2013R0056 — ET — 13.02.2013 — 000.002


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 56/2013,

16. jaanuar 2013,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) I ja IV lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 021 24.1.2013, lk 3)


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 109, 26.4.2016, lk  56 (56/2013)




▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 56/2013,

16. jaanuar 2013,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) I ja IV lisa

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 I ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juunist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 I ja IV lisa muudetakse järgmiselt.

1) I lisa punkt 1 asendatakse järgmisega.

„1. Käesolevas määruses kasutakse järgmiseid mõisteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, ( 11 ) komisjoni määruses (EL) nr 142/2011, ( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002, ( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2009 ( 14 ) ning nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ ( 15 )

a) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 lõikes 6 sätestatud mõiste „põllumajandusloom”;

b) määruse (EL) nr 142/2011 I lisas sätestatud järgmised mõisted:

i) „karusloomad” punktis 1;

ii) „veretooted” punktis 4;

iii) „töödeldud loomne valk” punktis 5;

iv) „kalajahu” punktis 7;

v) „kollageen” punktis 11;

vi) „želatiin” punktis 12;

vii) „hüdrolüüsitud valk” punktis 14;

viii) „lemmikloomatoidu konserv” punktis 16;

ix) „lemmikloomatoit” punktis 19;

x) „töödeldud lemmikloomatoit” punktis 20;

c) määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 4 sätestatud mõiste „sööt”;

d) määrus (EÜ) nr 767/2009:

i) „söödamaterjalid” artikli 3 lõike 2 punktis g;

ii) „segasööt” artikli 3 lõike 2 punktis h;

iii) „täissööt” artikli 3 lõike 2 punktis i;

e) direktiiv 2006/88/EÜ:

i) „vesiviljelusloom” artikli 3 lõike 1 punktis b;

ii) „veeloom” artikli 3 lõike 1 punktis e.

2) IV lisa asendatakse järgmisega:




„IV LISA

LOOMADE SÖÖTMINE

I   PEATÜKK

Artikli 7 lõikes 1 sätestatud keelu laiendamine

Artikli 7 lõikes 1 sätestatud keeldu laiendatakse vastavalt artikli 7 lõikele 2, et see hõlmaks:

a) mäletsejalistele loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaadi ja trikaltsiumfosfaadi ning neid sisaldava segajõusööda söötmist;

b) mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele, välja arvatud karusloomadele, järgmiste ainete söötmist:

i) töödeldud loomsed valgud;

ii) mäletsejalistelt saadud kollageen ja želatiin;

iii) veretooted;

iv) loomse päritoluga hüdrolüüsitud valk;

v) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

vi) punktides i–v loetletud tooteid sisaldav sööt.

II   PEATÜKK

Erandid artikli 7 lõikes 1 ja I peatükis sätestatud keeldudest

Artikli 7 lõikes 1 ja I peatükis sätestatud keelde ei kohaldata vastavalt artikli 7 lõike 3 esimesele lõigule:

a) mäletsejaliste söötmise suhtes järgmiste ainetega:

i) piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted;

ii) munad ja munatooted;

iii) mittemäletsejalistelt saadud kollageen ja želatiin;

iv) hüdrolüüsitud valk, mis on saadud:

— mittemäletsejaliste kehaosadest või

— mäletsejaliste toornahkadest;

v) eespool punktides i–iv loetletud tooteid sisaldav segajõusööt;

b) mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmise suhtes järgmise söödamaterjali ja segajõusöödaga:

i) hüdrolüüsitud valk, mis on saadud mittemäletsejaliste kehaosadest või mäletsejaliste toornahkadest;

ii) kalajahu ja kalajahu sisaldav segajõusööt, mis on toodetud, turule viidud ja mida kasutatakse vastavalt III peatükis sätestatud üldtingimustele ja IV peatüki A jaos sätestatud eritingimustele;

iii) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat ning neid sisaldav segajõusööt, mis on toodetud, turule viidud ja mida kasutatakse vastavalt III peatükis sätestatud üldtingimustele ja IV peatüki B jaos sätestatud eritingimustele;

iv) mittemäletsejalistelt saadud veretooted ja neid veretooteid sisaldav segajõusööt, mis on toodetud, turule viidud ja mida kasutatakse vastavalt III peatükis sätestatud üldtingimustele ja IV peatüki C jaos sätestatud eritingimustele;

