ATHANASIOS RANTOS
esitatud 30. aprillil 2025 ( 1 )
Kohtuasi C‑282/24
Polismyndigheten
versus
Konkurrensverket
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Högsta förvaltningsdomstolen (Rootsi kõrgeim halduskohus))
Eelotsusetaotlus – Riigihanked – Direktiiv 2014/24/EL – Artikli 72 lõige 2 – Lepingute muudatused nende kehtivusajal – Raamkokkuleppe tasustamismudeli muutmine, mis muudab lepingu väärtust väga vähe – Muudatus, mis muudab raamlepingu üldist olemust
Sissejuhatus
|
1. |
Käesolev eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada direktiivi 2014/24/EL ( 2 ) artikli 72 lõiget 2, mis näeb sisuliselt ette võimaluse teha riigihankelepingus või raamlepingus piiratud väärtusega muudatusi uut hankemenetlust korraldamata, tingimusel et need muudatused ei muuda lepingu või raamlepingu üldist olemust. |
|
2. |
Põhikohtuasi puudutab Polismyndigheteni (Rootsi politseiamet) ja kahe teenuseosutaja vahel sõlmitud raamlepinguid sõidukite pukseerimise teenuse osutamiseks. Need raamlepingud, mida hinnati madalaima hinna kriteeriumi alusel, sõlmiti algselt selliselt, et sõidukite pukseerimiseks sihtkohta, mis asub vähem kui 10 km raadiuses lähtekohast, oli ette nähtud kindlaksmääratud hind ja väljaspool seda raadiust kilomeetripõhine lisahind. Seejärel nõustus hankija edukate pakkujatega kokku nende raamlepingute tasustamistingimuste muudatustes, millega ei suurendatud lepingu kogumaksumust, kuid laiendati fikseeritud hinnaga raadiust 10 kilomeetrilt 50 kilomeetrile ja tõsteti hinnataset. |
|
3. |
Selles kontekstis palutakse Euroopa Kohtul analüüsida, kas taolised muudatused muudavad raamlepingu üldist olemust direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 2 tähenduses ja toovad seega kaasa kohustuse korraldada uus hankemenetlus. |
Õigusraamistik
Liidu õigus
|
4. |
Direktiivi 2014/24 põhjendustes 1, 107 ja 109 on märgitud:
[…]
[…]
|
|
5. |
Direktiivi artikkel 72 „Lepingute muudatused nende kehtivusajal“ on sõnastatud järgmiselt: „1. Lepinguid ja raamlepinguid võib ilma käesoleva direktiivi kohaselt uut hankemenetlust korraldamata muuta järgmistel juhtudel:
[…]
[…]
[…] 2. Lisaks ja ilma et oleks vaja kontrollida, kas lõike 4 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud, võib lepinguid ilma käesoleva direktiivi kohaselt uut hankemenetlust korraldamata muuta, kui muudatuse väärtus on väiksem mõlemast järgmisest väärtusest:
Siiski ei või muudatus muuta lepingu või raamlepingu üldist olemust. Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse kõnealust maksumust järjestikuste muudatuste kumulatiivse netomaksumuse alusel. […] 4. Hankelepingu või raamlepingu kehtivusajal tehtud muudatust käsitatakse lõike 1 punkti e tähenduses olulisena, kui sellega muutub hankeleping või raamleping olemuselt olulisel määral võrreldes algselt sõlmitud hankelepingu või raamlepinguga. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui on täidetud üks või mitu järgmist tingimust:
[…] 5. Käesoleva direktiivi kohaselt uue hankemenetluse korraldamine on nõutav hankelepingu või raamlepingu kehtivusajal selle sätetesse muude kui lõigetes 1 ja 2 ette nähtud muudatuste tegemisel.“ |
Rootsi õigus
|
6. |
2016. aasta riigihangete seaduse nr 1145 (lag (2016:1145) om offentlig upphandling) 17. peatüki § 8 kohaselt võib hankelepingut või raamlepingut muuta ilma uut hankemenetlust korraldamata, kui muudatus põhineb ühel nimetatud seaduse § 9–14 sätetest. |
|
7. |
Riigihangete seaduse 17. peatüki § 9 esimese lõigu kohaselt võib hankelepingut või raamlepingut ilma uue hankemenetluseta muuta, kui hankelepingu või raamlepingu üldist olemust ei muudeta ning kui hankelepingu või raamlepingu maksumuse suurenemine või vähenemine jääb ühelt poolt alla ette nähtud piirmäära ja kaupade või teenuste hankimise puhul teiselt poolt alla 10% hankelepingu või raamlepingu maksumusest. |
|
8. |
