1.   Ühiskomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ministrite ja/või kõrgemate ametnike tasandil.

2.   ELi esindust ühiskomitees juhib Guyanas asuva (või Guyana eest vastutava) Euroopa Liidu delegatsiooni juht ning esindus koosneb kuni kümnest Euroopa Komisjoni esindajast.

3.   Guyana kuni kümnest liikmest koosnevat esindust ühiskomitees juhib loodusvarade minister ning esindusse kuuluvad metsandusvolinik, loodusvarade ministeeriumi, rahandusministeeriumi, kaubandusministeeriumi, tööministeeriumi, põlisrahvaste asjade ministeeriumi ja vajaduse korral muude ministeeriumide või valitsusasutuste ning metsanduskomisjoni ametnikud.

4.   Kumbki lepinguosaline teatab kirjalikult sekretariaadile (mida käsitletakse artiklis 7) ühiskomitees neid esindavate isikute nimed, kontaktandmed ja ülesanded. Esindajatel on volitused esindada lepinguosalist kuni kuupäevani, mil lepinguosaline teavitab sekretariaati uuest esindajast.

1.   Guyana kodanikuühiskonna, kohalike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide, erasektori ja põlisrahvaste riiklikud sidusrühmad kutsutakse vaatlejatena (edaspidi „sidusrühmade vaatlejad“) osalema ühiskomitee ning ühiskomitee tehnilise komitee koosolekutel, välja arvatud istungid, mida eesistujad korraldavad üksnes lepinguosaliste esindajatele.

2.   Sekretariaat kutsub asjaomaseid kodanikuühiskonna, kohalike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide, erasektori ja põlisrahvaste riiklike sidusrühmade organisatsioone üles nimetama/valima nende enda vastavate menetluste kohaselt vaatlejad ja asendusliikmed ühiskomitees ning ühiskomitee tehnilises komitees kaheks aastaks järgmiselt.

3.   Sidusrühmade organisatsioonid teatavad sekretariaadile kirjalikult oma nimetatud/valitud vaatlejate ning nende asendusliikmete nimed, organisatsiooni ja kontaktandmed. Sidusrühmad teavitavad sekretariaati ka vaatlejate valikumenetlusest.

4.   Sidusrühmade vaatlejad võivad esitada sekretariaadile konkreetsete päevakorrapunktidega seotud dokumente hiljemalt seitse kalendripäeva enne ühiskomitee koosolekut. Kui sekretariaat kinnitab esitatud dokumentide asjakohasust ja lisaväärtust, märgistab ta need märkega „Teadmiseks“ ja edastab need lepinguosaliste esindajatele.

5.   Vaatlejatel ei ole ühiskomitee või mõne selle organi vastuvõetavate otsuste ja soovituste suhtes hääleõigust ega otsustusõigust.

1.   Ühiskomiteed abistab tema ülesannete täitmisel lepinguosaliste ametlikest esindajatest koosnev komitee (edaspidi „ühiskomitee tehniline komitee“).

2.   Ühiskomitee tehniline komitee (edaspidi „tehniline komitee“) valmistab ette ühiskomitee koosolekuid ja arutelusid, rakendab vajaduse korral ühiskomitee otsuseid ning tagab üldiselt ühiskomitee tegevuse järjepidevuse ja lepingu nõuetekohase toimimise. Tehniline komitee käsitleb kõiki ühiskomitee poolt talle suunatud küsimusi ning mis tahes muid küsimusi, mis tekivad lepingu igapäevase rakendamise käigus.

3.   Tehnilist komiteed juhivad ühiselt Guyanas asuva (või Guyana eest vastutava) Euroopa Liidu delegatsiooni koostööjuht ja metsandusvolinik või nende määratud isikud.

4.   ELi esindajad tehnilises komitees on Euroopa Liidu Guyana delegatsiooni ja Euroopa Komisjoni ametnikud.

5.   Guyana esindajad tehnilises komitees on järgmiste asutuste ametnikud:

6.   Tehniline komitee kohtub korrapäraselt ja vähemalt enne iga ühiskomitee koosolekut.

7.   Kui tehniline komitee tuleb kokku ühiskomitee koosolekust sõltumatult, koostab korraldaja arutelude kokkuvõtte ja selle allkirjastavad eesistujad. Sekretariaat edastab need kokkuvõtted ühiskomitee eesistujatele.

8.   Ühiskomitee sekretariaat pakub tehnilisele komiteele haldustuge.

9.   Tehniline komitee kohaldab käesolevat kodukorda mutatis mutandis.

10.   Tehnilisel komiteel ei ole otsustusõigust, kuid ta võib esitada oma soovitused ühiskomiteele.

1.   Lepingu V lisa artikli 3.11 kohaselt võivad lepinguosalised moodustada ühiskomitees vajaduse korral allkomiteesid, kus tegeletakse lepingu rakendamisega seotud konkreetsete valdkondadega. Ühiskomitee määrab kindlaks selliste allkomiteede eesmärgi, koosseisu, kestuse, ülesanded ja töömeetodid. Lepinguosalised nimetavad oma esindajad allkomiteedesse ja teavitavad sellest sekretariaati. Kogu asjakohane kirjavahetus, dokumendid ja teabevahetus allkomiteede kontaktpunktide vahel edastatakse ka sekretariaadile.

