European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2026/1203

9.6.2026

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2026/1203,

8. juuni 2026,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptuse Araabia Vabariigist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis laieneb avamererajatistesse viidavale impordile, Maroko Kuningriigist lähetatud impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Maroko Kuningriigist pärinevana või mitte, ja Türgist lähetatud impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/492 (2) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) ja Egiptuse Araabia Vabariigist (edaspidi „Egiptus“) pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste (edaspidi „klaaskiust kangas“) impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/776 (3) kehtestas komisjon klaaskiust kanga impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu ja muutis rakendusmäärusega (EL) 2020/492 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu taset.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/806 (4) laiendas komisjon dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kangale, mida viiakse tehissaartele või paiksetele, ujuvatele ja muudele rajatistele, mis asuvad liikmesriigi mandrilaval või vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile (edaspidi „UNCLOS“) liikmesriigi välja kuulutatud majandusvööndis.

(4)

Pärast esimest meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist laiendas komisjon komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2022/302 (5) ja (EL) 2022/301 (6) Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu Maroko Kuningriigist (edaspidi „Maroko“) lähetatud klaaskiust kanga impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte.

(5)

Pärast absorptsiooni käsitlevat kordusuurimist muutis komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/1233 (7) Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu taset.

(6)

Pärast teist meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist laiendas komisjon komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2022/1477 (8) ja (EL) 2022/1478 (9) klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu Türgist lähetatud klaaskiust kanga impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte, välja arvatud teatavate konkreetsete Türgi äriühingute eksporditav klaaskiust kangas.

(7)

Pärast osalist vahepealset uurimist lisati komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2023/2169 (10) ja (EL) 2023/2158 (11) veel üks Türgi eksportiv tootja vastavalt rakendusmäärustes (EL) 2022/1477 ja (EL) 2022/1478 sisalduvasse vabastuse saanud äriühingute nimekirja.

(8)

Hiina äriühingute puhul jääb praegu kehtiv dumpinguvastane tollimaks vahemikku 34,0–69,0 %.

(9)

Egiptuse äriühingute puhul on praegu kehtiv dumpinguvastane tollimaks kõikide eksportivate tootjate jaoks 33,1 %.

1.2.   Aegumise läbivaatamise taotlus

(10)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (12) avaldamist sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse (edaspidi ka „taotlus“).

(11)

Läbivaatamistaotluse esitas 3. jaanuaril 2025 Tech-Fab Europe e.V. (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu klaaskiust kanga tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

1.3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(12)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 3. aprillil 2025 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise seoses Hiinast ja Egiptusest (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit klaaskiust kanga impordiga liitu. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (13) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(13)

13. juunil 2025 algatas komisjon Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kohaldatavate subsiidiumivastaste meetmete aegumise läbivaatamise (14).

1.4.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja asjaomane periood

(14)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

1.5.   Huvitatud isikud

(15)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid tootjaid Hiinas ja Egiptuses, teadaolevaid importijaid, turustajaid ja kasutajaid ning kutsus neid uurimises osalema.

(16)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

1.6.   Läbivaatamise algatamise kohta esitatud märkused

(17)

Egiptuse valitsus märkis, et uurimist ei oleks tohtinud algatada, väites, et läbivaatamistaotluse avalikus versioonis esines puudusi ning tõendid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta olid ebapiisavad.

(18)

Esiteks väitis Egiptuse valitsus, et kinnitus, mille kohaselt läbivaatamistaotlust toetavate tootjate toodang moodustab üle 50 % liidu toodangust, ei olnud kontrollitav, sest läbivaatamistaotluse avalikus versioonis olid tootmis- ja müügimahud esitatud üksnes indeksitena.

(19)

Komisjon ei nõustunud selle väitega, sest ta oli enne läbivaatamise algatamist kontrollinud kaebuse esitamise õigust. Selleks võeti ühendust kõigi liidu tootjatega, keda oli läbivaatamistaotluses nimetatud või kes olid komisjonile enne uurimise algatamist muul viisil teada, ning neid on taotluse esitaja representatiivsuse arvutamisel arvesse võetud.

(20)

Selle käigus esitasid 11 liidu tootjat vastuse oma kaebeõiguse kohta. Oma kaebeõigust käsitlevate vastuste avalikus versioonis märkisid nad kõik, et pooldavad läbivaatamise algatamist. Kõnealused kaebeõigust käsitlevate vastuste avalikud versioonid sisaldasid ka iga asjaomase liidu tootja tootmismahte, mida üldjuhul väljendati vahemikena, mis seega andis mõistliku ülevaate nende suhtelisest suurusest.

(21)

Avalikus toimikus 27. märtsil 2025 avaldatud teates kaebeõiguse kohta (15) on nende kaebeõigust käsitlevate vastuste põhjal esitatud vaatlusaluse toote hinnanguline kogutoodang liidus. Egiptuse valitsus ei esitanud nimetatud teate kohta mingeid märkusi. Selle teabe põhjal oli võimalik mõistlikult järeldada, et liidu tootjatel oli õigus kaebus esitada. Seepärast lükati see väide tagasi.

(22)

Teiseks väitis Egiptuse valitsus, et normaalväärtuse arvutamise asemel oleks taotluse esitaja pidanud kasutama omamaiseid hindu Egiptuses või kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindu. Egiptuse valitsus lisas, et igal juhul rikuti normaalväärtuse arvutamisel 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI artikli rakendamise lepingu (edaspidi „dumpinguvastane leping“) artikleid 2.2 ja 2.2.1.1. Egiptuse valitsuse sõnade kohaselt tugines taotluse esitaja põhiliste kuluelementide (sealhulgas tooraine-, tööjõu- ja elektrienergia kulude) hindamisel liidu tootjate tarbimismääradele ja avalikest allikatest pärit andmetele. Ka müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal pärinesid kolmandate riikide äriühingute avalikult kättesaadavatest dokumentidest. Egiptuse valitsus väitis, et selle asemel oleks tulnud kasutada Egiptuse tootjate tegelikke kulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(23)

Täiendava märkusena lisas Egiptuse valitsus, et taotluse esitaja kasutas ekspordihindade puhul puudulikke andmeid, mille tulemusel oli normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlus ebaõiglane. Egiptuse valitsus vaidlustas asjaolu, et taotluse esitaja kasutas mitmes dumpingumarginaali arvutuses mitmesuguseid avalikult kättesaadavaid andmeid (nagu Eurostati ja andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) andmed ning turuteabel põhinevad hinnanoteeringud), mida korrigeeriti valesti. Egiptuse valitsus väitis, et seega esitas taotluse esitaja oma läbivaatamistaotluses liiga suured dumpingumarginaalid.

(24)

Sissejuhatava märkusena rõhutas komisjon, et alusmääruse artikli 11 kohaselt on läbivaatamistaotluse esitamiseks nõutavate tõendite õiguslikust standardist (see tähendab, „uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid“) selge, et läbivaatamistaotluses esitatud teabe hulk ja kvaliteet ei ole sama kui see, millele komisjon uurimise lõpus oma järeldustes tugineb. Tegelikult peab läbivaatamistaotlus sisaldama dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosuse kohta piisavaid tõendeid, mis on taotluse esitajale hõlpsasti kättesaadavad.

(25)

Käesoleval juhul nähtus taotluse esitaja esitatud tõendite analüüsist, mille komisjon tegi alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, et läbivaatamistaotlus sisaldas nii dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kui ka väidetavalt dumpinguhinnaga impordi ja väidetava kahju vahelise põhjusliku seose kohta piisavalt tõendeid menetluse algatamiseks.

(26)

Mis puudutab Hiina ja Egiptuse klaaskiust kanga eksportivate tootjate müügihindu, tootmiskulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumitaset, siis juhtis komisjon tähelepanu sellele, et taotluse esitaja vastas tegelikult täpselt läbivaatamistaotluse esitamise etapis nõutavale tõendite standardile. Kõnealune täpne teave ei ole taotluse esitajale kättesaadav. Seepärast tuli dumpingumarginaale hinnata arvutatud normaalväärtuse põhjal. Selle arvutamisel tugines taotluse esitaja mitmele kontrollitavale ja avalikult kättesaadavale rahvusvahelisele võrdlusalusele, et näidata dumpingu olemasolu mitme stsenaariumi alusel.

(27)

Sama kehtib ka selle kohta, et taotluse esitaja kasutas ekspordihinna kindlaksmääramiseks rahvusvahelist kaubandusstatistikat, sest see on kõige usaldusväärsem ekspordihindu käsitleva teabe allikas, ning komisjon leidis, et seda oli müügihindade ja normaalväärtuse õiglase võrdlemise tagamiseks mõistlikult korrigeeritud. Seepärast lükati need väited tagasi.

(28)

Kolmandaks väitis Egiptuse valitsus, et menetluse algatamiseks ei olnud piisavalt tõendeid dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta. Läbivaatamistaotlusest nähtus, et liitu suunatud Egiptuse ekspordi turuosa oli väike, samal ajal kui ekspordihinnad asjaomasel perioodil tõusid. Peale selle väitis Egiptuse valitsus, et puudusid tõendid turuvallutusliku hinnakujunduse või dumpingu kohta, samuti selle kohta, et Egiptuse eksport meetmete aegumise korral kasvaks. Lisaks rõhutas Egiptuse valitsus, et varasem dumping ei õigusta meetmete kohaldamise jätkamist.

(29)

Komisjon ei nõustunud ka väitega, et dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta ei ole piisavalt tõendeid. Ei ole õige väita, et varasem dumping oli tegur, mis leiti vastavat tõendite piisavuse standardile. Nagu on selgitatud põhjenduses 24 ja 25, vastas taotluse esitaja menetluse algatamise õiguslikule standardile, tuginedes dumpingu jätkumise tõendamisel mitmele avalikult kättesaadavale võrdlusalusele. Komisjon leidis, et läbivaatamistaotluses esitatud tõendid, millest nähtus dumpingu jätkumine, olid taotluse esitajale hõlpsasti kättesaadavad ja uurimise algatamiseks piisavad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(30)

Neljandaks väitis Egiptuse valitsus, et taotluse esitamise põhjus oli pigem protektsionism kui väidetava dumpingu ja kahju kõrvaldamine. Lisaks asjaolule, et põhjus ei kuulu asjakohaste õiguslike kriteeriumide hulka, ei esitanud Egiptuse valitsus aga ka mingeid tõendeid selle väite toetamiseks. Komisjon leidis, et taotlus sisaldas dumpingu, kahju ning dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta piisavaid prima facie tõendeid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(31)

Viiendaks väitis Egiptuse valitsus, et taotluse esitaja seostas Egiptuse ekspordi ebaõiglaselt väidetavalt Hiinale omistatud meetmetest kõrvalehoidmise ja absorptsiooniga.

(32)

Taotluses on aga sõnaselgelt viidatud asjakohastele meetmetest kõrvalehoidmise ja absorptsioonivastastele määrustele, milles on eraldi analüüsitud Hiina ja Egiptuse eksportijate käitumist. Peale selle ei omistatud vastupidiselt Egiptuse valitsuse väitele absorptsiooni Hiinale. Selle asemel leiti, et tollimaksude absorptsiooni rakendavad Egiptuse eksportivad tootjad, nagu tehti kindlaks rakendusmääruses (EL) 2022/1233 (vt punkt 1.1). Seepärast lükati see väide tagasi.

(33)

Kuuendaks väitis Egiptuse valitsus ka seda, et Hiina eksportivate tootjate avalikud seisukohad nende strateegiate kohta mõjutasid ebaõiglaselt Egiptuse ekspordi hindamist. Egiptuse valitsus ei tõendanud aga, et taotluse esitaja oli kahe riigi eksportijate käitumise omavahel seostanud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(34)

Seitsmendaks väitis Egiptuse valitsus, et taotluses sisalduv kahjuanalüüs oli puudulik, sest selles ei käsitletud kõiki kahjunäitajaid, täpsemalt investeeringutasuvust, kapitali kaasamise võimet ja palku.

(35)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et alusmääruse artikliga 5 ei nõuta, et selle kindlakstegemiseks, et olulise kahju esinemise kohta on piisavalt tõendeid, peab läbivaatamistaotluses analüüsima kõiki artikli 3 lõikes 5 nimetatud kahjutegureid või et ilmnema peab nende halvenemine. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab läbivaatamistaotlus sisaldama teavet, mis käsitleb väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mahu muutusi, sellise impordi mõju samasuguse toote hinnale liidu turul ning sellest tulenevat mõju, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased (kuid mitte tingimata kõik) tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud alusmääruse artikli 3 lõigetes 3 ja 5. Lisaks sisaldas taotlus hinnangut kasumlikkuse kohta, mis on investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võimega tihedalt seotud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(36)

Kaheksandaks väitis Egiptuse valitsus, et Egiptuse import oli läbivaatamistaotluses kasutatud asjaomase perioodi jooksul väike ja stabiilne ega suutnud seega olulist kahju tekitada. Samuti väitis Egiptuse valitsus, et liidu tootmisharu probleemid olid struktuursed (nt konkurents tuuleenergiasektoris, import muudest riikidest, turu küllastumine ja ülemaailmsed muutused nõudluses) ning tema enda põhjustatud. Peale selle väitis Egiptuse valitsus, et taotlus oli puudulik põhjusel, et selles ei eristatud Egiptuse impordi mõju muudest kahjuteguritest.