c) vesiviljelusloomadele selliste töödeldud loomsete valkude (välja arvatud kalajahu) söötmise suhtes, mis on saadud mittemäletsejalistelt ja selliseid töödeldud loomseid valkusid sisaldava segajõusööda suhtes, mis on toodetud, turule viidud ja mida kasutatakse vastavalt III peatükis sätestatud üldtingimustele ja IV peatüki D jaos sätestatud eritingimustele;

d) võõrutamata mäletsejalistele selliste piimaasendajate söötmise suhtes, mis sisaldavad kalajahu ja mis on toodetud, turule viidud ja mida kasutatakse vastavalt IV peatüki E jaos sätestatud eritingimustele;

e) põllumajandusloomadele sellise taimse päritoluga söödamaterjali ning sellist söödamaterjali sisaldava segajõusööda söötmise suhtes, milles esineb väheses koguses luuokiseid, mis pärinevad keelatud loomaliikidelt. Liikmesriigid võivad seda erandit kasutada üksnes juhul, kui nad on eelnevalt teostanud riskihindamise, millega on tõendanud, et oht loomade tervisele on väga väike. Riskihindamisel tuleb arvesse võtta vähemalt järgmist:

i) saastumise taset;

ii) saastumise laadi ja allikat;

iii) saastatud sööda kavandatavat kasutust.

III   PEATÜKK

II peatükis sätestatud teatavate erandite kohaldamise üldtingimused

A    JAGU

Mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmiseks ettenähtud söödamaterjalide ja segajõusööda transport

1. Järgmiseid mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmiseks ettenähtud tooteid transporditakse sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata mäletsejalistele ettenähtud sööda transpordiks:

a) pakendamata töödeldud loomsed valgud – sealhulgas kalajahu –, mis on saadud mittemäletsejalistelt;

b) loomse päritoluga pakendamata kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

c) pakendamata veretooted, mis on saadud mittemäletsejalistelt;

d) pakendamata segajõusööt, mis sisaldab punktides a, b ja c loetletud söödamaterjali.

Kirjeid, milles on esitatud transporditud toodete liik, säilitatakse vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena.

2. Erandina punktist 1 võidakse sõidukeid ja konteinereid, mida on eelnevalt kasutatud kõnealuses punktis loetletud toodete transportimiseks, kasutada mäletsejalistele ettenähtud sööda transportimiseks, tingimusel et need on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.

Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena.

3. Pakendamata töödeldud loomsed valgud, mis on saadud mittemäletsejalistelt, ning sellistelt loomadelt saadud töödeldud loomseid valkusid sisaldav pakendamata segajõusööt transporditakse sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui vesiviljelusloomade sööda transportimiseks.

4. Erandina punktist 3 võidakse sõidukeid ja konteinereid, mida on eelnevalt kasutatud selles punktis loetletud toodete transportimiseks, kasutada muudele mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele kui vesiviljelusloomadele ettenähtud sööda transportimiseks, tingimusel et need on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.

Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena.

B    JAGU

Mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmiseks ettenähtud segajõusööda tootmine

1. Mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmiseks ettenähtud segajõusööta ja järgmist söödamaterjali sisaldavat segajõusööta toodetakse asutustes, kus ei toodeta segajõusööta mäletsejalistele ning millele pädev asutus on loa andnud:

a) kalajahu;

b) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

c) mittemäletsejalistelt saadud veretooted.

2. Erandina punktist 1 võib pädev asutus pärast kohapealse kontrolli teostamist lubada mäletsejalistele ettenähtud segajõusööda tootmist asutustes, kus toodetakse ka mittemäletsejaliste põllumajandusloomadele sellist segajõusööta, mis sisaldab kõnealuses punktis loetletud tooteid, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

a) mäletsejalistele ettenähtud segajõusööta tuleb toota ja hoida ladustamise, transportimise ja pakendamise ajal ruumides, mis on füüsiliselt eraldatud nendest ruumidest, kus toodetakse ja hoitakse mittemäletsejalistele ettenähtud segajõusööta;

b) kirjeid, milles on märgitud punktis 1 loetletud toodete ostmine ja kasutamine ning neid tooteid sisaldava segajõusööda müük, tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

c) mäletsejalistele ettenähtud segajõusöödast tuleb võtta korrapäraselt proove ja neid analüüsida, et teha kindlaks, kas selles ei esine loomse päritoluga keelatud komponente, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (*) VI lisas; proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus määratakse kindlaks riskihindamise põhjal, mille on teostanud oma menetluste osana ettevõtja ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetel; sellise proovide võtmise ja analüüside tulemused tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena. ( 16 )

