<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑690/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0690</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:926">EU:C:2016:926</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>14</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST MENGOZZI ETTEPANEK – KOHTUASI C‑690/15</P><P>DE LOBKOWICZ</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Paolo Mengozzi</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20161206">6. detsembril 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑690/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Wenceslas de Lobkowicz</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Ministère des Finances et des Comptes publics</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud cour administrative d’appel de Douai (Douai teise astme halduskohus) (Prantsusmaa))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Töötajate vaba liikumine</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu ametnik</KEYWORD><KEYWORD>Kohustuslik liitumine Euroopa Liidu institutsioonide sotsiaalkindlustusskeemiga</KEYWORD><KEYWORD>Riigi sotsiaalkindlustushüvitiste rahastamine</KEYWORD><KEYWORD>Kinnisvaratulu</KEYWORD><KEYWORD>Maksukohustus</KEYWORD><KEYWORD>Üldine sotsiaalmakse</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalmaks</KEYWORD><KEYWORD>Lisamaksed</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas liidu õigusega on vastuolus see, kui Euroopa Liidu ametnikku kohustatakse tasuma liikmesriigis, mille maksuresident ta on, sotsiaalmakseid ja sotsiaalmaksu selles liikmesriigis saadud kinnisvaratulu tõttu?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Selline on lühidalt küsimus, mille Cour administrative d’appel de Douai (Douai teise astme halduskohus) esitab käesolevas kohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>See eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluses Wenceslas de Lobkowicz’i, kes on alates 2016. aastast pensionil olev Euroopa Komisjoni ametnik, ja ministère des Finances et des Comptes publics (rahandus- ja riigieelarve ministeerium, Prantsusmaa) vahel seoses W. de Lobkowicz’i kohustusega tasuda sotsiaalmakseid ja sotsiaalmakse aastate 2008–2011 eest Prantsusmaal saadud kinnisvaratulult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Nagu ilmneb eelotsusetaotluse põhjendustest, on see taotlus samuti seotud <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles Euroopa Kohus leidis sisuliselt, et Madalmaade kodakondsusega töötajat, kes on Prantsusmaa maksuresident ja kuulub nõukogu <DATE ISO="19710614">14. juuni 1971. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="19961202">2. detsembri 1996. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 118/97 muudetud ja ajakohastatud redaktsioonis (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="028" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1997">EÜT 1997, L 28, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/03, lk 3), muudetud nõukogu <DATE ISO="19980629">29. juuni 1998. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1606/98 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="209" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, L 209, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/03, lk 308).</P></NOTE> kohaldamisalasse, ei saa kohustada tasuma selles liikmesriigis sotsiaalmakseid ja sotsiaalmaksu, mis on osaliselt identsed ja osaliselt analoogsed käesolevas kohtuasjas käsitletavate maksete ja maksuga, mida arvutatakse selle töötaja varast saadud tulu alusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Sisuliselt palub eelotsusetaotluse esitanud kohus seega Euroopa Kohtul otsustada, kas <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kasutatud lahenduse saab üle võtta niisuguse liidu kodaniku olukorra suhtes, kelle puhul on selge, et ta ei kuulu määruse nr 1408/71 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Vastavalt EL lepingule, EL toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>protokoll<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artiklile 12 on liidu ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liidud neile maksavad. Töö- ja muud tasud, mida liidud neile maksavad, on vabastatud riigimaksudest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Protokolli artikli 13 esimene lõik sätestab, et tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning liidu liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse, et liidu ametnikud ja muud teenistujad, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks liidu teenistuses asuvad elama liikmesriigi territooriumile, mis nende liidu teenistusse astudes ei ole maksustav elukohariik, on säilitanud oma elukoha viimati nimetatud riigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Protokolli artikkel 14 sätestab, et liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava kehtestatakse määruste abil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19680229">29. veebruari 1968. aasta</DATE> määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="056" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1968">EÜT 1968, L 56, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/02, lk 5.</P></NOTE>, mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="20101220">20. detsembri 2010. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1240/2010<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="338" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 338, lk 7</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>personalieeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), näeb eelkõige ette, et ametnikud teevad makseid liidu institutsioonide ühistesse sotsiaalkindlustus- ja pensioniskeemidesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Personalieeskirjade V jaotise 2. peatükk <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Sotsiaalkindlustus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> täpsustab artiklites 72–84 ametnike sissemakseid ühiste skeemidega hõlmatud erinevate riskide kindlustamise rahastamiseks, mis on esitatud protsendina põhipalgast. Personalieeskirjade sama peatükk loetleb sotsiaalkindlustus- ja pensionihüvitised, mida saavad ametnikud ja nende perekonnaliikmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Määruse nr 1408/71 artikkel 4 näeb ette, et seda määrust kohaldatakse kõigi õigusaktide suhtes, mis reguleerivad järgmisi sotsiaalkindlustusliike: hüvitised haiguse ning raseduse ja sünnituse korral; invaliidsushüvitised, sealhulgas hüvitised, mis on mõeldud töövõime säilitamiseks või parandamiseks; vanadushüvitised; toitjakaotushüvitised; tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised; matusetoetused; töötushüvitised ning perehüvitised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Määruse nr 1408/71 artikli 13 lõige 1 sätestab, et vastavalt artiklitele 14c ja 14f alluvad isikud, kelle suhtes seda määrust kohaldatakse, ainult ühe liikmesriigi õigusaktidele. Määruse nr 1408/71 artikli 13 lõike 2 punkt a sätestab eelkõige, et, arvestades artikleid 14–17, kehtivad liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Alates <DATE ISO="20100501">1. maist 2010</DATE> asendati see määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="166" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 166, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72.</P></NOTE>, mille artiklid 3 ja 11 vastavad sisuliselt määruse nr 1408/71 artiklitele 4 ja 13.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Prantsuse õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Code de la sécurité sociale’i (sotsiaalkindlustusseadustik) artikkel L. 136‑6 põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatavas redaktsioonis sätestab, et code général des impôts’ (üldine maksuseadustik) artikli 4 B tähenduses Prantsuse residentidest füüsilisi isikuid maksustatakse varast saadud tulult kogutava maksega, mille aluseks võetakse eelkõige kinnisvara tulumaksu arvutamisel arvesse võetav netosumma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Vastavalt üldise maksuseadustiku põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatava redaktsiooni artiklile 1600‑0 C, mis kuulub selle seadustiku nende sätete hulka, mis reguleerivad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>[ü]ldist sotsiaalkindlustusmakset, mida kogutakse peretoetuste riiklikku kassasse, riiklikku pensionikassasse ja kohustuslikesse ravikindlustusskeemidesse<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>üldine sotsiaalmakse<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>), maksustatakse artikli 4 B tähenduses Prantsuse residentidest füüsilisi isikuid – nagu on sätestatud ka sotsiaalkindlustusseadustiku artiklis L. 136‑6 – varast saadud tulult kogutava maksega, mille aluseks võetakse eelkõige kinnisvara tulumaksu arvutamisel arvesse võetav netosumma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Vastavalt üldise maksuseadustiku põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatava redaktsiooni artiklile 1600‑0 F <HT TYPE="ITALIC">bis</HT> on need isikud sotsiaalkindlustusseadustiku artikli L. 245‑14 kohaselt kohustatud samalt tulult tasuma lisaks 2% suurust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>sotsiaalmaksu<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> ning code de l’action sociale et des familles (sotsiaalhoolekande ja perekonnaseadustik) artikli L. 14‑10‑4 kohaselt ka 0,3% suurust lisamakset ning sotsiaalhoolekande ja perekonnaseadustiku artikli L. 262‑24 kohaselt lisamakset määraga 1,1%.