02011R0691 — ET — 20.02.2022 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 192 22.7.2011, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, |
L 158 |
113 |
27.5.2014 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/125, 19. november 2021, |
L 20 |
40 |
31.1.2022 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 691/2011,
6. juuli 2011,
Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega luuakse Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kogumise, koostamise, edastamise ja hindamise ühine raamistik, et luua keskkonnamajandusliku arvepidamise kontod ESA 95 satelliitkontodena, töötades selleks välja metoodika, ühised standardid, mõisted, klassifikaatorid ja arvepidamise eeskirjad, mida tuleb kasutada keskkonnamajandusliku arvepidamise koostamisel.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„õhuheitmed” – gaasiliste või tahkete ainete voog naturaalühikutes rahvamajandusest (tootmis- või tarbimisprotsessidest) atmosfääri, mis on keskkonnasüsteemi osa; |
|
2) |
„keskkonnamaks” – maks, mis põhineb tõendatud konkreetse negatiivse keskkonnamõjuga näitaja naturaalühikul (või selle naturaalühiku kaudsel määratlusel) ja mis on ESA 95 poolt sätestatud maksuna; |
|
3) |
„kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine” (economy-wide material flow accounts – EW-MFA) – kooskõlaline kogum rahvamajandusse sisenevatest materjalidest, materjalivaru muutusest majanduse sees ja muudesse majandussüsteemidesse või keskkonda suunduvast väljundist; |
|
4) |
„keskkonnakaitsekulutused” – majandusressursid, mille residentüksused eraldavad keskkonnakaitseks. Keskkonnakaitse hõlmab kõiki tegevusi, mille peamine eesmärk on keskkonnassaastuse vältimine, vähendamine ja kõrvaldamine ning mis tahes muu keskkonnaseisundi halvenemise vältimine ja vähendamine. Kõnealused tegevused hõlmavad kõiki meetmeid keskkonnaseisundi parandamiseks, kui see on halvenenud. Sellest määratlusest on välja jäetud tegevused, mis on küll keskkonnale kasulikud, kuid keskenduvad peamiselt tehnilistele vajadustele või hügieeni või ohutuse ja turvalisusega seotud sisenõuetele ettevõttes või muus institutsioonis; |
|
5) |
„keskkonnakaupade ja -teenuste sektor” – rahvamajanduse tootmistegevus, mille käigus toodetakse keskkonnatooteid (keskkonnakaubad ja -teenused). Keskkonnatooted on tooted, mis on toodetud eesmärgiga kaitsta keskkonda, nagu on osutatud punktis 4, ja hallata ressursse. Ressursside haldamine hõlmab loodusressursside varude säilitamist, hoidmist ja suurendamist ning seega nende varude kaitsmist ammendumise eest; |
|
6) |
„füüsilise energiavoo arvepidamine” – kooskõlaline kogum rahvamajandusse suunduvast füüsilisest energiavoost, majandusharudes ringlevast voost ja muudesse majandussüsteemidesse või keskkonda suunatavast väljundist. |
Artikkel 3
Moodulid
Artiklis 1 osutatud ühise raamistiku kohaselt koostatav keskkonnamajanduslik arvepidamine jaotatakse järgmisteks mooduliteks:
õhuheitmete arvepidamise moodul, mis on toodud I lisas;
keskkonnamaksude moodul majandustegevusalade lõikes, mis on toodud II lisas;
kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise moodul, mis on toodud III lisas;
keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise moodul, mis on toodud IV lisas;
keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamise moodul, mis on toodud V lisas;
füüsilise energiavoo arvepidamise moodul, mis on toodud VI lisas.
Iga lisa sisaldab järgmist teavet:
arvepidamise koostamise eesmärgid;
arvepidamise katvus;
loetelu näitajatest, mille kohta tuleb andmeid koguda ja edastada;
arvepidamise koostamise esimene arvestusaasta, sagedus ning edastamistähtajad;
aruandetabelid;
selliste artiklis 8 osutatud üleminekuperioodide maksimumpikkus, mille jooksul võib komisjon teha erandeid.