2.   Ühiskomitee saab igal korralisel koosolekul igalt allkomiteelt nende tegevuse ja edusammude kohta aruandeid, sealhulgas soovitusi ühiskomiteele läbivaatamiseks ja asjakohaste meetmete võtmiseks.

3.   Kui ühiskomitee ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldavad allkomiteed käesolevat kodukorda mutatis mutandis.

4.   Allkomiteedel ei ole otsustusõigust, kuid nad võivad esitada ühiskomiteele soovitusi.

1.   Eesistujad võivad kutsuda tehnilise komitee ja/või ühiskomitee ning allkomiteede koosolekutele vajaduse korral eksperte, et anda teavet konkreetsetel teemadel, ning ainult koosoleku nende osade ajaks, kus selliseid konkreetseid teemasid arutatakse.

2.   Eesistujad võivad otsustada, et kutsuvad vajaduse korral ühiskomitee tehnilise komitee koosolekutele ja/või ühiskomitee koosolekutele ning allkomiteede koosolekutele või asjakohasel juhul nende koosolekute teatavatele osadele lepingu rakendamises osalevaid üksusi (edaspidi „rakendusüksused“), et anda teavet ja täpsustusi ning saada suuniseid ja nõuandeid nende tegevuse kohta ning aidata kaasa lepingu rakendamisele ja selles sätestatud eesmärkide saavutamisele.

1.   Üks Euroopa Liidu Guyana delegatsiooni ametnik ja üks Guyana metsanduskomisjoni ametnik tegutsevad ühiselt ühiskomitee sekretariaadina (edaspidi „sekretariaat“). Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele sekretariaadi liikmeks oleva ametniku nime, ametikoha ja kontaktandmed. Selle ametniku volitus tegutseda lepinguosalise sekretariaadi liikmena kehtib kuni kuupäevani, mil lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele uuest liikmest.

2.   Sekretariaat pakub ühiskomiteele ja tehnilisele komiteele ning ühiskomitee loodud allkomiteedele haldustuge.

3.   Sekretariaati abistab tema ülesannete täitmisel artiklis 8 osutatud korraldaja.

1.   Ühiskomitee kasutab sõltumatu ja erapooletu isiku teenuseid, et korraldada lepinguosaliste ning lepinguosaliste ja sidusrühmade vahelist suhtlust, dialoogi ja arutelusid seoses lepingu rakendamisega (edaspidi „korraldaja“).

2.   Korraldaja ülesanded on järgmised.

3.   Korraldaja tegutseb sekretariaadi juhendamise ja järelevalve all ning sekretariaat on pidevalt informeeritud korraldaja tegevusest.

1.   Lepinguosaliste esindajad, kes vastutavad lepingu rakendamisega seotud ametliku teabevahetuse eest, on Guyanas asuva (või Guyana eest vastutava) Euroopa Liidu delegatsiooni juht (ELi puhul) ja rahandusminister (Guyana puhul), nagu on sätestatud lepingu artikli 22 lõikes 1.

2.   Kogu kirjavahetus ühiskomiteega suunatakse sekretariaati. Sekretariaat annab teavet selle kohta, kuidas taotlusi esitada, näiteks kirjaliku kirjavahetuse, e-posti või muude vahendite kaudu.

3.   Sekretariaat tagab, et ühiskomiteele adresseeritud kirjad edastatakse eesistujatele ja vajaduse korral saadetakse artiklis 9 osutatud dokumentidena edasi kummagi lepinguosalise esindajatele. Sekretariaat saadab kummagi eesistuja kirjad adressaatidele; vajaduse korral need nummerdatakse ja saadetakse edasi teisele lepinguosalisele.

4.   Kumbki lepinguosaline saadab kõik asjaomased dokumendid sekretariaadile hiljemalt 14 kalendripäeva enne järgmist ühiskomitee koosolekut.

1.   Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas vastavalt lepingu artikli 20 lõikele 4 või emma-kumma lepinguosalise taotlusel.

2.   Erandkorras ja lepinguosaliste kokkuleppel võib ühiskomitee, tehnilise komitee ja allkomiteede koosolekuid pidada virtuaalselt/videokonverentsi teel.

3.   Sekretariaat kutsub ühiskomitee iga koosoleku kokku lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ja kohas. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab sekretariaat lepinguosaliste esindajatele koosoleku kutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.

4.   Lepinguosalised teavitavad ühiskomitee sekretariaati koosolekul osalevate delegatsioonide kavandatavast koosseisust hiljemalt 14 kalendripäeva enne koosoleku algust.

1.   Sekretariaat koostab lepinguosaliste ettepanekute põhjal iga koosoleku esialgse päevakorra. See edastatakse koos asjaomaste dokumentidega eesistujatele hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku algust.

2.   Sekretariaat peab esialgse päevakorra täiendused või muudatused kätte saama hiljemalt 14 kalendripäeva enne koosoleku algust, tingimusel et sekretariaat saab koos täienduste või muudatuste taotlusega ka kõik asjaomased tõendavad dokumendid.

3.   Ühiskomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkte võib päevakorda lisada lepinguosaliste nõusolekul.

4.   Sekretariaat võib kokkuleppe korral eesistujatega lühendada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

1.   Korraldaja koostab iga koosoleku protokolli kavandi.

2.   Protokollis võetakse üldjuhul kokku iga päevakorrapunkt, loetledes vajaduse korral:

3.   Protokollis on esitatud ka koosolekul osalejate nimekiri.

4.   Eesistujad kiidavad protokolli heaks ja allkirjastavad selle koosoleku lõpus („mitteametlik dokument“). Sekretariaat saadab lepinguosalistele nende autentsete dokumentide ühe eksemplari.

