<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><JUDGMENT xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRCJ2006ETB.0100058901.case.xml"><NO.CASE>C-246/04</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62004J0246</NO.CELEX><NO.SEQ>0002.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>591</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>608</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>18</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20060112">12.1.2006</DATE> — KOHTUASI C-246/04</LEFT><RIGHT>TURN- UND SPORTUNION WALDBURG</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20060112">12. jaanuar 2006</DATE><NOTE NOTE.ID="E0002" NUMBERING="STAR"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-246/04,</P><P>mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Verwaltungsgerichtshof'i (Austria) <DATE ISO="20040526">26. mai 2004</DATE>. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20040610">10. juunil 2004</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Turn- und Sportunion Waldburg</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST>versus</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Finanzlandesdirektion für Oberösterreich</HT>,</P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kolmas koda),</P><P>koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud J.-P. Puissochet, S. von Bahr, U. Lõhmus (ettekandja) ja A. Ó Caoimh,</P><?PAGE NO="I-592"?><P>kohtujurist: M. Poiares Maduro,</P><P>kohtusekretär: R. Grass,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Austria valitsus, esindaja: H. Dossi,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: G. Wilms ja D. Triantafyllou,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL><P>on teinud järgmise</P></PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="19770517">17. mai 1977</DATE>. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" DATE.PUB="1977" PAGE.FIRST="1">EÜT L 145, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23; edaspidi <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>kuues direktiiv<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>) artikli 13 B osa punkti b ja C osa sätete tõlgendamist.</TXT></NP><?PAGE NO="I-593"?><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Käesolev taotlus esitati Turn- und Sportunion Waldburg'i ja Finanzlandesdirektion für Oberösterreich'i vahelise kohtuvaidluse raames, mis puudutab mittetulundusliku spordiühingu võimalust kasutada kinnisvara rendile andmisel maksustamise valikuõigust, mida siseriiklik seadusandja võimaldab maksukohustuslastele vastavalt kuuenda direktiivi artikli 13 C osa punktile a.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Ühenduse õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Kuuenda direktiivi artikli 13 A osa lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>Ilma, et see piiraks ühenduse muude sätete kohaldamist, vabastavad liikmesriigid enda kehtestatud tingimustel, mille eesmärk on tagada maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ennetada võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi, maksust järgmised tegevusalad:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>m)</NO.P><TXT>teatavad otseselt spordi või kehakultuuriga seotud teenused, mida mittetulundusorganisatsioonid osutavad spordi või kehakultuuriga tegelevatele isikutele;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-594"?><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti b kohaselt vabastatakse maksust kinnisvara üürile- ja rendileandmine, välja arvatud teatud käesolevasse kohtuasja mittepuutuvad tehingud.</TXT></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 13 C osa sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>Liikmesriigid võivad anda maksumaksjatele maksustamise suhtes valikuõiguse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kinnisvara rendileandmisel ja liisimisel [mõiste <QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>liising<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/> asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet <QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>üürileandmine<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/>];</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><P>Liikmesriigid võivad piirata nimetatud valikuõiguse kohaldamisala ning kehtestavad selle kasutamise üksikasjaliku korra.