Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3508/92,

27. november 1992,

millega kehtestatakse ühenduse teatavate toetuskavade ühtne haldus- ja kontrollisüsteem

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

vastavalt ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määruse (EMÜ) nr 729/70 [4] artiklile 8 peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid veendumaks, et Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) rahastatavad toimingud toimuvad tegelikult ja nõuetekohaselt, ning et tõkestada ja käsitleda eeskirjade eiramist; määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendussätteid eri struktuurifondide tegevuse omavahelise ning Euroopa Investeerimispanga ja muude rahastamisvahendite tegevusega kooskõlastamiseks [5] kehtestatud nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 4253/88 artiklis 23 nähakse ette sama kohustus põllumajanduse struktuuripoliitika valdkonnas;

liikmesriigid on seni hallanud ja kontrollinud iga toetuskava nende erisuguse struktuuri tõttu nende oma eeskirjade järgi; olemasolevate turumeetmete taasühitamise tõttu ühise põllumajanduspoliitika reformi raames võib ühendus suurel määral kasutada otsetoetusi tootjatele nii põllukultuuri- kui ka loomakasvatussektoris;

haldus- ja kontrollimehhanismide kohandamiseks uue olukorraga ning nende tõhususe ja kasulikkuse parandamiseks on vaja luua uus ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, mis hõlmaks põllukultuuride, veise-, lamba- ja kitselihaga seotud toetuskavu, samuti konkreetseid meetmeid mägipiirkondade ja teatavate ebasoodsamate alade põllumajandusele; tuleb ette näha võimalus lisada hiljem haritava maaga seotud muid toetuskavu;

ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osad võivad tõhustada ka käesoleva määrusega hõlmamata ühenduse kavade haldamist ja kontrolli; seepärast tuleks liikmesriikidel endil lubada seda süsteemi kasutada, tingimusel et nad ei tegutseks mingil viisil vastuolus asjassepuutuvate sätetega;

arvestades selle süsteemi keerulisust ja käsitletavate abitaotluste rohkust, on oluline kasutada asjakohaseid tehnilisi vahendeid ning haldus- ja kontrollimeetodeid; seepärast peaks igas liikmesriigis kuuluma ühtsesse süsteemi elektrooniline andmebaas, põllumajanduslike maatükkide tärktunnussüsteem, põllumajandustootjate abitaotlused, ühtlustatud kontrollisüsteem ning loomakasvatussektoris loomade identifitseerimis- ja registreerimissüsteem;

kogutud andmete haldamiseks ja nende kasutamiseks abitaotluste kontrollimise eesmärgil on vaja luua suure võimsusega elektroonilised andmebaasid, mis võimaldaksid eelkõige teha ristkontrolli;

põllumajanduslike maatükkide kindlakstegemine on oluline osa maatükkidega seotud kavade õigel kohaldamisel; kogemused on näidanud, et olemasolevatel meetoditel on teatavaid puudusi; seepärast tuleb ette näha algselt tärktunnussüsteemi kehtestamine, mille koostamisel võib vajaduse korral kasutada kaugseire abi;

tõhusa kontrolli tagamiseks tuleb pindalatoetuse taotlused esitada hiljemalt aasta esimese kvartali jooksul; liikmesriik võib põhjendatud juhtudel saada siiski loa kohaldada hilisemat tähtaega; võttes arvesse ühtse süsteemi rakendamisega seotud raskusi, lubatakse 1993. aastal kohaldada hilisemat tähtaega;

loomakasvatussektoris tuleb tõhusa kontrolli tagamiseks loomad identifitseerida ja registreerida; selleks on nõukogu 27. novembri 1992. aasta direktiivis 92/102/EMÜ loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta [6] kehtestatud sellekohased sätted, seepärast tuleks tugineda nimetatud direktiivile;

