<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-122/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0122</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:223">EU:C:2018:223</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Boti ettepanek – Kohtuasi C‑122/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Smith</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Yves Bot</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180410">10. aprillil 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑122/17</HT></P><P>David Smith</P><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></HT></P><P>Patrick Meade,</P><P>Philip Meade,</P><P>FBD Insurance plc,</P><P>Iirimaa,</P><P>Attorney General</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of appeal (apellatsioonikohus, Iirimaa))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Õigusaktide ühtlustamine</KEYWORD><KEYWORD>Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus</KEYWORD><KEYWORD>Kolmas direktiiv 90/232/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 1</KEYWORD><KEYWORD>Vastutus isikukahju eest, mis on tekitatud kõigile sõitjatele, välja arvatud sõidukijuhile</KEYWORD><KEYWORD>Kohustuslik kindlustus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiivide vahetu õigusmõju</KEYWORD><KEYWORD>Kohustus jätta direktiiviga vastuolus olevad liikmesriigi õigusnormid kohaldamata</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi õigus tugineda direktiivile eraõigusliku isiku vastu</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="19900514">14. mai 1990. aasta</DATE> kolmanda direktiivi 90/232/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="129" PAGE.FIRST="33" DATE.PUB="1990">EÜT 1990, L 129, lk 33</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 249; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>kolmas direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>See taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille üks pool oli algul David Smith ja teine pool Patrick ja Philip Meade, FBD Insurance plc (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>FBD<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), Iirimaa ning Attorney General, ning mille ese oli Patrick Meade’i juhitud ning Philip Meade’ile kuuluva sõidukiga juhtunud liiklusõnnetuses D. Smithile põhjustatud kahju hüvitamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Oma <DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) otsustas Euroopa Kohus, et kolmanda liikluskindlustusdirektiivi artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt mootorsõidukite kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus ei hõlma vastutust isikukahju eest, mis tekitatakse isikutele, kes sõidavad mootorsõiduki sellises osas, kuhu ei ole kaassõitjaistmeid kavandatud ega ehitatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samuti otsustas Euroopa Kohus, et kolmanda direktiivi artikkel 1 vastab kõigile tingimustele, et sellel oleks vahetu mõju, ja annab seega õigusi, millele üksikisikud võivad liikmesriikide kohtutes vahetult tugineda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtul palutakse täpsustada <DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tulenevaid tagajärgi järgmises kontekstis: kui algne kohtuvaidlus oli D. Smithi ning Meade’ide vahel, kellele lisandusid kostjatena FBD, Iirimaa ning Attorney General, siis selles menetlusetapis, kus on esitatud käesolev eelotsuse küsimus, on menetluse üks pool FBD, kellele D. Smithi nõuded on üle läinud, ja teine pool Iirimaa. Selle kohtuasja raames väidab viimane vastustajana, et kolmanda direktiivi kohaselt peaks D. Smithile hüvitise maksmise kohustus langema sellele kindlustusandjale. Seega on esile kerkinud üldine probleem, mis pole muidugi uus, kuid esineb eriliste menetluslike asjaolude kontekstis: nimelt, kas direktiivi tagajärjel võivad tekkida eraõiguslikule isikule kohustused olukorras, kus riik on selle direktiivi ebaõigesti üle võtnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Käesolevas ettepanekus esitan ma kõigepealt põhjused, miks ma olen seisukohal, et kohtuasjas, mille üks pool on kindlustusselts, kellele on üle läinud tema käest hüvitise saanud kannatanu nõuded, ja teine pool riik, tuleb liikmesriigi kohtul jätta kohaldamata oma riigi õigusnormid, mille kohaselt mootorsõidukite kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus ei hõlma vastutust isikukahju eest, mis on tekitatud isikutele, kes sõidavad mootorsõiduki sellises osas, kuhu ei ole kaassõitjaistmeid kavandatud ega ehitatud, ja mille vastuolu kolmanda direktiivi artikliga 1 tuleneb <DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Järgmiseks selgitan, miks minu arvates ei tohi kolmanda direktiivi artikliga 1 vastuolus olevate liikmesriigi õigusnormide kohaldamata jätmisel olla sellist tagajärge, et neid õigusnorme järginud kindlustusandjale langeks kohustus maksta hüvitist kannatanule, kelle kahju tunnustatud kindlustuspoliis ei kata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="263" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 263, lk 11</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> tunnistati kehtetuks nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiiv 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="103" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1972">EÜT 1972, L 103, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 10; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>esimene direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</P></NOTE> samuti nõukogu <DATE ISO="19831230">30. detsembri 1983. aasta</DATE> teine direktiiv 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="008" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="1984">EÜT 1984, L 8, lk 17</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 3; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>teine direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</P></NOTE> ja kolmas direktiiv. Põhikohtuasjaga seotud asjaolude toimumise kuupäeva tõttu tuleb siiski arvesse võtta kehtetuks tunnistatud direktiive.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Esimese direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Iga liikmesriik võtab […] kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende sõidukite kasutamisel, mille põhiasukoht on tema territooriumil, on tsiviilvastutus kaetud kindlustusega. Kaetud vastutuse ulatus ja kindlustuskaitse tingimused määratakse kindlaks kõnealuste meetmete põhjal.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Teise direktiivi artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>[Esimese direktiivi] artikli 3 lõikes 1 nimetatud kindlustus peab kohustuslikus korras katma nii varakahjud kui ka isikukahju.