(37)

Komisjon juhtis tähelepanu asjaolule, et taotluses tunnistati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas Egiptuse import väikese osa liidu tarbimisest – aegumise läbivaatamiste puhul, kui meetmed võivad importi mõjutada, ei ole see ebatavaline. Sellistel juhtudel on peamine kaalutlus võimalik mõju meetmete kehtetuks tunnistamise korral, mitte olukord asjaomasel perioodil. Muude kahjutegurite kui Egiptuse impordi esinemine ei muuda selle impordi võimalikku olulist mõju automaatselt olematuks. Isegi kui Egiptuse import ei avaldanud asjaomasel perioodil kahjulikku mõju – väide, mida Egiptuse valitsus ei põhjendanud –, ei lükkaks see ümber argumenti, et meetmete aeguda laskmise korral võiks kahju korduda. Samuti ei esitanud Egiptuse valitsus tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu oleks kantud kahju ise põhjustanud. Seepärast lükati need väited tagasi.

(38)

Üheksandaks väitis Egiptuse valitsus, et läbivaatamistaotluses esitatud väide, mille kohaselt meetmete kõrvaldamise korral suunataks Egiptuse eksport ümber liitu, oli spekulatiivne ja põhjendamata.

(39)

Läbivaatamistaotluses sisalduvatel prima facie tõenditel põhinev komisjoni analüüs osutas aga sellele, et Egiptuse eksportivatel tootjatel oli märkimisväärne tootmisvõimsus, mis on peamiselt suunatud liidu turule, ning et liidu turg oli ekspordi jaoks jätkuvalt atraktiivne. Seega tundus Egiptuse impordi kasv meetmete puudumise korral tõenäoline. Seepärast lükati see väide tagasi.

(40)

Kümnendaks väitis Egiptuse valitsus, et taotlus ei sisaldanud piisavaid tõendeid hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta, sest selles tugineti laiale turuhindade võrdlusele, mitte tehingute tasemel andmetele.

(41)

Läbivaatamise algatamise etapis ei ole üksikasjalikud impordihinnad tooteliikide kaupa kättesaadavad. Need andmed saavad kättesaadavaks alles pärast valimisse kaasatud eksportivate tootjate küsimustikuvastuste kontrollimist, eeldusel, et nad teevad koostööd. Seepärast ei ole realistlik eeldada, et taotlus sisaldab konkreetseid tooteid käsitlevaid hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutusi või et need esitatakse isegi uurimise hilisemas etapis, juhul kui koostööd ei tehta. Läbivaatamise algatamise etapis peeti Eurostati keskmistel andmetel põhinevaid prima facie tõendeid piisavaks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(42)

Samuti väitis Egiptuse valitsus, et taotluse esitaja ei analüüsinud, kas meetmete kohaldamise jätkamine on liidu huvides, ega esitanud selle kohta tõendeid.

(43)

Kuigi puudub õiguslik nõue liidu huvisid aegumise läbivaatamise algatamise etapis uurida, ei osutanud kättesaadavad tõendid mingitele liidu huvidega seotud kaalutlustele (näiteks kahjulik mõju kasutajatele või teistele ettevõtjatele), mis õigustaksid juhtumi menetlemise lõpetamist. Seda küsimust tuleb analüüsida uurimise käigus. Seepärast lükati see väide tagasi.

1.7.   Valikuuring

(44)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Liidu tootjate valikuuring

(45)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Valimisse kuulus kaks liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 25 % tootmis- ja müügimahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Valim oli liidu tootmisharu suhtes representatiivne. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Valikuuringu kohta märkusi ei esitatud.

Importijate valikuuring

(46)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(47)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse.

Hiina ja Egiptuse eksportivate tootjate valikuuring

(48)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina ja Egiptuse eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures ja Egiptuse Araabia Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks teised eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(49)

Nõutud teavet ei esitanud ükski asjaomaste riikide eksportiv tootja. Seepärast otsustas komisjon, et valikuuring ei ole kohaldatav.

1.8.   Küsimustiku vastused

(50)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule.

(51)

Komisjon palus valimisse kaasatud liidu tootjatel täita küsimustikud, mis tehti algatamise päeval kättesaadavaks tema veebisaidil (16).

(52)

Küsimustiku vastused saadi kahelt valimisse kaasatud liidu tootjalt: Vitrulan Composites Oy ja European Owens Corning Fiberglas sprl.

(53)

Taotluse esitaja täitis makromajanduslikke näitajaid käsitleva küsimustiku ja esitas makromajanduslikud näitajad.

1.9.   Kontrollimine

(54)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootjad

—

Vitrulan Composites Oy (edaspidi „Vitrulan“), Mikkeli, Soome,

—

European Owens Corning Fiberglas sprl (edaspidi „EOCF“), Brüssel, Belgia.

1.10.   Järgnenud menetlus

(55)

16. aprillil 2026 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said avalikustamise kohta märkusi esitada.

(56)

Ükski isik ei esitanud avalikustamise kohta märkusi ega taotlenud ärakuulamist.

2.   VAATLUSALUNE TOODE, ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(57)

Vaatlusalune toode on sama toode nagu esialgses uurimises, nimelt kangas, mis on kootud ja/või nõeltöödeldud pikast klaaskiudheidest ja/või -lõngast ning mis võib sisaldada muid elemente (välja arvatud immutatud või eelnevalt immutatud tooted ning avatud pooridega filterkangas, mille ava mõõt on nii piki- kui ka põikisihis vähemalt 1,8 mm ning mille pindtihedus on 35 g/m2), mis kuulub praegu CN-koodide ex 7019 61 00 , ex 7019 62 10 , ex 7019 62 90 , ex 7019 63 00 , ex 7019 64 00 , ex 7019 65 00 , ex 7019 66 00 , ex 7019 69 10 , ex 7019 69 90 ja ex 7019 90 00 (TARICi koodid 7019 61 00 81, 7019 61 00 83, 7019 61 00 84, 7019 62 10 81, 7019 62 10 83, 7019 62 10 84, 7019 62 90 81, 7019 62 90 83, 7019 62 90 84, 7019 63 00 81, 7019 63 00 83, 7019 63 00 84, 7019 64 00 81, 7019 64 00 83, 7019 64 00 84, 7019 65 00 81, 7019 65 00 83, 7019 65 00 84, 7019 66 00 81, 7019 66 00 83, 7019 66 00 84, 7019 69 10 81, 7019 69 10 83, 7019 69 10 84, 7019 69 90 81, 7019 69 90 83, 7019 69 90 84, 7019 90 00 81, 7019 90 00 83 ja 7019 90 00 84) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(58)

CN- ja TARICi koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil ja tariifne klassifikatsioon võib hiljem muutuda.

(59)

Klaaskiust kangal on mitmesugused kasutusotstarbed. Näiteks kasutatakse seda tuuleturbiinide labade tootmiseks, paatide, veoautode ja sporditarvete tootmiseks ning torustike taastamise süsteemis.

2.2.   Asjaomane toode

(60)

Käesolevas uurimises on asjaomane toode Hiinast ja Egiptusest pärit vaatlusalune toode.

2.3.   Samasugune toode

(61)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, leidis käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus kinnitust, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

—

asjaomane toode, kui seda eksporditakse liitu;

—

vaatlusalune toode, mida toodetakse ja müüakse Hiina ja Egiptuse siseturul;

—

vaatlusalune toode, mida eksportivad tootjad toodavad ja müüvad ülejäänud maailmale, ja

—

vaatlusalune toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(62)

Seepärast käsitatakse neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3.   DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1.   Sissejuhatavad märkused

(63)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus klaaskiust kanga import nii Egiptusest kui ka Hiinast, kuigi väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (see tähendab 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018) (edaspidi „esialgne uurimisperiood“). Eurostati impordistatistika kohaselt oli aga mõlemast riigist pärit klaaskiust kanga impordi turuosa liidus jätkuvalt märkimisväärne. Hiinast pärit import moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 8 % liidu turust, samal ajal kui Egiptusest pärit import moodustas sellest ligikaudu 2 % (võrreldes vastavalt 22 % ja 9 % turuosaga esialgse uurimise ajal). Absoluutnäitajates oli Hiinast ja Egiptusest pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vastavalt 11 345 ja 2 514 tonni, võrreldes vastavalt 37 558 ja 15 334 tonniga esialgsel uurimisperioodil.

(64)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 49, ei teinud uurimise käigus koostööd ükski Hiina ega Egiptuse eksportiv tootja. Seepärast teatas komisjon Hiina ja Egiptuse ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu kavatseb ta kohaldada Hiina ja Egiptuse kohta tehtavate järelduste suhtes alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(65)

Sellest tulenevalt tehti järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavate faktide ning eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud teabe ja läbivaatamisega seotud uurimise käigus koostööd teinud isikutelt (nimelt taotluse esitajalt ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt) saadud teabe põhjal.

3.2.   Hiina

3.2.1.   Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi normaalväärtuse kindlaksmääramine kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a

(66)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(67)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(68)

Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(69)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteate samas punktis 5.3.2, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(70)

27. septembril 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „tootmistegureid käsitlev teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates juhtis komisjon tähelepanu sellele, et ei Hiina RV valitsus ega ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud koostööd, millest teavitati verbaalnoodiga Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi (17). Tootmistegureid käsitlevas teates rõhutati, et seepärast tugineb komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatele faktidele.

(71)

Sellega seoses teavitas komisjon huvitatud isikuid, et ta kavatses kasutada läbivaatamistaotluses sisalduvat teavet, et teha kindlaks normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavad allikad. Komisjon valis sobivaks võrdlusriigiks Türgi.

(72)

Tootmistegureid käsitlevas teates loetles komisjon kõik klaaskiust kanga tootmisel kasutatavad tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaali kindlaks võrdlusriigi tootja TÜRKİYE ŞİŞE VE CAM FABRİKALARI A.Ş, (edaspidi „Şişecam“) kohta kättesaadava teabe põhjal.

(73)

Komisjon ei saanud tootmistegureid käsitleva teate kohta ühtegi märkust.

3.2.2.   Normaalväärtus

(74)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(75)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning et see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(76)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

3.2.3.   Oluliste moonutuste olemasolu

(77)

Komisjon uuris toimikus olevaid tõendeid, et otsustada, kas Hiinas esineb olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, millest tingituna ei oleks selle riigi omamaiste hindade ja kulude kasutamine asjakohane. Analüüsi raames käsitleti järgmisi tõendeid eri kriteeriumide kohta, mis on oluliste moonutuste esinemise kindlaksmääramisel asjakohased.

(78)

Esiteks sisaldasid taotluses sisalduvad tõendid järgmisi elemente, mis osutasid oluliste moonutuste olemasolule.

—

Klaaskiust kanga tootmisharu iseloomustab riigi omandi suur osakaal. Mitu Hiina klaaskiust kanga tootjat on riigi omanduses olevad ettevõtted või kuuluvad riigi omanduses olevatesse konglomeraatidesse. Näiteks Hengshi ja Taishan kuuluvad mõlemad samale riigi omanduses olevale emaettevõtjale China National Building Material Group Co., Ltd. (edaspidi „CNBM“). Üks suurimaid tootjaid, Changzhou Hongfa Zongheng Advanced Technolgy Co., Ltd., kuulub lõppkokkuvõttes riigi omanduses olevale Yuntianhua kontsernile. Hiina riigi omanduses olevad ettevõtted moodustavad märkimisväärse osa Hiina klaaskiust kanga tootmisvõimsusest (18).

—

Hiina RV valitsus kontrollib ulatuslikult Hiina klaaskiust kanga tootmisharu või sekkub sellesse. Hiina valitsus ja Hiina Kommunistlik Partei (edaspidi „HKP“) haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigi omaduses olevate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) kavandab aktiivselt üldist majanduspoliitikat ja kontrollib pidevalt, kuidas konkreetsed riigi omanduses olevad ettevõtted seda rakendavad, ning kasutab oma õigust osaleda riigi omanduses olevate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Peale selle avaldab Hiina RV valitsus mõju ka igas riigi omanduses olevas ettevõttes nn HKP rakukeste loomisega. Samuti avaldab Hiina valitsus mõju isiklike sidemete kaudu. Näiteks on põhjalikult dokumenteeritud sidemed Hiina RV valitsuse ja nii Hengshi kui ka tema emaettevõtja CNBMi vahel, samuti Hiina RV valitsuse ja Taishani, tema emaettevõtja Sinoma Science & Technology ning lõpliku valdusettevõtja CNBMi vahel (19).