üksikasjalikud eeskirjad abitaotluste kohta alluvad edaspidi konkreetse sektori sätetele; lihtsuse mõttes tuleks liikmesriikidel lubada esitada ühtne taotlus mitme toetuskava jaoks;

uue süsteemi põhieeliseid on ühtse kontrollisüsteemi kasutuselevõtmine igas liikmesriigis, millega välditakse samaliigiliste sektoriviisiliste kontrollide dubleerimist; seetõttu peaks olema võimalik tugevdada ühise põllumajanduspoliitika reformist tulenevat kontrolli, suurendamata oluliselt kontrollimiste arvu; esitatud abitaotlused peaksid läbima põhjaliku halduskontrolli elektrooniliste andmebaaside abil; seni on halduskontrolli süstemaatiliselt täiendatud kohapeal kontrollimisega; maa-alade kohapealse kontrollimise võib suurel määral asendada kaugseirega;

ühtse süsteemi kehtestamisega kaasnevad kulutused võivad põhjustada liikmesriikide eelarvele suure lisakoormuse; seetõttu tuleks teatavaks ajaks ette näha osaline rahastamine; tuleb arvestada liikmesriikide tootmisstruktuuride mitmekesisust; seetõttu tuleks ette näha rahalise toetuse jaotamine, võttes arvesse põllumajandusettevõtete arvu, kariloomade arvu ja põllumajandusmaa pinda liikmesriikides;

tuleb ette näha ühtse süsteemi kõigi osade järkjärguline rakendamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Iga liikmesriik loob ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, edaspidi "ühtne süsteem", kohaldades:

a) põllukultuurisektoris:

- määrusega (EMÜ) nr 1765/92 [7] kehtestatud toetussüsteemi teatavate põllukultuuride tootjatele;

b) loomakasvatussektoris:

- määruse (EMÜ) nr 805/68 artikli 4 lõigetega a–h veiselihatootjatele kehtestatud lisatasude maksmise korda, [8]

- määrusega (EMÜ) nr 3013/89 lambalihatootjatele kehtestatud lisatasude maksmise korda, [9]

- määrusega (EMÜ) nr 2328/91 [10] veiste, lammaste, kitsede ja hobuslastega seotud hüvitiste kohta kehtestatud konkreetseid meetmeid, mis on suunatud talupidamisele mägipiirkondades ja ebasoodsamatel aladel,

edaspidi "ühenduse kavad".

2. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada laiendada ühtse süsteemi kohaldamisala ühenduse muudele toetuskavadele.

3. Käesoleva määrusega hõlmamata ühenduse toetuskavade kohaldamiseks ning olenemata nendes kavades kehtestatud konkreetsetest sätetest, eelkõige sätetest, mis käsitlevad tingimusi, mille kohaselt toetust võidakse anda, võivad liikmesriigid lülitada oma haldus- ja kontrollimehhanismi ühtse süsteemi haldus-, tehnilisi või andmetöötlusosi.

Liikmesriigid võivad laiendada selle võimaluse kasutusala siseriiklikele kavadele. Nad võivad kasutada ühtse süsteemi andmeid statistilistel eesmärkidel.

Liikmesriigid teatavad enne nende võimaluste kasutamist komisjonile aegsasti oma kavatsustest.

Komisjon tagab, et selle võimaluse rakendamine ei piiraks valdkonna määruste ega käesoleva määruse sätete täitmist.

4. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud kordades ettenähtud konkreetsete sätete kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

- tootja: põllumajandustootja, kes on füüsiline või juriidiline isik või füüsiliste või juriidiliste isikute rühm, olenemata sellest, missugune õiguslik seisund sellele rühmale ja rühma liikmetele on siseriikliku õigusega antud, ja kelle põllumajandusettevõte on ühenduse territooriumil,

- põllumajandusettevõte: kõik ühe ja sama liikmesriigi territooriumil asuvad ühe tootja hallatavad tootmisüksused,

- põllumajanduslik maatükk: ühtne maatükk, millel üks tootja kasvatab üksikkultuuri. Artiklis 12 kehtestatud korras võtab komisjon vastu rakenduseeskirjad põllumajanduslike maatükkide konkreetsete kasutusviiside kohta, eelkõige segakultuuride ja ühiskasutatavate maa-alade kohta.