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi, eelotsuse küsimus ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>W. de Lobkowicz on Prantsuse kodanik, kes oli Euroopa Komisjoni teenistuses ametnik 1979. aastast kuni kuupäevani, mil ta läks pensionile, st <DATE ISO="20160101">1. jaanuarini 2016</DATE>. Vastavalt personalieeskirjade V jaotise 2. peatükile, eelkõige selle artiklile 72, on ta kohustuslikus korras kindlustatud liidu ametnike ja teenistujate sotsiaalkindlustusskeemis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Vastavalt protokolli artiklile 13 on W. de Lobkowicz Prantsusmaa maksuresident. Ta saab seal kinnisvaratulu, mida maksustati aastate 2008–2011 eest üldise sotsiaalmaksega, sotsiaalvõla hüvitamise maksega, 2% suuruse sotsiaalmaksuga ja selle maksu lisamaksetega, mille määrad olid 0,3% ja 1,1%.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Pärast maksuhalduri keelumist rahuldada W. de Lobkowicz’i taotlus tühistada nende maksete ja selle maksu tasumise kohustus, esitas W. de Lobkowicz kaebuse Tribunal administratif de Rouenile (Roueni halduskohus, Prantsusmaa).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>See kohus kuulutas <DATE ISO="20131213">13. detsembri 2013. aasta</DATE> otsuses, et otsuse tegemise vajadus langes ära summade osas, mis puudutasid sotsiaalvõla hüvitamise makset, kuna maksuhaldur oli need vahepeal tagastanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>W. de Lobkowicz’i esitatud seisukohtadest nähtub, et sotsiaalvõla hüvitamise makset puudutavate summade tasumise kohustuse tühistamine otsustati tulenevalt sotsiaalkindlustusseadustiku artikli L. 136‑1 muutmisest ning Conseil d’État français (Prantsusmaa kõrgeim halduskohus) <DATE ISO="20110504">4. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsusest Ministre du Budget (eelarveminister) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cousin (ECLI:FR:CESSR:2011:330551.<DATE ISO="20110504">20110504</DATE>), milles see kohus otsustas, et sotsiaalvõla hüvitamise maksega võib – muu hulgas juhul, kui selle aluseks võetakse varast saadud tulu – maksustada ainuüksi Prantsusmaa maksuresidente, kes kuuluvad Prantsusmaa kohustusliku haiguskindlustusskeemi alla. Siiski näib, et viimati nimetatud kriteeriumi kehtestamine oli <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>seadusandlik õnnetus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> ja see jäeti kõrvale 2012. aasta sotsiaalkindlustuse eelarveseadusega, mis ei ole põhikohtuasja asjaoludele kohaldatav, vt selle kohta aruanne de Matt, J. L.; Impôt sur le revenu, Contribution sociale généralisée: Quelle réformes?, Conseil des prélèvements obligatoires, Paris, 2015, lk 15, kättesaadav veebisaidil: https://www.ccomptes.fr/.</P></NOTE>, ja jättis W. de Lobkowicz’i ülejäänud nõuded rahuldamata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>W. de Lobkowicz esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Cour administrative d’appel de Douai’le (Douai teise astme halduskohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib kõigepealt, et kõnealused maksed ja maksud kujutavad endast maksustamist liikmesriigi õiguse tähenduses, mistõttu ei sea nende põhjendatust kahtluse alla asjaolu, et W. de Lobkowicz ei saa seoses nende maksudega otsest vastutasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Seejärel tuletab see kohus meelde, et kuigi Euroopa Kohtu <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> otsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tuleneb, et varast saadud tulult kogutavad maksud, millel on otsene ja asjakohane seos teatavate sotsiaalkindlustusliikidega, kuuluvad määruste nr 1408/71 ja nr 883/2004 kohaldamislasse, ei saa liidu ametnikke ja nende pereliikmeid, kes on kohustuslikus korras kindlustatud liidu institutsioonide sotsiaalkindlustusskeemis, kvalifitseerida nende määruste tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>töötajateks<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab sellega seoses kohtuotsusele, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20001003">3.10.2000</DATE>, <NAME.CASE>Ferlini</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:530">EU:C:2000:530</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis käsitleb määruse nr 1408/71 tõlgendamist.</P></NOTE> Määruse nr 1408/71 artikkel 13 ja määruse nr 883/2004 artikkel 11 ei ole seega nende suhtes kohaldatavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Isegi kui eeldada, et liidu ametnik on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>töötaja<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> ELTL artikli 45 sätete tähenduses, rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus lõpetuseks, et see artikkel ei näe ette ühtegi üldist kriteeriumi liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahelise pädevuse jaotamiseks sotsiaalkindlustushüvitiste või mitteosamakseliste erihüvitiste rahastamise osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Kas liidu õiguse põhimõttega on vastuolus see, kui Euroopa Komisjoni ametnikku kohustatakse tasuma Euroopa Liidu liikmesriigis saadud kinnisvaratulult üldist sotsiaalmakset, sotsiaalmaksu ja selle maksu 0,3% ja 1,1% suuruseid lisamakseid?<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>W. de Lobkowicz, Prantsuse valitsus ja komisjon esitasid selle küsimuse kohta kirjalikud seisukohad. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 16 kolmandale lõigule taotles Prantsuse valitsus, et Euroopa Kohus tuleks käesolevas menetluses kokku suurkojana. W. de Lobkowicz’i, Prantsuse valitsuse ja komisjoni suulised seisukohad kuulati ära <DATE ISO="20161018">18. oktoobri 2016. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus ja Euroopa Kohtule esitatud küsimuse ümbersõnastamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus väidab esimese võimalusena, et eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas küsimuse seoses ELTL artikliga 45, täpsustamata põhikohtuasja kaebaja kodakondsust ega seda, kas see kaebaja kasutas oma vaba liikumise õigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Selle vastuväitega ei saa minu arvates nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>On küll tõsi, et ELTL artikliga 267 kehtestatud koostöö raames peab liikmesriigi kohus määratlema tema esitatud küsimuste faktilise ja õigusliku raamistiku või vähemalt selgitama küsimuste aluseks olevaid faktilisi eeldusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt selle kohta eelkõige kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131114">14.11.2013</DATE>, <NAME.CASE>Mlamali</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑257/13</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:763">EU:C:2013:763</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus korduvalt meenutab, taotleb see nõue kaht eesmärki. Esiteks eesmärki võimaldada tal anda selline liidu õiguse tõlgendus ja vastus, mis oleksid eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilikud. Teiseks eesmärki anda liikmesriikide valitsustele ning teistele asjaomastele isikutele võimalus esitada seisukohti vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklile 23, sest selle sätte kohaselt teatatakse asjaomastele isikutele ainuüksi eelotsusetaotlustest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt selle kohta eelkõige kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131114">14.11.2013</DATE>, <NAME.CASE>Mlamali</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑257/13</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:763">EU:C:2013:763</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei ole kõnesoleval eelotsusetaotlusel mitte sugugi neid puudusi, mida Prantsuse valitsus sellele ette heidab. Lisaks ei saa Euroopa Kohus ka keelduda esitatud küsimustele vastamisest põhjendusel, et põhikohtuasja aluseks olev olukord piirdub üheainsa liikmesriigi territooriumiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Möönan küll samamoodi kui Prantsuse valitsus, et lihtsalt liidu ametnikuks olemine ei anna <HT TYPE="ITALIC">ipso jure</HT> töötaja staatust ELTL artikli 45 tähenduses, sest see staatus sõltub vaba liikumise õiguse konkreetsest kasutamisest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20041216">16.12.2004</DATE>, <NAME.CASE>My</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑293/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:821">EU:C:2004:821</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka minu ettepanek, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wojciechowski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑408/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:393">EU:C:2015:393</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Siiski nähtub käesoleval juhul sellesama valitsuse teise võimalusena esitatud kirjalikest seisukohtadest, et on selge, et W. de Lobkowicz asus komisjoni teenistusse Belgias, kasutades järelikult oma õigust vabalt liikuda, et töötada muus liikmesriigis kui Prantsusmaal. Peale selle tähendab asjaolu, et W. de Lobkowicz on protokolli artikli 13 alusel Prantsusmaa maksuresident, et kui ta asus komisjoni teenistusse Brüsselis (Belgia) 1979. aastal, oli tema alaline elukoht selles liikmesriigis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Sellepärast on liidu ametnike puhul maksuresidentsus vastupidi Prantsuse valitsuse väidetele asjaolu, mis võimaldab kindlaks määrata, kas see isik kuulub ELTL artikli 45 kohaldamisalasse. Protokolli artikkel 13 põhineb nimelt õiguslikul fiktsioonil, mille kohaselt institutsioonides töötavad ametnikud ja teenistujad säilitavad kogu oma karjääri vältel oma maksuresidentsuse, st oma huvide keskuse liikmesriigis, mille territooriumil oli nende alaline elukoht nende teenistusse astumise hetkel.