3. Erandina punktist 1 ei ole nõutav eriluba täissööda tootmiseks kõnealuses punktis loetletud tooteid sisaldavast segajõusöödast põllumajandusettevõtjate enda majapidamise tarbeks, eeldusel et nad täidavad järgmisi tingimusi:

a) nad peab olema registreerinud pädev asutus;

b) nad peavad pidama üksnes mittemäletsejalisi loomi;

c) nad peavad tootma täissööta üksnes samas ettevõttes kasutamiseks;

d) täissööda tootmiseks kasutatava kalajahu sisaldava segajõusööda toorvalgusisaldus on alla 50 %;

e) täissööda tootmiseks kasutatava loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaati ja trikaltsiumfosfaati sisaldava segajõusööda fosfori kogusisaldus on alla 10 %;

f) täissööda tootmiseks mittemäletsejalistelt saadud veretooteid sisaldava segajõusööda valgu kogusisaldus on alla 50 %.

C    JAGU

Muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks ettenähtud söödamaterjalide ja segajõusööda import

Importijad tagavad, et enne iga allpool loetletud sellise söödamaterjali ja segajõusööda saadetise vabasse ringlusse laskmist liidus, mida kavatsetakse kasutada muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks, analüüsitakse seda vastavalt käesoleva lisa II peatükile, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas, et teha kindlaks, kas selles ei esine loomse päritoluga keelatud komponente:

a) töödeldud loomsed valgud, sealhulgas kalajahu, mis on saadud mittemäletsejalistelt;

b) mittemäletsejalistelt saadud veretooted;

c) segajõusööt, mis sisaldab punktides a ja b loetletud söödamaterjali.

D    JAGU

Mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmiseks ettenähtud sööda kasutamine ja ladustamine põllumajandusettevõtetes

1. Järgmise sööda kasutamine ja ladustamine on keelatud põllumajandusettevõtetes, kus peetakse selliseid põllumajandusloomade liike, kellele selline sööt ei ole ette nähtud:

a) töödeldud loomsed valgud, sealhulgas kalajahu, mis on saadud mittemäletsejalistelt;

b) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

c) mittemäletsejalistelt saadud veretooted;

d) segajõusööt, mis sisaldab punktides a–c loetletud söödamaterjali.

2. Erandina punktist 1 võib pädev asutus lubada kasutada ja ladustada punkti 1 alapunktis d viidatud segajõusööta põllumajandusettevõtetes, kus peetakse selliseid põllumajandusloomade liike, kellele selline sööt ei ole ette nähtud, tingimusel et põllumajandusettevõttes on rakendatud meetmed sellise segajõusööda söötmise vältimiseks loomaliikidele, kellele selline sööt ei ole ette nähtud.

IV   PEATÜKK

II peatükis sätestatud erandite kohaldamise eritingimused

A    JAGU

Eritingimused, mida kohaldatakse sellise kalajahu ja kalajahu sisaldava segajõusööda tootmise ja kasutamise suhtes, mis on ette nähtud muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks

Järgmisi eritingimusi kohaldatakse sellise kalajahu ja kalajahu sisaldava segajõusööda tootmise ja kasutamise suhtes, mis on ette nähtud muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks:

a) kalajahu peab olema toodetud töötlemisettevõttes, kus tegeletakse üksnes muudest veeloomadest kui mereimetajatest saadud toodete tootmisega;

b) kalajahu ja kalajahu sisaldava segajõusööda saadetiste äridokumendil või vajaduse korral terviseohutuse sertifikaadil ja selliseid tooteid sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas sõnad „sisaldab kalajahu – ei tohi anda mäletsejalistele.”

B    JAGU

Eritingimused, mida kohaldatakse sellise loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaadi ja trikaltsiumfosfaadi ning neid sisaldava segajõusööda kasutamise suhtes, mis on ette nähtud muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks

Loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaadi ja trikaltsiumfosfaadi ning selliseid fosfaate sisaldava segajõusööda äridokumendil või vajaduse korral terviseohutuse sertifikaadil ja selliseid tooteid sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas sõnad „sisaldab loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaati/trikaltsiumfosfaati – ei tohi anda mäletsejalistele.”