Eesmärgiga võtta vajaduse korral arvesse keskkonna, majanduse ja tehnika arengut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 9 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta:
anda metoodilisi juhtnööre ning
ajakohastada lõikes 1 osutatud lisasid seoses teabega, millele on viidatud lõike 2 punktides c–e.
Käesoleva lõike kohaste volituste teostamisel tagab komisjon, et tema poolt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ei kaasne märkimisväärset täiendavat halduskoormust liikmesriikidele ja andmeesitajatele.
Selliste delegeeritud õigusaktidega ei tekitata liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust. Kui komisjon koostab ja seejärel ajakohastab esimeses lõigus osutatud loetelusid, põhjendab ta nõuetekohaselt meetmeid ning kasutab vajaduse korral asjaomaste ekspertide kulutasuvuse analüüsi, sealhulgas teavet andmeesitajate koormuse ja statistika tegemisega seotud kulude kohta.
Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 4
Prooviuuringud
Artikkel 5
Andmete kogumine
Liikmesriigid koguvad halduskorra lihtsustamise põhimõtet kohaldades vajalikke andmeid, kasutades allpool täpsustatud eri allikate kombinatsiooni:
uuringud;
statistilised hindamismenetlused, kus mõningaid näitajaid ei ole kõigi üksuste puhul vaadeldud;
administratiivsed andmeallikad.
Artikkel 6
Komisjonile (Eurostatile) edastamine
Artikkel 7
Kvaliteedi hindamine
Artikkel 8
Erandid
Artikkel 9
Delegeerimine
Artikkel 10
Aruandlus ja läbivaatamine
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2013 ja edaspidi iga kolme aasta järel aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse eelkõige edastatud andmete kvaliteeti, andmekogumismeetodeid, liikmesriikide ja andmeesitajate halduskoormust ning kõnealuse statistika teostatavust ja tulemuslikkust.
Vajadusel ja artikli 4 lõikes 2 osutatud tulemusi arvesse võttes lisatakse aruandele järgmised ettepanekud:
Artikkel 11
Komitee
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMISE MOODUL
1. jagu
EESMÄRGID
Õhuheitmete arvepidamises kirjendatakse ja esitatakse andmed õhuheitmete kohta rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga ühtival viisil. Kõnealuses arvepidamises kirjendatakse tekkinud õhuheitmeid, mida riigi majandus õhku heidab, ESA 95 kohaselt majandustegevusalade lõikes. Majandustegevus hõlmab tootmist ja tarbimist.
Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad õhuheitmete arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama. Kõnealuseid andmeid töödeldakse nii, et heitmed oleks omavahel seotud tootmisharude ja kodumajapidamiste tootmis- ja tarbimistegevusega. Käesoleva määruse alusel esitatud otseheitmete andmed seotakse majanduse sisend-väljundtabelite, pakkumise ja kasutamise tabelite ning kodumajapidamiste tarbimisandmetega, mida ESA 95 kohase aruandluse raames komisjonile (Eurostatile) juba esitatakse.
2. jagu
KATVUS
Õhuheitmete arvepidamise süsteemi piirid kattuvad ESA 95 süsteemi piiridega ning see põhineb samuti residentsuse printsiibil.
Vastavalt ESA 95-le põhineb residentsuse printsiip järgmisel põhimõttel: üksus on riigi residendist üksus, kui selle majanduslike huvide kese on selle riigi majandusterritooriumil, see tähendab, kui ta osaleb pikema aja jooksul (aasta või enam) antud territooriumi majandustegevuses.
Õhuheitmete arvepidamises kirjendatakse heitmeid, mis tulenevad kõikide residendist üksuste tegevusaladest, olenemata sellest, kus on heitmete tekkimise geograafiline asukoht.
Õhuheitmete arvepidamises kirjendatakse gaasiliste ja tahkete jääkainete vooge, mis tulenevad rahvamajandusest ja liiguvad atmosfääri. Käesolevas määruses osutatakse terminiga „atmosfäär” keskkonnasüsteemi osale. Süsteemi piiride all mõistetakse piiri rahvamajanduse (mis on osa majandussüsteemist) ja atmosfääri (mis on osa keskkonnasüsteemist) vahel. Pärast süsteemi piiri ületamist on õhku heidetud ained inimese kontrolli alt väljas ja saavad osaks loodusmaterjalide ringlusest ning võivad keskkonda mitmel viisil mõjutada.
