(1)

2020. aasta aprillis kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) rakendusmäärusega (EL) 2020/492, (2) mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2020/776, (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste (edaspidi „klaaskiust kangas“) suhtes. Kehtivad dumpinguvastased tollimaksud on HRVst pärit impordi puhul vahemikus 34 %–69 % ning Egiptusest pärit impordi puhul 20 %. Uurimine, mille tulemusel need tollimaksud kehtestati, algatati 2019. aasta veebruaris (edaspidi „esialgne uurimine“) (4).

(2)

Komisjonile esitati alusmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Türgist lähetatud klaaskiust kanga impordi vahendusel, olenemata sellest, kas see oli deklareeritud Türgist pärinevana või mitte, ning kehtestada kõnealuse impordi registreerimise kohustus.

(3)

Taotluse esitas 3. novembril 2021 ELi klaaskiust kanga tootjate liit TECH-FAB Europe e.V (edaspidi „taotluse esitaja“).

(4)

Taotlus sisaldas piisavaid tõendeid Hiinast, Egiptusest ja Türgist liitu suunatud ekspordiga seotud kaubandusstruktuuri muutumise kohta, mis oli toimunud pärast meetmete kehtestamist Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga suhtes. Kaubandusstruktuuri muutus näib tulenevat klaaskiust kanga lähetamisest Türgist liitu pärast nende kokkupanekut või valmistamist Türgis, eelkõige äriühingu Turkiz Composite Materials Technology Üretim Sanayi ve Ticaret Anonim Şirketi (edaspidi „Turkiz Composite“ (5)) poolt. Tõendid näitasid, et selline kokkupanemine kujutas endast meetmetest kõrvalehoidmist, sest see tegevus algas või suurenes oluliselt pärast dumpinguvastase uurimise algatamist, millel põhinevad Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased tollimaksud, või vahetult enne seda. Lisaks sisaldas taotlus piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiinast ja Egiptusest pärit osade väärtus moodustab vähemalt 60 % kokkupandud toote koguväärtusest ning et kokkupanemise või valmistamise käigus osadele lisanduv väärtus on alla 25 % tootmiskuludest.

(5)

Lisaks sisaldas taotlus piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomane tava, protsess või toiming ohustas kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju nii koguste kui ka hindade tõttu. Selgus, et ELi turule on jõudnud suur kogus uurimisalust imporditud toodet. Peale selle leidus piisavalt tõendeid selle kohta, et klaaskiust kanga import toimus kahjustavate hindadega.

(6)

Taotlus sisaldas ka piisavalt tõendeid selle kohta, et Türgist lähetatud klaaskiust kangast eksporditi dumpinguhindadega, võrreldes klaaskiust kanga puhul varem kindlaks tehtud normaalväärtusega.

(7)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit pikast klaasfilamentkiudheidest ja/või klaaslõngast kootud ja/või nõeltöödeldud kangas, mis võib sisaldada muid elemente, välja arvatud impregneeritud või eelimpregneeritud tooted ning hõreda koega kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad üle 35 g/m2, ning mis rakendusmääruse (EL) 2020/492 jõustumise kuupäeval kuulusid CN-koodide ex 7019 39 00, ex 7019 40 00, ex 7019 59 00 ja ex 7019 90 00 (TARICi koodid 7019390080, 7019400080, 7019590080 ja 7019900080) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). See on toode, mille suhtes praegu kehtivaid meetmeid kohaldatakse.

(8)

Uurimisalune toode on sama, mis eelmises põhjenduses määratletud toode, kuid see on lähetatud Türgist, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte (ning mis komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/2230 (6) (edaspidi „algatamismäärus“) jõustumise kuupäeval kuulus TARICi koodide 7019390083, 7019400083, 7019590083 ja 7019900083 alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(9)

Uurimine näitas, et Hiinast ja Egiptusest liitu eksporditud klaaskiust kangal ja Türgist lähetatud klaaskiust kangal, olenemata sellest, kas see on pärit Türgist või mitte, on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning ühesugused kasutusalad ja seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(10)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohase uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon oma rakendusmäärusega (EL) 2021/2230 uurimise ja kehtestas Türgist pärit klaaskiust kanga impordile registreerimisnõude, olenemata sellest, kas see toode on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte.

(11)

Liidus asutatud tuulikulabade tootja LM Wind Power väitis, et uurimise algatamine ei olnud piisavate tõendite puudumise tõttu põhjendatud ning et seetõttu tuleks uurimine viivitamata lõpetada.

(12)

Ta väitis, et meetmetest kõrvalehoidmist ei ole toimunud, kuna ühelt poolt Türgi ja liidu või teiselt poolt Hiina ja Egiptuse ning liidu vahelises kaubavahetuses ei ole toimunud mingeid muutusi, mis viitaksid meetmetest kõrvalehoidmisele. Ta väitis ka, et Türgis toimuv tava, protsess või toiming ei kuulu ühessegi alusmääruse artikli 13 lõike 1 neljandas lõigus kirjeldatud kategooriasse. Eelkõige ei esitatud taotluses kinnitavaid tõendeid selle kohta, et Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga lähetamine Türgi kaudu liitu toimus. Lisaks ei saa seda tava, protsessi või toimingut liigitada toote mõningaseks muutmiseks, sest uurimisalune toode on tootmisahela järgmise etapi toode ning seega teistsugune toode kui selle sisendmaterjalid (peamiselt klaasfilamentkiudheie), ega kokkupanemiseks, eelkõige seetõttu, et uurimisalune toode ja klaasfilamentkiudheie ei kuulu ühte ja samasse tariifirubriiki.

(13)

Ta väitis ka, et Türgis toimuval taval, protsessil või toimingul oli piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses, sest Türki rajati klaaskiust kanga tootmise tehas. Türgis oli märkimisväärne nõudlus klaaskiust kanga järele, peamiselt tänu Türgi tuuleenergiasektorile, mille vajadus oli 2020. aastal umbes 20 000 – 25 000 tonni. Nõudlus üha suurenes, mida kinnitab asjaolu, et 2018. aastal rajas üks Türgi äriühing Türgis uue klaaskiu tootmise rajatise, mille aastane tootmisvõimsus on 70 000 tonni. Lisaks väitis ta, et nõudlus klaaskiust kanga järele suureneb ka Türgi läheduses asuvates naaberpiirkondades, näiteks Lähis-Idas ja Aafrikas, ning et ka need asjaolud õigustavad tootmisettevõtte rajamist Türki.

(14)

Sarnaseid märkusi saadi ka teiselt Euroopa tuulikulabade tootjalt, äriühingult Vestas Wind Systems A/S ja ühelt klaaskiust kangaid eksportivalt Türgi tootjalt, äriühingult Turkiz Composite, kes asub ASB Euroopa vabatsoonis Marmaras (Türgis).

