Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga /* COM/2013/0673 final - 2013/0321 (NLE) */
SELETUSKIRI Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle
liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping
isikute vaba liikumise kohta (edaspidi „leping”) kirjutati alla 21. juunil 1999
ja see jõustus 1. juunil 2002. Käesolev ettepanek kujutab endast õiguslikku
vahendit ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt
poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva
lepingu protokolli (edaspidi „protokoll”) sõlmimiseks, et võtta arvesse Horvaatia
Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga. Vastavalt Horvaatia
Vabariigi ühinemisaktile ühineb Horvaatia rahvusvaheliste lepingutega, mille
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on allakirjutanud või sõlminud,
asjaomastele lepingutele lisatavate protokollide kaudu. 24. septembril 2012 andis
nõukogu komisjonile volitused alustada läbirääkimisi Šveitsi Konföderatsiooniga
asjaomase protokolli sõlmimiseks[1].
Läbirääkimised Šveitsi Konföderatsiooniga lõppesid edukalt protokolli
parafeerimisega. Ettepaneku
kohase protokolliga inkorporeeritakse Horvaatia Vabariik lepingu osaliseks ja
kohustatakse Euroopa Liitu looma lepingu autentse versiooni ELi uues ametlikus
keeles. Komisjon hindas läbirääkimiste tulemused
rahuldavaks ja taotleb, et nõukogu võtaks vastu lisatud otsuse protokolli
sõlmimise kohta. Nõukogul palutakse sõlmida protokoll pärast
Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist. 2013/0321 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle
liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute
vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse
Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga
a ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga, võttes arvesse Horvaatia Vabariigi
ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut. võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut ning arvestades järgmist: (1) Kooskõlas nõukogu [...]
otsusega XXX[2]
kirjutati [ ] alla ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning
teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist
käsitleva lepingu protokoll, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist
Euroopa Liiduga, tingimusel et kõnealune protokoll sõlmitakse. (2) Vastavalt Horvaatia Vabariigi
ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 tuleb Horvaatia Vabariigi ühinemises ühelt
poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi
Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepinguga leppida
kokku nimetatud lepingu protokolliga, mille sõlmivad nõukogu, kes tegutseb
liidu ja ühehäälselt liikmesriikide nimel, ja Šveitsi Konföderatsioon. (3) Protokoll tuleks Euroopa Liidu
nimel heaks kiita, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel
kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning
teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist
käsitleva lepingu protokoll. et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist
Euroopa Liiduga. Protokolli tekst on lisatud käesolevale
otsusele. Artikkel 2 Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kellel on
volitused esitada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel protokolli
artiklis 6 osutatud teade, et väljendada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide
nõusolekut end protokolliga siduda. Artikkel 3 Käesolev otsus
jõustub selle vastuvõtmise päeval. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja LISA Ühelt
poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi
Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokoll,
mis käsitleb Horvaatia Vabariigi osalemist lepingus seoses tema ühinemisega
Euroopa Liiduga Euroopa Liit ning Belgia
Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa
Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik,
Prantsuse Vabariik, Horvaatia Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik,
Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta
Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali
Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik,
Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, edaspidi
„liikmesriigid”, ühelt
poolt ning Šveitsi
Konföderatsioon, edaspidi
„Šveits”, teiselt
poolt, edaspidi
„lepinguosalised”, võttes
arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt
Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999 sõlmitud isikute vaba liikumise
lepingut (edaspidi „leping”), mis jõustus 1. juunil 2002; võttes
arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt
Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999 sõlmitud isikute vaba liikumise
lepingu 26. oktoobri 2004. aasta protokolli, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi,
Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari
Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki
Vabariigi osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga (edaspidi
„2004. aasta protokoll”), mis jõustus 1. aprillil 2006, võttes arvesse ühelt poolt
Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi
Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva 21. juuni 1999.
aasta lepingu 27. mai 2008. aasta protokolli, mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi
ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga
(edaspidi „2008. aasta protokoll”), mis jõustus 1. juunil 2009, võttes
arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga 1. juulil 2013, ning
arvestades, et Horvaatia Vabariigist peaks saama kõnealuse lepingu osaline, on
leppinud kokku järgmistes sätetes: Artikkel 1 1.