3. jagu
NÄITAJATE LOETELU
Liikmesriigid koostavad statistikat järgmiste õhuheitmete heitkoguste kohta:
|
Õhuheitme nimetus |
Õhu-heitme tähis |
Aruandeühik |
|
Süsinikdioksiid, välja arvatud heitmed biomassist |
CO2 |
1 000 tonni (Gg) |
|
Süsinikdioksiid biomassist |
Biomassi CO2 |
1 000 tonni (Gg) |
|
Dilämmastikoksiid |
N2O |
tonni (Mg) |
|
Metaan |
CH4 |
tonni (Mg) |
|
Perfluorosüsivesinikud |
PFC-d |
CO2-ekvivalenttonni (Mg) |
|
Fluorosüsivesinikud |
HFC-d |
CO2-ekvivalenttonni (Mg) |
|
Väävelheksafluoriid ja lämmastiktrifluoriid |
SF6 NF3 |
CO2-ekvivalenttonni (Mg) |
|
Lämmastikoksiidid |
NOX |
NO2-ekvivalenttonni (Mg) |
|
Lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan |
NMVOC-d |
tonni (Mg) |
|
Süsinikmonooksiid |
CO |
tonni (Mg) |
|
Tahked peenosakesed läbimõõduga < 10 μm |
PM10 |
tonni (Mg) |
|
Tahked peenosakesed läbimõõduga < 2,5 μm |
PM2,5 |
tonni (Mg) |
|
Vääveloksiidid |
SOX |
SO2-ekvivalenttonni (Mg) |
|
Ammoniaak |
NH3 |
tonni (Mg) |
Kõik andmed tuleb esitada ümardatult ühe kümnendkohani.
4. jagu
ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD
1. Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.
2. Statistika edastatakse 21 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.
3. Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmekogumi järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe peale riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud, mis hõlmavad ELi 27 liikmesriiki. Võimalusel koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.
4. Esimene arvestusaasta on käesoleva määruse jõustumise aasta.
5. Esimest korda andmeid edastades lisavad liikmesriigid andmed 2008. aastast esimese arvestusaastani.
6. Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n-4, n-3, n-2, n-1 ja n iga-aastased andmed (n tähistab arvestusaastat).
5. jagu
ARUANDETABELID
1. Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul koostatakse andmed ESA 95-ga täielikult kooskõlas oleva majandustegevusalade hierarhilise liigituse NACE Rev.2 kohaselt (koondtase A*64). Lisaks tuleb esitada andmed järgmiste näitajate kohta:
2. Lõikes 1 osutatud hierarhiline liigitus on järgmine:
Õhuheitmed tootmisharude lõikes – NACE Rev.2 (A*64)
Kodumajapidamiste õhuheitmed
Ühendavad kirjed
Õhuheitmed kokku (tööstus + kodumajapidamised) iga 3. jaos osutatud näitaja kohta
Miinus välismaal viibivad liikmesriigi residendid
Pluss liikmesriigi territooriumil viibivad mitteresidendid
Maismaatransport
Veetransport
Lennutransport
Muud kohandused ja statistilised erinevused
6. jagu
ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMPIKKUS
Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.
II LISA
KESKKONNAMAKSUDE MOODUL MAJANDUSTEGEVUSALADE LÕIKES
1. jagu
EESMÄRGID
Keskkonnamaksude statistikaga kirjendatakse ja esitatakse andmed makse maksvate üksuste seisukohast ning seda tehakse viisil, mis on täielikult kooskõlas ESA 95 alusel esitatud andmetega. Kõnealuse statistikaga kirjendatakse rahvamajanduse keskkonnamaksudest saadud tulu vastavalt majandustegevusaladele. Majandustegevus hõlmab tootmist ja tarbimist.
Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad keskkonnamaksudest saadud tulu arvepidamise jaoks majandustegevusalade kaupa koguma, koostama, edastama ja hindama.
Keskkonnamaksustatistika koostamisel saab kasutada otse maksustatistikat ja valitsuse rahandusstatistikat, kuid mõneti oleks kasulikum kasutada ESA 95 alusel esitatud maksuandmeid, kui see on võimalik.
Keskkonnamaksustatistika põhineb hinnatud ja deklareeritud summadel, või ajaliselt kohandatud maksulaekumistel, et tagada ühilduvus ESA 95-ga ja parandada rahvusvahelist võrreldavust.
ESA 95 sisaldab ka teavet selle kohta, millised tootmisharud ja sektorid makse maksavad. ESA 95 alusel esitatud maksuandmed on esitatud institutsiooniliste sektorite arvepidamises ning pakkumise ja kasutamise tabelites.
2. jagu
KATVUS
Keskkonnamaksude arvepidamise süsteemi piirid kattuvad ESA 95 süsteemi piiridega ning keskkonnamaksud koosnevad kohustuslikest, vastuteenustega kompenseerimata rahalistest või mitterahalistest maksetest, mida kogub valitsemissektor või liidu institutsioonid.
Keskkonnamaksud kuuluvad järgmiste ESA 95 kategooriate alla:
3. jagu
NÄITAJATE LOETELU
Liikmesriigid koostavad keskkonnamaksustatistikat, lähtudes järgmisest jaotusest:
Liikmesriigid teatavad eraldi näitajana ka valitsemissektori maksutulu, mis on registreeritud Euroopa arvepidamise süsteemis seoses nende osalemisega ELi heitkogustega kauplemise süsteemis.
Liikmesriigid teatavad eraldi näitajana ka muud keskkonnamaksud, mis on lisatud energia-, transpordi-, saaste- või ressursimaksude kogunäitaja alla ning mida nõutakse kütuse CO2-sisalduse põhjal (muud CO2-maksud).
Kõik andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites).“
4. jagu
ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD
1. Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.
2. Statistika edastatakse 16 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. Seda kohaldatakse alates arvestusaastast 2020.
3. Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmekogumi järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe peale riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud, mis hõlmavad ELi 27 liikmesriiki. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.
4. Esimene arvestusaasta on 2020.
5. Komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid iga kord andmed aastate n-4, n-3, n-2, n-1 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2016. aastale eelnevate aastate kohta.
5. jagu
ARUANDETABELID
Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul edastatakse andmed makse maksvate üksuste seisukohast.
Tootjate osas edastatakse andmed majandustegevusalade hierarhilise liigituse NACE Rev.2 kohaselt (ESA 95-s esitatud koondtase A*64).
Tarbijate kohta edastatakse järgmised andmed:
Kui maksu ei saa siduda ühegi eeltoodud tegevusala rühmaga, edastatakse andmed kui tegevusala rühmadesse jaotamata andmed.
6. jagu
ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMPIKKUS
Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.
III LISA
KOGUMAJANDUSLIKE MATERJALIVOOGUDE ARVEPIDAMISE MOODUL
1. jagu
EESMÄRGID
Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine hõlmab kõiki tahkeid, gaasilisi ja vedelas olekus materjale, välja arvatud õhk ja vesi, mõõdetuna massiühikutes aasta kohta. Sarnaselt rahvamajanduse arvepidamisega on kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamisel kaks eesmärki. Üksikasjalikest materjalivoogudest saadakse põhjalik empiiriline andmebaas arvukate analüütiliste uuringute tegemiseks. Materjalivoogusid kasutatakse ka mitmesuguste kogumajanduslike materjalivoogude näitajate koostamiseks rahvamajanduse jaoks.
Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.
2. jagu
KATVUS
Materjalivoosüsteemi peamine põhimõte on varude ja voogude eristamine. Üldiselt on voog muutuja, mis mõõdab kogust teataval ajaperioodil, samas kui varu on muutuja, mis mõõdab kogust teataval ajahetkel. Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise aluseks on voopõhimõte. See mõõdab majanduse sisend- ja väljundmaterjali ning varude muutumist naturaalühikutes aasta kohta.
Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise süsteemi põhimõtetega, näiteks residentsuse printsiip. See peab arvet materjalivoogude üle, mis on seotud kõikide rahvamajanduse residendist üksuste tegevusega, olenemata nende geograafilisest asukohast.
Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamises on olulised kaks süsteemi piiride ülest materjalivoo liiki.
Materjalivood rahvamajanduse ja selle loodusliku keskkonna vahel. See hõlmab looduskeskkonnast materjalide (s.o toor- või lähteained või loodusvarad) saamist ning materjalide (neid nimetatakse tihti jääkaineteks) väljundit looduskeskkonda.
Materjalivood rahvamajanduse ja muu maailmamajanduse vahel. See hõlmab importi ja eksporti.
Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamises on hõlmatud kõik süsteemi piiride ülesed vood ning inimtekkeliste varude lisandumine. Kõik muud rahvamajanduse sisesed materjalivood ei ole kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise süsteemiga hõlmatud. See tähendab, et rahvamajandust käsitletakse kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise süsteemis tervikuna ja näiteks tootmisharude vahelise toodete liikumise üle arvestust ei peeta. Samuti on välja jäetud looduskeskkonna sisesed looduslikud vood.
3. jagu
NÄITAJATE LOETELU
Liikmesriigid koostavad kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise jaoks statistika 5. jaos loetletud asjakohaste näitajate kohta.
1. Kodumaise toorme kasutus (domestic extraction) hõlmab looduskeskkonnast saadavate tahkes, vedelas või gaasilises olekus materjalide (välja arvatud õhk ja vesi) aastast kogust, mida kasutatakse majanduses sisendina.
2. Import ja eksport naturaalühikutes hõlmab kõiki imporditavaid või eksporditavaid tooteid mõõdetuna massiühikutes. Kauplemistegevusse kaasatud toodete alla kuuluvad kõikide töötlemisetappide kaubad esialgsest tootest kuni valmiskaubani.
4. jagu
ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD
1. Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.
2. Statistika edastatakse 16 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. Seda kohaldatakse alates arvestusaastast 2021.
3. Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmekogumi järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe peale riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud, mis hõlmavad ELi 27 liikmesriiki. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.
4. Esimene arvestusaasta on 2021.
5. Komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid iga kord andmed aastate n-4, n-3, n-2, n-1 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2017. aastale eelnevate aastate kohta.“
„5. jagu
ARUANDETABELID
Järgmistes tabelites loetletud näitajate kohta koostatakse andmed massiühikutes.
Tabel A – Kodumaise toorme kasutus
Biomass
Põllumajanduskultuurid (välja arvatud söödakultuurid)
Teravili
Juur- ja mugulviljad
Suhkrutaimed
Kaunviljad
Pähklid
Õlitaimed
Köögiviljad
Puuviljad
Kiudtaimed
Muud mujal liigitamata põllumajanduskultuurid (välja arvatud söödakultuurid)
Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud), söödakultuurid, karjamaa biomass
Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud)
Põhk
Muud põllumajanduskultuuride jäägid (suhkrutaimede ja söödapeedi lehed, muu)
Söödakultuurid ja karjamaa biomass
Söödakultuurid (sealhulgas rohumaalt kogutud biomass)
Karjamaa biomass
Puit
Tarbepuit (tööstuslik ümarpuit)