<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Siseriiklikud õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>1994. aasta käibemaksuseaduse (Umsatzsteuergesetz, edaspidi <QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>UstG 1994<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/>) § 6 lõike 1 punkti 14 kohaselt on käibemaksust vabastatud tehingud, mida teostavad mittetulundusühingud, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on tegelemine kehakultuuriga<?PAGE NO="I-595"?> või selle edendamine ning puudub tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Seda maksuvabastust ei kohaldata teenustele, mida osutatakse põllumajandus- ja metsandusettevõtluse raames või käsitööndus-, tööstus- või kaubandusettevõtjale föderaalse maksuseadustiku (Bundesabgabenordnung) artikli 45 lõike 3 mõttes.</TXT></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>UstG 1994 § 6 lõike 1 punkt 16 vabastab maksust kinnisvara rendile- ja üürileandmise tehingud. Äri- ja muude pindade kasutusse andmine võrdustatakse kinnisvara rendile- ja üürileandmisega.</TXT></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Vastavalt UstG 1994 § 6 lõikele 2 võib ettevõtja otsustada, kas sama paragrahvi lõike 1 punkti 16 alusel maksust vabastatud tehingut maksustada käibemaksuga või mitte.</TXT></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>UStG 1994 § 6 lõike 1 punkt 27 vabastab maksust väikeettevõtjate poolt teostatud tehingud. Vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 3 võib ettevõtja, kelle tehingud on UstG 1994 § 6 lõike 1 punkti 27 alusel maksust vabastatud, loobuda selle sätte kohaldamisest, tehes Finanzamt'ile (maksuamet) vastavasisulise kirjaliku avalduse.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Põhikohtuasja hageja on mittetulundusühinguna registreeritud spordiselts. 1997. aastal alustas ta klubihoonele juurdeehituse rajamist, mille üks osa oli mõeldud sportimiseks ning teine osa, mille pindala oli umbkaudu üks neljandik<?PAGE NO="I-596"?> juurdeehituse kogupindalast, kasutamiseks kohvikuna, mis renditi välja kohvikupi-dajale. Spordiselts arvas 1997. aasta käibedeklaratsioonis maksustatavast summast maha <FT TYPE="NUMBER">39285</FT> Austria šillingit sisendkäibemaksu, mida oli maksnud juurdeehituse selle osa eest, mis oli mõeldud kasutamiseks kohvikuna. Ta loobus väikeettevõtjaid puudutava UstG 1994 § 6 lõike 1 punkti 27 kohaldamisest.</TXT></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Finanzamt keeldus <DATE ISO="19990827">27. augusti 1999</DATE>. aasta otsusega mahaarvamise lubamisest põhjusel, et spordiselts, mis on UstG 1994 § 6 lõike 1 punkti 14 alusel maksust vabastatud ilma, et tal oleks mahaarvamise õigus, ei saa valikuõigust kasutades loobuda kinnisvara rendile- ja üürileandmisega seotud tehingute maksuvabastusest. Mittetulunduslikele spordiühingutele UStG 1994 § 6 lõike 1 punktis 14 otseselt ette nähtud maksuvabastus prevaleerib UstG 1994 § 6 lõike 1 punktis 16 ettenähtud kinnisvara rendile- ja üürileandmise tehingute maksuvabastuse ees.</TXT></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Selle otsuse peale esitatud kaebus jäeti põhjendamatuse tõttu rahuldamata, lähtudes sellest, et UstG 1994 § 6 lõike 1 punkt 14 on eriseadus, mis prevaleerib sama lõike punkti 16 ees. Maksuameti arvates ei muuda kõnealust õiguslikku olukorda asjaolu, et spordiselts loobus väikeettevõtjaid puudutavate eeskirjade kohaldamisest.</TXT></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Hageja esitas selle otsuse peale kaebuse Verwaltungsgerichtshof'ile. Nimetatud kohus leidis oma eelotsusetaotluses, et spordi või kehakultuuriga mittetegelevatele isikutele osutatavate teenuste, nagu kohviku rendile- või kasutusse andmine, maksuvabastus ei kuulu kuuenda direktiivi artikli 13 A osa lõike 1 punkti m kohaldamisalasse ning see ei saa sellel sättel põhineda. Tema jaoks on siiski küsitav, kas mittetulunduslike spordiseltside poolt teostatud rendile- või üürileandmise tehingute maksuvabastus saab põhineda selle direktiivi artikli 13 B osa punktil b.</TXT></NP><?PAGE NO="I-597"?><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Olles sedastanud, et UstG 1994 ei anna spordiseltsidele nende rendile- ja üürileandmise tehingute maksukohustuse suhtes mingit valikuvõimalust, tekkis eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus ka kuuenda direktiivi artikli 13 C osa tõlgenduse kohta ning võimaluse kohta jätta teatud maksumaksjad ilma võimalusest kasutada teistele maksumaksjatele antud maksustamise valikuõigust.