Käesolevaga saab Horvaatia Vabariigist lepingu osaline. 2.
Käesoleva protokolli jõustumisest alates on leping Horvaatiale siduv samadel
tingimustel kui praegustele lepinguosalistele ning käesolevas protokollis
sätestatud korras ja tingimustel. Artikkel 2 Lepingu
põhitekstis ja selle I lisas tehakse järgmised muudatused: a)
Horvaatia lisatakse lepinguosaliste nimekirja koos Euroopa Liidu ja selle
liikmesriikidega; b) Lepingu artiklis 10
lisatakse lõigete 1b, 2b, 3b, 4c ja 5b järele lõiked 1c, 2c, 3c, 4d, 4e ja 5c: „1c. Kuni Horvaatia Vabariigi
käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumisele järgneva teise
aasta lõpuni võib Šveits säilitada arvulised piirangud Šveitsis töötavate
Horvaatia kodakondsusega töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes,
kelle Šveitsis elamise luba kuulub ühte kahest kategooriast: elamisloa tähtaeg
on rohkem kui neli kuud, kuid vähem kui üks aasta, või elamisloa tähtaeg on üks
aasta või rohkem. Alla nelja kuu kestva elamise suhtes piiranguid ei ole. Enne eespool nimetatud
üleminekuperioodi lõppu vaatab ühiskomitee Šveitsi aruande alusel läbi
Horvaatia kodanike suhtes kehtestatud üleminekuperioodi toimimise. Pärast
läbivaatamise lõpetamist ja hiljemalt eespool nimetatud perioodi lõppedes
teatab Šveits ühiskomiteele, kas ta jätkab Šveitsis töötavate isikute suhtes
arvuliste piirangute kohaldamist. Šveits võib jätkata selliste meetmete
kohaldamist viie aasta jooksul pärast eespool nimetatud protokolli jõustumist. Kui kõnealust teatamist ei toimu, lõpeb
üleminekuperiood esimeses lõigus nimetatud kaheaastase perioodi lõppedes. Käesolevas lõikes sätestatud
üleminekuperioodi lõpus tühistatakse kõik Horvaatia kodakondsusega isikute
suhtes kehtestatud arvulised piirangud. Horvaatia võib kehtestada samasugused
arvulised piirangud Šveitsi kodanike suhtes samadeks ajavahemikeks.” „2c. Kuni Horvaatia Vabariigi
käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumisele järgneva teise
aasta lõpuni võivad Šveits ja Horvaatia jätkata nende territooriumil töötavate
teise lepinguosalise töötajate suhtes tavapärasel tööturul osalevate töötajate
eeliskohtlemise ning teise lepinguosalise kodanike palga- ja töötingimuste
kontrollimist. Samasugust kontrollimist võidakse jätkata ka lepingu artikli 5
lõikes 1 nimetatud ja järgmises neljas sektoris teenuseid osutavate isikute
suhtes: aiandus; ehitus,
sealhulgas seotud tööstusharud; turvateenused; puhastustegevus (NACE koodid[3] 01.41, 45.1 kuni 4; 74.60 ja
74.70). Lõigetes 1c, 2c, 3c ja 4d nimetatud üleminekuperioodide jooksul
eelistab Šveits oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel Horvaatia kodanikest
töötajaid ELi ja EFTAsse mittekuuluvate riikide kodanikest töötajatele.
