European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2025/864

6.5.2025

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/864,

30. aprill 2025,

millega tehakse mahaarvamised Soomele 2025. aastaks eraldatud lõhepüügikvoodist 2024. aasta ülepüügi tõttu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 105 lõikeid 1 ja 2,

ning arvestades järgmist:

1.   Nõukogu määrused, millega eraldati Soomele püügikvoodid vastavalt 2023., 2024. ja 2025. aastaks

(1)

2024. kalandusaastaks eraldati Soomele nõukogu määrusega (EL) 2023/2638 (2) püügikvoot 13 945 lõhe (Salmo salar) isendit ICESi alarajoonide 22–31 liidu vetes (SAL/3BCD-F) (edaspidi „Läänemere avaosa lõhe“).

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2023/2638 lisa tabeli 8 allmärkuse nr 2 esimesele lõigule olid Läänemere avaosa lõhe püügikvoodid mõeldud üksnes kaaspüügiks ning sihtpüük ei olnud lubatud. Selle eeskirja puhul kehtis kaks erandit.

(3)

Esimene erand oli sätestatud tabeli 8 allmärkuse nr 2 teises lõigus, mille kohaselt tohtis Läänemere avaosa lõhet sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viidi läbi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (3) artiklis 25 sätestatud tingimustega.

(4)

Teine erand oli sätestatud tabeli 8 allmärkuse nr 2 kolmandas lõigus, mille kohaselt oli sihtpüük lubatud liidu kalalaevadel 2024. aasta 1. maist kuni 31. augustini ICESi alarajoonis 31 piirkondades, mis asuvad lähtejoontest kuni nelja meremiili kaugusel.

(5)

Määruse (EL) 2023/2638 artikli 10 lõikega 1 keelati Läänemere avaosa lõhe harrastuskalapüük ICESi alarajoonides 22–31. Selle eeskirja puhul kehtis kaks erandit.

(6)

Esimene erand oli sätestatud artikli 10 lõikes 2, mille kohaselt tohtis harrastuskalastaja kohta päevas püüda ühe lõhe, kellel on rasvauim ära lõigatud.

(7)

Teine erand oli sätestatud artikli 10 lõikes 3, mille kohaselt oli harrastuskalapüük alates 2024. aasta 1. maist kuni 31. augustini lubatud ICESi alarajoonis 31 piirkondades, mis asuvad lähtejoontest kuni nelja meremiili kaugusel.

(8)

2023. kalandusaasta puhul määrati nõukogu määrusega (EL) 2022/2090 (4) muu hulgas kindlaks Läänemere avaosa lõhe püügivõimalused. Erinevalt 2024. kalandusaastast oli 2023. kalandusaastaks selle määruse lisa tabeli 8 allmärkuse nr 2 kolmanda lõiguga ette nähtud, et liidu kalalaevadele oli Läänemere avaosa lõhe sihtpüük kvootide alusel lubatud 2023. aasta 1. maist kuni 31. augustini laiuskraadist 59° 30′ N põhja pool (st ICESi alarajoonid 29N, 30 ja 31) piirkondades, mis asuvad kuni nelja meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest.

(9)

2023. aasta kohta teatas Soome komisjonile, et ICESi alarajoonides 29N ja 30 püüti 4 394 lõheisendit.

(10)

2025. kalandusaastaks on Soomele nõukogu määrusega (EL) 2024/2903 (5) eraldatud püügikvoot 8 989 Läänemere avaosa lõhe isendit.

2.   Teabevahetus Soomega ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee hinnang

2.1.   Soomelt saadud teave

(11)

26. veebruaril 2024 andis Soome komisjonile teada kavandatud teadusuuringust, mille käigus kavatseti püüda ICESi alarajoonides 29N ja 30 lõhet teadusliku uurimise eesmärgil. Teadusuuringusse oli kavas kaasata 45 Soome lipu all sõitvat kaubalaeva ja määramata arv harrastuskalastajaid, kelle ülesanne oli iga püütud looduslikku lõhet mõõta ja võtta igalt isendilt soomuseproovid. Kõnealune teadusuuring oli kavas läbi viia 2024. aasta 27. maist kuni 31. augustini Soome vetes piirkondades, mis asuvad lähtejoontest kuni nelja meremiili kaugusel. Soome eelduste kohaselt oli kavas püüda ligikaudu 4 300 lõheisendit.

