorm liidu õigusaktides siiski tundmatu, kuna seda on muu hulgas nimetatud kodifitseeritud esimese äriühingute direktiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="19680309">9. märtsi 1968. aasta</DATE> direktiiv 68/151/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="065" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="1968">EÜT L 65, lk 8</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 3). See direktiiv tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="258" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2009">ELT L 258, lk 11</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artiklis 1. Niisiis kohaldatakse selle suhtes tagatisi, mille eesmärk on kaitsta nii osanike kui ka kolmandate isikute huve. Aktsiakapitaliga usaldusühingu suhtes kohaldatakse ka neljandat äriühingute direktiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Nõukogu <DATE ISO="19780725">25. juuli 1978. aasta</DATE> direktiiv 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="222" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="1978">EÜT L 222, lk 11</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 21). See direktiiv tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiiviga 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="182" PAGE.FIRST="182" DATE.PUB="2013">ELT L 182</REF.DOC.OJ>, <DATE ISO="20130629">29.6.2013</DATE>, lk 19).</P></NOTE>. Direktiivi 2013/34 artikli 1 kohaselt koostoimes selle direktiivi I ja II lisaga on liidu seadusandja aktsiakapitaliga usaldusühingu selgelt kvalifitseerinud kapitaliühinguks, samas kui Poola õiguse alusel asutatud lihtne usaldusühing ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse, v.a juhul, kui selle täisosanik on kapitaliühing, sh aktsiakapitaliga usaldusühing.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Direktiivi 2013/34 artikli 1 lõikes 1 on nähtud ette:</P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>Käesolevas direktiivis sätestatud kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse liikmesriikide nende ettevõtjate liikidega seotud [õigus]normide suhtes, mis on loetletud:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>I lisas;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>II lisas, kui ettevõtja otsesed või kaudsed osanikud, kellel on muidu piiramatu vastutus, vastutavad tegelikult piiratud ulatuses, sest nad on:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>I lisas loetletud liiki ettevõtjad või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>ettevõtjad, kellele ei kohaldata ühegi liikmesriigi õigust, kuid selle õiguslik vorm on võrreldav I lisas loetletutega.<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S><P>Aktsiakapitaliga usaldusühing on selle direktiivi I lisas loetletud.</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="8"?><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>Lisaks on äriseadustikus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt äriseadustiku artikli 126 lõike 1 punkt 2.</P></NOTE> ette nähtud, et kõige suhtes, mis on seotud kapitaliühingu aspektidega võrreldavate aspektidega, kohaldatakse aktsiakapitaliga usaldusühingu suhtes õigusnorme, mis reguleerivad aktsiaseltsi. Niisiis kohaldatakse selle suhtes eelkõige direktiivi 2001/34/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010528">28. mai 2001. aasta</DATE> direktiiv 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="184" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT L 184, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/04, lk 24) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20031104">4. novembri 2003. aasta</DATE> direktiiviga 2003/71/EÜ) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="345" PAGE.FIRST="64" DATE.PUB="2003">EÜT L 345, lk 64</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/06, lk 356).</P></NOTE> sätteid. See viimane direktiiv võeti Poola õigusesse üle seadusega, mis käsitleb finantsinstrumentidega tehtavaid tehinguid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="20050729">29. juuli 2005. aasta</DATE> Ustawa obrocie instrumentami finansowymi, (Dz U de 2005, nr 183, punkt 1538), mille § 2 lõike 1 punktis 1 koostoimes artikli 3 lõike 1 punktiga a on silmas peetud aktsiaid.