(15)

Türgis tootmisettevõtte rajamise majandusliku õigustuse kohta väitis Turkiz Composite lisaks, et tema Hiina emaettevõtja juhatus võttis vastu otsuse asutada äriühing Türgis juba 24. aprillil 2018, st enne seda, kui komisjon algatas esialgse uurimise, (7) mille tulemusel kehtestati põhjenduses 1 osutatud meetmed.

(16)

Egiptuse ametiasutused väitsid, et Egiptus kaasati sellesse uurimisse ebaõiglaselt, sest Egiptuse osalusel ei ole kõrvalehoidmist toimunud. Samuti väitsid nad nii nagu LM Wind Powergi, et puuduvad tõendid, mis tõendavad meetmetest kõrvalehoidmist kas Türgis toimuva kokkupanemise näol, mis hõlmab klaasfilamentkiudheide eksporti Egiptusest, või ümberlaadimise näol Türgi ja liidu vahel, mis hõlmab Egiptusest ja Hiinast pärit klaaskiust kangast. Lisaks väitsid Egiptuse ametiasutused, et puudusid tõendid kaubandusstruktuuri muutumise kohta.

(17)

Türgi ametiasutused rõhutasid, et Türgis on olemas märkimisväärne klaaskiust kanga ülesseatud tootmisvõimsus ja tootmine ning et nende arvates ei tohiks meetmeid laiendada Türgi omamaistele tootjatele, kes vastavad asjaomastele tingimustele.

(18)

Amiblu Holding GmbH, klaaskiuga tugevdatud plasttorude süsteemide ja lahenduste tarnija liidus, väitis, et liidu huvides on võidelda turgu moonutavate meetmetega, mis on seotud klaaskiust kanga impordiga kolmandatest riikidest, sealhulgas Türgist. Ta väitis eelkõige, et kuna tema Türgi konkurentide suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid seoses klaasfilamentkiudheide impordiga, mõjutab see liidu tootmisharu konkurentsivõimet. Ta kutsus ka komisjoni üles uurima süstemaatiliselt kolmandates riikides, sealhulgas Türgis rakendatavaid meetmetest kõrvalehoidmise mehhanisme.

(19)

Mis puudutab väiteid uurimise algatamise kohta, siis tuletas komisjon meelde, et uurimine algatati taotluses esitatud tõendite alusel Türgi kaudu liitu saadetud klaaskiust kanga kohta, mis oli Türgis kokku pandud, eelkõige äriühingu Turkiz Composite poolt.

(20)

Taotluses esitati ka piisavalt tõendeid selle kohta, et puudus muu majanduslik õigustus peale tollimaksude kehtestamise, näiteks äriühingu China Hengshi Foundation Company Limited (12) 2018. majandusaasta aruanne. Taotluse kohaselt olid 2018. majandusaasta aruandes tuvastatud tegevusriskid seoses kontserni China National Building Materials Group tegevuse laiendamisega Türki „riskid, mis on seotud Euroopa Liidu poolt meie toodetele kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksudega ja Hiina-USA kaubandustüliga“ (13).

(21)

Seepärast lükkas komisjon tagasi väited, et taotlus ei sisaldanud piisavalt tõendeid, põhjendamaks uurimise algatamist. Komisjon võttis Amiblu Holding GmbH ja Türgi ametiasutuste väited teadmiseks.

(22)

Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 30. juunini 2021 (edaspidi „uurimisperiood“). Uurimisperiood kohta koguti andmeid selleks, et uurida muu hulgas väidetavat kaubandusstruktuuri muutumist pärast vaatlusaluse toote suhtes meetmete kehtestamist ja sellise tava, protsessi või toimingu olemasolu, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Üksikasjalikumaid andmeid koguti 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 kestnud perioodi kohta (edaspidi „aruandeperiood“), et uurida, kas import ohustas kehtivate meetmete parandavat mõju hindade ja/või koguste tõttu ning kas esines dumping.

(23)

Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest Hiina, Egiptuse ja Türgi ametiasutustele, nende riikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele, liidu tootmisharule ning ELi-Türgi assotsiatsiooninõukogu presidendile.

(24)

Lisaks palus komisjon Türgi esindusel Euroopa Liidu juures esitada talle nende eksportivate tootjate ja/või esindusühenduste nimed ja aadressid, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest lisaks taotluse esitaja poolt taotluses nimetatud Türgi eksportivatele tootjatele.

(25)

Kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil tehti kättesaadavaks vabastamistaotluse vormid Türgi tootjatele/eksportijatele ja küsimustikud Hiina ja Egiptuse tootjatele/eksportijatele ning liidu eksportijatele.

(26)

Kuuest teadaolevast Türgi tootjast esitasid vabastamistaotluse neli. Need olid:

(27)

Peale selle vastasid küsimustikule kuus Hiina ja Egiptuse äriühingut, kes kõik on seotud äriühinguga Turkiz Composite.

(28)

Lisaks vastasid küsimustikule Ungari äriühing Metyx Hungary Korlátolt Felelősségű Társaság (Telateks Tekstil Ürünleri Sanayi ve Ticaret Anonim Şirketi toodetud klaaskiust kanga seotud importija) ja Saksa äriühing Saertex GmbH & Co. KG (Saertex Turkey Teksil Ltd. emaettevõtja ja tema toodetud klaaskiust kanga importija). Şti.).

(29)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et kogu asjaomase teabe esitamata jätmine või puuduliku, väära või eksitava teabe esitamine võib kaasa tuua alusmääruse artikli 18 kohaldamise ja järelduste tegemise kättesaadavate andmete alusel.

(30)

4. veebruaril 2022 toimus äriühingu LM Wind Power ärakuulamine. Pärast avalikustamist toimus 12. juulil äriühingu Turkiz Composite ärakuulamine.

(31)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 1 tuleks väidetava meetmetest kõrvalehoidmise hindamiseks analüüsida järgmist:

(32)

Taotluses väideti, et toimus ümberlaadimine ja eelkõige vaatlusaluse toote lähetamine Türgist liitu pärast Türgis toimunud kokkupanemist/valmistamist (vt põhjendus 4).

(33)

Ümberlaadimisega seoses ei leitud uurimise käigus tõendeid selle kohta, et ükski neljast koostööd teinud eksportivast tootjast oleks sellises tegevuses osalenud. Seetõttu ei saanud uurimine seda väidet kinnitada.

(34)

Seoses kokkupanemise/valmistamisega analüüsis komisjon täpsemalt, kas alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid on täidetud ja eelkõige:

(35)

Nagu on märgitud põhjenduses 26, taotlesid neli Türgi eksportivat tootjat meetmetest vabastamist, kui neid laiendatakse Türgile. Nad tegid kogu menetluse jooksul koostööd, esitades vabastamistaotluse ja vastates puudusi käsitlevatele kirjadele. Türgi eksportivate tootjate koostöövalmidus oli suur, sest nende esitatud vabastamistaotluses märgitud klaaskiust kanga liitu suunatud ekspordi kogumaht moodustas kogu Türgist pärit impordi mahu aruandeperioodil, nagu on näidatud EUROSTATi impordistatistikas.