—

Ühtlasi on Hiina RV valitsusel Hiina klaaskiust kanga tootjatega tihedad sidemed neid esindavate tööstusliitude kaudu. Hiina ehitusmaterjalide föderatsioon on saanud heakskiidu Hiina tsiviilasjade ministeeriumilt ning tegutseb riiginõukogu riigivarade järelevalve- ja halduskomisjoni juhtimisel ja järelevalve all. Hiina ehitusmaterjalide föderatsioon viib ellu HKP ja riiginõukogu poliitikat ning tema liikmed täidavad HKPs parteifunktsioone (20).

—

Kuna klaaskiust kanga tootmisharus on valitsuse sekkumine ulatuslik ja riigi omanduses olevate ettevõtete osakaal suur, ei saa ka eraomandis olevad tootjad tegutseda turutingimustel. Seega on nii klaaskiust kanga sektoris tegutsevad riigi- kui ka eraettevõtted Hiina RV valitsuse poliitilise järelevalve all (21).

—

Hiina poliitika ja meetmed, mida klaaskiust kanga sektori suhtes kohaldatakse, tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil. Asjaomased kavad on kehtestatud kõigil valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid, sealhulgas klaaskiust kanga sektorit, mis on nimetatud „kõrgtehnoloogiliseks ja uut tehnoloogiat kasutavaks uute materjalide sektoriks“. Selle sektori äriühingud saavad kasu arvukatest toetusmehhanismidest, sealhulgas rahalise toetuse poliitikast, eelarve- ja maksusoodustuste poliitikast, teadus- ja arendustegevuse toetusest jne. Vt näiteks (22)

—

14. viisaastakuplaan Hiina majandusliku ja sotsiaalse arengu kohta (üldine 14. viisaastakuplaan),

—

tegevuskava „Made in China 2025“,

—

välisinvesteeringuid soodustavate majandusharude kataloogi 2022. aasta väljaanne,

—

2019. aasta tööstusstruktuuri täiustamise suuniskataloog, samuti 2021. aasta suuniskataloog peamiste uute materjalide kohta,

—

Hiina kõrgtehnoloogiliste eksporttoodete kataloog,

—

Hiina teadus- ja tehnoloogiaarengu seadus,

—

klaaskiusektori arendamise 14. viisaastakuplaan,

—

ehitusmaterjalide sektori arendamise 14. viisaastakuplaan,

—

aruka tootmise arendamise 14. viisaastakuplaan,

—

Zhejiangis uute materjalide tootmisharu arendamise 14. viisaastakuplaan,

—

Shandongi ehitusmaterjalitööstuse 14. viisaastakuplaan,

—

Chongqingi töötleva tööstuse kvaliteetse arendamise 14. viisaastakuplaan,

—

toetus klaaskiust kanga tootmisharule muudes provintsides, sealhulgas Guangxis, Hubeis ja Hebeis.

—

Põhimõtteliselt kõigi klaaskiust kanga tootmistegurite, sealhulgas toorainete, elektri, maa ja tööjõu kulud on Hiinas moonutatud. Peamine klaaskiust kanga tootmisel kasutatav tooraine on klaaskiudheie, mida peetakse klaaskiudsarruste ja klaaskiudlõnga tooteliikideks. Sellega seoses osutas taotluse esitaja komisjoni hiljutistele järeldustele, mille kohaselt nii Hiina klaaskiudsarruste kui ka klaaskiudlõnga sektoris esineb olulisi moonutusi (23) ning kulud ja hinnad ei tulene vabaturujõududest (24). Mis puudutab energiahindu, siis sekkub Hiina RV valitsus suurel määral ja süstemaatiliselt Hiina energiaturgu (25). Kogu maa Hiinas kuulub Hiina riigile ja ametiasutustel on maa eraldamisel sageli konkreetsed poliitilised eesmärgid, sealhulgas majanduskavade rakendamine (26). Ka palgakulud on klaaskiust kanga sektoris moonutatud (27).

—

Klaaskiust kanga sektoris saadakse juurdepääs rahastamisele ja kapitalile asutuste kaudu, kes viivad ellu riikliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult. Hiina finantssüsteemi iseloomustab riigile omanduses olevate pankade tugev positsioon ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Võlakirja- ja krediidireitingud on sageli moonutatud mitmesugustel põhjustel, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina RV valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Vaba juurdepääsu rahastamisele moonutavad veelgi täiendavad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahastamine suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse. Laenukasutuse kulud, sealhulgas intressimäärad, on hoitud kunstlikult väikesed, et soodustada investeeringute kasvu. Hiina pankrotinormid ei toimi klaaskiust kanga tootmisharus nõuetekohaselt, võimaldades maksejõuetuid äriühinguid tegevuses hoida (28).

—

Kõike eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas taotluse esitaja, et on veenvaid tõendeid selle kohta, et Hiina RV valitsus sekkub Hiina klaaskiust kanga tootmisharusse ning see on sektoris kaasa toonud olulisi moonutusi.

(79)

Eelmistes Hiina klaaskiusektorit käsitlevates uurimistes (29) leidis komisjon, et esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiinas esineb riigi ulatuslikku sekkumist, mis moonutab ressursside tegelikku turupõhimõtete kohast jaotust (30).

(80)

Eelkõige järeldas komisjon, et oluline osa klaaskiusektorist on jätkuvalt Hiina RV valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (31) ning lisaks saab Hiina RV valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (32).

(81)

Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldavad täiendavat turgu moonutavat mõju. Hiina valitsuse planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (33).

(82)

Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiinas eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ja maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (34).

(83)

Samamoodi leidis komisjon klaaskiusektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (35) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses Hiina äriühingute juurdepääsuga kapitalile (36).

(84)

Kolmandaks järeldas komisjon esialgses uurimises, mille tulemusel esialgsed meetmed kehtestati, (37) et esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjonile teadaolevalt ei ole Hiinas üldiselt ega ka konkreetselt asjaomases sektoris eraldiseisvalt tehtud selliseid olulisi struktuurimuudatusi, mis võiksid selle järelduse kahtluse alla seada.

(85)

Neljandaks osutasid täiendavad tõendid Hiina Rahvavabariigi majanduse olulisi moonutusi käsitlevas aruandes (edaspidi „aruanne“), (38) mille komisjon koostas vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile c, sellele, et olulisi moonutusi esines ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(86)

Viiendaks ei ole Hiina valitsus ega eksportivad tootjad käesolevas uurimises esitanud vastupidiseid tõendeid ega argumente.

(87)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust.

(88)

Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

3.2.4.   Võrdlusriik

Üldised tähelepanekud

(89)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

—

Hiinaga sarnane majanduse arengutase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu elaniku kohta sarnaneb Hiina omaga, tuginedes Maailmapanga andmebaasile (39).

—

Vaatlusaluse toote tootmine selles riigis (40).

—

Asjakohaste andmete kättesaadavus võrdlusriigis.

—

Kui võimalikke võrdlusriike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

(90)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 70–73, avaldas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramiseks vajalike allikate kohta toimikusse lisatud teate. Selles teates kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a. Eespool põhjenduses 88 järeldas komisjon, et olulised moonutused on olemas.

Hiinaga sarnane majanduse arengutase

(91)

Tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riik, kus vaatlusalust toodet teadaolevalt toodetakse, on Türgi, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks. Türgis toodeti vaatlusalust toodet.

(92)

Komisjon selgitas tootmistegureid käsitlevas teates, et ei Hiina RV valitsus ega ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud uurimises koostööd. Tootmistegureid käsitlevas teates rõhutati, et seepärast tugineb komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatele faktidele, st kasutab aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvat teavet, et valida võrdlusriik ja teha kindlaks normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavad allikad.

(93)

Seega leidis komisjon, et Türgi on sobiv võrdlusriik.

Asjakohaste andmete kättesaadavus võrdlusriigis

(94)

Komisjon märkis tootmistegureid käsitlevas teates ka seda, et Türgi klaaskiust kanga tootja asjakohased finantsandmed on hõlpsasti kättesaadavad.

(95)

Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes teavitas komisjon huvitatud isikuid tootmistegureid käsitlevas teates, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kavatseb ta kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste ja finantsandmete saamiseks sobiva võrdlusriigina Türgit ja äriühingu Şişecam hõlpsasti kättesaadavaid finantsaruandeid.

(96)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Türgi sobivuse kohta võrdlusriigina ja Şişecami sobivuse kohta võrdlusriigi tootjana. Märkusi ei esitatud.

(97)

Võimaliku võrdlusriigi (võimalike võrdlusriikide) ja hõlpsasti kättesaadavate andmetega sobivate ettevõtjate esialgne valik ei takista komisjonil täiendada või piiritleda seda valikut ja uuringuid hilisemas etapis, sealhulgas esitada uusi ettepanekuid võimaliku võrdlusriigi ja sarnase toote kohta. Tootmistegureid käsitlevate teadete eesmärk ongi kutsuda huvitatud isikuid üles esitama märkusi komisjoni talituste esialgsete uurimiste kohta ja õigustatud juhul pakkuma alternatiive komisjoni talitustele edasiseks kaalumiseks. Teadetes on isegi eraldi lisa, milles juhendatakse huvitatud isikuid esitama teavet võimalike võrdlusriikide ja/või ettevõtjate kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a nimetatud eesmärgil.

Sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase

(98)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

Kokkuvõte

(99)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Türgi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

3.2.5.   Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad

(100)

Komisjon esitas tootmistegureid käsitlevas teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad vaatlusaluse toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja hõlpsasti kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(101)

Seejärel märkis komisjon tootmistegureid käsitlevas teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta peamise tooraine, s.o klaaskiudheide moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Peale selle teatas komisjon, et moonutamata tööjõu- ja energiakulude kindlakstegemiseks kasutab ta vastavalt Türgi statistikaameti (41) ja Eurostati (42) andmeid.

(102)

Võttes arvesse kogu läbivaatamistaotlusel põhinevat teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Klaaskiust kanga tootmistegurid

Tootmistegur

HS-kood

Andmete allikas

Mõõtühik

Ühikukulu

Toorained

 

 

 

 

Klaaskiudude heie

7019 12

GTA (43)

kg

10,63 jüaani/kg

Energia

 

 

 

 

Elektrienergia

ei kohaldata

Eurostat (44)

kWh

0,73 jüaani

Tööjõud

 

 

 

 

Tööjõukulud

ei kohaldata

Türgi statistikaamet (45)

tund

72,55 jüaani/tund

(43)  http://www.gtis.com/gta/secure/default.cfm. Venemaalt pärit klaaskiudheide import on välja jäetud.

(44)  https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_205/default/table?lang=en.

(45)  TÜİK – Veri Portalı (tuik.gov.tr).

Toorained

(103)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud klaaskiudheide moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu see oli esitatud GTAs.

(104)

Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (46) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjendustes 77–88 eespool, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(105)

Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast Hiinast võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt representatiivne.

(106)

Samuti leidis komisjon, et üle 80 % peamise tooraine, s.o klaaskiudheide impordist Türki pärines Egiptusest ja selle hinnad olid madalamad kui ühegi muu impordiallika puhul.

(107)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/870 (47) leidis komisjon, et ainus klaaskiudheide tootja Egiptuses ning seega ainus klaaskiudheide tootja on Jushi Egypt. Nagu nimetatud määruses kindlaks tehti, kuulus Jushi Egypt Hiina äriühingutele ning seda subsideerisid nii Hiina kui ka Egiptus. Seega kehtestati rakendusmäärusega (EL) 2020/870 liitu suunatud klaaskiudheide ekspordi suhtes tasakaalustusmeetmed.

(108)

Kuna Jushi Egypt on jätkuvalt ainuke klaaskiudheide eksportiv tootja Egiptuses, siis ei ole põhjust eeldada, et samad subsiidiumid ei mõjuta samaväärselt teistele turgudele eksporditavaid tooteid, ning komisjon leidis, et samad moonutused mõjutavad klaaskiudheide Türki suunatud ekspordi hinda. Pärast Egiptusest võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt representatiivne, üle 10 000 tonni.

(109)

Seoses imporditollimaksudega märkis komisjon, et Türgi importis klaaskiudheiet rohkem kui 20 riigist eri tasemel imporditollimaksumääradega ja oluliste erinevustega mahtudes. Komisjon arvutas klaaskiudheide imporditollimaksud igast kõnealusest riigist pärit klaaskiudheide impordi suhtes kohaldatavate tollimaksumäärade põhjal.

(110)

Tavapäraselt tuleks sellistele impordihindadele lisada ka riigisisese transpordi hinnad. Arvestades aga allpool arvutatud dumpingumarginaalide taset ja käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust – see tähendab eesmärki uurida, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või see võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpset ulatust –, otsustas komisjon, et riigisiseste transpordikuludega korrigeerimine ei ole vajalik. Sellise korrigeerimise tulemusel normaalväärtus ja seega dumpingumarginaal ainult suureneksid.

