[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 3.9.2007

KOM(2007) 492 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2008. aastaks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

110

- Ettepaneku eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kindlaks määrata liikmesriikide 2008. aasta kalapüügivõimalused majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarude osas.

120

- Üldine taust

Vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) tagab ühine kalanduspoliitika vee-elusressursside kasutamise säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes. Tähtis vahend nende eesmärkide saavutamiseks on iga-aastane lubatud kogupüüki (TAC), kvoote ja püügikoormuse piiranguid hõlmav kalapüügivõimaluste kinnitamine.

Lihtsuse ja selguse huvides määrati Läänemere 2006. aasta kalapüügivõimalused esmakordselt kindlaks eraldi määrusega – nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 52/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse Läänemere suhtes.

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) edastasid teadusnõuanded Läänemere 2008. aasta püügivõimaluste kohta 2007. aasta juunis. 2006. aasta juulis parafeeritud uue kahepoolse kalanduslepingu raames toimus teadusnõuannete alusel ühenduse mitteametlik tehniline arutelu Vene Föderatsiooniga lubatud kogupüügi, kvootide ja asjakohaste tingimuste üle. Kõnealune leping ei jõustu ametlikult enne, kui mõlemad pooled on lepingu heaks kiitnud; ühenduse puhul tähendab see nõukogu otsust, mis võetakse vastu komisjoni ettepaneku alusel. Praeguse seisuga ei ole ühiste kalavarude suhtes ühiseid korraldusmeetmeid kehtestatud.

Ettepanek on jaotatud kolmeks osaks, mis on olulised Läänemere kalanduspiirkondade haldamisel 2008. aastal. Neist esimeses sätestatakse lubatud kogupüük ja kvoodid, teises sätestatakse püügikoormuse piirangud ning kolmandaga nähakse ette asjaomased tehnilised meetmed.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Püügivõimalused ja nende jaotus liikmesriikide vahel sätestatakse igal aastal vastu võetavates määrustes. Viimati võeti vastu nõukogu 11. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1941/2006, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2007. aastaks.

Läänemere kalapüügi halduse seisukohast on samuti oluline nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98.

Nõukogu XX XX 2007. aasta määruses (EÜ) nr XXX/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, on esitatud kõnealuste tursavarude taastamise puhul kohaldatavad kontrolli- ja seiremeetmed. Lisaks on määruses sätestatud lääne- ja idaosa tursavarude lubatud kogupüükide kehtestamise eeskirjad ning asjaomased püügikoormuse piirangud.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Esitatud meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ning on kooskõlas ühenduse säästva arengu poliitikaga.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Määruse osad, milles käsitletakse püügikoormuse piiranguid ning kehtestatakse asjaomased tehnilised meetmed, on kooskõlas nõukogus 2006. aasta detsembris vastu võetud otsustega nõukogu 11. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1941/2006 kohta, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2007. aastaks ning nõukogu XX XX 2007. aasta määruse (EÜ) nr XXX/2007 kohta, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava. Mõlema määruse üle on 2005. ja 2006. aastal peetud konsultatsioone kalandussektori, Läänemere kalandusküsimustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide ning asjaomaste liikmesriikidega.

2008. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva komisjoni poliitilise avalduse alusel peeti konsultatsioone 2006. aasta märtsis loodud Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoniga selle täitevkomitee koosolekul 2007. aasta juunis. ICES ja STECF esitasid ettepaneku teadusliku põhjenduse. Kalanduse peadirektoraat tutvustas 2008. aasta lubatud kogupüügi ja kvootide määramisel poliitilise avalduse alusel rakendatavaid eeskirju. Arvesse võeti koosoleku käigus esitatud esialgsed seisukohad ning hiljem kirjalikult esitatud soovitused.