(12)

Kuna teadusuuringusse kavatseti kaasata enam kui kuus kaubalaeva, küsis komisjon kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 25 lõike 1 punktiga e nõuannet kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteelt (STECF), et kinnitada, et selline osalejate arv on teaduslikult põhjendatud.

2.2.   STECFi 75. täiskogu istung 2024. aasta märtsis

(13)

Pärast 75. täiskogu istungit, mis toimus 11.–15. märtsil 2024, (6) märkis STECF oma järeldustes, et kavandatud teadusliku kalapüügi eesmärk ja lisaväärtus ei olnud selged ning teadusuuringus algselt kavandatud osalejate arv ei olnud teaduslikult põhjendatud järgmistel põhjustel.

(14)

Esiteks märkis STECF: „[L]aevade arv ja prognoositud püügikoormus oli peaaegu võrdne töönduspüügi mahuga varasematel aastatel. Lähtudes varasemate teadusliku kalapüügi taotluste hindamise tulemustest, tuletab STECF meelde, et teadusliku kalapüügi eesmärk ei tohiks olla täiemahulise püügi simuleerimine, vaid populatsiooni esindava valimi võtmine teaduskatseteks.“

(15)

Teiseks märkis STECF: „[K]ogu piirkonna ja püügihooaja hõlmamine ei ole tingimata vajalik ning valimi võtmiseks vajaliku püügikoormuse saab kindlaks määrata vastavalt varasematele andmetele Ljungani jõest pärineva lõhe ruumilise ja ajalise jaotumise kohta meres.“

(16)

Kolmandaks märkis STECF: „[T]eadusuuringust saadavate andmete lisaväärtus on tõenäoliselt piiratud.“

(17)

Neljandaks juhtis STECF tähelepanu, et kuigi Ljungani jõest pärineva lõhe osakaalu hindamine nõuab ulatusliku valimi võtmist (…), võib selle lõhepopulatsiooni puhul isegi väikesemahuline püük avaldada märkimisväärset mõju varudele.

(18)

Viiendaks märkis STECF: „[V]õttes arvesse segavarude koosseisu muutusi aastate lõikes ja aasta jooksul ning ruumilisi variatsioone (…), ei saaks kavandatud valimi alusel teha üldisi järeldusi.“

(19)

Kuuendaks nentis STECF: „[T]eadusliku kalapüügi puhul saaks samu teaduslikke tulemusi saavutada loodusliku lõhe vette tagasilaskmisega ning samal ajal piirata kahanenud populatsioonile avalduva kahjuliku mõju riski.“ See on põhjendatud, arvestades, et mõrraga püütud lõhe ellujäämus on tõendite kohaselt üle 70 %.

(20)

Esitatud põhjendusi arvesse võttes jõudis STECF järeldusele, et kavandatud teadusliku kalapüügi eesmärk ja lisaväärtus ei olnud selged ning teadusuuringus kavandatud osalejate arv ei olnud teaduslikult põhjendatud. Samuti soovitas ta kaaluda loodusliku lõhe vette tagasi laskmist, et vähendada proovivõtuprogrammi võimalikku mõju. Lõpuks esitas STECF järgmised kaalutlused hüpoteetilise olukorra kohta, kus teaduslik kalapüük oleks teaduslikult põhjendatud: „[K]ui selline kalapüük on lubatud, soovitab STECF pärast eesmärgi selget määratlemist, et Soome ametiasutused määraksid kindlaks püütavate lõhede ja laevade arvu, kasutades olemasolevaid teadmisi lõhe ruumilise ja ajalise jaotumise kohta. STECF järeldab, et kui teaduslik kalapüük on lubatud, oleks vaja täpsustada meetmeid, mis on kehtestatud tagamaks, et kutselised kalurid järgivad teadusprotokolli.“