(36)

Komisjon tegi vastavalt alusmääruse artiklile 16 kontrollkäigu Turkiz Composite’i valdustesse. Erinevalt ülejäänud kolmest endast teada andnud tootjast importis see äriühing peaaegu kõik oma sisendmaterjalid ja eelkõige 100 % oma peamisest sisendmaterjalist (klaasfilamentkiudheie) oma Hiina ja Egiptuse seotud äriühingutelt. See äriühing oli aruandeperioodil ka Türgi vaieldamatult suurim klaaskiust kanga eksportiv tootja. Ta eksportis aruandeperioodil liitu rohkem klaaskiust kangast kui ülejäänud kolm koostööd teinud Türgi eksportivat tootjat kokku.

(37)

Allpool tabelis 1 on esitatud Hiinast, Egiptusest ja Türgist pärit klaaskiust kanga impordi muutumine uurimisperioodil.

Tabel 1

Klaaskiust kanga import liitu uurimisperioodil (tonnides)

(38)

Tabelist 1 nähtub, et Türgist pärit klaaskiust kanga import suurenes 2 334 tonnilt 2019. aastal 8 367 tonnini aruandeperioodil. Märkimisväärne suurenemine aruandeperioodil võrreldes 2019. aastaga langes ajaliselt kokku tootmise suurenemisega äriühingus Turkiz Composite, mis alustas tootmist 2019. aasta märtsis.

(39)

Hiinast pärit klaaskiust kanga import vähenes 43 460 tonnilt 2019. aastal 33 263 tonnile aruandeperioodil, kusjuures Egiptusest pärit klaaskiust kanga import vähenes 11 349 tonnilt 2019. aastal 3 608 tonnile.

(40)

Allpool tabelis 2 on esitatud Hiinast ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide Türki impordi mahu muutumine vastavalt Türgi impordistatistikale, mis on võetud GTA andmebaasist.

Tabel 2

Hiinast ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide import Türki uurimisperioodil (tonnides)

(41)

Klaaskiust kanga tootmise peamine sisendmaterjal on klaasfilamentkiudheie. Seda sisendmaterjali töödeldakse klaaskiust kanga saamiseks edasi. Komisjonile kättesaadavatest tõenditest nähtus, et Türgist liitu eksporditud klaaskiust kangas toodeti peamiselt klaasfilamentkiudheidest.

(42)

Tabelist 2 nähtub, et klaasfilamentkiudheide import Hiinast Türki suurenes märkimisväärselt, nimelt 6 996 tonnist 2019. aastal 19 201 tonnini aruandeperioodil. Ka klaasfilamentkiudheide import Egiptusest Türki suurenes 9 142 tonnist 2019. aastal 30 149 tonnini aruandeperioodil. Nii Hiinast kui ka Egiptusest pärit import moodustas nii 2020. aastal kui ka aruandeperioodil ligikaudu 70 % Türgi klaasfilamentkiudheide koguimpordist. Lisaks sellele langes Hiinast ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide Türki importimise märkimisväärne suurenemine kokku ka sellega, et Turkiz Composite hakkas oma suurimale Euroopa kliendile tarnima alles alates 2020. aasta maist, mille tulemusel suurenes klaasfilamentkiudheide tarbimine klaaskiust kanga tootmiseks.

(43)

Turkiz Composite väitis, et kogu klaasfilamentkiudheie, mida ta kasutas klaaskiust kanga tootmiseks, oli ostetud Hiinast ja Egiptusest, eeskätt tema Hiinas ja Egiptuses asuvatelt seotud äriühingutelt. Ta importis seda heiet HS-koodi 7019 12 all. Selle koodiga impordi puhul ilmnes Hiinast ja Egiptusest Türki suunduva impordi märkimisväärseim suurenemine.

(44)

Hiinast ja Egiptusest Türki saabunud klaasfilamentkiudheide impordi mahu märkimisväärne suurenemine osutab sellele, et selle sisendmaterjali nõudlus Türgis kasvas, mida võib vähemalt osaliselt seletada Türgis klaaskiust kanga tootmise ja sealt pärit ekspordi suurenemisega aruandeperioodil. Seda kinnitas ka Turkiz Composite’i esitatud teave.

(45)

Türgist liitu suunduva klaaskiust kanga ekspordi suurenemine ühelt poolt ning Hiinast ja Egiptusest liitu suunduva klaasfilamentkiudheide ekspordi vähenemine teiselt poolt koos Hiinast ja Egiptusest Türki suunduva klaasfilamentkiudheide ekspordi märkimisväärse suurenemisega aruandeperioodil võrreldes 2019. aastaga, nagu on näidatud tabelis 2, kujutab endast Türgi ja liidu vahelise kaubanduse struktuuri muutumist alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

(46)

Turkiz Composite väitis, et tema asutamisel oli nõuetekohane põhjendus ja majanduslik õigustus. Tema väitel oli tema asutamine Türgis tingitud märkimisväärsest nõudlusest klaaskiust kanga järele Türgis ja suurenenud nõudlusest klaaskiust kanga järele Türgi naaberriikides, mis ei kuulu ELi (peamiselt Egiptus, Jordaania, Iraan ja teataval määral Saudi Araabia), ning samuti märkimisväärsest ja üha suurenevast nõudlusest klaasfilamentkiudheide järele Türgis.

(47)

Uurimise käigus selgus, et Turkiz Composite oli otsustanud asutada äriühingu Türgis juba enne esialgse uurimise algatamist. Äriühing loodi küll 1. juunil 2018, kuid see alustas tootmist alles 2019. aasta märtsis, sest tal tuli veel leida ruumid ning osta, kohale tuua ja paigaldada kõik klaaskiust kanga tootmise seadmed ning neid katsetada. Tootmise alguskuupäev langes kokku Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga importi käsitleva esialgse uurimise algatamise kuupäevaga.

(48)

Lisaks sellele on alusmääruse artikli 13 lõikega 1 loodud seos kõnealuse tava, protsessi või toimingu ja kaubandusstruktuuri muutuse vahel, kuna viimane peab „tulenema“ esimesest. Seega peab kaubandusstruktuuri muutumise tinginud taval, protsessil või toimingul olema muu piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale tollimaksu kehtestamise, et seda ei peetaks kõrvalehoidmiseks alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

(49)

Eespool öeldut silmas pidades on väide, et äriühing asutati omamaise ning Aafrika ja Lähis-Ida turu teenindamiseks, ebaoluline, kuna äriühingu asutamine ei ole tava, protsess või toiming, mis toob kaasa kaubandusstruktuuri muutumise. Tava, millest see muutus tuleneb, on toote kokkupanek/valmistamine Türgis, mis suurendas oluliselt klaaskiust kanga (kokkupandud toote) eksporti liitu. Turkiz Composite’i poolne klaaskiust kanga eksportmüük liitu suurenes oluliselt, kui ta hakkas alates 2020. aasta maist järk-järgult suurendama tarneid oma suurimale Euroopa kliendile (vt põhjendus 42), mis langes kokku algsete meetmete kehtestamise kuupäevaga (vt põhjendus 1).