C    JAGU

Eritingimused, mida kohaldatakse selliste mittemäletsejalistelt saadud veretoodete ja neid tooteid sisaldava segajõusööda tootmise ja kasutamise suhtes, mis on ette nähtud muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks

Järgmisi eritingimusi kohaldatakse selliste mittemäletsejalistelt saadud veretoodete ja neid tooteid sisaldava segajõusööda tootmise ja kasutamise suhtes, mis on ette nähtud muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui karusloomade söötmiseks:

a) veretoodete tootmiseks ettenähtud veri peab pärinema tapamajadest, kus ei tapeta mäletsejalisi ja mille pädev asutus on sellisena registreerinud.

Erandina kõnealusest eritingimusest võib pädev asutus lubada mäletsejaliste tapmist tapamajades, kus toodetakse mittemäletsejalistelt saadud verd, mis on ette nähtud mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söödaks kasutavateks veretoodeteks.

Luba võidakse anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast inspekteerimist veendunud mäletsejaliste ja mittemäletsejaliste vere ristsaastumise vältimiseks võetud meetmete tõhususes.

Meetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

i) mittemäletsejalisi tapetakse liinidel, mis on füüsiliselt eraldatud mäletsejaliste tapmiseks kasutatavatest liinidest;

ii) mittemäletsejaliste vere kogumisel, ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel kasutatakse rajatisi, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, mida kasutatakse mäletsejaliste vere kogumisel, ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel;

iii) mittemäletsejaliste verest võetakse korrapäraselt proove ja seda analüüsitakse, et kontrollida, kas selles ei leidu mäletsejaliste valkusid. Kasutatud analüüsimeetod peab olema selleks teaduslikult valideeritud. Proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus tuleb kindlaks määrata riskihindamise põhjal, mille ettevõtja on teostanud oma menetluste osana ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetel;

b) mittemäletsejaliste söötmiseks ettenähtud veretoodete tootmiseks kasutatav veri tuleb vedada töötlemisettevõttesse sõidukites ja konteinerites, mida kasutatakse üksnes mittemäletsejaliste vere transportimiseks.

Erandina sellest eritingimusest võidakse sõidukeid ja konteinereid, mida on eelnevalt kasutatud mäletsejalistelt saadud vere transportimiseks, kasutada mittemäletsejalistelt saadud vere transportimiseks, tingimusel et need on ristsaastumise vältimiseks enne põhjalikult puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud. Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

c) veretooteid toodetakse üksnes sellistes töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse ainult mittemäletsejaliste verd.

Erandina kõnealusest eritingimusest võib pädev asutus lubada toota mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söödaks kasutavaid veretooteid töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse mittemäletsejaliste verd.

Luba võidakse anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast inspekteerimist veendunud vere ristsaastumise vältimiseks võetud meetmete tõhususes.

Meetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

i) mittemäletsejalistelt saadud veretooteid tuleb toota suletud süsteemis, mis on füüsiliselt eraldatud mäletsejalistelt saadud veretoodete tootmisest;

ii) mittemäletsejalistelt saadud pakendamata tooraine ja pakendamata lõpptoodete kogumine, ladustamine, transportimine ja pakendamine toimub rajatistes, mis on eraldatud rajatistest, kus kogutakse, ladustatakse, transporditakse ja pakendatakse mäletsejalistelt saadud pakendamata toorainet ja pakendamata lõpptooteid;

iii) mittemäletsejalistelt ja mäletsejalistelt saadud sissetulevat verd ja vastavaid veretooteid tuleb pidevalt võrrelda;

iv) mittemäletsejalistelt saadud veretoodetest tuleb võtta korrapäraselt proove ja neid analüüsida, et teha kindlaks, kas selles ei esine ristsaastumist mäletsejalistelt saadud veretoodetega, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas; proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus määratakse kindlaks riskihindamise põhjal, mille ettevõtja on teostanud oma menetluste osana ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetel; sellise proovide võtmise ja analüüside tulemused tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

d) veretooteid ja veretooteid sisaldava segajõusööda saadetiste äridokumendil või vajaduse korral terviseohutuse sertifikaadil ja selliseid tooteid sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas sõnad „sisaldab veretooteid – ei tohi anda mäletsejalistele.”

D    JAGU

Mittemäletsejalistelt saadud ja vesiviljelusloomadele söötmiseks ettenähtud muude töödeldud loomsete valkude kui kalajahu ning selliseid loomseid valkusid sisaldava segajõusööda tootmise ja kasutamise suhtes kohaldatavad eritingimused

Mittemäletsejalistelt saadud ja vesiviljelusloomadele söötmiseks ettenähtud muude töödeldud loomsete valkude kui kalajahu ning selliseid valkusid sisaldava segajõusööda tootmise ja kasutamise suhtes kohaldatakse järgmisi eritingimusi:

a) loomsed kõrvalsaadused, mis on ette nähtud käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude tootmiseks, peavad pärinema tapamajadest, kus ei tapeta mäletsejalisi ja mille pädev asutus on sellisena registreerinud või lihalõikusettevõttest, kus ei konditustata ega tükeldata mäletsejaliste liha.