</TXT></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Neil tingimustel otsustas Verwaltungsgerichtshof menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>1)</NO.P><TXT>Kas liikmesriigid peavad teostama neile kuuenda direktiivi […] artikli 13 C osa alusel ette nähtud võimalust anda maksumaksjatele kinnisvara rendileandmise maksustamise suhtes valikuõigus, hoolimata [selle] direktiivi artikli 13 B osa punktis b sätestatud maksuvabastusest, ühetaoliselt või võib liikmesriik tulenevalt tehingute olemusest või maksumaksjate kategooriast teha erandeid?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>Kas [kuuenda] direktiivi artikli 13 B osa punkti b sätted koosmõjus selle artikli C osa punktiga a annavad liikmesriikidele õiguse kehtestada sellised õigusnormid, nagu seda on [UstG 1994] § 6 lõike 1 punkt 14 koosmõjus selle seaduse paragrahvi 6 lõike 1 punktiga 16, mille kohaselt piiratakse rendile- ja üürilandmise tehingute maksustamise suhtes valikuvõimalust selliselt, et mittetulunduslikel spordiseltsidel selline võimalus puudub?<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutas lisaks Edith Barrise ja Finanzlandesdirektion für Tirol'i vahelist kohtuasja, mille raames esitas kohus kolmanda eelotsuse küsimuse.<?PAGE NO="I-598"?> Verwaltungsgerichtshof võttis Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20050321">21. märtsil 2005</DATE> jõudnud <DATE ISO="20050316">16. märtsi 2005</DATE>. aasta määrusega kolmanda küsimuse tagasi.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Esialgsed märkused</P></TI></TITLE><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Austria valitsus leiab, et kõnealuse kinnisvara rendileandmise tehing on vara haldustoiming föderaalse maksuseadustiku § 32 mõttes, mis vaieldamatult kuulub UstG 1994 § 6 lõike 1 punktis 14 sätestatud spordiseltse puudutava maksuvabastuse alla. Ta leiab, et selle kohtuasja küsimused tuleb ümber sõnastada, selleks et hinnata, kas UstG 1994 § 6 lõike 1 punktiga 14 on kuuenda direktiivi artikli 13 A osa lõike 1 punkt m Austria õigusesse nõuetekohaselt üle võetud.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Esitatud küsimus peaks Austria valitsuse hinnangul seega võimaldama selgitada, kas kinnisvaraga seotud haldustoimingud, mis on Austria õiguse kohaselt samuti maksust vabastatud ja mida teostab mittetulunduslik spordiselts, on otseselt seotud teenustega, mida see selts osutab spordi või kehakultuuriga tegelevatele isikutele.</TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Austria valitsuse arvates on selline seos kas olemas, see tähendab, et kinnisvara rendileandmist kohviku pidamiseks klubihoones, kus tegeletakse spordiga, võib<?PAGE NO="I-599"?> pidada seotuks spordiseltsi poolt osutatud teenustega, või on need teenused põhimõtteliselt kõrvalteenused ning järelikult ebaolulised.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Sellega seoses piisab, kui meenutada, et eelotsusemenetluse raames Euroopa Kohus ei hinda siseriikliku kohtu esitatud küsimuste asjakohasust, ei tõlgenda siseriiklikke õigussätteid ega otsusta eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt nendele sätetele antud tõlgenduse õigsuse üle (vt selle kohta <DATE ISO="19771130">30. novembri 1977</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="52/77" YEAR="1977" EDITION="GEN" PAGE.ECR="2261">52/77: Cayrol, EKL 1977, lk 2261, punkt 32</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19910416">16. aprilli 1991</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-347/89" YEAR="1991" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-1747">C-347/89: Eurim-Pharm, EKL 1991, lk I-1747, punkt 16</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="20001003">3. oktoobri 2000</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-58/98" YEAR="2000" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-7919">C-58/98: Corsten, EKL 2000, lk I-7919, punkt 24</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Euroopa Kohus peab ühenduse ja siseriiklike kohtute pädevuste jaotuse raames võtma arvesse eelotsusetaotluses kirjeldatud faktilist ja õiguslikku konteksti, mille põhjal eelotsuseküsimused on esitatud (vt <DATE ISO="20031113">13. novembri 2003</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-153/02" YEAR="2003" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-13555">C-153/02: Neri, EKL 2003, lk I-13555, punktid 34 ja 35</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-482/01+C-493/01" YEAR="2004" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-5257">C-482/01 ja C-493/01: Orfanopoulos ja Olivieri, EKL 2004, lk I-5257, punkt 42</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Järelikult tuleb eelotsuse küsimusi analüüsida Verwaltungsgerichtshof’i poolt eelotsusetaotluses määratletud õiguslikus raamistikus.