Artikkel 2

Ühtne süsteem koosneb järgmistest elementidest:

a) elektrooniline andmebaas,

b) põllumajanduslike maatükkide tärktunnussüsteem,

c) loomade identifitseerimise ja registreerimise tärktunnussüsteem,

d) abitaotlused,

e) ühtne kontrollisüsteem.

Artikkel 3

1. Elektroonilises andmebaasis registreeritakse iga põllumajandusettevõtte kohta abitaotluses esitatud andmed. See andmebaas peab võimaldama liikmesriigi pädeval asutusel otse ja viivitamata kätte saada vähemalt kolme järjestikuse kalendri- ja/või turustusaasta andmed.

2. Liikmesriigid võivad luua detsentraliseeritud andmebaase, kui need andmebaasid ning andmete registreerimist ja nende kättesaamist käsitlev halduskord on kogu liikmesriigi territooriumil ühesugune ja kui need omavahel sobivad.

Artikkel 4

Põllumajanduslike maatükkide tärktunnussüsteem luuakse maakatastrikaartide ja dokumentide, muude kartograafiliste alusmaterjalide või aero- või satelliitfotode või muu samaväärse tõendusmaterjali või mitme nimetatud elemendi alusel.

Artikkel 5

Käesoleva määruse kohase abi andmisel arvessevõetav loomade identifitseerimis- ja registreerimissüsteem luuakse vastavalt direktiivi 92/102/EMÜ artiklitele 4, 5, 6 ja 8.

Artikkel 6

1. Selleks et vastata käesoleva määrusega reguleeritud ühe või mitme ühenduse kava tingimustele, peab iga tootja esitama igal aastal pindalatoetuse taotluse, märkides:

- põllumajanduslikud maatükid, sh söödataimede all oleva pinna, viljelusmaa tootmisest kõrvaldatud ja kesaks jäetud põllumajanduslikud maatükid,

- vajaduse korral muud vajalikud andmed, mis on ette nähtud ühenduse kavadega seotud määrustes või asjassepuutuva liikmesriigi eeskirjades.

2. Pindalatoetuse taotlus tuleb esitada liikmesriigi määratavaks kuupäevaks, mis peab jääma aasta esimesse kvartalisse. Ent:

- 1993. aastal võib liikmesriik kehtestada tähtpäeva, mis ei või olla hilisem määruse (EMÜ) nr 1765/92 artiklites 10, 11 ja 12 nimetatud kuupäevadest,

- järgmistel aastatel võib komisjon artiklis 12 sätestatud korras lubada liikmesriigil kehtestada tähtpäeva 1. aprillist kuni määruse (EMÜ) nr 1765/92 artiklites 10, 11 ja 12 nimetatud kuupäevadeni, kui liikmesriik põhjendab selle tähtpäeva määramist, esitades komisjonile üksikasjaliku tööplaani, mis näitab, et järgmises lõigus mainitud nõuded on täidetud.

Kõigil juhtudel peetakse tähtpäeva kehtestamisel silmas aega, mis on vajalik kõigi asjakohaste andmete kättesaadavaks tegemiseks abi nõuetekohase haldamise ja finantsjuhtimise ning artiklis 8 ettenähtud kontrollimiste tarbeks.

3. Liikmesriik võib otsustada, et pindalatoetuse taotluses tuleb märkida ainult muutused, mis on toimunud võrreldes eelmisel aastal esitatud pindalatoetuse taotlusega.

4. Pindalatoetuse taotluses võib teha teatavaid muudatusi, kui pädevad asutused saavad need kätte hiljemalt määruse (EMÜ) nr 1765/92 artiklites 10, 11 ja 12 nimetatud kuupäevadel.

5. Pindalatoetuse taotlus, mida on vajaduse korral vastavalt artiklile 4 muudetud, loetakse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud kavas ettenähtud abitaotluseks.

