<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-297/17</NO.CASE><NO.CASE>C-318/17</NO.CASE><NO.CASE>C-319/17</NO.CASE><NO.CASE>C-438/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0297</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:617">EU:C:2018:617</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>22</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>22</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Wathelet’ ettepanek – Liidetud kohtuasjad C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Ibrahim jt</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Melchior Wathelet</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180725">25. juulil 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Liidetud kohtuasjad C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</HT></P><P>Bashar Ibrahim <HT TYPE="NORMAL">(C‑297/17),</HT></P><P>Mahmud Ibrahim <HT TYPE="NORMAL">(C‑318/17),</HT></P><P>Fadwa Ibrahim <HT TYPE="NORMAL">(C‑318/17),</HT></P><P>Bushra Ibrahim <HT TYPE="NORMAL">(C‑318/17),</HT></P><P>Mohammad Ibrahim, <HT TYPE="NORMAL">seaduslikud esindajad: Fadwa ja Mahmud Ibrahim</HT> <HT TYPE="NORMAL">(C‑318/17),</HT></P><P>Ahmad Ibrahim, <HT TYPE="NORMAL">seaduslikud esindajad: Fadwa ja Mahmud Ibrahim</HT> <HT TYPE="NORMAL">(C‑318/17),</HT></P><P>Nisreen Sharqawi <HT TYPE="NORMAL">(C‑319/17),</HT></P><P>Yazan Fattayrji, <HT TYPE="NORMAL">seaduslik esindaja: Nisreen Sharqawi (C‑319/17),</HT></P><P>Hosam Fattayrji, <HT TYPE="NORMAL">seaduslik esindaja: Nisreen Sharqawi (C‑319/17)</HT></P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Bundesrepublik Deutschland</P><P>ja</P><P>Bundesrepublik Deutschland</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Taus Magamadov <HT TYPE="NORMAL">(C‑438/17)</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2013/32/EL</KEYWORD><KEYWORD>Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala</KEYWORD><KEYWORD>Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühised nõuded</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 52</KEYWORD><KEYWORD>Kõnealuse direktiivi <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 33 lõike 2 punkt a</KEYWORD><KEYWORD>Varjupaigataotluse läbi vaatamata jätmine vastuvõetamatuse tõttu, kuna eelnevalt on teises liikmesriigis antud täiendav kaitse</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 4 ja 18</KEYWORD><KEYWORD>Süsteemsed vead varjupaigataotluse menetlemises asjaomases teises liikmesriigis</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2011/95/EL</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 20 ja järgmised artiklid</KEYWORD><KEYWORD>Täiendava kaitse saajate elutingimused viimati nimetatud riigis</KEYWORD><KEYWORD>Reaalne ja tõendatud ebainimliku ja alandava kohtlemise oht</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlused kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 puudutavad küsimust, kuidas tõlgendada ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="180" PAGE.FIRST="60" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 180, lk 60</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 33 lõike 2 punkti a ja artikli 52 lõiget 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artiklit 4 ja teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111213">13. detsembri 2011. aasta</DATE> direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="337" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 337, lk 9</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artiklit 20 ja sellele järgnevaid artikleid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Taotlused on esitatud kolme vaidluse raames, mille pooled on Bashar Ibrahim (kohtuasi C‑297/17), Mahmud Ibrahim, Fadwa Ibrahim, Bushra Ibrahim, alaealised lapsed Mohammad ja Ahmad Ibrahim (kohtuasi C‑318/17), ja Nisreen Sharqawi ja tema alaealised lapsed Yazan ja Hosam Fattayrji (kohtuasi C‑319/17) – palestiinlastest kodakondsuseta varjupaigataotlejad, kes elasid Süürias, ning Bundesrepublik Deutschland (Saksamaa Liitvabariik), ja mille ese on Bundesamt für Migration und Flüchtlinge (Saksamaa Föderaalne Rände- ja Pagulasamet, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Bundesamt<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) otsused, millega jäeti rahuldamata nende varjupaigataotlused põhjendusega, et nad saabusid turvalisest kolmandast riigist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus kohtuasjas C‑438/17 puudutab küsimust, kuidas tõlgendada direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a ja artikli 52 lõiget 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>See taotlus esitati vaidluse raames, mille pooled on Saksamaa Liitvabariik ja Venemaa kodanikust varjupaigataotleja Taus Magamadov, kes väidab, et on tšetšeeni rahvusest ning kes elas Poolas, ja mille ese on Bundesamti otsus, millega jäeti rahuldamata tema varjupaigataotlus põhjendusega, et ta saabus turvalisest kolmandast riigist.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rahvusvaheline õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Genfi konventsioon</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT><DATE ISO="19510728">28. juulil 1951</DATE> Genfis allkirjastatud ja <DATE ISO="19540422">22. aprillil 1954</DATE> jõustunud pagulasseisundi konventsiooni<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><HT TYPE="ITALIC">Recueil des traités des Nations unies</HT>, 189. kd, lk 50, nr 2545 (1954).</P></NOTE> (täiendatud <DATE ISO="19670131">31. jaanuaril 1967</DATE> New Yorgis sõlmitud pagulasseisundi protokolliga, mis jõustus <DATE ISO="19671004">4. oktoobril 1967</DATE>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Genfi konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) artiklis 21 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Eluase<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Kui osalisriigis on eluaseme saamine korraldatud õigusaktidega või selle andmist kontrollib riigi- või kohalik omavalitsusasutus, luuakse riigis seaduslikult viibivale pagulasele eluaseme saamiseks võimalikult soodsad võimalused või vähemalt sama soodsad nagu välismaalastele samadel asjaoludel.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Roomas <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> allkirjastatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) artiklis 3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Piinamise keelamine<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Harta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Harta artikli 1 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Inimväärikus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Harta artikkel 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA><ALINEA>Harta artiklis 18 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Varjupaigaõigus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> on ette nähtud:</ALINEA><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Varjupaigaõigus tagatakse <DATE ISO="19510728">28. juuli 1951. aasta</DATE> Genfi konventsiooni ja <DATE ISO="19670131">31. jaanuari 1967. aasta</DATE> pagulasseisundi protokolli sätete ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu […] kohaselt.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Harta artikli 51 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Reguleerimisala<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast austavad nad õigusi, järgivad põhimõtteid ning edendavad nende kohaldamist oma asjaomase pädevuse kohaselt, võttes arvesse liidule aluslepingute muudes osades antud volituste piire.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Harta artikli 52 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Õiguste ja põhimõtete ulatus ja tõlgendamine<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> lõikes 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad [EIÕKga] tagatud õigustele, on samad, mis neile nimetatud konventsiooniga ette on nähtud. See säte ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2013/32</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artiklis 33 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Vastuvõetamatud taotlused<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="033.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Lisaks juhtudele, kus taotlust ei vaadata läbi vastavalt määrusele (EL) nr 604/2013, ei ole liikmesriigid kohustatud hindama, kas taotleja vastab rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastavalt direktiivile 2011/95/EL, kui taotlust peetakse vastavalt käesolevale artiklile vastuvõetamatuks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="033.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid võivad pidada rahvusvahelise kaitse taotlust vastuvõetamatuks ainult juhul, kui:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>mõni teine liikmesriik on andnud rahvusvahelise kaitse;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 40 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Korduv taotlus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="040.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>[…] korduvate rahvusvahelise kaitse taotluste puhul [tuleb] esmalt kontrollida, kas on tuvastatud või kas taotleja on esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis aitavad kindlaks teha, kas taotlejat on võimalik käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna direktiivi 2011/95/EL alusel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="040.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud esmase kontrollimise tulemusel jõutakse järeldusele, et on tuvastatud või taotleja on esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis olulisel määral suurendavad tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna direktiivi 2011/95/EL alusel, vaadatakse taotlus uuesti läbi vastavalt II peatükile. Liikmesriigid võivad ette näha ka muid põhjuseid korduva taotluse uuesti läbivaatamiseks.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="040.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad ette näha, et taotlus vaadatakse uuesti läbi ainult juhul, kui asjaomane taotleja ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel eelneva menetluse käigus tõendada käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid, eelkõige juhul, kui ta kasutab artikli 46 kohast õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Kõnealuse direktiivi artikli 51 lõige 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Liikmesriigid jõustavad artiklite 1 kuni 30, artikli 31 lõigete 1, 2 ja 6 kuni 9, artiklite 32 kuni 46, artiklite 49 ja 50 ning I lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt <DATE ISO="20150720">20. juuliks 2015</DATE>. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Liikmesriigid kohaldavad artikli 51 lõikes 1 osutatud õigus- ja haldusnorme rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes ning rahvusvahelise kaitse äravõtmise menetluste suhtes, mis esitatakse või mis algatatakse pärast <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015. aasta</DATE>[l] või varasemal kuupäeval. Taotlused, mis esitati enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015. aasta</DATE>[l], ja pagulasseisundi äravõtmise menetlused, mis algatati enne seda kuupäeva, on reguleeritud [nõukogu <DATE ISO="20051201">1. detsembri 2005. aasta</DATE>] direktiivi 2005/85/EÜ [liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="326" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 326, lk 13</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE>] kohaste õigus- ja haldusnormidega.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT><DATE ISO="20080902">2. septembri 2008. aasta</DATE> varjupaigaseaduse (Asylgesetz) (muudetud <DATE ISO="20160731">31. juuli 2016. aasta</DATE> integratsiooniseadusega (Integrationsgesetz)) (<HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. I, S., lk 1939) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>AsylG<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>), §-s 29 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="029.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>Varjupaigataotlus on vastuvõetamatu, kui</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tulenevalt [Dublini III<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="180" PAGE.FIRST="31" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 180, lk 31</REF.DOC.OJ>). Vt ka nõukogu <DATE ISO="20030218">18. veebruari 2003. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="050" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 50, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 109, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Dublini II määrus<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>).</P></NOTE>] määrusest […] või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Euroopa Liidu muudest õigusaktidest või rahvusvahelistest lepingutest,</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>mõni teine Euroopa Liidu liikmesriik on juba andnud välismaalasele § 1 lõike 1 punktis 2 viidatud rahvusvahelise kaitse […]<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>AsylG § 77 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Käesoleva seaduse alusel algatatud kohtuasjades lähtub kohus faktilisest ja õiguslikust olukorrast, mis valitses viimase kohtuistungi toimumise ajal; kui otsuse tegemisele ei eelnenud kohtuistungit, on määrava tähtsusega otsuse tegemise hetk. […]<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasjad C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Bashar Ibrahim, kaebaja kohtuasjas C‑297/17<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Kohtuasja C‑319/17 faktilised asjaolud on sisuliselt analoogsed nendega, mida käsitletakse eelotsusetaotluses kohtuasjas C‑297/17. Põhjendused ja eelotsuse küsimused on identsed nendega, mis esitati eelotsusetaotluses C‑297/17.</P></NOTE>, on Mahmud Ibrahimi ja Fadwa Ibrahimi poeg ning vend kolmele kaebajale,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>St Bushra, Mohammad ja Ahmad Ibrahim.</P></NOTE> kes, nagu ka nende vanemad, on kaebajad kohtuasjas C‑318/17.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebajad neis kohtuasjades lahkusid Süüriast 2012. aastal ning saabusid Bulgaariasse, kus neile anti <DATE ISO="20130226">26. veebruari</DATE> ja <DATE ISO="20130507">7. mai 2013. aasta</DATE> otsustega täiendav kaitse. 2013. aasta novembris jätkasid nad teekonda läbi Rumeenia, Ungari ja Austria ning saabusid Saksamaale, kus nad esitasid <DATE ISO="20131129">29. novembril 2013</DATE> uue varjupaigataotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT><DATE ISO="20140122">22. jaanuaril 2014</DATE> saatis Bundesamt Bulgaaria ametiasutustele asjaomaste isikute tagasivõtmispalved. Bulgaaria ametiasutused jätsid need <DATE ISO="20140128">28. jaanuari</DATE> ja <DATE ISO="20140210">10. veebruari 2014. aasta</DATE> kirjadega rahuldamata põhjendusega, et täiendava kaitse tõttu, mis oli põhikohtuasja kaebajatele kohtuasjades C‑297/17 ja C‑318/17 Bulgaarias juba antud, ei saa käesolevas asjas kohaldada Dublini III määruse tagasivõtmise süsteemi. Lisaks olevat pädev ametiasutus Bulgaarias kohalik piirivalve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Bundesamt jättis <DATE ISO="20140227">27. veebruari</DATE> ja <DATE ISO="20140319">19. märtsi 2014. aasta</DATE> otsustega rahuldamata kohtuasjade C‑297/17 ja C‑318/17 põhikohtuasja kaebajate varjupaigataotlused neid sisuliselt läbi vaatamata põhjendusega, et nad olid saabunud turvalisest kolmandast riigist, ning tegi korralduse toimetada nad Bulgaaria piiripunkti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Vastavalt <DATE ISO="20140520">20. mai</DATE> ja <DATE ISO="20140722">22. juuli 2014. aasta</DATE> otsusega jättis Verwaltungsgericht (halduskohus, Saksamaa) nende otsuste peale esitatud kaebused rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Oberverwaltungsgericht (liidumaa kõrgeim halduskohus, Saksamaa) tühistas <DATE ISO="20160218">18. veebruari 2016. aasta</DATE> otsustega Bulgaaria piiripunkti toimetamise korraldused, kuid jättis rahuldamata ülejäänud nõuded. Nimetatud kohus leiab, et varjupaigaõiguse andmisest Saksamaal põhikohtuasja kaebajatele kohtuasjades C‑297/17 ja C‑318/17 keelduti õigesti, kuna asjaomased isikud saabusid Saksamaale turvalisest kolmandast riigist. Bulgaaria piiripunkti toimetamise korraldused olevat aga siiski õigusvastased, kuna pole tuvastatud, kas Bulgaaria Vabariik on jätkuvalt valmis vastu võtma põhikohtuasja kaebajaid kohtuasjades C‑297/17 ja C‑318/17.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Kaebajad esitasid nende nõuete osalise rahuldamata jätmise otsuste peale kassatsioonkaebuse Bundesverwaltungsgerichtile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus). Nad väidavad eelkõige, et Dublini III määrusega kehtestatud süsteem on jätkuvalt kohaldatav ka pärast täiendava kaitse andmist. Bundesamt seevastu leiab, et varjupaigataotlused on nüüd vastuvõetamatud AsylG § 29 lõike 1 punkti 2 alusel, mille sisu vastab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a sisule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Selles olukorras otsustas Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2013/32 artikli 52 esimeses lõigus sisalduva üleminekusättega on vastuolus selliste liikmesriigi õigusnormide kohaldamine, mis näevad direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktiga a antud pädevusele tuginedes, mis on eelkäijaks olnud direktiiviga võrreldes ulatuslikum, ette rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuse, kui taotlejale on antud täiendav kaitse mõnes muus liikmesriigis, kuivõrd neid liikmesriigi õigusnorme tuleb liikmesriigi üleminekusätete puudumise tõttu kohaldada ka enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE> esitatud taotluste suhtes?</TXT><?PAGE NO="6"?><P>Kas direktiivi 2013/32 artikli 52 esimeses lõigus sisalduv üleminekusäte lubab liikmesriikidel direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktiga a antud ulatuslikumat pädevust kasutada tagasiulatuvalt, mille tagajärjel on vastuvõetamatud ka varjupaigataotlused, mis on esitatud enne kõnealuse ulatuslikuma pädevuse ülevõtmist liikmesriigi õigusse, kuid mille suhtes ei ole ülevõtmise kuupäevaks veel tehtud lõplikuks muutunud otsust?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2013/32 artikkel 33 annab liikmesriikidele valikuõiguse jätta varjupaigataotlus läbi vaatamata, kuna selle läbivaatamise eest on vastutav mõni muu riik (Dublini määrus) või kuna see on direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a alusel vastuvõetamatu?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui vastus teisele küsimusele on jaatav, ei luba liidu õigus liikmesriigil jätta rahvusvahelise kaitse taotlust direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a sätestatud pädevust kasutades vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna mõni teine liikmesriik on andnud täiendava kaitse, kui</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>taotleja palub talle teises liikmesriigis antud täiendavat kaitset täiendada (pagulasseisundi andmine) ja teise liikmesriigi varjupaigamenetluses esines või jätkuvalt esineb süsteemseid vigu või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>rahvusvahelise kaitse sisu, nimelt täiendava kaitse saajate elutingimused taotlejale täiendava kaitse juba andnud teises liikmesriigis</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>on vastuolus [harta] artikliga 4 ja/või EIÕK artikliga 3 või</P></ITEM><ITEM><P>ei vasta direktiivi 2011/95 artikli 20 ja sellele järgnevate artiklite nõuetele, rikkumata [harta] artiklit 4 või EIÕK artiklit 3?</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui vastus kolmanda küsimuse punktile b on jaatav, on see nii ka siis, kui täiendava kaitse saajatele ei anta toimetulekut tagavaid hüvitisi või antakse neid teiste liikmesriikidega võrreldes tunduvalt väiksemas mahus, kuid selles osas ei kohelda neid liikmesriigi enda kodanikest erinevalt?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kui vastus teisele küsimusele on eitav:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas Dublini III määrus on kohaldatav rahvusvahelise kaitse andmise menetluses, kui varjupaigataotlus esitati enne <DATE ISO="20140101">1. jaanuari 2014</DATE>, tagasivõtmispalve aga alles pärast 1. jaanuri 2014 ja taotlejale oli eelnevalt (2013. aasta veebruaris) palve saajaks olevas liikmesriigis juba antud täiendav kaitse?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kas Dublini määrustest võib välja lugeda, et vastutus taotluse läbivaatamise eest läheb taotleja tagasivõtmise palve esitajaks olnud liikmesriigile, kui palve saajaks olev vastutav liikmesriik on Dublini määruse alusel tähtaegselt esitatud tagasivõtmispalve tagasi lükanud ja selle asemel viidanud riikidevahelisele tagasivõtmislepingule?<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑438/17</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>T. Magamadov esitas 2007. aastal varjupaigataotluse Poolas, kus talle <DATE ISO="20081013">13. oktoobri 2008. aasta</DATE> otsusega anti täiendav kaitse. 2012. aasta juunis saabus ta koos naise ja lapsega Saksamaale, kus esitas <DATE ISO="20120619">19. juunil 2012</DATE> varjupaigataotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Bundesamt saatis <DATE ISO="20130213">13. veebruaril 2013</DATE> tagasivõtmispalve Poola ametiasutustele, kes teatasid <DATE ISO="20130218">18. veebruaril 2013</DATE> valmisolekust T. Magamadov ja ta pere tagasi võtta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT><DATE ISO="20130313">13. märtsi 2013. aasta</DATE> otsuses leidis Bundesamt sisulise läbivaatamiseta, et T. Magamadovi ja tema pere varjupaigataotlused on vastuvõetamatud, kuna taotluste läbivaatamise eest vastutav liikmesriik on Poola Vabariik, ning tegi korralduse anda nad üle Poolale. Kuna üleandmine ei toimunud määratud tähtaja jooksul T. Magamadovi naise terviseprobleemide tõttu, võttis Bundesamt <DATE ISO="20130924">24. septembri 2013. aasta</DATE> otsusega tagasi oma <DATE ISO="20130313">13. märtsi 2013. aasta</DATE> otsuse põhjendusega, et Saksamaa Liitvabariigist oli saanud vastutav liikmesriik nimetatud tähtaja möödumise tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT><DATE ISO="20140623">23. juuni 2014. aasta</DATE> otsusega jättis Bundesamt kaebaja rahvusvahelise kaitse ja varjupaigataotluse rahuldamata põhjendusega, et ta saabus Poolast, ning tegi otsuse, et ta tuleb saata tagasi nimetatud liikmesriiki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT><DATE ISO="20150519">19. mai 2015. aasta</DATE> otsusega jättis Verwaltungsgericht (halduskohus, Saksamaa) selle otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT><DATE ISO="20160421">21. aprilli 2016. aasta</DATE> otsusega tühistas Oberverwaltungsgericht (liidumaa kõrgeim halduskohus) Bundesamti <DATE ISO="20140623">23. juuni 2014. aasta</DATE> otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Oberverwaltungsgericht (liidumaa kõrgeim halduskohus) leidis, et Saksa põhiseaduse (Grundgesetz) § 16a lõike 2 esimeses lauses sätestatud reegel, mille kohaselt ei anta varjupaika turvalisest riigist tulnud välismaalasele, ei ole põhikohtuasjas kohaldatav AsylG § 26a lõike 1 kolmanda lause punktis 2 ette nähtud erandi tõttu, mille kohaselt turvalise kolmanda riigi reegel ei kehti, juhul kui, nagu käesolevas asjas, on Saksamaa Liitvabariigist saanud vastutav liikmesriik liidu õiguse kohaselt. Kuna põhikohtuasjas käsitletav varjupaigataotlus on esitatud enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE>, tuleks kohaldada direktiivi 2005/85. Kuid nimetatud direktiivi artikli 25 lõige 2 võimaldab Oberverwaltungsgerichti hinnangul varjupaigataotluse sisulise läbivaatamiseta rahuldamata jätta vaid juhul, kui mõni teine liikmesriik on omistanud asjaomasele isikule pagulasseisundi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariik esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Bundesverwaltungsgerichtile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus). Saksamaa Liitvabariik väidab eelkõige, et kuna kaebuse esitajale anti rahvusvaheline kaitse Poolas, on põhikohtuasjas käsitletav varjupaigataotlus vastuvõetamatu tulenevalt AsylG § 29 lõike 1 punktist 2, mille sisu vastab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a sisule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>T. Magamadov leiab, et varjupaigataotlus, mille ta esitas <DATE ISO="20120619">19. juunil 2012</DATE>, ei ole vastuvõetamatu, kuna Poola Vabariik ei andnud talle mitte pagulasseisundit, vaid üksnes täiendava kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Bundesamti <DATE ISO="20140623">23. juuni 2014. aasta</DATE> otsus on vastu võetud enne direktiivi 2013/32 jõustumist ning et põhikohtuasjas kõne all olevate faktiliste asjaolude suhtes tuleb kohaldada Dublini II määrust, mitte Dublini III määrust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Selles olukorras otsustas Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2013/32 artikli 52 esimeses lõigus sisalduva üleminekusättega on vastuolus selliste liikmesriigi õigusnormide kohaldamine, mis näevad direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktiga a antud pädevusele tuginedes, mis on eelkäijaks olnud direktiiviga võrreldes ulatuslikum, ette rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuse, kui taotlejale on antud täiendav kaitse mõnes muus liikmesriigis, kuivõrd liikmesriigi neid õigusnorme tuleb liikmesriigi üleminekusätete puudumise tõttu kohaldada ka enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE> esitatud taotluste suhtes?