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-600"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Esimene küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Esimese küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult sisuliselt seda, kas liikmesriigid, kes annavad oma maksumaksjatele kuuenda direktiivi artikli 13 C osas ettenähtud maksustamise valikuõiguse, võivad tulenevalt tehingute olemusest või maksumaksjate kategooriast kehtestada erandeid.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et liikmesriikidel on kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti b ja C osa nende sätete, mis puudutavad üürile- või rendileandmise maksust vabastamist või maksustamist, raames avar hindamisruum. Komisjon tugineb kohtupraktikale, mille kohaselt võib teatud tehingute suhtes ja teatud maksumaksjate kategooriatele vastavalt selle direktiivi artikli 13 C osale valikuõigust mitte anda. Seda eriti juhul, kui liikmesriik leiab, et seda õigust kasutatakse maksude vältimise eesmärgil. Liikmesriigid peaksid siiski kaalutlusõigust kasutades järgima kuuenda direktiivi eesmärke ja põhimõtteid, eelkõige käibemaksu neutraalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb meenutada, et kuuenda direktiivi artikli 13 sätestatud maksuvabastused kujutavad endast ühenduse õiguse autonoomseid mõisteid, mille eesmärk on välistada käibemaksusüsteemi liikmesriigiti erinev kohaldamine (vt eelkõige <DATE ISO="19990225">25. veebruari 1999</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-349/96" YEAR="1999" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-973">C-349/96: CPP, EKL 1999, lk I-973, punkt 15</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="20030508">8. mai 2003</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-269/00" YEAR="2003" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-4101">C-269/00: Seeling, EKL 2003, lk I-4101, punkt 46</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><?PAGE NO="I-601"?><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on rendile- ja üürileandmise tehingute maksustamine võimalus, mille ühenduse seadusandja on liikmesriikidele andnud erandina kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punktis b toodud reeglist, mille kohaselt on rendile- ja üürileandmise tehingud käibemaksust vabastatud. Õigus mahaarvamistele ei teki niisiis automaatselt, vaid üksnes juhul, kui liikmesriigid on kasutanud kuuenda direktiivi artikli 13 C osas sätestatud võimalust ja kui maksukohustuslased kasutavad neile antud valikuõigust (vt <DATE ISO="20040909">9. septembri 2004</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-269/03" YEAR="2004" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-8067">C-269/03: Vermietungsgesellschaft Objekt Kirchberg, EKL 2004, lk I-8067, punkt 20</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on juba leidnud, tuleneb kuuenda direktiivi artikli 13 C osa sõnastusest, et liikmesriigid võivad seda võimalust kasutades anda direktiivis nimetatud maksuvabastuste saajatele võimaluse maksuvabastusest kas kõikidel juhtudel või teatavates piirides või teatavaid tingimusi täites loobuda (vt <DATE ISO="19820119">19. jaanuari 1982</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="8/81" YEAR="1982" EDITION="GEN" PAGE.ECR="53">8/81: Becker, EKL 1982, lk 53, punkt 38</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Kuuenda direktiivi artikli 13 C osa võimaldab seega liikmesriikidel anda maksumaksjatele kinnisvara rendileandmisel maksustamise valikuõiguse, kuid samuti piirata selle õiguse ulatust või see tühistada (vt <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-487/01+C-7/02" YEAR="2004" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-5337">C-487/01 ja C-7/02: Gemeente Leusden ja Holin Groep, EKL 2004, lk I-5337, punkt 66</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et liikmesriikidel on kuuenda direktiivi artikli 13 C osa sätete raames avar hindamisruum. Liikmesriikide ülesanne on hinnata, kas valikuõigust kehtestada või mitte, võttes arvesse antud ajahetkel nende riigis kehtivat olukorda (vt <DATE ISO="19981203">3. detsembri 1998</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-381/97" YEAR="1998" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-8153">C-381/97: Belgocodex, EKL 1998, lk I-8153, punktid 16 ja 