Erandina kõnealusest eritingimusest võib pädev asutus lubada mäletsejaliste tapmist tapamajades, kus toodetakse mittemäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude tootmiseks.

Luba võidakse anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast inspekteerimist veendunud mäletsejaliste ja mittemäletsejaliste kõrvalsaaduste ristsaastumise vältimiseks võetud meetmete tõhususes.

Meetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

i) mittemäletsejalisi tapetakse liinidel, mis on füüsiliselt eraldatud mäletsejaliste tapmiseks kasutatavatest liinidest;

ii) mittemäletsejalistelt saadud loomsete kõrvalsaaduste kogumisel, ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel kasutatakse rajatisi, mis on eraldatud rajatistest, mida kasutatakse mäletsejalistelt saadud loomsete kõrvalsaaduste kogumisel, ladustamisel, transportimisel ja pakendamisel;

iii) mittemäletsejalistelt saadud loomsetest kõrvalsaadustest võetakse korrapäraselt proove ja neid analüüsitakse, et kontrollida, kas neis ei leidu mäletsejaliste valkusid. Kasutatud analüüsimeetod peab olema selleks teaduslikult valideeritud. Proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus tuleb kindlaks määrata riskihindamise põhjal, mille ettevõtja on teostanud oma menetluste osana ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetel;

b) mittemäletsejalistelt saadud loomsed kõrvalsaadused, mis on ette nähtud käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude tootmiseks, transporditakse töötlemisettevõttesse sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata mäletsejalistelt saadud loomsete kõrvalsaaduste transportimiseks.

Erandina sellest eritingimusest võidakse neid transportida sõidukites ja konteinerites, mida on eelnevalt kasutatud mäletsejalistelt saadud loomsete kõrvalsaaduste transportimiseks, tingimusel et need sõidukid ja konteinerid on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.

Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

c) käesolevas jaos viidatud töödeldud loomset valku töödeldakse töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse üksnes mittemäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi, mis on pärit punktis a osutatud tapamajadest ja lihalõikusettevõtetest.

Erandina kõnealusest eritingimusest võib pädev asutus lubada käesolevas jaos osutatud töödeldud loomse valgu töötlemist töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse mäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi.

Luba võidakse anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast inspekteerimist veendunud, et mäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude ja mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude ristsaastumise vältimiseks võetud meetmed on tõhusad.

Kõnealused ennetusmeetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

i) mäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke tuleb toota suletud süsteemis, mis on füüsiliselt eraldatud süsteemist, mida kasutatakse käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude tootmiseks;

ii) mäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi tuleb ladustamisel ja transportimisel hoida rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, mida kasutatakse mittemäletsejalistelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ladustamiseks ja transportimiseks;

iii) mäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke tuleb ladustamisel ja pakendamisel hoida rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, mida kasutatakse mittemäletsejalistelt saadud lõpptoodete ladustamiseks ja transportimiseks;

iv) käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsetest valkudest tuleb võtta korrapäraselt proove ja neid analüüsida, et teha kindlaks, kas need ei ole ristsaastatud mäletsejalistelt pärit töödeldud loomsete valkudega, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas; proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus määratakse kindlaks riskihindamise põhjal, mille ettevõtja on teostanud oma menetluste osana ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetel; sellise proovide võtmise ja analüüside tulemused tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

d) käesolevas jaos viidatud töödeldud loomseid valke sisaldavat segajõusööta tuleb toota ettevõtetes, millele pädev asutus on selleks otstarbeks loa andnud ning kus toodetakse üksnes vesiviljelusloomade sööta.