5.   Ühiskomitee tehniline komitee, mis tuleb kokku ühiskomiteest sõltumatult, avaldab oma protokolli, milles võetakse kokku arutelud iga päevakorrapunkti üle. Need arutelud lisatakse asjaomastele ühiskomitee koosolekutele.

Mitteametlik dokument avalikustatakse.

1.   Ühiskomitee võib võtta vastu otsuseid ja/või soovitusi kõikides küsimustes, kui leping seda ette näeb. Lepingu artikli 20 lõike 2 kohaselt võetakse otsused ja soovitused vastu konsensuse alusel.

2.   Otsused ja/või soovitused on lepinguosalistele siduvad ja jõustuvad pärast kummagi lepinguosalise vastavate sisemenetluste lõpuleviimist.

3.   Koosolekutevahelisel ajal võib ühiskomitee lepinguosaliste nõusolekul otsuseid ja soovitusi vastu võtta kirjaliku menetluse teel. Kirjalik menetlus koosneb teadete vahetamisest lepinguosaliste vahel. Eesistujatel on õigus selliseid teateid vahetada ja vajaduse korral kinnitada kokkulepe otsuse kohta. Kirjaliku menetluse tähtaeg on mitte rohkem kui 21 kalendripäeva, mille jooksul peab teine lepinguosaline teatama oma reservatsioonidest või muudatustest.

Lepinguosaline võib 21 päeva jooksul pärast kirjaliku menetluse kättesaamist esitada teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse, et ettepanekut arutataks ühiskomitee järgmisel koosolekul. Selline taotlus peatab automaatselt kirjaliku menetluse.

Ettepanek, mille kohta ei ole kirjalikus menetluses ettenähtud tähtaja jooksul reservatsioone esitatud, loetakse ühiskomitee poolt vastu võetuks.

Vastuvõetud ettepanekud kantakse ühiskomitee järgmise koosoleku mitteametlikku dokumenti.

4.   Otsuste või soovituste pealkiri on vastavalt „otsus“ või „soovitus“, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Igas otsuses määratakse kindlaks selle jõustumise kuupäev.

5.   Ühiskomitee vastuvõetud otsused ja soovitused kinnitatakse, tehes mõlemale lepinguosalisele kättesaadavaks ühiskomitee eesistujate allkirjastatud autentse eksemplari.

1.   Ühiskomitee ametlik keel on inglise keel.

2.   Kui ei otsustata teisiti, tugineb ühiskomitee aruteludes inglise keeles koostatud dokumentidele ja ettepanekutele.

1.   Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei otsustata teisiti.

2.   Kui lepinguosaline esitab ühiskomiteele, tehnilisele komiteele ja allkomiteedele tema õigusnormide kohaselt konfidentsiaalseks peetavat teavet, käsitavad lepinguosalised seda teavet konfidentsiaalsena.

3.   Kumbki lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada ühiskomitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

1.   Lepinguosalised kannavad kõik ühiskomitee, tehnilise komitee ja allkomiteede koosolekutel osalemisega seotud kulud ise, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.   Lepinguosalised püüavad jagada koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud võrdselt. Lepinguosalised peavad sellega seoses ad hoc arutelusid.

1.   Lepinguosaline võib igal ajal kirjalikult taotleda lepinguosalistega seotud vahendusmenetluse algatamist. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, et selgelt kirjeldada kõnealust küsimust ja kaebuse esitanud lepinguosalise nõuet. Kui lepinguosaline taotleb vahendamist lõikel 1 alusel, vaatab teine lepinguosaline taotluse läbi ja vastab sellele kirjalikult seitsme kalendripäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Vastasel juhul loetakse vahendamistaotlus tagasilükatuks.

2.   Kui lepinguosalised lepivad kokku vahendusmenetluses vastavalt lepingu artikli 25 lõikele 4, valivad lepinguosalised ühiselt vahendaja vahendusmenetluse alguses ja hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul pärast vahendamistaotlusele vastuse saamist. Kui lepinguosalised seda ei tee, võivad nad ühiselt taotleda Alalise Vahekohtu peasekretärilt vahendaja määramist 7 päeva jooksul.

3.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei või vahendaja olla kummagi lepinguosalise kodanik. Vahendaja abistab lepinguosalisi sõltumatult ja erapooletult nende püüdlustes lahendada vaidlus rahumeelselt. Vahendaja juhindub objektiivsuse, õigluse ja õiguse põhimõtetest, võttes muu hulgas arvesse lepinguosaliste õigusi ja kohustusi ning vaidluse asjaolusid, sealhulgas lepinguosalistevahelisi varasemaid tavasid. Vahendaja võib viia vahendusmenetluse läbi endale sobival viisil, võttes arvesse juhtumi asjaolusid, lepinguosaliste võimalikke soove, sealhulgas lepinguosalise taotlust, et vahendaja kuulaks ära suulised avaldused, ning erivajadust vaidluse kiireks lahendamiseks.

4.   Vahendaja võib korraldada lepinguosaliste kohtumisi, konsulteerida lepinguosalistega ühiselt või eraldi, kasutada vastava ala ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad.