</TXT><P>Kas eeltoodu kehtib igal juhul siis, kui varjupaigataotluse suhtes kohaldatakse [Dublini III] määruse artikli 49 alusel veel tervikuna [Dublini II] määruse sätteid?</P></NP></ITEM><?PAGE NO="8"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2013/32 artikli 52 esimeses lõigus sisalduv üleminekusäte lubab liikmesriikidel direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktiga a antud ulatuslikumat pädevust kasutada tagasiulatuvalt, mille tagajärjel on vastuvõetamatud ka varjupaigataotlused, mis on esitatud enne direktiivi 2013/32 jõustumist ja kõnealuse ulatuslikuma pädevuse ülevõtmist liikmesriigi õigusse, kuid mille suhtes ei ole ülevõtmise kuupäevaks veel tehtud lõplikuks muutunud otsust?<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu presidendi <DATE ISO="20170609">9. juuni 2017. aasta</DATE> määrusega liideti kohtuasjad C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 kirjalikuks ja suuliseks menetlemiseks ning kohtuotsuse tegemiseks, kuna eelotsuse küsimused olid nimetatud kolmes kohtuasjas identsed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palus Euroopa Kohtul kohaldada nendes kohtuasjades kiirendatud menetlust Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 1 alusel. Euroopa Kohtu president otsustas <DATE ISO="20170714">14. juulil 2017</DATE> jätta selle taotluse rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palus Euroopa Kohtul kohaldada ka kohtuasjas C‑438/17 kiirendatud menetlust Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 1 alusel. Euroopa Kohtu president otsustas <DATE ISO="20170919">19. septembril 2017</DATE> jätta selle taotluse rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu <DATE ISO="20180130">30. jaanuari 2018. aasta</DATE> määrusega liideti kohtuasjad C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17 kirjalikuks ja suuliseks menetlemiseks ning kohtuotsuse tegemiseks</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 esitanud põhikohtuasja kaebuse esitajad, Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola valitsus ning Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on kohtuasjas C‑438/17 esitanud Saksamaa, Poola ja Ungari valitsus ning komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Ühisel kohtuistungil kohtuasjas C‑163/17 ja liidetud kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17, mis toimus <DATE ISO="20180508">8. mail 2018</DATE>, esitasid oma suulised seisukohad nende põhikohtuasjade kaebuse esitajad, Bundesamt, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Madalmaade ja Ühendkuningriigi valitsus ning komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene eelotsuse küsimus kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 ning kaks eelotsuse küsimust kohtuasjas C‑438/17</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Esimene eelotsuse küsimus kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 ning kaks eelotsuse küsimust kohtuasjas C‑438/17 puudutavad direktiivi 2013/32 üleminekusätte ehk nimetatud direktiivi artikli 52 esimese lõigu tõlgendamist. Küsimustega soovitakse sisuliselt teada, kumba kahest direktiivist, kas direktiivi 2013/32 või direktiivi 2005/85 tuleb kohaldada põhikohtuasja kaebuse esitajate <DATE ISO="20131129">29. novembri 2013. aasta</DATE> varjupaigataotlusele kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 ja<?PAGE NO="9"?> põhikohtuasja kaebuse esitaja <DATE ISO="20120619">19. juuni 2012. aasta</DATE> varjupaigataotlusele kohtuasjas C‑438/17.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>[d]irektiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a on laiendatud võimalust, mis oli ette nähtud juba direktiivi 2005/85 artikli 25 lõike 2 punktis a, st jätta varjupaigataotlus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, võimaldades nüüd liikmesriikidel pidada varjupaigataotlust vastuvõetamatuks, kui teine liikmesriik on andnud täiendava kaitse<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>. (Vt kohtuasjas C‑297/17 esitatud eelotsusetaotluse punkt 15). <DATE ISO="20180508">8. mail 2018. aastal</DATE> toimunud ühisel kohtuistungil vaidles Ühendkuningriigi valitsus vastu eelotsusetaotluse esitanud kohtu tõlgendusele direktiivi 2005/85 artikli 25 lõike 2 punkti a kohta. Nimetatud valitsus väitis eelkõige, et direktiivi 2005/85 artikli 3 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik, juhul kui ta kasutab varjupaigataotluste ja täiendava kaitse taotluste puhul ühist menetlust, kohaldama nimetatud direktiivi kogu menetluse vältel. Neil asjaoludel väitis Ühendkuningriigi valitsus, et direktiivi 2005/85 artikli 25 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik võib pidada varjupaigataotlust vastuvõetamatuks, kui teine liikmesriik on andnud täiendava kaitse. Ma ei nõustu sellise tõlgendamisega. Lisaks sellele, et direktiivi 2005/85 artikli 25 lõike 2 punktis a viidatakse sõnaselgelt pagulasseisundile, leian ka, et Ühendkuningriigi valitsus ajab segi pagulasseisundi või rahvusvahelise kaitse andmise menetluse liikmesriikides ja pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on AsylG § 29 lõike 1 punkti 2 kohaselt, millega võetakse üle direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkt a, varjupaigataotlus vastuvõetamatu, juhul kui teine liidu liikmesriik on juba andnud välismaalasele rahvusvahelise kaitse. Nimetatud kohus lisab, et AsylG § 77 lõike 1 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>kohaselt on nõutav kohaldada AsylG § 29 lõike 1 punkti 2 ka enne selle seaduse jõustumist esitatud taotlustele, kui nende suhtes ei ole veel tehtud lõplikuks muutunud otsust. […] Asjaomaste isikute ootus, et varasem õiguslik kord püsib, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates vähem oluline kui uue korra eesmärk vältida teisest rännet pärast kaitse saamist vastavalt direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktile a<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>. (Vt kohtuasjas C‑297/17 esitatud eelotsusetaotluse punkt 20.)</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Oluline on märkida, et direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt võivad liikmesriigid pidada rahvusvahelise kaitse taotlust – see tähendab pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi taotlust – vastuvõetamatuks juhul, kui mõni teine liikmesriik on andnud rahvusvahelise kaitse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20160317">17. märtsi 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mirza</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑695/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:188">EU:C:2016:188</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punkti 43 kohaselt on direktiivi 2013/32 artikli 33 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>eesmärk […] leevendada rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kohustust, määratledes juhud, millal niisugune taotlus loetakse vastuvõetamatuks<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>. Direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud vastuvõetamatuse põhjendus võimaldab liikmesriikidel sisulise läbivaatuseta rahvusvahelise kaitse taotlused rahuldamata jätta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Seevastu direktiivi 2005/85<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Direktiiv 2005/85 tunnistati alates <DATE ISO="20150721">21. juulist 2015</DATE> kehtetuks direktiivi 2013/32 artikliga 53.</P></NOTE> artikli 25 lõike 2 punkti a kohaselt võisid liikmesriigid lugeda rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuks juhul, kui mõni teine liikmesriik oli omistanud <HT TYPE="ITALIC">pagulasseisundi</HT>. Seetõttu ei saanud selle sätte kohaselt pagulasseisundi taotlust pidada vastuvõetamatuks, kui teine liikmesriik oli andnud täiendava kaitse seisundi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et AsylG § 29 lõike 1 punkt 2 vastab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud tingimustele, kuid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>ei ole […] selles osas […] kooskõlas<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> direktiivi 2005/85 artikli 25 lõike 2 punktiga a. Viimati nimetatud sätte kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>[l]iikmesriigid võivad lugeda varjupaigataotluse […] vastuvõetamatuks, kui […] mõni teine liikmesriik on omistanud pagulasseisundi<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et kõnealuse kahe sätte ulatuse vahel on selge erinevus: liikmesriikidel on direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a alusel laialdasem õigus tunnistada rahvusvahelise kaitse taotlus vastuvõetamatuks kui direktiivi 2005/85 artikli 25 lõike 2 punkti a alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Poola valitsus väidab, et kahe sätte, see tähendab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a ja direktiivi 2005/85 artikli 25 lõike 2 punkti a võrdlusest nähtub selgelt, et direktiiv 2013/32 laiendas liikmesriigi pädevuse ulatust lugeda taotlus vastuvõetamatuks. Nimetatud valitsus märgib, et praegu võib taotluse tunnistada vastuvõetamatuks mitte üksnes juhul, kui taotlejale on antud teises liikmesriigis pagulasseisund, vaid ka juhul, kui tal on seal täiendav kaitse. Seevastu direktiivi 2005/85 alusel võis nimetatud valitsuse arvates pidada taotlust vastuvõetamatuks vaid juhul, kui taotlejale oli antud pagulasseisund teises liikmesriigis.</P></NOTE> Seetõttu on rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõetavuse puhul oluline teada, kumb nimetatud kahest direktiivist on kohaldatav põhikohtuasjadele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Sellega seoses on direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu esimeses lauses sätestatud, et liikmesriigid kohaldavad liikmesriigi õiguse sätteid, millega võetakse üle eelkõige kõnealuse direktiivi artikkel 33, rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes ning rahvusvahelise kaitse äravõtmise menetluste suhtes, mis esitatakse või mis algatatakse <HT TYPE="ITALIC">pärast</HT> <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015. aastal</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Tuleb märkida, et direktiivi 2013/32 artikli 51 lõike 1 kohaselt pidi kõnealuse direktiivi artikkel 33 olema üle võetud hiljemalt <DATE ISO="20150720">20. juuliks 2015</DATE>. Lisaks, kõnealuse direktiivi artikli 53 kohaselt tunnistati direktiiv 2005/85 kehtetuks alates <DATE ISO="20150721">21. juulist 2015</DATE>. Põhikohtuasjades on täiendav kaitse antud ja pagulasseisundi taotlused esitatud enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE>.</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/><HT TYPE="ITALIC">või varasemal kuupäeval</HT><QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 ettevalmistavatest materjalidest nähtub, et sõnad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>või varasemal kuupäeval<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, mida ei olnud komisjoni ettepaneku (KOM(2009) 554) tekstis, lisas direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu esimesse lausesse nõukogu esimesel lugemisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt nõukogu esimesel lugemisel seisukoht (EL) nr 7/2013 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud), mille nõukogu võttis vastu <DATE ISO="20130606">6. juunil 2013</DATE> (C 179 E, lk 27), artikkel 52.