2.3.   Teabevahetus Soomega pärast STECFi 75. täiskogu istungit 2024. aasta märtsis

(21)

30. aprillil 2024 andis Soome komisjonile teada, et teadusuuringu tingimusi on muudetud. Muudetud teadusuuringust jäeti välja harrastuskalapüük ja osalevate Soome lipu all sõitvate kaubalaevade arvu vähendati 45-lt 32-le (kaasati vaid sellised Soome lipu all sõitvad kaubalaevad, mille lõhesaak oli 2022. või 2023. aastal individuaalselt vähemalt 64 lõhet). Soome väite kohaselt vastas see ligikaudu 50 %-le Soome lipu all sõitvatest kaubalaevadest, kes tegelesid 2022. või 2023. aastal Läänemere avaosas lõhe püügiga, kusjuures hinnanguline kogusaak oli 3 650 isendit. Soome väitis, et 32 kaubalaeva osalus oli vajalik selleks, et saada Läänemere avaosa lõhe populatsioone esindav valim. Samuti väitis Soome, et üks põhjus, miks Läänemere avaosast püütud lõhe vette tagasilaskmine ei ole alternatiiv, on see, et loodusliku lõhe isendite päritolujõe kohta asjakohase teabe kogumiseks on keskse tähtsusega võtta isenditelt soomuseproovid. Soomuseproove ei saa võtta loodusliku lõhe isendit vigastamata ning vette tagasilastavate isendite suremuse riski suurendamata.

(22)

14. mail 2024 teatas komisjon Soomele, et võttes arvesse STECFi 2024. aasta märtsis antud nõuannet, on tal kahtlusi, kas muudetud teadusuuringu puhul on osalejate arv teaduslikult põhjendatud. Isegi kui muudetud teadusuuringus osalevate laevade arvu vähendati 45-lt 32-le, siis püütavate lõhede oodatava arvu osas sarnast vähendamist ette ei nähtud. Samuti teatas komisjon Soomele, et tal on kahtlusi väite suhtes, et püütud lõhe vette tagasilaskmist ei tohiks käsitada alternatiivina. Seepärast palus komisjon Soomel teadusuuringu, mis läheks kaugemale sellest, mis on STECFi hinnangul teaduslikult põhjendatud, läbiviimise edasi lükata, kuni STECF esitab muudetud teadusuuringu kohta nõuande oma järgmisel täiskogu istungil 2024. aasta juulis.

(23)

24. mail 2024 teatas Soome komisjonile, et 32 osalevast Soome lipu all sõitvast kaubalaevast asendatakse kaks kaubalaeva kahe muu laevaga. Lisaks esitas Soome järgmised väited: i) [k]ui STECF viiks tagasiulatuvalt läbi teise hindamise, ei oleks see kooskõlas määruse [(EL) 2019/1241] artikli 25 lõike 1 punkti e nõudega, et komisjoni tuleb teavitada vähemalt kolm kuud ette. Samuti ei ole sellist uut hindamist nõutud STECFi aruandes nr 24-01; ii) STECFi teise, juulis esitatava nõuande äraootamine ei sobiks ajaliselt, sest juuli keskpaigaks on lõheränne juba möödunud alarajoonide 29N ja 30 rannikualadest ning teaduslik kalapüük on enam-vähem lõpetatud; iii) ajavahemikul 2019–2022 püüti alarajoonides 29N ja 30 umbes 6 000 – 9 000 lõheisendit, kellest ligikaudu 70 % (4 200 – 6 300) olid looduslikud lõhed. Seega on teadusliku kalapüügi prognoositav saak (2 550 loodusliku lõhe isendit) märkimisväärselt väiksem tavapärase täiemahulise kalapüügi omast; iv) elusate looduslike lõhede mõõtmine ja kaalumine ning nende soo määramine, eeskätt neilt piisavas koguses soomuste võtmine ja seejärel nende vette tagasilaskmine tundub olevat vastuolus komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/1296 (7) artikli 3 lõikega 3, mille kohaselt tuleb tagasiheidetav lõhe viivitamata merre tagasi juhtida, samuti ei oleks see kooskõlas meie õigusaktidega loomade heaolu kohta. (…) Peale selle ei ole kõnealuse määrusega ette nähtud seisevvõrguga püütud lõhe vette tagasilaskmist.