Tööjõud

(111)

Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites. Komisjon määras läbivaatamisega seotud uurimisperioodi võrdlusaluse kindlaks, võttes aluseks 2022. aasta keskmise tööjõukulu töötleva tööstuse sektoris NACE (48) Rev.2 klassifikaatori kohase NACE koodi C-23, see tähendab majandustegevuse „Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine“ puhul. Neid väärtusi kohandati täiendavalt inflatsiooniga, kasutades Türgi statistikaameti avaldatud tööjõukulude indeksit, (49) et kajastada kulusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

Elektrienergia

(112)

Türgis kehtiva elektrihinna äriühingutele (tööstuslikul eesmärgil kasutajad) avaldab Eurostat. Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektrienergia hinna andmeid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vastavas tarbimisvahemikus suhtes jüaani/kWh, mis olid avaldatud 10. septembril 2025 (50).

Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum

(113)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(114)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitaja läbivaatamistaotluses esitatud andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna. Seda protsenti kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni.

(115)

Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum põhinesid äriühingu Şişecam hõlpsasti kättesaadavatel andmetel (vt põhjendus 118 allpool).

3.2.6.   Normaalväärtuse arvutamine

(116)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(117)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon läbivaatamistaotluses taotluse esitaja esitatud teabele iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta klaaskiust kanga tootmisel. Komisjon korrutas kaalutud keskmised tarbimismäärad peamiste tootekategooriate puhul võrdlusriigis (Türgis) täheldatud moonutamata ühikukuludega, mida on kirjeldatud eespool punktis 3.2.5.

(118)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, nagu eespool märgitud, lisas komisjon tootmise üldkulud ning müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaali. Tootmise üldkulud tehti kindlaks taotluse esitaja esitatud andmete põhjal. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal tehti kindlaks Şişecami 2023. aasta finantsaruannete põhjal, mis on inflatsiooniga korrigeerituna esitatud äriühingu 2024. aasta auditeeritud raamatupidamisaruannetes (51) (vt punkt 3.2.5).

(119)

Täpsemalt lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele järgmised kulud:

—

tootmise üldkulud, mis moodustasid kokku 16,8 % otsestest tootmiskuludest,

—

müügi-, üld- ja halduskulud ning muud kulud, mis moodustasid 11,24 % Şişecami müüdud kaupade kuludest, ning

—

kasum, mis Şişecami klaaskiudu tootva üksuse puhul moodustas 22,4 % müüdud kaupade kuludest.

(120)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

3.2.7.   Ekspordihind

(121)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, korrigeerituna tehasest hankimise tasemele. Seega vähendati CIF-hinda mereveokulude, kindlustuskulude ja riigisisese transpordi kulude võrra.

3.2.8.   Võrdlus

(122)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt arvutatud normaalväärtust ja tehasest hankimise tasandil kindlaks tehtud ekspordihinda, nagu on kirjeldatud eespool.

(123)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 ei korrigeeritud normaalväärtust ega ekspordihinda hindu ja nende võrreldavust mõjutavate erinevustega.

3.2.9.   Dumpingumarginaal

(124)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrdles komisjon samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(125)

Selle põhjal oli lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, Hiina ekspordi puhul 59,0 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

3.3.   Egiptus

(126)

Nagu eespool põhjenduses 49 juba märgitud, ei teinud ükski Egiptuse eksportiv tootja uurimises koostööd. Seega tugines komisjon oma järeldustes vastavalt alusmääruse artiklile 18 kättesaadavatele faktidele.

3.3.1.   Normaalväärtus

(127)

Kuna Hengshi Egypti või Jushi Egypti puhul ei olnud kättesaadav teave klaaskiust kanga omamaiste hindade kohta Egiptuses, arvutas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 3 põhjal Egiptuse puhul normaalväärtuse, kasutades läbivaatamistaotluses esitatud andmeid.

(128)

Täpsemalt kasutas taotluse esitaja toorainete puhul Comtrade’i andmebaasist (52) pärit ekspordistatistikat klaaskiudheide kohta. Egiptusesse suunatud klaaskiudheide impordile tuginemise asemel valiti see lähenemisviis põhjusel, et peaaegu kogu kõnealune import pärines Hiinast ja tõenäoliselt oli tegemist Jushi kontserni kuuluvate äriühingute vaheliste siiretega.

(129)

Elektri puhul kasutati andmebaasist Global Petrol Prices (53) pärinevaid elektrihindu Egiptuse äriühingutele. Tööjõukulude puhul kasutati platvormil Salary Explorer (54) Egiptuse tehase- ja tootmissektori kohta avaldatud palgaandmeid.

(130)

Kõnealustele tootmiskuludele lisati tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi asjakohased summad, mis põhinesid taotluse esitaja edastatud andmetel.

(131)

Normaalväärtuse arvutamisel lisati sellele ka üldkulude protsent otsestes tootmiskuludes (16,8 %), mis oli sama protsent kui see, mis lisati Hiina normaalväärtusele. Tootmise üldkulud arvutati taotluse esitaja andmete põhjal (vt põhjendus 119 eespool).

(132)

Hengshi Egypti finantsaruanded ei olnud hõlpsasti kättesaadavad ning Jushi China finantsandmed ei sisaldanud teavet Jushi Egypti müügi-, üld- ja halduskulude kohta. Seepärast kasutas taotluse esitaja Türgi klaaskiust kanga tootja Şişecami müügi-, üld- ja halduskulude andmeid. Komisjon järgis sama lähenemisviisi ja kohaldas Şişecami müügi-, üld- ja halduskulusid, mis moodustasid 11,24 % müüdud kaupade kuludest, nagu on märgitud põhjenduses 119 eespool.

(133)

Tootmiskuludele lisati ka läbivaatamistaotluses esitatud 20,1 % suurune kasumimarginaal. Taotluse esitaja kasutas kasumiandmete saamiseks Jushi China avalikult kättesaadavaid finantsaruandeid.

3.3.2.   Ekspordihind

(134)

Kuna Egiptuse eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, korrigeerituna tehasest hankimise tasemele. Seega vähendati CIF-hinda mereveokulude, kindlustuskulude ja riigisisese transpordi kulude võrra.

3.3.3.   Võrdlus

(135)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt kättesaadavate faktide põhjal arvutatud normaalväärtust ja tehasest hankimise tasandil kindlaks tehtud ekspordihinda, nagu on kirjeldatud eespool.

(136)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 ei korrigeeritud normaalväärtust ega ekspordihinda hindu ja nende võrreldavust mõjutavate erinevustega.

3.3.4.   Dumpingumarginaal

(137)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrdles komisjon samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(138)

Selle põhjal oli lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, Egiptuse ekspordi puhul 100,26 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

4.   DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(139)

Pärast dumpingu kindlakstegemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Egiptuses ja Hiinas, liidu turu atraktiivsus ning meetmetest kõrvalehoidmine ja absorptsioon.

4.1.   Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas ja Egiptuses

(140)

Kuna Egiptus, Hiina ega kummagi riigi eksportivad tootjad koostööd ei teinud, põhinesid tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta tehtud järeldused kättesaadavatel faktidel, nimelt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabel.

(141)

Taotluse esitaja esitas tõendid, mille kohaselt klaaskiust kanga kogu tootmisvõimsus Hiinas oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 1 400 000 tonni, millest ligikaudu 800 000 tonni oli ülevõimsus. Pärast omamaise nõudluse ja koguekspordi mahaarvamist oli Hiina tootjate vaba tootmisvõimsus, mida saab kasutada liidu turule eksportimiseks, hinnanguliselt ligikaudu 700 000 tonni, mis on viis korda suurem kui liidu kogutarbimine.

(142)

Mis puudutab Egiptuse tootmisvõimsust, siis nähtub tõenditest, et kaks ainsat klaaskiust kanga tootjat Egiptuses (Hengshi Egypt ja Jushi Egypt) loodi peamise eesmärgiga varustada liidu turgu. Hengshi Egypt ja Jushi Egypt kuuluvad samasse Hiinas asutatud äriühingute kontserni ning mõlemad asuvad Hiina-Egiptuse Suessi majandus- ja kaubanduskoostöö tsoonis. Lõppkokkuvõttes kontrollib neid Hiina riigiasutus ja need loodi Hiina välisriikidesse laienemise edendamise strateegia alusel.

(143)

Kui Jushi Egypt loodi peamise eesmärgiga eksportida ELi klaaskiudheiet, siis järgnevalt loodi Hengshi Egypt, et täiendada tema tooteportfelli klaaskiust kangaga. 2017. aasta seisuga oli Hengshi klaaskiust kanga tootmisvõimsus taotluse esitaja hinnangul 30 000 tonni ehk 22 % liidu kogutarbimisest.

(144)

Peale selle on taotluse esitaja tõendanud, et liit on alates 2022. aastast olnud Egiptusest pärit klaaskiust kanga üks peamisi sihtkohti, samal ajal kui Egiptuse omamaine klaaskiust kanga turg on minimaalne – sealne nõudlus ei ületa 1 500 tonni aastas.

(145)

Seepärast järeldas komisjon, et kui meetmetel lastaks aeguda, oleksid Hiina ja Egiptuse tootjad, kellel on piisav tootmisvõimsus, valmis seda kasutama, et oma eksporti liidu turule järsult suurendada.

4.2.   Liidu turu atraktiivsus

(146)

Hoolimata nii kehtivatest dumpinguvastastest kui ka tasakaalustavatest tollimaksudest, mis lisanduvad Hiinast pärit impordi tavapärastele imporditollimaksudele (vahemikus 5–7 % eri tollikoodide puhul, mille alla asjaomane toode kuulub), jätkavad Hiina ja Egiptuse eksportivad tootjad liitu eksportimist. Mõlemast riigist pärit impordi mahud on asjaomasel perioodil absoluutnäitajates isegi kasvanud: Hiina impordi maht kasvas 102 % ja Egiptuse oma 115 %.

(147)

GTA ekspordiandmetest nähtub, et liitu suunatud Hiina ekspordi hinnad enne veokulusid ja tollimakse olid ligikaudu 15 % kõrgemad kui kümnele suurimale eksporditurule suunatud ekspordi kaalutud keskmised hinnad. Arvestades liidu turu tähtsust Hiina ja Egiptuse eksportivate tootjate jaoks ning asjaolu, et Hiina eksportivad tootjad suudavad müüa liidus selliste hindadega isegi hoolimata kehtivatest meetmetest, on selge, et liidu turg on väga atraktiivne.

(148)

Peale selle näitavad liidu turu atraktiivsust ka meetmetest kõrvalehoidmise ja absorptsiooni tavad, mida on püütud ennetada eespool punktis 1.1 kirjeldatud meetmete muudatustega.

4.3.   Järeldus

(149)

Nagu eespool kirjeldatud, tehti kindlaks dumpingu jätkumine ning märkimisväärsed dumpingumarginaalid nii Egiptuse kui ka Hiina puhul. Võttes arvesse märkimisväärset vaba tootmisvõimsust Hiinas ja Egiptuse tootmisvõimsuse suurust, samuti liidu turu atraktiivsust ja eelnevat meetmetest kõrvalehoidmist, järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, tooks see tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu turule siseneks olulises koguses dumpinguhinnaga eksporti.

5.   KAHJU

5.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(150)

Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt valmistas asjaomasel perioodil liidus samasugust toodet 18 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(151)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 100 653 tonni. Komisjon tegi kõnealuse arvu kindlaks kõigi liidu tootmisharu kohta kättesaadavate andmete alusel, näiteks

—

taotluse esitaja vastus makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule,

—

valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud andmed.

Nagu on märgitud põhjenduses 45, kaasati valimisse kaks liidu tootjat. Nende toodang moodustas [30–40 %] samasuguse toote kogutoodangust liidus.

5.2.   Liidu tarbimine

(152)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule esitatud vastuste ja Eurostati impordiandmete põhjal.

(153)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu tarbimine

120 045

133 260

138 175

136 112

Indeks

100

111

115

113

Allikas:

Eurostat, vastus makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule.

(154)

Aastatel 2021–2022 kasvas liidu tarbimine 11 %, tulenevalt pandeemiajärgsest taastumisest ja varude taastamisest järgneva etapi tootmisharudes.

(155)

Liidu tarbimise muutumist aastatel 2022–2024 mõjutasid kaks vastandlikku suundumust. Ühelt poolt vähenes tuuleturbiini- ja labatootjate nõudlus, sest liitu suunatud Hiina import avaldas nendele tootjatele üha suuremat konkurentsisurvet. Teiselt poolt kasvas nõudlus teistel lõppkasutusturgudel, eeskätt kohapeal kõvastuva torude sisevoodri (nn suka meetodi) sektoris. Üldiselt liidu tarbimine nende vastandlike suundumuste tagajärjel stabiliseerus, kõikudes pärast 2021. aastat kitsas vahemikus.