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>See lisandus on käesolevate eelotsusetaotluste aluseks. Tuleb nentida, et kõnealune säte on klassikaline näide halvast õigusakti koostamisest või otsustamatusest, mis on aluseks paljudele kaebustele ning toob seega kaasa märkimisväärse ressursside raiskamise nii riikide kui ka Euroopa tasandil, rääkimata probleemidest, millega peavad kokku puutuma – kas või tähtaegade osas – õigussubjektid, kellel on niigi raskusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Nende sõnadeta oleks direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu esimene lause täiesti selge ning <DATE ISO="20150720">20. juuli 2015</DATE> oleks ainus asjakohane kuupäev, mille alusel otsustada, millist direktiivi kohaldatakse. Pealegi, milleks on vaja säilitada sõnu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>pärast <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE><QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, kui viidatakse ka enne seda kuupäeva esitatud taotlustele?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Selleks et lahendada küsimus, kas kuupäev <DATE ISO="20150720">20. juuli 2015</DATE> on asjakohane, et määrata kindlaks direktiivi 2013/32 <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldamisala, siis leian, nii nagu Poola valitsus ja komisjon oma seisukohtades, et direktiivi 2013/32 artikli 52 esimest lõiku tuleb käsitleda tervikuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu teise lause kohaselt on taotlused, mis esitati <HT TYPE="ITALIC">enne</HT> <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE>, ja pagulasseisundi äravõtmise menetlused, mis algatati <HT TYPE="ITALIC">enne</HT> seda kuupäeva, reguleeritud direktiivi 2005/85 kohaste õigus- ja haldusnormidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Sellest täiesti selgest ja imperatiivsest sättest tuleneb, et põhikohtuasja kaebuse esitajate varjupaigataotlused, mis kõik on esitatud enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE>, on reguleeritud direktiivi 2005/85 kohaste õigus- ja haldusnormidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Võttes arvesse direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu teise lause kohustuslikkust, ei saa sellised liikmesriigi õigusnormid nagu AsylG § 77 lõige 1 määrata kindlaks direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a ega direktiivi 2005/85 artikli 25 lõike 2 punkti a <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> ulatust.</P></NOTE> Kui direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu esimeses lauses sisalduvaid sõnu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>või varasemal kuupäeval<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> tuleks tõlgendada nii, et need jätavad liikmesriikidele võimaluse kohaldada enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE> esitatud taotlustele liikmesriigi õigusnorme, millega võetakse üle direktiiv 2013/32, läheks see tõlgendamine kardinaalselt vastuollu direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu teise lausega ning moonutaks selget mõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Ma ei näe põhjust, miks peaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>ohverdama<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu teise lause selge mõtte selleks, et mõtestada väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>või varasemal kuupäeval<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>, mis tõi nimetatud lõigu esimesse lausesse kahemõttelisuse või lausa vastuolu. Kuna vaidlusaluses punktis on direktiiv 2013/32 piiravam kui direktiiv 2005/85, ei ole isegi vaja analüüsida komisjoni väidet, et direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu esimene lause võimaldab tagasiulatuvalt kohaldada kõnealuse direktiivi sätteid, mis on varjupaigataotlejale soodsamad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Komisjon leiab, et direktiivi 2013/32 sätteid ja selle ülevõtmismeetmeid võib kohaldada enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE> esitatud taotlustele vaid juhul, kui need on varjupaigataotlejale soodsamad kui direktiivi 2005/85 sätted ning et seetõttu on need kooskõlas soodsama kohtlemise põhimõttega, mis on ette nähtud direktiivi 2005/85 artiklis 5. Komisjoni arvates võib väljendil <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>või varasemal kuupäeval<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> ainult sellistel juhtudel olla praktiline tähendus. <DATE ISO="20180508">8. mai 2018. aasta</DATE> kohtuistungil märkis T. Magamadovi (C‑438/17) advokaat, et väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>või varasemal kuupäeval<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> viitab direktiivi 2013/32 ettenähtust varasemale ülevõtmisele.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Seetõttu on direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu esimese lause ainus loogiline tõlgendus selline, et taotlused, mis on esitatud <HT TYPE="ITALIC">pärast</HT> <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE>, ja pagulasseisundi äravõtmise menetlused, mis on algatatud <HT TYPE="ITALIC">pärast</HT> seda kuupäeva, on reguleeritud direktiivi 2013/32 ülevõtmiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormidega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega kohtuasjas C‑438/17 soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus ka veel teada, kas asjaolu, et nimetatud põhikohtuasja kaebuse esitaja 2012. aasta juunis esitatud varjupaigataotlus kuulub veel täielikult Dublini II määruse kohaldamisalasse,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Dublini III määrus jõustus <DATE ISO="20140101">1. jaanuaril 2014</DATE>.</P></NOTE> on direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu esimese lause tõlgendamisel asjakohane. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et Dublini II määruse kohaldatavus käesolevas asjas võib minna vastuollu sellise liikmesriigi õigusnormi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>See tähendab AsylG § 29 lõike 1 punkt 2.</P></NOTE> tagasiulatavalt kohaldamisega, mis on vastu võetud kõnealuse direktiivi artikli 33 lõike 2 punktiga a antud ulatuslikumale pädevusele tuginedes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus väidab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>Saksamaa Liitvabariik võiks sellisel juhul tõesti olla (muutuda) Dublini süsteemi alusel rahvusvaheliselt vastutav(aks) sellise (uue) varjupaigataotluse, millega soovitakse saada (tõhusamat) pagulase kaitset, sisulise läbivaatamise ja lahendamise eest, millist tal ei oleks tulnud sisuliselt läbi vaadata ega lahendada sätete alusel, millega võeti tagasiulatuvalt üle direktiivi 2013/32/EL artikli 33 lõike 2 punkt a. Direktiivi 2013/32/EL artikli 33 lõike 1 sõnastus, milles viidatakse ainult Dublini III määrusele, võiks kõneleda selle kasuks, et sätet ei kohaldata igal juhul juhtudele, mis kuuluvad veel täielikult Dublini II määruse kohaldamisalasse<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> (kohtuasjas C‑438/17 esitatud eelotsusetaotluse punkt 16).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Kuna minu vastusest käesoleva ettepaneku punktis 54 nähtub, et direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a ei kohaldata enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE>, mil Dublini III määrus oli juba jõus, siis ei kerki küsimust, kas Dublini II määrusega on vastuolus sellise liikmesriigi õigusnormi, mis on vastu võetud kõnealuse direktiivi artikli 33 lõike 2 punktiga a antud ulatuslikumale pädevusele tuginedes, tagantjärele kohaldamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Teise eelotsuse küsimusega kohtuasjas C‑438/17 soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi 2013/32 artikli 52 esimene lõik lubab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktiga a antud ulatuslikumat pädevust kasutada tagasiulatuvalt varjupaigataotluste puhul, mida ei ole kõnealuse kasutamise hetkeks veel lahendatud, kuid mis on juba esitatud enne direktiivi 2013/32 jõustumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas selle küsimuse seetõttu, et erinevalt varjupaigataotlustest kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17, mis on esitatud <DATE ISO="20131129">29. novembril 2013</DATE>, on T. Magamadovi <DATE ISO="20120619">19. juuni 2012. aasta</DATE> varjupaigataotlus esitatud enne direktiivi 2013/32 jõustumist. Direktiivi 2013/32 artikli 54 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>jõustub [see] kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>. Direktiiv 2013/32 avaldati Euroopa Liidu Teatajas <DATE ISO="20130629">29. juunil 2013</DATE>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kuna minu vastusest käesoleva ettepaneku punktis 54 nähtub, et direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a ei kohaldata enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE>, siis ei kerki enam ka küsimust, kas direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu esimene lause lubab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktiga a antud ulatuslikumat pädevust kasutada tagasiulatuvalt varjupaigataotluste puhul, mida ei ole kõnealuse kasutamise hetkeks veel lahendatud, kuid mis on juba esitatud enne direktiivi 2013/32 jõustumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades leian, et direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõiguga on vastuolus enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE> esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes selliste liikmesriigi õigusnormide kohaldamine, millega võetakse üle direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkt a ja tekitatakse vastuvõetamatuse alus, kui taotleja on saanud teises liikmesriigis täiendava kaitse. Asjaolu, et varjupaigataotlus kuulub veel täielikult Dublini II määruse kohaldamisalasse Dublini III määruse artikli 49 kohaselt või et varjupaigataotlus on esitatud enne direktiivi 2013/32 jõustumist ja selle ülevõtmist liikmesriigi õigusse, ei oma tähtsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Oluline on märkida, et minu vastuse tõttu esimesele eelotsuse küsimusele kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 ja kahele küsimusele kohtuasjas C‑438/17 langeb ära eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 esitatud ülejäänud küsimuste ese. Analüüsin neid seetõttu vaid juhuks, kui Euroopa Kohus ei nõustu esimesele küsimusele pakutud vastusega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Selle eelotsuse küsimusega, mis puudutab konkreetselt direktiivi 2013/32 artikli 33 tõlgendamist, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas liikmesriikidel on valikuõigus jätta varjupaigataotlus Dublini II määruse ja Dublini III määruse alusel läbi vaatamata põhjendusega, et nimetatud määruste alusel on mõni teine liikmesriik vastutav rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Märgin, et <DATE ISO="20170405">5. aprilli 2017. aasta</DATE> määruse kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ahmed</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑36/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:273">EU:C:2017:273</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 42 otsustas Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>[Dublini III] määruse […] sätted ja põhimõtted, mis otseselt või kaudselt reguleerivad tagasivõtmispalve esitamise tähtaega, ei ole kohaldatavad sellises olukorras […], kus kolmanda riigi kodanik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse liikmesriigis pärast seda, kui teine liikmesriik on andnud talle täiendava kaitse<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>. Kuid Euroopa Kohus ei otsustanud nimetatud määruses, kas liikmesriikidel on valikuõigus jätta varjupaigataotlus Dublini III määruse alusel läbi vaatamata või jätta taotlus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt.</P></NOTE> või jätta taotlus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Komisjoni arvates saab seda küsimust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>põhjendada asjaoluga, et Saksa õiguses on AsylG § 29 lõike 1 punktis 2 ette nähtud vastuvõetamatuse põhjendus, <HT TYPE="ITALIC">juhul kui</HT> teine liikmesriik vastutab [Dublini III] määruse sätete alusel varjupaigataotluse läbivaatamise eest<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> (komisjoni seisukohtade punkt 22, kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Leian, et direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 1 sõnastusest ning eelkõige väljendist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>[l]isaks juhtudele, kus taotlust ei vaadata läbi vastavalt [Dublini III] määrusele<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>, et liikmesriigil on valikuõigus jätta varjupaigataotlus läbi vaatamata seetõttu, et teine liikmesriik on vastutav, või jätta taotlus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Sellega seoses leian, nagu ka komisjon oma seisukohtades,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Põhikohtuasja kaebuse esitajad kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 leiavad, et Dublini määrust ei saa enam kohaldada, juhul kui, nagu käesolevas kohtuasjas, Dublini II määruse kohaselt vastutav liikmesriik on keeldunud asjaomast isikut vastu võtmast. Saksamaa valitsus leiab, et Dublini III määrus ei ole enam kohaldatav juhul, kui pagulastele on juba antud rahvusvaheline kaitse. Ta leiab, et direktiivi 2013/32 artiklis 33 tehakse vahet kahe juhu vahel, mil varjupaigataotlust sisuliselt läbi ei vaadata: ühelt poolt vastuvõetamatus Dublini III määruse sätete kohaselt ja teiselt poolt vastuvõetamatus, mis tuleneb nimetatud direktiivi artikli 33 lõikes 2 nimetatud põhjustest. Saksamaa valitsuse arvates ei ole seega õigusnormide vahel konkurentsi ega ka valikuvõimalust.</P></NOTE> et direktiivi 2013/32 artikli 33 lõikes 1 ei sätestata mingit järjestust või hierarhiat eeskirjade vahel, mis käsitlevad vastutava liikmesriigi kindlaksmääramist ja vastuvõetamatuse aluseid, mis on ette nähtud direktiivi 2013/32 artikli 33 lõikes 2. Sellest järeldub, et liikmesriik ei ole kohustatud kõigepealt analüüsima, kas ta on vastutav rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, ning võib jätta taotluse läbi vaatamata mõnel direktiivi 2013/32 artikli 33 lõikes 2 ette nähtud vastuvõetamatuse alusel. Kuna asjaomaste eeskirjade vahel ei ole järjestust ega hierarhiat, on see valikuvabadus oluline ka menetlusökonoomia seisukohast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas ja neljas küsimus kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimusega kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktiga a on vastuolus, kui liikmesriik jätab vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata varjupaigataotluse, mille on esitanud taotleja, kellele teine liikmesriik on juba andnud täiendava kaitse, ühelt poolt juhul, kui varjupaigamenetluses kõnealuses teises liikmesriigis esines ja jätkuvalt esineb süsteemseid vigu, ja teiselt poolt juhul, kui täiendava kaitse saajate elutingimused kõnealuses teises liikmesriigis on vastuolus harta artikliga 4 ja EIÕK artikliga 3 või ei vasta direktiivi 2011/95 artikli 20 ja sellele järgnevate artiklite nõuetele, rikkumata siiski harta artiklit 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Neljanda küsimusega kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas liidu õigusega on vastuolus, kui liikmesriik kohaldab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud vastuvõetamatuse põhjendust rahvusvahelise kaitse taotlusele, juhul kui rahvusvahelise kaitse saajatele ei anta toimetulekut tagavaid hüvitisi või antakse neid teiste liikmesriikidega võrreldes tunduvalt väiksemas mahus, kuid selles osas ei kohelda neid liikmesriigi enda kodanikest erinevalt ning harta artiklit 4 ei rikuta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et eelotsusetaotlus ei sisalda <HT TYPE="ITALIC">mitte mingisugust</HT> teavet rahvusvahelise kaitse andmise menetluse kohta Bulgaarias ega rahvusvahelise kaitse saajate elutingimuste kohta kõnealuses liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Analüüsin kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 esitatud kolmanda eelotsuse küsimuse teist osa koos neljanda küsimusega ning seejärel analüüsin kolmanda küsimuse esimest osa.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmanda küsimuse teine osa ja neljas küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Selle eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>liidu õigus kohustab analüüsima teises liikmesriigis täiendava kaitse saajana tunnustatud isiku uut taotlust vaatamata direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a rakendamist käsitlevale liikmesriigi õigusnormile, juhul kui täiendava kaitse saajate elutingimused seal rikuvad EIÕK artiklit 3 [ja harta artiklit 4] või ei vasta direktiivi 2011/95/EL artikli 20 ja sellele järgnevate artiklite nõuetele, jäädes allapoole asjakohast piiri<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused harta artikli 4 kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb liidu teisese õiguse normide tõlgendamisel ja kohaldamisel järgida hartaga tagatud põhiõigusi. Ebainimliku või alandava karistamise või kohtlemise keeld, mis on ette nähtud harta artiklis 4, on seejuures äärmiselt oluline, kuna see on absoluutne ja otseselt seotud inimväärikuse austamisega, millele viitab harta artikkel 1.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu hinnangul vastab harta artiklis 4 ette nähtud ebainimliku või alandava kohtlemise keeld EIÕK artiklis 3 toodud keelule ja seetõttu on selle tähendus ja ulatus vastavalt harta artikli 52 lõikele 3 samad, mis talle on antud konventsioonis (<DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Lisaks nähtub EÕIK artikli 15 lõikest 2, et EÕIK artiklist 3 ei saa teha erandit, ning Euroopa Kohus on kinnitanud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat EIÕK artikli 3 kohta tuleb arvesse võtta harta artikli 4 tõlgendamisel (<DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Euroopa ühine varjupaigasüsteem loodi raamistikus, mis võimaldas eeldada, et kõik selles osalevad riigid, nii liikmesriigid kui ka kolmandad riigid, järgivad põhiõigusi, sealhulgas Genfi konventsioonil ja 1967. aasta protokollil põhinevaid ning EIÕKs sätestatud õigusi, ja et liikmesriigid võivad selles suhtes üksteist usaldada. Neil asjaoludel otsustas Euroopa Kohus, et tuleb eeldada, et igas liikmesriigis toimub varjupaigataotluste menetlemine kooskõlas harta, Genfi konventsiooni ja EIÕK nõuetega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid78–80).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Hoolimata sellest kooskõla eeldusest on Euroopa Kohus aga ka otsustanud, et ei saa välistada, et praktikas esineb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi funktsioneerimisel teatud liikmesriigis suuri probleeme, mistõttu on olemas tõsine oht, et varjupaigataotlejaid koheldakse sellesse liikmesriiki saatmisel viisil, mis ei ole kooskõlas nende isikute põhiõigustega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT><DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 99 täpsustas Euroopa Kohus selgelt, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>et [Dublini III] määruse […] kohaldamine, mis tugineb ümberlükkamatule eeldusele, et varjupaigataotleja taotluse läbivaatamise eest esmajärjekorras vastutavas liikmesriigis kaitstakse varjupaigataotleja põhiõigusi, ei ole vastavuses liikmesriikide kohustusega tõlgendada ja kohaldada [Dublin III] määrust […] kooskõlas põhiõigustega<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>. Niisiis on tegemist ümberlükatava kooskõlas olemise eeldusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus märkis ka <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 86–94 ja 106, et varjupaigataotlejate üleandmine Dublini süsteemi raames võib teatavatel tingimustel olla vastuolus harta artiklis 4 sätestatud keeluga. Niisiis otsustas Euroopa Kohus, et varjupaigataotlejal tekib reaalne oht saada koheldud ebainimlikult või alandavalt selle artikli<?PAGE NO="14"?> tähenduses, kui ta antakse üle liikmesriigile, mille puhul on tõsiselt alust arvata, et selle <HT TYPE="ITALIC">varjupaigamenetluses ja taotlejate vastuvõtutingimustes on süsteemsed vead</HT>. Järelikult on liikmesriigid selles artiklis ette nähtud keeldu arvestades kohustatud mitte teostama Dublini süsteemi raames üleandmisi liikmesriigile, kui neile ei saa olla teadmata, et selles riigis esinevad sellised vead.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt selle kohta ka <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT><DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tehti olukorra suhtes, mis oli analoogne Euroopa Inimõiguste Kohtu <DATE ISO="20110121">21. jaanuari 2011. aasta</DATE> kohtuotsuses M. S. S. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia ja Kreeka<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>CE:ECHR:2011:0121JUD003069609.</P></NOTE> käsitletuga ja puudutas EÕIK artiklit 3 ehk varjupaigataotleja üleandmist Belgia ametiasutuste poolt Kreekale, kes oli taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Tuleb märkida, et analüüsides rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtmise tingimusi Kreekas, võttis Euroopa Inimõiguste Kohus arvesse kohustusi, mis tulenesid Kreeka ametiasutustele nõukogu <DATE ISO="20030127">27. jaanuari 2003. aasta</DATE> direktiivist 2003/9/EÜ, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="031" PAGE.FIRST="18" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 31, lk 18</REF.DOC.OJ>), millega on kehtestatud rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (EIK <DATE ISO="20110121">21. jaanuari 2011. aasta</DATE> otsus M. S. S <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia ja Kreeka, CE:ECHR:2011:0121JUD003069609, punkt 263).</P></NOTE> <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 88 nentis Euroopa Kohus, et Euroopa Inimõiguste Kohus leidis muu hulgas, et Belgia Kuningriik oli rikkunud EIÕK artiklit 3 esiteks sellega, et asetas hageja ohtu, mis lähtub Kreekas varjupaigamenetluses esinevatest puudustest, kuna Belgia ametiasutused teadsid või pidid teadma, et hagejal polnud mingit tagatist, et Kreeka ametiasutused ta varjupaigataotluse põhjalikult läbi vaatavad, ja teiseks sellega, et asetasid hageja teadlikult olukorda, kus ta pidi viibima sellistes kinnipidamis- ja elamistingimustes, mis kujutavad endast alandavat kohtlemist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus leidis oma otsuses, et <HT TYPE="ITALIC">äärmine vaesus</HT> võib tekitada probleeme EÕIK artikli 3 seisukohast. Seejärel nentis EIK, et kaebaja olukord oli eriti tõsine. Euroopa Inimõiguste Kohus märkis, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>[kaebaja rääkis,] et ta elas kuude kaupa äärmises vaesuses ning tal ei olnud võimalik rahuldada isegi kõige elementaarsemaid vajadusi: süüa, end pesta ja omada elukohta. Sellele lisandus pidev hirm, et teda rünnatakse ja röövitakse ning täielik lootusetus olukorra paranemise suhtes<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> (EIK <DATE ISO="20110121">21. jaanuari 2011. aasta</DATE> otsus M. S. S <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia ja Kreeka, CE:ECHR:2011:0121JUD003069609, punktid 252–254). Kõnealuse kohtuotsuse punktis 263 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et Kreeka ametiasutused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>ei võtnud nõuetekohaselt arvesse kaebaja kui varjupaigataotleja haavatavust ning neid tuleb nende passiivsuse tõttu pidada vastutavaks tingimuste eest, milles kaebaja kuude kaupa viibis, elades tänaval ilma rahata, juurdepääsuta sanitaarruumidele, omamata vahendeid, et oma põhivajadusi rahuldada. Kohus leiab, et kaebajat on koheldud alandavalt ja tema inimväärikust ei ole austatud ning see olukord on kahtlemata tekitanud temas hirmu, ahastust ja alaväärsustunnet, mis võivad viia meeleheiteni. Kohus leiab, et sellised elutingimused koos pikaajalise teadmatusega, milles ta viibis, ning täieliku lootusetusega olukorra paranemise suhtes on jõudnud raskusastmele, mis vastab [EÕIK] artiklile 3<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Ehkki <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis käsitles varjupaigamenetluses ja varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustes süsteemseid puudusi palve saajaks olevas liikmesriigis, tulenev kohtupraktika kodifitseeriti 2013. aastal Dublini III määruse artikli 3 lõike 2 teises lõigus, on Euroopa Kohus siiski otsustanud, et sellest ei saa järeldada, et igasugune põhiõiguste rikkumine vastutava liikmesriigi poolt mõjutab teiste liikmesriikide kohustust järgida Dublini III määruse sätteid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Dublini III määruse eesmärkide ja süsteemiga ei oleks nimelt kooskõlas, kui ühist varjupaigasüsteemi reguleerivate eeskirjade mis tahes eiramine oleks piisav, et takistada varjupaigataotleja üleandmist esmajärjekorras vastutavale liikmesriigile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Mis puutub ohtudesse, mis on seotud rahvusvahelise kaitse taotleja <HT TYPE="ITALIC">üleandmise endaga</HT>, siis Euroopa Kohus on otsustanud <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 65, et see võib toimuda ainult tingimustel, mille puhul on välistatud, et sellise üleandmisega kaasneb asjaomasele isikule reaalne oht saada koheldud ebainimlikult või alandavalt harta<?PAGE NO="15"?