Tavapärasel tööturul osalevate töötajate eeliskohtlemist ei kontrollita
lepinguosaliste vahelise teenuste osutamist käsitleva erikokkuleppega
liberaliseeritud teenuste osutajate puhul (sealhulgas riigihangete teatavaid
aspekte käsitleva kokkuleppe teenuste osutamist reguleerivad sätted). Sama
ajavahemiku jooksul võib kutsekvalifikatsiooninõudeid säilitada alla
neljakuuliste elamislubade väljaandmisel[4]
ja isikute suhtes, kes osutavad teenuseid käesoleva lepingu artikli 5 lõike 1
kohaselt eespool nimetatud neljas sektoris. Kuni Horvaatia Vabariigi
käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumisele järgneva kahe
aasta jooksul vaatab ühiskomitee iga üleminekumeetmeid rakendava lepinguosalise
koostatud aruande alusel läbi käesolevas lõikes nimetatud üleminekumeetmete
toimimise. Pärast läbivaatamise lõpetamist ja hiljemalt kaks aastat pärast
eespool nimetatud protokolli jõustumist võib käesolevas lõikes nimetatud üleminekumeetmeid
rakendanud lepinguosaline, kes on teatanud ühiskomiteele oma kavatsusest
jätkata kõnealuste üleminekumeetmete kohaldamist, neid rakendada veel kuni
eespool nimetatud protokolli jõustumisele järgneva viienda aasta lõpuni. Kui
kõnealust teatamist ei toimu, lõpeb üleminekuperiood esimeses lõigus nimetatud
kaheaastase perioodi lõppedes. Käesolevas lõikes sätestatud
üleminekuperioodi lõpus tühistatakse kõik käesolevas lõikes nimetatud
piirangud.” „3c. Horvaatia käesolevas
lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumisel ja kuni lõikes 1c nimetatud
perioodi lõpuni reserveerib Šveits igal aastal (pro rata temporis)
kolmandate riikide kodanikele ettenähtud üldkvoodi raames Šveitsis töötavatele
palgatöötajatele ja Horvaatia kodanikest füüsilisest isikust ettevõtjatele
alljärgneva ajakava kohaselt vähemalt järgmise arvu uusi elamislubasid[5]: Kuni || Aastase või pikema tähtajaga elamislubade arv || Pikema kui neljakuulise ja lühema kui aastase tähtajaga elamislubade arv Esimene aasta || 54 || 543 Teine aasta || 78 || 748 Kolmas aasta || 103 || 953 Neljas aasta || 133 || 1158 Viies aasta || 250 || 2000 3d. Kui Šveits ja/või
Horvaatia kohaldavad suuremate tööturuhäirete või nende tekkimise ohu korral
oma territooriumil töötavate töötajate suhtes lõigetes 1c, 2c ja 3c kirjeldatud
meetmeid, edastavad nad enne lõikes 1c sätestatud tähtaja lõppu ühiskomiteele
sellekohase teate. Ühiskomitee otsustab
kõnealuse teate alusel, kas teate edastanud riik võib jätkata üleminekumeetmete
kohaldamist. Kui ühiskomitee annab heakskiidu, võib teate edastanud riik
jätkata lõigetes 1c, 2c ja 3c nimetatud meetmete kohaldamist oma territooriumil
töötavate isikute suhtes kuni nimetatud protokolli jõustumisele järgneva
seitsmenda aasta lõpuni. Sel juhul on lõikes 1c nimetatud elamislubade arv
aastas järgmine: Kuni || Aastase või pikema tähtajaga elamislubade arv || Pikema kui neljakuulise ja lühema kui aastase tähtajaga elamislubade arv Kuues aasta || 260 || 2100 Seitsmes aasta || 300 || 2300 .” „4d. Lõigetes 1c ja 3d
kirjeldatud ajavahemike lõppemisel ning kuni Horvaatia käesolevas lepingus
osalemist käsitleva protokolli jõustumisele järgneva kümnenda aasta lõpuni
kohaldatakse järgmisi sätteid. Kui ühte lõikes 1c osutatud kategooriasse
kuuluvatele Horvaatiast pärit töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele
asjaomasel aastal väljaantud uute elamislubade arv ületab viiteaastale eelnenud
kolme aasta keskmist rohkem kui 10 %, võib Šveits piirata kohaldamisaastal
ühepoolselt üheks aastaks või kauemaks Horvaatiast pärit töötajatele ja
füüsilisest isikust ettevõtjatele väljaantavate uute elamislubade arvu