</P></NOTE> Neil asjaoludel ei ole tähtsust sellel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei esita Euroopa Kohtule teavet W. de Lobkowicz’i kodakondsuse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Igal juhul rajaneb Prantsuse valitsuse esitatud väide vääral põhieeldusel, et eelotsuse küsimus, sellisena, nagu see valitsus selle ümber sõnastas, puudutab ainuüksi ELTL artiklit 45.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Minu arvates aga, nagu nähtub ka komisjoni kirjalikest seisukohtadest, arvestades eelotsuse küsimuse sõnastust, millega soovitakse teada, kas liidu õiguse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>põhimõttega<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> võib olla vastuolus see, kui liidu ametnikku kohustatakse tasuma sotsiaalmakseid ja sotsiaalmaksu liikmesriigis, mille maksuresident ta on, võib seda küsimust väga hästi käsitleda teise nurga alt, see tähendab personalieeskirjade tõlgendamise põhjal, vajaduse korral koostoimes lojaalse koostöö põhimõttega, mis on väljendatud ELL artikli 4 lõikes 3, või, nagu ma edaspidi selgitan, tuletada protokolli artikli 14 ja personalieeskirjade sätete tõlgendamisest põhimõte, et sotsiaalvaldkonnas kohaldatakse ainult ühe liikmesriigi õigusakte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Nagu näitab kohtupraktika, jääb eelotsuse küsimus seega liidu õiguse tõlgendamise seisukohast asjakohaseks, sõltumatult vastusest küsimusele, kas asjaomane liidu ametnik või teenistuja kasutas oma õigust vabalt liikuda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt asjaolu kohta, et Belgia kodanike liidu institutsioonis töötatud aastaid ei võetud arvesse või võeti osaliselt arvesse pensioniõiguse saamiseks Belgias, kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20041216">16.12.2004</DATE>, <NAME.CASE>My</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑293/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:821">EU:C:2004:821</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100709">9.7.2010</DATE>, <NAME.CASE>Ricci ja Pisaneschi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑286/09</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:420">EU:C:2010:420</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Wojciechowski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑408/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:591">EU:C:2015:591</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Vt ka asjaolu kohta, et liidu institutsiooni Belgia kodakondsusega lepingulise teenistuja töötatud aega ei võetud arvesse töötuskindlustushüvitise saamiseks Belgias, kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150204">4.2.2015</DATE>, <NAME.CASE>Melchior</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑647/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:54">EU:C:2015:54</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Sellest järeldub minu arvates, et isegi kui oletada, et Prantsuse valitsuse välja toodud tegemata jätmised osutuvad tõendatuks, ei saa Euroopa Kohus tunnistada eelotsuse küsimust vastuvõetamatuks ega keelduda sellele vastamisest pädevuse puudumise tõttu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Asjaolu, et liikmesriigi kohus ei määra kindlaks konkreetset liidu õigusnormi, mille tõlgendamist ta palub, võib tõepoolest vahel tekitada selliseid probleeme, et Euroopa Kohus peab sellepärast keelduma talle esitatud eelotsuse küsimusele sisuliselt vastamisest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt selle kohta kohtujuristi ettepanek, Wahl, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gullotta ja Farmacia di Gullotta Davide &amp; C.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑497/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:168">EU:C:2015:168</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140213">13.2.2014</DATE>, <NAME.CASE>Crono Service jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑419/12 ja C‑420/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:81">EU:C:2014:81</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Siiski tuleb Euroopa Kohtul tihti, arvestades kõiki eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud asjaolusid ja esmatähtsa eesmärgiga anda vastavalt ELTL artiklile 267 tarvilik vastus eelotsusetaotlusele, mis on talle põhikohtuasja lahendamise eesmärgil esitatud, võtta arvesse neid liidu õigusnorme, millele liikmesriigi kohus oma küsimuse sõnastuses ei viidanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060221">21.2.2006</DATE>, <NAME.CASE>Ritter-Coulais</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑152/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:123">EU:C:2006:123</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091027">27.10.2009</DATE>, <NAME.CASE>ČEZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑115/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:660">EU:C:2009:660</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kui Euroopa Kohtule esitatud toimiku hetkeseis seda lubab, võimaldab selle kohtu õigus eelotsuse küsimust ümber sõnastada samuti ära hoida eelotsusetaotluse uut esitamist, mis oleks vastasel korral tõenäoline, ning tugineb seega ka menetlusökonoomia kaalutlustele. Vt selle kohta minu ettepanek, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gysen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑449/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:663">EU:C:2007:663</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See olukord esineb iseäranis juhul, kui Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimuses ei ole nimetatud ühtegi konkreetset liidu õigusnormi, vaid on viidatud üldiselt aluslepingule või liidu õigusele tervikuna.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19841213">13.12.1984</DATE>, <NAME.CASE>Haug-Adrion</NAME.CASE> (<NO.CASE>251/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:397">EU:C:1984:397</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19960926">26.9.1996</DATE>, <NAME.CASE>Arcaro</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:363">EU:C:1996:363</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega juhul, kui on tegemist ebatäpselt, ebamääraselt või sobimatult sõnastatud küsimustega, jätab Euroopa Kohus endale õiguse tuletada kõikidest eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud asjaoludest ja põhikohtuasja toimikust need liidu õiguse aspektid, mida on vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19841213">13.12.1984</DATE>, <NAME.CASE>Haug-Adrion</NAME.CASE> (<NO.CASE>251/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:397">EU:C:1984:397</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19960926">26.9.1996</DATE>, <NAME.CASE>Arcaro</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:363">EU:C:1996:363</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100311">11.3.2010</DATE>, <NAME.CASE>Attanasio Group</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑384/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:133">EU:C:2010:133</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Arvestades põhikohtuasja kaebaja staatust ja Euroopa Kohtu lahendust <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millele eelotsusetaotluse esitanud kohus palju viitab, leian käesoleval juhul, et eelotsuse küsimus tuleb ümber sõnastada nii, et sellega soovitakse teada, kas analoogselt määrustega nr 1408/71 ja nr 883/2004 on olemas sotsiaalkindlustuse valdkonnas ainult ühe riigi õigusaktide kohaldamise põhimõte, mis tuleneks kas ELTL artikli 45 tõlgendamisest või protokolli ja personalieeskirjade sätete tõlgendamisest, vajaduse korral koostoimes lojaalse koostöö põhimõttega, ning millega oleks vastuolus see, et liidu institutsiooni ametnikku kohustatakse tasuma põhikohtuasjas käsitletavaid sotsiaalmakseid ja sotsiaalmaksu, mille aluseks võetakse kinnisvaratulu, mis on saadud liikmesriigis, mille maksuresident see ametnik on.