(50)

Lisaks näitab asjaolu, et äriühing, mis väidetavalt loodi pärast dumpinguvastase menetluse algatamist omamaise ning Aafrika ja Lähis-Ida turu teenindamiseks, teenindab tegelikult hoopis omamaist ja liidu turgu, (14) et tema kokkupanekutegevust arendati vastuseks uurimisele ja seejärel suurendati seda veelgi vastuseks tollimaksude kehtestamisele.

(51)

Pärast avalikustamist väitsid Turkiz Composite ja LM Wind Power, et komisjon jättis oma põhjenduste esitamisel majandusliku õigustatuse õiguslikus analüüsis ühe etapi vahele, kuna ei hinnanud, kas taval, protsessil või toimingul oli majanduslik õigustus või piisav nõuetekohane põhjendus. Samuti väitsid nad, et komisjon kohaldas väära ajalist kriteeriumi, kuna ta ei tunnistanud, et tava, protsessi või toimingu põhjuseks peab olema „tollimaksu kehtestamine“, mitte uurimise algatamine. Lõpuks väitsid nad, et kui komisjon oleks kohaldanud õigeid õiguslikke kriteeriume, oleks ta jõudnud järeldusele, et Turkiz Composite’i asutamisel oli piisav nõuetekohane põhjendus ja majanduslik õigustus. Nad väitsid, et Türgi tehase rajamise peamine põhjus oli Türgi siseturu teenindamine.

(52)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Esiteks ei jätnud komisjon hindamata, kas taval, protsessil või toimingul oli majanduslik õigustus või piisav nõuetekohane põhjendus. Selline hindamine toimus, nagu on sõnaselgelt selgitatud põhjendustes 48 ja 49 eespool. Komisjon tegi selgelt kindlaks tava, protsessi või toimingu, mis tõi kaasa kaubandusstruktuuri muutumise, ning analüüsis seejärel selle tava võimalikke põhjendusi. Vastupidi huvitatud isikute väitele ja nagu on selgitatud põhjenduses 49, ei ole Turkiz Composite’i asutamine või selle omamaine müük kõnealune tava, protsess või toiming, kuna punktis 2.3 käsitletud kaubandusstruktuuri muutumine ei tulene neist.

(53)

Teiseks ei kohaldanud komisjon väära ajalist testi. Põhjenduses 47 osutas ta asjaolule, et tootmise alguskuupäev langes kokku esialgse uurimise algatamise kuupäevaga. See järeldus, mis põhines Turkiz Composite’i esitatud kontrollitud teabel, oli õiguslikult asjakohane, sest üks alusmääruse artikli 13 lõikes 2 ette nähtud tingimusi on, nagu on osutatud ka eespool põhjenduses 34, et „[...] tegevus algas või laienes oluliselt alates dumpinguvastase uurimise algatamisest või vahetult enne seda [...]“. Alusmääruse artikli 13 lõikes 1 on määratletud meetmetest kõrvalehoidmine ja seega keskendutakse tollimaksu kehtestamisele, sest ilma tollimaksu kehtestamiseta ei saa meetmetest kõrvalehoidmist toimuda. See ei välista, et tava, protsessi või toimingu alustamist pärast uurimise algatamist käsitatakse tõendina selle kohta, et hiljem kehtestatud (ja mõistlikult eeldatav) tollimaks oli kõnealuse tava õigustuseks. Huvitatud isiku pakutud artikli 13 lõike 1 tõlgendus ei oleks mitte ainult vastuolus eespool osundatud artikli 13 lõike 2 sõnastusega, vaid jätaks artikli 13 lõike 1 kohaldamisalast tegelikult välja kõrvalehoidmise, mis algab uurimise algatamise ja tollimaksude kehtestamise vahelisel ajal. See oleks vastuolus alusmääruse artikli 13 eesmärgiga, nagu on määratlenud Euroopa Kohus (15).

(54)

Seoses väitega, et Türgi tehase rajamise peamine põhjus oli teenindada Türgi omamaist turgu, märkis komisjon, et Turkiz Composite muutis käesoleva menetluse käigus veidi oma põhjendusi, sest enne avalikustamist väitis äriühing, et põhjus oli teenindada omamaist ning Aafrika ja Lähis-Ida turgu. Nagu põhjenduses 50 mainitud, teenindas Turkiz Composite uurimisperioodil nii omamaist kui ka liidu turgu. Igal juhul suurenes Turkiz Composite’i tegevus uurimisperioodil oluliselt, nagu näitavad järgmised tähelepanekud:

(55)

Eeltoodut silmas pidades ei ilmnenud uurimise käigus muud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust Turkiz Composite’i kokkupandud toote liitu suunatud ekspordi märkimisväärseks suurendamiseks peale praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude tasumise vältimise.

(56)

Alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti a kohaselt peab kokkupanemine või valmistamine algama või oluliselt laienema pärast dumpinguvastase uurimise algatamist või vahetult enne seda ning vaatlusalused tooteosad peavad pärinema peamiselt riikidest, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatakse.

(57)

Esialgne uurimine algatati 21. veebruaril 2019 ning lõplikud dumpinguvastased tollimaksud kehtestati 1. aprillil 2020. Turkiz Composite asutati ametlikult 1. juunil 2018 ning ta alustas tootmist 2019. aasta märtsis. Seega langeb tootmise alguskuupäev kokku Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga importi käsitleva esialgse uurimise algatamise kuupäevaga (vt joonealune märkus 7).

(58)

Lisaks suurendas Turkiz Composite aruandeperioodil oluliselt oma eksportmüüki ning ostis peaaegu kõik oma sisendmaterjalid ja eelkõige 100 % peamisest sisendmaterjalist (klaasfilamentkiudheie) oma Hiina ja Egiptuse seotud äriühingutelt.

(59)

Seetõttu järeldas komisjon, et kokkupanemist või valmistamist alustati pärast esialgse uurimise algatamist, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis a.

(60)

Alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b on sätestatud, et seoses kokkupanemise või valmistamisega on meetmetest kõrvalehoidmise kindlakstegemise tingimuseks ka see, et neist riikidest pärit osade väärtus, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, moodustab vähemalt 60 % kokkupandava toote osade koguväärtusest ning sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustab vähem kui 25 % tootmiskuludest.