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et kõiki [esimese direktiivi] artikli 3 lõike 1 kohaselt väljaantud kindlustuspoliisis sisalduvaid õigusaktide sätteid või lepingu tingimusi, millega jäetakse kindlustuse alt välja sõidukid, mida kasutavad või juhivad</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>[…]</P></ITEM><ITEM><P>isikud, kes rikuvad asjaomase sõiduki seisukorda ja turvalisust käsitlevaid tehnonõudeid, mis on sätestatud õigusaktides,</P></ITEM></LIST><P>peetakse [esimese direktiivi] artikli 3 lõike 1 kohaldamisel õigustühisteks, […].<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Kolmanda direktiivi artikli 1 esimeses lõigus on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>[Esimese direktiivi] artikli 3 lõikes 1 nimetatud kindlustus katab vastutuse sõiduki kasutamisel kõigile sõitjatele, välja arvatud juhile tekitatud vigastuste korral, […].<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Iirimaa õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>1961. aasta liiklusseaduse (Road Traffic Act 1961, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1961. aasta seadus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) põhikohtuasja faktiliste asjaolude toimumise ajal kehtinud redaktsiooni § 56 lõikes 1 oli ette nähtud, et sõidukijuhil ei ole lubatud üldkasutataval teel mootorsõidukiga sõita, välja arvatud juhul, kui on olemas kehtiv tunnustatud kindlustuspoliis, mis katab sõiduki hooletust kasutamisest tekkinud kahju, millega kaasneb kohustus maksta kahjuhüvitist mis tahes isikule, välja arvatud välistatud isikutele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Selle 1961. aasta seaduse § 56 lõige 3 nägi ette, et kui sõidukit kasutamisel rikutakse § 56 lõikes 1 sätestatud keeldu, siis on tegemist kuriteoga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Sama seaduse § 65 lõike 1 punkti a kohaselt olid § 56 lõike 1 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>välistatud isikud<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>kõik isikud, kes taotlevad sellise isikukahju hüvitamist, mis tekkis siis, kui nad viibisid asjaomase dokumendiga hõlmatud mootorsõidukis/-sõidukil (või selle haagises/haagisel), mis ei ole ministri määrustes käesoleva lõike jaoks määratletud klassi kuuluv mootorsõiduk või haagis või autorong, kui kõnealused määrused ei laienda reisijate kohustuslikku tsiviilvastutuskindlustust:</P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>mootorsõiduki, mis ei ole suur ühissõiduk, kõikidele osadele, välja arvatud juhul, kui sellesse osasse on kavandatud ja ehitatud kaassõitjaistmed, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>kaassõitjale, kes istub mootorsõidukiga ühendatud haagiselamus, kui selline autorong liigub avalikus kohas.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Ministri 1962. aasta liiklusmääruse (kohustusliku liikluskindlustuse kohta) (Road Traffic (Compulsory Insurance) Regulations 1962) põhikohtuasja faktiliste asjaolude ajal kehtinud redaktsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>ministri 1962. aasta määrus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) § 6 lõike 1 punktis a oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>[1961. aasta seaduse] § 65 lõike 1 punkti a kohaldamiseks on määratletud järgmised sõidukid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kõik mootorsõidukid, välja arvatud mootorrattad, kuhu on kavandatud ja ehitatud kaassõitjaistmed.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasja faktilised asjaolud ja eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>D. Smith sai <DATE ISO="19990619">19. juunil 1999. aastal</DATE> väga raskelt viga, kui kaubik, mille tagaosas ta kaassõitjana sõitis, põrkas Tullyalleni (Iirimaa) lähedal kokku teise, samuti üldkasutataval teel liikuva sõidukiga. Õnnetuse ajal juhtis kaubikut Patrick Meade ja selle omanik oli Philip Meade. Kaubiku tagaosas ei olnud kaassõitjate jaoks kinnitatud istmeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Liikluskindlustuspoliis lepingu kohta, mille Philip Meade oli FBDga sõlminud, kehtis õnnetuse ajal ning oli kohaldatavate Iirimaa õigusnormide kohaselt tunnustatud. See poliis sisaldas kaubiku tagaosas reisivate kaassõitjate suhtes vastutuse välistamise klauslit, mis nägi ette, et kaassõitjate kindlustuskaitse kehtib üksnes kaassõitjale, kes istub kinnitatud istmel sõiduki eesosas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>D. Smith kaebas Meade’id hooletuse ja kohustuse rikkumise tõttu kohtusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui D. Smithi hüvitisnõudest oli teavitatud, keeldus FBD <DATE ISO="20010813">13. augusti 2001. aasta</DATE> kirjaga Philip Meade’ile D. Smithi isikukahju hüvitamast. Kindlustusselts tugines kindlustuspoliisis sisalduvale vastutuse välistamise klauslile, väites, et poliis ei hõlma isikukahju, mis on põhjustatud sellistele isikutele, keda veetakse kaassõitjana sõiduki osas, kuhu ei ole kaassõitjaistmeid kavandatud ega ehitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT><DATE ISO="20070419">19. aprillil 2007</DATE> tegi Euroopa Kohus otsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles ta leidis põhikohtuasjas kõne all olevate Iirimaa õigusnormide kohta sisuliselt, et kolmanda direktiivi artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt mootorsõidukite kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus ei hõlma vastutust isikukahju eest, mis põhjustatakse isikutele, kes sõidavad mootorsõiduki sellises osas, kuhu ei ole kaassõitjaistmeid kavandatud ega ehitatud, ning et see säte vastab kõigile tingimustele, et sellel oleks vahetu mõju, ja annab seega õigused, millele eraõiguslikud isikud saavad liikmesriikide kohtutes vahetult tugineda. Euroopa Kohus leidis siiski, et seda, kas sellele sättele saab tugineda niisuguse organi vastu, nagu oli kõne all selles kohtuasjas, kus see kohtuotsus tehti, tuleb kontrollida liikmesriigi kohtul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>High Court (kõrge kohus, Iirimaa), kellele D. Smith esimeses kohtuastmes Meade’ide, FBD, Iirimaa ja Attorney Generali vastu hagi esitas, leidis <DATE ISO="20090205">5. veebruari 2009. aasta</DATE> otsuses, et 1961. aasta seaduse § 65 lõike 1 punkti a ja ministri 1962. aasta määruse artiklit 6 on võimalik tõlgendada kolmanda direktiiviga kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT><DATE ISO="20090210">10. veebruaril 2009</DATE> kiitis High Court (kõrge kohus, Iirimaa) heaks FBD ja D. Smithi vahelise kohtuvälise kokkuleppe, mis oli sõlmitud <DATE ISO="20090205">5. veebruari 2009. aasta</DATE> kohtuotsusest tulenevalt. Selle kokkuleppe kohaselt maksis FBD D. Smithile Philip Meade’i asemel välja 3 miljoni euro suuruse summa. Seejärel võeti D. Smith kohtu eestkoste alla. Sellest maksest tulenevalt on D. Smithi nõue läinud üle FBD-le.