17</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20000203">3. veebruari 2000</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-12/98" YEAR="2000" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-527">C-12/98: Amengual Far, EKL 2000, lk I-527, punkt 13</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20011004">4. oktoobri 2001</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-326/99" YEAR="2001" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-6831">C-326/99: <QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>Goed Wonen<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/>, EKL 2001, lk I-6831, punkt 45</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><?PAGE NO="I-602"?><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Järelikult võivad liikmesriigid jätta valikuõigusega seotud kaalutlusõigust kasutades teatud tehingud või maksumaksjate kategooriad ka selle õiguse kohaldamisalast väljapoole.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Nagu komisjon õigustatult märgib, peavad liikmesriigid valikuõiguse kohaldamisala piiramise võimaluse kasutamisel ning selle kasutamise üksikasjaliku korra kindlaksmääramisel järgima kuuenda direktiivi eesmärke ja üldpõhimõtteid, eelkõige maksustamise neutraalsuse põhimõtet ja maksuvabastuste korrektse, arusaadava ja ühetaolise kohaldamise nõuet (vt selle kohta <DATE ISO="19980611">11. juuni 1998</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-283/95" YEAR="1998" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-3369">C-283/95: Fischer, EKL 1998, lk I-3369, punkt 27</REF.DOC.ECR> ja eespool viidatud kohtuotsus <QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>Goed Wonen<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/>, punkt 56).</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Neutraalsuse põhimõte, mis on väljendatud nõukogu <DATE ISO="19670411">11. aprilli 1967</DATE>. aasta esimese direktiivi 67/227/EMÜ kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="P" NO.OJ="071" DATE.PUB="1967" PAGE.FIRST="1301">EÜT 1967, 71, lk 1301</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01; lk 3) artiklis 2 ja mis muu hulgas on ühise käibemaksusüsteemi lahutamatu osa, nagu seda meenutavad ka kuuenda direktiivi neljas ja viies põhjendus, nõuab, et kõiki majandustehinguid tuleb kohelda ühesuguselt (<DATE ISO="19960620">20. juuni 1996</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-155/94" YEAR="1996" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-3013">C-155/94: Wellcome Trust, EKL 1996, lk I-3013, punkt 38</REF.DOC.ECR> ja eespool viidatud kohtuotsus Belgocodex, punkt 18). Sama kehtib ettevõtjate suhtes, kes teostavad samu tehinguid (<DATE ISO="19990907">7. septembri 1999</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-216/97" YEAR="1999" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-4947">C-216/97: Gregg, EKL 1999, lk I-4947, punkt 20</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Selles osas on Euroopa Kohus leidnud, et maksustamise neutraalsuse põhimõttega on vastuolus see, kui sarnaseid, üksteisega konkureerivaid teenuseid koheldakse käibemaksu seisukohast erinevalt (vt eelkõige <DATE ISO="20011011">11. oktoobri 2001</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-267/99" YEAR="2001" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-7467">C-267/99: Adam, EKL 2001, lk I-7467, punkt 36</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20031023">23. oktoobri 2003</DATE>. aasta<?PAGE NO="I-603"?> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-109/02" YEAR="2003" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-12691">C-109/02: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Saksamaa, EKL 2003, lk I-12691, punkt 20</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="20050526">26. mai 2005</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-498/03" YEAR="2005" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-4427">C-498/03: Kingscrest Associates ja Montecello, EKL 2005, lk I-4427, punkt 41</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Niisiis järeldub sellest kohtupraktikast, et teenuse sarnasuse hindamisel on teenuse osutaja isik ning õiguslik vorm, mille alusel ta tegutseb, põhimõtteliselt ebaolulised (vt <DATE ISO="20050217">17. veebruari 2005</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-453/02+C-462/02" YEAR="2005" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-1131">C-453/02 ja C-462/02: Linneweber ja Akritidis, EKL 2005, lk I-1131, punktid 24 ja 25</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Seega tuleb esimesele küsimusele vastata, et kui liikmesriigid annavad oma maksumaksjatele kuuenda direktiivi artikli 13 C osas ettenähtud maksustamise valikuõiguse, võivad nad tulenevalt tehingute olemusest või maksumaksjate kategooriast kehtestada erandeid tingimusel, et nad järgivad kuuenda direktiivi eesmärke ja üldpõhimõtteid, eelkõige maksustamise neutraalsuse põhimõtet ja maksuvabastuste korrektse, arusaadava ja ühetaolise kohaldamise nõuet.