(61)

Klaaskiust kanga tootmise peamine sisendmaterjal on klaasfilamentkiudheie. Turkiz Composite ostis 100 % kasutatavast klaasfilamentkiudheidest oma Hiinas asuvatelt seotud äriühingutelt. Klaasfilamentkiudheidest saadi Türgis toimuva valmistamise, täpsemalt kudumise ja nõeltöötlemise protsessi teel klaaskiust kangas. Vastavalt Turkiz Composite’i esitatud ja kontrollitud teabele moodustab peamise sisendmaterjali, st klaasfilamentkiudheide väärtus peaaegu 100 % kokkupandud/valmistatud toote osade koguväärtusest alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tähenduses.

(62)

Pärast avalikustamist kordasid Turkiz Composite ja LM Wind Power oma väidet, et klaaskiust kanga tootmine imporditud põhitoorainest, klaasfilamentkiudheidest, ei kujuta endast „osade kokkupanemist“ alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses ja et klaasfilamentkiudheie ei ole asjaomase toote osa, vaid materjal harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamise üldreegli punkti a teise osa VII selgitava märkuse tähenduses, milles on sätestatud, et kokkupandavaid osi „ei tohi valmistoote saamiseks mis tahes viisil edasi töödelda“. Sellega seoses väitsid nad esiteks, et klaasfilamentkiudheie ei ole klaaskiust kanga „osa“ ning seda ei „panda kokku“ klaaskiust kangaks, vaid töödeldakse selleks, kududes ja nõeltöödeldes keeruliste masinate abil eri liiki heideid ja muid materjale. Sarnaseid märkusi saadi ka Egiptuse ametiasutustelt.

(63)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Eespool põhjenduses 60 kirjeldatud tava on võimalik käsitada valmistamisena, mis kuulub alusmääruse artikli 13 lõike 2 kohaselt kokkupanemise mõiste alla, millele on viidatud ka eespool põhjenduses 34. Lisaks võeti arvesse muid elemente, mida selgitatakse allpool.

(64)

Esiteks ei ole viide harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamise üldreegli punkti a teise osa VII selgitavale märkusele asjakohane, kuna otsene õiguslik alus on alusmääruse artikkel 13, mitte tolliõigus, nagu Euroopa Kohus on sõnaselgelt selgitanud (16).

(65)

Teiseks, tõlgendades alusmääruse artikli 13 lõiget 2 tuletas Euroopa Kohus kõigepealt meelde, et „[v]astavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on“ (17). Alusmääruses ei määratleta mõisteid „kokkupanek“ ja „valmistamine“. Alusmääruse artikli 13 lõike 2 ülesehitus toetab siiski mõiste „kokkupanek“ tõlgendamist nii, et vastavalt alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktile b hõlmab see ka sõnaselgelt „valmistamist“. Sellest järeldub, et „kokkupanek“ artikli 13 lõike 2 tähenduses ei hõlma mitte ainult toiminguid, mis seisnevad liittoote osade kokkupanekus, vaid võivad hõlmata ka edasist töötlemist, st toote viimistlemist.

(66)

Peale selle on Euroopa Kohtu arvates (18) alusmääruse artikli 13 kohaselt tehtavate uurimiste eesmärk tagada dumpinguvastaste tollimaksude tõhusus ja takistada nendest kõrvalehoidmist. Järelikult on alusmääruse artikli 13 lõike 2 eesmärk hõlmata tavad, protsessid või toimingud, mille puhul kasutatakse valdavalt sellest riigist pärit osi, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, ning mille puhul pannakse kokku või viimistletakse neid osi, lisades nendele osadele piiratud väärtust.

(67)

Pärast avalikustamist ei nõustunud Turkiz Composite, LM Wind Power ja Egiptuse ametiasutused komisjoni meetodiga, mille kohaselt kumuleeriti Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide väärtus Hiinast pärit klaasfilamentkiudheide väärtusega, et määrata kindlaks, kas klaaskiudvõrkude väärtus moodustas 60 % või rohkem klaaskiust kanga väidetavate „osade“ koguväärtusest. Nad viitasid alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b kasutatud sõnastusele „tooteosad pärinevad riigist, mille suhtes meetmeid kohaldatakse“ (ainsuses).

(68)

Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks, nagu on osutatud põhjenduses 1, hinnati esialgses uurimises Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga importi kumulatiivselt. Seetõttu oli asjakohane kohaldada sama metoodikat käesolevas meetmetest kõrvalehoidmise uurimises, et laiendada esialgseid meetmeid.

(69)

Teiseks, alusmääruse artikkel 13 ei keela komisjonil teha sellist kumulatiivset analüüsi, et kontrollida, kas alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud 60 % kriteerium on täidetud. Vastupidi, alusmääruse artikli 13 lõike 2 sõnastuse „riigist, mille suhtes meetmeid kohaldatakse“ tõlgendamine viisil, mis ei võimalda osade väärtust kumuleerida, kui meetmetest kõrvalehoidmine toimub rohkem kui ühes riigis, on vastuolus ELi senise kohtupraktikaga. Kohtuasjas Kolachi käsitles Euroopa Kohus meetmetest kõrvalehoidmise spetsiaalset tava (juhtum, kus jalgrattaosad pandi esmalt pooleldi kokku Sri-Lankas ja seejärel lõplikult Pakistanis) ja kinnitas, et selline meetmetest kõrvalehoidmine kuulub alusmääruse artikli 13 lõike 2 kohaldamisalasse, olenemata selle sätte sõnastuses kasutatud ainsusest. Samuti rõhutas Euroopa Kohus, (19) et mis tahes muu tõlgendus võimaldaks eksportivatel tootjatel vähendada alusmääruse artikli 13 kohastest meetmetest kõrvalehoidmise vastaste meetmete tõhusust. Seetõttu kehtib sama loogika ka püüdluste suhtes vältida meetmetest kõrvalehoidmist takistavate õigusnormide kohaldamist, hankides toorainet kahest riigist, millest mõlema suhtes kohaldatakse meetmeid.

(70)

Kolmandaks, Turkiz Composite’i põhjendusest lähtudes (juhul kui 50 % sisendmaterjalidest hangitakse Hiinast ja ülejäänud 50 % Egiptusest) ei toimuks meetmetest kõrvalehoidmist olukorras, kus 100 % osadest hangitakse riikidest, mille suhtes kohaldatakse meetmeid. Selline tulemus oleks selgelt vastuolus artikli 13 lõikega 2, võttes arvesse ka seda, et kõik liitu eksporditud klaaskiust kangad koosnesid kas 100 % ulatuses Hiinast või 100 % ulatuses Egiptusest hangitud osadest.

(71)

Seetõttu järeldas komisjon, et alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud 60 % kriteerium on täidetud.

(72)

Turkiz Composite väitis, et tema lisaväärtust andev kulu oleks suurem kui piirmääraks seatud 25 % tootmise kogukuludest. Lisaväärtuse arvutamise peamised elemendid hõlmasid amortisatsiooni-, rendi- ja pakendimaterjalide kulusid, otseseid ja kaudseid tööjõukulusid ning muid kaudseid tootmiskulusid, mis moodustasid osa Turkiz Composite’i poolt vabastamistaotluse vormil esitatud aruandeperioodi finantsandmetest.