5.   Vahendaja peaks esitama lepinguosalistele oma arvamuse 45 kalendripäeva jooksul alates tema nimetamisest. Lepinguosalised võivad rahuldada lisaaja taotluse, kui see on piisavalt põhjendatud.

6.   Vahendaja esitatud arvamust arvesse võttes püüavad lepinguosalised jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni 30 kalendripäeva jooksul alates vahendaja arvamusest teatamisest. Kuni lõplikule kokkuleppele jõudmiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi.

7.   Ühiskomitee võib lahenduse heaks kiita. Lepinguosalised võivad ühiskomitee kokkukutsumise asemel kohaldada kirjalikku menetlust vastavalt käesoleva lisa artikli 15 lõikele 3. Mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused tehakse üldsusele kättesaadavaks, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Üldsusele edastatud versioon ei või sisaldada teavet, mille üks lepinguosaline on konfidentsiaalseks tunnistanud.

8.   Vahendaja esitab lepinguosalistele kirjalikult faktiaruande projekti, andes kokkuvõtliku ülevaate käsitletavast küsimusest ning menetluse lõpptulemusena saavutatud mõlemat lepinguosalist rahuldavatest lahendustest, sealhulgas võimalikest ajutistest lahendustest. Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjalikult lõpliku faktiaruande. Faktiaruanne ei tohi sisaldada lepingu tõlgendamist.

9.   Menetlus lõpeb:

10.   Kui on kokku lepitud mõlemat lepinguosalist rahuldavas lahenduses, võtab kumbki lepinguosaline vajalikud meetmed selle rakendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Lepinguosaline, kes lahendust rakendab, teavitab teist lepinguosalist ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetud meetmest.

11.   Lepinguosalised püüavad jagada vahendusmenetlusega seotud kulud võrdselt. Lepinguosalised peavad sellega seoses ad hoc arutelusid.

1.   Kui üks lepinguosalistest soovib muuta lepingu lisade sätteid, teatab ta sellest ühiskomiteele ja esitab sellekohase ettepaneku.

2.   Ühiskomitee võib paluda ühiskomitee tehnilisel komiteel ettepanekut kaaluda ning esitada oma seisukohad ja ettepanekud. Ühiskomitee võib moodustada allkomitee, et ühiskomitee tehnilist komiteed selles töös toetada.

3.   Ühiskomitee võib ühe lepinguosalise ettepanekul ning ühiskomitee tehnilise komitee seisukohti ja ettepanekuid arvesse võttes võtta vastu otsuse lisade muutmise kohta kooskõlas lepingu artikli 27 lõikega 3 ja käesoleva kodukorra artikliga 14.

1.   Käesolev vahekohtumenetluse töökorraldus täiendab ja täpsustab Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) ja Guyana Kooperatiivvabariigi (edaspidi „Guyana“) vahelist vabatahtlikku partnerluslepingut (edaspidi „leping“), eelkõige selle artiklit 26.

2.   Käesoleva vahekohtumenetluse töökorralduse eesmärk on võimaldada liidul ja Guyanal (edaspidi „lepinguosalised“) lahendada vaidlusi, mis võivad tekkida nende vahel seoses lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega vahekohtumehhanismi kaudu.

1.   Vahekohus kohaldab lepingut nii, nagu seda on tõlgendatud vastavalt rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile ning muudele vaidlustega seotud ja lepinguosaliste vahel kohaldatavatele rahvusvahelise õiguse lepingutele, reeglitele ja põhimõtetele.

2.   Olenemata lõikest 1 võib vahekohus juhul, kui talle lahendamiseks esitatud vaidlus tõstatab küsimuse lepingu teatava sätte tõlgendamise ja kohaldamise kohta seoses viitega lepinguosalise riikliku õiguse sättele, võib vahekohus vajaduse korral võtta kõnealuse lepinguosalise riiklikku õigust arvesse faktilise asjaoluna. Seda tehes lähtub vahekohus sellest, kuidas on asjaomase lepinguosalise kohtud või ametiasutused riiklikku õigust valdavalt tõlgendanud. Vahekohtu tõlgendus riiklikust õigusest ei ole selle lepinguosalise kohtutele ega ametiasutustele siduv.

1.   Iga taotlus, teade, kirjalik avaldus või muu dokument, mille on koostanud vahekohus, edastatakse samal ajal mõlemale lepinguosalisele ning kui see on asjakohane ja vajalik, rahvusvahelisele büroole.

Igast taotlusest, teatest, kirjalikust avaldusest või muust dokumendist, mille on koostanud lepinguosaline ja mis on adresseeritud vahekohtule, tehakse koopia ja see edastatakse teisele lepinguosalisele ning kui see on asjakohane ja vajalik, rahvusvahelisele büroole.

Igast taotlusest, teatest, kirjalikust avaldusest või muust dokumendist, mille on koostanud lepinguosaline ja mis on adresseeritud teisele lepinguosalisele, tehakse koopia ja see edastatakse vahekohtule ning kui see on asjakohane ja vajalik, rahvusvahelisele büroole.

2.   Lõike 1 kohase taotluse, teate, kirjaliku avalduse või muu dokumendi teated edastatakse e-posti või asjakohasel juhul mõne muu sidevahendi abil, mis tagab edastamise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse selline teade kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.

3.   Kooskõlas lepingu artikliga 22 adresseeritakse kõik teated Guyana puhul Guyana rahandusministrile ja liidu puhul Guyanas asuva liidu delegatsiooni juhile.