</P></NOTE> ja milles on sätestatud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>väärtpaberid<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/> hõlmab ka aktsiaid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Selles küsimuses ei saa nõustuda Poola valitsuse argumendiga, et aktsiakapitaliga usaldusühingu kapitaliga ei saa börsil kaubelda siis, kui aktsiakapitaliga usaldusühingu aktsionäril on ainult nimelised aktsiad, sest tegemist on ainult äriseadustikust tuleneva ühe võimalusega. Pealegi nõustub see valitsus, et aktsiakapitaliga usaldusühingu aktsionäril võib olla esitajaaktsiaid, millega saab börsil kaubelda.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et aktsiakapitaliga usaldusühingu aktsiatega saab börsil kaubelda samadel tingimustel nagu aktsiaseltsi aktsiatega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt ka Poola kõrgeima halduskohtu praktika, millest ilmneb, et aktsiakapitaliga usaldusühingud sisaldavad sissemakse elementi (<HT TYPE="ITALIC">element wkładu kapitałowego</HT>), mis eeldab, et aktsiaid saab noteerida, eelkõige börsil. Seega noteeritakse reguleeritud turul mitte äriühingut, vaid tema emiteeritud finantsinstrumente (kõrgeima halduskohtu <DATE ISO="20140603">3. juuni 2014. aasta</DATE> otsus II FSK 1667/12, mis on kättesaadav veebisaidil www.orzeczenia.nsa.gov.pl).</P></NOTE> Seevastu täisosaniku osadega ei saa börsil kaubelda, nagu kohtutoimikust ilmneb.</TXT></NP><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Selles kontekstis märgin, et noteerimata väärtpaberite <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>ebatäisväärtuslikkuse<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/> idee ei ole liidu õiguses erandlik, kuna seda väljendab ka eespool viidatud direktiiv 2001/34.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt direktiivi 2001/34 artikli 43 lõige 4 ja artikkel 49.</P></NOTE> Nõustumine käesoleval juhul sellega, et ainult ühe osaga kapitalist saab börsil kaubelda, asetub laiemasse liidu ühinguõigusest tulenevasse konteksti.</TXT></NP><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et ehkki aktsiakapitaliga usaldusühingut peetakse kõige keerulisemaks isikuühingu vormiks, mis oma õiguslikult korralduselt sarnaneb kapitaliühinguga, jääb see siseriikliku õiguse vaatevinklist siiski isikuühinguks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt eespool viidatud Kidyba, A., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>.; Osajda, K., <HT TYPE="ITALIC">O mankamentach regulacji spółek osobowych w KSH</HT>, PPH, oktoober 2012.</P></NOTE> Samas tuleb tõdeda, et siseriiklikus õiguses aktsepteeritakse juhtumeid, mis väljuvad täisosaniku ja aktsionäri staatuse vahelise lihtsa sümmeetria raamistikust ning milles nende rollid teatavates olukordades segi lähevad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Näiteks võib äriseadustiku § 127 lõike 3 kohaselt juriidiline isik olla täisosanik, mis tähendab, et osaühing või isegi aktsiaselts võib põhimõtteliselt selles rollis olla. Lisaks ei ole äriseadustiku §‑s 132 välistatud, et täisosanik teeb teatavatel tingimustel sissemakse aktsiakapitaliga usaldusühingu kapitali. Ehkki aktsiakapitali suurendamine täisosaniku kapitali tehtud sissemakse tulemusena on keelatud, on see suurendamine lubatud selle tulemusena, kui aktsionär märgib nimelisi aktsiaid, sh juhul, kui see aktsionär on täisosanik, vt Nowacki, A., <HT TYPE="ITALIC">Kapitały własne spółki komandytowo‑akcyjnej</HT>, PPH, märts 2008.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb märkida, et kohtutoimikust ilmneb, et aktsiakapitaliga usaldusühingu kvalifitseerimist kapitaliühinguks on käsitletud siseriiklikus kohtupraktikas, eelkõige Poola kõrgeima halduskohtu praktikas, ning see kohus on leidnud, et aktsiakapitaliga usaldusühing tuleb kvalifitseerida kapitaliühinguks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt Poola kõrgeima halduskohtu <DATE ISO="20140507">7. mai 2014. aasta</DATE> otsus II FSK 1980/12 ning analüüs kohtupraktikas, mis kõneleb kapitaliühinguks kvalifitseerimise kasuks ja milleks on Szymaniak, K., <HT TYPE="ITALIC">Opodatkowanie podatkiem od czynności cywilnoprawnych przekształcenia spółki kapitałowej w komandytowo‑akcyjną a dyrektywa Rady 2008/7/WE</HT>, Przegląd Podatkowy, aprill 2014, lk 41.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>Kõik need asjaolud kinnitavad väidet, et aktsiakapitaliga usaldusühingul on niisuguse üksuse omadused, millesse on koondunud kapital, mis peaks vastavalt direktiivi 2008/7 eesmärgile saama liidu piires takistusteta liikuda.</TXT></NP><?PAGE NO="9"?