(73)

Komisjon analüüsis kõiki neid kuluartikleid ja leidis, et mõningaid kantud kulusid ei saa liigitada tootmiskulude hulka või olid need üle hinnatud:

(74)

Eelöeldut silmas pidades oli komisjoni arvutatud sissetoodud osade lisaväärtus oluliselt väiksem kui Turkiz Composite’i arvutatud lisaväärtus.

(75)

Lisaks hankis Turkiz Composite peaaegu kõik sisendmaterjalid ja eelkõige 100 % oma peamisest sisendmaterjalist (klaasfilamentkiudheie) Hiinas ja Egiptuses asuvatelt seotud äriühingutelt. Turkiz Composite ei esitanud ühtegi kinnitavat tõendit selle kohta, et need hinnad olid kujunenud tavapärastes turutingimustes ja et neid mõjutasid pigem seotud äriühingute vahelised siirdehinnad kui viimatinimetatute vaheline suhe. Teisest küljest leidis komisjon, et need hinnad olid oluliselt madalamad kui hinnad, mida ülejäänud kolm koostööd teinud Türgi eksportivat tootjat maksid sõltumatutele tarnijatele aruandeperioodil.

(76)

Seetõttu käsitleti Turkiz Composite’i makstud hindu äriühingutevaheliste siirdehindadena ja need asendati ülejäänud kolme koostööd teinud eksportiva tootja makstud kaalutud keskmiste hindadega, et teha piisavalt täpne järeldus.

(77)

Pärast avalikustamist väitsid Turkiz Composite ja LM Wind Power, et komisjon ei saa asendada siirdehindu kaalutud keskmiste hindadega, mida ülejäänud kolm Türgi eksportivat tootjat on aruandeperioodil oma sõltumatutele tarnijatele maksnud. Nad väitsid, et selline meetod ei ole lubatud, ning ei näinud õiguslikku alust alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaldamiseks analoogia alusel. Samuti väitsid mõlemad osalised, et komisjon ei kontrollinud õigesti turutingimustele vastavust ning et komisjon ei taganud, et võrreldud hinnad oleksid võrreldavad koguse poolest ja et kõik hinnaelemendid oleksid kaasatud.

(78)

Komisjon lükkas need väited tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks ei viidanud komisjon oma üldises avalikustamisdokumendis alusmääruse artikli 2 lõikele 5 kui sellise kohandamise õiguslikule alusele. Meetmete alla kuuluvatest riikidest imporditud osade väärtuse kindlakstegemiseks võttis komisjon arvesse alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b sõnastust ja eesmärki. Artikli 13 lõike 2 punkti b sõnastus ei takista komisjoni mingil viisil tegemast teatavaid kohandusi osade väärtuse kindlakstegemiseks, eelkõige juhul, kui äriühingu kulud ei pruugi kajastada osade väärtust, mis võib juhtuda, kui osad ostetakse seotud äriühingutelt. Osade väärtuse kindlakstegemiseks oli komisjonil seega lubatud teha vajalikud kohandused, sealhulgas asendada seotud äriühingute vahelised siirdehinnad, kuna leiti, et need hinnad ei olnud kujunenud tavapärastes turutingimustes. Selline lähenemisviis on kooskõlas ka alusmääruse artikli 13 ja sellega reguleeritavate uurimiste eesmärgiga, mida on käsitletud põhjenduses 65, kuna see takistab kõrvalehoidvaid äriühinguid alahindamast sissetoodud osi, et nende osade lisaväärtust üle hinnata.

(79)

Teiseks, seoses väitega, et komisjon ei kontrollinud korrektselt turutingimustele vastavust, tuleks meenutada, et Turkiz Composite kuulub kontserni China National Building Materials Group, mis on Hiina riigi omanduses olev kontsern. Tema Hiina ja Egiptuse seotud äriühingute suhtes kohaldatakse meetmeid. Uurimine näitas, et selle klaasfilamentkiudheide hinnad, mis Turkiz Composite ostis Egiptuse ja Hiina seotud äriühingutelt, olid oluliselt madalamad kui ülejäänud kolme Türgi eksportiva tootja makstud hinnad. Seetõttu võrdles ta äriühingutevahelisi hindu ja asendas need kaalutud keskmiste hindadega, mida ülejäänud kolm Türgi eksportivat tootjat maksid aruandeperioodil oma sõltumatutele tarnijatele.

(80)

Komisjon tagas, et võrreldud hinnad olid võrreldavad koguse poolest ja et kõik hinnaelemendid olid kaasatud. Esiteks kasutati võrdluseks sama perioodi, nimelt aruandeperioodi. Teiseks oli ülejäänud kolme Türgi eksportiva tootja poolt aruandeperioodil sõltumatutelt tarnijatelt ostetud klaasfilamentkiudheide kogus piisavalt suur (10 000 – 25 000 tonni) ja seega representatiivne, et kasutada neid hindu usaldusväärsete hindadena Turkiz Composite’i siirdehindade asendamiseks, et teha õigesti kindlaks lisaväärtus. Kolmandaks valmistasid ülejäänud kolm koostööd teinud Türgi eksportivat tootjat klaaskiust kangast samamoodi nagu Turkiz Composite, alustades klaasfilamentkiudheidest. Uurimine ei tuvastanud mingeid kvaliteedierinevusi, kuna nelja koostööd teinud Türgi eksportiva tootja tootmisprotsess on sarnane. Neljandaks ostsid ülejäänud Türgi eksportivad tootjad suures koguses klaasfilamentkiudheiet oma riigist, samal ajal kui Turkiz Composite ostis klaasfilamentkiudheiet ainult Egiptusest ja Hiinast. Kodumaiste representatiivsete koguste ostmine tooks tavaliselt kaasa pigem madalamad kui kõrgemad hinnad. Viiendaks võrreldi nelja Türgi eksportivat tootjat ühtsetel alustel, nimelt nende kontrollitud tabelites esitatud ostude kogukulude alusel.

(81)

Pärast avalikustamist väitis Turkiz Composite, et tema ostuhind Hiina seotud äriühingutelt oli kõrgem kui tema seotud äriühingute müügihinnad sõltumatutele klientidele Türgis. Seetõttu väitis ta, et Turkiz Composite’i ostusid tuleks pidada turutingimustele vastavaks.