2016. aasta riigihangete seaduse nr 1145 § 14 esimeses lõigus on ette nähtud, et hankelepingut või raamlepingut võib muuta ilma uue hankemenetluseta, isegi kui muudatus ei kuulu selle seaduse §‑de 9–13 kohaldamisalasse, tingimusel et muudatus ei ole oluline. Sama paragrahvi teise lõigu punktis 1 on täpsustatud, et muudatust peetakse oluliseks eelkõige siis, kui sellega lisatakse uusi tingimusi, mis oleksid juhul, kui need oleksid kuulunud algsete hanketingimuste hulka, toonud kaasa teiste taotlejate kutsumise hankemenetluses osalema, teiste pakkumuste kaasamise hindamisse või täiendavate pakkujate osalemise hankemenetluses. |
Vaidlus põhikohtuasjas, eelotsuse küsimus ja menetlus Euroopa Kohtus
|
9. |
Polismyndigheten (Rootsi politseiamet) korraldas 2020. aastal riigihangete seaduse alusel pukseerimisteenuste osutamiseks hankemenetluse, mille raames tuli pakkumusi hinnata madalaima hinna kriteeriumi alusel. Pakkujad pidid pakkuma fikseeritud hinna teenustele, mille korral pukseeritava sõiduki pealevõtmiskoht oli 10 kilomeetri raadiuses kohast, kuhu sõiduk tuli viia, ja kilomeetripõhise lisahinna pukseerimisel väljaspool seda raadiust. Need hinnad pidid kogu jääma lepingu kehtivusajal muutumatuks. |
|
10. |
Selle hankemenetluse tulemusel sõlmis politseiasutus 2021. aasta alguses kahe teenuseosutajaga kaks raamlepingut (edaspidi „vaidlusalused raamlepingud“), mille tingimusi muudeti samal aastal. Et ühtlustada asutusesisest kulude jaotust eri politseipiirkondade vahel, ilma raamlepingute üldist lepingulist väärtust suurendamata, laiendati ühelt poolt raadiust, mille piires osutatavatel teenustel oli fikseeritud hind, 10 kilomeetrilt 50 kilomeetrile, ning teiselt poolt muudeti fikseeritud hinda ja kilomeetrihinda (edaspidi „vaidlusalused muudatused“). ( 3 ) |
|
11. |
Konkurrensverketi (konkurentsiamet, Rootsi) taotlusel määras Förvaltningsrätten i Stockholm (Stockholmi halduskohus, Rootsi) politseiametile vaidlusaluste raamlepingute muutmise eest ilma uut hankemenetlust korraldamata trahvi 1200000 krooni (ligikaudu 120000 eurot). ( 4 ) Pärast Kammarrätten i Stockholmile (Stockholmi teise astme halduskohus, Rootsi) esitatud kaebuse rahuldamata jätmist esitas politseiamet apellatsioonkaebuse Högsta förvaltningsdomstolenile (Rootsi kõrgeim halduskohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul sisuliselt kahtlusi, kuidas tõlgendada direktiivi 2014/24 artikli 72 lõiget 2 ning täpsemalt mõistet „raamlepingu üldise olemuse muutmine“ selle sätte tähenduses. |
|
12. |
Neil asjaoludel otsustas Högsta förvaltningsdomstolen (Rootsi kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse: „Kas algselt madalaima hinna kriteeriumi alusel sõlmitud riigihanke raamlepingus tasustamismudeli muutmist, mille puhul muudetakse fikseeritud ja muutuvate hindade vahelist tasakaalu ja kohandatakse hinnatasemeid määral, mis muudab lepingu kogumaksumust väga vähe, tuleb pidada raamlepingu üldise olemuse muutmiseks direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 2 tähenduses?“ |
|
13. |
Kirjalikud seisukohad esitasid politseiamet, konkurentsiamet, Tšehhi ja Eesti valitsus ning Euroopa Komisjon. |
Analüüs
|
14. |
Oma ainsa küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul tõlgendada direktiivi 2014/24 artikli 72 lõiget 2, mis näeb ette võimaluse teha raamlepingusse piiratud väärtusega muudatusi, ilma et oleks vaja korraldada uut hankemenetlust. |
|
15. |
Sissejuhatuseks märgin, et nimetatud direktiivi artiklis 72 on sätestatud, et lepinguid ja raamlepinguid võib muuta ilma uut hankemenetlust korraldamata ühes selles sättes määratletud kuuest olukorrast, ( 5 ) st sisuliselt järgmistel juhtudel:
|
|
16. |
Neist kuuest juhust on käesolevas asjas asjakohased kaks viimast. Arvestades, et vaidlusaluste muudatuste väärtus jääb kahest vaidlusalusest raamlepingust ühe puhul allapoole direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 2 esimese lõigu punktides i ja ii ette nähtud piirmäärasid, ( 8 ) peab eelotsusetaotluse esitanud kohus selle sätte teise lõigu kohaselt kontrollima, kas need muudatused muudavad raamlepingu üldist olemust. Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kuigi Euroopa Kohus on seoses hankelepinguga täpsustanud kõnealuse sätte lõike 1 punktis e nimetatud ja lõikes 4 määratletud mõistet „oluline muudatus“, kuid ta ei ole veel teinud otsust (selle sätte lõike 2 teises lõigus kasutatud) mõiste „lepingu üldise olemuse muutmine“ kohta. ( 9 ) |
