(1)

Asutamislepingu artiklis 104 sätestatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus tagamaks, et liikmesriigid väldivad valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi tekkimist või korrigeerivad tekkinud puudujäägi.

(2)

Teatavaid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga seotud sätteid käsitleva protokolli punkti 5 kohaselt asutamislepingu artikli 104 lõikes 1 kehtestatud kohustust vältida ülemäärast valitsemissektori eelarvepuudujääki ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui riik ühineb majandus- ja rahaliidu kolmanda etapiga. Vastavalt asutamislepingu artikli 116 lõikele 4 püüab Ühendkuningriik vältida majandus- ja rahaliidu teises etapis ülemäärast eelarvepuudujääki.

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakti põhieesmärk on usaldusväärne finantshaldus kui vahend hindade stabiilsust ning tugevat ja püsivat majanduskasvu soodustavate tingimuste tagamiseks, mille tulemusel luuakse uusi töökohti.

(4)

Asutamislepingu artikli 104 kohases ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses, mida on täpsustatud stabiilsuse ja kasvu pakti osaks olevas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruses (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta), (1) nähakse ette otsuse tegemine ülemäärase eelarvepuudujäägi eksisteerimise kohta. Asutamislepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta nähakse ette lisasätted ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamiseks. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 3605/93 (2) sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ja mõisted kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikes 5 nõutakse, et kui komisjoni arvates esineb liikmesriigis või võib seal tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk, esitab komisjon nõukogule arvamuse. Võttes arvesse asutamislepingu artikli 104 lõikele 3 vastavat ettekannet ning artikli 104 lõikele 4 vastavat majandus- ja rahanduskomitee arvamust, jõudis komisjon järeldusele, et Ühendkuningriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu esitas komisjon 2. juulil 2008. aastal nõukogule kõnealuse ettekande Ühendkuningriigi kohta.

(6)

Asutamislepingu artikli 104 lõikes 6 märgitakse, et nõukogul tuleb kaaluda kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi ja otsustada pärast üldhinnangut, kas ülemäärane eelarvepuudujääk eksisteerib. Ühendkuningriigi puhul võib üldhinnangu põhjal teha järgmisi järeldusi.

(7)

(8)

Ühendkuningriigi poolt märtsis 2008 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitatud andmete kohaselt eeldati, et Ühendkuningriigi valitsemissektori eelarvepuudujääk ulatab 2008/2009. majandusaastal 3,2 protsendini SKPst, mis ületab kontrollväärtust 3 % SKPst; see näitaja on sama, mis avaldati Ühendkuningriigi 2008. aasta märtsi eelarves, kus esitati ka eelarvekava, mille kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2009/2010. majandusaastal 2,8 % SKPst. Viimati nimetatud majandusaasta puudujääk on väiksem kui vastav näitaja komisjoni talituste 2008. aasta kevadprognoosis (3,3 % SKPst), peamiselt erinevuste tõttu eeldatavas SKP kasvus 2009/2010. majandusaastal. Pärast 2008. aasta kevadprognoosi avaldamist maksab 13. mail avaldatud poliitika teadanne üksikisiku tulumaksu vähendamise kohta 2008/2009. majandusaastal 2,7 miljardit naelsterlingit. Selle lisamine komisjoni talituste esitatud 2008. aasta kevadprognoosile tähendaks puudujääki 3,5 % SKPst. Kuigi eelarvepuudujääk ületas asutamislepingu kontrollväärtust (3 % SKPst), oli 2008/2009. majandusaastaks kavandatud puudujääk 2008. aasta märtsis teatatu kohaselt kontrollväärtuse lähedane. Kontrollväärtust 3 % SKPst ületav eelarvepuudujääk ei olnud erandlik asutamislepingu artikli 104 lõike 2 tähenduses. Eelarvepuudujääk ei olnud Ühendkuningriigi ametiasutuste kontrolli alt väljas oleva ebatavalise sündmuse tagajärg ega olnud põhjustatud tõsisest majanduslangusest. Komisjoni talituste 2008. aasta kevadprognoosi hinnangu kohaselt on Ühendkuningriigi majanduskasv 2008. ja 2009. aastal aeglane ja aasta kasvumäär jääb kasvupotentsiaalile alla. Sellest hoolimata ulatub SKP eeldatav kasv 2008. aastal 1,7 protsendini ja 2009. aastal 1,6 protsendini. Kontrollväärtuse 3 % SKPst ületamist ei peeta samuti ajutiseks ning ka poliitika muutumatusel põhinevates komisjoni talituste prognoosides ennustatakse 2009/2010. majandusaastaks üle 3 % eelarvepuudujääki (3,3 %). Sellest saab järeldada, et asutamislepingu eelarvepuudujäägi kriteerium ei ole täidetud.

(9)

(10)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 4 saab „muid asjakohaseid tegureid” võtta artikli 104 lõikele 6 vastavas ülemäärase eelarvepuudujäägi eksisteerimist käsitlevas nõukogu otsuses arvesse vaid juhul, kui on täielikult täidetud topelttingimus: puudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtust ületatakse ajutiselt. Seda topelttingimust ei ole täidetud. Seetõttu ei võeta muid asjakohaseid tegureid arvesse menetluses, mille tulemusel tehakse käesolev otsus,