6. Tootjad märgivad iga deklareeritud põllumajandusliku maatüki kohta selle pindala ja asukoha, et maatükki saaks põllumajanduslike maatükkide tärktunnussüsteemis kindlaks teha.

7. Tootjad, kes taotlevad toetust ainult kava raames, mis ei ole otse seotud põllumajandusliku maaga, võidakse vabastada pindalatoetuse taotluse esitamise nõudest.

8. Selleks et vastata mõne artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud ühenduse kava või toetuse andmise korra tingimustele, peab iga tootja esitama hiljemalt asjassepuutuvas kavas kehtestatud tähtpäevaks vähemalt ühe loomapidamisabitaotluse.

9. Kui abitaotluse või selle muudatustega on kaasas täiendavad dokumendid, loetakse need taotluse osaks.

10. Pidades kinni ühenduse eeskirjade kohaselt taotluste esitamiseks kehtestatud tähtpäevadest või ajavahemikest, võivad liikmesriigid otsustada, et üks taotlus hõlmab:

- mitut loomapidamisabitaotlust,

- üht pindalatoetuse taotlust ja üht või mitut loomapidamisabitaotlust.

Artikkel 7

Ühtne kontrollisüsteem hõlmab kõiki esitatud abitaotlusi, eelkõige nende halduskontrolli, kohapealset kontrolli ja vajaduse korral kontrollimist õhust või satelliidilt kaugseire teel.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid teostavad abitaotluste halduskontrolli.

2. Halduskontrolli täiendatakse kohapealse kontrolliga, mis hõlmab põllumajanduslike maatükkide valimit. Kõigiks nendeks kontrollimisteks koostavad liikmesriigid valimikava.

3. Iga liikmesriik määrab käesolevas määruses ettenähtud kontrollimiste koordineerimise eest vastutava asutuse.

4. Riigiasutused võivad kasutada põllumajanduslike maatükkide pindala kindlaksmääramiseks, põllukultuuride kindlakstegemiseks ja nende seisundi kontrollimiseks kaugseiret kehtestatud tingimustel.

5. Kui liikmesriigi pädevad asutused delegeerivad käesoleva määruse kohaselt tehtava töö mõned osad spetsialiseeritud asutustele või äriühingutele, peavad nad jätma enda kätte töö juhtimise ja vastutuse selle eest.

Artikkel 9

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid kogutud andmete kaitse tagamiseks.

Artikkel 10

1. Ühendus aitab liikmesriikidel katta käesoleva määruse kohaselt elektrooniliste ja kontrollisüsteemide sisseseadmist, aero- või satelliitfotode saamist ja nende analüüsimisest tulenevaid kulutusi.

Ühendus ei rahasta maakatastrikaartide uuendamiseks tehtavaid kulutusi.

2. Ühenduse rahalist toetust antakse kolmeks aastaks alates 1992. aastast selleks otstarbeks eraldatud summade piires.

Kogusumma jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

Belgia | 2,3 % |

Hispaania | 18,1 % |

Iiri | 4,5 % |

Itaalia | 20,1 % |

Kreeka | 8,7 % |

Luksemburg | 0,6 % |

Madalmaad | 3,0 % |

Portugal | 5,7 % |

Prantsusmaa | 14,6 % |

Saksamaa | 10,1 % |

Taani | 2,4 % |

Ühendkuningriik | 9,9 % |

Ühenduse rahaline toetus ei tohi ületada 50 % asjaomase liikmesriigi poolt eelarveaasta eest tehtavatest maksetest seoses abikõlblike kulutustega lõike 1 tähenduses.

3. Eküüdes ja omavääringutes väljendatud summad konverteeritakse kõnealuse kalendriaasta esimesel tööpäeval kehtivate vahetuskursside alusel, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

Artikkel 11

1. Komisjoni teavitatakse korrapäraselt ühtse süsteemi rakendamise kulgemisest. Komisjon korraldab liikmesriikidega selleteemalisi arvamustevahetusi.