|
17. |
Olles esitanud need sissejuhatavad märkused, täpsustan järgmistes punktides, kuidas tuleb tõlgendada mõistet „hankelepingu üldise olemuse muutmine“ direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 2 teise lõigu tähenduses, võttes eelkõige arvesse „olulise muudatuse“ mõistet selle sätte lõike 4 tähenduses, ning lõpuks annan eelotsusetaotluse esitanud kohtule nõu vaidlusaluste muudatuste olemuse kohta. |
Mõisted „hankelepingu üldise olemuse muutmine“ ja „oluline muudatus“ direktiivi 2014/24 artikli 72 tähenduses
|
18. |
Mis puudutab mõistete „hankelepingu üldise olemuse muutmine“ ja „oluline muudatus“ tõlgendamist direktiivi 2014/24 artikli 72 tähenduses, siis on põhikohtuasja poolte ja menetlusse astujate seisukohad erinevad. Kuigi politseiamet ning Tšehhi ja Eesti valitsus väidavad sisuliselt, et raamlepingu „oluline muudatus“ ei pruugi tingimata kujutada endast lepingu üldise olemuse muutmist, väidavad konkurentsiamet ja komisjon sisuliselt, et need kaks mõistet on samaväärsed. ( 10 ) |
|
19. |
Analüüsin sellest lähtudes asjakohaste sätete ulatust, võttes Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt arvesse nii nende sõnastust ja konteksti kui ka selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa need sätted on, ning käesolevas asjas selle õigusakti ettevalmistavaid materjale. ( 11 ) |
|
20. |
Esimesena, mis puudutab kahe eelnimetatud mõiste grammatilist tõlgendamist, siis märgin kõigepealt, et erinevalt mõistest „oluline muudatus“, mille määratlus on esitatud direktiivi 2014/24 artikli 72 lõikes 4, ei ole mõiste „lepingu üldise olemuse muutmine“ nimetatud direktiivis määratletud ning selle artikli 72 sõnastus ei ole selles osas ka mingi selguse musternäidis. |
|
21. |
Seda silmas pidades märgin kõigepealt, et direktiivi 2014/24 põhjenduses 109 on esitatud kaks näidet olukordadest, „kus lepingu muudatuse tulemusena muutub kogu riigihanke olemus“, millega peetakse sisuliselt mõistet „raamlepingu üldise olemuse muutmine“. Seal mainitakse esiteks olukorda, kus riigihanke esemeks olevad ehitustööd, asjad või teenused asendatakse millegi muuga, ja teiseks olukorda, kus riigihanke liiki oluliselt muudetakse, „sest sellisel juhul võib eeldada hüpoteetilist mõju esialgse hankemenetluse tulemusele“, nagu on märgitud nimetatud põhjenduses. Arvestades, et kõnealune väljend vastab sisuliselt direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 4 punktis a silmas peetud olulistele muudatustele, ( 12 ) tähendab see minu arvates, et teatavad hankelepingu üldise olemuse muutmised kujutavad endast ka hankelepingu olulisi muudatusi. |
|
22. |
Lisaks kohaldatakse direktiivi 2014/24 artikli 72 lõiget 2 (mis käsitleb olulisi muudatusi), nagu nähtub selle sõnastusest, „ilma et oleks vaja kontrollida, kas lõike 4 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud“, ( 13 ) mis võimaldab seda sätet kohaldada sõltumata küsimusest, kas kõik kõnealuse sättega lubatud muudatused kuuluvad selle lõikes 1 ette nähtud mõiste „olulised muudatused“ alla. |
|
23. |
Lõpuks – kui lähtuda nende kahe analüüsitud väljendi tavapärasest tähendusest tavakeeles – näib mulle üsna selge, et mõistega „lepingu üldise olemuse muutmine“ peetakse silmas muudatusi, mis lähevad kaugemale pelgalt olulistest muudatustest. ( 14 ) |
|
24. |
Need kaalutlused viivad mind järeldusele, et puhtgrammatilisest seisukohast kujutab mõiste „lepingu üldise olemuse muutmine“ endast teatavat liiki „alamkategooriat“, mis hõlmab kõige raskemaid oluliste muudatuste juhtumeid, ( 15 ) ilma et see ammendaks kõik sellesse kategooriasse kuuluvad olukorrad. ( 16 ) |
|
25. |
Teisena, mis puudutab direktiivi 2014/24 artikli 72 tekkelugu ja konteksti, siis märgin, et selle sätte (mis kodifitseerib Euroopa Kohtu varasemat praktikat ajast enne selle direktiivi jõustumist) ( 17 ) eesmärk on määratleda kehtivate hankelepingute muudatused, mis on lubatavad, ilma et oleks vaja korraldada uut hankemenetlust. ( 18 ) Mõned neist muudatustest on lubatud, kui need ei muuda hankelepingu üldist olemust. Nii on see nimetatud sätte lõike 1 punktides a ja c ning lõikes 2 nimetatud kolmel juhul, mis võimaldavad selliseid muudatusi teha, nimelt kui esimesel juhul on need muudatused ette nähtud hankedokumentides, teisel juhul on need tingitud ettenägematutest asjaoludest ega too kaasa maksumuse suurenemist üle 50% võrra algse lepingu või raamlepingu maksumusest või kolmandal juhul peetakse kinni vähese tähtsuse künnisest. |