> artikli 4 tähenduses. Sellega seoses võttis Euroopa Kohus arvesse asjaomase isiku eriti halba tervislikku seisundit,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Kõnealuses kohtuasjas otsustas Euroopa Kohus, et ei olnud piisavalt alust arvata, et vastutavas liikmesriigis oleks varjupaigataotluse läbivaatamise menetluses ja taotlejate vastuvõtutingimustes süsteemsed vead. Euroopa Kohus otsustas siiski, et ei ole välistatud, et sellise varjupaigataotleja üleandmine kelle tervislik seisund on eriti halb, võib kujutada endast talle reaalset ohtu saada koheldud ebainimlikult või alandavalt harta artikli 4 tähenduses, ning seda sõltumata tema vastuvõtu tingimustest taotluse läbivaatamise eest vastutavas liikmesriigis ja seal pakutavast arstiabist. Euroopa Kohus nentis, et olukorras, kus sellise varjupaigataotleja üleandmisega, kellel on eriti raske psüühiline või füüsiline haigus, kaasneb reaalne ja tõendatud oht asjaomase isiku tervise tõsiseks ja parandamatuks kahjustamiseks, kujutab see üleandmine endast ebainimlikku ja alandavat kohtlemist selle artikli tähenduses. Euroopa Kohus lisas, et enne üleandmise teostamist peavad liikmesriigi ametiasutused, ja vajaduse korral ka selle liikmesriigi kohtud, kõrvaldama igasugused tõsised kahtlused seoses sellega, et üleandmine võib mõjutada asjaomase isiku tervislikku seisundit, võttes ennetavaid meetmeid selleks, et üleandmine toimuks tingimustel, mis võimaldavad asjaomase isiku tervislikku seisundit sobivalt ja piisavalt kaitsta. Kui aga seetõttu, et varjupaigataotleja haigus on eriti tõsine, ei piisa selliste ennetavate meetmete võtmisest kindlustamaks, et isiku üleandmisega ei kaasne tema tervise tõsise ja parandamatu halvenemise ohtu, peavad asjaomase liikmesriigi ametiasutused peatama asjaomase isiku üleandmise ja tegema seda seniks, kuni tema seisund võimaldab üleandmist. <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mis võis kaasa tuua selle, et tema üleandmine teisele liikmesriigile on võimatu, isegi kui varjupaigamenetluses ja varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustes vastutavas liikmesriigis puuduvad süsteemsed puudused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT><DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 91 lükkas Euroopa Kohus nimelt sõnaselgelt tagasi komisjoni argumendi, mille kohaselt tuleneb Dublini III määruse artikli 3 lõike 2 teisest lõigust, et üksnes vastutavas liikmesriigis esinevad süsteemsed vead võivad mõjutada kohustust varjupaigataotleja sellele liikmesriigile üle anda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Märgin, et <DATE ISO="20141104">4. novembri 2014. aasta</DATE> otsuses Tarakhel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits (CE:ECHR:2014:1104JUD002921712) otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et selleks, et kontrollida, kas rahvusvahelise kaitse taotleja üleandmine Dublini süsteemi kohaselt kujutab endast ebainimlikku või alandavat kohtlemist, tuleb analüüsida, kas varjupaigataotlejate vastuvõtmisega seotud meetmete üldist olukorda vastutavas liikmesriigis ja <HT TYPE="ITALIC">kaebajate konkreetset olukorda</HT> arvesse võttes on põhjendatult alust arvata, et Itaaliasse tagasi saatmisel oleks kaebajatel oht saada EÕIK artikliga 3 vastuolus oleva kohtlemise osaliseks. Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas, et asjasse puutuval perioodil ei olnud Itaalias valitsev olukord vähemalgi määral võrreldav olukorraga Kreekas ajal, mil tehti EIK <DATE ISO="20110121">21. jaanuari 2011. aasta</DATE> kohtuotsus M.S.S. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia ja Kreeka (CE:ECHR:2011:0121JUD003069609), ning et käsitletavas kohtuasjas ei saa lähenemisviis olla sama nagu kohtuasjas, milles tehti EIK <DATE ISO="20110121">21. jaanuari 2011. aasta</DATE> kohtuotsus M.S.S. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia ja Kreeka (CE:ECHR:2011:0121JUD003069609). Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas siiski, et kui kaebajad (abielupaar kuue alaealise lapsega, kes oma erivajaduste ja äärmise haavatavuse tõttu on erilise kaitse all) saadetakse Itaaliasse tagasi, ilma et Šveitsi ametiasutused oleks eelnevalt saanud Itaalia ametiasutustelt individuaalse tagatise ühelt poolt selle kohta, et nad võetakse vastu laste vanusele vastaval viisil, ning teiselt poolt selle kohta, et perekonna ühtsus säilitatakse, siis on tegemist EÕIK artikli 3 rikkumisega.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Sellega seoses rõhutas Euroopa Kohus harta artikli 4, millega keelatakse ebainimlik või alandav kohtlemine igasugusel moel, üldist iseloomu, ning nentis, et selle keelu absoluutse iseloomuga oleks ilmselgelt vastuolus, kui liikmesriigid võiksid jätta tähelepanuta varjupaigataotleja ebainimliku või alandava kohtlemise reaalse ja tõendatud ohu väitega, et see ei tulene vastutavas liikmesriigis esinevatest süsteemsetest vigadest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0093">93</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT><DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 95 on täpsustatud, et üleandmise võimatus kõnealuse kohtuasja asjaoludel on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/><HT TYPE="ITALIC">täielikult kooskõlas ka vastastikuse tunnustamise põhimõttega</HT>, sest ilma, et see mõjutaks igas liikmesriigis põhiõiguste järgimise eeldust, tagab see, et selliseid erakorralisi asjaolusid, nagu neid on kirjeldatud käesolevas kohtuotsuses, võetakse liikmesriikides nõuetekohaselt arvesse. <HT TYPE="ITALIC">Pealegi kui liikmesriik annab varjupaigataotleja sellises olukorras üle, ei ole sellega kaasnev ebainimlik või alandav kohtlemine ei otseselt ega kaudselt omistatav vastutava liikmesriigi ametiasutustele, vaid üksnes esimesele liikmesriigile</HT><QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Selline ettevaatlik lähenemisviis, mille puhul rõhutatakse põhiõiguste ja inimõiguste kaitset, nähtub ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Oma <DATE ISO="20141104">4. novembri 2014. aasta</DATE> otsuse Tarakhel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits, (CE:ECHR:2014:1104JUD002921712) punktis 126 sedastas Euroopa Inimõiguste Kohus, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>et isiku väidet, et tema tagasisaatmine kolmandasse riiki tooks kaasa tema kohtlemise [EÕIK] artiklis 3 keelatud viisil, peavad riigi ametiasutused tingimata hoolikalt kontrollima<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Vastupidi asjaoludele, mis esinesid kohtuasjades, milles tehti <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millest esimene käsitles süsteemseid puudusi varjupaigamenetluses ja varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustes ja teine rahvusvahelise kaitse taotleja üleandmist kui sellist, puudutavad kohtuasjad C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 sellise olukorra arvessevõtmist, mis võib kujuneda <HT TYPE="ITALIC">pärast</HT> rahvusvahelise kaitse andmist vastutavas liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Lisaks ei puuduta käesoleva asja eelotsuse küsimused mitte Dublini III määrust, vaid direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud vastuvõetamatuse alust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Selliseid asjaolusid ei ole Euroopa Kohus veel käsitlenud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Harta artikli 4 kohaldamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Harta artikli 51 lõige 1 näeb ette, et harta sätted on liikmesriikidele ette nähtud üksnes liidu õiguse kohaldamise korral.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Minu arvates on liikmesriigid kohustatud järgima harta artiklit 4, mis käsitleb ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu, mis on absoluutne, kui nad kohaldavad direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud vastuvõetamatuse alust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Vastastikuse usalduse põhimõtte kohaselt tuleb eeldada, et igas liikmesriigis koheldakse rahvusvahelise kaitse saajaid kooskõlas harta, Genfi konventsiooni ja EIÕK nõuetega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See kooskõla eeldus on veelgi tugevam, kui liikmesriik võtab <HT TYPE="ITALIC">de jure</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vastavalt ELTL artiklile 288 on direktiivis ettenähtud tulemus liikmesriigile siduv.</P></NOTE><HT TYPE="ITALIC">, aga ka de facto</HT> üle direktiivi 2011/95 VII peatüki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>Rahvusvahelise kaitse sisu<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> sätted, millega nähakse asjaomasele kaitse saajale ette selline sotsiaalkaitse tase, mis on võrdne Genfi konventsioonis sätestatuga või isegi sellest kõrgem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Kuid nagu ma juba märkisin käesoleva ettepaneku punktis 73, ei ole see eelkõige harta artikliga 4 kooskõlas olemise eeldus ümberlükkamatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Ma leian, et EIK <DATE ISO="20110121">21. jaanuari 2011. aasta</DATE> kohtuotsuse M.S.S. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia ja Kreeka (CE:ECHR:2011:0121JUD003069609) punktidest 253 ja 254 ning <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktist 80 nähtub analoogia alusel, et liikmesriik rikuks harta artiklit 4, juhul kui rahvusvahelise kaitse saajad, kes on täielikult sõltuvad riigi abist, seisaksid silmitsi ametiasutuste ükskõiksusega, mille tagajärjel nad oleksid sunnitud kannatama niivõrd suurt puudust, et see oleks vastuolus inimväärikusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Teiste sõnadega: et saaks asuda seisukohale, et on põhjendatult alust arvata, et rahvusvahelise kaitse saajatel on reaalne oht saada koheldud ebainimlikult või alandavalt harta artikli 4 tähenduses nende elutingimuste tõttu Dublini III määruse kohaselt vastutavas liikmesriigis, peavad nad olema <HT TYPE="ITALIC">eriti tõsises olukorras</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt EIK <DATE ISO="20110121">21. jaanuari 2011. aasta</DATE> otsus M. S. S <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia ja Kreeka, CE:ECHR:2011:0121JUD003069609, punkt 254.</P></NOTE>, mis on tingitud neid puudutavatest süsteemsetest vigadest kõnealuses liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Sellises täiesti erandlikus olukorras ei või liikmesriik kohaldada direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud vastuvõetamatuse alust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes ning peab talle esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatama.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Eeltoodut ja eelkõige harta artiklis 4 sätestatud ebainimliku või alandava kohtlemise keelu absoluutset olemust arvestades leian, et liidu õigusega on vastuolus, kui liikmesriik kohaldab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud vastuvõetamatuse alust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes juhul, kui teise liikmesriigi poolt antud täiendava kaitse saajate elutingimused on vastuolus harta artikliga 4.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2011/95 artikli 20 ja sellele järgnevate artiklite kohaldamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Direktiivi 2011/95 VII peatükk, mis käsitleb rahvusvahelise kaitse sisu, sisaldab eelkõige sätteid, mis käsitlevad rahvusvahelise kaitse saajate juurdepääsu tööturule,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt direktiivi 2011/95 artikkel 26. Vt ka Genfi konventsiooni artiklid 17–19.</P></NOTE> haridusele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt direktiivi 2011/95 artikkel 27 ja Genfi konventsiooni artikkel 22.</P></NOTE> sotsiaalhoolekandele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt direktiivi 2011/95 artikkel 29. Direktiivi 2011/95 artikli 29 lõike 2 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>[e]randina lõikes 1 sätestatud üldreeglist võivad liikmesriigid piirata täiendava kaitse seisundi saajatele antavat sotsiaalabi põhihüvedega, mida sellisel juhul antakse kodanikega samas ulatuses ja samadel hüvede saamise tingimustel<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>. Vt ka Genfi konventsiooni artiklid 23 ja 24.