4.   Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes avaldustes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles on muudatused selgelt välja toodud.

5.   Kui dokumendi kättetoimetamise viimane päev langeb Guyana või liidu riigipühale, saabub dokumendi kättetoimetamise tähtaeg järgmisel tööpäeval.

1.   Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, nimetavad lepinguosalised kumbki ühe vahekohtuniku. Kaks sel viisil nimetatud vahekohtunikku valivad kolmanda vahekohtuniku, kes tegutseb vahekohtu eesistujana.

2.   Kui vastustaja ei ole 30 päeva jooksul pärast vahekohtuniku nimetamist käsitleva teate kättesaamist teavitanud kaebuse esitanud lepinguosalist vastustaja nimetatud vahekohtunikust, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda rahvusvaheliselt büroolt teise vahekohtuniku nimetamist. Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus nimetab teise vahekohtuniku võimalikult kiiresti.

3.   Kui 30 päeva jooksul pärast teise vahekohtuniku nimetamist ei ole kaks vahekohtunikku kolmanda vahekohtuniku valikus kokku leppinud, võib lepinguosaline taotleda rahvusvaheliselt büroolt kolmanda vahekohtuniku nimetamist kooskõlas Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo kohaldatavate eeskirjadega, kui lõikest 5 ei tulene teisiti. Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus nimetab kolmanda vahekohtuniku võimalikult kiiresti. Nimetamisel kasutab Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus järgmist nimekirja koostamise menetlust:

4.   Vahekohtunike nimetamisel võivad lepinguosalised ning Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus valida isikuid, kes on Alalise Vahekohtu liikmed.

5.   Vahekohtunike nimetamisel ei või lepinguosalised ega Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus valida isikuid, kes on liidu institutsioonide, liidu liikmesriigi valitsuse või Guyana valitsuse liikmed, ametnikud või muud teenistujad.

1.   Vahekohtunikud on sõltumatud ja erapooletud, täidavad oma ülesandeid üksikisikuna ega võta vastu juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt.

2.   Kui isiku poole pöördutakse seoses tema võimaliku vahekohtunikuks nimetamisega, teeb ta lepinguosalistele ning Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetavale asutusele teatavaks kõik asjaolud, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlusi tema erapooletuse või sõltumatuse kohta. Vahekohtunik teeb alates tema nimetamisest ja kogu vahekohtumenetluse vältel lepinguosalistele, rahvusvahelisele büroole ja teistele vahekohtunikele viivitamata teatavaks kõik asjaolud, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlusi tema erapooletuse või sõltumatuse kohta.

3.   Vahekohtunikel on liidus ja Guyanas vahekohtumenetlusega seotud tegevuse või tegevusetuse suhtes kohtulik puutumatus.

1.   Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise puudumisel.

2.   Vahekohtunik ei tohi arutada menetluse sisu ühe või mõlema lepinguosalisega teiste vahekohtunike puudumisel.

1.   Vahekohtuniku surma või tagasiastumise korral vahekohtumenetluse ajal nimetatakse või valitakse asendusvahekohtunik kooskõlas artiklis 6 sätestatud korraga, mida kohaldatakse asendatava vahekohtuniku nimetamise või valiku suhtes.

2.   Kui vahekohtunik ei tegutse või ei suuda de jure või de facto oma ülesandeid täita, kohaldatakse vahekohtuniku vaidlustamise ja asendamise menetlust, mis on sätestatud artiklis 11.

3.   Vahekohtuniku asendamise korral jätkatakse menetlust etapist, kus asendatud vahekohtunik lõpetas oma ülesannete täitmise, kui vahekohus ei otsusta teisiti.

1.   Lepinguosaline võib vahekohtuniku liikmesuse vaidlustada, kui esinevad asjaolud, mis annavad põhjust kahelda vahekohtuniku erapooletuses või sõltumatuses.

2.   Lepinguosaline võib enda nimetatud vahekohtuniku liikmesuse vaidlustada üksnes põhjustel, millest ta on teada saanud pärast ametisse nimetamist.

3.   Lepinguosaline, kes kavatseb vahekohtuniku liikmesuse vaidlustada, saadab selle vaidlustamise kohta teate 30 päeva jooksul pärast vahekohtuniku nimetamisest teatamist vaidlustavale lepinguosalisele või 30 päeva jooksul pärast päeva, kui kõnealusele lepinguosalisele on teatavaks saanud asjaolud, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlusi vahekohtuniku erapooletuse või sõltumatuse suhtes.

4.   Vaidlustamisteade edastatakse teisele lepinguosalisele, vahekohtunikule, kelle liikmesus vaidlustatakse, teistele vahekohtu liikmetele ja rahvusvahelisele büroole. Vaidlustamisteates esitatakse vaidlustamise põhjused.

5.   Kui lepinguosaline on vahekohtuniku liikmesuse vaidlustanud, võib teine lepinguosaline selle vaidlustamisega nõustuda. Vahekohtunik võib pärast vaidlustamist ka oma ametist taganeda. See ei tähenda vaidlustamise põhjendustega nõustumist.

6.   Kui teine lepinguosaline ei ole 15 päeva jooksul alates vaidlustamisteate kuupäevast vaidlustamisega nõus või kui vaidlustatava liikmesusega vahekohtunik tagasi ei astu, võib vaidlustav lepinguosaline otsustada vaidlustamist jätkata. Sellisel juhul taotleb ta 30 päeva jooksul alates vaidlustamisteate kuupäevast, et Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus teeks vaidlustamise kohta otsuse.