(82)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Äriühingu Jushi Group Co., Ltd. (edaspidi „Jushi Group“ (21)) poolt küsimustikule esitatud vastuse tabelite C.3 R ja C.3.U põhjal oli tema klaasfilamentkiudheide keskmine ühiku müügihind aruandeperioodil sõltumatutele klientidele Türgis märkimisväärselt kõrgem kui seotud kliendile Türgis, st Turkiz Composite’ile. Komisjon analüüsis ka Turkiz Composite’iga seotud teise Hiina äriühingu, nimelt Tongxiang Hengxian Trading Company Limited (edaspidi „Tongxian“ (22)) hindu. Aruandeperioodil müüs Tongxian klaasfilamentkiudheiet üksnes Turkiz Composite’ile, kusjuures tema keskmine ühiku müügihind oli samuti madalam kui see keskmine ühiku müügihind, mida Jushi Group küsis oma sõltumatutelt klientidelt Türgis. Lisaks ostis Turkiz Composite aruandeperioodil rohkem kui 90 % kogu oma klaasfilamentkiudheidest Jushi Groupilt ja Tongxianilt. Eelöeldut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et Turkiz Composite’i keskmine ühiku ostuhind, mida küsisid talt temaga seotud Hiina äriühingud Jushi Group ja Tongxian, oli pidevalt ja märkimisväärselt madalam kui sõltumatu keskmine ühiku ostuhind, mida teised Türgi äriühingud (23) maksid Jushi Groupile, ning samuti pidevalt ja märkimisväärselt madalam kui ülejäänud kolme koostööd teinud Türgi eksportiva tootja poolt makstud hinnad, mistõttu ei olnud tegemist tavapärastes turutingimustes kujunenud hinnaga.

(83)

Pärast avalikustamist väitis Turkiz Composite, et komisjon kohaldas oma lehel „Lisaväärtuse test“ väära valemit, et arvutada „lisaväärtuse kulude osa“ (rida 54), kuna komisjon jagas vääralt tootmise kogukulud (rida 50) „(Egiptusest, Hiinast ja muudest allikatest) sissetoodud osade koguhulgaga“ (rida 49), kuid oleks pidanud selle asemel kasutama „Egiptusest ja Hiinast sissetoodud osade koguhulka“ (rida 48).

(84)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna Turkiz Composite ei esitanud tõendeid komisjoni arvutuste mõju kohta. Isegi kui komisjon oleks kasutanud vale valemit, quod non, ja rakendanud Turkiz Composite’i soovitatud meetodit, et arvutada „lisaväärtuse kulude osa“, oleks see toonud kaasa vaid tühise erinevuse „lisaväärtuses“, ilma et see oleks mõjutanud komisjoni järeldust, et osadele kokkupaneku või valmistamise käigus lisandunud väärtus oli väiksem kui 25 % tootmiskuludest.

(85)

Pärast avalikustamist väitis Turkiz Composite, et komisjon ei saa komplekte oma arvutustest välja jätta, kuna komplektid moodustavad osa uurimisalusest tootest. Komisjon lükkas selle väite tagasi samadel põhjustel, mis on esitatud tema 5. juuli 2022. aasta spetsiifilist teavet avalikustavas dokumendis, mis on suunatud Turkiz Composite’ile. Esiteks moodustas komplektide tootmine ja müük väikese osa äriühingu kogutoodangust ja -müügist aruandeperioodil. Aruandeperioodil liitu eksporditud klaaskiust kanga kogused olid rohkem kui 170 korda suuremad kui liitu eksporditud komplektide kogused. Teiseks ei eristanud äriühing pearaamatu tasandil klaaskiust kanga tehaste ja komplekte valmistava tehase kulusid, välja arvatud see, et lõiketöökoja tööjõukulude jaoks loodi eraldi kontod. Kolmandaks müüdi komplekte peamiselt siseturul.

(86)

Lisaks sellele, tuginedes Turkiz Composite’i esitatud teabele, isegi kui komisjon oleks otsustanud komplektid oma arvutustest välja jätta, ei oleks „lisaväärtuse kulude osa“ muutnud komisjoni järeldust, et kokkupaneku või valmistamise käigus sissetoodud osadele lisandunud väärtus oli väiksem kui 25 % tootmiskuludest, mis tuleneb peamiselt komplektide piiratud tootmisest.

(87)

Teatatud tootmiskulusid kohandades ja klaasfilamentkiudheide teatatud siirdehindu asendades leiti, et aruandeperioodil sel viisil kindlaks tehtud keskmine lisandunud väärtus jääb alla 25 % künnise, mis on sätestatud alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b. Komisjon järeldas seega, et kokkupaneku või valmistamise protsessis sissetoodud osadele lisandunud väärtus jäi alla 25 % tootmiskuludest, nagu on nõutud alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b selleks, et neid toiminguid saaks käsitada meetmetest kõrvalehoidmisena.

(88)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 uuris komisjon, kas uurimisaluse toote import ohustas nii koguste kui ka hindade tõttu praegu kehtivate meetmete parandavat mõju.

(89)

Turkiz Composite’i esitatud ja kontrollitud tabelite põhjal importis ta 2019. aastal 0–300 tonni, võrreldes 6 000–8 000 tonniga aruandeperioodil. Samal ajal oli liidu tarbimine 2020. ja 2021. aastal taotluse esitaja hinnangu kohaselt vastavalt umbes 150 000 ja 170 000 tonni. Türgist pärit impordi turuosa oli aruandeperioodil üle 4 %.

(90)

Hindade puhul võrdles komisjon esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud keskmist mittekahjustavat hinda kaalutud keskmiste CIF-ekspordihindadega, mis tehti kindlaks Turkiz Composite’i esitatud teabe põhjal, mida on nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse tollivormistusjärgseid kulusid. Sellest hinnavõrdlusest nähtuvalt müüs Turkiz Composite liidu hindadest enam kui 10 % odavamalt.

(91)

Komisjon järeldas, et käesoleva uurimisega hõlmatud import Türgist ohustas oma koguste ja hindade tõttu kehtivate meetmete parandavat mõju.

(92)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 ka seda, kas samasuguse toote puhul varem kindlaks tehtud normaalväärtustega seoses esines dumpingut.

(93)

Selleks võrreldi Turkiz Composite’i ekspordihindu tehasest hankimise tasandil ja esialgses uurimises kindlaks tehtud normaalväärtusi.

(94)

Normaalväärtuste ja ekspordihindade võrdlus näitab, et aruandeperioodil importis Turkiz Composite klaaskiust kangast dumpinguhindadega.

(95)

Eespool esitatud järelduste põhjal leidis komisjon, et HRVst ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust hoiti Türgist Turkiz Composite’i poolt lähetatud uurimisaluse toote impordi kaudu kõrvale.

(96)

Arvestades, et koostöövalmidus oli suur ja et Turkiz Composite’i teatatud eksportmüük oli suurem kui ülejäänud kolme Türgi koostööd teinud eksportiva tootja teatatud eksportmüük kokku ning et ükski teine Türgi äriühing ei esitanud vabastamistaotlust, jõudis komisjon järeldusele, et Turkiz Composite’i suhtes tehtud järeldusi meetmetest kõrvalehoidmise kohta tuleks laiendada kogu Türgist pärit impordile.

(97)

Seepärast tuleks Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 laiendada ka uurimisaluse toote impordile.

