Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS

Kreeka 2012. aasta riikliku reformikava kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone[3],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)       Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[4]; mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)       Nõukogu võttis 12. juulil 2011 vastu soovituse Kreeka 2011. aasta riikliku reformikava kohta.

(4)       Komisjon võttis 23. novembril 2011 vastu teise iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt strateegiale „Euroopa 2020” tähistab majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise teise Euroopa poolaasta algust.

(5)       Euroopa Ülemkogu kiitis 2. märtsil 2012 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(6)       2. märtsil 2012 kutsus Euroopa Ülemkogu laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(7)       12. aprillil 2012 esitas Kreeka oma 2012. aasta riikliku reformikava ja mittetäieliku teabe eelarvekavade kohta. Kreeka ametiasutusi kutsutakse üles esitama kõik stabiilsus- ja kasvupakti ennetavate sätete kohaselt nõutavad standardtabelid.

(8)       21. veebruaril 2012 leppis eurorühm kokku Kreeka majanduse teises kohandamisprogrammis. Konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohase majanduspoliitika rakendamine aitab vähendada Kreeka riigivõlga 117 %-le SKPst 2020. aastaks. Kokkuleppe kohaselt rahastab avalik sektor programmi 2014. aastani 130 miljardi euroga lisaks summale, mis on eraldatud esimese rahastamisprogrammi raames.

(9)       Summa vabastatakse järk-järgult vastavalt kvantitatiivsetele tulemuslikkuskriteeriumitele ning positiivsele hinnangule, mis antakse nõukogu 12. juuli 2011. aasta otsuses 2011/734/EL (mida on muudetud 8. novembril 2011 ja 13. märtsil 2012) ja 14. märtsil 2012 allakirjutatud majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitiliste kriteeriumide täitmisele.

(10)     19. märtsil 2012 maksis Euroopa Finantsstabiilsuse Fond Kreekale uue rahastamiskava alusel välja esimese (5,9 miljardi euro suuruse) osamakse osutatud rahastamiskava 14,5 miljardi euro suurusest esimesest osast. Lisaks sai Kreeka 1,6 miljardit eurot Rahvusvaheliselt Valuutafondilt. 2012. aasta maiks oli Kreeka saanud 147,5 miljardit eurot avaliku sektori rahalisi vahendeid esimese ja teise programmi raames.

(11)     2010. ja 2011. aastal saavutas Kreeka oma majanduse kohandamise programmi ambitsioonikad eesmärgid osaliselt. Programmi rakendamist takistasid mitmesugused asjaolud, mille hulka kuulusid poliitiline ebastabiilsus, ühiskondlikud rahutused ja haldussuutmatus, kuid eelkõige majanduslangus, mis kujunes prognoositust märksa sügavamaks. Saavutamata jäid teatavad olulised eelarveeesmärgid, mille tõttu tuli 2010. ja 2011. aastal võtta täiendavaid konsolideerimismeetmeid. Siiski suutis Kreeka märkimisväärselt vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki, mis 2009. aastal moodustas 15,8 % SKPst, kuid vähenes 2011. aastal 9,1 %-le SKPst.

(12)     18. aprillil 2012 võttis komisjon vastu Kreeka majanduskasvu käsitleva teatise, milles toodi välja majanduse kohandamise teise programmi täielikust ja tõhusast rakendamisest saadav positiivne mõju, mis paneb aluse majanduskasvule, investeeringutele ja sotsiaalsele uuenemisele. Kõnealuses teatises tuletatakse meelde, et Kreeka saab kasutada jõudu ja konkreetset toetust, mida talle pakub Euroopa Liidu ja euroala liikmesus. Selles rõhutatakse, et majanduse teises kohandamisprogrammis esitatud meetmed on kavandatud eesmärgiga taastada Kreeka majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaal ning luua õiglasem ühiskond. Teatises on kirjeldatud Kreekale kättesaadavaks tehtavat ulatuslikku finantsabi ning selles rõhutatakse Kreeka partnerite ja eelkõige komisjoni valmisolekut leida viise, kuidas meetmete kiire võtmise ja ELi toetusega maksimeerida varakult saavutatavate tulemuste mõju.

(13)     Majanduskriis ja sellega kaasnenud konsolideerimismeetmed on mõjutanud Kreeka suutlikkust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, eelkõige aga sotsiaalseid eesmärke. Siiski aitavad eelkõige tööturul teostatavad struktuurireformid, mitmete sektorite liberaliseerimine ja ettevõtluskeskkonna parandamise meetmed edendada konkurentsi, tõsta tootlikkust, suurendada tööhõivet ja vähendada tootmiskulusid, aidates keskmises perspektiivis suurendada tööhõivet ning vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Hoolimata majanduskriisist on Kreeka jätkanud tööd strateegias „Euroopa 2020” ettenähtud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

(14)     Struktuurifondide valdkonnas koostatakse uusi kavasid, keskendudes noorte tööhõive toetamisele ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamisele. Uued meetmed on ette nähtud tööpasside, koolituste ja kutsekvalifikatsioonide valdkonna tõhustamiseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisele juurdepääsu parandamiseks.

(15)     Kreeka on laiendatud euroala pakti alusel võtnud mitmeid kohustusi. Need kohustused ja 2011. aastal võetud kohustuste täitmine on seotud tööhõive edendamise, konkurentsivõime suurendamise ning riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ja finantsstabiilsuse tugevdamisega.

SOOVITAB Kreekal:

rakendada meetmed, mis on sätestatud nõukogu 12. juuli 2011. aasta otsuses 2011/734/EU, mida on muudetud 8. novembril 2011 ja 13 märtsil 2012, ning konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis, millele kirjutati alla 14. märtsil 2012.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               COM(2012)307 final.

[3]               P7_TA(2012)0048 ja P7_TA(2012)0047.

[4]               Nõukogu otsus 2012/238/EL, 26. aprill 2012.