7.   Vaidlustamise kohta otsuse tegemisel võib Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus esitada otsuse põhjendused, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku, et põhjendusi ei esitata. Kui Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus toetab vaidlustamist, nimetatakse või valitakse asendusvahekohtunik artiklis 6 sätestatud korras, mida kohaldatakse asendatava vahekohtuniku nimetamise või valiku suhtes.

1.   Vahekohus viib vahekohtumenetluse läbi viisil, mida ta peab asjakohaseks, tingimusel et lepinguosalisi koheldakse võrdselt ja et menetluse asjakohases etapis antakse kummalegi lepinguosalisele mõistlik võimalus esitada oma seisukohad. Vahekohus viib oma kaalutlusõigust kasutades menetluse läbi viisil, millega välditakse tarbetuid viivitusi ja kulusid ning nähakse ette õiglane ja tõhus menetlus vaidluse lahendamiseks.

2.   Vahekohtu otsus on lõplik ning on liidule ja Guyanale siduv.

3.   Liit ja Guyana teevad vahekohtu otsuse tervikuna üldsusele kättesaadavaks, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud.

1.   Vahekohtumenetlus viiakse läbi Haagis, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2.   Vahekohus võib kokku tulla mis tahes asukohas, mida ta peab kaupade, muu vara või dokumentide kontrollimiseks sobivaks. Lepinguosalistele teatatakse sellest piisavalt aegsasti, et nad saaksid sellise kontrolli juures viibida.

1.   Lepinguosaline ja vahekohus käsitavad teise lepinguosalise vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosaline esitab vahekohtule kirjaliku avalduse, mis sisaldab konfidentsiaalset teavet, esitab ta 15 päeva jooksul ka konfidentsiaalse teabeta avalduse, mille saab avalikustada.

2.   Käesolev vahekohtumenetluse töökorraldus ei takista lepinguosalisel teha avaldusi oma seisukohtade kohta üldsusele. Kuni menetlust ei ole lõpule viidud, ei avalda lepinguosaline teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet.

3.   Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise avaldus ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Kui istung on kinnine, järgivad lepinguosalised vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet.

1.   Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki vahekohtu istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

2.   Vahekohus võib oma tegevuses kasutada kõiki sidevahendeid, sealhulgas telefoni, e-posti, faksi või arvutisidet.

3.   Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nõupidamise juures viibida oma assistentidel.

4.   Otsuse või aruande koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei tohi delegeerida.

5.   Juhul kui vahekohus peab vajalikuks muuta menetluses mõnda tähtaega, et teha muid menetluslikke või halduslikke muudatusi, teatab ta lepinguosalistele kirjalikult ja pärast nendega konsulteerimist muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku uue tähtaja või muudatuse.

1.   Vahekohus koostab vahekohtu esialgse ajakava võimalikult kiiresti pärast vahekohtu moodustamist ja pärast seda, kui lepinguosalisi on kutsutud oma seisukohti väljendama. Vahekohus võib seda ajavahemikku igal ajal pikendada või lühendada pärast seda, kui lepinguosalisi on kutsutud oma seisukohti väljendama.

2.   Kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist võib kumbki lepinguosaline esitada põhjendatud taotluse selle kohta, et juhtum on kiireloomuline. Sellisel juhul teeb vahekohus taotluse kohta otsuse 15 päeva jooksul pärast sellise taotluse kättesaamist.

1.   Lepinguosalised kohtuvad vahekohtuga 30 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas:

2.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, on vahekohtu pädevuses:

1.   Vastavalt korralduslikul nõupidamisel kindlaks määratud ajakavale ja pärast lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega konsulteerimist teatab vahekohtu eesistuja lepinguosalistele istungi kuupäeva, kellaaja ja toimumise koha. Kui lõikest 6 ei tulene teisiti, teeb lepinguosaline, kelle territooriumil istung toimub, selle teabe üldsusele kättesaadavaks.

2.   Vahekohus võib kokku kutsuda täiendava istungi, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.

3.   Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal viibima.

4.   Järgmised isikud võivad osaleda istungil olenemata sellest, kas istung on avalik või mitte, olenevalt lepinguosaliste eelnevast nõusolekust:

5.   Lepinguosaline esitab hiljemalt 7 päeva enne istungi toimumise kuupäeva vahekohtule ja teisele lepinguosalisele nimekirja isikute kohta, kes esitavad suulisi väiteid või teevad ettekandeid lepinguosalise nimel, ja teiste esindajate kohta, kes osalevad istungil, ning tunnistajate kohta, kes annavad istungil tunnistusi.

6.   Vahekohtu istungid on avalikud, välja arvatud juhul, kui vahekohus otsustab omal algatusel või lepinguosalise taotluse korral teisiti.

7.   Vahekohus otsustab lepinguosalistega konsulteerides, millist logistilist korraldust ja menetlust tuleks kasutada, et avalikud istungid oleksid korraldatud tulemuslikult. Kõnealune logistiline korraldus võib hõlmata reaalajas veebiedastuse või sisetelevisioonisüsteemi kasutamist.