><NP><NO.P>41.</NO.P><TXT>Nagu rõhutas kohtujurist Tizzano, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>dikteeris otsuse piirata ühendusepoolse ühtlustamise kohaldamisala kapitaliühingute suhtes kohaldatava kapitalimaksuga tõenäoliselt seisukoht, mille kohaselt võivad kapitali koondumised seda liiki äriühingutes ühenduse piires kergesti liikuda: seega tuli <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>kapitali vaba liikumise edendamiseks<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201D" ID="QE0039"/> käsitleda neid äriühinguid [...]. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/> hõlmab niisuguseid äriühingu mudeleid, mis igal juhul teevad osade vaba liikumise võimalikuks või soodustavad seda<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt tema ettepanek kohtuasjas Palais am Stadtpark Hotelbetriebsgesellschaft (C‑508/99, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:9">EU:C:2002:9</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 26).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Eelnevatest kaalutlustest lähtudes asun seisukohale, et Poola aktsiakapitaliga usaldusühing on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201D" ID="QE0041"/> direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punktis c ette nähtud tingimuste täiendav analüüs</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punkti c kohaselt tähendab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201D" ID="QE0042"/> selles direktiivis ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>mis tahes tulunduslikku äriühingut, ühistut või muud juriidilist isikut, mille liikmetel on õigus oma osasid eelneva loata võõrandada kolmandatele isikutele ning kes vastutavad kõnealuse äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku võlgade eest üksnes oma osade ulatuses<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201D" ID="QE0043"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ilmneb kohtutoimikust, et täisosanik vastutab äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning tema õiguste ja kohustuste võõrandamiseks on põhimõtteliselt vaja osanike nõusolekut. Seevastu aktsionär ei vastuta äriühingu kohustuste eest ja aktsiakapitaliga usaldusühingu aktsiaid võib vabalt võõrandada. Nimeliste aktsiate käsutamine võib sõltuda äriühingu nõusolekust või olla muul viisil piiratud, nagu see on ka aktsiaseltside nimeliste aktsiate puhul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt äriseadustiku § 337 lõige 2.</P></NOTE> Lõpuks tuleb märkida, et aktsiakapitaliga usaldusühing on tulunduslik äriühing.</TXT></NP><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Võttes arvesse käesoleva ettepaneku punktides 35‐37 esitatud argumente selle kohta, et täisväärtuslikkuse nõue puudub, toetab ka direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 punkti c käsitlev analüüs väidet, et aktsiakapitaliga usaldusühingut tuleb pidada kapitaliühinguks selle direktiivi tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>Igal juhul – vastuseks Poola valitsuse kohtuistungil esitatud argumendile, et direktiivi 2008/7 artikli 12 lõige 2 ei võimalda arvata aktsiakapitaliga usaldusühingut direktiivi kohaldamisalasse –, soovin rõhutada, et selle õigusnormi sõnastus, millega püütakse vältida topeltmaksustamist ja mis käsitleb kapitalimaksust vabastamist, näib mulle vastupidi kõnelevat hoopis muust. Sellest sättest ilmneb, et liikmesriik võib kapitalimaksuga maksustatavast summast välja arvata piiramatu vastutusega osaniku poolt kapitaliühingu kohustuste katteks sisse makstud kapitaliosa. Selline struktuur on mõeldav aga üksnes aktsiakapitaliga usaldusühingus või ükskõik missuguses samalaadses üksuses, mis kinnitab, et niisugune äriühing kuulub direktiivi 2008/7 kohaldamisalasse.</TXT></NP><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Esitatud kaalutlustest lähtudes teen ettepaneku vastata esimesele esitatud küsimusele, et Poola aktsiakapitaliga usaldusühing kuulub mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>kapitaliühing<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201D" ID="QE0044"/> alla direktiivi 2008/7 tähenduses.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>V.