5.3.   Import asjaomastest riikidest

5.3.1.   Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(156)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks impordi mahu ja liidu kogutarbimise põhjal.

(157)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Hiinast ja Egiptusest pärit impordi maht (tonnides)

6 778

9 871

9 570

13 859

Indeks

100

146

141

204

Turuosa (%)

6

7

7

10

Indeks

100

131

123

180

Hiinast pärit impordi maht (tonnides)

5 611

5 535

4 693

11 345

Indeks

100

99

84

202

Turuosa (%)

5

4

3

8

Indeks

100

89

73

178

Egiptusest pärit impordi maht (tonnides)

1 168

4 336

4 877

2 514

Indeks

100

371

418

215

Turuosa (%)

1

3

4

2

Indeks

100

335

363

190

Allikas:

Eurostat.

(158)

Asjaomase perioodi jooksul kasvas Hiinast ja Egiptusest pärit impordi maht vastavalt 102 % ja 115 %.

(159)

Liidu tarbimine suurenes asjaomasel perioodil ainult 13 %. Selle tulemusel kasvas asjaomaste riikide turuosa, Hiina puhul 5 %-lt 8 %-le ja Egiptuse puhul 1 %-lt 2 %-le.

5.3.2.   Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine

(160)

Komisjon tegi asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad kindlaks Eurostati impordiandmete alusel.

(161)

Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tonn)

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Hiina ja Egiptus

1 640

2 022

1 982

1 687

Indeks

100

123

121

103

Hiina

1 770

2 494

2 331

1 744

Indeks

100

141

132

99

Egiptus

1 015

1 421

1 647

1 431

Indeks

100

140

162

141

Allikas:

Eurostat – hinnad on esitatud CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) põhjal liidu piiril.

(162)

Asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hind liidu turul tõusis 2021.–2022. aastal 23 %, püsis 2023. aastal stabiilne ja langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 2021. aasta tasemele.

(163)

Seoses uurimisperioodil toimunud hinna allalöömise arvesse võtmisega ei olnud tegeliku hinna allalöömise arvutamine (tooteliikide põhine võrdlus) eksportivate tootjate koostööst keeldumise ja sellest tuleneva tehinguandmete puudumise tõttu võimalik. Andmete statistilist laadi arvestades ei kajasta keskmised impordihinnad eelkõige olulisi erinevusi tootevalikus, mis on vaatlusaluse toote puhul paratamatud. Seda näitlikustavad tõendid, mis saadi liidu tootjatelt, kelle müügihinnad on tooteliigiti väga erinevad. Seega tekkis eksportivate tootjate koostööst keeldumise tagajärjel kõnealune tõenduslünk, mis ei võimaldanud komisjonil hinna allalöömist arvutada.

(164)

Kuna sellistel asjaoludel ei saa kasutada impordistatistikat järeldamaks, et uurimisperioodil hinna allalöömist ei toimunud, tuli kaaluda muid elemente. Eelkõige sai komisjon järeldada asjaomastest riikidest pärit impordi märkimisväärset hinnamõju dokumenteeritud kättesaadavate faktide põhjal.

(165)

Asjaomasel perioodil oli asjaomastest riikidest pärit impordi mahu kasv kiirem kui liidu tarbimise tagasihoidlik kasv. Asjaomastest riikidest pärit impordi kasvu tõttu vähenes liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa veelgi ulatuslikumalt, samuti suurendas see liidu tootmisharu pikaaegset suutmatust tõsta hindu oma kulude katmiseks. Sellise stsenaariumi korral osutavad kättesaadavad faktid seega hinna allalöömise ja hinna allasurumise esinemisele.

5.4.   Import muudest kolmandatest riikidest kui Hiina ja Egiptus

(166)

Klaaskiust kanga import muudest riikidest kui Hiina ja Egiptus pärines peamiselt Indiast, Türgist ja Taist.

(167)

Liitu suunatud impordi kogumaht ning muudest kolmandatest riikidest pärit klaaskiust kanga impordi turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

Riik

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

India

Maht (tonnides)

6 402

5 866

10 783

15 384

 

Indeks

100

92

168

240

 

Turuosa (%)

5

4

8

11

 

Keskmine hind (eurot/mõõtühik)

1 479

1 850

1 786

1 753

 

Indeks

100

125

121

119

Türgi

Maht (tonnides)

3 161

19 540

10 524

8 151

 

Indeks

100

618

333

258

 

Turuosa (%)

3

15

8

6

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

1 448

1 809

2 078

1 791

 

Indeks

100

125

144

124

Tai

Maht (tonnides)

229

3 014

5 246

3 968

 

Indeks

100

1 314

2 288

1 730

 

Turuosa (%)

0

2

4

3

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

1 388

1 794

1 338

1 208

 

Indeks

100

129

96

87

Muud kolmandad riigid

Maht (tonnides)

11 665

5 919

3 796

5 044

 

Indeks

100

51

33

43

 

Turuosa (%)

10

4

3

4

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

1 641

3 587

3 126

2 905

 

Indeks

100

219

191

177

Kõik kolmandad riigid kokku, v.a Hiina ja Egiptus

Maht (tonnides)

21 457

34 340

30 349

32 547

 

Indeks

100

160

141

152

 

Turuosa (%)

18

26

22

24

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

1 561

2 121

1 978

1 875

 

Indeks

100

136

127

120

Allikas:

Eurostat – hinnad on esitatud CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) põhjal liidu piiril.

(168)

Komisjon uuris kolmandatest riikidest pärit impordi mahu, CIF-hindade ja DDP-hindade (tollimaks tasutud) muutumist. DDP-hind saadi, lisades CIF-hinnale kohaldatava tavapärase ja dumpinguvastase tollimaksu.

(169)

India puhul kasvas impordi maht asjaomasel perioodil märkimisväärselt ja selle turuosa jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 11 %ni. Asjaomasel perioodil olid Indiast pärit impordi keskmised CIF- ja DDP-hinnad liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast ja tootmiskulust oluliselt madalamad. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid DDP-tasandi hinnad vastavalt 16 % ja 24 % madalamad.

(170)

Türgi puhul kuuekordistus impordi maht aastatel 2021–2022 ja selle turuosa jõudis 2022. aastal 15 %ni. 2022. aasta septembris laiendas komisjon pärast eespool põhjenduses 6 osutatud meetmetest kõrvalehoidumise uurimist (55) dumpinguvastaseid meetmeid Türgist lähetatud klaaskiust kanga impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte, välja arvatud teatavate konkreetsete Türgi äriühingute eksporditud klaaskiust kangas. Türgist pärit import hakkas 2023. aastal vähenema, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas selle turuosa jätkuvalt 6 %. Asjaomasel perioodil olid Türgist pärit impordi keskmised CIF- ja DDP-hinnad liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast ja tootmiskulust oluliselt madalamad. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid DDP-hinnad vastavalt 14 % ja 22 % madalamad.

(171)

Tai puhul oli impordi mahu baastase 2021. aastal väga madal, 229 tonni, ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudis selle turuosa 3 %ni. Asjaomasel perioodil olid Taist pärit impordi keskmised CIF- ja DDP-hinnad liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast ja tootmiskulust oluliselt madalamad. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid DDP-tasandi hinnad vastavalt 42 % ja 48 % madalamad.

(172)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kogumaht vähenes asjaomasel perioodil ning selle turuosa vähenes 10 %-lt 4 %-le. 2022. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine CIF-hind liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast ja tootmiskulust oluliselt kõrgem.

5.5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

5.5.1.   Üldised tähelepanekud

(173)

Uurides liidu tootmisharu majanduslikku olukorda, hinnati kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(174)

Nagu on märgitud põhjenduses 45, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(175)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid.

(176)

Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kontrollitud andmete põhjal, mis sisaldusid taotluse esitaja vastustes makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(177)

Kuna kahju analüüsimisel kasutatud mikromajanduslikud näitajad pärinesid ainult kahelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, on nende andmete põhjal kindlakstehtud näitajad esitatud allpool vahemikena, et kaitsta liidu tootjate andmete konfidentsiaalsust.

(178)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(179)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

5.5.2.   Makromajanduslikud näitajad

5.5.2.1.   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(180)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

113 426

104 578

111 728

100 653

Indeks

100

92

99

89

Tootmisvõimsus (tonnides)

251 530

235 308

231 444

246 427

Indeks

100

94

92

98

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

45

44

48

41

Indeks

100

99

107

91

Allikas:

vastus makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule.

(181)

Liidu tootjate tootmismaht kõikus, kuid üldkokkuvõttes vähenes see asjaomasel perioodil 11 % võrra. See on tingitud tuuleturbiinide labade tootjate nõudluse vähenemisest, kes ka ise Hiina tootjatega konkureerivad. Kõnealust nõudluse vähenemist korvas osaliselt põhjenduses 155 mainitud muude sektorite nõudlus. Nimetatud muude sektorite teenindamiseks kuluvad tootmistsüklid on aga lühemad, mille tulemusel tuleb masinaid sagedamini ümber konfigureerida ja nende seisuajad on pikemad, mis mõjutab negatiivselt tootmisvõimsuse rakendamist.

(182)

Üldiselt vähenes tootmisvõimsus asjaomasel perioodil vaid 2 % ja selle tagajärjel vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 9 %. Tootmisvõimsuse madal rakendusaste, mis oli tingitud suutmatusest müüa piisavaid koguseid elujõuliste hindadega, halvendas liidu tootmisharu ebakindlat olukorda.

5.5.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(183)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügi kogumaht liidu turul (tonnides)

91 810

89 049

98 257

89 706

Indeks

100

97

107

98

Turuosa (%)

76

67

71

66

Indeks

100

87

93

86

Allikas:

vastus makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule.

(184)

Müügimaht liidu turul püsis 2022. aastal 2021. aastaga võrreldes stabiilne ja kasvas siis 2023. aastal 10 protsendipunkti. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes aga müük 8 551 tonni võrra ehk aastases võrdluses 9 protsendipunkti. Asjaomasel perioodil vähenes müük 2 %, samal ajal kui liidu tarbimine kasvas 13 %, mille tulemusel vähenes liidu tootmisharu turuosa asjaomasel perioodil 76 %-lt 66 %-le. Liidu tootmisharu mitte üksnes ei jäänud kasvavast liidu turust kasu saamata, vaid ta isegi kaotas olulise osa oma turuosast.

5.5.2.3.   Kasv

(185)

Uurimisest nähtus, et kasvava nõudluse tingimustes ei suutnud liidu tootmisharu oma turuosa säilitada, vastupidiselt asjaomastele riikidele, kelle turuosa asjaomasel perioodil suurenes.

5.5.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(186)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

1 106

1 114

1 154

1 126

Indeks

100

101

104

102

Tootlikkus (tonni töötaja kohta)

103

94

97

89

Indeks

100

92

94

87

Allikas:

vastus makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule.

(187)

Tööhõive püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena.

(188)

Kuna tööhõive püsis üldjoontes stabiilne ja tootmismahud vähenesid, kahanes tööjõu tootlikkus asjaomasel perioodil 13 %. Nagu on selgitatud põhjenduses 181, liikus nõudlus järk-järgult väiksemate seeriatena valmistatud toodetele, mis nõudsid masinate sagedamat ümberkonfigureerimist, mis omakorda pikendas seisuaega ja mõjutas negatiivselt ka tootlikkust.

5.5.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(189)

Nii Hiina kui ka Egiptuse dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset.

(190)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht suurenes asjaomasel perioodil oluliselt.

(191)

Hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest halvenes asjaomasel perioodil enamik kahjunäitajaid ja liidu tootmisharu olukord oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ebakindel.

5.5.3.   Mikromajanduslikud näitajad

5.5.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(192)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot/tonn)

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidus

[1 900  – 2 200 ]

[2 200  – 2 500 ]

[2 200  – 2 500 ]

[2 100  – 2 400 ]

Indeks

100

112

116

109

Ühiku tootmiskulu

[1 900  – 2 200 ]

[2 300  – 2 600 ]

[2 400  – 2 700 ]

[2 300  – 2 600 ]

Indeks

100

118

126

120

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(193)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind oli kogu asjaomasel perioodil keskmisest ühiku tootmiskulust madalam. Kõrgeim ühiku müügihind saavutati 2023. aastal, sest see hind oli noteeritud 2022. aastal allkirjastatud lepingutes suurte energiakulude põhjal.

(194)

Liidu tootmisharu müügihind tõusis asjaomasel perioodil 9 %. See korvas vaid osaliselt samal ajavahemikul toimunud tootmiskulude 20 % kasvu, mille tagajärjel tema kasumlikkus vähenes.

5.5.3.2.   Tööjõukulud

(195)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

[57 000  – 62 000 ]

[61 000  – 66 000 ]

[62 000  – 67 000 ]

[61 000  – 66 000 ]

Indeks

100

105

109

106

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(196)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid asjaomasel perioodil 6 % võrra.