8.   Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja vastustajale antakse võrdselt aega nii väidete kui ka vastuväidete esitamiseks:

Väited

Vastuväited

9.   Vahekohus võib esitada mõlemale lepinguosalisele või tunnistajale küsimusi igal ajal istungi jooksul.

10.   Vahekohus peab tagama, et iga istungi kohta koostatakse protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele 7 päeva jooksul pärast istungit. Lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.

11.   Iga lepinguosaline võib 10 päeva jooksul pärast istungit esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke avaldusi.

1.   Kui üks lepinguosalistest, keda on käesoleva vahekohtumenetluse töökorralduse kohaselt nõuetekohaselt teavitatud, puudub istungilt, ilma et ta seda piisavalt põhjendaks, võib vahekohus vahekohtumenetlusega edasi minna.

2.   Kui üks lepinguosalistest, kes on kohustatud esitama nõuetekohaselt dokumentaalsed tõendid, ei tee seda ettenähtud tähtaja jooksul, ilma et ta oleks seda piisavalt põhjendanud, võib vahekohus teha otsuse tema käsutuses olevate tõendite alusel.

1.   Vahekohus võib menetluse käigus igal ajal esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Ühele lepinguosalisele esitatud küsimusest tehakse koopia ja see edastatakse koopiana ka teisele lepinguosalisele.

2.   Lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele ka koopia oma vastusest vahekohtu küsimustele. Teisel lepinguosalisel on võimalus esitada lepinguosalise vastuste kohta kirjalikke märkusi seitsme päeva jooksul pärast sellise koopia kättetoimetamist.

1.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu omal algatusel kirjalikke avaldusi füüsiliselt isikult, kelle elukoht on lepinguosalise territooriumil või kes on lepinguosalise kodanik, või juriidiliselt isikult, kes asub lepingosalise territooriumil ja kes on sõltumatu Guyana valitsusest ja liidu institutsioonidest ja organitest, tingimusel et:

2.   Avaldused edastatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Lepinguosalised võivad vahekohtule märkusi esitada 15 päeva jooksul alates avalduse kättetoimetamisest.

3.   Vahekohus loetleb oma otsuses kõik avaldused, mille ta on saanud vastavalt lõikele 1. Vahekohus ei ole kohustatud oma aruandes käsitlema kõnealustes avalduses esitatud väiteid.

4.   Kui vahekohus otsustab oma aruandes käsitleda avalduses esitatud väiteid, siis võtab ta arvesse ka kõiki märkusi, mis lepinguosalised on teinud lõike 2 kohaselt.

1.   Vahekohus võib nimetada ühe või mitu eksperti, kes annavad talle kirjalikult aru vahekohtu kindlaksmääratavatest konkreetsetest küsimustest. Koopia vahekohtu nimetatud eksperdi pädevuste kohta edastatakse lepinguosalistele.

2.   Eksperdiaruande kättesaamisel saadab vahekohus selle koopia lepinguosalistele, kellele antakse võimalus esitada aruande kohta kirjalik arvamus. Lepinguosalisel on õigus vaadata läbi kõik dokumendid, millele eksperdiaruanne tugineb.

3.   Lepinguosalise taotlusel võib eksperdi pärast aruande esitamist ära kuulata istungil, kus lepinguosalistel on võimalus eksperti küsitleda. Istungile võib kumbki lepinguosaline kutsuda eksperttunnistajaid, et anda ütlusi vaidlusalustes küsimustes.

1.   Otsus tehakse kirjalikult ja selles tuleb selgitada, millised on tuvastatud faktid, kuidas kohaldatakse lepingu asjaomaseid sätteid ning millised on tehtud järelduste ja otsuste põhjendused.

2.   Vahekohtunikud allkirjastavad otsuse ning selles märgitakse selle tegemise kuupäev ja otsuse tegemise koht. Kui mõni vahekohtunik otsust ei allkirjasta, märgitakse otsuses allkirja(de) puudumise põhjus.

1.   Lepinguosaline võib 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist taotleda vahekohtult otsuse tõlgendamist, teatades sellest teisele lepinguosalisele ning Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetavale asutusele.

2.   Kirjalik tõlgendus tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Tõlgendus moodustab osa otsusest ning vajaduse korral kohaldatakse artiklite 15 ja 25 sätteid.

1.   Lepinguosaline võib 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist taotleda vahekohtult arvutusvigade, tehniliste või trükivigade või sarnaste vigade parandamist, teatades sellest teisele lepinguosalisele ning Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetavale asutusele. Vahekohus võib teha selliseid parandusi ka omal algatusel 30 päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist.

2.   Kõik parandused tehakse kirjalikult ja need moodustavad osa otsusest ning vajaduse korral kohaldatakse artiklite 15 ja 25 sätteid.

1.   Lepinguosaline võib 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist taotleda vahekohtult täiendava otsuse tegemist vahekohtumenetluses esitatud, kuid otsusest välja jäetud väidete kohta, teatades sellest teisele lepinguosalisele ning Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetavale asutusele.

2.   Kui vahekohus leiab, et täiendava otsuse taotlus on põhjendatud ja peab väljajätmist ilma täiendavate istungite või tõenditeta parandatavaks, teeb ta täiendava otsuse 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist.