Küttepuit ja muud puidu saadused
Looduses elavate kalade püük, veetaimed ja -loomad, jahindus ja kogumine
Looduses elavate kalade püük
Kõik muud veeloomad ja -taimed
Jahindus ja kogumine
Metallimaagid (töötlemata maagid)
Rauamaak
Mitteraudmetallimaagid
Vask
Nikkel
Plii
Tsink
Tina
Kuld, hõbe, plaatina ja muud väärismetallid
Boksiit ja muu alumiinium
Uraan ja toorium
Muud mitteraudmetallimaagid
Mittemetalsed mineraalid
Marmor, graniit, liivakivi, porfüür, basalt, muu dekoratiiv- või ehituskivi (välja arvatud kilt)
Kriit ja dolomiit
Kilt
Mineraalid kemikaalide ja väetiste tootmiseks
Sool
Lubjakivi ja kips
Savi ja kaoliin
Liiv ja kruus
Muud mittemetalsed mineraalid
Kaevandatud maa-aines (sealhulgas pinnas), ainult kasutatud (vabatahtlik aruandlus)
Fossiilse energia kandjad
Süsi ja muud tahked energiakandjad
Ligniit (pruunsüsi)
Kivisüsi
Põlevkivi ja tõrvaliivad
Turvas
Vedelad ja gaasilised energiakandjad
Toornafta, kondensaat ja veeldatud maagaas (NGL)
Maagaas
Tabelid B (Import – kogukaubandus) ja D (Eksport – kogukaubandus)
Biomass
Põllumajanduskultuurid (välja arvatud söödakultuurid)
Teravili
Juur- ja mugulviljad
Suhkrutaimed
Kaunviljad
Pähklid
Õlitaimed
Köögiviljad
Puuviljad
Kiudtaimed
Muud mujal liigitamata põllumajanduskultuurid (välja arvatud söödakultuurid)
Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud), söödakultuurid, karjamaa biomass
Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud)
Põhk
Muud põllumajanduskultuuride jäägid (suhkrutaimede ja söödapeedi lehed, muu)
Söödakultuurid ja karjamaa biomass
Söödakultuurid (sealhulgas rohumaalt kogutud biomass)
Puit
Tarbepuit (tööstuslik ümarpuit)
Küttepuit ja muud puidu saadused
Looduses elavate kalade püük, veetaimed ja -loomad, jahindus ja kogumine
Looduses elavate kalade püük
Kõik muud veeloomad ja -taimed
Elusloomad ja loomsed saadused (välja arvatud looduses elavad kalad, veetaimed ja -loomad, jahitud ja kogutud loomad)
Elusloomad (välja arvatud looduses elavad kalad, veetaimed ja -loomad, jahitud ja kogutud loomad)
Liha ja lihavalmistised
Piimatooted, linnud, munad ja mesi
Muud loomsed tooted (loomsed kiud, toornahk, karusnahk, nahk jne)
Peamiselt biomassist saadavad tooted
Metallimaagid (töötlemata maagid)
Rauamaak
Mitteraudmetallimaagid
Vask
Nikkel
Plii
Tsink
Tina
Kuld, hõbe, plaatina ja muud väärismetallid
Boksiit ja muu alumiinium
Uraan ja toorium
Muud mitteraudmetallimaagid
Peamiselt metallidest toodetud tooted
Mittemetalsed mineraalid
Marmor, graniit, liivakivi, porfüür, basalt, muu dekoratiiv- või ehituskivi (välja arvatud kilt)
Kriit ja dolomiit
Kilt
Mineraalid kemikaalide ja väetiste tootmiseks
Sool
Lubjakivi ja kips
Savi ja kaoliin
Liiv ja kruus
Muud mittemetalsed mineraalid
Peamiselt mittemetalsetest mineraalidest toodetud tooted
Fossiilse energia kandjad
Süsi ja muud tahked energiakandjad
Ligniit (pruunsüsi)
Kivisüsi
Põlevkivi ja tõrvaliivad
Turvas
Vedelad ja gaasilised energiakandjad
Toornafta, kondensaat ja veeldatud maagaas (NGL)
Maagaas
Soetatud kütus (import: residentidest üksused välismaal; eksport: mitteresidentidest üksused riigi territooriumil)
Kütus maismaatranspordi jaoks
Kütus veetranspordi jaoks
Kütus lennutranspordi jaoks
Peamiselt fossiilse energia kandjatest toodetud tooted
Muud tooted
Lõpptöötlusele ja -ladustamisele kuuluvad jäätmed
6. jagu
ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMPIKKUS
Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.