Koosolekul arutati eelkõige idaosa tursavaru ja põhibasseini lõhevarude olukorda. Idaosa tursavaru puhul on jätkuv probleem ulatuslik valeandmete esitamine. ICESi püügiprognoos sisaldab hinnangut püükide kohta, mille puhul on esitatud valeandmeid, samas aga soovitab ICES lubatud kogupüükide määramisel mitte arvesse võtta jaotamata koguseid, välja arvatud juhul, kui kehtestatakse ebaseadusliku lossimise keeld. 2008. aastal jõustuv Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava hõlmab kontrolli- ja seiremeetmeid, mille eesmärk on vähendada valeandmete esitamist tursapüügi puhul.

- Põhibasseini lõhe kannatab postsmoltide (merre laskunud noorlõhed) ellujäämismäära vähenemise all, mis toob kaasa kudejate arvu vähenemise aastatel 2007–2008. Seetõttu tehakse ettepanek vähendada lubatud kogupüüki 15 %.

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ühendus taotleb igal aastal ICESilt ning STECFilt teadusnõuandeid tähtsate kalavarude kohta. Saadud nõuanded hõlmavad kogu Läänemere kalavaru, mille kohta esitatakse lubatud kogupüük, välja arvatud atlandi merilest, mille kohta käesoleval aastal nõuandeid ei esitatud. Kavandatud lubatud kogupüük põhineb nõuannetel, kuid ei järgi neid tingimata täht-tähelt. Vastavalt komisjoni eesmärgile tagada kalavarude säästev kasutamine ja säilitada samas püügivõimaluste stabiilsus ei muutu kogupüük eelmise aastaga võrreldes üle 15 %, välja arvatud juhul, kui kalavaru olukord nõuab tõhusamaid meetmeid. Kui kalavaru suhtes kohaldatakse majandamiskava, on kavandatud lubatud kogupüük sellele vastav.

Tursavarude puhul kajastab kavandatud lubatud kogupüük Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastase kava järkjärgulist strateegiat. Kõnealuse kava peaeesmärk on püügikoormuse järkjärguline vähendamine pikas perspektiivis säästva tasemeni, mis tagab varude taastamise ning suure ja stabiilse saagi.

Kui ICESi lubatud kogupüügi prognoos põhineb lossitud üldkogusel ja sisaldab hinnangut püükide kohta, mille puhul on esitatud valeandmeid, siis tursavarude lubatud kogupüüki käsitlev ettepanek põhineb üksnes seaduslikel lossimistel, mille puhul peetakse silmas tugevdatud kontrolli- ja seiremeetmeid, mida hakatakse 2008. aastal rakendama mitmeaastase kava osana ja vastavalt komisjoni eesmärgile vähendada 2008. aastal asjaomastes liikmesriikides märkimisväärselt valeandmete esitamist. Idaosa tursavaru kehva olukorda ja mõlema kalavaru praegust kõrget kalastussuremust arvesse võttes kavandati mõlema kalavaru lubatud kogupüük vastavalt kalastussuremuse 10 %-lisele vähendamisele, kohaldamata seejuures iga-aastast 15 %-list lubatud kogupüügi muudatuse piirangut.

Läänemere lõhevarude osas on merevetes ja siseveekogudes vaja täiendavaid korraldusmeetmeid, et vajadusel võimaldada varude tõhusat taastamist. Seetõttu on 2008. aastal kavas välja töötada lõhe majandamiskava.

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti

Teadusorganisatsioonid, kellega on konsulteeritud, on Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF).

- Mõju hindamine

Kavandatud meetmete rakendamise korral vähenevad ühenduse laevade kalapüügivõimalused Läänemerel 10 %. Mitme heeringavaru ja kilu puhul tuleneb vähendamine varude väiksemast juurdekasvust. Kõige rohkem vähendatakse Läänemere tursavarude lubatud kogupüüki, seda vastavalt mitmeaastasele kavale, ning ka põhibasseini lõhevarude lubatud kogupüüki, tulenevalt postsmoltide ellujäämismäära vähenemisest. Kavandatud vähendamistest tulenev põhibasseini lõhe ja atlandi merilesta lubatud kogupüük on tegelikust püügimahust kõrgem ega mõjuta seega arvatavasti kalasaakide esmast väärtust. Läänemere keskosa heeringa lubatud kogupüüki on suurendatud.