2. Olles asjaomaseid pädevaid asutusi aegsasti sellest teavitanud, võivad komisjoni ametnikud:

- uurida või kontrollida ühtse süsteemi kehtestamiseks võetud meetmeid ja artiklis 10 ettenähtud ühenduse kaasrahastamise raames deklareeritud kulude vastavust tingimustele,

- kontrollida artikli 8 lõikes 5 osutatud spetsialiseeritud asutusi ja äriühinguid.

Asjassepuutuva liikmesriigi ametnikud võivad neis kontrollimistes osaleda.

Eespool nimetatud kontrollimisõigus ei piira siseriikliku kriminaalõiguse sätete kohaldamist, milles teatavate sammude astumise õigus on siseriikliku õigusega selleks määratud ametnikel. Ühenduse ametnikud ei osale liikmesriigi kriminaalõiguse raames kodude kontrollimises ega ametlikel ülekuulamistel. Neil on siiski juurdepääs sel teel saadud teabele.

3. Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, võib komisjon kasutada ühtse süsteemi sisseseadmise, seire ja kasutamise hõlbustamiseks spetsialiseeritud asutuste või isikute abi, eriti liikmesriikide pädevate asutuste tehniliseks nõustamiseks, kui nad seda taotlevad.

Artikkel 12

Komisjon võtab vastu käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määruse (EMÜ) nr 729/70 artiklis 13 sätestatud korras. Need üksikasjalikud eeskirjad käsitlevad eelkõige:

a) põllumajanduslike maatükkide tärktunnussüsteemi põhi- jooni;

b) pindalatoetuse taotlustes tehtavaid võimalikke muudatusi ja vabastamist pindalatoetuse taotluse esitamise nõudest;

c) abitaotlustes märgitavaid miinimumandmeid;

d) haldus- ja kohapealset kontrollimist ning kontrollimist kaugseire teel;

e) ühenduse rahalise toetuse ettemaksukava kehtestamist;

f) üleminekusätteid süsteemi käivitamise ajaks;

g) liikmesriikide ja komisjoni vahelist suhtlemist;

h) konkreetsete praktiliste probleemide lahendamiseks vajalikke meetmeid. Nendes meetmetes võidakse käesoleva määruse teatavatest osadest erandeid teha, kui seda on nõuetekohaselt põhjendatud.

Artikkel 13

1. Ühtset süsteemi kohaldatakse:

a) abitaotluste, veiste identifitseerimise ja registreerimise tärktunnussüsteemi ning artiklis 7 osutatud ühtse kontrollisüsteemi suhtes alates 1. veebruarist 1993;

b) muude artiklis 2 osutatud osade suhtes hiljemalt alates 1. jaanuarist 1996.

2. Ühtse süsteemi rakendamiseks peavad liikmesriigid:

- võtma lõike 1 punkti a kohaldamiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu enne 1. veebruari 1993 ja lõike 1 punkti b kohaldamiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu enne 1. juunit 1993;

- võtma vajalikud haldus- ja eelarvealased ning tehnilised meetmed ühtse süsteemi käivitamiseks alates lõikes 1 sätestatud kuupäevadest.

Kui mõni ühtse süsteemi osa toimib enne lõikes 1 sätestatud kuupäevi, kasutavad liikmesriigid neid oma haldus- ja kontrollitegevuses.

Artikkel 14

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. november 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Patten

[1] EÜT C 9, 15.1.1992, lk 4.

[2] 17. novembri 1992. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 98, 21.4.1992, lk 29.

[4] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13 (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2048/88).

[5] EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1.

[6] EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32.

[7] EÜT L 181, 1.7.1992, lk 12. (Muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2467/92 (EÜT L 246, 27.8.1992, lk 11)).

[8] EÜT L 148, 28.6.1968. (Viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2066/92 (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 49)).

[9] EÜT L 289, 7.10.1989, lk 1. (Viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2069/92 (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 59)).

[10] EÜT L 218, 6.8.1991, lk 1. (Viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2080/92 (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 96)).

--------------------------------------------------