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Kohtuasja arutamine, milles kostjad on esiteks Meade’id ja teiseks Iirimaa ning Attorney General, lükati edasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>FBD esitas High Courti (kõrge kohus, Iirimaa) otsuse peale Court of appealile (apellatsioonikohus, Iirimaa) apellatsioonkaebuse, väites, et High Court on <DATE ISO="19901113">13. novembri 1990. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marleasing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑106/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:395">EU:C:1990:395</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tulenevat kohtupraktikat vääralt kohaldanud, tõlgendades Iirimaa õigusakte <HT TYPE="ITALIC">contra legem</HT>, ning et tema kohtuotsus annab kolmandale direktiivile teatava tagasiulatuva horisontaalse vahetu õigusmõju tema kui eraõigusliku kindlustusseltsi suhtes. Lisaks täpsustas ta, et kui tema apellatsioonkaebus peaks rahuldatama, taotleb ta regressi korras riigilt seda summat, mille ta on D. Smithile maksnud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Court of appeal (apellatsioonikohus, Iirimaa) märgib, et põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal olid isikud, kes sõitsid kaubikus, kus puudusid kinnitatud kaassõitjaistmed, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>välistatud isikud<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> nii 1961. aasta seaduse muudetud redaktsiooni § 65 lõike 1 punkti a kui ka ministri 1962. aasta määruse tähenduses ja et Iirimaa õigusaktide kohaselt ei olnud seaduslikku kohustust neid kindlustada. Lisaks täpsustab see kohus, et sõidukijuhid, kellel oli olemas tunnustatud kindlustuspoliis, ei pannud toime kuritegu, juhtides sõidukit, millel puudus kindlustuskaitse isikute suhtes, kes reisivad muul moel kui kinnitatud istmetel. Viimaks märgib eelotsusetaotlus esitanud kohus, et 1961. aasta seaduse § 65 lõike 1 punkti a sõnastus oli tõesti selline, et isegi kui pädev minister oleks soovinud anda määruse kohustusliku kindlustuse laiendamiseks sellistele isikutele, oleks ta seda tehes toiminud <HT TYPE="ITALIC">ultra vires</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib lisaks, et talle esitatud apellatsioonkaebuse raames on küsimus selles, millised tagajärjed toob endaga kaasa <DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Ta rõhutab seoses sellega, et kohtuasjas, milles tehti see kohtuotsus, ei olnud juht kindlustatud, nii et kahju katmise kohustus langes Motor Insurers Bureau of Irelandile (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>MIBI<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>). Seevastu käesolevas kohtuasjas on FBD eraõiguslik organ, keda ei saa käsitada riigi harundina. Erinevalt kohtuasjast, milles tehti <DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), oli sõiduki omanik Philip Meade pealegi kindlustatud, kuigi kindlustuspoliisi tingimused välistasid sõnaselgelt kindlustuskaitse selliste kaassõitjate puhul nagu D. Smith, kes reisivad sõiduki tagaosas muul moel kui kinnitatud istmetel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus lähtub eeldusest, et kõnealuseid Iiri õigusnorme ei saa kolmanda direktiivi artikli 1 esimese lõiguga kooskõlas tõlgendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Nii tegi Court of Appeal (apellatsioonikohus, Iirimaa) vastupidi High Courtile (kõrge kohus, Iirimaa) järelduse, et mõlemad liikmesriigi õigusnormid on iseenesest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>täiesti selged ega ole mingil viisil ebamäärased<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> ja et mõlemad sätted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>välistavad sõnaselgelt sellised juhtumid nagu käesolev, kus kaassõitja reisis mootorsõiduki osas, milles puudusid kinnitatud istmed.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt eelotsusetaotlus (punkt 32).</P></NOTE> Kuna Court of appeali (apellatsioonikohus, Iirimaa) arvates on tegemist õigusloomepoliitilise valikuga, ei nõustunud ta selles tõlgendusküsimuses High Courtiga (kõrge kohus, Iirimaa), öeldes, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>ei ole võimalik tõlgendada neid õigusnorme viisil, mis oleks kooskõlas kolmanda direktiivi nõuetega, sest sellisel juhul oleks see tõlgendamine <HT TYPE="ITALIC">contra legem</HT>, minnes vastuollu mõlema sätte otsese sõnastusega.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt eelotsusetaotlus (punkt 34).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Seega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, mida peaks tegema liikmesriigi kohus eraõiguslike pooltega kohtuasjas, olukorras, kus kohaldatavad liikmesriigi õigusaktid on direktiivi nõuetega ilmses vastuolus ja kus ei ole võimalik tõlgendada õigusakte viisil, mis oleks nende nõuetega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Court of Appeal (apellatsioonikohus, Iirimaa) leiab selles suhtes, et <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) järeldub, et kui kooskõlaline tõlgendamine ei ole võimalik, peab liikmesriigi kohus võimaluse korral jätma liikmesriigi õigusnormid kohaldamata ja seda isegi eraõiguslike pooltega kohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Sellest järeldab Court of appeal (apellatsioonikohus, Iirimaa), et 1961. aasta seaduse § 65 lõike 1 punkt a ning ministri 1962. aasta määruse § 6 tuleb jätta kohaldamata osas, kus need sätted välistavad mujal kui kinnitatud istmetel reisivate kaassõitjate kindlustuskaitse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Seoses sellega leiab Court of appeal (apellatsioonikohus, Iirimaa), et kui ministri 1962. aasta määruse paragrahvis 6 kasutatud väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>kuhu on kavandatud ja ehitatud kaassõitjaistmed<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> oleks jäetud kohaldamata, oleks kõik sõidukid, mis ei ole mootorrattad, 1961. aasta seaduse § 65 lõike 1 punkti a kohaldamiseks määratletud sõidukid, millest tuleneks seaduslik kohustus kõik sõidukid kindlustada. Mis viimati nimetatud sättesse puutub, siis tuleks kohaldamata jätta selle seaduse § 65 lõike 1 punkti a alapunkt i.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Nende õigusnormide kohaldamata jätmine oleks tagasiulatuva mõjuga. Järelikult ei tohiks põhikohtuasjas kõne all olevat kindlustuspoliisi enam 1961. aasta seaduse § 62 lõike 1 punkti a tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>tunnustatud poliisina<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> käsitada. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates panid põhikohtuasjas kõne all oleva sõiduki juht ja omanik neil asjaoludel teoreetiliselt toime kuriteo, kuna esimene juhtis seda sõidukit üldkasutataval teel ilma tunnustatud kindlustuspoliisita ning teine lubas seda sõidukit niiviisi juhtida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Court of appeal (apellatsioonikohus, Iirimaa) on siiski seisukohal, et kui käsitada mittekohaldatavana hoopis põhikohtuasjas käsitletavas kindlustuspoliisis sisaldunud istekohtadeta kaassõitjate kohta kehtinud vastutuse välistamise klauslit, kuna see on liidu õigusega vastuolus, saaks see poliis hoobilt jälle 1961. aasta seaduse § 62 lõike 1 punkti a tähenduses tunnustatud poliisi staatuse ning Meade’ide kriminaalvastutuse probleem langeks ära.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Selle kohtu arvates tekib siit järgmine küsimus, kas kohaldamatuks tunnistamisel saavad olla või peaks olema nõnda kaugeleulatuvad tagajärjed ja ega sellise kohaldamatuks tunnistamise näol ei oleks sisuliselt teataval moel tegemist kolmanda direktiivi horisontaalse vahetu õigusmõjuga eraõigusliku kindlustusandja FBD suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohus arvamusel, et käesolevas kohtuasjas on tekkinud keerukad ja seni lahendamata küsimused selle kohta, mis ulatuses saab liikluskindlustuse direktiividel olla vahetu õigusmõju sellise täiesti eraõigusliku menetluspoole nagu FBD suhtes, kui 1961. aasta seaduse § 65 lõike 1 punkt a ja 1962. aasta määruse artikkel 6 jäetakse <DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) alusel paratamatult kohaldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et kui ta peab jätma kindlustuspoliisis sisalduva vastutuse välistamise klausli kohaldamata, tuleneb sellest, et D. Smithil oleks olnud õigus nõuda kahju hüvitamist Meade’idelt ja FBD oleks omakorda pidanud selle neile kostjatele kompenseerima. Teisest küljest märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kui ta ei pea kindlustuspoliisi välistamisklauslit kohaldamata jätma, võib FBD nõuda, et riik hüvitaks talle kolm miljonit eurot, mille ta D. Smithile kokkuleppe korras välja maksis, kasutades asjakohaseid menetlusi, sealjuures kohtuotsusest Francovich jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="19911119">19. novembri 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Francovich jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑6/90 ja C‑9/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:428">EU:C:1991:428</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tulenevat nõuet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Court of appeal (apellatsioonikohus, Iirimaa) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Arvestades, et:</P><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>asjasse puutuvad liikmesriigi õigusnormid näevad ette, et kohustusliku liikluskindlustuse alt jäävad välja isikud, kelle jaoks ei ole mootorsõidukisse paigaldatud kinnitatud istmeid,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>asjasse puutuv kindlustuspoliis näeb ette, et kindlustuskaitse on piiratud kaassõitjatega, kes sõidavad kinnitatud istmetel, ja faktiliselt oli selle poliisi näol õnnetuse toimumise ajal tegemist liikmesriigi õiguse tähenduses tunnustatud kindlustuspoliisiga,</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>asjasse puutuvad liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette sellise kindlustuskaitse välistamise, on Euroopa Liidu Kohtu varasema otsusega (<DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tunnistatud liidu õigusega vastuolus olevaks ja tuleb seega jätta kohaldamata, ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iv)</NO.P><TXT>liikmesriigi õigusnormide sõnastus on selline, mis ei võimalda liidu õiguse nõuetega kooskõlalist tõlgendamist,</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>siis kas kohtumenetluses, mis toimub eraõiguslike isikute ja eraõigusliku kindlustusseltsi vahel seoses 1999. aastal toimunud liiklusõnnetusega, millega põhjustati tõsine tervisekahjustus kaassõitjale, kes ei reisinud kinnitatud istmel, ja olukorras, kus liikmesriigi kohus on poolte nõusolekul kostjatena kaasanud eraõigusliku kindlustusseltsi ja riigi, […] on liikmesriigi kohus, kui ta jätab kohaldamata asjasse puutuvad liikmesriigi õiguse sätted, kohustatud kohaldamata jätma ka […] liikluskindlustuspoliisis sisalduva vastutuse välistamise klausli või takistama kindlustusandjat muul moel tuginemast asjasse puutuval ajal kehtinud välistamisklauslile, nii et kannatanu võiks selle poliisi alusel nõuda kahju hüvitamist otse sellelt kindlustusseltsilt? Teise võimalusena, kas sellise tulemuse puhul oleks sisuliselt tegemist direktiivi horisontaalse vahetu õigusmõjuga eraõigusliku isiku suhtes viisil, mis on liidu õigusega keelatud?<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtujuristi analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Oma eelotsuse küsimusega, mis tuleb minu arvates põhikohtuasja asjaolude ja esemega kohandamise huvides ümber sõnastada, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt esiteks teada, kas kohtuasjas, mille üks pool on kindlustusselts, kellele on üle läinud tema käest hüvitise saanud kannatanu õigused, ja teine pool riik, tuleb sel kohtul jätta kohaldamata oma riigi õigusnormid, mille kohaselt mootorsõidukite kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus ei hõlma vastutust isikukahju eest, mis on tekitatud isikutele, kes sõidavad mootorsõiduki sellises osas, kuhu ei ole kaassõitjaistmeid kavandatud ega ehitatud, ja mille vastuolu kolmanda direktiivi artikliga 1 tuleneb <DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Teiseks palub eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Euroopa Kohus selgitaks, kas tema riigi õigusnormide kohaldamata jätmise tagajärjel tuleks ka kindlustuslepingu välistamisklausel kohaldamata jätta, millest tulenevalt langeks kindlustusandjale kohustus kannatanule hüvitist maksta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Et käesoleva eelotsusetaotluse menetluslikku konteksti õigesti mõista, tuleb täpsustada, et nagu kohtuistungil kinnitati, on põhikohtuasja pooled selles menetlusstaadiumis, kus esitati eelotsusetaotlus, FBD ja Iirimaa. Seega on tegemist vertikaalse vaidlusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Sellest aspektist erineb käesolev kohtuasi niisiis sellest, kus tehti <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millele eelotsusetaotluse esitanud kohus on mitu korda viidanud. Lisan, et see kohtuotsus puudutas liidu õiguse üldpõhimõtte välistavale toimele tuginemise võimalust eraõiguslike isikute vahelises kohtuvaidluses; tookord oli kõne all vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte, samas kui käesolevas kohtuasjas on kõne all direktiivi õigusmõju kindlaksmääramine. Võttes arvesse selliste liidu teiseste õigusaktide – mida see direktiiv endast kujutab – eripära, mida Euroopa Kohus on palju kordi rõhutanud, ei arva ma, et <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) saadud õppetunde saaks automaatselt üle võtta kohtuasja, kus probleem on seotud eraldi võetud direktiivi õigusmõjuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas käsitletavas vertikaalses kohtuvaidluses on sisuliselt esitatud küsimus, kas direktiiv võib eraõiguslikule isikule, kõnealusel juhul FBD‑le, vahetult kohustusi seada. See küsimus on tekkinud, kuna sellega on seotud Iirimaa vastuväide, millele tuginedes ta püüab vältida, et D. Smithile hüvitise maksmise kohustus langeks talle.