Ettepanek ei kajasta üksnes lühiajalisi otsuseid, vaid on ka osa pikaajalisest strateegiast, mille puhul kalapüüki vähendatakse pikemas perspektiivis järk-järgult säästva tasemeni.

Ettepaneku strateegia järgimine viib seega keskmises või pikas perspektiivis väiksema püügikoormuseni, kuid pikas perspektiivis stabiilsete või suurenevate kvootideni. Seega prognoositakse strateegia pikaajalise tulemusena väiksemat keskkonnamõju tänu vähenenud püügikoormusele, püügisektori vähenemist, kuna väheneb laevade arv ja/või keskmine püügikoormus laeva kohta, ning püsivat või kasvavat lossimismahtu. Pikas perspektiivis suureneb sektori stabiilsus.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, eriti selle artikkel 20.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5. LISATEAVE

- Üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga määratakse kindlaks liikmesriikide 2008. aasta kalapüügivõimalused Läänemerel.

Lubatud kogupüük ja liikmesriikide vahel jaotatud kvoodid on esitatud I lisas. Esitatud arvud kajastavad teadusnõuandeid ning lubatud kogupüügi ja kvootide kehtestamise raamistikku, mis on esitatud komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni poliitilist avaldust kalapüügivõimaluste kohta 2008. aastal.

Mõlema tursavaru lubatud kogupüük ja kvoodid on tihedalt seotud II lisas sätestatud püügikoormuse piirangutega.

III lisa tehnilised meetmed kujutavad endast lesta ja hariliku kammelja püügi täiendavaid korraldusmeetmeid.

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2008. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta,[1] eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/1996, millega kehtestatakse lubatud kogupüügi (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel,[2] eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma meetmed, mis tagavad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästva kalandustegevuse, võttes arvesse kättesaadavaid teadusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee aruannet.

(2) Nõukogu on määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 alusel kohustatud kehtestama kalapüügivõimaluste piirangud iga kalapüügiliigi või kalapüügiliikide rühma kohta ning nende kalapüügivõimaluste jaotuse liikmesriikide vahel.

(3) Selleks et tagada püügivõimaluste tõhus haldamine, tuleks kehtestada kalapüügi eritingimused.

(4) Kalanduse juhtimise põhimõtted ja teatav kord tuleb kehtestada ühenduse tasandil, et võimaldada liikmesriikidel tagada nende lipu all sõitvate laevade juhtimine.

(5) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 on sätestatud olulised kalapüügivõimaluste jaotamisega seotud mõisted.

(6) Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohaselt tuleb kindlaks määrata, milliste kalavarude puhul kehtivad kõnealuses artiklis kindlaks määratud meetmed.

(7) Püügivõimalusi tuleks kasutada vastavalt ühenduse asjakohastele õigusaktidele, eelkõige vastavalt järgmistele määrustele: komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad;[3] komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad;[4] nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem;[5] komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta;[6] nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2930/86 kalalaevade omaduste määratlemise kohta;[7] nõukogu 17. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta;[8] nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil[9] ning nõukogu XX XX 2007. aasta määrus (EÜ) nr XXX/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava[10].

(8) Vastavalt nõukogu 11.–12. juuni 2007. aasta kohtumisel tehtud komisjoni avaldusele on asjakohane võtta arvesse liikmesriikide viimaste aastate jõupingutusi kalalaevastiku püügivõimsuse kohandamisel Läänemerel, ohustamata seejuures määruse (EÜ) nr XXX/2007 püügikoormuse kava peamist eesmärki.

