<TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI>3Direktiivi 97/7 põhjendustes 9, 11, 13, 14 ja 22 on ette nähtud:9)sidevahendi abil sõlmitud lepingud hõlmavad ühe või mitme sidevahendi kasutamist; [...] kõnealuste sidevahendite pidev areng ei võimalda koostada nendest täielikku loetelu, kuid nõuab selliste põhimõtete kindlaksmääramist, mis kehtivad ka nende vahendite suhtes, mida veel laialdaselt ei kasutata;[...]
11)sidevahendite kasutamine ei tohi kaasa tuua tarbijale antava teabe vähendamist; teave, mis tuleb tarbijale saata, peaks seetõttu olema kindlaks määratud kasutatavatest sidevahenditest olenemata; [...][...]
13)teatavate elektrooniliste kataloogide abil levitatav teave on tihti laadilt ajutine, kuivõrd seda ei võeta vastu püsikandjal; seetõttu peab tarbija saama piisavalt vara kirjaliku teatise lepingu nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku teabega;14)tarbija ei saa tegelikult toodet näha ega osutatava teenuse laadiga tutvuda enne lepingu sõlmimist; tuleks sätestada lepingust taganemise õigus, kui käesoleva direktiiviga ei ole ette nähtud teisiti; [...][…]
22)uute tehnoloogiate kasutamise korral ei kontrolli tarbija kasutatavaid sidevahendeid; seetõttu on vaja sätestada, et tõendamiskohustus on tarnijal.
4Selle direktiivi artiklis 4 Eelteave on sätestatud:1.Tarbijale antakse piisavalt vara enne sidevahendi abil lepingu sõlmimist järgmine teave:
- a)tarnija isikusamasus ning aadress, kui lepinguga on ette nähtud ettemaks;
- b)kauba või teenuste põhiandmed;
- c)kauba või teenuste hind koos kõigi maksudega;
- d)kättetoimetamiskulud, vajaduse korral;
- e)maksmise, kättetoimetamise või täitmise kord;
- f)taganemisõiguse olemasolu, välja arvatud artikli 6 lõikes 3 nimetatud juhtudel;
[...]
2.Lõikes 1 nimetatud teave, mille kaubanduslik eesmärk peab olema selgesti väljendatud, esitatakse selgelt ja arusaadavalt, kasutatud sidevahendile vastaval viisil, võttes eelkõige nõuetekohaselt arvesse äritehingute suhtes kehtivaid hea usu põhimõtteid ja põhimõtteid, mis reguleerivad nende isikute kaitset, kes ei saa liikmesriikide õiguse kohaselt oma nõusolekut anda, näiteks alaealised.[...]
5Nimetatud direktiivi artiklis 5 Teavet kinnitav kiri on ette nähtud:1.Tarbija peab saama artikli 4 lõike 1 punktides a–f nimetatud teabe kohta kinnituse kas kirjalikult või mõne muu talle kättesaadava ja tema poolt kasutatava püsiva andmekandja kaudu aegsasti lepingu täitmise ajal ning hiljemalt tarnimise ajal, kui kaup ei ole mõeldud tarnimiseks kolmandatele isikutele, juhul kui tarbija ei ole enne lepingu sõlmimist juba saanud teavet kirjalikult või mõne muu talle kättesaadava ja tema poolt kasutatava püsiva andmekandja kaudu.Igal juhul tuleb esitada järgmine teave:
kirjalik teave taganemisõiguse kasutamise tingimuste ja korra kohta artikli 6 tähenduses, kaasa arvatud artikli 6 lõike 3 esimeses taandes nimetatud juhud,
tarnija tegevuskoha geograafiline aadress, millele tarbija võib saata kaebusi,
teave olemasolevate müügijärgsete teenuste ja garantiide kohta,
otsus lepingu lõpetamise kohta, kui lepingu kestus on määramata või pikem kui üks aasta.
2.Lõiget 1 ei kohaldata teenuste suhtes, mida osutatakse sidevahendeid kasutades, kui teenuseid osutatakse ainult ühel korral ja nende kohta esitab arve sidevõrgu operaator. Sellest hoolimata peab tarbijal olema siiski võimalus igal juhul saada tarnija tegevuskoha geograafiline aadress, millele ta võib saata kaebusi.
6Direktiivi 97/7 artiklis 6 Taganemisõigus on sätestatud:1.Tarbijal on õigus vähemalt seitsme tööpäeva jooksul igast sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda ilma sanktsioonide ja põhjendusteta. [...][...]3.Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ei saa tarbija kasutada lõikega 1 ettenähtud taganemisõigust lepingute suhtes, mis on seotud:
teenuste osutamisega, kui teenust on hakatud osutama tarbija nõusolekul enne lõikes 1 nimetatud seitsme tööpäeva pikkuse tähtaja lõppu,
[...]