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Selleks, et vastata eelotsuse küsimusele sellisel kujul, nagu ma soovitan selle ümber sõnastada, tuleb minu arvates alustada <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) analüüsimisest. Seejärel teen ettepaneku kontrollida, kas selles kohtuotsuses leitud lahenduse saab üle võtta käesolevas kohtuasjas.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT><DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Nagu ma juba märkisin, oli G. de Ruyter Madalmaade kodanik, kes töötas Madalmaade äriühingus, kuid oli Prantsusmaa maksuresident. Aastatel 1997–2004 sai ta Madalmaadest tasulise eluaegse annuiteedi väljamakseid, mida Prantsuse maksuhaldur luges varast saadud tuluks, mida maksustatakse seega üldise sotsiaalmaksega, sotsiaalvõla hüvitamise maksega, 2% suuruse sotsiaalmaksuga ja selle 0,3% suuruse lisamaksega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>G. de Ruyter vaidlustas tema maksustamise nende sotsiaalmaksete ja sotsiaalmaksuga, esitades kaebused Prantsuse halduskohtutele. Ta väitis <DATE ISO="20000215">15. veebruari 2000. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑34/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:84">EU:C:2000:84</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20000215">15. veebruari 2000. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:85">EU:C:2000:85</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Nendest kohtuotsustest esimene puudutas sotsiaalvõla hüvitamise makset ja teine üldist sotsiaalmakset.</P></NOTE> viidates, et kuna neid sotsiaalmakseid ja sotsiaalmaksu kasutatakse spetsiaalselt Prantsusmaa kohustuslike sotsiaalkindlustusskeemide rahastamiseks, on need vastuolus määruse nr 1408/71 artikliga 13, mis sätestab sotsiaalkindlustuse valdkonnas ainult ühe riigi õigusaktide kohaldamise põhimõtte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtusse pöördunud liikmesriigi kohus (Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeim halduskohus)) ei kahelnud selles, et kõnealuste sotsiaalmaksete ja sotsiaalmaksudega rahastatakse Prantsusmaa kohustuslikke sotsiaalkindlustusskeeme. Seevastu küsis Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeim halduskohus), kas vaatamata asjaolule, et esiteks, erinevalt <DATE ISO="20000215">15. veebruari 2000. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑34/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:84">EU:C:2000:84</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20000215">15. veebruari 2000. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:85">EU:C:2000:85</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) aluseks olnud olukordadest, ei arvutata kõnealuseid makseid ja maksu mitte töötulu ja asendussissetuleku alusel, vaid asjaomase maksumaksja varast saadud tulu alusel ning need ei sõltu kutsealasest tegevusest, ning teiseks ei anna need maksed ja see maks mingit õigust hüvitisele või soodustusele, mida maksab sotsiaalkindlustusskeem, võib siiski leida, et neil on otsene ja asjakohane seos mõne sotsiaalkindlustusliigiga, mistõttu need kuuluvad ikkagi määruse nr 1408/71 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus vastas sellele küsimusele jaatavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Ta tuletas kõigepealt meelde, et määruse nr 1408/71 kohaldamisel on otsustav kriteerium liikmesriigi sätte otsene ja piisavalt asjakohane seos nende seadustega, mis reguleerivad nimetatud määruse artiklis 4 loetletud sotsiaalkindlustusliike, olenemata asjaolust, et kinnipidamist võidakse liikmesriigi õiguses käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>maksuna<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150226">26.2.2015</DATE>, <NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus kordas ka oma praktikat<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000215">15.2.2000</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑34/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:84">EU:C:2000:84</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000215">15.2.2000</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:85">EU:C:2000:85</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, mille kohaselt määruse nr 1408/71 kohaldamisel ei ole tähendust sellel, kas vastutasuna saadakse hüvitist või mitte, sest määrav tähtsus on kriteeriumil, kas makset kasutatakse spetsiaalselt liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi rahastamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150226">26.2.2015</DATE>, <NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Seejärel leidis Euroopa Kohus, et järeldus, mille ta tegi <DATE ISO="20000215">15. veebruari 2000. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑34/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:84">EU:C:2000:84</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20000215">15. veebruari 2000. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:85">EU:C:2000:85</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) töötulu ja asendussissetuleku kohta, tuli üle võtta maksude osas, mida arvutatakse varast saadud tulu alusel, kuna vaidlust ei ole selles, et nende maksude laekumiste kaudu rahastatakse otseselt ja spetsiaalselt Prantsusmaa teatavaid sotsiaalkindlustusliike.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150226">26.2.2015</DATE>, <NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus rõhutas sellega seoses, et määrava tähtsusega ei ole töösuhte olemasolu, vaid see, et isik on määruse nr 1408/71 artikli 1 punktis a nimetatud üldise või spetsiaalse sotsiaalkindlustusskeemi alusel vabatahtlikult või kohustuslikult kindlustatud ühe või mitme riski suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150226">26.2.2015</DATE>, <NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Peale selle märkis Euroopa Kohus, et, arvestades eelkõige määrusega nr 1408/71 ette nähtud kollisiooninormide süsteemi täielikkust, eriti ainult ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõtet sotsiaalkindlustuse valdkonnas, mis on sätestatud selle määruse artiklis 13 ning mille eesmärgiks on vältida probleeme, mis võivad tuleneda mitme riigisisese õigusakti samaaegsest kohaldamisest, ja<?PAGE NO="8"?> välistada liidus liikuvate isikute ebavõrdne kohtlemine, ei tohiks määruse nr 1408/71 kohaldamine piirduda töösuhete alusel saadava tuluga, sest see looks erinevusi kõnealuse määruse artikli 13 kohaldamisel lähtuvalt nende isikute saadava tulu allikast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150226">26.2.2015</DATE>, <NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Kui ühe liikmesriigi elanikelt, kes on kindlustatud teise liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemis, nõutakse lisaks nende elukoha liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi kas või osalist rahastamist, viib see ebavõrdse kohtlemiseni määruse nr 1408/71 artiklit 13 arvestades, kuna viimati osutatud liikmesriigi kõik ülejäänud elanikud peavad panustama ainult selle riigi sotsiaalkindlustusskeemi.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150226">26.2.2015</DATE>, <NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus järeldas sellest, et kuna G. de Ruyteri suhtes ei kehti ükski sõnaselge erand määruse nr 1408/71 artikli 13 kohaldamisest, ei tohi kohaldada talle ei töösuhtest ega varast saadava tulu puhul kõnealuseid makseid ja maksu, kusjuures seda järeldust ei saa seada kahtluse alla asjaolu, et varast saadud tulu ei ole töökoha liikmesriigis veel sotsiaalmaksetega maksustatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150226">26.2.2015</DATE>, <NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu arutluskäik põhineb seega peamiselt asjaolul, et tuleb rangelt täita sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kattumise keeldu ja kollisiooninormi, nii nagu need normid on ette nähtud määruse nr 1408/71 artiklis 13, mis tähendab praktikas seda, et kohaldatavad on ainult töökoha liikmesriigi sotsiaalkindlustusalased õigusaktid. Nagu kohtujurist Sharpston märkis kohtuasjas de <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2307">EU:C:2014:2307</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tehtud ettepaneku punktis 57, millele Euroopa Kohus viitas selle kohtuotsuse punktis 41, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>eiraks [selles kohtuasjas käsitletud maksete ja maksu] kogumine G. de Ruyterilt määruse nr 1408/71 artikli 13 lõikes 1 ette nähtud õigusaktide kattumise keeldu ja selle määruse artikli 13 lõike 2 punktis a sätestatud kollisiooninormi. Seetõttu on küsimus, kas eluaegsed annuiteetmaksed, mis G. de Ruyter Madalmaadest sai, olid selles riigis maksustatud sotsiaalmaksuga, ebaoluline<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Sama ettepaneku punktis 56 leidis kohtujurist Sharpston, et määruse nr 1408/71 artikli 13 lõikes 1 ette nähtud süsteemide kattumist keelav norm on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>absoluutne<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> ja sellest võib teha ainult kõnealuse määruse artiklites 14c ja 14f ette nähtud erandeid.