kohaldamisaastale eelnenud kolme aasta keskmisega pluss 5 % ning pikema
kui neljakuulise ja lühema kui aastase tähtajaga uute elamislubade arvu
kohaldamisaastale eelnenud kolme aasta keskmisega pluss 10 %. Elamislubade
arvu võib sama määraga piirata ka kohaldamisaastale järgneval aastal. Erandina eelmisest lõigust
võidakse kuuenda ja seitsmenda viiteaasta lõpus kohaldada järgmisi sätteid. Kui
ühte lõikes 1c osutatud kategooriasse kuuluvatele Horvaatiast pärit töötajatele
ja füüsilisest isikust ettevõtjatele asjaomasel aastal väljaantud uute
elamislubade arv ületab viiteaastale eelnenud aasta jooksul välja antud
elamislubade arvu rohkem kui 10 %, võib Šveits piirata kohaldamisaastal
ühepoolselt üheks aastaks või kauemaks Horvaatiast pärit töötajatele ja
füüsilisest isikust ettevõtjatele väljaantavate uute elamislubade arvu
kohaldamisaastale eelnenud kolme aasta keskmisega pluss 5 % ning pikema
kui neljakuulise ja lühema kui aastase tähtajaga uute elamislubade arvu kohaldamisaastale
eelnenud kolme aasta keskmisega pluss 10 %. Elamislubade arvu võib sama
määraga piirata ka kohaldamisaastale järgneval aastal.” „4e. Lõikes 4d kasutatud
mõisted on määratletud järgmiselt: 1) „viiteaasta” – aasta,
mille pikkust arvutatakse alates selle kuu esimesest kuupäevast, mil protokoll
jõustub; 2) „kohaldamisaasta” –
viiteaastale järgnev aasta.” „5c. Lõigetes 1c, 2c, 3c ja
4d esitatud üleminekusätteid ja eelkõige lõike 2c sätteid, mis käsitlevad
tavapärasel tööturul osalevate töötajate eeliskohtlemist ning palga- ja
töötingimuste kontrollimist, ei kohaldata nende töötajate ja füüsilisest
isikust ettevõtjate suhtes, kellel on õigus Horvaatia osalemist käsitleva
lepingu protokolli jõustumise ajal tegelda majandustegevusega lepinguosaliste
territooriumitel. Eelkõige on kõnealustel isikutel õigus geograafilisele ja
tööalasele liikuvusele. Vähem kui aasta kehtivate
elamislubade omanikel on õigus oma elamisluba pikendada; arvuliste piirangute
ammendumine seda ei mõjuta. Üheaastaste või kauem kehtivate elamislubade
omanikel on automaatselt õigus oma elamislubasid pikendada. Seega on
kõnealustele töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele alates eespool
nimetatud protokolli jõustumisest lepingu põhisätete ja eelkõige artikliga 7
ette nähtud samasugune vaba liikumise õigus kui alalistele elanikele.” c)
Lepingu I lisa artikli 27 lõikes 2 asendatakse viide artikli 10 lõigetele 2,
2a, 2b, 4a, 4b ja 4c viitega artikli 10 lõigetele 2b, 2c, 4c ja 4d.” Artikkel 3 Erandina
lepingu I lisa artiklist 25 kohaldatakse käesoleva protokolli 1. lisas
sätestatud üleminekuperioode. Artikkel 4 Lepingu II ja III lisa
muudetakse vastavalt käesoleva protokolli 2. ja 3. lisale. Artikkel 5 1. Käesoleva protokolli 1., 2. ja 3. lisa on protokolli lahutamatud osad. 2.
Käesolev protokoll koos 2004. ja 2008. aasta protokolliga on lepingu lahutamatu
osa. Artikkel 6 1.
Lepinguosalised ratifitseerivad või kinnitavad käesoleva protokolli oma
menetluste kohaselt. 2.
Lepinguosalised teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest. Artikkel 7 Käesolev
protokoll jõustub viimase ratifitseerimis- või heakskiitmisteate kuupäevale
järgneva kuu esimesel päeval. Artikkel 8 Käesolev
protokoll kehtib sama kaua ja samasuguses korras kui leping. Artikkel 9 1.
Käesolev protokoll ja sellele lisatud deklaratsioonid koostatakse kahes
eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia,
kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia,
saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik
tekstid on võrdselt autentsed. 2.