Erandina sellest eritingimusest:

i) võib pädev asutus pärast kohapealset kontrolli lubada toota segajõusööta vesiviljelusloomadele ettevõtetes, kus toodetakse ka teistele põllumajandusloomadele (välja arvatud karusloomadele) ettenähtud sööta, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

— mäletsejalistele ettenähtud segajõusööta tuleb toota ja hoida ladustamise, transportimise ja pakendamise ajal rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud nendest rajatistest, kus toodetakse ja hoitakse mittemäletsejalistele loomadele ettenähtud segajõusööta;

— vesiviljelusloomadele ettenähtud segajõusööta tuleb toota ja hoida ladustamise, transportimise ja pakendamise ajal rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud nendest rajatistest, kus toodetakse ja hoitakse mittemäletsejalistele loomadele ettenähtud segajõusööta;

— kirjeid, kuhu on märgitud käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude ostmine ja kasutamine ning sellist valku sisaldava segajõusööda müük, tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

— muudele põllumajandusloomadele kui vesiviljelusloomadele ettenähtud segajõusöödast tuleb võtta korrapäraselt proove ja neid analüüsida, et teha kindlaks, kas selles ei esine loomse päritoluga keelatud komponente, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas; proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus määratakse kindlaks riskihindamise põhjal, mille ettevõtja on teostanud oma menetluste osana ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetel; tulemused tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

ii) nõutav ei ole eriluba täissööda tootmiseks käesolevas jaos viidatud töödeldud loomseid valke sisaldavast segajõusöödast selliste põllumajandusettevõtjate enda majapidamise tarbeks, kes täidavad järgmisi tingimusi:

— pädev asutus on nad registreerinud;

— nad peavad üksnes vesiviljelusloomi;

— nad toodavad täissööta vesiviljelusloomadele üksnes samas ettevõttes kasutamiseks ning

— käesolevas jaos viidatud töödeldud loomseid valke sisaldav segajõusööt, mida nad tootmises kasutavad, moodustab koguvalgust alla 50 %;

e) käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude saadetiste äridokumendil või vajaduse korral terviseohutuse sertifikaadil ja selliseid tooteid sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas järgmised sõnad: „mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomne valk – ei tohi kasutada põllumajandusloomade, välja arvatud vesiviljelusloomade ja karusloomade sööda tootmiseks.”

Käesolevas jaos viidatud töödeldud loomseid valke sisaldava segajõusööda, mis on ette nähtud vesiviljelusloomadele, saadetiste äridokumendil või vajaduse korral terviseohutuse sertifikaadil ja selliseid tooteid sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas järgmised sõnad: „sisaldab mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke – ei tohi kasutada põllumajandusloomade, välja arvatud vesiviljelusloomade ja karusloomade söödaks.”

E    JAGU

Eritingimused, mida kohaldatakse võõrutamata mäletsejalistele söötmiseks ettenähtud kalajahu sisaldavate piimaasendajate tootmise, turuleviimise ja kasutamise suhtes

Mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomadele söötmiseks ettenähtud kalajahu sisaldavate piimaasendajate tootmise, turuleviimise ja kasutamise suhtes kohaldatakse järgmisi eritingimusi:

a) piimaasendajates kasutatav kalajahu peab olema toodetud töötlemisettevõtetes, kus tegeletakse üksnes veeloomadest (välja arvatud mereimetajatest) saadud toodete tootmisega ning mis täidavad III peatükis sätestatud üldtingimusi;

b) kalajahu kasutamist mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade puhul lubatakse üksnes piimaasendajate tootmiseks, mida turustatakse kuivalt ja antakse loomadele kindlas koguses vedelikus lahjendatuna ning mis on ette nähtud võõrutamata mäletsejaliste söötmiseks, et enne võõrutuse lõppemist täiendada või asendada pärast ternespiima antavat piima;

c) kalajahu sisaldavaid piimaasendajaid, mis on ette nähtud mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks, tuleb toota ettevõtetes, kus ei toodeta muud mäletsejaliste jaoks ette nähtud segajõusööta ja millel on pädeva asutuse luba.

Erandina sellest eritingimusest võib pädev asutus pärast kohapealse kontrolli teostamist lubada mäletsejalistele ettenähtud muu segajõusööda tootmist asutustes, kus toodetakse ka mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud piimaasendajaid, mis sisaldavad kalajahu, kui täidetud on järgmised tingimused:

i) muud mäletsejalistele ettenähtud segajõusööta tuleb hoida rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, mida kasutatakse pakendamata kalajahu ja kalajahu sisaldavate pakendamata piimaasendajate ladustamiseks, transportimiseks ja pakendamiseks;

ii) mäletsejalistele ettenähtud muud segajõusööta tuleb toota rajatistes, mis on füüsiliselt eraldatud rajatistest, kus toodetakse kalajahu sisaldavaid piimaasendajaid;

iii) kalajahu ostmist ja kasutamist ning kalajahu sisaldavate piimaasendajate müüki käsitlevad kirjed peavad olema pädevale asutusele kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul;

iv) mäletsejalistele ettenähtud muust segajõusöödast tuleb võtta korrapäraselt proove ja neid analüüsida, et teha kindlaks, et selles ei esine loomse päritoluga keelatud komponente, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas; proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus määratakse kindlaks riskihindamise põhjal, mille ettevõtja on teostanud oma menetluste osana ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetel; selliste proovide võtmise ja analüüside tulemused tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

d) importijad tagavad, et enne iga kalajahu sisaldava piimaasendaja imporditud saadetise vabasse ringlusse laskmist liidus analüüsitakse seda, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas, et teha kindlaks, kas selles ei esine loomse päritoluga keelatud komponente;

e) mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud kalajahu sisaldava piimaasendaja saadetiste äridokumendil või vajaduse korral terviseohutuse sertifikaadil ja selliseid piimaasendajaid sisaldaval mis tahes pakendil peavad olema selgelt kirjas sõnad: „sisaldab kalajahu – ei tohi anda mäletsejalistele, välja arvatud võõrutamata mäletsejalistele”;

f) mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud kalajahu sisaldavaid pakendamata piimaasendajaid tuleb transportida sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata muu mäletsejalistele ettenähtud sööda transportimiseks.

Erandina sellest eritingimusest võidakse sõidukeid ja konteinereid, mida on kasutatud muu mäletsejalistele ettenähtud pakendamata sööda transportimiseks, kasutada mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud pakendamata piimaasendajate, mis sisaldavad kajajahu, transportimiseks, tingimusel et need sõidukid ja konteinerid on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud. Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

g) põllumajandusettevõtetes, kus peetakse mäletsejalisi, võetakse meetmeid, et vältida kalajahu sisaldavate piimaasendajate söötmist muudele mäletsejalistele kui võõrutamata mäletsejalistele. Pädev asutus koostab kalajahu sisaldavaid piimaasendajaid kasutavate ettevõtete loetelu kas põllumajandusettevõtte eelneva teavitamise süsteemi kaudu või mõne muu süsteemi abil, mis tagab käesoleva tingimuse täitmise.

V   PEATÜKK

Üldnõuded

A    JAGU

Loetelud

Liikmesriigid ajakohastavad loetelusid järgmistest asutustest ja teevad need üldsusele kättesaadavaks:

a) tapamajad, millest võib pärineda toodetud veri vastavalt IV peatüki C jao punktile a;

▼C1

b) loa saanud töötlemisettevõtted, kus toodetakse veretooteid vastavalt IV peatüki C jao punktile c;

▼B

c) tapamajad ja lihalõikusettevõtted, millest võivad pärineda töödeldud loomse valgu tootmiseks kasutatavad loomsed kõrvalsaadused vastavalt IV peatüki D jao punktile a;

▼C1

d) loa saanud töötlemisettevõtted, kus toodetakse mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke ja mis tegutsevad vastavalt IV peatüki D jao punktile c;

e) loa saanud ettevõtted, millele on viidatud III peatüki B jaos, IV peatüki D jao punktis d ja IV peatüki E jao punktis c;

▼B

f) registreeritud enda majapidamise tarbeks sööta valmistavad põllumajandusettevõtjad, kes tegutsevad vastavalt III peatüki B jaos ja IV peatüki D jao punktis d sätestatud tingimustele.

B    JAGU

Mäletsejalistelt saadud tooteid sisaldava söödamaterjali ja segajõusööda transportimine

1. Mäletsejalistelt saadud muid kui allpool punktides a, b ja c loetletud tooteid sisaldava pakendamata söödamaterjali ja pakendamata segajõusööta transporditakse sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata muude põllumajandusloomade kui karusloomade sööda transportimiseks:

a) piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted;

b) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

c) hüdrolüüsitud valk, mis on saadud mäletsejaliste toornahkadest.

2. Erandina punktist 1 võidakse sõidukeid ja konteinereid, mida on eelnevalt kasutatud selles punktis loetletud pakendatud söödamaterjali ja pakendatud segajõusööda transportimiseks, kasutada muude põllumajandusloomade kui karusloomade sööda transportimiseks, tingimusel et need on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.

Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena.

C    JAGU

Mäletsejalistelt saadud tooteid sisaldava segajõusööda tootmine

Mäletsejalistelt saadud muid kui punktides a, b ja c loetletud tooteid sisaldavat segajõusööta ei tohi toota ettevõtetes, kus toodetakse muudele põllumajandusloomadele kui karusloomadele ettenähtud sööta:

a) piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted;

b) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

c) hüdrolüüsitud valk, mis on saadud mäletsejaliste toornahkadest.

D    JAGU

Mäletsejalistelt pärit tooteid sisaldava põllumajandusloomadele ettenähtud söödamaterjali ja segajõusööda kasutamine ja ladustamine põllumajandusettevõtetes

Mäletsejalistelt pärit muid kui punktides a, b ja c loetletud tooteid sisaldava põllumajandusloomadele ettenähtud söödamaterjali ja segajõusööda kasutamine ja ladustamine on keelatud põllumajandusettevõtetes, kus peetakse muid põllumajandusloomi kui karusloomi:

a) piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted;

b) loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

c) hüdrolüüsitud valk, mis on saadud mäletsejaliste toornahkadest.

E    JAGU

Töödeldud loomsete valkude ja selliseid valke sisaldavate toodete eksport

1. Mäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude ja selliseid valke sisaldavate toodete eksport on keelatud.

Erandina ei kohaldata seda keeldu töödeldud lemmikloomatoidu, sealhulgas konserveeritud lemmikloomatoidu suhtes, mis sisaldab mäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke ning mida on töödeldud ja mis on märgistatud vastavalt liidu õigusaktidele.

2. Mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude ja neid valkusid sisaldavate toodete eksporti võidakse lubada üksnes järgmistel tingimustel:

a) nende kasutamisotstarve ei ole artikliga 7 ja käesoleva lisaga keelatud;

b) enne eksportimist on sõlmitud eksportiva liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni ja importiva kolmanda riigiga kirjalik leping, milles kolmas riik kohustub järgima toodete ettenähtud kasutuse tingimusi ja hoiduma töödeldud loomsete valkude ning neid valkusid sisaldavate toodete reeksportimisest artikliga 7 ja käesoleva lisaga keelatud eesmärkidel.

3. Vastavalt eespool punkti 2 alapunktile b sõlmitud kirjalikud lepingud esitatakse toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames.

4. Punkte 2 ja 3 ei kohaldata järgmiste toodete eksportimise suhtes:

a) kalajahu ja kalajahu sisaldav segajõusööt;

b) vesiviljelusloomadele ettenähtud segajõusööt;

c) lemmikloomatoit.

F    JAGU

Ametlikud kontrollid

1. Ametlikud kontrollid, mida teostab pädev asutus käesolevas lisas sätestatud eeskirjade täitmise kontrollimiseks, hõlmavad inspektsioone ja proovide võtmist töödeldud loomse valgu ja sööda analüüsideks, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas.

2. Pädev asutus kontrollib korrapäraselt selliste laboratooriumide pädevust, kus teostatakse analüüse ametlike kontrollide eesmärgil, hinnates eelkõige laboritevaheliste tasemekatsete tulemusi.

Kui pädevus ei ole piisav, teostab laboratoorium enne järgmiste analüüside teostamist minimaalse parandusmeetmena labori töötajate ümberõppe.



( 1 ) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

( 2 ) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

( 3 ) COM/2010/0384.

( 4 ) Euroopa Parlamendi nõudel bioloogiliste ohtude teaduskomisjoni väljastatud arvamus mäletsejaliste kalajahuga söötmisest tulenevate terviseriskide hindamise kohta seoses transmissiivse spongioosse entsefalopaatia ohuga, EFSA Journal (2007), 443, 1–26.

( 5 ) Euroopa Parlamendi nõudel bioloogiliste ohtude teaduskomisjoni väljastatud arvamus põllumajandusloomadele loomsete valkude söötmise teatavate aspektide kohta, EFSA Journal (2007), 576, 1–41.

( 6 ) http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/10/st13/st13889-ad01re01.en10.pdf

( 7 ) Bioloogiliste ohtude teaduskomisjoni arvamus töödeldud loomsetest valkudest põhjustatud kvantitatiivse riski hindamise läbivaatamise kohta veiste spongioosse entsefalopaatia korral, EFSA Journal (2011); 9(1):1947.

( 8 ) Vastuvõetud tekst, P7_TA(2011)0084.

( 9 ) Vastuvõetud tekst, P7_TA(2011)0328.

( 10 ) http://eurl.craw.eu/index.php?page=24&id=10

( 11 ) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

( 12 ) ELT L 54, 26.2.2011, lk 1.

( 13 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

( 14 ) ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.

( 15 ) ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.”;

( 16 ) ELT L 54, 26.2.2009, lk 1.”.