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Kas käesolevas kohtuasjas saab kasutada analoogset arutluskäiku?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus väidab, et seda ei saa teha. Ta leiab nimelt, et kuna liidu ametnik ei kuulu määruste nr 1408/71 ja nr 883/2004 kohaldamisalasse, ei saa ta tugineda ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise põhimõttele, sest selle põhimõttega samaväärset põhimõtet ei ole ei liidu esmases õiguses, iseäranis ELTL artiklis 45, ega ka teiseses õiguses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Ehkki Prantsuse valitsuse seisukoht ei ole täiesti väär, on selles minu arvates siiski jäetud arvesse võtmata oluline õiguslik asjaolu, st liidu ametnike ühise sotsiaalkindlustusskeemi olemasolu, mis on ette nähtud personalieeskirjades. Personalieeskirjade arvesse võtmine ja nende järgimine liikmesriikide poolt aitavad minu arvates W. de Lobkowicz’i olukorda oluliselt lähendada G. de Ruyteri olukorrale.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT><DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) leitud lahenduse laiendamine põhikohtuasjale</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Vaidlust ei ole selles, et üldist sotsiaalmakset ning teisi põhikohtuasjas kõne all olevaid makseid ja maksu kasutatakse spetsiaalselt ja otseselt Prantsusmaal erinevate sotsiaalkindlustusliikide rahastamiseks ning need kuuluvad seeläbi määruste nr 1408/71 ja nr 883/2004 kohaldamisalasse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Tuleb märkida, et kui <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) käsitles üldist sotsiaalmakset, 2% suurust kinnipeetavat sotsiaalmaksu ning 0,3% suurust lisamakset, siis käesolev kohtuasi käsitleb peale selle 1,1% suurust lisamakset, mille tulu suunatakse, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, riiklikku töötutoetuse solidaarsusfondi ning mida tuleb selle kohtu sõnul käsitada nii, et see kuulub samuti määruste nr 1408/71 ja nr 883/2004 kohaldamisalasse.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Peale selle on selge, et põhikohtuasjas käsitletavat kinnisvaratulu peetakse liikmesriigi õiguses varast saadavaks tuluks, samamoodi nagu <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) aluseks olnud kohtuasjas käsitletud eluaegse annuiteedi väljamakseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Niisamuti on selge, nagu ma eespool mainisin, et selline liidu ametnik nagu W. de Lobkowicz ei kuulu määruste nr 1408/71 ja nr 883/2004 kohaldamisalasse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20001003">3.10.2000</DATE>, <NAME.CASE>Ferlini</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:530">EU:C:2000:530</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20041216">16.12.2004</DATE>, <NAME.CASE>My</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑293/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:821">EU:C:2004:821</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Selle asjaolu tõttu, mis eristab käesolevat kohtuasja <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) aluseks olnud kohtuasjast, keskendusid huvitatud pooled oma seisukohtades küsimusele, kas ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise põhimõte tuleneb otse ELTL artiklist 45, ning nad olid selles küsimuses eriarvamusel. Komisjon ja W. de Lobkowicz leiavad, et vastus on jaatav ning et järelikult võib lahenduse, mida Euroopa Kohus kasutas <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), üle võtta käesolevas kohtuasjas, võttes aluseks ELTL artikli 45 tõlgendamise. Nagu ma juba mainisin, esitab Prantsuse valitsus vastupidised argumendid ja väidab, et ainult need töötajad, kes kuuluvad määruste nr 1408/71 ja nr 883/2004 kohaldamisalasse, võivad tugineda <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kuna ainult ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõte on sätestatud üksnes nimetatud määrustes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Vaatamata ka kohtuistungil kordunud komisjoni pingutustele otsida kohtupraktikast tõendeid, mis võiksid kinnitada tema seisukohta, et niisugune põhimõte tuleneb tegelikult ja otseselt ELTL artiklist 45, tundub mulle, et selle vaidluse kohta tegi Euroopa Kohus juba vastupidise lahenduse <DATE ISO="19920116">16. jaanuari 1992. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑57/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:10">EU:C:1992:10</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Juba selles kohtuasjas, mis puudutas eelpensioni või täiendava pensioni hüvitise saajate olukorda, kes jäid välja määruse nr 1408/71 kohaldamisalast, vaidlesid komisjon ja Prantsuse Vabariik küsimuse üle, kas ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise põhimõte oli olemas enne määruse nr 1408/71 sätteid ning tulenes töötajate vaba liikumise alastest aluslepingu sätetest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19920116">16.1.1992</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑57/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:10">EU:C:1992:10</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Mööndes ühtlasi, et ette heidetud liikmesriigi kohustuste rikkumine puudutas neid skeemide kaudu hüvitiste saajaid, kes sel ajal ei kuulunud määruse nr 1408/71 esemelisse kohaldamisalasse, väitis komisjon täpsemalt, et enne selle määruse jõustumist tehtud kohtuotsustes, tõlgendas Euroopa Kohus EMÜ asutamislepingu artikleid 48 ja 51 (nüüd ELTL artiklid 45 ja 48) nii, et ainult ühe riigi õigusaktide kohaldamise põhimõte oli olemas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19920116">16.1.1992</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑57/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:10">EU:C:1992:10</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Vastupidi kohtujurist Lenzi selles kohtuasjas tehtud ettepanekule (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑57/90</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:345">EU:C:1991:345</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), lükkas Euroopa Kohus komisjoni argumendid tagasi. Euroopa Kohus nentis, et kõnealuste skeemide kaudu hüvitise saajad ei olnud olukordades, mida reguleeris eelkõige määruse nr 1408/71 artikkel 13, ning järeldas sellest, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>nad ei saa tugineda ainult ühe riigi õigusaktide kohaldamise põhimõttele<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19920116">16.1.1992</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑57/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:10">EU:C:1992:10</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja tegi selle põhjal järelduse, et Prantsuse Vabariik <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>ei ole rikkunud <HT TYPE="ITALIC">EMÜ asutamislepingust</HT> tulenevaid kohustusi ega ole täpsemalt rikkunud määruse nr 1408/71 artikli 13 lõiget 1<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19920116">16.1.1992</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑57/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:10">EU:C:1992:10</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) (kohtujuristi kursiiv). Vt samamoodi ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19920206">6.2.1992</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑253/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:58">EU:C:1992:58</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu hilisem kohtupraktika ei ole seni seda kohtuotsust ümber lükanud. Komisjoni mainitud asjaolu, et Euroopa Kohus märgib korrapäraselt, et ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise põhimõtet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>on eelkõige väljendatud<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> määruse nr 1408/71 artiklis 13,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120612">12.6.2012</DATE>, <NAME.CASE>Hudzinski ja Wawrzyniak</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑611/10 ja C‑612/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:339">EU:C:2012:339</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> on minu arvates lihtsalt meeldetuletus, et selle määruse teistes sätetes on samuti see põhimõte sätestatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt määruse nr 1408/71 artikli 14 lõike 2 kohta eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060309">9.3.2006</DATE>, <NAME.CASE>Piatkowski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑493/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:167">EU:C:2006:167</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130516">16.5.2013</DATE>, <NAME.CASE>Wencel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑589/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:303">EU:C:2013:303</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtul oli muide veel hiljuti põhjust korrata <DATE ISO="20161026">26. oktoobri 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hoogstad</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑269/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:802">EU:C:2016:802</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise põhimõte reguleerib vaid olukordi, millele viitavad määruse nr 1408/71 artikli 13 lõige 2 ning artiklid 14–17, mis määravad kindlaks, milliseid kollisiooninorme erinevate juhtumite puhul kohaldada tuleb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Ka need kohtuotsused, mida komisjon kohtuistungil nimetas, ei võimalda väita, et Euroopa Kohus kinnitas üheselt, et sotsiaalkindlustuse valdkonnas ainult ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõte tuleneb otseselt töötajate vaba liikumist käsitlevatest aluslepingu sätetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>See on kindlalt tõsi <DATE ISO="19640609">9. juuni 1964. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nonnenmacher</NAME.CASE> (<NO.CASE>92/63</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1964:40">EU:C:1964:40</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 574) puhul. Selles kohtuotsuses, mis kuulutati enne <DATE ISO="19920116">16. jaanuari 1992. aasta</DATE> kohtuotsust komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑57/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:10">EU:C:1992:10</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja mis tõlgendas seoseid EMÜ nõukogu <DATE ISO="19580925">25. septembri 1958. aasta</DATE> määruse nr 3 võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>EÜT 1958, lk 561.</P></NOTE> artikli 12 ning EMÜ asutamislepingu artiklite 48 ja 51 vahel, täpsustati esiteks, et keeldu kohaldada korraga kahe liikmesriigi õigusakte, mis käsitlevad töötajaid, ei saa kehtestada ilma õigusnormita, ning teiseks, et määruse nr 3 artikkel 12 (mitte EMÜ asutamislepingu artiklid 48 ja 51) keelas muu liikmesriigi kui asjaomase isiku töökoha riigi õigusnormide kohaldamise vaid juhul, kui need õigusnormid kohustavad seda isikut osalema mõne sotsiaalkindlustusasutuse rahastamises, mis ei pruugi talle anda täiendavaid soodustusi sama riski ja sama perioodi eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>See kehtib ka <DATE ISO="20000215">15. veebruari 2000. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:85">EU:C:2000:85</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kohta. Tõsi küll, Euroopa Kohus tuvastas selles kohtuotsuses, et Prantsuse Vabariik rikkus EÜ asutamislepingu artikleid 48 ja 52 (nüüd ELTL artiklid 45 ja 49). See järeldus järgnes ja viitas aga järeldusele, mille Euroopa Kohus tegi määruse nr 1408/71 artikli 13 rikkumist käsitlevas hinnangus. Peale selle ei kinnitanud Euroopa Kohus, et sotsiaalkindlustuse valdkonnas ainult ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõte tuleneb eelnimetatud EÜ asutamislepingu sätetest. Kohus piirdus üksnes järeldusega, et selliste töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate töötulu ja asendussissetuleku maksustamine üldise sotsiaalmaksega, kes elasid Prantsusmaal, kuid kelle suhtes ei kohaldatud sotsiaalkindlustusalaseid Prantsuse õigusakte, oli ühtaegu määruse nr 1408/71 artikli 13 rikkumine ning töötajate vaba liikumisega vastuolus olev ebavõrdne kohtlemine just selle artikli olemasolu tõttu, kuna selle maksustamisega nõuti osalemist kõnealuse liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi rahastamises, samas kui nad ei olnud selles süsteemis kindlustatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000215">15.2.2000</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:85">EU:C:2000:85</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega tundub, et Euroopa Kohtu tuvastatud EÜ asutamislepingu artiklitest 48 ja 52 tulenevate kohustuste rikkumine ei ole täiesti iseseisev määruse nr 1408/71 artikli 13 rikkumisest. Asjaolu, et liikmesriigil on keelatud nõuda töötajalt osalemist selliste sotsiaalkindlustusskeemide rahastamises, milles see töötaja ei ole kindlustatud, ei tulene, nagu ma täpsustan käesoleva ettepaneku punktis 65, igal juhul automaatselt eelnevast järeldusest, et asjaomane olukord kuulub ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise põhimõtte kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Seega, kuigi ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise põhimõte aitab kindlasti soodustada töötajate vaba liikumist liidus, kuna vastavalt sellele kehtivad nende suhtes ainult ühe riigi sotsiaalkindlustusalased õigusaktid,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt selle kohta eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050526">26.5.2005</DATE>, <NAME.CASE>Allard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑249/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:329">EU:C:2005:329</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei tulene see põhimõte liidu õiguse praeguses arengujärgus otse ELTL artiklist 45 ega ole komisjoni sõnastust kasutades selle sättega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>kaasnev<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Samas ei ole kaugeltki mitte välistatud, et huvitatud poolte vahel käesolevas kohtuasjas toimuv vaidlus ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise põhimõtte päritolu üle osutub lõpuks segaduseks seoses tähendusega, mille komisjon sellele väljendile annab. Arvestades eelkõige suulisi seisukohti Euroopa Kohtus, tundub nimelt, et komisjon käsitab seda väljendit kui liikmesriikide keeldu nõuda võõrtöötajatelt selliste sotsiaalmaksete tegemist, mille tagajärjel ei teki<?PAGE NO="11"?> mingit hüvitist, st ühtegi vastusooritust sotsiaalkindlustushüvitiste kujul, või kohustada neid osalema selliste riiklike sotsiaalkindlustusskeemide rahastamises, milles nad ei ole kindlustatud ja seega millest neil ei ole mingit lootust kasu saada. Tõsi küll, nagu komisjon märkis, nõuab Euroopa Kohus liikmesriikidelt sellise keelu järgimist, mille ta tuletab vahel otse isikute vaba liikumist käsitlevatest aluslepingu sätetest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19960215">15.2.1996</DATE>, <NAME.CASE>Kemmler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑53/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:58">EU:C:1996:58</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000215">15.2.2000</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:85">EU:C:2000:85</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020319">19.3.2002</DATE>, <NAME.CASE>Hervein jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑393/99 ja C‑394/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:182">EU:C:2002:182</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160121">21.1.2016</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Küpros</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑515/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:30">EU:C:2016:30</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161006">6.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>Adrien jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑466/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:749">EU:C:2016:749</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Komisjon viitas kohtuistungil enamikule nendest kohtuotsustest, et põhjendada oma seisukohta, mille kohaselt ELTL artikkel 45 kehtestab ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise põhimõtte.</P></NOTE> Seda keeldu aga ei tohi segamini ajada ainult ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõttega. Nimelt nõudis Euroopa Kohus selle järgimist ka olukordades, kus asjaomaste võõrtöötajate suhtes kehtisid korraga mitme riigi sotsiaalkindlustusalased õigusnormid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020319">19.3.2002</DATE>, <NAME.CASE>Hervein jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑393/99 ja C‑394/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:182">EU:C:2002:182</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060309">9.3.2006</DATE>, <NAME.CASE>Piatkowski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑493/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:167">EU:C:2006:167</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161006">6.