|
26. |
Seetõttu näib mulle, et käesoleva ettepaneku eelmises punktis kirjeldatud kolmel juhul ei hõlma kõnealune säte kõiki „olulisi muudatusi“, vaid üksnes neid, mis toovad kaasa „hankelepingu üldise olemuse muutmise“. ( 19 ) Lisaks, kui kahte kõnealust mõistet tõlgendada identselt, kaotaks direktiivi 2014/24 artikli 72 lõikes 2 sätestatud vähese tähtsusega muudatuste erand oma kasuliku mõju. ( 20 ) |
|
27. |
Sellest järeldub, et neil juhtudel võib teha teatavaid olulisi muudatusi ilma uut hankemenetlust korraldamata, välja arvatud selliste olulisimate muudatuste puhul, mis tähendaksid lepingu üldise olemuse muutmist ( 21 ). |
|
28. |
Kolmanda ja viimasena, mis puudutab direktiivi 2014/24 artikliga 72 taotletavaid eesmärke, siis märgin, et nagu nähtub Euroopa Kohtu praktikast, on selle sätte eesmärk – lähtudes liidu riigihankealaste õigusnormide üldisemast eesmärgist tagada teenuste vaba liikumine ning avatus moonutusteta konkurentsile kõikides liikmesriikides – sisuliselt tagada menetluste läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine ning nende põhimõtetega on vastuolus see, kui avaliku sektori hankija ja edukas pakkuja teevad pärast riigihankelepingu sõlmimist selle lepingu tingimustes selliseid muudatusi, mille tulemusel need tingimused erinevad oluliselt algse lepingu tingimustest. ( 22 ) Sellega seoses näib mulle, et käesoleva ettepaneku punktis 25 mainitud olukorrad, milles see säte lubab teha ilma uue hankemenetluseta teatavaid olulisi muudatusi, on põhjendatud asjaoluga, et need vähemolulised muudatused võivad ainult vähesel määral mõjutada menetluste läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist. ( 23 ) |
|
29. |
Sellest järeldub, et isegi kui võtta arvesse direktiivi 2014/24 artikliga 72 taotletavaid eesmärke, ei saa neid kahte analüüsitud mõistet pidada samaväärseks, ning eelkõige, et mõiste „lepingu üldise olemuse muutmine“, kuigi see sisaldub mõistes „olulised muudatused“, piirdub kõige olulisemate „oluliste muudatustega“. ( 24 ) |
|
30. |
Kokkuvõttes leian, et direktiivi 2014/24 artikli 72 lõikes 2 ette nähtud vähese tähtsusega muudatuste erand võib olla kohaldatav, kui lepingu muudatused, mis on küll olulised, ei muuda hankelepingu üldist olemust. ( 25 ) Olles selle kindlaks määranud, analüüsin järgmistes punktide vaidlusaluseid muudatusi viimati nimetatud mõistet silmas pidades. |
Vaidlusaluste muudatuste laad
|
31. |
Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul jäävad vaidlusalused muudatused, mida ei olnud algsetes hankedokumentides sisalduva teabe põhjal võimalik ette näha, allapoole direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 2 esimese lõigu punktides i ja ii ette nähtud vähese tähtsuse piirmäära. ( 26 ) Seega tuleb kontrollida, kas need muudatused kujutavad endast „lepingu üldise olemuse muutmist“ selle sätte tähenduses. |
|
32. |
Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevuses on teha selles küsimuses lõplik otsus, hinnates põhikohtuasja faktilisi asjaolusid, on Euroopa Kohtu ülesanne anda talle selles küsimuses tarvilikke juhiseid. |
|
33. |
Esimesena, nagu ma eespool selgitasin, ( 27 ) ei ole vaidlusaluste muudatuste näol tegemist lepingu üldise olemuse muutmisega pelgalt seetõttu, et neid saab kvalifitseerida „olulisteks muudatusteks“. ( 28 ) |
|
34. |
Teisena, nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 21, nähtub direktiivi 2014/24 põhjendusest 109, et mõiste „lepingu üldise olemuse muutmine“ hõlmab eelkõige muudatusi lepingu esemes või liigis. ( 29 ) |
|
35. |