(9) Kalavarude kaitse parandamiseks tuleks 2008. aastal rakendada teatavaid täiendavaid meetmeid püügi tehniliste tingimuste osas.

(10) Ühenduse kaluritele elatusvahendite tagamiseks on oluline avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2008. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkusest ajast, millele osutatakse Euroopa Liidu lepingu ning Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK Kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mille kohaselt tohib neid püügivõimalusi kasutada.

Artikkel 2 Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade ja kolmandate riikide lipu all sõitvate ja seal registreeritud kalalaevade suhtes, mis püüavad kala Läänemerel.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes uuringud toimuvad.

Artikkel 3 Mõisted

Lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

a) ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3880/91;

b) „Läänemeri” – ICES rajoonid IIIb, IIIc ja IIId;

c) „lubatud kogupüük (TAC)” – igast kalavarust aastas lubatav püük;

d) „kvoot” – ühendusele, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

e) „sadamast äraoleku päev” – mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik või osa sellest, mille kestel laev ei ole sadamas.

II PEATÜKKKalapüügivõimalused ja asjakohased tingimused

Artikkel 4 Püügipiirangud ja nende jaotamine

Püügipiirangud, nende jaotamine liikmesriikide vahel ning lisatingimused vastavalt määruse (EÜ) 847/96 artiklile 2 on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 5 Jaotamise erisätted

1. I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et sellega ei piirata:

a) kalapüügivõimaluste vahetamist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt;

b) ümberjaotamist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaselt;

c) lisakoguste lossimist määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohaselt;

d) koguste kinnipidamist määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 ettenähtud korras;

e) mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 kohaselt.

2. Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 võib kvootide kinnipidamiseks ja nende ülekandmiseks 2009. aastasse kohaldada kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille puhul kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

Artikkel 6 Kalasaagi ja kaaspüügiga seonduvad tingimused

1. Kalaliike, mille suhtes on kehtestatud püügipiirangud, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

a) saagi on püüdnud liikmesriigi laevad, millele on eraldatud kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud;

b) kalaliigid, välja arvatud heeringas ja kilu, on segi muude liikidega, saak on püütud traalide, ankurdatud põhjanootade või muude sarnaste püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm, ning saaki ei ole sorteeritud pardal ega lossimisel.

2. Kõik lossimised, välja arvatud püük lõike 1 punkti b kohaselt, arvestatakse kvoodist või ühenduse osast maha, kui ühenduse osa ei ole kvoodi alusel liikmesriikide vahel ära jaotatud.

3. Kui liikmesriigile eraldatud heeringakvoot on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, mis tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes asjaomane kvoot kehtib, lossida sortimata ja heeringat sisaldavaid saake.

Artikkel 7 Püügikoormuse piirangud

Püügikoormuse piirangud on sätestatud II lisas.

Artikkel 8 Tehnilised üleminekumeetmed

Tehnilised üleminekumeetmed on sätestatud III lisas.

III PEATÜKK Lõppsätted

Artikkel 9 Andmeedastus

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 kohaselt püütud koguste lossimisandmeid, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalaliikide koode.

Artikkel 10 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

Ühenduse kalalaevade lossimispiirangud ja nendega seotud tingimused püügipiirangute ühest aastast teise ülekandmisel püügipiirangutega piirkondades kalaliikide ja piirkondade kaupa

Järgmistes tabelites sätestatakse varude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti), nende jaotus liikmesriikide vahel ning kvootide haldamisega seotud tingimused ühest aastast teise ülekandmisel.