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Kohtuistungil leidis muide kinnitust, et Court of appeali (apellatsioonikohus, Iirimaa) menetluses olevas apellatsiooniasjas, mille pooled on FBD ja Iirimaa, ei ole esitatud ühtegi nõuet tuvastada selle riigi vastutus liidu õiguse rikkumise tõttu, mis põhineks <DATE ISO="19911119">19. novembri 1991. aasta</DATE> kohtuotsusel <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Francovich jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑6/90 ja C‑9/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:428">EU:C:1991:428</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Seda kinnitavad eelotsusetaotluse esitanud kohtu märkused, mille kohaselt selgitas FBD esindaja selles kohtus toimunud istungil, et juhul, kui nende kliendi apellatsioonkaebus rahuldatakse, taotleb ta riigilt asjakohase õigusliku mehhanismi abil, mis võib hõlmata kohtuotsusest Francovich jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="19911119">19. novembri 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Francovich jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑6/90 ja C‑9/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:428">EU:C:1991:428</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tulenevat kahju hüvitamise nõuet, regressi korras seda summat, mille ta on D. Smithile maksnud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt eelotsusetaotlus (punkt 9).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Ma järeldan neist andmetest, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu eelotsuse küsimuse vastusest oleneb, kas FBD esitab nõude, et saada riigilt sama suur summa kui see, mille ta D. Smithile maksis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Nii püüavad põhikohtuasja pooled esiteks selle kohtustrateegia raames kõigepealt kindlaks teha – ning seda kajastab ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu eelotsuse küsimus Euroopa Kohtule –, millised kohustused langevad sellises olukorras nagu põhikohtuasjas liidu õiguse kohaselt FBD-le ja millised Iirimaale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>On selge, et kui Euroopa Kohus peaks vastama, et hoolimata sellest, et Iirimaa võttis kolmanda direktiivi artikli valesti üle, jääb D. Smithile hüvitise maksmine FBD kohustuseks, ei pruugi see kindlustusandja soovida esitada kohtule nõuet, et saada D. Smithile makstud summa sellelt riigilt tagasi, olgu siis kohtuotsusest Francovich jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="19911119">19. novembri 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Francovich jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑6/90 ja C‑9/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:428">EU:C:1991:428</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tuleneva kahju hüvitamise nõudega selle riigi vastutuse tuvastamiseks või hoopis kasutades muid Iirimaa õiguses lubatud menetlusmehhanisme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Court of appeali (apellatsioonikohus, Iirimaa) menetluses on D. Smithi nõue FBD-le üle läinud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt eelotsusetaotlus (punktid 8 ja 25).</P></NOTE> Selles menetlusetapis tuleb kindlaks teha, kellele langeb liidu õiguse kohaselt kannatanule kahju hüvitamise kohustus, kas kindlustusandjale või riigile. Selle hüvitisnõude tasumise eest vastutav isik tuvastatakse, kontrollides, kui põhjendatud on High Courti (kõrge kohus, Iirimaa) arutluskäik, nimelt et 1961. aasta seaduse § 65 lõike 1 punkti a ning ministri 1962. aasta määruse paragrahvi 6 saab tõlgendada kooskõlas kolmanda direktiiviga ning et sellest järeldub, et kõnealuses kindlustuslepingus sisalduv vastutuse välistamise klausel tuleb tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Nagu ma eespool märkisin, kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus selles eelduses. See on niisiis põhjus, miks ta vaatleb seda kohtuvaidlust kolmanda direktiivi vahetu õigusmõju aspektist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on igal liikmesriigi kohtul kohustus oma pädevuse piires kohaldada liidu õigust tervikuna ja kaitsta õigusi, mida see eraõiguslikele isikutele annab, jättes kohaldamata iga sellega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="19780309">9. märtsi 1978. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simmenthal</NAME.CASE> (<NO.CASE>106/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1978:49">EU:C:1978:49</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Meenutan, et esimese direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>[i]ga liikmesriik võtab […] kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende sõidukite kasutamisel, mille põhiasukoht on tema territooriumil, on tsiviilvastutus kaetud kindlustusega.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> Lisaks on kolmanda direktiivi artikli 1 esimeses lõigus täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>[esimese direktiivi] artikli 3 lõikes 1 nimetatud kindlustus katab vastutuse sõiduki kasutamisel kõigile sõitjatele, välja arvatud juhile tekitatud vigastuste korral, […].