Sellega seoses näib mulle, et hinnamuudatus ei ole põhimõtteliselt kõnealuse mõistega hõlmatud, kuna kolm sätet, mis seda mainivad, kas täpsustavad, et muudatuste rahaline väärtus ei ole asjakohane, ( 30 ) või määravad erandi kohaldamiseks ise kindlaks piirmäärad. ( 31 ) Piirdun siiski selles kontekstis tõdemusega, et esiteks ei kujuta vaidlusalused muudatused endast pelgalt vaidlusaluste raamlepingute esemeks oleva teenuse eest makstava tasu muutmist. Nimelt muutsid fikseeritud hinnaga teenuse raadiuse oluline muudatus (10 kilomeetrilt 50 kilomeetrile) ja selle hinna oluline tõus (0 kroonilt 4500 kroonile; ligikaudu 450 eurot) põhjalikult tasu struktuuri, tuues sisuliselt kaasa ülemineku tasusüsteemile, mis ei põhine enam mitte peamiselt muutuval hinnal, vaid fikseeritud hinnal. Teiseks, nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, tõid need muudatused ühe teenuseosutaja puhul siiski kaasa lepingu kogumaksumuse marginaalse vähenemise. ( 32 ) |
|
36. |
Kokkuvõttes olen seisukohal, et direktiivi 2014/24 artikli 72 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et algselt madalaima hinna kriteeriumi alusel sõlmitud riigihanke raamlepingu tasustamismudeli muudatus, millega muudetakse fikseeritud ja muutuvate hindade vahelist tasakaalu ja kohandatakse hinnatasemeid viisil, mis muudab lepingu kogumaksumust väga vähe, võib muuta raamlepingu üldist olemust üksnes juhul, kui see muudatus võib muuta hankelepingu eset või liiki, olenemata sellest, kas taoline muudatus on hõlmatud selle direktiivi artikli 72 lõike 1 punktis e ja lõikes 4 ette nähtud laiema mõistega „olulised muudatused“. |
Ettepanek
|
37. |
Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Högsta förvaltningsdomstoleni (Rootsi kõrgeim halduskohus) eelotsuse küsimusele järgmiselt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 72 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et algselt madalaima hinna kriteeriumi alusel sõlmitud riigihanke raamlepingu tasustamismudeli muudatus, millega puhul muudetakse fikseeritud ja muutuvate hindade vahelist tasakaalu ja kohandatakse hinnatasemeid viisil, mis muudab lepingu kogumaksumust väga vähe, võib muuta raamlepingu üldist olemust üksnes juhul, kui see muudatus võib muuta hankelepingu eset või liiki, olenemata sellest, kas taoline muudatus on hõlmatud selle direktiivi artikli 72 lõike 1 punktis e ja lõikes 4 ette nähtud laiema mõistega „olulised muudatused“. |
( 1 ) Algkeel: prantsuse.
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).
( 3 ) Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses, et ühe eduka pakkuja, nimelt Lidköpings Biltjänst Hyr AB puhul muutus fikseeritud hind ühe teenuseosutamise kohta 0 Rootsi kroonilt (SEK) 4500 kroonile (ligikaudu 450 eurot) ning kilomeetrihinda muudeti teatud vedude puhul 185 kroonilt (ligikaudu 18,50 eurot) 28 kroonile (ligikaudu 2,80 eurot) ja teiste vedude puhul 275 kroonilt (ligikaudu 27,50 eurot) 55 kroonile (ligikaudu 5,50 eurot). Need muudatused tõid kaasa kogutasu väikese vähenemise võrreldes sellega, mida oleks makstud algsetel tingimustel.
( 4 ) Nimetatud kohus leidis, et muudatused olid „olulised“, kuna kui need oleksid sisaldunud algses hankemenetluses, oleksid need võinud kaasa tuua teiste täiendavate pakkujate osalemise või mõne teise pakkumuse edukaks tunnistamise, ning et samal põhjusel muutsid need muudatused vaidlusaluste raamlepingute üldist olemust.
( 5 ) Nimetatud säte ei ole samaväärne varasemate direktiividega ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kohta. Enne direktiivi 2014/24 jõustumist oli Euroopa Kohus otsustanud, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmimiseks juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb järelikult poolte soov pidada uusi läbirääkimisi lepingu oluliste tingimuste osas (vt 19. juuni 2008. aasta kohtuotsus pressetext Nachrichtenagentur, C‑454/06 jt, EU:C:2008:351, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Nagu nähtub selle sätte lõigete 1 ja 5 sõnastusest, kehtestati selle sättega ammendav arv erandeid põhimõttest, mille kohaselt on riigihankelepingu või raamlepingu sätete muutmiseks nõutav uut hankemenetlust. Vt muu hulgas Bogdanowicz, P., „Article 72 – Modification of Contracts during Their Term“, Caranta, R., ja Sanchez-Graells, A. (dir.), European Public Procurement, Edward Elgar, Cheltenham, 2021, lk 779 ja 780.