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>Adrien jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑466/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:749">EU:C:2016:749</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta ka kohtujuristi ettepanek, Sharpston, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2307">EU:C:2014:2307</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Liikmesriikidele seatud keeld koguda topeltmakseid ilma täiendavat eelist andmata või kohustada võõrtöötajat osalema sellise sotsiaalkindlustusskeemi rahastamises, milles ta ei ole kindlustatud ja millest ta ei saa seega mingit kasu, on minu arvates selle kohtupraktika ühine nimetaja, olenemata sellest, kas asjaomast olukorda reguleerivad määrused nr 1408/71 ja nr 883/2004 või see jääb nende määruste kohaldamisalast välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Teisisõnu tuleneb see keeld nii ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise põhimõttest kui ka – juhul kui see põhimõte ei ole vahetult kohaldatav – nõudest kaotada võõrtöötajate ja kohalike töötajate vaheline ebavõrdne kohtlemine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Selle kohta on huvitav märkida, et <DATE ISO="20161006">6. oktoobri 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Adrien jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑466/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:749">EU:C:2016:749</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) järeldas Euroopa Kohus, et selles kohtuasjas käsitletud Prantsuse õigusnormid olid oma olemuselt takistavad ning seega vastuolus ELTL artikliga 45, põhinedes ainuüksi asjaolul, et asjaomased liidu ajutised teenistujad olid kohustatud tegema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>kasutuid sissemakseid<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> liikmesriigi pensionikindlustusskeemi, milles nad jäid kindlustatuks vastavalt valikuõigusele, mille nimetatud õigusnormid andsid liikmesriigi lähetatud ametnikele.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Lõpuks käibki käesolevas kohtuasjas jutt sellest keelust. Nimelt on selge, et W. de Lobkowicz’i vaidlustatud sotsiaalmaksete ja sotsiaalmaksu eesmärk on otseselt ja spetsiaalselt rahastada erinevaid Prantsuse sotsiaalkindlustusliike, milles W. de Lobkowicz ei ole kindlustatud, kuna ta on kohustuslikus korras kindlustatud ainult personalieeskirjadega kehtestatud ühises ravikindlustusskeemis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>ühine ravikindlustusskeem<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei saa minu arvates eirata või alahinnata asjaolu, et W. de Lobkowicz’i olukorda reguleerivad personalieeskirjad. Eriti ei tohi minu meelest selle tulemusena eelistada eelotsuse küsimuse analüüsimist ELTL artikli 45 vaatepunktist, vaid seda tuleb teha just personalieeskirjade vaatepunktist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb meenutada, et protokolli artiklist 14 ja personalieeskirjade sätetest tuleneb, et liidul on ainupädevus oma ametnike sotsiaalkindlustusskeemi ja selle rakendamise üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Personalieeskirjad lähevad palju kaugemale määrustega nr 1408/71 ja nr 883/2004 ette nähtud sotsiaalkindlustusalaste riiklike õigusnormide kooskõlastamise süsteemist, sest need personalieeskirjad kehtestavad liidu ametnikele tõelise <HT TYPE="ITALIC">ühise</HT> ravikindlustus‑ ja pensioniskeemi. Tegemist on nimelt kindlustusskeemidega, millega liidu ametnikud teenistusse asumisel kohustuslikus korras liituvad ja<?PAGE NO="12"?> mis hõlmavad peamisi sotsiaalkindlustusliike, mis, kui küsimus oleks teiste võõrtöötajate kindlustatusest riiklike õigusaktide alusel, kuuluksid ilma mingi kahtluseta määruste nr 1408/71 ja nr 883/2004 esemelisse kohaldamisalasse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Olgu meenutatud, et sotsiaalkindlustuse alased personalieeskirjade sätted on muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt analoogia alusel kohaldatavad ajutistele teenistujatele.</P></NOTE> ja mille tulemuseks on ka sotsiaalkindlustusmaksete tasumine nendesse skeemidesse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt ühise ravikindlustusskeemi kohta personalieeskirjade artikli 72 lõike 1 kolmas lõik ja pensioniskeemi kohta personalieeskirjade artikli 83 lõige 2.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>On kindel, et liikmesriigid peavad oma sotsiaalkindlustussüsteemi korraldamise alase pädevuse teostamisel järgima liidu õigust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20031204">4.12.2003</DATE>, <NAME.CASE>Kristiansen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑92/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:652">EU:C:2003:652</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150204">4.2.2015</DATE>, <NAME.CASE>Melchior</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑647/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:54">EU:C:2015:54</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Wojciechowski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑408/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:591">EU:C:2015:591</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> iseäranis protokolli, millel on aluslepingutega samaväärne õigusjõud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt eelkõige <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> arvamus <NO.CASE>2/13</NO.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2454">EU:C:2014:2454</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0161">161</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning personalieeskirju, mille kohta tuletan meelde, et need kehtestati üldkohaldatava määrusega, on vastavalt ELTL artikli 288 teisele lõigule tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt selle kohta eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130704">4.7.2013</DATE>, <NAME.CASE>Gardella</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑233/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:449">EU:C:2013:449</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Wojciechowski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑408/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:591">EU:C:2015:591</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka muude teenistujate teenistustingimuste kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20031204">4.12.2003</DATE>, <NAME.CASE>Kristiansen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑92/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:652">EU:C:2003:652</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Liikmesriik, kes kohustaks liidu ametnikku tasuma sotsiaalkindlustusmakseid, mille aluseks võetakse selle ametniku palk, rikuks seega ilmselgelt liidu institutsioonide pädevust, mis tuleneb protokolli artiklist 14 ja personalieeskirjade sätetest. Asjassepuutuva liidu ametniku seisukohalt võib selline maksustamine pärssida tema tahet vastu võtta töökohta liidu institutsioonide teenistuses, kohustades teda jätkama maksete tegemist oma päritoluliikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi ilma mingi vastutasuta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt selle kohta eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160121">21.1.2016</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Küpros</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑515/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:30">EU:C:2016:30</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning nende institutsioonide seisukohast häiriks see olukord nende nõuetekohast toimimist, eirates lojaalse koostöö ja abistamise kohustust, mida tuleb täita liikmesriikidel ja mis hõlmab kohustust aidata kaasa liidu institutsioonide ülesannete täitmisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt selle kohta eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160121">21.1.2016</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Küpros</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑515/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:30">EU:C:2016:30</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Sama kehtiks ka liikmesriigi õigusaktide kohta, mis kohustaksid tasuma liidu ametniku palgalt ja muudelt tasudelt makseid ja makse, mille eesmärk on otseselt ja spetsiaalselt rahastada selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi, olenemata asjaolust, kas neid makseid ja makse kvalifitseeritakse liikmesriigi õiguses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>maksudeks<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Lisaks oleks liidu ajutiste ametnike ja teenistujate konkreetse juhtumi puhul asjaolu, et niisugused maksed ja maksud, mille aluseks võetakse liidu institutsioonide teenistuses töötamisest saadud tulu, kvalifitseeritakse liikmesriigi õiguses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>maksudeks<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, siiski vastuolus protokolli artikli 12 teises lõigus sätestatud keeluga, mille kohaselt nende isikute töö- ja muud tasud, mida liit neile maksab, on vabastatud riigimaksudest.</P></NOTE> ning kui need ei anna kõnealuse liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide alusel mingit õigust saada sotsiaalkindlustushüvitisi ega ‑soodustusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000215">15.2.2000</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:85">EU:C:2000:85</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150226">26.2.2015</DATE>, <NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nimelt ei saa protokolli ja personalieeskirju arvestades liidu ametniku palga ja töötasude suhtes kohaldada liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte, sealhulgas selle liikmesriigi õigusakte, mille maksuresident see ametnik protokolli artikli 13 alusel on.