1993R2019 — ET — 01.01.2005 — 003.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 2019/93, 19. juuli 1993, (EÜT L 184, 27.7.1993, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 95 |
1 |
14.4.1994 |
||
|
L 101 |
16 |
4.5.1995 |
||
|
L 132 |
8 |
16.6.1995 |
||
|
L 241 |
12 |
10.10.1995 |
||
|
L 248 |
39 |
14.10.1995 |
||
|
L 160 |
80 |
26.6.1999 |
||
|
L 68 |
4 |
12.3.2002 |
||
|
L 270 |
1 |
21.10.2003 |
||
|
(*) |
Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud. |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 2019/93,
19. juuli 1993,
väiksemate Egeuse mere saarte heaks teatavate põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 43,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:Rhodosel 2. ja 3. detsembril 1988. aastal kohtunud Euroopa Ülemkogu tunnistas teatavates ühenduse saarepiirkondades tekkinud sotsiaalmajanduslikke probleeme; nende konkreetsete probleemide lahendamiseks tuleks rakendada meetmeid;
Egeuse mere saarte erandlik geograafiline asend Egeuse mere saarte igapäevaste tarbimisvajaduste või põllumajanduse tootmisvajaduste rahuldamiseks teatavate hädavajalike toiduainete ja põllumajandussaaduste tarneallikate suhtes põhjustab kulutusi, mis seavad kõnealused sektorid tõsisesse halvemusse; seda looduslikku takistust saab leevendada hädavajalike põhitoodete tarnete erikorra kehtestamisega;
tarnete erikorra alla kuuluvate toodete kogused tuleb kindlaks määrata korrapäraselt koostatavate prognoositavate tarnebilansside alusel, mida võib turustusaasta jooksul kohaliku turu põhivajaduste alusel kohandada, võttes arvesse kohalikku toodangut; kohaliku tootmise arengu ergutamiseks võetud meetmeid silmas pidades tuleks seda korda puu- ja köögiviljasektoris kohaldada viie aasta vältel ning väheneval alusel;
kõnealune kord on kavandatud tootmiskulude ja tarbijahindade vähendamiseks; seetõttu tuleks selle tegelikku mõju jälgida;
igasuguste kaubandushäirete vältimiseks ei või tarnete erikorra alla kuuluvaid tooteid edasi saata ühenduse muudesse osadesse ega reeksportida kolmandatesse riikidesse;
korralduse rakendamiseks tuleks kehtestada sobiv ning tõhus haldus- ja kontrollsüsteem;
põllumajanduse eritingimused Egeuse mere saartel nõuavad erilist tähelepanu; meetmed on vajalikud nii loomakasvatusele ja loomsetele toodetele kui ka põllukultuuritoodetele;
tavapärase loomakasvatuse arendamiseks saartel tuleks anda täiendavaid lisatasusid isasveiste nuumamiseks ja ammlehmade pidamiseks ning anda eraladustusabi saartel traditsiooniliselt valmistatavatele juustudele;
puu- ja köögivilja- ning lillekasvatussektoris tuleks võtta meetmeid tootmise toetamiseks ja suurendamiseks ning majandite tootlikkuse ja toodete kvaliteedi parandamiseks;
samuti tuleks võtta meetmeid toidukartuli ja seemnekartuli tootmise toetamiseks;
saartel tavapärase viinamarjakasvatuse toetamiseks tuleks anda toetust viinamarjadele määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinide valmistamiseks, mis vastavad ühenduse eeskirjades sätestatud nõuetele ja moodustavad osa kvaliteedi parandamise kavast;
määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörveinide kohaliku toodangu kvaliteedi paranemise toetamiseks ja edendamiseks tuleks anda abi selliste toodete laagerdumise laokulude tasakaalustamiseks;
saartel tavapärase oliivikasvatuse toetamiseks, tootmisvõimsuse säilitamiseks ning paikkonna ja looduskeskkonna alalhoidmiseks tuleks anda toetust sõltuvalt hektaritest juhul, kui oliivisalusid haritakse korrapärast toodangut tagaval viisil;
mesindus on Egeuse mere saarte tähtsa ja hapra taimestiku säilitamisega seotud sektor, mis samal ajal annab elanikele lisasissetulekut; seetõttu tuleks seda tavapärast tegevust toetada, andes abi suurte tootmiskulude vähendamiseks; seda toetust tuleks anda osana tootjaühingute mee turustamistingimuste parandamise algatusest; selliste ühingute rajamist oodates tuleks kindlaks ajavahemikuks kõigile meetootjatele määrata piiratud toetuse summa;
Egeuse mere saarte talumajapidamistes ilmneb olulisi struktuurilisi nõrkusi, millest tulenevad erilised raskused; seetõttu on vaja teha hulk erandeid teatavat liiki struktuuriabi andmist piiravatest või keelavatest eeskirjadest;
teatavaid kõnealuste Egeuse mere saarte põllumajanduse arenguks hädavajalikke struktuurimeetmeid rahastatakse arengus mahajäänud piirkondade arengu ja struktuurilise kohandamise edendamiseks (eesmärk 1) mõeldud ühenduse abiprogrammide raames vastavalt asutamislepingu artiklitele 130a ja 130c;
Egeuse mere saartel ilmnevaid probleeme raskendab saarte väiksus; prioriteetide seadmiseks ja meetmete tõhususe tagamiseks tuleks neid kohaldada ainult saarte suhtes, mille rahvastik ei ületa 100 000 elanikku ja mida nimetatakse väikesaarteks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesolev määrus sätestab erimeetmed väiksemate Egeuse mere saarte, edaspidi “väikesaared”, eraldatud ja saarelisest iseloomust tulenevate raskuste leevendamiseks teatavate põllumajandussaaduste ja põllumajanduslike tootmisvahendite suhtes.