Igas piirkonnas osutatakse kalavarudele liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Kõnealustes tabelites kasutatakse erinevate liikide tähistamiseks järgmisi koode:

Teaduslik nimetus | Kolmetäheline kood | Tavanimetus |

Clupea harengus | HER | Heeringas |

Gadus morhua | COD | Tursk |

Platichthys flesus | FLX | Lest |

Pleuronectes platessa | PLE | Atlandi merilest |

Psetta maxima | TUR | Harilik kammeljas |

Salmo salar | SAL | Lõhe |

Sprattus sprattus | SPR | Kilu |

Liik: | Heeringas | Piirkond: | Alarajoonid 30–31 |

Clupea harengus | HER/3D30.; HER/3D31. |

Soome | 63 834 | Analüütiline TAC. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Rootsi | 14 026 |

EÜ | 77 860 |

TAC | 77 860 |

Liik: | Heeringas | Piirkond: | Alarajoonid 22–24 |

Clupea harengus | HER/3B23.; HER/3C22.; HER/3D24. |

Taani | 5 551 | Analüütiline TAC. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 21 848 |

Soome | 3 |

Poola | 5 153 |

Rootsi | 7 045 |

EÜ | 39 600 |

TAC | 39 600 |

Liik: | Heeringas | Piirkond: | Alarajoonid 25–27, 28.2, 29 ja 32 |

Clupea harengus | HER/3D25.; HER/3D26.; HER/3D27.; HER/3D28.; HER/3D29.; HER/3D32. |

Taani | 3 265 | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 866 |

Eesti | 16 673 |

Soome | 32 546 |

Läti | 4 115 |

Leedu | 4 333 |

Poola | 36 975 |

Rootsi | 49 634 |

EÜ | 148 407 |

TAC | Ei kohaldata |

Liik: | Heeringas | Piirkond: | Alarajoon 28.1 |

Clupea harengus | HER/03D.RG |

Eesti | 16 668 | Analüütiline TAC. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Läti | 19 426 |

EÜ | 36 094 |

TAC | 36 094 |

Liik: | Tursk | Piirkond: | Alarajoonide 25–32 EÜ veed |

Gadus morhua | COD/3D25.; COD/3D26.; COD/3D27.; COD/3D28.; COD/3D29.; COD/3D30.; COD/3D31.; COD/3D32. |

Taani | 7 250 | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 2 884 |

Eesti | 706 |

Soome | 555 |

Läti | 2 696 |

Leedu | 1 776 |

Poola | 8 349 |

Rootsi | 7 345 |

EÜ | 31 561 |

TAC | Ei kohaldata |

Liik: | Tursk | Piirkond: | Alarajoonide 22–24 EÜ veed |

Gadus morhua | COD/3B23.; COD/3C22.; COD/3D24. |

Taani | 7 827 | Analüütiline TAC. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 3 826 |

Eesti | 174 |

Soome | 154 |

Läti | 647 |

Leedu | 420 |

Poola | 2 094 |

Rootsi | 2 788 |

EÜ | 17 930 |

TAC | 17 930 |

Liik: | Atlandi merilest | Piirkond: | IIIbcd EÜ veed |

Pleuronectes platessa | PLE/3B23.; PLE/3C22.; PLE/3D24.; PLE/3D25.; PLE/3D26.; PLE/3D27.; PLE/3D28.; PLE/3D29.; PLE/3D30.; PLE/3D31.; PLE/3D32. |

Taani | 2 293 | Ennetuslik TAC. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 255 |

Poola | 480 |

Rootsi | 173 |

EÜ | 3 201 |

TAC | 3 201 |

Liik: | Lõhe | Piirkond: | IIIbcd EÜ veed v.a alarajoon 32 |

Salmo salar | SAL/3B23.; SAL/3C22.; SAL/3D24.; SAL/3D25.; SAL/3D26.; SAL/3D27.; SAL/3D28.; SAL/3D29.; SAL/3D30.; SAL/3D31. |

Taani | 75 511 | 1 | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 8 401 | 1 |