(98)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõike 1 teisele lõigule peaks laiendatav meede olema rakendusmääruse (EL) 2020/492 (mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2020/776) artikli 1 lõikega 2 „kõigi muude äriühingute“ suhtes kehtestatud meede, mis on lõplik dumpinguvastane tollimaks määraga 69 %, mida kohaldatakse toote vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(99)

Turkiz Composite importis aruandeperioodil klaasfilamentkiudheiet osaliselt Egiptusest ja osaliselt HRVst. Turkiz Composite pani oma Egiptuses ja HRVs asuvatelt seotud äriühingutelt pärit klaasfilamentkiudheide kokku liitu eksporditud klaaskiust kangaks, hoides sellega kõrvale nii Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordile (20 %) kui ka HRVst pärit klaaskiust kanga impordile (69 %) kehtestatud tollimaksudest. Seega on kehtivate meetmete tõhususe säilitamiseks õigustatud rakendusmääruse (EL) 2020/492 artikli 1 lõikes 2 sätestatud kõrgema tollimaksu, st HRV kõigi „muude äriühingute“ suhtes kehtestatud tollimaksu (69 %) laiendamine.

(100)

Pärast avalikustamist väitis Turkiz Composite, et komisjon ei saa laiendada Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud tollimaksu, kuna klaasfilamentkiudheide impordi väärtus moodustab väiksema osa Turkiz Composite’i poolt klaaskiust kanga tootmiseks kasutatud klaasfilamentkiudheide koguväärtusest ega vasta seega alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud 60 % kriteeriumile. Vastasel juhul oleks selline meetmete laiendamine Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi suhtes vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, nagu on märgitud kohtuotsuse Zhejang Hantong vs. komisjon, T-278/20, punktis 127.

(101)

Komisjon lükkas tagasi väite, et ta ei saa laiendada Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud tollimaksu, tuginedes põhjenduses 67 kirjeldatud impordi kumuleerimist käsitlevatele argumentidele. Samuti tuletas komisjon meelde, et alusmääruse eesmärk on kaitsta ELi tootmisharu ebaausa impordi eest ja alusmääruse artikli 13 eesmärk on eelkõige takistada kaubanduse kaitsemeetmetest kõrvalehoidmist. Tollimaksude laiendamisel ainult Egiptusest pärit impordi suhtes kehtestatud tollimaksude tasemeni (20 %) ei arvestataks sellega, et Hiina suhtes kehtestatud meetmetest on samuti kõrvale hoitud, ning sellega vähendataks kehtivate meetmete tõhusust.

(102)

Komisjon lükkas tagasi ka väite, et selline meetmete laiendamine Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi suhtes oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Arvestades järeldusi, et nii Hiinast kui ka Egiptusest pärit impordi suhtes kehtestatud esialgsetest dumpinguvastastest meetmetest hoiti kõrvale, ei näinud komisjon, miks oleks kahest tollimaksust kõrgema, millest hoiti kõrvale, laiendamine ebaproportsionaalne. Seetõttu, nagu on öeldud eespool põhjenduses 98, on kehtivate meetmete tõhususe säilitamiseks õigustatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/492 artikli 1 lõikes 2 sätestatud kõrgema tollimaksu, st HRV kõigi „muude äriühingute“ suhtes kehtestatud tollimaksu (69 %) laiendamine.

(103)

Pärast avalikustamist teatas LM Wind Power, et Türgist pärit klaaskiust kanga impordile kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude laiendamine mõjutaks oluliselt klaaskiust kanga importijate äritegevust, mis omakorda võib mõjutada liidu võimet saavutada oma keskkonnaalased eesmärgid, kuna liidu tuulegeneraatorite tootjad peaksid maksma klaaskiust kanga eest kõrgemat hinda.

(104)

Komisjon võttis LM Wind Poweri väited teadmiseks, kuid kordas, et alusmääruse artikli 13 kohaselt tehtava uurimise esmane eesmärk on tagada esialgse dumpinguvastase tollimaksu tõhusus ja takistada sellest kõrvalehoidmist. Käesoleva uurimise käigus leidis komisjon, et alusmääruse artiklis 13 sätestatud kriteeriumid on täidetud, ja otsustas seetõttu laiendada dumpinguvastaseid meetmeid Türgile. Siiski leiti, et kolm neljast koostööd teinud eksportivast tootjast olid tegelikud Türgi tootjad ja seetõttu vabastati nad laiendatud meetmetest. Seega võivad klaaskiust kanga kasutajad hankida tooteid nii tollimaksust vabastatud tootjatelt kui ka liidu tootjatelt ja/või muudelt kolmandate riikide tootjatelt.

(105)

Lõpuks teatas taotluse esitaja pärast avalikustamist, et ta pooldab komisjoni kavatsust laiendada dumpinguvastaseid meetmeid Türgist pärit klaaskiust kanga impordile ning et tal ei ole märkusi komisjoni avalikustamise kohta.

(106)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3, kus on sätestatud, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis sisenes liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb uurimisaluse toote registreeritud impordilt sisse nõuda tollimaksud.

(107)

Nagu eespool kirjeldatud, leiti, et Turkiz Composite on seotud kõrvalehoidmisega. Seetõttu ei saa alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt selle äriühingu vabastamistaotlust rahuldada.

(108)

Vastavalt taotlusele olid kaks muud koostööd teinud eksportivat tootjat, nimelt Metyx Composites kontserni kuuluvad äriühingud (vt põhjendus 26) ja Saertex Turkey Tekstil Ltd., Şirketi, peamised tegelikud klaaskiust kanga tootjad Türgis ning ei osalenud meetmetest kõrvalehoidmises (24). Uurimine kinnitas tõepoolest, et need kaks eksportivat tootjat ei importinud või importisid väga vähe klaasfilamentkiudheiet Hiinast ja/või Egiptusest.

(109)

Kolmas koostööd teinud tootja (Sonmez Asf Iplik Dokuma Ve Boya San Tic A. Ş) oli klaaskiust kanga väiketootja. Tal oli vähem kui kümme töötajat, vähem kui viis klaaskiust kanga valmistamise masinat ja ta eksportis aruandeperioodil liitu vaid kaks suhteliselt tähtsusetut kogust asjaomast toodet. Äriühing asutati 1975. aastal ja hakkas klaaskiust kangast tootma 2011. aastal ning ei importinud aruandeperioodil klaasfilamentkiudheiet ei Hiinast ega Egiptusest.

(110)

Seega, arvestades, et kolm eespool nimetatud Türgi eksportivat tootjat on tegelikud tootjad, kes ei tegele ümberlaadimise ega muu meetmetest kõrvalehoidmisega, nagu näiteks kokkupanek, vabastatakse nad laiendatavatest meetmetest.

(111)

5. juulil 2022 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eeltoodud järeldused tehti, ning palus neil esitada oma märkused.

(112)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,