IV LISA
KESKKONNAKAITSEKULUTUSTE ARVEPIDAMISE MOODUL
1. jagu
EESMÄRGID
Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamises esitatakse andmeid keskkonnakaitsekulutuste kohta viisil, mis ühtib ESA raames esitatud andmetega, st need on majandusressursid, mille residendist üksused eraldavad keskkonnakaitseks. Niisugune arvepidamine võimaldab arvestada riigi keskkonnakaitsekulutusi, mis määratakse järgmiste elementide summana: residendist üksuste kasutatud keskkonnakaitseteenused, keskkonnakaitsega seotud kapitali kogumahutus põhivarasse ja eelnimetatud elementides arvestamata keskkonnakaitsesiirdeid, millest on lahutatud välismaalt saadud rahalised vahendid.
Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamises tuleks ära kasutada rahvamajanduse arvepidamises juba olemasolevat teavet (tootmise ja tulude moodustamise kontod, kapitali kogumahutus põhivarasse tegevusalade järgi, pakkumise ja kasutamise tabelid, valitsemisfunktsioonide klassifikaatoril põhinevad andmed), ettevõtluse struktuuristatistikat, äriregistrit ja muid allikaid.
Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.
2. jagu
KATVUS
Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise süsteemi piirid kattuvad ESA süsteemi piiridega ja selles on esitatud keskkonnakaitsekulutused pea-, kõrval- ja abitegevusaladel. Hõlmatud on järgmised sektorid:
3. jagu
NÄITAJATE LOETELU
Liikmesriigid teostavad keskkonnakaitsekulutuste arvepidamist, lähtudes järgmistest näitajatest, mis on määratletud kooskõlas ESAga:
Kõik andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites).“
„4. jagu
ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD
1. Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.
2. Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. Seda kohaldatakse alates arvestusaastast 2020.
3. Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi 28 liikmesriigi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.
4. Esimene arvestusaasta on 2020.
5. Komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid iga kord andmed aastate n–2, n–1 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2018. aastale eelnevate aastate kohta.“
„5. jagu
ARUANDETABELID
1. Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse andmed järgmise liigituse järgi:
Liikmesriigid, mille kogukäive või töötajate arv ühes või enamas neist NACE liigitustest on väiksem kui 1 % liidu kogunäitajast, ei pea esitama andmeid nende NACE liigituste kohta.
2. Punktis 1 osutatud CEPA klassid on järgmised:
6. jagu
ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS
Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumkestus kaks aastat alates esimesest edastamistähtajast.
V LISA
KESKKONNAKAUPADE- JA TEENUSTE SEKTORI ARVEPIDAMISE MOODUL
1. jagu
EESMÄRGID
Keskkonnakaupade- ja teenuste statistikas kirjendatakse ja esitatakse andmeid keskkonnatooteid tootva rahvamajanduse tootmistegevuse kohta viisil, mis ühtib ESA raames esitatud andmetega.
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamises tuleks ära kasutada rahvamajanduse arvepidamises, ettevõtluse struktuuristatistikas, äriregistris ja muudes allikates juba olemasolevat teavet.
Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad keskkonnakaupade ja -teenuste arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.
2. jagu
KATVUS
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori piirid kattuvad ESA süsteemi piiridega ja sektor hõlmab kõiki keskkonnakaupu ja -teenuseid, mis on tootmise teel saadud. ESA määratluse kohaselt on tootmine tegevus, mis toimub institutsionaalse üksuse kontrolli ja vastutuse all, kasutades tööjõu, kapitali, kaupade ja teenuste sisendeid kaupade ja teenuste tootmiseks.
Keskkonnakaubad ja -teenused jagunevad järgmistesse kategooriatesse: keskkonnaspetsiifilised teenused, üksnes keskkonnahoiu eesmärgil toodetud tooted (seotud tooted), keskkonnasäästlikud kaubad ja keskkonnatehnoloogia.
3. jagu
NÄITAJATE LOETELU
Liikmesriigid koostavad keskkonnakaupade ja -teenuste sektori statistikat, lähtudes järgmistest näitajatest:
Kõik andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites), välja arvatud tööhõive näitaja, mille puhul on aruandeühik täistööaja ekvivalent
„4. jagu
ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD
1. Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.
2. Statistika edastatakse 22 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. Seda kohaldatakse alates arvestusaastast 2020.
3. Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi 28 liikmesriigi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.