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Teine küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Teise küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt seda, kas kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punktiga b ja C osaga on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis, nähes ette üldise maksuvabastuse mittetulunduslike spordiühingute<?PAGE NO="I-604"?> tehingutele, piirab nende valikuõigust kinnisvara rendile- ja üürileandmise maksustamisel.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Komisjon toob selles osas esile, et spordiseltse puudutava ja erandit sätestava UstG 1994 § 6 lõike 1 punkt 14 on tunduvalt üldsõnalisem kui sellele vastav kuuenda direktiivi säte, s.o artikli 13 A osa lõike 1 punkt m. Seetõttu ei sisalda Austria käibemaksuseadusega kehtestatud õigusnorm komisjoni arvates nõudeid, mis on kuuenda direktiivi artikli 13 A osa lõike 1 punkti m alusel antava maksuvabastuse eeltingimuseks. Selle sätte sõnastuse kohaselt peaks maksuvabastus puudutama teenuste osutamist, mis on spordiga otseselt seotud ja mis eeldavad teenuse osutaja ja teenuse saaja vahelise seose olemasolu.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Rõhutades kuuenda direktiivi artikli 13 A, B ja C osade ühtse tõlgendamise kohustust, järeldab komisjon, et spordiseltsil, mis ei vasta selle direktiivi artikli 13 A osa lõike 1 punkti m tingimustele, võib direktiivi eesmärki arvestades olla täiesti võimalik valida kinnisvara rendile- ja üürileandmise tehingute maksustamise kasuks.</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb meenutada, et kuuendas direktiivis puudub õigusnorm, mis vabastab üldkorras maksust kõik teenused, mis on seotud spordi ja kehakultuuriga (vt selle kohta <DATE ISO="20010118">18. jaanuari 2001</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-150/99" YEAR="2001" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-493">C-150/99: Stockholm Lindöpark, EKL 2001, lk I-493, punkt 22</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Seega on mittetulunduslike spordiühingute tehingud kuuenda direktiivi artikli 13 A osa lõike 1 punkti m kohaselt maksust vabastatud kui üldistes huvides tehtud tehingud, tingimusel et need on otseselt seotud spordi või kehakultuuriga ning neid<?PAGE NO="I-605"?> osutatakse spordi või kehakultuuriga tegelevatele isikutele (vt selle kohta <DATE ISO="19980507">7. mai 1998</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-124/96" YEAR="1998" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-2501">C-124/96: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Hispaania, EKL 1998, lk I-2501, punkt 15</REF.DOC.ECR>; eespool viidatud kohtuotsus Stockholm Lindöpark, punkt 19 ja <DATE ISO="20020321">21. märtsi 2002</DATE>. aasta otsus <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-174/00" YEAR="2002" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-3293">C-174/00: Kennemer Golf, EKL 2002, lk I-3293, punkt 19</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Käesoleva eelotsuse raames leiab siseriiklik kohus, et kinnisvara rendileandmine selle kasutamiseks kohvikuna ei ole otseselt spordiga seotud teenus ega ka teenus, mida osutatakse spordi või kehakultuuriga tegelevatele isikutele. Sellisel juhul ei saa kohviku rendileandmise maksust vabastamine põhineda kuuenda direktiivi artikli 13 A osa lõike 1 punktil m, kuid see võib põhimõtteliselt tugineda selle direktiivi artikli 13 B osa punktile b.</TXT></NP><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Mis puudutab küsimust, kas liikmesriigid võivad jätta mittetulunduslikud spordiühingud ilma valikuõigusest selliselt, et maksust vabastatakse üldkorras kõik nende ühingute poolt tehtud tehingud, tuleb sedastada, et kuuenda direktiivi artikli 13 C osa ei täpsusta, millistel tingimustel ja milliste üksikasjalike eeskirjade järgi võib valikuõiguse ulatust piirata. Seega on iga liikmesriigi ülesanne täpsustada oma siseriiklikus õiguses valikuõiguse ulatus ning kehtestada eeskirjad, mille alusel teatud maksumaksjad võivad kinnisvara rendile- ja üürileandmise tehingute maksustamise suhtes valikuõigust kasutada.