Lepingu, sealhulgas selle kõikide lisade, protokollide ja lõppakti
horvaadikeelsed versioonid on võrdselt autentsed. Lepingu
artikli 14 alusel loodud ühiskomitee kiidab heaks lepingu horvaadikeelse autentse
teksti. [Linn] 1. LISA Üleminekumeetmed põllumajandusmaa ostmisel Horvaatia võib käesoleva protokolli jõustumise
kuupäevale järgnevaks seitsmeks aastaks jätta jõusse käesolevale protokollile
allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktide sätted, millega Šveitsi kodanikel ja
Šveitsi õigusaktide kohaselt asutatud juriidilistel isikutel piiratakse
põllumajandusmaa omandamist. Ühelgi juhul ei või Šveitsi kodanikku kohelda
põllumajandusmaa omandamise puhul vähem soodsalt kui käesolevale protokollile
allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui mis tahes muu lepinguosaliste või
Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliste hulka mittekuuluva riigi kodanikku. Füüsilisest isikust ettevõtjatest talupidajate
suhtes, kes on Šveitsi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Horvaatias
ja seal elada, ei kohaldata eelmise lõigu sätteid ega muid menetlusi kui need,
mida kohaldatakse Horvaatia kodanike suhtes. Kolmandal aastal pärast käesoleva protokolli
jõustumist korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldine läbivaatamine.
Ühiskomitee võib otsustada lühendada esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi
või selle lõpetada. Kui on piisavalt tõendusmaterjali, et
üleminekuperioodi lõppedes on Horvaatia põllumajandusmaaturul tõsiseid häireid
või nende oht, edastab Horvaatia enne esimeses lõigus täpsustatud seitsme aasta
pikkuse üleminekuperioodi lõppu ühiskomiteele sellekohase teate. Sellisel juhul
võib Horvaatia jätkata esimeses lõigus kirjeldatud meetmete kohaldamist kuni
kümne aasta jooksul pärast protokolli jõustumist. See pikendamine võib piirduda
valitud geograafiliste piirkondadega, mis on kõige enam mõjutatud. 2. LISA Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle
liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute
vaba liikumist käsitleva lepingu II lisa muudetakse järgmiselt: 1. A osas lisatakse punktis 1
osutatud õigusaktidele järgmine õigusakt: Nõukogu määrus (EL) nr 517/2013, 13. mai
2013, millega kohandatakse teatavaid määruseid ja otsuseid kaupade vaba
liikumise, isikute vaba liikumise, äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika,
põllumajanduse, toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika,
transpordipoliitika, energeetika, maksustamise, statistika, üleeuroopaliste
võrkude, kohtusüsteemi ja põhiõiguste, vabaduse, turvalisuse ja õiguse, keskkonna,
tolliliidu, välissuhete, välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning
institutsioonide valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158,
10.6.2013, lk 1). 2. Horvaatia kodanikest
töötajate suhtes kohaldatakse II lisa protokolli töötuskindlustust käsitleva
jao lõikes 1 sätestatud korda kuni käesoleva protokolli jõustumisele järgneva
seitsmenda aasta lõpuni. 3. LISA Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle
liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute
vaba liikumist käsitleva lepingu III lisa muudetakse järgmiselt. Punktile 1a lisatakse
järgmised kaks taanet: –
Horvaatia Vabariigi ühinemisakt (ELT L 112,
24.4.2012, lk 10), III lisa (Horvaatia Vabariigi ühinemisakti artiklis 15
osutatud nimekiri: institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohandused – ELT L
112, 24.4.2012, lk 41). Direktiivi 2005/36/EÜ
artikli 23 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Ilma et see piiraks artikli 43b kohaldamist,
tunnustavad kõik liikmesriigid üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti,
veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealal tegutsema
hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanike kvalifikatsiooni
tõendavaid dokumente, mis on välja antud endises Jugoslaavias või mille
omanikud on alustanud seal oma õpinguid a) Sloveenia puhul enne 25. juunit 1991 ning b) Horvaatia puhul enne 8. oktoobrit 1991, kui eespool nimetatud liikmesriikide ametiasutused
kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt
samaväärsed nende endi poolt väljaantavate tõendavate dokumentidega
(arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on
nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6), mis võimaldavad
hakata tegutsema üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti,
veterinaararsti, ämmaemanda ja artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusalade puhul
proviisori kutsealal ning artiklis 48 nimetatud tegevusalade puhul arhitekti
kutsealal. Selle kinnitusega peab olema kaasas samade
ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on
nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult
tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele
eelnenud viie aasta jooksul.” Direktiivi 2005/36/EÜ
lisatakse artikkel 43b: „Seoses ämmaemanda kutsekvalifikatsiooniga
omandatud õigusi ei kohaldata järgmiste kvalifikatsioonide suhtes, mis omandati
Horvaatias enne 1. juulit 2013: viša medicinska sestra
ginekološko-opstetričkog smjera (günekoloogia ja sünnitusabi vanemõde),
medicinska sestra ginekološko-opstetričkog smjera (günekoloogia ja
sünnitusabi õde), viša medicinska sestra primaljskog smjera (ämmaemanda
diplomiga vanemõde), medicinska sestra primaljskog smjera (ämmaemanda diplomiga
õde), ginekološko-opstetrička primalja (günekoloogia ja sünnitusabi
ämmaemand) ning primalja (ämmaemand).” –
Nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiivi
2013/25/EL (millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja
teenuste osutamise vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega)
(ELT L 158, 10.6.2013, lk 368) lisa A osa. Punkti 2a lisatakse
järgmine taane: –
Nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiivi
2013/25/EL (millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja
teenuste osutamise vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega)
(ELT L 158, 10.6.2013, lk 368) lisa B osa punkt 1. Punkti 3a lisatakse
järgmine taane: –
Nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiivi
2013/25/EL (millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja
teenuste osutamise vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega)
(ELT L 158, 10.6.2013, lk 368) lisa B osa punkt 2. Punkti 5a lisatakse
järgmine taane: –
Nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiivi
2013/25/EL (millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja
teenuste osutamise vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega)
(ELT L 158, 10.6.2013, lk 368) lisa C osa.
ŠVEITSI DEKLARATSIOON PÄRAST ALLAKIRJUTAMIST ÜHEPOOLSELT
VÕETAVATE MEETMETE KOHTA Šveits võimaldab Horvaatia Vabariigi
kodanikele ajutiselt juurdepääsu oma tööturule oma riiklike õigusaktide alusel
enne käesoleva protokolli üleminekusätete jõustumist. Selleks kehtestab Šveits
vastavalt lepingu artikli 10 lõikele 1 Horvaatia Vabariigi kodanike suhtes
lühi- ja pikaajaliste töölubade kvoodid, mis kehtivad alates käesolevale
protokollile allakirjutamise kuupäevast. Kvoodid hõlmavad 50 pikaajalist ja 450
lühiajalist elamisluba aastas. Lisaks sellele antakse aastas välja 1000
lühiajalist alla neljakuulist tööluba. [1] Nõukogu otsus, millega Euroopa Liidu laienemist silmas
pidades volitatakse komisjoni alustama läbirääkimisi Šveitsi Konföderatsiooniga
ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi
Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu
kohandamiseks seoses Horvaatia osalemisega lepingus (nõukogu dokument 12864/12
LIMITED). [2] ELT L …, …, lk … . [3] NACE:
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3037/90, 9. oktoober 1990, Euroopa Ühenduse
majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). [4] Töötajad võivad taotleda
lühiajalist elamisluba lõikes 3c nimetatud kvootide alusel ka lühemaks ajaks
kui neli kuud. [5] Need load antakse välja lisaks
käesoleva lepingu artiklis 10 osutatud kvootidele, mis on ette nähtud nendele
töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel on lepingu
allakirjutamise ajal (21. juuni 1999) liikmesriikide kodakondsus või 2004. ja
2008. aasta protokolli alusel käesoleva lepingu osaliseks saanud liikmesriikide
kodakondsus. Need load täiendavad lube, mis antakse välja vastavalt Šveitsi ja
uute liikmesriikide vahelistele kahepoolsetele praktikantide vahetamise
kokkulepetele.