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Teine küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas esitab siseriiklik kohus Euroopa Kohtule veel teisegi eelotsuse küsimuse juhuks, kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt. Ehkki ma teen ettepaneku vastata esimesele küsimusele jaatavalt, soovin siiski teha ühe märkuse direktiivi 2008/7 artikli 9 kohaldamisala kohta. Oma teises küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/7 artikkel 9 võimaldab liikmesriikidel vabastada aktsiakapitaliga usaldusühingud kapitalimaksust või lubab see õigusnorm hoopis liikmesriikidel niisuguste äriühingute kapitali tehtud sissemaksetelt võetava maksu direktiivi 2008/7 kohaldamisalast välja arvata.</TXT></NP><?PAGE NO="10"?><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Komisjoni ettepanekus, mille tulemusena võeti vastu direktiiv 2008/7, oli täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>[a]rtikli 2 lõike 2 eesmärk on takistada seda, et teatava õigusliku vormi valiku tõttu võiks põhimõtteliselt samaväärne tegevus viia erineva maksualase kohtlemiseni. Endise artikli 3 lõike 2 teine lause on teksti koostamisega seotud põhjustel üle viidud artiklisse 9. Kõnealuse sätte kohaselt ei ole liikmesriigid kohustatud kapitalimaksuga maksustamisel käsitama teatavaid üksusi kapitaliühingutena.<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201D" ID="QE0045"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Direktiivi ettepanek, COM(2006)760 (lõplik), punkt 2.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>Selles küsimuses on Euroopa Kohus juba leidnud, et direktiivi 69/335 artikli 3 lõige 2 (nüüd direktiivi 2008/7 artikli 2 lõige 2) kuulub kapitalimaksuga maksustamisel kohaldamisele äriühingule, ühistule või muule juriidilisele isikule, kellel on küll samasugune majanduslik eesmärk nagu konkreetselt kapitaliühingutel, nimelt ühendada kasumi saamise nimel erinevate ettevõtjate kapital, kes aga ei vasta sama artikli lõikes 1 määratletud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>kapitaliühingute<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201D" ID="QE0046"/> mõiste kriteeriumidele. Direktiivi 69/335 artikli 3 lõige 2 jätab siiski liikmesriikidele taolise käsitusviisi ulatuse piiramise võimaluse, mis on ette nähtud selleks, et liikmesriikidel oleks võimalik piirata teatavate kapitaliühingutena käsitatavate äriühingute kapitalimaksuga maksustamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:317">EU:C:2007:317</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 43 ja 44).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seega, kui liikmesriik otsustab teatavaid üksusi, mis ei kuulu direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 1 kohaldamisalasse, kapitaliühingutena mitte käsitada, kasutades talle direktiivi 2008/7 artiklis 9 antud valikuvõimalust, ei kuulu niisuguste üksuste suhtes kohaldatav kapitalimaks selle direktiivi kohaldamisalasse ja seda võib niisiis siseriiklike õigusnormidega vabalt reguleerida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Palais am Stadtpark Hotelbetriebsgesellschaft (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:295">EU:C:2002:295</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Liikmesriikidele selliselt jäetud kaalutlusruum ‐ mida ei ole ette nähtud direktiivi 2008/7 artikli 2 lõikes 1 osundatud äriühingute puhul ‐ võib niisiis viia selleni, et teatav üksus samastatakse liikmesriigis kapitaliühingutega, samas kui teises liikmesriigis see nii ei ole.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Kohtuotsus ING. AUER (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:658">EU:C:2007:658</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 32).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/7 artikkel 9 lubab seega liikmesriikidel kõnesolevad üksused selle direktiivi kohaldamisalast välja jätta.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>VI.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Wojewódzki Sąd Administracyjny esimesele küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Nõukogu <DATE ISO="20080212">12. veebruari 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/7/EÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta artikli 2 lõike 1 punkte b ja c tuleb tõlgendada nii, et niisugust Poola aktsiakapitaliga usaldusühingut, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas, mille puhul vastab ainult üks osa selle kapitalist ja osanikest nendes sätetes ette nähtud tingimustele, tuleb pidada kapitaliühinguks direktiivi 2008/7 tähenduses.</P></NP></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>