4. Esimene arvestusaasta on 2020.
5. Komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid iga kord andmed aastate n–2, n–1 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2018. aastale eelnevate aastate kohta.
5. jagu
ARUANDETABELID
1. Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse andmed järgmise liigituse järgi:
2. Punktis 1 osutatud CEPA klassid on esitatud IV lisas. Punktis 1 osutatud CReMA klassid on järgmised:
6. jagu
ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS
Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumkestus kaks aastat alates esimesest edastamistähtajast.
VI LISA
FÜÜSILISE ENERGIAVOO ARVEPIDAMISE MOODUL
1. jagu
EESMÄRGID
Füüsilise energiavoo arvepidamises esitatakse andmed energia füüsilise voo kohta teradžaulides viisil, mis on ESAga täielikus kooskõlas. Füüsilise energiavoo arvepidamises esitatakse energiaandmeid rahvamajanduse residendist üksuste majandustegevuse järgi tegevusalade kaupa. Andmed näitavad loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energia jääkide ja kadude pakkumist ja kasutamist. Majandustegevus hõlmab tootmist, tarbimist ja akumuleerumist.
Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad füüsilise energiavoo arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.
2. jagu
KATVUS
Füüsilise energiavoo arvepidamise süsteemi piirid kattuvad ESA süsteemi piiridega ja arvepidamine põhineb samuti residentsuse printsiibil.
ESA kohaselt on üksus riigi residendist üksus, kui selle majanduslike huvide kese on selle riigi majandusterritooriumil, see tähendab, kui ta osaleb pikema aja jooksul (aasta või enam) kõnealusel territooriumil majandustegevuses.
Füüsilise energiavoo arvepidamises kirjendatakse füüsilist energiavoogu, mis tuleneb kõikide residendist üksuste tegevusest, olenemata sellest, kus on voo tekkimise tegelik geograafiline asukoht.
Füüsilise energiavoo arvepidamine kirjendab keskkonnast majandusse suunduvat, majanduse sees ringlevat ja majandusest tagasi keskkonda suunatavat füüsilist energiavoogu.
3. jagu
NÄITAJATE LOETELU
Liikmesriigid peavad füüsilise energiavoo kohta arvet, lähtudes järgmistest näitajatest:
loodusliku energia sisendid,
energiatooted,
energia jäägid ja kaod;
Kõik andmed esitatakse teradžaulides.
4. jagu
ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD
1. Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.
2. Statistika edastatakse 21 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.
3. Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi 28 liikmesriigi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.
4. Esimene arvestusaasta on 2015.
5. Esimest korda andmeid edastades esitavad liikmesriigid andmed 2014. aastast esimese arvestusaastani.
6. Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n–2, n–1 ja n aasta andmed (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2014. aastale eelnevate aastate kohta.
5. jagu
ARUANDETABELID
1. Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse füüsilistes ühikutes järgmised andmed:
2. Energiavoo pakkumise ja kasutamise tabeli (k.a heitmetega seotud vood) ülesehitus ridade ja veergude kaupa on ühesugune.
3. Veerud tähistavad füüsilise voo päritolu (pakkumist) või sihtkohta (kasutamist). Veerud on jagatud viide kategooriasse:
4. Ridades on esitatud füüsilise voo liik 3. jao esimese taande liigituse järgi.
5. Loodusliku energia sisendid, energiatooted ning energia jäägid ja kaod on liigitatud järgmiselt:
6. Üleminekutabelis esitatud näitajad põhinevad kogu rahvamajandusel (ei ole jagatud majandusharude kaupa), kusjuures residentsuspõhine näitaja arvutatakse territooriumipõhiseks näitajaks ümber järgmiselt:
residendist üksuste energia kogutarbimine
välismaal asuvate residendist üksuste energiatarbimine
territooriumil viibivate mitteresidentide energiatarbimine
statistilised erinevused
sisemaine energia kogutarbimine (territooriumipõhine).
6. jagu
ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS
Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumkestus kaks aastat alates esimesest edastamistähtajast.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008 määrus (EÜ) nr 1099/2008 jäätmestatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).
( 2 ) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.
( 3 ) Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon.