<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-716/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0716</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:82">EU:C:2020:82</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑716/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">AJFP Caraş-Severin ja DGRFP Timişoara</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200206">6. veebruaril 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑716/18</HT></P><P>CT</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Caraş-Severin – Serviciul Inspecţie Persoane Fizice,</P><P>Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Timişoara – Serviciul Soluţionare Contestaţii 1</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Timişoara (Timișoara apellatsioonikohus, Rumeenia))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2006/112/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Käibemaksudirektiivi artiklid 287 ja 288</KEYWORD><KEYWORD>Väikeettevõtjatele kohaldatav erikord</KEYWORD><KEYWORD>Maksuvabastus juhul, kui käive ei ületa teatavat piirmäära</KEYWORD><KEYWORD>Maksuvaba käibe piirmäära arvutamine mitmel tegevusalal tegutsemise korral</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>kinnisasjaga tehtavad tehingud<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, mis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>ei ole oma olemuselt abitehingud<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> ja mida tuleb arvesse võtta</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev menetlus käsitleb väikeettevõtjatele kohaldatava maksuvabastuse erikorda. Selle korra kohaselt võib liikmesriik käibemaksust vabastada maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa teatavat piirmäära. Rumeenias on selleks piirmääraks <FT TYPE="NUMBER">65000</FT> eurot. Küsimus on aga selles, kuidas tuleb kõnealust summat arvutada juhul, kui maksukohustuslane tegutseb mitmel tegevusalal. Käesolevas asjas sai maksukohustuslane 2012. aastal tulu nõustamistegevusest audiitori, maksunõustaja ja advokaadina, tegutsemisest pankrotihalduri ja kirjanikuna ning kinnisasja üürile andmisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kuna kõnealuse käibe arvutamisel jätab Rumeenia kõrvale advokaaditegevusest saadud tulu/tekkinud käibe, oleks piirmäär <FT TYPE="NUMBER">65000</FT> eurot ületatud vaid juhul, kui võetaks arvesse üürile andmisest saadud tulu. Käibemaksudirektiivi artikli 288 esimese lause punkti 4 kohaselt kaasatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>kinnisasjaga tehtavad tehingud<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> arvestusse vaid siis, kui need ei ole oma olemuselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>abitehingud<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>. Euroopa Kohus saab nüüd esimest korda võimaluse selgitada, kas kinnisasja üürile andmist tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>kinnisasjaga tehtavaks tehinguks<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> ja millal tuleb eeldada märkimisväärset <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>abitehingut<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Õigusliku raamistiku moodustavad nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>), artiklid 287 ja 288.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>, 2012. aastal kohaldatud redaktsioon.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 287 punkt 18 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Liikmesriigid, kes ühinesid pärast <DATE ISO="19780101">1. jaanuari 1978</DATE>, võivad kohaldada maksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas nende ühinemiskuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt ei ületa järgmisi summasid: […]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT>Rumeenia: <FT TYPE="NUMBER">35000</FT> eurot; […]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20120326">26. märtsi 2012. aasta</DATE> rakendusotsuse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Nõukogu rakendusotsus, mille kohaselt lubatakse Rumeenial kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="092" PAGE.FIRST="26" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 92, lk 26</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikkel 1 sätestab, et erandina direktiivi 2006/112 artikli 287 punktist 18 võib Rumeenia kohaldada käibemaksuvabastust selliste maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt arvutatult ei ületa <FT TYPE="NUMBER">65000</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 288 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Käesolevas jaos sätestatud meetmete kohaldamisel kontrollsummana kasutatav käive moodustub järgmistest summadest ilma käibemaksuta:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>kaubatarnete ja osutatud teenuste väärtus, niivõrd, kui need on maksustatavad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>nende artiklites 110 või 111, artikli 125 lõikes 1, artiklis 127 või artikli 128 lõikes 1 nimetatud maksust vabastatud (koos varasemal etapil tasutud käibemaksu mahaarvamise õigusega) tehingute väärtus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>artiklites 146–149, 151, 152 või 153 nimetatud maksust vabastatud tehingute väärtus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT>kinnisasjaga tehtavate tehingute, artikli 135 lõike 1 punktides b–g nimetatud finantstehingute ja kindlustusteenuste summa, juhul kui need tehingud ei ole oma olemuselt abitehingud.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Käibe arvutamisel ei võeta siiski arvesse ettevõtja materiaalse või immateriaalse põhivara võõrandamise tehinguid.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Peale selle on seoses sisendkäibemaksuna mahaarvatava osa jaotusega artikli 174 lõikes 2 sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Erandina lõike 1 sätetest jäetakse mahaarvatava osa arvutamisel kõrvale: […]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kinnisasjaga tehtavate tehingute ja finantskõrvaltehingute käive;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>artikli 135 lõike 1 punktides b–g nimetatud tehingute käive, kui need on kõrvaltehingud.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rumeenia õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Rumeenia õiguses sisalduvad asjaomased õigusnormid <DATE ISO="20031222">22. detsembri 2003. aasta</DATE> seaduses nr 571 maksuseadustiku kohta (Legea nr. 571 din 22 decembrie 2003 privind Codul fiscal) (hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>maksuseadustik<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>). Maksuseadustiku artikkel 152 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="152.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Rumeenias artikli 125<HT TYPE="SUP">1</HT> lõike 2 punkti a kohaselt asutatud maksukohustuslane, kelle deklareeritud või tegelik aastakäive jääb alla <FT TYPE="NUMBER">65000</FT> euro […] või <FT TYPE="NUMBER">220000</FT> Rumeenia leu (RON) suuruse piirmäära, võib kohaldada maksuvabastust […] artikli 126 lõikes 1 ette nähtud tehingute puhul […].</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="152.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Lõike 1 kohaldamisel aluseks võetava käibe hulka arvatakse – maksukohustuslaste puhul, kes taotlevad enda kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist – järgmiste tehingute kogumaksumus ilma maksudeta: maksukohustuslase poolt kalendriaasta jooksul tarnitud või osutatud kaubad ja teenused, kui need olid maksustatavad või oleksid olnud maksustatavad, kui neid ei oleks tarninud või osutanud väikeettevõtja; sellisest majandustegevusest tulenevad tehingud, mille puhul tarnimise või osutamise koht loetakse asuvaks välisriigis, kui maksu oleks saanud maha arvata juhul, kui tehingud oleksid olnud tehtud Rumeenias kooskõlas artikli 145 lõike 2 punktiga b; maksust vabastatud tehingud, mis annavad mahaarvamisõiguse, ja maksust vabastatud tehingud, mis ei anna mahaarvamisõigust, ning mis on ette nähtud artikli 141 lõike 2 punktides a, b, e ja f, kui need ei ole põhitegevusala suhtes abitehingud […]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Rumeenia valitsuse <DATE ISO="20040122">22. jaanuari 2004. aasta</DATE> määruse nr 44, millega kiidetakse heaks seaduse nr 571/2003 rakenduseeskirjad, mida on muudetud ja täiendatud valitsuse <DATE ISO="20120704">4. juuli 2012. aasta</DATE> määrusega nr 670 (Hotărârea Guvernului României nr. 44 din <DATE ISO="20040122">22 ianuarie 2004</DATE> pentru aprobarea Normelor metodologice de aplicare a Legii nr. 571/2003 privind Codul fiscal; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>rakenduseeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>), punkti 47 lõige 3 sätestab:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Tehing on põhitegevusala suhtes abitehing, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>tehingu tegemiseks on vaja piiratud tehnilisi ressursse varustuse ja tööjõu osas,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>tehingul puudub otsene seos maksukohustuslase põhitegevusalaga, ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c.</NO.P><TXT>tehingu sooritamiseks tehtud ostude väärtus ja tehinguga seotud mahaarvatav maksusumma on tähtsusetud.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud ja eelotsusemenetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Nagu juba mainitud, tegutseb põhikohtuasjas kaebajaks olev isik (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>kaebaja<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) lisaks ülikooli õppejõu ametile mitmel alal vabakutselisena, ta on audiitor, maksunõustaja, pankrotihaldur ja advokaat. Peale selle saab ta aeg-ajalt tulu autoriõiguste kasutamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Rumeenia seaduste kohaselt sai kaebaja üheainsa maksukohustuslase registreerimisnumbri tegutsemiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>raamatupidamise, finantsauditi ja maksunõustamise alal<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, mis vastab maksunõustaja ja audiitori kutsealadele. Neil kutsealadel tegutsemisega seoses deklareeris apellant mitu tegevuskohta. Põhikohtuasjas arutusel oleva kinnisasja aadressil on registreeritud ainult tema isikliku pankrotihalduri büroo asukoht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Alates 2007. aastast sai kaebaja ka tulu eespool nimetatud kinnisasja üürileandmisest. Kinnisasi on antud üürile äriühingule, mille osanik ja juhataja on kaebaja. Äriühing deklareeris üürilevõetud hoone oma registrijärgse asukohana ja selles hoones toimub nõustamistegevus, sealhulgas raamatupidamis-, auditeerimis- ja maksunõustamisalane tegevus. Põhitegevusena on deklareeritud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>äri- ja muu juhtimisalane nõustamine<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Aastal 2016 korraldati kaebaja juures maksukontroll, mille ese oli ajavahemikul <DATE ISO="20110101">1. jaanuarist 2011</DATE> kuni <DATE ISO="20160630">30. juunini 2016</DATE> tasuda tulnud käibemaks. Kontrolli tulemusena tuvastas maksuhaldur (Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>AJFP<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>), et 2012. aastal ületas kaebaja käive väikeettevõtjatele maksuvabastuse erikorra kohaldamiseks kehtestatud <FT TYPE="NUMBER">220000</FT> Rumeenia leu (<FT TYPE="NUMBER">65000</FT> euro) suuruse piirmäära (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>maksuvaba käibe piirmäär<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>), mistõttu oleks kaebaja pidanud ennast käibemaksukohustuslasena registreerima. Sellest tulenevalt määras AJFP kaebajale tasuda tuleva käibemaksu summas <FT TYPE="NUMBER">95184</FT> leud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Kõnealuse käibe kindlakstegemisel võttis AJFP arvesse kaebaja tulu vabakutselise maksunõustaja, audiitori ja pankrotihaldurina tegutsemisest, autoriõiguse teostamisest saadud tasusid ning kaasomandis olevalt kinnisasjalt teenitud üüritulu. Käibe arvutamisel ei võetud arvesse õppejõuna töötamisest ega advokaadina tegutsemisest saadud tulu, mille kohta kehtivad eraldi maksustamise alused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>AJFP tegi kindlaks, et 2012. aastal on 69% kaebaja kogutulust saadud tegutsemisest pankrotihaldurina, 17% kinnisasja üürileandmisest ning 14% tegutsemisest audiitori ja maksunõustajana. Selle põhjal leidis AJFP, et asjaomasel aastal oli kaebaja põhitegevusalaks tegutsemine pankrotihaldurina, arvestades sellega teenitud tulu osatähtsust kogu majandustegevusest saadud tulus; ühtlasi leidis AJFP, et kinnisasja üürileandmist ei saa pidada kõnealuse tegevuse suhtes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>abitehinguks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, mis lubaks üüritulu kõnealuse aasta käibe arvutamisel kõrvale jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Maksuotsuse peale esitatud vaie jäeti <DATE ISO="20170822">22. augusti 2017. aasta</DATE> otsusega rahuldamata. Vaideotsuse peale esitatud kaebuse jättis Tribunalul Timiș (Timiși esimese astme kohus, Rumeenia) <DATE ISO="20180326">26. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsusega rahuldamata. Kaebaja esitas nimetatud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Curtea de Apel Timișoara (Timișoara apellatsioonikohus, Rumeenia) peatas menetluse ja esitas ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule järgmised kolm eelotsuse küsimust:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>1.</NO.P><TXT>Kas sellistel asjaoludel nagu käesolevas kohtuvaidluses, kus füüsiline isik tegeleb majandustegevusega, mis seisneb vabakutselisena tegutsemises ja kinnisasja üürileandmises, saades sellest kestvat tulu, on käibemaksudirektiivi artikli 288 [lõike 1] punkti 4 kohaselt nõutav kindla kutsealase tegevuse tuvastamine, mis on põhitegevusala, et kontrollida, kas üürileandmist võib pidada selle abitehinguks, ning kui vastus on jaatav, siis milliste kriteeriumide alusel saab kindlaks teha põhitegevusala, või tuleb eespool viidatud sätet tõlgendada nii, et kogu kutsealane tegevus, mis moodustab sellise füüsilise isiku majandustegevuse, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>põhitegevusala<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas juhul kui kinnisasi, mille füüsiline isik on andnud üürile kolmandale isikule, ei ole kasutusel selle isiku ülejäänud majandustegevuse tarbeks ega ole selleks määratud, mistõttu ei saa tuvastada seost üürileantud kinnisasja ja selle isiku mitmesugustel kutsealadel tegutsemise vahel, võimaldab käibemaksudirektiivi artikli 288 [lõike 1] punkt 4 pidada üüritehingut <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>abitehinguks<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, millest tulenevalt jääb see tehing välja selle käibe arvutamisel, millest lähtuvalt kohaldatakse väikeettevõtjatele maksuvabastuse eriskeemi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas teises küsimuses kirjeldatud juhul omab üüritehingu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>abitehinguks<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> kvalifitseerimisel tähtsust asjaolu, et see tehti juriidilise isiku staatusega kolmanda isiku kasuks, kusjuures füüsiline isik on selle juriidilise isiku osanik ja juhataja, juriidilise isiku asukoht on kõnealusel kinnisasjal ja tema kutsealane tegevus on sama laadi nagu kõnealuse füüsilise isiku kutsetegevus?<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu menetluses esitasid kirjalikud seisukohad kaebaja, Rumeenia ja Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kolme küsimusega, millele – nagu Rumeenia põhjendatult soovitab – saab vastata koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kuidas tuleb tõlgendada käibemaksudirektiivi artikli 288 esimese lause punkti 4. Täpsemalt soovib ta teada, kuidas tuleb kindaks teha, kas tegemist on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>kinnisasjaga tehtavate tehingutega<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, mis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>ei ole oma olemuselt abitehingud<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>See sõltub otsustaval määral käibemaksudirektiivi artiklis 287 sätestatud maksuvabastuse mõttest ja eesmärgist (selle kohta allpool jaotis A). Seejuures tuleb välja selgitada, kas hoone üürile andmine on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kinnisasjaga tehtav tehing<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> (selle kohta allpool jaotis B) ja milliste kriteeriumide alusel tuleb seda pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>abitehinguks<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> käibemaksudirektiivi artikli 288 esimese lause punkti 4 tähenduses (selle kohta allpool jaotis C). Kui kõnealuste kriteeriumide alusel tuleb üürile andmist pidada käesoleval juhul selliseks abitehinguks (selle kohta allpool jaotis D), siis leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kaebaja ei ole ületanud käibemaksudirektiivi artiklis 287 kehtestatud maksuvaba käibe piirmäära.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kuna Euroopa Kohus peab andma eelotsusetaotluse esitanud kohtule ka aluseks oleva põhikohtuasja lahendamiseks tarviliku vastuse, tuleb komisjoniga nõustudes märkida järgmist. Eelotsusetaotluse kohaselt ei võetud väikeettevõtja suhtes kehtiva maksuvaba käibe piirmäära arvutamisel arvesse professorina töötamisest saadud tulu ega advokaadina tegutsemisest saadud tulu. Põhjuseks oli ilmselt tõsiasi, et selle suhtes kehtib maksustamise erikord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Töölepingu alusel (käesoleval juhul professori ametikohal) töötamisest saadud tulu väljajätmine on käibemaksuga maksustamise seisukohast mõistetav, sest maksustatavad tehingud sellega seoses puuduvad. Kuna aga ettevõtjast advokaadi tegevus on vaieldamatult iseseisev majandustegevus käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses, siis on tegemist maksustatavate tehingutega, mida võetakse käibe arvutamisel põhimõtteliselt arvesse. Kas kõnealuste tehingute suhtes kehtib muu maksustamiskord või mitte, ei ole seejuures oluline. Teisiti oleks asi juhul, kui kaebaja oleks saanud tulu töölepingu alusel töötava advokaadina (see tähendab advokaadina, kes ei ole ettevõtja) või kui kõnealuseid tehinguid ei oleks teinud mitte tema, vaid äriühing. Kuna eelotsusetaotlus ei ole selles aspektist üheti mõistetav, on liikmesriigi kohtu ülesanne seda kontrollida.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Käibemaksudirektiivi artiklis 287 sätestatud maksuvabastuse mõte ja eesmärk</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Selleks et hinnata, kas hoolimata üürile andmise tehingutest saab kaebaja ikkagi kuuluda käibemaksudirektiivi artikli 287 kohase niinimetatud väikeettevõtjate<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt XII jaotise 1. peatüki pealkiri (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Väikeettevõtete erikord<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>).</P></NOTE> suhtes kohaldatava maksuvabastuse alla, tuleb esmalt kindlaks teha kõnealuse maksuvabastuse mõte ja eesmärk. Kuna see ei ole objektiivselt seotud tegevuse laadiga, vaid lähtub üksnes sellest, et maksukohustuslane isiklikult ei ületa teatavat käibe piirmäära, näeb käibemaksudirektiivi artikli 287 ette subjektiivse maksuvabastuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on juba sedastanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><DATE ISO="20190502">2. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jarmuškienė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:348">EU:C:2019:348</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkti 37 lõpp) ja <DATE ISO="20101026">26. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmelz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑97/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:632">EU:C:2010:632</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja mina ühes teises kohas märkinud olen,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Kohtujuristi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmelz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑97/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:354">EU:C:2010:354</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkti 33 lõpp).</P></NOTE> seisneb kõnealuse subjektiivse maksuvabastuse mõte eelkõige haldusmenetluse lihtsustamises.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Ilma sellise maksuvaba käibe piirmäärata peaks maksuhaldur iga isikut olenemata sellest, kui tahes tühises mahus tegeleb isik majandustegevusega käibemaksudirektiivi artikli 9 tähenduses, kohtlema maksukohustuslasena alates esimesest eurost. See tekitaks halduskulusid mitte üksnes maksukohustuslasele, vaid ka maksuhaldurile, mis ei oleks tasakaalus saadava maksutuluga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Nii sõnaselgelt ka <DATE ISO="20190502">2. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jarmuškienė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:348">EU:C:2019:348</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kontrollitegevust ja sellest maksuhaldurile tekkivat kulu, mida asjaomane maksutulu ei tasakaalusta, soovitakse vältida maksuvaba käibe piirmääraga. See nähtub ka komisjoni 1973. aasta ettepanekust: nõukogu kuues direktiiv kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Juba seal viidati sõnaselgelt liikmesriikide raskustele käibemaksu reguleerivate üldnormide kohaldamisel väikeettevõtjatele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt komisjoni <DATE ISO="19730620">20. juuni 1973. aasta</DATE> ettepanek, põhjendus artikli 25 kohta (väikeettevõtjad), KOM(73) 950 (lõplik), lk 27.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Sellega kaasnev väikeettevõtjate sooduskohtlemine, näiteks alustavate ettevõtjate toetamine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>B (kasutatud sõidukite edasimüügiga tegeleva isiku käive)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑388/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:642">EU:C:2019:642</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika); <DATE ISO="20101026">26. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmelz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑97/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:632">EU:C:2010:632</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmelz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑97/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:354">EU:C:2010:354</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on seejuures pigem selle korra peegeldus kui mõte ja eesmärk. See nähtub ka käesoleval juhul asjakohasest käibemaksudirektiivi artiklist 288. Selles sättes on nimelt märgitud, et käibemaksudirektiivi artiklis 287 viidatud maksuvaba käibe piirmäär (mille saavad kindlaks määrata liikmesriigid) ei puuduta ettevõtja suurust ega turul senise tegutsemise aega, vaid üksnes oodatava maksutulu suurust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Selleks et kindlaks teha, kas ettevõtja liigitub niinimetatud väikeettevõtjaks, võetakse käibe arvutamisel nimelt arvesse üksnes maksustatavaid tehinguid (käibemaksudirektiivi artikli 288 esimese lause punkt 1) ja teatavaid maksuvabasid tehinguid (punktid 2–4). Ülejäänud maksuvabad tehingud võivad olla kui tahes suuremahulised, ilma et need takistaksid muude maksustatavate tehingute vabastamist käibemaksust. Nii on näiteks hõlmatud ka suured haiglad, juhul kui need teevad maksustatavaid tehinguid vaid tühises mahus. Sellised maksukohustuslased võivad siis pidada ka neid tehinguid maksuvabadeks, isegi kui kõnealuseid ettevõtjaid ei saa nende suuruse poolest selle sõna tavatähenduses kuidagi pidada väikeettevõtjateks või nende pikaajalise turul tegutsemise tõttu ei saa neid mingil juhul nimetada alustavateks ettevõtjateks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Seda, et kõnealuse maksuvabastuse eesmärk ei ole alustavate ettevõtjate toetamine, näitab ka sätte seotus liikmesriigiga. Säte vabastab käibemaksust ainult liikmesriigis maksustatavad tehingud. Seega kuuluvad suured residentidest ettevõtjad, kes teevad maksustatavaid tehinguid suures mahus välismaal ja vaid tühises mahus liikmesriigis, ikkagi maksuvabastuse kohaldamisalasse. Peale selle ei näe käibemaksudirektiivi artikkel 287 ette mitte maksuvaba summat, vaid maksuvaba käibe piirmäära. Piirmäära ületamise korral maksustatakse kõik tehingud alates esimesest eurost käibemaksuga, kuid kui tegemist oleks maksuvaba summaga, siis see summa säiliks. Selline <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>kõik või mitte midagi<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> põhimõte on alustavate ettevõtjate toetamiseks pigem ebasobiv, kuna see asetab väga edukad alustavad ettevõtjad võrreldes vähem edukate alustavate ettevõtjatega ebasoodsamasse olukorda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Lõppjäreldusena aitab käibemaksudirektiivi artikkel 287 eelkõige lihtsustada liikmesriikide haldusmenetlust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Koosseisutunnuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>kinnisasjaga tehtavad tehingud<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> tõlgendamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kui käibemaksudirektiivi artikkel 287 on maksuvaba käibe piirmäära reguleeriv säte, mis haldusmenetluse lihtsustamise eesmärgil vabastab väiksemad maksustatavad tehingud käibemaksust, siis tuleb seda tõlgendada kitsalt. Lai tõlgendus ei ole kooskõlas maksuvaba käibe piirmäära reguleeriva sätte olemusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20190502">2. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jarmuškienė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:348">EU:C:2019:348</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), samal seisukohal on Euroopa Kohus, märkides, et üldnormist kõrvalekaldumist või üldnormist tehtavat erandit tuleb tõlgendada kitsalt – vt nt <DATE ISO="20060928">28. septembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑128/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:612">EU:C:2006:612</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 288 esimese lause punktile 1 võetakse selle käibe arvutamisel, mis ei ületa maksuvaba käibe piirmäära, lisaks arvesse kaubatarnete ja osutatud teenuste väärtust, niivõrd kui need on maksustatavad. Viidatud sättest nähtub seega üheti mõistetavalt, et käibe arvutamisel tuleb arvesse võtta <HT TYPE="ITALIC">kõiki</HT> maksustatavaid tehinguid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Järelikult saavad muud punktides 2–4 nimetatud summad, mida tuleb arvesse võtta, puudutada vaid maksuvabasid tehinguid. Vastasel korral ei oleks nende eraldi nimetamisel mingit mõtet. Käibemaksudirektiivi artikli 288 esimese lause punktid 2 ja 3 viitavad samuti sõnaselgelt tehingutele, mis on maksust vabastatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Ka punktis 4 viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>kinnisasjaga tehtavad tehingud<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> saavad hõlmata vaid käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punktide j, k ja l kohaselt maksust vabastatud tehinguid kinnisasjadega. Tõsiasi, et liidu seadusandja – erinevalt samuti punktis 4 nimetatud finantstehingutest – neid sätteid sõnaselgelt ei nimeta, ei ole järelikult oluline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Siiski ei ole täiesti selge, kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>kinnisasjaga tehtavad tehingud<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> hõlmab vaid kinnisasjade maksuvaba võõrandamist (käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punktid j ja k) või ka kinnisasjade rendile- ja üürileandmist (käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punkt l). Sõnastus viitab pigem esimesena nimetatud võimalusele, kuna teised keeleversioonid lähtuvad pigem tehingutest (prantsuse keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>opérations immobilières<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>; inglise keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>real estate transactions<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>). Ometigi ei välista ka need keeleversioonid, et hõlmatud võib olla ka kinnisasja rendile- ja üürileandmine nende sõnade tavatähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Sellist avatud sõnastust arvestades on määrav käibemaksudirektiivi artikli 287 mõte ja eesmärk, seega väikeettevõtjatele kohaldatava erikorra olemus maksuvaba käibe piirmäära sätestava korrana. Seepärast leian, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>kinnisasjaga tehtavad tehingud<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, mida tuleb arvesse võtta, on asjakohane tõlgendada laialt ja käibemaksudirektiivi artikli 287 kohaldamisala piiritlemiseks tuleb – komisjoni seisukohaga nõustudes – kaasata ka maksuvabad rendile- ja üürileandmise tehingud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Selleks et küsimus abitehingu olemasolu kohta üldse tekiks, pidi kaebaja tegevus järelikult olema <HT TYPE="ITALIC">maksuvaba</HT> rendile- või üürileandmine. Eelotsusetaotlusest ei selgu, kas sellega oli tegemist, ning seega peab seda hindama liikmesriigi kohus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>Abitehingu<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> tingimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Peale selle tuleb selgitada käibemaksudirektiivi artikli 288 esimese lause punktis 4 viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>abitehingu<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> tingimusi. Selles sättes nimetatud maksuvabasid tehinguid võetakse maksuvaba käibe piirmäära arvutamisel arvesse vaid siis, kui need ei ole abitehingud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Sellega tagab direktiiviandja, et viidatud sättega hõlmatud põhimõtteliselt maksuvabad sektorid (pangandus-, kindlustus- ja kinnisvarasektor) ei saa oma maksustatavate tehingute puhul, mis ei ületa maksuvaba käibe piirmäära, kasutada nn väikeettevõtjate erikorda. Nende puhul ei ole maksuvabad tehingud nimelt mitte abitehingud, vaid põhitegevus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Abitehingu olemasolu tingimusi ei ole Euroopa Kohus oma otsustes seni veel käsitlenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Sisendkäibemaksuna mahaarvatava osa arvutamisega seoses on käibemaksudirektiivi artikli 174 lõike 2 punktides b ja c aga kasutatud sarnast mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>kõrvaltehing<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Prantsuskeelses versioonis on mõisted koguni identsed (<HT TYPE="ITALIC">charactère d’opérations accessoires</HT>). Identsed on need ka rumeeniakeelses versioonis (<HT TYPE="ITALIC">operațiuni accesorii</HT>). Teistmoodi on asi aga saksakeelses versioonis (<HT TYPE="ITALIC">Nebenumsatz</HT> vs. <HT TYPE="ITALIC">Hilfsumsatz</HT>) ja ingliskeelses versioonis (<HT TYPE="ITALIC">ancillary transactions</HT> vs. <HT TYPE="ITALIC">incidental transactions</HT>).</P></NOTE> Seejuures on tegemist sisendkäibemaksuna mahaarvatava käibemaksu osaga, kui maksustatavaid ostutehinguid kasutatakse nii maksustatavate kui ka maksuvabade müügitehingute tegemiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Selle kohta tegi Euroopa Kohus juba otsuse,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20091029">29. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NCC Construction Danmark</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑174/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:669">EU:C:2009:669</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja seal viidatud <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EDM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑77/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:243">EU:C:2004:243</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="19960711">11. juuli 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Régie dauphinoise</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:290">EU:C:1996:290</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> et majandustegevust ei saa liigitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>kõrvaltehinguks<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, kui see on ettevõtja maksustatava tegevuse otsene, püsiv ja vajalik laiendamine või kui selleks on vaja ulatuslikult kasutada käibemaksuga maksustatavaid kaupu või teenuseid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Seda välistavat piiritlemist saab üle kanda ka käibemaksudirektiivi artikli 287 kohase maksuvabastusega hõlmatud valdkonnale. Nimelt, kui tegemist on maksustatava tegevuse otsese, püsiva ja vajaliku laiendamisega, siis on see tegevus oma olemuselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>põhitegevus<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> ja seda ei saa enam pidada kõrvaltehinguks ega ka abitehinguks. Lihtsalt puudub objektiivne alus, et käsitleda neid tehinguid eraldi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 174 lõiget 2 käsitlevas otsuses sedastas Euroopa Kohus lisaks, et tehtud tehingute maht võib olla kaudne tõend selle kohta, et tehinguid ei saa pidada kõrvaltehinguteks. Asjaolu, et kõnealustest tehingutest saadud tulu on suurem kui asjaomase ettevõtja väidetavast põhitegevusest saadud tulu, ei ole siiski veel piisav, et välistada nende tehingute liigitamist kõrvaltehinguteks viidatud sätte tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EDM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑77/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:243">EU:C:2004:243</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>See järeldus võib paika pidada käibemaksudirektiivi artikli 174 lõike 2 osas ja mahaarvatava osa arvutamisel, kuid mitte haldusmenetluse lihtsustamiseks ette nähtud maksuvabastuse puhul (maksuvaba käibe piirmäära reguleeriv kord). Esimene puudutab nimelt ostutehingutelt tasutud sisendkäibemaksu jaotust vastavalt müügitehingutele (selleks on vajalik mahaarvatav osa). Viimase puhul on aga küsimus selles, millal langeb maksuvabastus ära, kuna on ületatud käibe piirmäär, mis kujutab endast vaid maksuvaba käibe piirmäära (mõtte ja eesmärgi kohta vt eespool punkt 22 jj).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Sellise maksuvabastuse puhul on määrav tähtsus väidetavate abitehingute mahul. Kinnisasjaga tehtavad maksuvabad tehingud, mis näiteks oma mahu poolest artikli 287 kohase maksuvaba käibe piirmäära juba ületavad, ei saa minu hinnangul kunagi olla niinimetatud väikeettevõtja abitehinguteks, kuna need ei ole oma mahult tühised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 288 esimese lause punkt 4 rajaneb minu arvates järgmisele põhimõttele. Ettevõtjale haldusmenetluse lihtsustamise kaalutlustel antud maksuvabastus ei saa ära langeda rohkem või vähem juhuslike, eelkõige ühekordsete kinnisasju puudutavate maksuvabade tehingute tagajärjel, mis jäävad väljapoole ettevõtja tegelikku tegevusala ega mõjuta maksutulu suurust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Komisjoni 1973. aasta ettepanekus on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>rohkem või vähem juhuslikud tehingud, millega järgmise aasta käibemahtu eelmise aastaga võrreldes kunstlikult suurendatakse<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, ja sellised tehingud, mis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>ei anna ettevõtja suurusest tõetruud pilti<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>, tuleb kõrvale jätta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Komisjoni <DATE ISO="19730620">20. juuni 1973. aasta</DATE> ettepanek, põhjendus artikli 25 kohta (väikeettevõtjad), KOM(1973) 950 (lõplik), lk 29.</P></NOTE> Seda kinnitab käibemaksudirektiivi artikli 288 teine lause. See näeb sõnaselgelt ette, et käibe arvutamisel jäävad ettevõtja põhivara võõrandamise tehingud arvesse võtmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Arvatavasti soovitakse sellega ära hoida, et selliste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>erakorraliste<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> tehingute tõttu koheldakse käibemaksu tasumisest vabastatud maksukohustuslasi (st niinimetatud väikeettevõtjaid) käibemaksuga maksustamisel erinevalt (ühed jääksid maksust vabastatud väikeettevõtjateks, teised kaotaksid selle staatuse).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Üks näide on isikliku vara püsivalt rendile või üürile andmine. Kui käibemaksudirektiivi artikli 288 esimese lause punkt 4 ei jätaks kõnealust käivet käibe arvutamisel uuesti kõrvale, peaks üks ettevõtja maksustama käibemaksuga kogu oma muust aktiivsest tegevusest tekkinud aastakäibe. Teine ettevõtja, kes sellist isiklikku vara rendile ega üürile ei anna, saaks seevastu jätkuvalt kasutada maksuvabastust. Muu vara rohkem või vähem juhuslik kasutamine ei mõjuta aga omavahel konkureerivate ettevõtjate põhimõttelist staatust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>väikeettevõtjatena<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>. Puudub piisav seos niinimetatud väikeettevõtja tegeliku majandustegevusega. Lõppkokkuvõttes on abitehingute eeldamine siiski hindava liigitamise küsimus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Nii juba Stadie, H. in Rau/Dürrwächter, <HT TYPE="ITALIC">UStG</HT>, § 19 Anm. 112 (Stand: 183. Lfg. – Juli 2019).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Minu hinnangul kuuluvad abitehingu mõiste alla seega ainult sellised tehingud, millel ei ole tihedamat seost maksukohustuslase (tegeliku) maksustatava tegevusega. Kõnealune seos puudub, kui need tehingud on 1) ühekordsed, erakorralised tehingud, mis jäävad väljapoole ettevõtja põhitegevust, või 2) ei nõua ettevõtja kaupade ja teenuste ulatuslikku kasutamist, vaid neid tuleb vaadelda eraldiseisvatena ja need on oma mahult seega tühised (mõeldav oleks näiteks isikliku vara rendile või üürile andmine tühises mahus, vt punkt 44).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohaldamine käesoleval juhul</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb seega selgitada, kas sellise kinnisasja üürile andmisel, kus oli kaebaja kui pankrotihalduri tegevuskoht, ei ole tihedamat seost kaebaja tegeliku maksustatava tegevusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>See on minu arvates kaheldav. Käesoleval juhul ei ole kinnisasja üürile andmine juhuslik ega kaebaja tegelikust maksustatavast (nõustamis)tegevusest eraldiseisev. Esiteks kasutab kaebaja kinnisasja pankrotihalduri maksustatava tegevuse asukohana ise. Seega ei ole tegemist ettevõtja tegevusest sõltumatu üürileandmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Teiseks annab kaebaja eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel kinnisasja üürile äriühingule, kus ta on ise osanik ja juhataja ning kus ta ise ka nõustajana tegutseb. See ei ole ühekordne tehing, mis ei või aastakäibe arvutamist moonutada (selle kohta eespool punkt 45). Pigem on olemas tihe seos (selle kohta eespool punkt 48) kaebaja tegeliku maksustatava (nõustamis)tegevusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Tiheda esemelise ja isikulise seose tõttu ei ole seega enam tegemist tühises mahus tegevusega, mis jääb väljapoole kaebaja tegelikku majandustegevust (nõustamine), nagu leiavad ka komisjon ja Rumeenia.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Liidu õigust on siiski pädev tõlgendama eelkõige Euroopa Kohus. Eespool nimetatud tõlgendamispõhimõtete kohaldamine ja sellega seotud hindav liigitamine on ülesanne, mida peab täitma eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Eelnevale tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Curtea de Apel Timișoara (Timișoara apellatsioonikohus, Rumeenia) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>kinnisasjaga tehtavad tehingud<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>, mis olemuselt on abitehingud, hõlmab kõiki maksuvabasid tehinguid direktiivi 2006/112/EÜ artikli 135 lõike 1 punktide j, k ja l tähenduses, millel puudub tihedam seos ettevõtja (tegeliku) maksustatava tegevusega ja mis on mahult tühised, st mis maksuvaba käibe piirmäära ise ei ületa. Tihedam seos puudub, kui need tehingud on ühekordsed tehingud, mis jäävad väljapoole ettevõtja põhitegevust või ei nõua ettevõtja kaupade ja teenuste ulatuslikku kasutamist.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>