5.5.3.3.   Varud

(197)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

[5 300  – 5 800 ]

[4 200  – 4 700 ]

[5 500  – 6 000 ]

[7 500  – 8 000 ]

Indeks

100

79

102

139

Lõppvarud protsendina toodangust (%)

[15 –20 ]

[10 –15 ]

[15 –20 ]

[20 –25 ]

Indeks

100

84

111

140

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(198)

Pärast COVID-19 kriisiga seotud tasakaalustamisest tingitud langust 2022. aastal tõusis varude tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks uuesti [20–25 %ni] toodangust. Tõusvad varude tasemed osutavad sellele, et liidu tootmisharu tootis kaupu, mida ta ei suutnud tasuvate hindadega või piisavates kogustes müüa. See kajastab otseselt tootmisharu konkurentsiseisundi halvenemist.

5.5.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(199)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

[0 –3 ]

[(–2 )–(1 )]

[(–7 )–(–4 )]

[(–10 )–(–7 )]

Indeks

100

–50

– 228

– 364

Rahavoog (eurodes)

[550 000  – 600 000 ]

[3 000 000  – 3 500 000 ]

[(–5 400 000 ) – (–4 900 000 )]

[(–6 600 000 ) – (–6 100 000 )]

Indeks

100

545

– 881

–1 104

Investeeringud (eurodes)

[1 600 000  – 1 900 000 ]

[1 700 000  – 2 000 000 ]

[1 900 000  – 2 200 000 ]

[2 000 000  – 2 300 000 ]

Indeks

100

106

120

125

Investeeringutasuvus (%)

[5 –10 ]

[(–5 )–0 ]

[(–20 )–(–15 )]

[(–30 )–(–25 )]

Indeks

100

–52

– 246

– 414

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(200)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Nagu on esitatud tabelis 9, kasvas ühiku tootmiskulu ühiku müügihinnast kiiremini ning seepärast vähenes kasumlikkus asjaomasel perioodil pidevalt ja märkimisväärselt.

(201)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. See kahjunäitaja halvenes asjaomasel perioodil, välja arvatud 2022. aastal, mil rahavoogu mõjutas positiivselt COVID-19 kriisi järgne varude tasakaalustamine, ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpul väga negatiivne. Vähenev rahavoog vähendas ka kapitali kaasamise võimet.

(202)

Investeeringud kasvasid asjaomasel perioodil 25 %. Tehti kindlaks, et enamjaolt olid need seotud asendamise, ratsionaliseerimise ning keskkonna- ja sotsiaalõigusnormide täitmisega.

(203)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Alguses, 2021. aastal, oli see positiivne, kahanes siis asjaomasel perioodil pidevalt ja langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla – 25 %.

(204)

Hoolimata rahavoo ja investeeringutasuvuse kahanemissuundumusest suutis liidu tootmisharu vajalikke investeeringuid rahastada, nagu on kirjeldatud põhjenduses 202.

5.6.   Järeldus kahju kohta

(205)

Enamiku kahjunäitajate suundumus oli asjaomasel perioodil negatiivne.

(206)

Liidu tootmisharu toodang vähenes asjaomasel perioodil ja müük liidu turul kahanes 2 %, hoolimata liidu tarbimise 13 % kasvust. Selle tulemusel kaotati turuosa, mis vähenes 76 %-lt 2021. aastal 66 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kõnealusest turuosa kaotamisest kasvaval turul said asjaomasel perioodil kasu Hiina, Egiptus ja muud kolmandad riigid.

(207)

Liidu tootmisharu turuosa kaotust liidu turul raskendas eksportmüügi 49 % vähenemine asjaomasel perioodil, nagu on näidatud allpool tabelis 13.

(208)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes asjaomasel perioodil 2 % ja tootmise kahanemise tõttu vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 45 %-lt 41 %-le.

(209)

Tööhõive püsis asjaomasel perioodil stabiilsena. Tootlikkus muutus vastavalt tootmise muutumisele ja vähenes asjaomasel perioodil 13 %.

(210)

Ühiku tootmiskulu kasvas asjaomasel perioodil 20 %.

(211)

Turul, millele avaldasid survet madalad hinnad, tõusis liidu tootjate keskmine müügihind vaid 9 %, mis ei olnud tootmiskulude kasvu korvamiseks piisav.

(212)

Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes asjaomasel perioodil pidevalt, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikku [(– 7) – (– 10) %].

(213)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

6.   PÕHJUSLIK SEOS

(214)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid.

6.1.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(215)

Nagu on selgitatud punktis 5.3.2, suurenes asjaomasel perioodil Hiina ja Egiptuse impordi maht hoolimata dumpingu- ja subsiidiumivastastest meetmetest ning selle turuosa kasvas 6 %-lt 2021. aastal 10 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(216)

Egiptusest ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa pidev kasv asjaomasel perioodil avaldas liidu tootmisharule survet samaaegselt nii hinna kui ka mahu poolest. Järgnev müügimahtude vähenemine ja hinna allasurumine põhjustas otseselt kahju, mida liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kandis.

6.2.   Muude tegurite mõju

6.2.1.   Import muudest kolmandatest riikidest

(217)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahu muutumine asjaomasel perioodil on esitatud tabelis 5.

(218)

Põhjendustest 169–171 nähtub, et Indiast, Türgist ja Taist pärit impordi keskmised DDP-hinnad (tollimaks tasutud) olid 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina ja Egiptuse impordi keskmistest DDP-hindadest oluliselt madalamad. Võttes arvesse selle suurt turuosa ja madalaid keskmisi DDP-hindu, järeldas komisjon, et Indiast, Türgist ja Taist pärit import avaldas samuti hinnasurvet ja tekitas liidu tootmisharule kahju. Kuna aga Hiinast ja Egiptusest pärit import asjaomasel perioodil peaaegu kahekordistus, kasvades oluliselt eelkõige 2023. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini hindade juures, mis avaldasid märkimisväärset hinnasurvet, järeldas komisjon, et kolmandatest riikidest pärit import ei muutnud seda asjaolu ega nõrgendanud põhjuslikku seost.

6.2.2.   Liidu tootmisharu eksporditegevus

(219)

Liidu tootmisharu ekspordi kogumaht ja valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüügi keskmised hinnad muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Ekspordimaht (tonnides)

[19 000  – 23 000 ]

[14 000  – 18 000 ]

[11 000  – 15 000 ]

[9 000  – 13 000 ]

Indeks

100

76

62

51

Keskmine hind (eurot/tonn)

[2 000  – 2 400 ]

[2 800  – 3 200 ]

[2 800  – 3 200 ]

[2 600  – 3 000 ]

Indeks

100

135

132

124

Allikas:

vastus makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule ja valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(220)

Kolmandate riikide turgudel tegutsesid liidu tootjad tuuleenergiatoodete vallas ägeda konkurentsi tingimustes ning üha enam suruti nad kitsamatele turgudele, nagu kohapeal kõvastuva torude sisevoodri turg ja vaba aja veetmise toodete turg (paadikered, autoelamud), mida iseloomustavad kõrgemad hinnad, aga ka suuremad tootmiskulud.

(221)

Eksporditegevus halvenes asjaomasel perioodil pidevalt, mille tulemusel vähenes ekspordimaht 49 %.

(222)

Kuna liidu tootmisharu müük oli enamasti suunatud liidu turule ja mitte valdavalt ekspordiks, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei nõrgendanud põhjuslikku seost.

6.3.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(223)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et Hiina ja Egiptuse dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharu kantud olulise kahju. Samal ajal mõjutas liidu tootmisharu kantud kahju läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ka kolmandatest riikidest pärit import. Komisjon järeldas aga, et need tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost Hiina ja Egiptuse dumpinguhinnaga impordi ning kahju vahel, mida liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kandis.

7.   KAHJU JÄTKUMISE JA/VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(224)

Komisjon järeldas, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju.

(225)

Komisjon järeldas, et Hiina ja Egiptuse import põhjustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharule kahju ning kolmandate riikide import mõjutas olulise kahju ulatust. Seepäras hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiinast ja Egiptusest pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju jätkumise või kordumise tõenäosust juhul, kui nende riikide suhtes kehtestatud meetmetel lastaks aeguda.

(226)

Sellega seoses uuris komisjon tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust asjaomastes riikides, liidu turu atraktiivsust ning asjaomastest riikidest pärit impordi tõenäolisi hinnatasemeid dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja nende mõju liidu tootmisharule.

7.1.   Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas ja Egiptuses

(227)

Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 141, oli klaaskiust kanga kogu tootmisvõimsus Hiinas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 1 400 000 tonni. Pärast omamaise nõudluse ja koguekspordi mahaarvamist on Hiina tootjate vaba tootmisvõimsus, mida saab kasutada liidu turule eksportimiseks, ligikaudu 700 000 tonni, mis on viis korda suurem kui liidu kogutarbimine.

(228)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 142–144, on klaaskiust kanga tootmisvõimsus Egiptuses vähemalt 30 000 tonni ehk ligikaudu 22 % liidu kogutarbimisest, samal ajal kui Egiptuse omamaine klaaskiust kanga turg tundub olevat minimaalne.

(229)

Seepärast võib järeldada, et Hiinas on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ja Egiptuses on märkimisväärne tootmisvõimsus, mida saab dumpinguvastaste meetmete aeguda laskmise korral kasutada liidu turule veelgi suuremates kogustes dumpinguhinnaga impordi suunamiseks.

7.2.   Liidu turu atraktiivsus

(230)

Nagu on juba selgitatud eespool punktis 4.2, tõendab liidu turu atraktiivsust asjaolu, et hoolimata Hiinast pärit impordi tavapärasele imporditollimaksule (vahemikus 5–7 %) lisanduvate kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude suhteliselt kõrgest tasemest oli liit Hiina ja Egiptuse eksportivate tootjate jaoks endiselt üks peamine eksporditurg ning asjaomasel perioodil nad isegi suurendasid oma ekspordimahtu – Hiina puhul 102 % ja Egiptuse puhul 115 % –, kusjuures liitu suunatud Hiina ekspordi hinnad olid muude turgudega võrreldes kõrged, olenemata kehtivatest meetmetest.

(231)

Täiendav tõend liidu turu atraktiivsuse kohta on järgnev asjaomasel perioodil toimunud meetmetest kõrvalehoidmine ja absorptsioon, mida käsitleti eespool punktis 1.1 osutatud määrustes:

—

tehti kindlaks, et Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest hoiti kõrvale Türgist lähetatud impordi teel,

—

tehti kindlaks, et Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoiti kõrvale Marokost lähetatud impordi teel, ning

—

tehti kindlaks, et Egiptuse eksportiv tootja rakendas tollimaksude absorptsiooni, langetades oluliselt oma liitu suunatud ekspordi hinda.

7.3.   Impordi tõenäoline hinnatase dumpinguvastaste meetmete puudumise korral

(232)

Nagu on näidatud tabelis 4, oli Hiinast pärit ja liitu suunatud impordi CIF-hinna tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 744 eurot/tonn, mis on oluliselt madalam kui tabelis 9 esitatud liidu tootmisharu keskmine müügihind [2 100 – 2 400] eurot/tonn ja samuti madalam kui liidu tootmisharu tootmiskulu [2 300 – 2 600] eurot/tonn.

(233)

Kui dumpinguvastased meetmed oleksid puudunud ja kehtinud oleksid ainult subsiidiumivastased meetmed, oleks Hiina import sisenenud liitu veelgi madalamate hindadega. Nagu on selgitatud põhjenduses 165, oleks hinna allalöömine eelduste kohaselt tegelikult veelgi suurem.

(234)

Nagu on näidatud tabelis 4, oli Egiptusest pärit ja liitu suunatud impordi CIF-hinna tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 431 eurot/tonn, mis on oluliselt madalam kui tabelis 9 esitatud liidu tootmisharu keskmine müügihind [2 100 – 2 400] eurot/tonn ja samuti madalam kui liidu tootmisharu tootmiskulu [2 300 – 2 600] eurot/tonn.

(235)

Kui dumpinguvastased meetmed oleksid puudunud ja kehtinud oleksid ainult subsiidiumivastased meetmed, oleks Egiptuse import sisenenud liitu veelgi madalamate hindadega.

(236)

Seega on tõenäoline, et ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta oleks Hiinast ja Egiptusest pärit impordi negatiivne mõju liidu hindadele veelgi suurem.

(237)

Sellest järeldusest nähtub selgelt, et impordi põhjustatud kahju kordumine oleks igal juhul tõenäoline ning lisaks oleksid impordi kogused meetmete aeguda laskmise korral tõenäoliselt oluliselt suuremad.

7.4.   Järeldus

(238)

Eespool esitatud analüüsi põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju, mille põhjustas Hiinast ja Egiptusest pärit dumpinguhinnaga import. Peale selle ja ilma et see mõjutaks nimetatud järeldust, tegi komisjon kindlaks, et esineb selge oht, et meetmete aeguda laskmise korral kõnealuse impordi põhjustatud oluline kahju korduks. Kui meetmeid ei pikendataks, siis tõenäoliselt toimuks mõlemast riigist pärit dumpinguhinnaga import oluliselt suuremas mahus ja kahjustavate hindadega. Seepärast on meetmete pikendamine õigustatud asjaomastest riikidest pärit impordi põhjustatud jätkuva kahjuga ja sellest eraldiseisvalt kõnealuse kahju kordumise ohuga.

8.   LIIDU HUVID

(239)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, kasutajate ja tarnijate huve.

8.1.   Liidu tootmisharu huvid

(240)

Uurimisest nähtus, et kui meetmed aeguksid, siis avaldaks see liidu tootmisharule tõenäoliselt olulist negatiivset mõju. Liidu tootmisharu olukord, mis on juba praegu ebakindel, halveneks kiiresti, sest väiksema müügimahu ja madalamate müügihindade tõttu väheneks kasumlikkus märkimisväärselt, mis võib ohustada tema püsima jäämist.

(241)

Seepärast on kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine liidu tootmisharu huvides.

8.2.   Sõltumatute importijate huvid

(242)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate sõltumatute importijatega ja kutsus neid käesolevas uurimises koostööd tegema. Ükski importija koostööd ei teinud.

(243)

Esialgses uurimises tegi koostööd ainult üks importija, kelle puhul tehti kindlaks, et tema imporditavad klaaskiust kanga kogused on ebaolulised.

(244)

Nii esialgses kui ka käesolevas uurimises leiti, et enamik suurtes kogustes klaaskiust kanga kasutajaid vajab eritoodet, mida valmistatakse tellimuse alusel, ja seega ei ole klaaskiust kangas kaup, mida sõltumatud importijad suurtes kogustes regulaarselt impordiksid.

(245)

Seega järeldas komisjon, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole importijate finantsolukorrale olulist negatiivset mõju ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjutaks neid või mõjutaks neid vaid vähesel määral.

8.3.   Kasutajate huvid

(246)

Komisjon võttis uurimise käigus ühendust kõigi teadaolevate kasutajatega ja kutsus neid koostööd tegema. Ükski kasutaja koostööd ei teinud, mis kinnitab, et kehtivad meetmed kasutajaid väga negatiivselt ei mõjutanud.

(247)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu tootmisvõimsus (246 427 tonni) suurem kui liidu tarbimine (136 112 tonni). Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu üldine tootmisvõimsuse rakendamine 41 %. Eelkõige on mõlemal valimisse kaasatud äriühingul, kes on tuuleenergiatööstusele klaaskiust kanga sertifitseeritud tarnijad, märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ja nad suudavad täiendava nõudluse rahuldada. Peale selle koosneb liidu tootmisharu enam kui kümnest äriühingute kontsernist, mis tähendab, et liidu tootmisharu on konkurentsipõhine.

(248)

Samuti nähtus uurimisest, et dumpinguvastased meetmed ei tõkestanud Hiinast ja Egiptusest pärit importi, mille turuosa moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üheskoos 10 %. Lisaks kasvas muude kolmandate riikide turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 18 %-lt 24 %-le.

(249)

Seepärast järeldas komisjon, et meetmete kehtivuse pikendamine ei ohustaks tarnestabiilsust.

(250)

Esialgsest uurimisest nähtus, (56) et klaaskiust kangas moodustab 4–14 % turbiinilaba tootmise kogukuludest ja et labasid ei müüda eraldi, vaid osana tuuleturbiinidest, ning et tuuleturbiinitootjad müüvad tuuleparkide arendajatele sageli lisamaterjale ja -teenuseid. Seepärast arvutas komisjon klaaskiust kanga kulu osakaaluna tuuleturbiini kogukuludes ja terve tuulepargi ehitamise kogukuludes. Selle põhjal tehti kindlaks, et klaaskiust kanga osakaal tuuleturbiinitootjate kuludes oli 0,1–2 %. Komisjon järeldas esialgses uurimises, et dumpinguvastastest tollimaksudest tingitud mis tahes kulude suurenemise saab üle kanda tuuleparkide arendajatele või suudavad tuuleturbiinitootjad selle katta.

(251)

Käesolevast uurimisest nähtus, et liidu tootmisharu hind oli asjaomasel perioodil keskmiselt vaid [5–6 %] kõrgem kui keskmine hind esialgse uurimise asjaomasel perioodil, see tähendab aastatel 2015–2018. Seega võib järeldada, et dumpinguvastaste meetmete mõju klaaskiust kanga hinnale oli väike, kui mitte olematu.

(252)

Seepärast järeldas komisjon, et meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjutaks tuuleenergiatööstuse konkurentsivõimet.

(253)

Kuna dumpinguvastased meetmed ei ohusta klaaskiust kanga tarnestabiilsust ega konkurentsivõimet, nagu järeldati põhjendustes 249 ja 252, ei ajenda need eelduste kohaselt tootmise ümberpaigutamist ja on kooskõlas liidu taastuvenergia eesmärkidega.

(254)

Esialgses uurimises väitsid mitu suusatootjast kasutajat, et klaaskiust kanga tootjate olemasolu liidus on oluline nende tarnestabiilsuse tagamiseks, sest nad vajavad kohalikku partnerit, kellega teha tihedat koostööd eritellimusel klaaskiust kanga kavandamisel.

(255)

Seepärast järeldas komisjon, et mis puudutab kasutajate huve, siis puuduvad meetmete kohaldamise lõpetamiseks kaalukad põhjused.

8.4.   Lõikamis- ja komplekteerimisteenuste osutajate huvid

(256)

Esialgsest ja käesolevast uurimisest nähtus, et liidu tootmisharu ja kasutajad kasutavad selliste väliste teenuseosutajate teenuseid, keda tavaliselt nimetatakse lõikajateks ja komplekteerijateks. Lõikamine seisneb rullides saadud klaaskiust kanga nõutavasse mõõtu lõikamises. Komplekteerimine seisneb lõigatud klaaskiust kanga kihtide kokkupanekus ja eritellimusel komplektidesse pakendamises, mis hõlbustab tootmist järgnevas etapis.

(257)

Käesolevas uurimises ei andnud ükski lõikaja ega komplekteerija endast teada.

(258)

Esialgses uurimises hinnati lõikamis- ja komplekteerimisteenuste osutajate töötajate arvuks ligikaudu 2 000 ning leiti, et Hiina ja Egiptuse eksportivad tootjad osutavad üha enam lõikamis- ja komplekteerimisteenuseid oma teenuste osana. Miski ei osutanud sellele, et olukord on muutunud. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral kaotaksid need teenuseosutajad seega olulise osa oma äritegevusest.

(259)

Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et meetmete kohaldamise jätkamine on liidu lõikamis- ja komplekteerimisteenuste osutajate huvides.

8.5.   Tarnijate huvid

(260)

Liidu klaaskiudheide, st peamise klaaskiust kanga tootmisel kasutatava tooraine tootjad käesolevas uurimises koostööd ei teinud. Nende kliente kaitsvate dumpinguvastaste meetmete säilitamine on aga selgelt nende huvides.

8.6.   Järeldus liidu huvide kohta

(261)

Eespool esitatud põhjal järeldas komisjon, et ei ole kaalukaid põhjus, mille tõttu ei oleks asjaomastest riikidest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtivate meetmete säilitamine liidu huvides.

9.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(262)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise ning kahju jätkumise ja kordumise kohta Hiina puhul ja kahju jätkumise kohta Egiptuse puhul ning liidu huvide kohta tuleks Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(263)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade ja pärast kõrvalehoidmisvastaseid uurimisi meetmete pikendamise suhtes tehtud vabastuste rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu ja vabastusi kohaldatakse üksnes juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 7 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes rakendada kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes või kogu muu Egiptuse Araabia Vabariigist pärit impordi suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(264)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid ja vabastusi dumpinguvastasest tollimaksust, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 7 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära või tollimaksuvabastuse edasine kohaldamine on õigustatud.

(265)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(266)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit Hiinast ja Egiptusest ning mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi või kogu muu Egiptuse Araabia Vabariigist pärit impordi puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(267)

Kui äriühing muudab hiljem oma nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (57). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(268)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti neile aega, et esitada pärast käesolevat avalikustamist oma märkused. Märkusi ei esitatud.

(269)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (58) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(270)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Hiina Rahvavabariigist ja Egiptuse Araabia Vabariigist pärit ning praegu CN-koodide ex 7019 61 00 , ex 7019 62 10 , ex 7019 62 90 , ex 7019 63 00 , ex 7019 64 00 , ex 7019 65 00 , ex 7019 66 00 , ex 7019 69 10 , ex 7019 69 90 ja ex 7019 90 00 (TARICi koodid 7019 61 00 81, 7019 61 00 83, 7019 61 00 84, 7019 62 10 81, 7019 62 10 83, 7019 62 10 84, 7019 62 90 81, 7019 62 90 83, 7019 62 90 84, 7019 63 00 81, 7019 63 00 83, 7019 63 00 84, 7019 64 00 81, 7019 64 00 83, 7019 64 00 84, 7019 65 00 81, 7019 65 00 83, 7019 65 00 84, 7019 66 00 81, 7019 66 00 83, 7019 66 00 84, 7019 69 10 81, 7019 69 10 83, 7019 69 10 84, 7019 69 90 81, 7019 69 90 83, 7019 69 90 84, 7019 90 00 81, 7019 90 00 83 ja 7019 90 00 84) alla kuuluva kanga, mis on kootud ja/või nõeltöödeldud pikast klaaskiudheidest ja/või -lõngast ning mis võib sisaldada muid elemente (välja arvatud immutatud või eelnevalt immutatud toodete ning avatud pooridega filterkanga, mille ava mõõt on nii piki- kui ka põikisihis vähemalt 1,8 mm ning mille pindtihedus on 35 g/m2), impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine.

Päritoluriik

Äriühing

Dumpinguvastane tollimaks (%)

TARICi lisakood

Hiina Rahvavabariik

Jushi Group Co. Ltd,

Zhejiang Hengshi Fiberglass Fabrics Co. Ltd,

Taishan Fiberglass Inc.

69,0

C531

PGTEX China Co. Ltd,

Chongqing Tenways Material Corp.

37,6

C532

Muud I lisas loetletud äriühingud, kes tegid koostööd nii algses subsiidiumivastases kui ka algses dumpinguvastases uurimises

37,6

Vt I lisa

Teised II lisas loetletud äriühingud, kes tegid koostööd algses dumpinguvastases uurimises, kuid mitte algses subsiidiumivastases uurimises

34,0

Vt II lisa

Kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit import

69,0

C999

Egiptuse Araabia Vabariik

Jushi Egypt For Fiberglass Industry S.A.E,

Hengshi Egypt Fiberglass Fabrics S.A.E.

33,1

C533

Kogu muu Egiptuse Araabia Vabariigist pärit import

33,1

C999

3.   Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes lõikes 2 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendatakse Marokost lähetatud kanga impordile, mis on kootud ja/või nõeltöödeldud pikast klaaskiudheidest ja/või -lõngast ning mis võib sisaldada muid elemente (välja arvatud immutatud või eelimmutatud toodetele ning avatud pooridega filterkangale, mille ava mõõt on nii piki- kui ka põikisihis vähemalt 1,8 mm ja mille pindtihedus on 35 g/m2), olenemata sellest, kas see on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte (TARICi koodid 7019 61 00 81, 7019 62 10 81, 7019 62 90 81, 7019 63 00 81, 7019 64 00 81, 7019 65 00 81, 7019 66 00 81, 7019 69 10 81, 7019 69 90 81 ja 7019 90 00 81). Laiendatud tollimaks on dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes.

4.   Hiina Rahvavabariigist ja Egiptuse Araabia Vabariigist pärit impordi suhtes lõikes 2 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendatakse Türgist lähetatud kanga impordile, mis on kootud ja/või nõeltöödeldud pikast klaaskiudheidest ja/või -lõngast ning mis võib sisaldada muid elemente (välja arvatud immutatud või eelimmutatud toodetele ning avatud pooridega filterkangale, mille ava mõõt on nii piki- kui ka põikisihis vähemalt 1,8 mm ja mille pindtihedus on 35 g/m2), olenemata sellest, kas see on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte (TARICi koodid 7019 61 00 83, 7019 62 10 83, 7019 62 90 83, 7019 63 00 83, 7019 64 00 83, 7019 65 00 83, 7019 66 00 83, 7019 69 10 83, 7019 69 90 83 ja 7019 90 00 83), välja arvatud allpool loetletud äriühingute toodetud kanga impordile.

Riik

Äriühing

TARICi lisakood

Türgi

Saertex Turkey Tekstil Ltd. Şti.

C115

Türgi

Sonmez Asf Iplik Dokuma Ve Boya San Tic A. Ş.

