|
1.7.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 192/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 721/2014,
16. juuni 2014,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks seoses ühisettevõtte tegevusaja pikendamisega aastani 2024
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 187 ja 188,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemiga seotud teadusuuringute ja arendustegevuse projekt (projekt SESAR), mille eesmärk on ajakohastada lennuliikluse korraldamist (ATM) Euroopas, kujutab endast ühtse Euroopa taeva algatuse tehnoloogiasammast. Selle eesmärk on töötada liidus 2030. aastaks välja tulemuslik lennujuhtimistaristu, mis võimaldab ohutult ja keskkonnasõbralikult arendada lennutransporti. |
|
(2) |
Projekt SESAR koosneb kolmest üksteisega seotud pidevast ja üha edasi arenevast koostööprotsessist: sisu ja prioriteetide määratlemine, projekti SESAR kontseptsiooniga seotud uute tehniliste süsteemide, komponentide ja käitamistoimingute väljaarendamine ning ATM süsteemi uue põlvkonna kasutuselevõtukavad, mis aitavad kaasa ühtse Euroopa taeva tulemuseesmärkide saavutamisele. |
|
(3) |
Määratlemisprotsessi esimese etapi (2004–2008) käigus töötati välja programmi SESAR ATM üldkava (D5), mis sai Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava („ATM üldkava”) esimese versiooni aluseks, mille nõukogu kinnitas 30. märtsil 2009. ATM üldkavas määratakse kindlaks projekti SESAR kolm arenguetappi: ajapõhine käitamine (1. etapp), trajektooripõhised toimingud (2. etapp) ja tulemuslikkuse suurendamine (3. etapp). ATM üldkava on kokkulepitud tegevuskava, mille abil ühendatakse lennuliikluse korraldamise alane teadus- ja arendustegevus kasutuselevõtuetapiga. |
|
(4) |
Ühisettevõte SESAR („ühisettevõte”) loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 219/2007 (3) projekti SESAR väljaarendamisega seotud toimingute juhtimiseks liidu 2007.–2013. aasta finantsraamistiku raames. Ühisettevõtte peamine ülesanne on ATM üldkava rakendamine. |
|
(5) |
Ühisettevõtte tööprogramm, mis on hõlmatud liidu 2007.–2013. aasta finantsraamistikuga, sisaldab ATM üldkava 1. etapi kõiki elemente ning ligikaudu 80 % 2. etapist. Tööprogrammiga seotud toimingud peaksid 2016. aastaks olema lõpule viidud. 2. etapi ülejäänud toimingud ja 3. etapp peaksid algama 2014. aastal ja neid rahastatakse liidu 2014.–2020. aasta finantsraamistiku alusel. Selliste toimingute kulud on hinnanguliselt 1,585 miljardit eurot, sellest 85 miljonit eurot uurimuslikule teadustööle, 1,2 miljardit eurot rakendusuuringutele ja tootmistsükli-eelsetele toimingutele ning 300 miljonit eurot mastaapsetele esitlustele. Uurimusliku teadustöö toiminguid tuleks tervikuna rahastada liidu eelarvest. Seoses sellega tuleks ülejäänud toimingute rakendamisel lisaks liidu eelarvele täiendavalt kaasata lennundussektori ja Eurocontroli poolset rahastamist, järgides liidu 2007.–2013. aasta finantsraamistiku raames kasutatud lähenemist. |
|
(6) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli 1 lõikele 2 lõpetab ühisettevõte tegevuse 31. detsembril 2016 või kaheksa aastat pärast seda, kui nõukogu on kinnitanud ATM üldkava sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Komisjon esitas ATM üldkava nõukogule 14. novembril 2008 (4) ja nõukogu kinnitas selle 30. märtsil 2009. |
|
(7) |
Ühisettevõte vastab avaliku ja erasektori partnerluskriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1291/2013 (raamprogramm „Horisont 2020”) (5) ning rakendatud nõukogu otsusega 2013/743/EL (6) kehtestatud eriprogrammi kaudu. |
|
(8) |
Määruse (EL) nr 1291/2013 eesmärk on saavutada suurem mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020” ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerlusena sellistes võtmetähtsusega valdkondades, kus teadusuuringud ja innovatsioon aitavad saavutada liidu üldisemaid konkurentsieesmärke, suurendada erainvesteeringuid ning lahendada ühiskonnaprobleeme. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud panuseid, vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma osalemisvõimaluse suurele hulgale oma konkreetses valdkonnas aktiivsetele sidusrühmadele. Liit võib sellistes partnerlustes osaleda ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 1982/2006/EÜ (7) kohaselt asutatud ühisettevõttele antava rahalise toetuse kaudu. |
|
(9) |
Selleks et jätkata ATM üldkavas kindlaks määratud toimingute väljaarendamist, tuleb ühisettevõtte tegevusaega pikendada kuni 2024. aastani, et see hõlmaks liidu 2014.–2020. aasta finantsraamistikku ning nelja lisa-aastat ühisettevõtte tööprogrammi täitmiseks ja enne kõnealuse finantsraamistiku lõppu alustatud projektide lõpetamiseks. Tegevusaja pikendamine võimaldaks seega rakendada praegu kehtiva ATM üldkava täies mahus (2. ja 3. etapp). Võttes arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki, milleks on lihtsustamine ja suurem sidusus, tuleks kõigi ühisettevõtte projektikonkursside läbiviimisel võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust. |
|
(10) |
Liidu 2014.–2020. aasta finantsraamistiku alusel rahastatavates toimingutes osalevate uute liikmete leidmiseks tuleks korraldada avalik konkurss ning selliste ühisettevõtte liikmete liikmesus, kes ei osale liidu 2014.–2020. aasta finantsraamistiku alusel rahastatavates toimingutes, tuleks lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2016. |
|
(11) |
Ühisettevõte peaks jätkuvalt olema avatud ja innustama kõigist liikmesriikidest pärit sidusrühmade, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalikult laialdast osalemist ja esindatust kas uute liikmete ühinemise või muude osalemisvormide kaudu. Lisaks tuleks osalemise abil tagada vajalik tasakaal õhuruumi kasutajate, aeronavigatsiooniteenuse osutajate, lennujaamade, sõjaväe, personali ja lennukitööstuse vahel ning pakkuda osalemiseks võimalusi VKEdele, teadusasutustele ja -organisatsioonidele. |
|
(12) |
Raamprogrammiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte püüdma arendada tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust ühisettevõtte tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise alal. |
|
(13) |
Ühisettevõte peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt ning õigeaegselt edastama kogu asjakohase teabe oma asjakohastele organitele, nõuetekohaselt käsitlema selliseid tundlike teemasid nagu intellektuaalomandiõigused ning edendama oma tegevust, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevust. Ühisettevõtte organite töökorrad tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. |
|
(14) |
Samuti peaks ühisettevõte avatuse ja läbipaistvuse tagamiseks ning osalemise lihtsustamiseks kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks ka ühisettevõtte projektikonkursid avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks ühisettevõte avalikustama asjakohased andmed muu hulgas projektitaotluste, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta, et need saaks lisada raamprogrammi „Horisont 2020” aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases formaadis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega. |
|
(15) |
Ühisettevõtte kui nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (8) artiklis 185 osutatud liidu asutuse tegevuse käigus saadud kogemused näitavad, et praegune tegevusraamistik on piisavalt paindlik ja kohandatud ühisettevõtte vajadustega. Ühisettevõte peaks tegutsema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (9) artikliga 208. Ühisettevõte peaks samuti võtma vastu finantseeskirjad, mis ei lahkne raamfinantsmäärusest, välja arvatud juhul, kui tema tegevusega seotud erivajadused seda nõuavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku. |
|
(16) |
Ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes osalemisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1290/2013 (10). Kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamist ei ole ette näha. Lisaks peaks ühisettevõte tagama kõnealuste eeskirjade ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni poolt vastu võetud asjaomastele meetmetele. |
|
(17) |
Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11). |
|
(18) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 219/2007 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 219/2007 muudatused
Määrust (EÜ) nr 219/2007 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
Artikli 2a lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Ühisettevõtte personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest. Teenistusaja kogukestus ei ole ühelgi juhul pikem kui ühisettevõtte tegevusaeg.” |
|
3) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
|
4) |
Artiklit 4a muudetakse järgmiselt:
|
|
5) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
|
6) |
Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab ühtse taeva komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 549/2004. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.” |
|
7) |
Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Vahehindamine Komisjon viib 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi käesoleva määruse rakendamise ning ühisettevõtte saavutatud tulemuste vahehindamise, keskendudes kooskõlas ATM üldkavaga eelkõige antud ajaks saavutatud konkreetsete tulemuste mõjule ja tõhususele. Samuti antakse hinnang ühisettevõtte töömeetodite ja üldise finantsolukorra kohta. Komisjon koostab hindamisaruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon saadab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2017. Ühisettevõtte vahehindamise tulemusi võetakse arvesse määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 32 osutatud põhjalikul hindamisel ja vahehindamisel.” |
|
8) |
Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Ühisettevõtte liikmelisusega seotud üleminekusätted
Selliste ühisettevõtte liikmete liikmelisus, kes alates 1. jaanuarist 2014 ei anna rahalist ega mitterahalist panust ühisettevõtte tööprogrammiga seotud kulude katmiseks liidu 2014.–2020. aasta finantsraamistiku alusel, lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2016.
Artikkel 3
Üleminekusätted seoses ühisettevõtte toimingute rahastamisega liidu 2007–2013. aasta finantsraamistiku alusel
Ühisettevõtte toimingud, mida on alustatud kuni 31. detsembrini 2013 ning mida rahastatakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi ning üleeuroopaliste võrkude raamprogrammi alusel, viiakse lõpule 31. detsembriks 2016, välja arvatud asjaomaste projektide lõpetamisega seotud haldustoimingud.
Artikkel 4
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Luxembourg, 16. juuni 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
G. KARASMANIS
(1) 15. aprilli 2014. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) 10. detsembri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1).
(4) ELT C 76, 25.3.2010, lk 28.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).
(6) Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 31.12.2006, lk 1).
(8) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 19.6.2002, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1). Määruse (EÜ) nr 966/2012 artikliga 208 asendati eelkõige määruse nr 1605/2002 artikkel 185.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
LISA
Määruse (EÜ) nr 219/2007 lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Ühisettevõtte või haldusnõukogu liikmed ja töötajad ei tohi osaleda ühisettevõtte rahalise toetuse määramise menetluste ettevalmistamises, hindamises ega lepingute sõlmimises, eelkõige pakkumismenetluste ja projektikonkursside puhul, mille võimalikeks kandidaatideks on nende omandis olevad ettevõtjaid või kui neil on selliste ettevõtjatega partnerlusleping või kui nad esindavad selliseid ettevõtjaid.” |
|
3) |
Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Tegevdirektor võetakse tööle ajutise töötajana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ühisettevõtet haldusnõukogu esimees. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus hindab komisjon tegevdirektori tööd, võttes arvesse hinnangut tegevdirektori tegevusele ning ühisettevõtte edasisi ülesandeid ja probleeme. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord maksimaalselt kuni viis aastat. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.” |
|
4) |
Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks võib ühisettevõte sõlmida oma liikmetega erikokkuleppeid ja anda neile toetusi kooskõlas kohaldatavate finantsmäärustega.” |
|
5) |
Artikkel 10 asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 Lepingud ja toetused 1. Olenemata artiklist 9, võib ühisettevõte sõlmida teenuseosutamis- ja varustamislepinguid või toetuskokkulepped ettevõtete või ettevõtete konsortsiumidega eelkõige käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 nimetatud ülesannete täitmiseks. 2. Ühisettevõte tagab, et lõikes 1 osutatud lepingutes ja toetuskokkulepetes oleks sätestatud komisjoni õigus teha kontrollitoiminguid veendumaks, et liidu finantshuvid on kaitstud. 3. Lõikes 1 osutatud lepingud ja toetuskokkulepped hõlmavad kõiki artiklis 18 osutatud asjaomaseid sätteid intellektuaalse omandi kaitse kohta. Huvide konflikti vältimiseks ei või nimetatud töös osaleda liikmed, sealhulgas ka artikli 8 kohaselt lähetatud töötajad, kes on seotud riigihanke- või toetuse määramise menetluse alusel teostatavate tööde määratlemisega.” |
|
6) |
Artikli 12 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „3. Artikli 1 lõike 2 teises taandes osutatud liikmed kohustuvad tegema esimese osamakse suuruses vähemalt 10 miljonit eurot ühe aasta jooksul alates nende ühisettevõttega ühinemise taotluse heakskiitmisest. Liikmete jaoks, kes on märkinud ühisettevõtte aktsiaid 24 kuu jooksul pärast selle asutamist või pärast avalikku hanget uute liikmete leidmiseks, vähendatakse seda summat 5 miljoni euroni.” |
|
7) |
Artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Ühisettevõtte liikmete osamaksetest saadud intresse käsitatakse ühisettevõtte tuluna.” |
|
8) |
Artikli 16 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „1. Ühisettevõte koostab oma tööprogrammi, lähtudes käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud finantsraamistikust ning usaldusväärse juhtimise ja aruandluse põhimõttest, sätestades selged lõpp- ja vahe-eesmärgid. Nendeks on:”. |
|
9) |
Artikkel 17 asendatakse järgmisega: „Artikkel 17 Liidu finantshuvide kaitse 1. Ühisettevõte astub vajalikke samme selle tagamiseks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve kelmuse/pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega. 2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on rahastatud liidu vahenditest. 3. Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) antakse volitus teha sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealset kontrolli ja inspekteerimist kooskõlas nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (*1) sätestatud korraga, et teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidupoolset rahastamist käsitleva lepinguga seoses esineb kelmust/pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. 4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, antakse rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingutega, toetuslepingutega, toetuse määramise otsustega ja käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus viia vastavalt oma pädevusele läbi selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist. (*1) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2)”." |
|
10) |
Artikkel 24 jäetakse välja. |
(*1) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2)”.”