( 6 ) Täpsemalt viitab direktiivi 2014/24 artikli 72 lõikes 4 sätestatud mõiste „oluline muudatus“ määratlus muudatustele, millega hankeleping või raamleping ei muutu „olemuselt olulisel määral võrreldes algselt sõlmitud hankelepingu või raamlepinguga“, ning selle sätte kohaselt hõlmab see mõiste „igal juhul“„tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud taotlejatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses“ [punkt a]. Direktiivi põhjenduses 107 on näitena viidatud juhule, „kui muudetud tingimused oleksid menetluse tulemusi mõjutanud, kui need oleksid kehtinud esialgse menetluse ajal“.
( 7 ) See tähendab muudatusi, mille maksumus ei ületa direktiivi 2014/24 kohaldamiseks ette nähtud piirmäära ja on teenuste hankelepingute puhul väiksemad kui 10% algse lepingu maksumusest.
( 8 ) Vähemalt Lidköpings Biltjänst Hyri ja politseiasutuse vahel sõlmitud raamlepingu osas, mis on ainus, mille kohta eelotsusetaotluse esitanud kohus seda selgitab.
( 9 ) Samad mõisted lisati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT 2014, L 94, lk 1) artiklisse 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT 2014, L 94, lk 243), artiklisse 89, millest kumbagi ei ole Euroopa Kohus veel tõlgendanud.
( 10 ) Konkurentsiamet leiab sisuliselt, et mõiste „üldise olemuse muutmine“ kohaldamisel tuleb samamoodi nagu mõiste „oluline muudatus“ puhul uurida, kas see oleks mõjutanud algse hanke tulemust. Komisjon märgib, et ei ole vaja kehtestada hierarhiat ühelt poolt direktiivi 2014/24 artikli 72 lõikes 2 ette nähtud mõiste „lepingu või raamlepingu üldise olemuse muutmine“ ja teiselt poolt selle artikli lõikes 4 seoses mõistega „oluline muudatus“ kasutatud väljendi „sellega muutub hankeleping või raamleping olemuselt olulisel määral võrreldes algselt sõlmitud hankelepingu või raamlepinguga“ vahel.
( 11 ) Vt 1. juuli 2015. aasta kohtuotsus Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland (C‑461/13, EU:C:2015:433, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).
( 12 ) Vt käesoleva ettepaneku 6. joonealune märkus.
( 13 ) Samamoodi viitab direktiivi 2014/24 artikli 72 lõige 4 olukordadele, kus „igal juhul“ peetakse muudatust oluliseks, „ilma et see piiraks [käesoleva artikli] lõigete 1 ja 2 kohaldamist“.
( 14 ) Näiteks hõlmab laiem mõiste „olulised muudatused“ minu hinnangul põhimõtteliselt olulisi muudatusi lepingu hinnas, kestuses või esemes, samas kui kitsam mõiste „lepingu üldise olemuse muutmine“ hõlmab muudatusi, mis mõjutavad rohkem lepingu olemust ennast (näiteks kaubatarne lisamine teenuste hankelepingusse või teenuste osutamise koha muutmine).
( 15 ) Nagu on näidetena viidatud direktiivi 2014/24 põhjenduses 109.
( 16 ) Teisisõnu viitab mõiste „olulised muudatused“ põhimõtteliselt muudatustele, mis võivad mõjutada hankemenetluse tulemust, samas kui mõiste „lepingu üldise olemuse muutmine“ on küll hõlmatud esimese mõistega, kuid piirdub muudatustega, mis muudavad lepingut veelgi rohkem, eelkõige seoses selle eseme või liigiga (nt ehitustööde tellimine teenuste asemel või teenuste hankelepingu sõlmimine kontsessioonilepingu asemel). Vt selle kohta Treumer, S., „Regulation of contract Changes in the new Public Procurement Directive“, Lichère, F., Caranta, R., ja Treumer, S. (dir.), Modernising Public Procurement: The New Directive, DJØF Publishing, Kopenhaagen, 2014, lk 293. Seega, kuigi kõik lepingu üldise olemuse muutmised kujutavad endast olulisi muudatusi, ei mõjuta kõik olulised muudatused lepingu üldist olemust.
( 17 ) Seoses nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT 1992, L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322), mis erinevalt direktiivist 2014/24 ei sisaldanud ühtegi erisätet kehtivate hankelepingute muutmise kohta, märkis kohtujurist Kokott oma ettepanekus kohtuasjas pressetext Nachrichtenagentur (C‑454/06, EU:C:2008:167, punkt 48) sisuliselt järgmist: arvestades direktiiviga 92/50 taotletavat põhieesmärki (nimelt teenuste vaba liikumist ning turgude avamist ja ausa konkurentsi võimalikult laia levikut kõikides liikmesriikides), ei nõua mitte kõik tähtsusetud teenuste riigihankelepingutes tehtavad muudatused eelnevat hankemenetlust ning üksnes olulised lepingumuudatused, mis võivad asjaomasel turul konkreetselt kaasa tuua konkurentsimoonutusi ning hankija lepingupartneri eelistamist teistele võimalikele teenuseosutajatele, õigustavad uue hankemenetluse korraldamist. Euroopa Kohus kinnitas seda kriteeriumi (vt 19. juuni 2008. aasta kohtuotsus pressetext Nachrichtenagentur, C‑454/06, EU:C:2008:351, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).
( 18 ) Kõnealuse artikli 72 tekstis, nagu ilmneb komisjoni algsest ettepanekust (ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta, KOM(2011) 896 (lõplik)), oli lõikes 1 selgemalt täpsustatud, et riigihankelepingu sätete olulist muutmist selle kehtivusajal käsitatakse uue lepingu sõlmimisena ja see nõuab uut hankemenetlust, välja arvatud järgnevates lõigetes sätestatud juhtudel. Seega näib sellest sõnastusest ilmne, et direktiivi ettepaneku artikkel 72 tervikuna puudutas üksnes olulisi muudatusi.
( 19 ) Seda tõlgendust ei sea kahtluse alla asjaolu, et direktiivi 2014/24 põhjenduse 107 on märgitud, et kui algsesse hankelepingusse tehakse olulisi muudatusi, tuleks korraldada uus hankemenetlus. Sellest sedastusest ei nähtu, et kõigi oluliste muudatuste puhul tuleks tingimata läbi viia uus hankemenetlus. Lisaks on selles põhjenduses näitena esitatud olukord, „kui muudetud tingimused oleksid menetluse tulemusi mõjutanud, kui need oleksid kehtinud esialgse menetluse ajal“ (st peetakse silmas „olulisi muudatusi“lato sensu) (ning mis samuti nähtub termini „eelkõige“ kasutamisest).
( 20 ) Nagu Tšehhi valitsus õigesti märgib, peaks hankija sellise lähenemisviivis puhul isegi juhul, kui raamlepingu maksumust muudetakse vaid vähesel määral, uurima, kas see muudatus ei vasta ühele direktiivi 2014/24 artikli 72 lõikes 1 sätestatud tingimustest, jättes seega selle sätte lõikes 2 ette nähtud vähese tähtsuse erandi ilma soovitavast toimest.
( 21 ) Ühtlasi olgu märgitud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb erandeid reeglist, mille eesmärk on tagada ELTLiga tunnustatud riigihankelepingute sektorit puudutavate õiguste efektiivsus, tõlgendada kitsalt ja sellele tugineda sooviv isik peab esitama tõendid selle erandi tegelikku esinemist tõendavate erandlike asjaolude osas (vt eelkõige 2. oktoobri 2008. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, C‑157/06, EU:C:2008:530, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika)
( 22 ) Vt selle kohta 7. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Obshtina Razgrad (C‑441/22 ja C‑443/22, EU:C:2023:970, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohus on samuti täpsustanud, et selles sättes ette nähtud erandi konkreetne eesmärk on lisada normide kohaldamisele teatav paindlikkus, et lahendada pragmaatiliselt erinevaid erakorralisi olukordi (vt 3. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Advania Sverige ja Kammarkollegiet, C‑461/20, EU:C:2022:72, punkt 37).
( 23 ) Esiteks välistab direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 1 punktis a nimetatud olukorras läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumise hankijate poolt asjaolu, et hankedokumentides on muudatuste tegemine ette nähtud. Seejärel leevendab selle sätte lõike 1 punktis c nimetatud olukorras eelnimetatud põhimõtete võimalikku rikkumist asjaolude ettenägematu laad ja muudatuste piiratud mõju. Lõpuks tähendab käesolevas asjas meid huvitaval juhul, nimelt selle sätte lõikes 2 nimetatud olukorras muudatuste vähene tähtsus, et kõnealustele põhimõtete ja lepingu üldise tasakaalu rikkumine ei ole oluline (vt selle kohta de La Rosa, S., Droit européen de la commande publique, Bruylant, Brüssel, 2021, (2. tr), lk 492). Nimetatud autori sõnul on see stsenaarium eriti kasulik selleks, et võtta arvesse teatavate toodete hinnatõusu või lisakulusid, mida ei ole hankelepingu sõlmimisel piisavalt arvestatud. Seega on neil kolmel juhul kõnealuse sätte eesmärk välistada kõige olulisemad muudatused, mis mõjutavad hankelepingu üldist olemust. Seevastu leidis liidu seadusandja, et see piirang ei ole vajalik kahel ülejäänud juhul, kui oluline muudatus on lubatud, nimelt esiteks direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 1 punktis d ette nähtud olukorras, kui tegemist on „subjektiivsete“ muudatustega (st töövõtja asendamine teatavatel konkreetsetel asjaoludel), mis muidugi ei mõjuta lepingu eset ega liiki, ning teiseks, selle sätte lõike 1 punktis b nimetatud olukorras, kus hankijal on täiendavate tegevuste vajaduse korral võimatu või ebasoodne töövõtja vahetamine ning kui maksumuse suurenemine ei ületa 50% algse hankelepingu maksumusest.