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Liidu institutsioonide ainupädevusega kehtestada oma ametnike ravi- ja pensionikindlustusskeemide eeskirjad ja kord on tahetud mitte üksnes hõlbustada nende ametnike töölevõtmist, vaid ka kindlustada neile täielik ja ühtlane sotsiaalkindlustus ning määrata kindlaks nendes skeemides osalemise määr, sõltumatult nende päritoluliikmesriigis kohaldatavatest sotsiaalkindlustust reguleerivatest seadustest. Liidu institutsioonidele niisuguse pädevuse andmise eesmärk on seega samuti tagada eri kodakondsusega liidu ametnike võrdne kohtlemine, eelkõige selleks, et vältida, et nad peaksid teatud juhtudel olema sunnitud osalema mitme sotsiaalkindlustusskeemi rahastamises või nendesse sissemakseid tegema.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Seega leian, et protokolli artikkel 14 ja sotsiaalkindlustuse alased personalieeskirjade sätted täidavad liidu ametnike jaoks vähemalt analoogset ülesannet kui määruse nr 1408/71 artikkel 13 ja määruse nr 883/2004 artikkel 11 muude võõrtöötajate osas, ning see ülesanne on eelkõige keelata sotsiaalkindlustusskeemide kattumist ja kohustust osaleda niisuguste skeemide rahastamises ja/või teha nendesse sissemakseid ilma nendest mingit kasu saamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Seda analüüsi kinnitab asjaolu, et vastupidi liidu ametnikele (ja ajutistele teenistujatele), kuuluvad liidu lepingulised töötajad, kelle lepingu tähtaeg ei saanud põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal põhimõtteliselt ületada kolme aastat, määruse nr 1408/71 artikli 16 lõike 3 (parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 988/2009<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="284" PAGE.FIRST="43" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 284, lk 43</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> muudetud redaktsioonis) ning määruse nr 883/2004 artikli 15 kohaldamisalasse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Nimetatud kaks sätet on sõnastatud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>[Liidu] lepingulised töötajad võivad valida, kas nende suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, mille territooriumil nad töötavad, või selle liikmesriigi õigusakte, mis viimati nende suhtes kehtisid, või selle liikmesriigi õigusakte, mille kodanikud nad on, välja arvatud sätted perehüvitiste kohta, mida antakse selliste teenistujate suhtes kohaldatava skeemi alusel. See valikuõigus, mida võib kasutada vaid korra, jõustub töösuhte alguskuupäeval.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> Olgu meenutatud, et enne, kui muude teenistujate teenistustingimustes loodi lepinguliste töötajate kategooria, käsitles määruse nr 1408/71 artikli 16 lõige 3 abiteenistujate kategooriat.</P></NOTE> Ehkki lepingulistel töötajatel on valikuõigus, saab selle õiguse, mis jõustub töösuhte alguskuupäeval, kasutamise tulemusena kohaldada siiski ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte. Liidu lepinguline töötaja, kes on Prantsusmaa maksuresident ja kes otsustab oma töökohariigi, näiteks Belgia Kuningriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise kasuks, peaks seega vastavalt eespool viidatud määruste sätetele, niisamuti nagu teised töötajad, kes kuuluvad määruste nr 1408/71 ja nr 883/2004 kohaldamisalasse, olema vastavalt <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) kasutatud lahendusele vabastatud kohustusest rahastada kas või osaliselt tema maksuresidentsuse asukohaks oleva liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi, milles ta ei ole kindlustatud, sealhulgas seega selle töötaja varast saadud tulu osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Arvestades aga ühtlasi seost personalieeskirjade, mis mäletatavasti kehtestati 1968. aastal, ning määruste nr 1408/71 ja 883/2004 vahel, tundub täiesti ebatõenäoline, et liidu seadusandja tahtis võõrtöötajate kategoorias jätta liidu ametnikud ja ajutised teenistujad välja ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise põhimõtte kohaldamisalast, arvestades, et need õigusaktid koosnevad neid puudutavas osas personalieeskirjade asjakohastest sätetest. Vastupidi, need liidu ametnikud ja ajutised teenistujad jäävad nende määruste kohaldamisalast välja, kuna nad kuuluvad juba personalieeskirjade alla ning pealegi veel sellega kehtestatud ühise ravikindlustusskeemi alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel leian, et Euroopa Kohtu <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) kasutatud lahendust põhjendav argumentatsioon on kohaldatav ka niisuguse liidu ametniku olukorra suhtes nagu W. de Lobkowicz’i olukord. Kui see ei oleks nii, oleks see ametnik, kes on protokolli artikli 13 alusel Prantsusmaa maksuresident, mitte üksnes kohustatud tegema personalieeskirjade kohaselt sissemakseid ühisesse ravikindlustusskeemi, vaid peale selle rahastama ka – kas või osaliselt – erinevaid Prantsuse sotsiaalkindlustusliike, samas kui teised Prantsusmaa residendid, kes ei ole oma liikumisvabadust kasutanud, teevad makseid üksnes Prantsuse skeemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Seda arutluskäiku ei lükka minu arvates ümber Prantsuse valitsuse vastuväited, et asjaomaste maksete ja maksuga ei kaasne nagunii ühtegi otsest vastutasu sotsiaalkindlustushüvitiste näol, arvestades, et need maksed ja see maks on liikmesriigi õiguses kvalifitseeritud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>maksudeks<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, ning asjaomasest varast saadud tulu suhtes ei ole seatud ühtegi analoogset maksukohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Nagu märkisid nii W. de Lobkowicz kui ka komisjon, analüüsis Euroopa Kohus nimelt neid vastuväiteid ning lükkas need kõrvale juba oma <DATE ISO="20000215">15. veebruari 2000. aasta</DATE> otsustes <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:85">EU:C:2000:85</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Ruyter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑623/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:123">EU:C:2015:123</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Täpsemalt Prantsuse valitsuse teise vastuväite kohta lisan, et kuigi vaidlust ei ole selles, et Prantsuse Vabariigil on õigus teostada oma maksupädevust W. de Lobkowicz’i kinnisvaratulu suhtes, kusjuures selle tulu puhul ei saa ära kasutada protokolli artikli 13 sätete kohaldamist, peab seda pädevust sellegipoolest teostama liidu õigust järgides. Kuivõrd aga käesolevas asjas käsitletavaid makseid ja maksu, olenemata sellest, kuidas neid liikmesriigi õiguses kvalifitseeritakse, kasutatakse spetsiaalselt ja otseselt Prantsuse sotsiaalkindlustuse rahastamiseks, tuleb neid käsitada nii, et need kuuluvad liidu institutsioonide ainupädevuse alla kehtestada oma ametnike ühine ravikindlustusskeem, millega on, nagu ma juba märkisin, vastuolus see, et liikmesriik kohustab kõnealuseid ametnikke rahastama kas või osaliselt selle riigi enda sotsiaalkindlustusskeemi, ilma et nendel isikutel oleks vähimatki lootust saada sellest ühtegi soodustust, vastupidi selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemis kindlustatud muudele residentidele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Kõikidel eeltoodud kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Cour administrative d’appel de Douai (Douai teise astme halduskohus, Prantsusmaa) esitatud eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Üksnes ühe riigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamise põhimõtet, mis tuleneb EL lepingule, EL toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artiklist 14 ning nõukogu <DATE ISO="19680229">29. veebruari 1968. aasta</DATE> määrusest (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed, nõukogu <DATE ISO="20101220">20. detsembri 2010. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1240/2010 muudetud redaktsioonis, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, et liidu institutsiooni ametnikku, kelle suhtes kehtib täielikult nimetatud määruses ette nähtud ühine ravikindlustusskeem, kohustatakse tasuma liikmesriigis, mille maksuresident ta on, makseid ja maksu, mida kasutatakse spetsiaalselt ja otseselt selle liikmesriigi sotsiaalkindlustuse rahastamiseks ning mille aluseks võetakse selles liikmesriigis saadud kinnisvaratulu; nii et see liikmesriik ei saa nõuda, et kõnealused ametnikud rahastaksid kas või osaliselt selle riigi enda sotsiaalkindlustusskeemi, ilma et nendel isikutel oleks vähimatki lootust saada sellest ühtegi soodustust, vastupidi selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemis kindlustatud muudele residentidele.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>