7Direktiivi 97/7 artiklis 14 Miinimumklausel on sätestatud, et tarbijakaitse kõrgema taseme tagamiseks võivad liikmesriigid selle direktiivi reguleerimisalas kehtestada või säilitada rangemad sätted, kui need on kooskõlas EL toimimise lepinguga ning et kõnealuste sätetega võib liikmesriik vajaduse korral ning üldistes huvides keelata oma territooriumil teatavate kaupade ja teenuste, eeskätt ravimite turustamise sidevahendi abil sõlmitud lepingute alusel, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse aluslepingut.8Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, lk 16; ELT eriväljaanne 06/04, lk 321) tähenduses on püsiv andmekandja vastavalt selle artikli 2 punktile f vahend, mis võimaldab tarbijal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada.9Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta (EÜT 2003, L 9, lk 3; ELT eriväljaanne 06/04, lk 330) tähenduses on vastavalt selle artikli 2 punktile 12 püsiv andmekandja vahend, mis võimaldab kliendil isiklikult talle adresseeritud teavet salvestada nii, et seda saab tulevikus teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul kasutada, ja mis võimaldab salvestatud teavet muutmata kujul taasesitada.10Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, lk 66), tähenduses on vastavalt selle artikli 3 punktile m püsiv andmekandja vahend, mis võimaldab tarbijal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada.11Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, lk 64), tunnistab vastavalt selle artiklile 31 eelmises viimati nimetatud direktiivi alates 13. juunist 2014 kehtetuks. Direktiivi 2011/83 tähenduses on püsiv andmekandja vastavalt selle artikli 2 punktile 10 vahend, mis võimaldab tarbijal või kauplejal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada.<TI><P><HT TYPE="ITALIC">Austria õigus</HT></P></TI>12Direktiiv 97/7 võeti siseriiklikusse õigusesse üle 8. märtsi 1979. aasta tarbijakaitseseadusega (Konsumentenschutzgesetz) (Bundesgesetzblatt 140/1979), põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi KSchG).13KSchG § 5c lõike 1 kohaselt:Tarbijale antakse piisavalt vara enne temapoolset lepingu sõlmimist järgmine teave:
- 1.ettevõtja nimi (ärinimi) ja kontaktaadress,
- 2.kauba või teenuse põhiandmed,
- 3.kauba või teenuse hind koos kõigi maksudega,
- 4.kättetoimetamiskulud, vajaduse korral,
- 5.maksmise ja kättetoimetamise või teenuse täitmise kord,
- 6.taganemisõiguse olemasolu, välja arvatud §-s 5f nimetatud juhtudel,
[...]
14KSchG § 5d lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:1)Tarbija peab saama [KSchG] § 5c lõike 1 punktides 1–6 nimetatud teabe kohta kirjaliku kinnituse aegsasti lepingu täitmise ajal ning hiljemalt tarnimise ajal, kui kaup ei ole mõeldud tarnimiseks kolmandatele isikutele, juhul kui tarbija ei ole enne lepingu sõlmimist juba saanud teavet kirjalikult. Kirjaliku kinnitusega (teabe edastamine) on võrdväärne tarbija jaoks kättesaadava ja tema poolt kasutatava püsiva andmekandja kaudu saadud kinnitusega.2)Lisaks tuleb tarbijale esitada aegsasti kirjalikult või tema jaoks kättesaadava ja tema poolt kasutatava püsiva andmekandja kaudu järgmine teave:
- 1.teave taganemisõiguse kasutamise tingimuste ja korra kohta § 5e tähenduses, kaasa arvatud § 5f punktis 1 nimetatud juhud,
- 2.ettevõtte tegevuskoha geograafiline aadress, millele tarbija võib vajaduse korral saata kaebusi,
- 3.teave olemasolevate müügijärgsete teenuste ja garantiide kohta ja
- 4.lepingu lõpetamise tingimused, kui lepingu kestus on määramata või pikem kui üks aasta.
15KSchG § 5e lõiked 1-3 näevad ette:1)Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingu lõpetada või sidevahendi abil esitatud tellimuse tühistada kuni lõigetes 2 ja 3 ettenähtud tähtaegade möödumiseni. Selleks piisab taganemise avalduse saatmisest enne tähtaja möödumist.2)Taganemise tähtaeg on seitse tööpäeva; laupäev ei ole tööpäev. Kauba tarnimist puudutavate lepingute tähtaega arvestatakse alates päevast, mil tarbija kauba kätte sai, ning teenuste osutamist puudutavate lepingute tähtaega alates lepingu sõlmimise päevast.3)Kui ettevõtja ei täida oma teavitamiskohustusi § 5d lõigete 1 ja 2 tähenduses, on taganemise tähtaeg kolm kuud alates lõikes 2 sätestatud kuupäevadest. Kui ettevõtja täidab selle tähtaja jooksul oma kohustused, arvestatakse lõikes 2 sätestatud tähtaega taganemisõiguse kasutamiseks alates kuupäevast, mil ettevõtja teabe esitas.
16Vastavalt KSchG § 5f lõikele 1 ei ole tarbijal taganemisõigust teenuslepingute korral, mille täitmist on tarbija suhtes tema nõusolekul alustatud seitsme tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.