( 24 ) See vahetegu on oluline ka seoses tõendamiskohustusega. Kui tegemist on hankelepingu üldise olemuse muutmisega, võib eeldada, et tegemist on oluliste muudatustega direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 4 punkti a tähenduses (vt selle direktiivi põhjendus 109), samas kui muude muudatuste korral peab huvitatud isik (eelkõige võimalik pakkuja, kes oleks võinud hankes osaleda) tõendama, et need muudatused oleksid võinud mõjutada hankemenetluse tulemust (vt selle kohta Bogdanowicz, P., „Article 72 – Modification of Contracts during Their Term“, Caranta, R., ja Sanchez-Graells, A. (dir.), European Public Procurement, Edward Elgar, Cheltenham, 2021, lk 795). Ühe autori sõnul (vt La Rosa, S., Droit européen de la commande publique, Bruylant, Brüssel, 2021, (2. tr), lk 487) tuleb hankelepingu üldisele olemusele viitamisel arvesse võtta lepingu üldist tasakaalu, mitte hinnata in concreto üksiku oluliseks peetava tingimuse muutmist (vt selle kohta käesoleva ettepaneku 22. joonealune märkus).
( 25 ) Vt selle kohta Bogdanowicz, P., „Article 72 – Modification of Contracts during Their Term“, Caranta, R., ja Sanchez-Graells, A. (dir.), European Public Procurement, Edward Elgar, Cheltenham, 2021, lk 791, ja La Rosa, S., Droit européen de la commande publique, Bruylant, Brüssel, 2021, (2. tr), lk 486–488. Viimati nimetatud autor pakub näideteks uute teenuste lisamise, võrgu laiendamise ja kontsessioonide tariifitabeli muutmise.
( 26 ) Vt käesoleva ettepaneku 7. joonealune märkus.
( 27 ) Vt eelkõige käesoleva ettepaneku punkt 30 ja 14. joonealune märkus.
( 28 ) Märgin lisaks, et politseiameti sõnul ei olnud tingimused olulise muudatuse olemasolu tuvastamiseks käesoleval juhul täidetud. Ta leiab, et kuna direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 4 punktides a–d ette nähtud olukordadest on põhimõtteliselt asjakohane ainult see, mis on ette nähtud punktis a, on põhjust kahelda, kas ükski selles sättes ammendavalt loetletud kolmest olukorrast vastab käesolevas asjas vaidluse all olevale olukorrale. Esimene neist on seotud tingimustega, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel taotlejatel, ning puudutab piiratud ja läbirääkimistega hankemenetlusi; teine käsitleb tingimusi, mis oleksid võimaldanud aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi, puudutades üksnes imperatiivsete tingimuste või hankelepingu eseme muutmist, ning kolmas käsitleb tingimusi, mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, mis on käesoleval juhul väga ebatõenäoline, kuna tasustamistingimusi muudeti teenusepakkujale ebasoodsalt.
( 29 ) Vt käesoleva ettepaneku 16. joonealune märkus. Õiguskirjanduse kohaselt võib selline olukord olla ka lepingu kestuse oluline muudatus, eelkõige tähtajalise lepingu tähtajatuks lepinguks muutmise korral (vt selle kohta Bogdanowicz, P., „Article 72 – Modification of Contracts during Their Term“, Caranta, R., ja Sanchez-Graells, A. (dir.), European Public Procurement, Edward Elgar, Cheltenham, 2021, lk 784), mis ei ole käesolevas asjas siiski asjakohane.
( 30 ) Vt algsetes hankedokumentides ette nähtud muudatuste kohta direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 1 punkt a.
( 31 ) Vt ettenägematutest asjaoludest tulenevate muudatuste kohta direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 1 punkt c ja vähese tähtsusega muudatuste kohta artikli 72 lõige 2.
( 32 ) Sellega seoses märgin, et muudatus, mis ei mõjuta hankemenetluse tulemust ega kalluta lepingu majanduslikku tasakaalu teenuseosutaja kasuks, ei kujuta endast lepingu olulist muudatust direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 4 tähenduses (vt selle kohta ka 19. juuni 2008. aasta kohtuotsus pressetext Nachrichtenagentur, C‑454/06, EU:C:2008:351, punkt 37). Lisaks ollakse seisukohal, et kui muudatus on hankija kasuks, ei too see olukord kaasa konkurentsi moonutamise ohtu, välja arvatud erijuhtudel (vt selle kohta eelkõige Hartlev, K., ja Liljenbøl, M. W., „Changes to Existing Contracts under the EU Public Procurement Rules and the Drafting of Review Clauses to Avoid the Need for a New Tender“, Public Procurement Law Review, 2. kd, 2013, lk 56).