Käesolevas määruses tähendavad väikesaared kõiki Egeuse mere saari, mille alaline elanikkond ei ületa 100 000 elanikku.
I JAOTIS
Eri tarnekord
Artikkel 2
Kehtestatakse tarnimise erikord käesoleva määruse lisas loetletud põllumajandussaaduste ja -toodete puhul, mis on väiksematel Egeuse mere saartel olulised inimtoiduna ja põllumajandusliku tootmise toorainena ning on ette nähtud töötlemiseks.
Koostatakse prognoositav tarnebilanss, kus märgitakse eelmises lõigus osutatud põllumajandussaaduste ja -toodete kogus, mis peab vastama iga-aastasele tarnevajadusele.
Artikkel 3
1. Tarnimise erikorra alusel antakse toetust artiklis 2 osutatud toodete tarnimiseks väiksematele Egeuse mere saartele.
Toetuse suurus määratakse kindlaks saarerühma jaoks, võttes arvesse toodete kõnealustel saartel turustamise täiendavaid kulusid, mis arvutatakse tavapärastest lastimissadamatest Kreeka mandriosas ja transiidi või lastimissadamatest lõppsihtkohasaarteni.
90 % toetusest rahastab ühendus ja 10 % liikmesriik.
2. Tarnimise erikorra rakendamisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:
a) väiksemate Egeuse mere saarte erivajadusi ja täpseid kvaliteedinõuded;
b) tavapäraseid kaubavoogusid saarte ja Kreeka mandriosa sadamate vahel;
c) kavandatava toetuse majanduslikku aspekti;
d) vajaduse korral vajadust mitte takistada kohalike toodete võimalikku arengut.
3. Tarnimise erikorra kasutamise tingimus on soodustuste tegelik edasiandmine lõppkasutajale.
4. Tarnimise erikorraga hõlmatud tooteid ei või reeksportida kolmandatesse riikidesse ega edasi saata mujale ühendusse.
5. Juhul kui lõikes 1 osutatud tooted töödeldakse väiksematel Egeuse mere saartel, ei kohaldata lõikes 4 osutatud keeldu tavapärasel eksportimisel või töödeldud toodete tavapärasel vedamisel mujale ühendusse. Tavapärase eksportimise korral toetust ei anta.
Artikkel 3a
1. Käesoleva jaotise üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 13a lõikes 2 osutatud korras. Nendes eeskirjad käsitletakse eelkõige:
a) väiksemate Egeuse mere saarte rühmitamist, mille aluseks on nende kaugus tavapärastest lastimissadamatest Kreeka mandriosas transiidi- või lastimissadamani, kust lõppsihtkohasaartele tavaliselt tarnitakse;
b) toetuse suuruse kindlaksmääramist tarnimise erikorra alusel;
c) sätteid, mis tagavad tõhusa järelevalve ja soodustuste tegeliku edasiandmise lõpptarbijale;
d) vajaduse korral tarnesertifikaatide kasutusele võtmise.
2. Komisjon koostab tarnebilansid artikli 13a lõikes 2 osutatud korras. Komisjon võib sama korra alusel kõnealused bilansid ja lisas esitatud toodete loetelu läbi vaadata, pidades silmas väiksemate Egeuse mere saarte vajaduste muutumist.