</P></NOTE> ja tervishoiule<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt direktiivi 2011/95 artikkel 30. Vt ka Genfi konventsiooni artikkel 24.</P></NOTE> ning millega nähakse ette liikmesriigi kodanikega samaväärne kohtlemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Lisaks peab direktiivi 2011/95 artikli 32 kohaselt olema rahvusvahelise kaitse saajatele tagatud juurdepääs majutusvõimalustele teiste liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanikega samaväärsetel tingimustel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt ka Genfi konventsiooni artikkel 21.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et direktiivi 2011/95 VII peatüki sätted ei näe ette mingit sotsiaaltoetuste taset ega miinimummäära, mis tuleb rahvusvahelise kaitse saajatele tagada, välja arvatud liikmesriigi kodanikega samaväärne kohtlemine või erandina samaväärne kohtlemine teiste liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanikega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Majutusvõimalustele juurdepääsu puhul.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Kuna liidus puudub tõeline rahvusvahelise kaitse poliitika, mida rahastataks vastavast eelarvest ja mis tagaks kõnealuse kaitse saajatele minimaalsed ja ühesugused elutingimused, kajastavad direktiivi 2011/95 VII peatüki sätted ELL artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet, kuna need arvestavad selgelt liikmesriikide sotsiaalsete hüvede erineva tasemega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Mis puutub olukordadesse, kus väidetakse, et on rikutud direktiivi 2011/95 artiklit 20 ja sellele järgnevaid artikleid, rikkumata siiski harta artiklit 4, siis leian, nagu ka Prantsusmaa valitsus, et kui kehtestada varjupaigaküsimuste eest vastutavatele ametiasutustele kohustus hinnata rahvusvahelise kaitse taset ja selle saamise tingimusi, läheks see vastuollu vastastikuse usalduse põhimõttega, mis on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, kaasa arvatud direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a aluseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole andnud <HT TYPE="ITALIC">mingit teavet</HT> selle kohta, et rahvusvahelise kaitse saajaid diskrimineeritaks Bulgaarias riigi kodanikega võrreldes, eelkõige sotsiaalabiteenuste puhul.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Pealegi ei ole liidu õigusega vastuolus, kui liikmesriik kohaldab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud vastuvõetamatuse alust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes, juhul kui rahvusvahelise kaitse saajatele ei anta toimetulekut tagavaid hüvitisi või antakse neid teiste liikmesriikidega võrreldes tunduvalt väiksemas mahus, kuid selles osas ei kohelda neid liikmesriigi enda kodanikest erinevalt, rikkumata siiski harta artiklit 4. Direktiivi 2011/95 põhjenduses 41 on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>[s]elleks, et edendada käesolevas direktiivis sätestatud õiguste ja hüvede tegelikku<?PAGE NO="18"?> kasutamist rahvusvahelise kaitse saajate poolt, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsiooniprobleemidega. Ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust kehtestada või säilitada soodsamaid norme, <HT TYPE="ITALIC">ei tohiks</HT> erivajaduste ja eriomaste probleemidega <HT TYPE="ITALIC">arvestamine üldjuhul põhjustada oma riigi kodanikest soodsamat kohtlemist</HT><QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Muidu karistataks liikmesriike, kes tegelikult täidavad neile direktiivist 2011/95 tulenevaid kohustusi seoses rahvusvahelise kaitse sisuga või kes annavad suhteliselt heldeid sotsiaaltoetusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades leian, et liidu õigusega ei ole vastuolus, kui liikmesriik kohaldab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud vastuvõetamatuse alust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes juhul, kui liikmesriik, kes on juba andnud taotlejale täiendava kaitse, ei täida direktiivi 2011/95 artiklis 20 ja sellele järgnevates artiklites ette nähtud tingimusi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Oluline on märkida, et direktiivi 2011/95 artikli 20 ja sellele järgnevate artiklite rikkumine võib tuua kaasa liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi asjaomase liikmesriigi vastu ELTL artikli 258 alusel. Lisaks võivad asjaomased isikud tugineda direktiivi 2011/95 artiklist 20 ja sellele järgnevatest artiklitest tulenevatele õigustele liikmesriigi kohtutes ja ametiasutustes.</P></NOTE> rikkumata siiski harta artiklit 4, või kui rahvusvahelise kaitse saajatele ei anta toimetulekut tagavaid hüvitisi või antakse neid teiste liikmesriikidega võrreldes tunduvalt väiksemas mahus, kuid selles osas ei kohelda neid asjaomase liikmesriigi enda kodanikest erinevalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmanda küsimuse esimene osa</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>kas ja millistel tingimustel võiks harta artikli 18 sätetest koostoimes ELTL artikli 78 sätetega tuleneda, et liikmesriik peab rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatama, vaatamata direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a rakendamist käsitlevale liikmesriigi õigusnormile, juhul kui taotleja on juba teises liikmesriigis saanud täiendava kaitse seisundi, kuid mitte pagulasseisundit,<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> tulenevalt varjupaigamenetluse puudustest viimati nimetatud liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluses viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus varjupaigamenetluse puudustele Bulgaarias, kes annab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>täiendava kaitse, keeldub andmast hinnatavamat pagulasseisundit (ettenähtaval) […] moel või […] ei vaata üksikasjalikumalt läbi uusi taotlusi [vastavalt direktiivi 2013/32 artikli 40 lõikele 3], vaatamata uutele andmetele või asjaoludele, mis suurendavad märgatavalt tõenäosust, et taotleja vastab pagulasseisundi saamise tingimustele<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> (kohtuasjas C‑297/17 esitatud eelotsusetaotluse punkt 32).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte seisukohad</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Saksamaa valitsus leiab, et juhul, kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>kehtiks kohustus kontrollida teise liikmesriigi varjupaigamenetluse süsteemseid puudusi, peaks seda olema mainitud ka direktiivis 2013/32. [Ta märgib et] nii see siiski ei ole ning [et vastupidi,] liikmesriigi otsus rahvusvahelise kaitse andmise kohta on teatava jõuga<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> (Saksamaa valitsuse seisukohtade punkt 62). Saksamaa valitsuse arvates võib ainult liidu seadusandja kehtestada sellise kohustuse positiivses õiguses ning selle, liidu õigusega kehtestatud kohustuse rikkumise saab tuvastada vaid asjaomase liikmesriigi vastu algatatud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse tulemusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Prantsusmaa valitsus arvab, et vaid juhul, kui näib, et teise liikmesriigi poolt juba antud rahvusvaheline kaitse ei ole tõhus, see tähendab juhul, kui asjaomast isikut võib kaitse andnud liikmesriigis ähvardada tagakiusamine või suur kahju<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt direktiivi 2011/95 artikkel 15.</P></NOTE> direktiivi 2011/95 tähenduses, peab liikmesriik, kellele on esitatud uus taotlus, enne täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavuse analüüsimist kontrollima, kas taotleja vastab pagulasseisundi saamise tingimustele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Poola valitsuse arvates on direktiivi 2013/32 artiklis 33 ette nähtud, et taotleja, kes on saanud rahvusvahelise kaitse teises liikmesriigis, on seal asjakohaselt kaitstud, nii et teised liikmesriigid võivad pidada tema taotlust vastuvõetamatuks ning selle sisuliselt läbi vaatamata tagasi lükata. Poola valitsus leiab, et kui liikmesriigi pädev asutus tuvastab, et taotlejale on teises liikmesriigis antud rahvusvaheline kaitse, peaks see põhimõtteliselt võimaldama tal taotlus sisuliselt läbi vaatamata jätta. Nimetatud valitsus lisab, et vaid väga erandlikel asjaoludel on liikmesriigi pädev asutus kohustatud algatama menetluse taotluse sisuliseks läbivaatamiseks. Nimetatud valitsuse arvates on liikmesriigi pädeva asutuse või liikmesriigi kohtu ülesanne määrata kindlaks, kas varjupaigamenetluse süsteemsete vigade konkreetne juhtum ja varjupaigataotlejate vastuvõtmise tingimused teatud liikmesriigis kujutavad endast harta artikli 4 rikkumist, mis õigustaks rahvusvahelise kaitse tugevdamise taotluse sisulist läbivaatamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Komisjoni arvates võib teise liikmesriigi varjupaigamenetluses esinevad vead jätta tähelepanuta esimeses liikmesriigis (käesoleval juhul Saksamaa Liitvabariigis) teostatavas analüüsis. Komisjon leiab, et kui riigis B on antud täiendav kaitse ja riigis A on kaitse tugevdamise taotlus jäetud vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, on varjupaigamenetlus lõppenud. Komisjoni arvates tuleb seega asjaomast isikut kohelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel artikli 6 lõikele 2.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="348" PAGE.FIRST="98" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 348, lk 98</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> Komisjoni arvates viibib asjaomane isik ebaseaduslikult riigis A, kuid tal on riigis B elamisluba kui täiendava kaitse saajal.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimus käsitleb sellise taotluse vastuvõetavust, mis puudutab ühes liikmesriigis antud täiendava kaitse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>tugevdamist<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> pagulasseisundi tunnustamisega teises liikmesriigis. Tuleb märkida, et direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt võivad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Tegemist on võimalusega.</P></NOTE> liikmesriigid pidada pagulasseisundi taotlust vastuvõetamatuks juhul, kui mõni teine liikmesriik on andnud täiendava kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Sellega seoses, lisaks asjaolule, et pagulaseks kvalifitseerumise tingimused (direktiivi 2011/95 III peatükk) on selgelt erinevad täiendavale kaitsele kvalifitseerumise tingimustest (direktiivi 2011/95 V peatükk), on täiendava kaitsega saadav seisund põhimõtteliselt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Direktiivi 2011/95 artiklis 3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>Soodsamad normid<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>[l]iikmesriigid võivad kehtestada või säilitada soodsamaid norme, et otsustada, kes kvalifitseerub pagulaseks või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavaks isikuks, ning et määrata kindlaks rahvusvahelise kaitse sisu, kui need normid on kooskõlas käesoleva direktiiviga<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>.</P></NOTE> nõrgem pagulasseisundist, eelkõige mis puutub elamisõigusesse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt direktiivi 2011/95 artikkel 24.</P></NOTE> ja sotsiaalkaitsesse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt direktiivi 2011/95 artikkel 29.</P></NOTE> Seda kahe rahvusvahelise kaitse seisundi eristamist kinnitab ka ELTL artikli 78 sõnastus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>ELTL artikli 78 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>[l]iit arendab välja <HT TYPE="ITALIC">varjupaiga, täiendava kaitse</HT> ja ajutise kaitsega seotud ühise poliitika, mille eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine. Nimetatud poliitika peab vastama <DATE ISO="19510728">28. juuli 1951. aasta</DATE> Genfi konventsioonile ja <DATE ISO="19670131">31. jaanuari 1967. aasta</DATE> pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>. Kohtujuristi kursiiv. Lisaks tuleb märkida, et ELTL artikli 78 lõikes 2 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>[l]õikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta, mis hõlmab: a) kogu liidus kehtivat <HT TYPE="ITALIC">ühetaolist varjupaigaseisundit</HT> kolmandate riikide kodanikele; b) <HT TYPE="ITALIC">ühetaolist täiendava kaitse seisundit kolmandate riikide kodanikele, kes Euroopa varjupaika saamata vajavad rahvusvahelist kaitset</HT><QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Märgin, et kahe seisundi eristamist arvestades on direktiivi 2013/32 artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on vastutavas liikmesriigis selle liikmesriigi kohtus õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, mis võimaldab vaidlustada otsused pidada pagulasseisundi ja/või täiendava kaitse seisundiga seotud taotlust põhjendamatuks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P><DATE ISO="20151217">17. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tall</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑239/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:824">EU:C:2015:824</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 51 otsustas Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>direktiivi [2013/32] artiklis 46 ette nähtud õiguskaitsevahendi omadused [peavad] olema kindlaks määratud vastavalt harta artiklile 47, mis kinnitab tõhusa kohtuliku kaitse õiguse põhimõtet ja mille sõnastuse kohaselt on igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 46 lõike 2 teises lõigus on nimelt sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>kui liikmesriigi antud täiendava kaitse seisund <HT TYPE="ITALIC">pakub samu õigusi ja hüvesid</HT> nagu liidu ja siseriikliku õiguse kohane pagulasseisund, võivad liikmesriigid pidada pagulasseisundi taotluse põhjendamatuks lugemise otsuse kohta kaebuse esitamist <HT TYPE="ITALIC">vastuvõetamatuks</HT> alusel, et taotleja ei ole piisavalt huvitatud menetluse jätkamisest<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et pagulasseisund on vaid erandkorras asendatav täiendava kaitse seisundiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Euroopa ühine varjupaigasüsteem on loodud raamistikus, mis võimaldab eeldada, et kõik selles osalevad riigid, nii liikmesriigid kui ka kolmandad riigid, järgivad põhiõigusi, sealhulgas harta artiklis 18 sätestatud varjupaigaõigust, ja et liikmesriigid võivad selles osas üksteist usaldada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Minu arvates põhineb selliste sätete nagu direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a vastuvõtmine liidu seadusandja poolt just nimetatud vastastikuse usalduse põhimõttel. Nimetatud sätte eesmärk on vältida ressursside raiskamist ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>seda, et selle süsteemi toimimine takerduks liikmesriikide ametiasutuste kohustuse tõttu menetleda ühe ja sama taotleja poolt esitatud erinevaid taotlusi […] ja seega vältida <HT TYPE="ITALIC">forum shopping</HT>’ut, kusjuures kõigi nende meetmete põhieesmärk on kiirendada taotluste menetlemist nii taotlejate kui osalisriikide huvides.<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Käesolevate kohtuasjade konkreetsete asjaolude juures tähendab vastastikune usaldus seda, et liikmesriikidel on õigus eeldada, et teised liikmesriigid käsitlevad rahvusvahelise kaitse taotlusi kooskõlas liidu õigusega ja Genfi konventsiooni sätetega ning annavad kas pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi, juhul kui nimetatud seisunditele kvalifitseerumise konkreetsed tingimused seda nõuavad, võttes arvesse direktiivis 2011/95 sätestatud ühiseid kriteeriume. Järelikult on liikmesriikidel õigus eeldada, et teised liikmesriigid annavad (tugevama) pagulasseisundi ja mitte (nõrgema) täiendava kaitse seisundi, kui asjaolud seda õigustavad ja nõuavad, ning vastupidi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Ma olen siiski juba märkinud, et see eeldus on ümberlükatav. Oluline on rõhutada, et varjupaigaõigus on põhiõigus, mis on <HT TYPE="ITALIC">tagatud</HT> harta artikliga 18 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/><DATE ISO="19510728">28. juuli 1951. aasta</DATE> Genfi konventsiooni ja <DATE ISO="19670131">31. jaanuari 1967. aasta</DATE> pagulasseisundi protokolli sätete ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu […] kohaselt<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>. Sellest järeldub, et olenemata liikmesriikide vastastikuse usalduse kohustusest peab asjaomasel isikul olema võimalus tõendada, et varjupaigamenetluses esineb süsteemseid vigu, mis seisnevad eelkõige levinud praktikas anda põhjendamatult täiendava kaitse seisund pagulasseisundi asemel. Süsteemsete vigade olemasolu varjupaigamenetluses ei saa olla piiratud vaid asjaoluga, et asjaomast isikut võib ähvardada tagakiusamine või suur kahju, nagu väidab Prantsusmaa valitsus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Ühtlasi on oluline rõhutada, et varjupaigaõigus ei seisne vaid tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimises, nagu nähtub direktiivi 2011/95 artikliga 20 ja sellele järgnevate artiklitega antud õigustest.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Süsteemsete vigade olemasolu vastutava liikmesriigi varjupaigamenetluses saab kontrollida üksnes konkreetseid fakte ja asjaolusid hinnates. Seejuures peab eelotsusetaotluse esitanud kohus võtma arvesse kõiki tõendeid, mis asjaomane isik on esitanud <HT TYPE="ITALIC">kõikide asjakohaste faktide kohta</HT> seoses varjupaigamenetluse väidetavate süsteemsete vigadega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Üksikud rikkumised ei ole mitte mingil juhul piisavad, et seada kahtluse alla Euroopa ühist varjupaigasüsteemi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> eelkõige direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a, ning kohustada seega liikmesriike lugema vastuvõetavaks taotlust, millega soovitakse saada pagulasseisundit, ehkki teine liikmesriik on juba andnud täiendava kaitse seisundi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Lisaks, kuna direktiivi 2013/32 artikli 46 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal vastutavas liikmesriigis selle liikmesriigi kohtus õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, mis võimaldab vaidlustada eelkõige otsused pidada pagulasseisundiga seotud taotlust põhjendamatuks, peab ta ka tõendama, et seda õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ei eksisteeri või selle puhul esineb süsteemseid vigu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades leian, et liidu õigusega ja eelkõige harta artikliga 18 on vastuolus see, kui liikmesriik kohaldab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud vastuvõetamatuse alust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes juhul, kui taotleja palub liikmesriigis pagulasseisundi tunnustamise taotlusega talle teises liikmesriigis antud täiendava kaitse tugevdamist ning kui varjupaigamenetluses nimetatud teises liikmesriigis esines ja jätkuvalt esineb süsteemseid vigu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Viies küsimus kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Viies küsimus kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 on esitatud vaid juhuks, kui vastus teisele küsimusele on eitav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Põhikohtuasja kaebuse esitajad kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17 ja C‑319/17 leiavad, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>Dublini III määruse artikli 49 teisest lõigust nähtub, et seda kohaldatakse vaid rahvusvahelise kaitse taotlustele, mis on esitatud pärast <DATE ISO="20140101">1. jaanuari 2014</DATE>. Tingimus, et Dublini III määrust kohaldatakse kõikide tagasivõtmispalvete suhtes, mis on esitatud pärast <DATE ISO="20140101">1. jaanuari 2014</DATE>, olenemata ajast, mil taotlus on esitatud, ei tähenda […], et Dublini III määrus kehtib siis tervikuna, mis läheks vastuollu selgelt sõnastatud artikli 49 teise lõiguga, ega ka seda, et kui Dublini II määrus kehtib ülejäänu kohta, tuleb järgida tagasivõtmispalve esitamise tähtaegu. Dublini II määruses ei ole selle kohta ühtegi tähtaega ette nähtud<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>. Saksamaa valitsus leiab, et arvestades vastuseid, mis ta soovitab anda eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud ülejäänud küsimustele, ei ole viiendale küsimusele vaja vastata. Komisjon leiab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>kuna viiendale küsimusele ei ole vaja vastata, võttes arvesse [komisjoni pakutud vastuseid] esimesele ja teisele küsimusele, arvab komisjon, et on väga ebatõenäoline, et Euroopa Kohus peaks seda analüüsima<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>. Prantsusmaa ja Poola valitsus ei ole kõnealuse eelotsuse küsimuse kohta seisukohti esitanud.</P></NOTE> Selle küsimusega, mis jaguneb kaheks allküsimuseks, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada ühelt poolt, kas põhikohtuasjas arutusel olevad asjaolud kuuluvad <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> Dublini II määruse või Dublini III määruse kohaldamisalasse, ja teiselt poolt, kas Dublini II ja/või Dublini III määrus on kohaldatav, juhul kui taotlejale on teises liikmesriigis juba antud täiendav kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Kuna vastusest, mille ma pakkusin välja teisele küsimusele, järeldub, et liikmesriik ei ole kohustatud kõigepealt analüüsima, kas ta on vastutav rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, ning võib jätta taotluse läbi vaatamata mõnel direktiivi 2013/32 artikli 33 lõikes 2 ette nähtud vastuvõetamatuse alusel, ei ole viiendale küsimusele vaja vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="22"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Kõikidest esitatud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta artikli 52 esimese lõiguga on vastuolus enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE> esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes selliste liikmesriigi õigusnormide kohaldamine, millega võetakse üle direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkt a ja tekitatakse vastuvõetamatuse alus, kui taotleja on saanud täiendava kaitse teises liikmesriigis. Asjaolu, et varjupaigataotlus kuulub veel täielikult Dublini II määruse kohaldamisalasse Dublini III määruse artikli 49 kohaselt või et varjupaigataotlus on esitatud enne direktiivi 2013/32 jõustumist ja selle ülevõtmist liikmesriigi õigusse, ei oma tähtsust.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 33 lõikes 1 ei sätestata mingit järjestust või hierarhiat eeskirjade vahel, mis käsitlevad vastutava liikmesriigi kindlaksmääramist ja vastuvõetamatuse aluseid, mis on ette nähtud direktiivi 2013/32 artikli 33 lõikes 2. Sellest järeldub, et liikmesriik ei ole kohustatud kõigepealt analüüsima, kas ta on vastutav rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, ning võib jätta taotluse läbi vaatamata mõnel direktiivi 2013/32 artikli 33 lõikes 2 ette nähtud vastuvõetamatuse alusel. Kuna asjaomaste eeskirjade vahel ei ole järjestust ega hierarhiat, on see valikuvabadus oluline ka menetlusökonoomia seisukohast.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Liidu õigusega on vastuolus, kui liikmesriik kohaldab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud vastuvõetamatuse alust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes, kui teise liikmesriigi poolt antud täiendava kaitse saajate elutingimused on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 4.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Liidu õigusega ei ole vastuolus, kui liikmesriik kohaldab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud vastuvõetamatuse alust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes juhul, kui liikmesriik, kes on juba andnud taotlejale täiendava kaitse, ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111213">13. detsembri 2011. aasta</DATE> direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, artiklis 20 ja sellele järgnevates artiklites ette nähtud tingimusi, rikkumata siiski põhiõiguste harta artiklit 4, või kui rahvusvahelise kaitse saajatele ei anta toimetulekut tagavaid hüvitisi või antakse neid teiste liikmesriikidega võrreldes tunduvalt väiksemas mahus, kuid selles osas ei kohelda neid asjaomase liikmesriigi enda kodanikest erinevalt.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Liidu õigusega ja eelkõige põhiõiguste harta artikliga 18 on vastuolus, kui liikmesriik kohaldab direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud vastuvõetamatuse alust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes juhul, kui taotleja palub liikmesriigis pagulasseisundi tunnustamise taotlusega talle teises liikmesriigis antud täiendava kaitse tugevdamist ning kui varjupaigamenetluses nimetatud teises liikmesriigis esines ja jätkuvalt esineb süsteemseid vigu.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>