<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Oma <DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) otsustas Euroopa Kohus, et kolmanda liikluskindlustusdirektiivi artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt mootorsõidukite kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus ei hõlma vastutust isikukahju eest, mis tekitatakse isikutele, kes sõidavad mootorsõiduki sellises osas, kuhu ei ole kaassõitjaistmeid kavandatud ega ehitatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Samuti on Euroopa Kohus otsustanud, et kolmanda direktiivi artikkel 1 vastab kõigile tingimustele, et sellel oleks vahetu mõju, ja annab seega õigusi, millele eraõiguslikud isikud võivad liikmesriikide kohtutes vahetult tugineda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Seoses sellega on ta meenutanud oma väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on direktiivi sättel vahetu õigusmõju, kui see näib oma sisult olevat tingimusteta ja piisavalt täpne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on nentinud, et kolmanda direktiivi artikkel 1 vastab neile tingimustele, rõhutades, et see artikkel võimaldab kindlaks teha nii liikmesriigi kohustuse kui ka õigustatud isikud ning et selle sätte sisu on tingimusteta ja täpne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Järelikult võib Euroopa Kohtu arvates kolmanda direktiivi artiklile 1 tuginedes vaidlustada liikmesriigi õigusnorme, millega jäetakse kohustusliku kindlustuse kaitse alt välja isikud, kes sõidavad mootorsõiduki sellistes osades, kuhu ei ole kaassõitjaistmeid kavandatud ega ehitatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Mis puutub küsimusse, kas sellele sättele saab tugineda teise direktiivi artikli 1 lõikes 4 kirjeldatud garantiiorgani vastu, visandati selle vastus <DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning täiendati seejärel <DATE ISO="20171010">10. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:745">EU:C:2017:745</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Viimati nimetatud kohtuotsuses otsustas Euroopa Kohus, et sellise eraõigusliku organi vastu, kellele liikmesriik on andnud avaliku ülesande, mis on lahutamatult seotud liikmesriikidele teise direktiivi artikli 1 lõikes 4 pandud kohustusega, ja kellel on selleks seaduse alusel laiemad volitused, nagu õigus kohustada asjaomases liikmesriigis liikluskindlustust pakkuvaid kindlustusandjaid tema liikmeks hakkama ja teda rahastama, saab tugineda vahetut õigusmõju omada võivatele direktiivi sätetele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20171010">10. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:745">EU:C:2017:745</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Erinevalt kohtuasjadest, milles tehti mõlemad eespool viidatud kohtuotsused Farrell,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171010">10. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:745">EU:C:2017:745</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei puuduta vaidlus põhikohtuasjas Iirimaa garantiiorganit, nimelt MIBId. Põhjus on nähtavasti selles, et erinevalt selle sõiduki omanikust, milles istus Elaine Farrell, oli D. Smithi sõidutanud sõiduki omanikul (Philip Meade) liikluskindlustuspoliis olemas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Nagu ma eespool märkisin, on põhikohtuasja pooled selles menetlusstaadiumis, kus on esitatud käesolev eelotsusetaotlus, FBD ja Iirimaa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Olukorras, kus kolmanda direktiivi artikli 1 vahetut õigusmõju on tunnustatud, ei ole seega mingit kahtlust, et FBD-l on võimalik tugineda sellele sättele Iirimaa vastu, et kolmanda direktiiviga vastuolus olevad Iirimaa õigusnormid jäetaks kohaldamata. Kui millelegi saab tugineda sellise riigiharundi vastu nagu MIBI, siis peab see olema <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT> võimalik ka riigi enda kui avaliku võimu kandja vastu. Tuleb vältida, et riik ei saaks oma liidu õiguse eiramist ära kasutada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="20171010">10. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:745">EU:C:2017:745</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Eelnevast järeldub, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olevas vaidluses on FBD-l alust tugineda kolmanda direktiivi artiklile 1 selleks, et 1961. aasta seaduse § 65 lõike 1 punkt a ja ministri 1962. aasta määruse artikkel 6 jäetaks kohaldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Kui Iirimaa süsteemis ei ole garantiiorgani subsidiaarset sekkumist ette nähtud, kui sõiduki omanikul on kindlustuspoliis, mis ei kata konkreetset riski,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Nagu leidis Euroopa Kohus oma <DATE ISO="20130711">11. juuli 2013. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Csonka jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑409/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:512">EU:C:2013:512</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>[s]ellise organi sekkumist käsitleti seega viimase abinõuna, mis on ette nähtud ainult juhul, kui kahju on põhjustanud tundmatu sõiduk või sõiduk, mille puhul on jäetud täitmata esimese direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud kindlustamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> (punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika). Selle viimase juhuga on Euroopa Kohtu hinnangul tegemist ainult siis, kui kõne all on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>[sõiduk, mille kohta puudub kindlustusleping]<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> (punkt 31).</P></NOTE> mida see poliis oleks aga pidanud katma, kui riik oleks kolmanda direktiivi artikli 1 õigesti üle võtnud, siis tuleb vastutus tagajärgede rahastamise eest võtta riigil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, milles üritab meid veenda Iirimaa valitsus, ei või kolmanda direktiivi artikliga 1 vastuolus olevate liikmesriigi õigusnormide kohaldamata jätmisel olla sellist automaatset tagajärge, et D. Smithile hüvitise maksmise kohustus langeks kindlustusandjale. Märgin, et kõnealuses kindlustuslepingus sisalduv vastutuse välistamise klausel rakendab eeskirju, mille Iirimaa seadusandja on tunnustatud kindlustuspoliisi väljaandmiseks ette näinud. Iirimaa valitsus ei saa põhikohtuasjas tugineda kolmanda direktiivi artiklile 1, et see lepingutingimus kohaldamata jätta, nii et sellest tuleneks kindlustusandja kohustus D. Smithile hüvitist maksta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Kui lubada sellist vastutuse ülekandmist direktiivi ebaõige ülevõtmise tagajärgede eest, mindaks vastuollu Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikaga, mille kohaselt ei saa liidu teisese õigusaktiga, mida direktiiv endast kujutab, selle laadi ja eripära arvesse võttes eraõiguslikele isikutele vahetult kohustusi seada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et ELTL artikli 288 kohaselt kehtib direktiivi siduvus, millel põhineb direktiivile tuginemise võimalus, vaid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt <DATE ISO="20131212">12. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portgás</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑425/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:829">EU:C:2013:829</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt järeldub sellest, et direktiivi kui sellisega ei saa panna eraõiguslikule isikule kohustusi ning sellele ei saa niisiis sellise isiku vastu liikmesriigi kohtus tugineda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt eriti <DATE ISO="20171010">10. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:745">EU:C:2017:745</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Nagu Euroopa Kohus leidis oma <DATE ISO="19871008">8. oktoobri 1987. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kolpinghuis Nijmegen</NAME.CASE> (<NO.CASE>80/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:431">EU:C:1987:431</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>liikmesriigi ametiasutus ei saa tugineda eraõigusliku isiku vastu sättele direktiivis, mida ei ole veel selle liikmesriigi õigusse üle võetud, nagu on vaja teha<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> (punkt 10). Vt ka <DATE ISO="20140227">27. veebruari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OSA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑351/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:110">EU:C:2014:110</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Euroopa Kohtu arvates tähendaks ülevõtmata direktiividele tuginemise võimaluse laiendamine eraõiguslike isikute vahelistele suhetele sama, mis tunnustada liidu õigust kehtestada vahetu õigusmõjuga kohustusi eraõiguslikele isikutele, kuigi tal on selline pädevus vaid valdkondades, kus talle on antud õigus vastu kehtestada määrusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt eriti <DATE ISO="20171010">10. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:745">EU:C:2017:745</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Sellest kohtupraktikast tuleneb, et isegi kui eraõiguslik isik jääb direktiivi isikulisse kohaldamisalasse, ei saa direktiivi sätetele kui sellistele riigisiseses kohtuvaidluses eraõigusliku isiku vastu tugineda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt <DATE ISO="20131212">12. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portgás</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑425/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:829">EU:C:2013:829</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega ei saa tunnustada direktiivi sätete vertikaalset allapoole suunatud vahetut õigusmõju, kuna riik ei või tugineda vaidluses eraõiguslike isikutega omaenda kohustuse täitmata jätmisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt selle kohta Simon, D., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/><HT TYPE="ITALIC">Le Système juridique communautaire</HT><QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, 3. éd., Presses universitaires de France, Paris, 2001, § 317, eriti lk 396 ja 397.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Lisaks, vastupidi sellele, mida väidab käesolevas eelotsusemenetluses Iirimaa valitsus, ei saa FBD kohustus vastutada D. Smithile hüvitise maksmise eest tuleneda sellest, et analoogia alusel kohaldatakse kohtupraktika suundumust, mis on saanud alguse <DATE ISO="19960430">30. aprilli 1996. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CIA Security International</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑194/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:172">EU:C:1996:172</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20000926">26. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Unilever</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑443/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:496">EU:C:2000:496</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis puudutasid mõlemad nõukogu <DATE ISO="19830328">28. märtsi 1983. aasta</DATE> direktiivi 83/189/EMÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="109" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="1983">EÜT 1983, L 109, lk 8</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE>.<?PAGE NO="11"?> Nagu Euroopa Kohus viimati nimetatud kohtuotsuse punktis 51 märkis, põhineb selle kohtupraktika suundumuse eripära tõdemusel, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>direktiiv 83/189 ei määra kuidagi kindlaks selle õigusnormi materiaalõiguslikku sisu, mille alusel liikmesriigi kohus peab lahendama tema menetluses oleva kohtuasja. Direktiiv ei anna eraõiguslikele isikutele õigusi ega pane neile kohustusi<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Pealegi ei saa <DATE ISO="19960328">28. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ruiz Bernáldez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑129/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:143">EU:C:1996:143</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) minu arvates mõista nii, et sellest tulenevalt võiks riik FBD vastu tugineda kolmanda direktiivi artiklile 1, et hüvitise maksmine jääks FBD kanda, kuna Euroopa Kohus ei käsitlenud selles kohtuotsuses küsimusi, mis puudutavad võimalust tugineda direktiivile eraõigusliku isiku vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Viimaks rõhutan ma, et kui jätta D. Smithile hüvitise maksmine sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas FBD kanda, oleks selle tulemus ebaõiglane ning õiguskindluse põhimõttega vastuolus. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus õigustatult rõhutab, on selge, et selline eraõiguslik pool nagu FBD on ilmselt tegutsenud vaidlustatud Iirimaa õigusnormide alusel, mis näevad ette kindlustuskaitse välistamise, et väljastada tunnustatud kindlustuspoliis. FBD-l ei olnud lepinguvabadust ning selle poliisi väljaandmine ei olnud mitte kindlustusandja sõltumatu tegevuse tulemus, vaid liikmesriigi õigusaktide dikteeritud käitumine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Pealegi, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus õigustatult märgib, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>pole kahtlust, et FBD poolt väljastatud kindlustuspoliisi maksumus kajastas käesoleval juhul seda, mida ta pidas õiguspäraselt oma kindlustusriskide piirideks, ja need riskid ei hõlmanud reisijaid, kes sõidavad kaubikutes, milles ei ole kinnitatud istmeid.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt eelotsusetaotlus (punkt 33).