▼M7 —————
II JAOTIS
Kohalike toodete toetamise meetmed
Artikkel 5
Käesolevas jaotises sätestatud toetust antakse tavapärase tegevuse toetamiseks, kohalike toodete kvaliteedi parandamiseks ja arendamiseks kooskõlas kõnealuste saarte turgude vajadustega ning teatavate põllumajanduslike tegevuste elustamiseks, mis on kõnealustel saartel traditsioonilised ja loomulikud.
Artikkel 6
1. Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ( 4 ) artikliga 70 ettenähtud väljaarvamise kohaldamisel esitab Kreeka Vabariik komisjonile kava veise- ja vasikaliha ning lamba- ja kitseliha tootmisega seotud tavapäraste tegevuste toetamiseks Egeuse mere väikeste saarte tarbimisvajaduste piires.
Kava koostavad ja rakendavad liikmeriigi nimetatud pädevad asutused.
2. Ühendus rahastab kava aastas maksimaalselt summa ulatuses, mis on võrdne määruse (EÜ) nr 1254/1999, ( 5 ) käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 2529/2001 ( 6 ) kohaselt Egeuse mere väikeste saarte põllumajandustootjatele 2003. aastal tegelikult makstud toetuse summaga.
Ühendus suurendab sellist summat, et võtta arvesse kohaliku tootmise arengut. Iga-aastane summa ei ole siiski mingil juhul suurem kui käesoleva määruse kohaselt 2003. aastal veiseliha toetuste ülemmäärad, mida on korrutatud 2003. aastal kohaldatavate toetuste ja lisamaksetega, ega suurem kui määruse (EÜ) nr 2529/2001 ning riikliku reservi sobiva osa kohaselt 30. juunil 2003 Egeuse mere väikeste saarte põllumajandustootjate käes olnud toetusõiguste summa, mida on korrutatud 2003. aastal kohaldatavate toetuste ja lisamaksetega.
3. Komisjon võtab vastu rakenduskorra, kiidab heaks kava ja muudab seda ning kehtestab käesoleva artikli lõike 2 esimeses lõigus ettenähtud summa ning suurendab seda määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 144 lõikes 2 osutatud korras; komisjon võib samas korras vaadata üle lõike 2 teises lõigus sätestatud piirmäärad.
4. Kreeka ametiasutused esitavad enne iga aasta 15. aprilli kava rakendamise aruande.
▼M7 —————
Artikkel 8
1. Hektaritoetust antakse inimtoiduks ettenähtud kartulite kasvatamiseks, mis kuuluvad CN-koodide 0701 90 50 ja 0701 90 90 alla, ja CN-koodi 0701 10 00 alla kuuluva seemnekartuli kasvatamiseks kuni 2 200 hektari haritud ja koristatud ala puhul aastas.
Toetuse suurus on kuni 603 eurot hektari kohta.
2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 13a lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 9
1. Hektari kohta makstavat toetust antakse määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinide valmistamiseks ettenähtud viinamarjasortide kasvatamise alalhoidmiseks tavapärastes tootmispiirkondades.
Toetust antakse maa-alade puhul,
a) kuhu on istutatud viinamarjasordid, mida liikmesriigid liigitavad iga nende territooriumil valmistatava mpv-kvaliteetveini tootmiseks sobivate sortide hulka vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 ( 7 ) artiklile 19, ja
b) kus saagikus hektari kohta on väiksem kui liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisas I punktis esitatud tingimuste alusel kindlaksmääratav maksimaalne saagikus, väljendatuna viinamarja-, viinamarjavirde- või veinikogustes.
2. Toetuse summa on 476 eurot hektari kohta aastas. Toetust antakse ainult tootjarühmadele või -organisatsioonidele, kes kooskõlas pädevate asutuste heakskiidetud kavaga algatavad meetme toodetavate veinide kvaliteedi parandamiseks; see kava peab eelkõige hõlmama veinivalmistamis-, ladustamis- ja levitamistingimuste parandamise meetmeid.
3. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 II jaotise II peatükki ei kohaldata väiksemate Egeuse mere saarte suhtes.
4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 13a lõikes 2 osutatud korras.
▼M7 —————
Artikkel 11
1. Tavapärastes oliivikasvatuspiirkondades haritakse oliivisalude alalhoidmiseks hektaritoetust juhul, kui oliivisalusid haritakse ja hoitakse heades tootmistingimustes.
Toetuse summa on 145 eurot hektari kohta aastas.
2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 13a lõikes 2 osutatud korras. Neis eeskirjades määratakse eelkõige kindlaks lõikes 1 nimetatud toetuse korra rakendamise tingimused, oliivisalude õige hooldamise tingimused ja kontrolli käsitlevad sätted.