C116

Türgi

Telateks Tekstil Ürünleri Sanayi ve Ticaret Anonim Şirketi

Telateks Dış Ticaret ve Kompozit Sanayi Anonim Şirketi

C117

Türgi

Fibroteks Dokuma Sanayi Ve Ticaret AS

899G

Laiendatud tollimaks on dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes.

5.   Hiina Rahvavabariigist ja Egiptuse Araabia Vabariigist pärit impordi suhtes lõikes 2 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendatakse kangale, mis on kootud ja/või nõeltöödeldud pikast klaaskiudheidest ja/või -lõngast ning mis võib sisaldada muid elemente (välja arvatud immutatud või eelimmutatud toodetele ning avatud pooridega filterkangale, mille ava mõõt on nii piki- kui ka põikisihis vähemalt 1,8 mm ja mille pindtihedus on 35 g/m2) (TARICi koodid 7019 61 00 81, 7019 61 00 83, 7019 61 00 84, 7019 62 10 81, 7019 62 10 83, 7019 62 10 84, 7019 62 90 81, 7019 62 90 83, 7019 62 90 84, 7019 63 00 81, 7019 63 00 83, 7019 63 00 84, 7019 64 00 81, 7019 64 00 83, 7019 64 00 84, 7019 65 00 81, 7019 65 00 83, 7019 65 00 84, 7019 66 00 81, 7019 66 00 83, 7019 66 00 84, 7019 69 10 81, 7019 69 10 83, 7019 69 10 84, 7019 69 90 81, 7019 69 90 83, 7019 69 90 84, 7019 90 00 81, 7019 90 00 83 ja 7019 90 00 84), mida liidu tolliseadustiku tähenduses reeksporditakse tehissaartele või paiksetele, ujuvatele ja muudele rajatistele, mis asuvad liikmesriigi mandrilaval või vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile liikmesriigi välja kuulutatud majandusvööndis.

6.   Hiina Rahvavabariigist ja Egiptuse Araabia Vabariigist pärit impordi suhtes lõikes 2 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendatakse kangale, mis on kootud ja/või nõeltöödeldud pikast klaaskiudheidest ja/või -lõngast ning mis võib sisaldada muid elemente (välja arvatud immutatud või eelimmutatud toodetele ning avatud pooridega filterkangale, mille ava mõõt on nii piki- kui ka põikisihis vähemalt 1,8 mm ja mille pindtihedus on 35 g/m2) (TARICi koodid 7019 61 00 81, 7019 61 00 83, 7019 61 00 84, 7019 62 10 81, 7019 62 10 83, 7019 62 10 84, 7019 62 90 81, 7019 62 90 83, 7019 62 90 84, 7019 63 00 81, 7019 63 00 83, 7019 63 00 84, 7019 64 00 81, 7019 64 00 83, 7019 64 00 84, 7019 65 00 81, 7019 65 00 83, 7019 65 00 84, 7019 66 00 81, 7019 66 00 83, 7019 66 00 84, 7019 69 10 81, 7019 69 10 83, 7019 69 10 84, 7019 69 90 81, 7019 69 90 83, 7019 69 90 84, 7019 90 00 81, 7019 90 00 83 ja 7019 90 00 84), mida reeksporditakse tehissaartele või paiksetele, ujuvatele ja muudele rajatistele, mis asuvad liikmesriigi mandrilaval või vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile liikmesriigi välja kuulutatud majandusvööndis ja mis ei kuulu lõike 5 kohaldamisalasse.

7.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära ja erandeid lõikes 4 nimetatud tollimaksu laiendamisest, mis nähti ette meetmetest kõrvalehoidmise uurimise järel, kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud, Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (vaatlusalune toode) koguses (kogus) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kuni sellise arve esitamiseni kohaldatakse tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu vastavast asjaomasest riigist pärit impordi suhtes.

8.   Kui mõni uus Hiina Rahvavabariigist pärit eksportiv tootja esitab komisjonile piisavaid tõendeid, võib lisa muuta, lisades uue eksportiva tootja selliste koostööd tegevate äriühingute loetellu, kes ei kuulu valimisse ning kelle suhtes kehtib seega asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr. Uus eksportiv tootja esitab tõendid selle kohta, et

a)

ta ei eksportinud ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 (esialgsel uurimisperioodil) Hiina Rahvavabariigist pärit tooteid, mida on kirjeldatud artikli 1 lõikes 1;

b)

ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid ning kes tegid või oleks võinud teha koostööd uurimises, mille tulemusena tollimaks kehtestati, ning

c)

ta on tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida liitu Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusalust toodet märkimisväärses koguses pärast esialgse uurimisperioodi lõppu.

9.   Kui rakendusmääruse (EL) 2020/776 (muudetud rakendusmäärusega (EL) 2022/1233) artiklis 1 kehtestatud lõplikke tasakaalustavaid tollimakse muudetakse või kui need tunnistatakse kehtetuks, suurendatakse lõikes 2 sätestatud tollimakse proportsionaalselt tegeliku tuvastatud dumpingumarginaaliga või tuvastatud kahjumarginaaliga vajaduse korral iga äriühingu kohta eraldi alates käesoleva määruse jõustumisest.

10.   Juhtudel, mil tasakaalustav tollimaks on maha arvatud dumpinguvastasest tollimaksust teatavate eksportivate tootjate puhul, peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (59) artikli 21 kohased tagastamise taotlused käivitama ka dumpingumarginaali hindamise selle eksportiva tootja jaoks, mis kehtib tagasimakse uurimisperioodi jooksul. Taotluse esitajale tagasimakstav summa ei tohi ületada erinevust sissenõutud tollimaksu ning tagasimaksmise uurimise käigus kindlaks tehtud tasakaalustava ja dumpinguvastase tollimaksu summat.

11.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuni 2026

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1036/oj.

(2)  Komisjoni 1. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT L 108, 6.4.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/492/oj).

(3)  Komisjoni 12. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/776, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT L 189, 15.6.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/776/oj).

(4)  Komisjoni 23. mai 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/806, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes, ning rakendusmäärust (EL) 2020/776, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes, ning kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes, mida viiakse tehissaartele või paiksetele, ujuvatele ja muudele rajatistele, mis asuvad liikmesriigi mandrilaval või vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile liikmesriigi välja kuulutatud majandusvööndis (ELT L 145, 24.5.2022, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/806/oj).

(5)  Komisjoni 24. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/302, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/492 (mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2020/776) kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Marokost lähetatud klaaskiust kanga impordile, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ja lõpetatakse uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/492 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Marokost lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte (ELT L 46, 25.2.2022, lk 49, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/302/oj).

(6)  Komisjoni 24. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/301, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Marokost lähetatud klaaskiust kanga impordile, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ja lõpetatakse uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud tasakaalustusmeetmetest Marokost lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte (ELT L 46, 25.2.2022, lk 31, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/301/oj).

(7)  Komisjoni 18. juuli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1233, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT L 190, 19.7.2022, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/1233/oj).

(8)  Komisjoni 6. septembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1477, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/492 (mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2020/776) kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Türgist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte (ELT L 233, 8.9.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/1477/oj).

(9)  Komisjoni 6. septembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1478, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu teatavate Türgist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte (ELT L 233, 8.9.2022, lk 18, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/1478/oj).

(10)  Komisjoni 17. oktoobri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/2169, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2022/1477, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/492 (mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2020/776) kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Türgist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte (ELT L, 2023/2169, 18.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2169/oj).

(11)  Komisjoni 17. oktoobri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/2158, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2022/1478, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu teatavate Türgist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte (ELT L, 2023/2158, 18.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2158/oj).

(12)   ELT C, C/2024/4357, 9.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4357/oj.

(13)  Teade Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C, C/2025/2022, 3.4.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2022/oj ).

(14)  Teade Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud subsiidiumivastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C, C/2025/3223, 13.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3223/oj).

(15)  Esitatud huvitatud isikutele mõeldud toimikus säiliku nr t25.010131 all.

(16)   https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2784.

(17)  Esitatud huvitatud isikutele mõeldud toimikus säiliku nr t25.005259 all.

(18)  Taotluse (avalik versioon) punktid 45–48.

(19)  Taotluse (avalik versioon) punktid 46–49.

(20)  Taotluse (avalik versioon) punkt 50.

(21)  Taotluse (avalik versioon) punktid 52–54.

(22)  Taotluse (avalik versioon) punktid 55–72.

(23)  Vt komisjoni 13. juuli 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1452, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 179, 14.7.2023, lk 57, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1452/oj), põhjendused 42–68; komisjoni 11. oktoobri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/2673, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit klaaskiudlõnga impordi suhtes (ELT L, 2024/2673, 14.10.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/2673/oj), põhjendused 44–70.

(24)  Taotluse (avalik versioon) punkt 74.

(25)  Taotluse (avalik versioon) punkt 75.

(26)  Taotluse (avalik versioon) punkt 76.

(27)  Taotluse (avalik versioon) punkt 77.

(28)  Taotluse (avalik versioon) punktid 79–88.

(29)  Rakendusmääruse (EL) 2023/1452 põhjendused 53–68, rakendusmääruse (EL) 2024/2673 põhjendused 54–70.

(30)  Rakendusmääruse (EL) 2023/1452 põhjendus 68, rakendusmääruse (EL) 2024/2673 põhjendus 70.

(31)  Rakendusmääruse (EL) 2023/1452 põhjendused 53–55, rakendusmääruse (EL) 2024/2673 põhjendused 54–56.

(32)  Rakendusmääruse (EL) 2023/1452 põhjendused 56–59, rakendusmääruse (EL) 2024/2673 põhjendused 57–60.

(33)  Rakendusmääruse (EL) 2023/1452 põhjendused 60–61, rakendusmääruse (EL) 2024/2673 põhjendused 61–63.

(34)  Rakendusmääruse (EL) 2023/1452 põhjendus 62, rakendusmääruse (EL) 2024/2673 põhjendus 63.

(35)  Rakendusmääruse (EL) 2023/1452 põhjendus 63, rakendusmääruse (EL) 2024/2673 põhjendus 64.

(36)  Rakendusmääruse (EL) 2023/1452 põhjendus 64, rakendusmääruse (EL) 2024/2673 põhjendus 65.

(37)  Rakendusmääruse (EL) 2020/492 põhjendused 98–162.

(38)  Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“), 10. aprill 2024 (SWD(2024) 91 final).

(39)  Maailmapanga avatud andmed – suurema keskmise sissetulekuga riigid, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.

(40)  Kui üheski sarnase arengutasemega riigis vaatlusalust toodet ei toodeta, võib vaadelda vaatlusaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva ja/või samas sektoris toodetava toote tootmist.

(41)   TÜİK – Veri Portalı (tuik.gov.tr).

(42)   https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_205/default/table?lang=en.

(46)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/755/oj). Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest.

(47)  Komisjoni 24. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/870, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tasakaalustav tollimaks ning kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete registreeritud impordi suhtes (ELT L 201, 25.6.2020, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/870/oj).

(48)  Majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, mida tavaliselt nimetatakse NACEks.

(49)  Türgi statistikaamet, „Tööjõukulude indeks“, TÜİK – Veri Portalı (tuik.gov.tr). Viimati vaadatud 30. märtsil 2026. Asjaomased failid esitati huvitatud isikutele mõeldud toimikus säiliku nr t25.010131 all.

(50)   https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_205/default/table?lang=en (viimati vaadatud 10. septembril 2025).

(51)   https://www.sisecam.com/en/investor-relations/annual-reports (viimati vaadatud 13. oktoobril 2025).

(52)   https://comtradeplus.un.org/.

(53)   https://www.globalpetrolprices.com/Egypt/electricity_prices/.

(54)   https://www.salaryexplorer.com/average-salary-wage-comparison-egypt-c64.

(55)  Rakendusmäärus (EL) 2022/1477.

(56)  Vt rakendusmääruse (EL) 2020/492 põhjendused 480 ja 481.

(57)  European Commission, Directorate-General for Trade and Economic Security, Directorate G, Rue de la Loi/Wetstraat 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË.

(58)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

(59)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1037/oj).


I LISA

Muud äriühingud, kes tegid koostööd nii algses subsiidiumivastases kui ka algses dumpinguvastases uurimises

Äriühingu nimi

TARICi lisakood

Changshu Dongyu Insulated Compound Materials Co., Ltd

B995

Changzhou Pro-Tech Industry Co., Ltd

C534

Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd

C535

Neijiang Huayuan Electronic Materials Co., Ltd

C537

NMG Composites Co., Ltd

C538

Zhejiang Hongming Fiberglass Fabrics Co., Ltd

C539


II LISA

Muud äriühingud, kes tegid koostööd algses dumpinguvastases uurimises, kuid mitte algses subsiidiumivastases uurimises

Äriühingu nimi

TARICi lisakood

Jiangsu Jiuding New Material Co., Ltd

C536


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/1203/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)