</P></NOTE> Kui möönda, et kolmanda direktiivi artiklil 1 on vertikaalne allapoole suunatud vahetu õigusmõju, viiks see selleni, et kindlustusandja peab võtma enda kanda midagi, mida ei olnud lepingus ette nähtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei saa ma nõustuda, et liidu õigusega vastuolus olevate liikmesriigi õigusnormide kohaldamist välistavast mõjust, mis on kolmanda direktiivi artiklil 1 FBD ja Iirimaa vahelises kohtuvaidluses, tuleneks see, et selles artiklis ette nähtud kohustus, nimelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>sõiduki kasutamisel kõigile sõitjatele, välja arvatud juhile tekitatud vigastuste<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> eest hüvitise maksmine, jääks vahetult ja tagasiulatuvalt selle kindlustusandja kanda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Isegi kui eeldada, et kindlustusandjale langev kohustus ei tulene mitte kolmanda direktiivi artiklist 1, vaid liikmesriigi õigusnormidest, millest on selle artikliga vastuolus olevad osad välja jäetud, ei muuda see minu seisukohta, mis põhineb reeglil, et riik ei või ühel ega teisel moel direktiivi ebaõiget ülevõtmist kuidagi ära kasutada, püüdes jätta kindlustusandjate kanda selliste riskide katmise, mille riik ise jättis kahju katmise kohustuse alt sõnaselgelt välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Seoses sellega meenutan, et esimese direktiivi artikli 3 lõikest 1 ning kolmanda direktiivi artikli 1 esimesest lõigust nähtub selgelt, et liikmesriikide ülesanne on võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et sõidukite kasutamisel oleks tsiviilvastutus selliste sõidukis olevate kaassõitjate nagu D. Smithi saadud isikukahju eest kaetud kindlustusega. Kui liikmesriik ei ole selliseid meetmeid võtnud ning on, nagu käesoleval juhul, võtnud meetmeid, mille mõjul on sellise kahjukategooria hüvitamine kindlustuslepingutest välja jäetud, peab ta minu arvates võtma selle tagajärgede katmise enda peale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Ühesõnaga, kindlustusandja ei ole rikkunud ei kolmanda direktiivi artikli 1 esimest lõiku ega oma riigi õigusnorme, millega see artikkel üle võeti. Seda artiklit on rikkunud hoopis riik, võttes selle valesti üle. Ta ei tohi sellest ebaõigest ülevõtmisest kasu saada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Selle kohtupraktika enda loogika järgi, milles direktiivide vahetu õigusmõju välja selgitati, peaks sellisel eraõiguslikul isikul nagu FBD, kelle kohta ma meenutan, et kannatanu nõuded on talle üle läinud, olema võimalik nõuda enda ja riigi vahelises vaidluses riigilt, et see täidaks oma kohustusi. Meenutan seoses sellega, et vahetu õigusmõju doktriini alus on argument, mis põhineb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>huvitatud üksikisikute valvsusel oma õiguste kaitsel<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="19630205">5. veebruari 1963. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van Gend &amp; Loos</NAME.CASE> (<NO.CASE>26/62</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1963:1">EU:C:1963:1</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 25). Viitan ka kohtujurist Wahli ettepanekule kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portgás</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑425/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:623">EU:C:2013:623</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kus ta meenutas, viidates <DATE ISO="19860226">26. veebruari 1986. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marshall</NAME.CASE> (<NO.CASE>152/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:84">EU:C:1986:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>direktiivide vahetut õigusmõju on tunnustatud kokkuvõttes kahe teineteist täiendava eesmärgi tõttu: vajadus tagada tõhusalt õigused, mis eraõiguslikel isikutel nende õigusaktide alusel võivad olla, ning soov karistada siseriiklikke ametiasutusi, kes ei ole järginud kohustuslikku mõju ega taganud nende aktide tõhusat kohaldamist<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> (punkt 30).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Minu mõttekäigu lõpetuseks võib põhikohtuasjas käsitletava olukorra kokku võtta nii: kui FBD nõustus High Courti (kõrge kohus, Iirimaa) <DATE ISO="20090205">5. veebruari 2009. aasta</DATE> otsusest tulenevalt tegema D. Smithiga kohtuvälise kokkuleppe talle hüvitise maksmise kohta, täitis FBD tegelikult Iirimaa kohustuse. Sellist kohustust ei saa õiguslikult FBD-le üle kanda, kuna selle tulemusel antaks kolmanda direktiivi artikli 1 esimesele lõigule vahetu õigusmõju selle kindlustusandja suhtes, lastes tal katta riski, mida kindlustusmakse arvutamisel arvesse ei võetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Nii on põhikohtuasjas kõne all olev olukord käsitatav Iirimaa alusetu rikastumisena ning seega tuleks see olukord nõuetele vastavusse viia, et tagada kooskõla esimese direktiivi artikli 3 lõikega 1 ja kolmanda direktiivi artikli 1 esimese lõiguga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest järeldub, et kohtuasjas, mille üks pool on kindlustusselts, kellele on üle läinud tema käest hüvitise saanud kannatanu nõuded, ja teine pool riik, tuleb liikmesriigi kohtul jätta kohaldamata oma riigi õigusnormid, mille kohaselt mootorsõidukite kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus ei hõlma vastutust isikukahju eest, mis on tekitatud isikutele, kes sõidavad mootorsõiduki sellises osas, kuhu ei ole kaassõitjaistmeid kavandatud ega ehitatud, ja mille vastuolu kolmanda direktiivi artikliga 1 tuleneb <DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Kolmanda direktiivi artikliga 1 vastuolus olevate liikmesriigi õigusnormide sellisel kohaldamata jätmisel ei või olla sellist tagajärge, et neid õigusnorme järginud kindlustusandjale langeks kohustus maksta hüvitist kannatanule, kelle kahju tunnustatud kindlustuspoliis ei kata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Kõike eeltoodut arvestades teen ettepaneku vastata Court of appeali (apellatsioonikohus, Iirimaa) esitatud eelotsuse küsimusele järgmiselt.</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kohtuasjas, mille üks pool on kindlustusselts, kellele on üle läinud tema käest hüvitise saanud kannatanu õigused, ja teine pool riik, tuleb liikmesriigi kohtul jätta kohaldamata oma riigi õigusnormid, mille kohaselt mootorsõidukite kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus ei hõlma vastutust isikukahju eest, mis on tekitatud isikutele, kes sõidavad mootorsõiduki sellises osas, kuhu ei ole kaassõitjaistmeid kavandatud ega ehitatud, ja mille vastuolu nõukogu <DATE ISO="19900514">14. mai 1990. aasta</DATE> kolmanda direktiivi 90/232/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikliga 1 tuleneb <DATE ISO="20070419">19. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:229">EU:C:2007:229</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kolmanda direktiivi 90/232 artikliga 1 vastuolus olevate liikmesriigi õigusnormide sellisel kohaldamata jätmisel ei või olla sellist tagajärge, et neid õigusnorme järginud kindlustusandjale langeks kohustus maksta hüvitist kannatanule, kelle kahju tunnustatud kindlustuspoliis ei kata.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>