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on juba leidnud, ei anna kuuenda direktiivi artikli 13 C osa liikmesriikidele siiski vabadust kehtestada selle artikli B osas ette nähtud maksuvabastusele mistahes tingimusi või piiranguid. See jätab neile üksnes õiguse anda maksuvabastuste saajatele suuremal või vähemal määral võimalus ise maksustamise suhtes valida, kui nad leiavad, et see on nende huvides (vt eespool viidatud otsus Becker, punkt 39).</TXT></NP><?PAGE NO="I-606"?><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Vastavalt kuuenda direktiivi artikli 13 B osale vabastavad liikmesriigid maksust kinnisvara rendileandmise enda kehtestatud tingimustel selleks, et tagada maksuvabastuste korrektne ja arusaadav kohaldamine ning ennetada võimalikke maksupettusi, maksudest kõrvalehoidumist ja muid kuritarvitusi. Direktiivi artikli 13 C osa alusel tehtud liikmesriigi otsust piirata kinnisvara rendileandmise maksustamise suhtes valikuõiguse ulatust võib eelkõige õigustada samade eesmärkidega.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Selline otsus peab siiski järgima käesoleva otsuse punktides 32–34 meenutatud maksustamise neutraalsuse põhimõtet.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Siseriikliku kohtu ülesanne on põhikohtuasja asjaolusid ning eespool viidatud kohtupraktikat arvestades kindlaks määrata, kas üldise maksuvabastuse andmine kõikidele mittetulunduslike spordiühingute tehingutele, sh kinnisvara rendileandmisele, toob kaasa maksustamise neutraalsuse põhimõtte rikkumise või mitte.</TXT></NP><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Samuti võib maksustamise neutraalsuse põhimõtte rikkumisega olla tegemist juhul, kui spordiühingul, mille põhikirjalise tegevuse eesmärgiks on kehakultuuriga tegelemine või selle edendamine, puudub maksustamise suhtes valikuvõimalus, kuigi selline võimalus on olemas teistel sarnast tegevust viljelevatel ja seetõttu temaga konkureerivatel maksumaksjatel.</TXT></NP><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Selleks, et kindlaks määrata, kas põhikohtuasjas on väljutud kaalutlusõiguse piiridest, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus lisaks kontrollima, kas ettenähtud<?PAGE NO="I-607"?> maksuvabastuste korrektse, arusaadava ja ühetaolise kohaldamise nõuet on rikutud. Selleks peab ta iseäranis arvestama asjaolu, et kuuenda direktiiviga sätestatud maksuvabastuse süsteem näeb mittetulundusühingute teostatud tehingute osas erineva kohtlemise ette üksnes siis, kui need tehingud on spordiga seotud ning neid osutatakse spordiga tegelevatele isikutele. Sellisel juhul on need tehingud üldistes huvides käibemaksust vabastatud.</TXT></NP><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Järelikult tuleb teisele küsimusele vastata selliselt, et siseriikliku kohtu ülesanne on kindlaks teha, kas siseriiklik õigusnorm, mis, nähes ette üldise maksuvabastuse mittetulunduslike spordiühingute tehingutele, piirab nende ühingute valikuõigust kinnisvara rendile- ja üürileandmise tehingute maksustamisel, ületab liikmesriikidele antud kaalutlusõigust, arvestades maksustamise neutraalsuse põhimõtet ja ettenähtud maksuvabastuste korrektse, arusaadava ja ühetaolise kohaldamise nõuet.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega kaasnenud kohtukulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kui liikmesriigid annavad oma maksumaksjatele nõukogu <DATE ISO="19770517">17. mai 1977</DATE>. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artikli 13 C osas ettenähtud<?PAGE NO="I-608"?> maksustamise valikuõiguse, võivad nad tulenevalt tehingute olemusest või maksumaksjate kategooriast kehtestada erandeid tingimusel, et nad järgivad kuuenda direktiivi eesmärke ja üldpõhimõtteid, eelkõige maksustamise neutraalsuse põhimõtet ja maksuvabastuste korrektse, arusaadava ja ühetaolise kohaldamise nõuet.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Siseriikliku kohtu ülesanne on kindlaks teha, kas siseriiklik õigusnorm, mis, nähes ette üldise maksuvabastuse mittetulunduslike spordiühingute tehingutele, piirab nende ühingute valikuõigust kinnisvara rendile- ja üürileandmise tehingute maksustamisel, ületab liikmesriikidele antud kaalutlusõigust, arvestades maksustamise neutraalsuse põhimõtet ja ettenähtud maksuvabastuste korrektse, arusaadava ja ühetaolise kohaldamise nõuet.</TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>