Eesti | 7 674 | 1 |

Soome | 94 157 | 1 |

Läti | 48 028 | 1 |

Leedu | 5 646 | 1 |

Poola | 22 907 | 1 |

Rootsi | 102 068 | 1 |

EÜ | 364 392 | 1 |

TAC | Ei kohaldata |

__________ |

1 Väljendatakse üksikkalade arvuna. |

Liik: | Lõhe | Piirkond: | Alarajoon 32 |

Salmo salar | SAL/3D32. |

Eesti | 1 581 | 1 | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Soome | 13 838 | 1 |

EÜ | 15 419 | 1 |

TAC | Ei kohaldata |

_________ |

1 Väljendatakse üksikkalade arvuna. |

Liik: | Kilu | Piirkond: | IIIbcd EÜ veed |

Sprattus sprattus | SPR/3B23.; SPR/3C22.; SPR/3D24.; SPR/3D25.; SPR/3D26.; SPR/3D27.; SPR/3D28.; SPR/3D29.; SPR/3D30.; SPR/3D31.; SPR/3D32. |

Taani | 42 614 | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 26 997 |

Eesti | 49 484 |

Soome | 22 307 |

Läti | 59 765 |

Leedu | 21 619 |

Poola | 126 833 |

Rootsi | 82 381 |

EÜ | 432 000 |

TAC | Ei kohaldata |

II LISA

1. Püügikoormuse piirangud

1.1. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatel laevadel, kes kalastavad traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, põhjapüügivahendite ja õngejadadega, v.a triivõngejadade, ridvata õngede ja taglasõngejadadega, lubatakse kalastada kuni:

a) 223 sadamast äraoleku päeva jooksul alarajoonides 22–24, välja arvatud ajavahemikul 1.–30. aprill, mil kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr XXX/2007 artikli 8 lõike 1 punkti a ning

b) 200 sadamast äraoleku päeva jooksul alarajoonides 25–27, välja arvatud ajavahemikul 1. juuli – 31. august, mil kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr XXX/2007 artikli 8 lõike 1 punkti b.

1.2. Komisjon võib liikmesriikidele eraldada kuni neli täiendavat sadamast äraoleku päeva, võttes aluseks pärast 1. jaanuari 2005 nõukogu määruse (EÜ) nr XXX/2007 artikli 8 lõikes 1 määratletud püügivahenditega toimunud püügitegevuse alalise lõpetamise asjaomastes piirkondades kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikliga 7.

1.3. Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 2 kirjeldatud lisapäevi, esitab 30. jaanuariks 2008 komisjonile taotluse koos asjaomase püügitegevuse alalise lõpetamise andmeid sisaldavate aruannetega. Sellise taotluse alusel võib komisjon muuta punkti 1 kohast liikmesriigile määratud sadamast äraoleku päevade arvu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

III LISA Tehnilised üleminekumeetmed

1. Lesta ja hariliku kammelja püügipiirangud

1.1. Laeva pardal on keelatud hoida järgmisi, allpool loetletud geograafilistes piirkondades ning ajavahemike jooksul püütud kalaliike:

Liik | Geograafiline piirkond | Ajavahemik |

Lest (Platichthys flesus) | Alarajoonid 26–28, 29 59° 30′ põhjalaiusest lõuna pool Alarajoon 32 | 15. veebruar – 15. mai 15. veebruar – 31. mai |

Harilik kammeljas (Psetta maxima) | Alarajoonid 25–26, 28 56° 50′ põhjalaiusest lõuna pool | 1. juuni – 31. juuli |

2. Erandina punktist 1 võib kõnealuses punktis märgitud keeluaegadel traalide, ankurdatud põhjanootade või muude sarnaste püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 105 mm, või seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm, püütud lesta ja hariliku kammelja kaaspüüki pardal hoida ja lossida koguses, mis moodustab kuni 10 % laeval hoitava ja lossitava kogupüügi eluskaalust.

[1] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[2] EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

[3] EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

[4] EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).

[5] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

[6] ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

[7] EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339. 29.12.1994. lk 11).

[8] EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1.

[9] ELT L 16, 20.1.2005, lk 184.

[10] ELT L