Artikkel 12
1. Toetust antakse väiksemate Egeuse mere saartele iseloomuliku kvaliteetmee tootmiseks, mis sisaldab suure osa aed-liivatee mett.
Toetust makstakse registreeritud tootmistarude arvu alusel pädevate asutuste poolt tunnustatud mesinike liitudele, mis kohustuvad rakendama kvaliteetmee tootmise tingimuste parandamiseks kavandatud iga-aastasi algatusprogramme.
Toetuse suurus on 12 eurot taru kohta aastas.
2. Lõikes 1 osutatud toetust antakse aastas kuni 100 000 taru puhul.
3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 13a lõikes 2 osutatud korras.
III JAOTIS
Struktuurimeetmete suhtes kohaldatavad erandid
▼M6 —————
Artikkel 13
1. Olenemata nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta) ( 8 ) artiklist 7, võib toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringute summa protsendina väljendatud toetuse koguväärtust suurendada kuni 15 % võrra investeeringute puhul, mis on ette nähtud eelkõige väiksemate Egeuse mere saarte põllumajandusettevõtete mitmekesistamise, ümberkorraldamise või säästvale põllumajandusele ülemineku soodustamiseks.
2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 28 lõikest 2, ei ületa toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringute summa protsendina väljendatud toetuse koguväärtus 65 % investeeringute puhul väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, kes tegelevad nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta) ( 9 ) artikli 18 lõikes 3 osutatud programmitäiendis määratletavates sektorites peamiselt kohalike põllumajandussaaduste ja -toodete töötlemise ja turustamisega.
3. Käesoleva artikli alusel kavandatud meetmeid kirjeldatakse osana väiksemaid Egeuse mere saari hõlmavate määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 18 osutatud rakenduskavade osana.
Artikkel 13a
1. Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 1766/92 ( 10 ) artikliga 22 loodud teraviljaturu korralduskomitee või üks muude asjaomaste toodete ühist turukorraldust käsitlevate määrustega moodustatud korralduskomiteedest (edaspidi “komitee” ).
Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 827/68 ( 11 ) hõlmatud põllumajandussaaduste ja -toodete ning turu ühise korraldusega reguleerimata toodete puhul abistab komisjoni nõukogu määruse (EMÜ) nr 1696/71 ( 12 ) artikliga 20 asutatud humalaturu korralduskomitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 nimetatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.
3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.
IV JAOTIS
Lõppsätted
Artikkel 14
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmeid, välja arvatud artikkel 13, käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude tasakaalustamiseks määruse (EÜ) nr 1258/70 ( 13 ) artikli 2 lõikes 2 määratletud tähenduses.
Artikkel 14a
Liikmesriigid võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud käesoleva määruse täitmiseks, eelkõige seoses kontrollide ja halduskaristustega, ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 13a lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 15
1. Kreeka esitab komisjonile igal aastal aruande käesoleva määrusega sätestatud meetmete rakendamise kohta.
2. Käesolevas määruses ettenähtud meetmete iga viieaastase rakendusperioodi lõpus esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande vastavalt käesolevale määrusele võetud meetmete mõju kohta ja lisab sellele vajaduse korral vajalikud kohandusettepanekud.
Esimene aruanne esitatakse enne 2005. aasta lõppu.
Artikkel 16
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
I jaotises nimetatud väiksematele Egeuse mere saartele tarnimise erikorra alla kuuluvate toodete nimekiri
|
Kirjeldus |
CN-kood |
|
Püülijahu |
1101 ja 1102 |
|
Kõva nisu |
1001 10 00 |
|
Küpsetuskvaliteediga nisu |
1001 90 99 |
|
Sööt |
|
|
– teravili |
|
|
– nisu |
1001 |
|
– rukis |
1002 |
|
– oder |
1003 |
|
– kaer |
1004 |
|
– mais |
1005 |
|
– puuvillaseemned |
1207 20 90 |
|
– lutsern ja sööt |
1214 |
|
– toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed |
2302–2308 |
|
– muud loomasöödana kasutatavad tooted |
2309 90 |
( 1 ) EÜT C 56, 26.2.1993, lk 21.
( 2 ) Arvamus esitatud 25. juunil 1993 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).
( 3 ) Arvamus esitatud 26. mail 1993 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).
( 4 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.
( 5 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).
( 6 ) EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3.
( 7 ) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1622/2000 (EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1).
( 8 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.
( 9 ) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.
( 10 ) EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21.
( 11 ) EÜT L 151, 30.6.1968, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 195/96 (EÜT L 26, 2.2.1996, lk 13).
( 12 ) EÜT L 175, 4.8.1971, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 191/2000 (EÜT L 23, 28.1.2000, lk 4).
( 13 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.