3.   Täiendava otsuse tegemisel kohaldatakse vajaduse korral artikleid 15 ja 25.

1.   Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et täita vahekohtu otsust heas usus. Lepinguosalised lepivad kümne päeva jooksul pärast vahekohtu otsuse teatavakstegemist kokku mõistliku tähtaja vahekohtu otsuse täitmiseks. Kui lepinguosalised ei jõua omavahel kokkuleppele vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas, esitab emb-kumb lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks ja teavitab sellest samaaegselt teist lepinguosalist. Mõistlikku tähtaega võib liidu ja Guyana vastastikusel kokkuleppel pikendada.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele, kas meede on vahekohtu otsusega kooskõlas, võib lepinguosaline kirjalikult taotleda vahekohtult selles küsimuses otsuse tegemist. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 90 päeva jooksul või kiireloomulistel juhtudel 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

Kui algsel vahekohtul või mõnel selle vahekohtunikul ei ole võimalik taotluse kaalumiseks uuesti kokku tulla, siis moodustatakse vastavalt artiklile 6 uus vahekohus. Otsuse teatavakstegemise tähtaeg on 60 päeva pärast uue vahekohtu moodustamist.

3.   Kui vahekohus teeb otsuse, et lepinguosaline ei ole vahekohtu otsust täitnud, määrab ta sellele lepinguosalisele otsuse täitmiseks uue tähtaja.

Kui lepinguosaline ei täida jätkuvalt vahekohtu otsust, võib teine lepinguosaline peatada lepingu kohaldamise vastavalt lepingu artiklile 28, teatades sellest lepinguosalist, kes vahekohtu otsust ei täida. Peatamine peab olema proportsionaalne asjaomase kohustuse rikkumisega, võtma arvesse rikkumise raskusastet ja kõnealuseid õigusi, kui peatamine põhineb asjaolul, et lepinguosaline ei täida jätkuvalt vahekohtu otsust.

Peatamine on ajutine ja seda kohaldatakse üksnes seni, kuni lepinguosaline on täitnud vahekohtu otsuse, või kuni lepinguosalised on kokku leppinud vaidluse muul viisil lahendamises.

4.   Lepinguosaline teavitab ühist järelevalve- ja läbivaatamiskomiteed (edaspidi „ühiskomitee“) ja teist lepinguosalist kõikidest meetmetest, mida ta on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks, ja oma taotlusest lõpetada teise lepinguosalise kohaldatud peatamine.

5.   Kui lepinguosalised ei jõua 45 päeva jooksul pärast teate esitamise kuupäeva kokkuleppele selles, kas lepinguosaline on teatatud meetmega vahekohtu otsuse täitnud, võib emb-kumb lepinguosaline esitada algsele vahekohtule kirjaliku taotluse teha selles küsimuses otsus. Sellisest taotlusest teatatakse samal ajal ka teisele lepinguosalisele.

Kui algsel vahekohtul või mõnel selle vahekohtunikul ei ole võimalik taotluse kaalumiseks uuesti kokku tulla, siis moodustatakse vastavalt artiklile 6 uus vahekohus. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja ühiskomiteele teatavaks 75 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva.

6.   Kui algsel vahekohtul või mõnel vahekohtunikul ei ole võimalik lõike 2 alusel esitatud taotluse kaalumiseks uuesti kokku tulla, siis moodustatakse vastavalt artiklile 6 uus vahekohus. Sellisel juhul on uue vahekohtu otsuse teatavakstegemise tähtaeg 90 päeva pärast uue vahekohtu moodustamist.

1.   Kui lepinguosalised lepivad enne otsuse tegemist kokku vaidluse lahendamises, annab vahekohus korralduse vahekohtumenetlus lõpetada, või kui mõlemad lepinguosalised seda taotlevad ja vahekohus sellega nõustub, registreerib vahekohus vaidluse lahendamise kokkulepitud tingimustel tehtava vahekohtu otsuse vormis. Vahekohus ei ole kohustatud kokkulepitud tingimustel tehtud otsust põhjendama.

2.   Kui enne otsuse tegemist muutub vahekohtumenetluse jätkamine võimatuks või tähtsusetuks mõnel lõikes 1 osutamata põhjusel, teatab vahekohus lepinguosalistele oma kavatsusest teha otsus, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline esitab põhistatud vastuväited. Seejärel alustavad lepinguosalised konsultatsioone vaidluse lahendamiseks.

1.   Vahekohus määrab oma otsuses kindlaks vahekohtu kulud. Mõiste „kulud“ sisaldab üksnes järgmist:

2.   Vahekohtumenetluse kulud kannab reeglina kaotanud lepinguosaline. Vahekohus võib siiski kõik sellised kulud lepinguosaliste vahel jagada, kui ta otsustab, et selline jagamine on juhtumi asjaolusid arvesse võttes mõistlik.

3.   Vahekohus ei tohi nõuda lisatasu oma otsuse tõlgendamise, parandamise või täiendamise eest.

1.   Vahekohus võib moodustamise ajal nõuda, et kumbki lepinguosaline maksaks artiklis 31 osutatud kulude katteks ettemaksena võrdse summa.

2.   Vahekohtumenetluse käigus võib vahekohus nõuda lepinguosalistelt täiendavaid ettemakseid.

3.   Kui nõutavad ettemaksed ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist, teavitab vahekohus sellest lepinguosalisi, et üks või teine neist saaks nõutud ettemakse teha. Kui sellist makset ei tehta, võib vahekohus anda korralduse vahekohtumenetlus peatada või lõpetada.

4.   Pärast otsuse tegemist arvestab vahekohus lepinguosalistelt saadud ettemaksed kokku ja tagastab kogu kasutamata jäägi lepinguosalistele.