(24)

27. mail 2024 alustas Soome muudetud teadusuuringut 32 kaubalaevaga.

(25)

14. juunil 2024 palus komisjon Soomel muudetud teadusuuringu peatada, kuni STECF esitab selle uuringu kohta nõuande oma järgmisel täiskogu istungil 2024. aasta juulis.

(26)

20. juunil 2024 teatas Soome komisjonile, et muudetud teadusuuringut ei peatata, ning esitas järgmised põhjendused: i) teaduslik kalapüük on ette valmistatud täielikus kooskõlas ÜKP asjaomaste sätetega; ii) on selge, et puuduvad andmed rannapüügi saagis sisalduva loodusliku lõhe päritolu kohta. Lõhe päritolu käsitlevaid andmeid on vaja nii edasiste otsuste tegemiseks lõhepüügi majandamise kohta kui ka selleks, et kaaluda võimalikke meetmeid nõrgemate lõhepopulatsioonide kaitsmiseks.

2.4.   STECFi 76. täiskogu istung 2024. aasta juulis

(27)

Oma 76. täiskogu istungil, mis toimus 8.–12. juulil 2024, (8) kinnitas STECF, et muudetud teadusuuringus ei olnud osalejate arv teaduslikult põhjendatud järgmistel põhjustel.

(28)

Esiteks märkis STECF, et osalejate arv vastas endiselt ligikaudu 50 %-le kõigist laevadest, mida kasutati piirkonnas töönduslikuks lõhepüügiks ajavahemikul 2022–2023 ning et kogusaak moodustaks siiski ligikaudu 70 % 2022. aasta püügihooaja teatatud saagist (st 5 300 lõhet) piirkonnas.

(29)

Teiseks juhtis STECF tähelepanu, et teaduslikul eesmärgil võetud valim peaks olema väiksem kui töönduspüük, samas moodustab oodatav saak lausa 70 % varasemate aastate töönduspüügi saagist.

(30)

Kolmandaks püüti Soomes 2023. aastal 3. hindamisüksuses valimi võtmiseks vaid 394 isendit (99 isendit alarajoonis 29 ja 295 alarajoonis 30, ICES 2024a).

(31)

Neljandaks on taotletava teadusliku kalapüügi eesmärgid endiselt ebaselged.

(32)

Viiendaks on valimi võtmise protseduuridest tingitud võimalik suremus pärast vette tagasilaskmist põhimõtteliselt väiksem kui suremus pardale jäetud ja lossitud saagi korral (100 %).

2.5.   Teabevahetus Soomega pärast STECFi 76. täiskogu istungit 2024. aasta juulis

(33)

4. septembri 2024. aasta pressiteates (9) ja komisjonile 2. oktoobril 2024 saadetud kirjas osutas Soome sellele, et muudetud teadusuuringus osalenud laevad püüdsid kokku 3 162 lõheisendit. See arv vastab ametlikele saagiandmetele, mille Soome esitas komisjoni püügikoormuse ja -aruandluse süsteemis.

(34)

18. veebruaril 2025 teatas komisjon Soomele kirja teel kavatsusest arvata Soomele Läänemere avaosa lõhe puhul 2025. aastaks määratud kvoodist määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1 ja 2 alusel maha 3 162 Läänemere avaosa lõhe isendit.

(35)

3. ja 6. märtsil 2025 toimusid kalanduse ja ookeanide voliniku, Soome põllumajandus- ja metsandusministri ning Soome ametiasutuste vahelised kohtumised, kus kõnealust küsimust arutati.

(36)

7. märtsil 2025 saatis Soome oma märkused 18. veebruari 2025. aasta kirja kohta. Esiteks väljendas Soome kahtlust kavandatava mahaarvamise õigusliku aluse suhtes ning väitis, et õigusliku alusena ei ole õige käsitada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikeid 1 ja 2, sest 2024. aastal püüti Soomes 11 519 lõhet ning seega ei ületanud Soome oma lõhekvooti, milleks oli 16 661 lõhet. Teiseks väitis Soome, et muudetud teadusuuring oli täielikult kooskõlas STECFi märtsis toimunud täiskogu istungi nõuandega nr 24-01 ning määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25, kus on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad teadusliku kalapüügi kohta, sealhulgas STECFi nõuannet käsitlev nõue. Kolmandaks väljendas Soome kahtlust STECFi 2024. aasta juulis esitatud nõuande õigusliku aluse suhtes ning väitis, et määruse (EL) 2019/1241 tekstis ei ole ette nähtud võimalust küsida STECFilt tagantjärele teist nõuannet.

3.   Üksikasjalik analüüs

(37)

Eespool kirjeldatud põhjustel järeldab komisjon, et i) muudetud teadusuuringut ei viidud ellu kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega ning et seetõttu ii) ei olnud täidetud määruse (EL) 2023/2638 lisa tabeli 8 allmärkuse nr 2 teises lõigus sätestatud erandi kohaldamise tingimused.

3.1.   Soome muudetud teadusuuring määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimuste kontekstis

(38)

Soome muudetud teadusuuringut ei viidud ellu kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega järgmistel põhjustel.

(39)

Esiteks leidis STECF oma 2024. aasta märtsi nõuandes (vt põhjendus (13)), et teadusuuringus osalejate algselt kavandatud arv ei olnud teaduslikult põhjendatud.

(40)

Teiseks, kuigi Soome teatas 30. aprillil ja 24. mail 2024 komisjonile, et teadusuuringu tingimusi on muudetud ja osalevate laevade arvu vähendatud 32-le, ei olnud osalejate vähendatud arv ikkagi teaduslikult põhjendatud. Nagu on osutatud STECFi 2024. aasta märtsi nõuandes, ei tohiks teadusliku kalapüügi eesmärk olla täiemahulise püügi simuleerimine, vaid populatsiooni esindava valimi võtmine teaduskatseteks. STECFi 2024. aasta juuli nõuande kohaselt moodustaks 32 kaubalaeva osaluse korral kogusaak ligikaudu 70 % piirkonnas 2022. aasta püügihooajal teatatud saagist (5 300 lõhet), kuid teaduslik proovivõtt peaks olema väiksem kui töönduspüük. Teisalt moodustas muudetud teadusuuringu saak, mis oli Soome eelduste kohaselt 3 650 lõheisendit, keskmiselt ligikaudu kolmandiku ICESi alarajoonides 29N ja 30 vähemalt alates 2019. aastast Läänemere avaosast püütud lõhe kogusaagist Soomes.

(41)

30. aprilli 2024. aasta, 24. mai 2024. aasta, 20. juuni 2024. aasta ja 7. märtsi 2025. aasta kirjades seadis Soome kahtluse alla komisjoni järelduse, et muudetud teadusuuringut ei viidud ellu kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega. Komisjon jääb aga oma järelduse juurde, võttes arvesse järgmisi põhjuseid.

(42)

Esiteks, 32 kaubalaeva osalus ei olnud Läänemere avaosa lõhe populatsiooni esindava valimi saamiseks vajalik (vt põhjendus (40) eespool).

(43)

Teiseks, Läänemere avaosast püütud lõhe vette tagasilaskmine oleks olnud alternatiiv. See on sellepärast, et i) STECFi 2024. aasta märtsi nõuande kohaselt on mõrraga püütud lõhe ellujäämus [...] tõendite kohaselt üle 70 %; ii) STECFi 2024. aasta juuli nõuande kohaselt on valimi võtmise protseduuridest tingitud võimalik suremus pärast vette tagasilaskmist põhimõtteliselt väiksem kui suremus pardale jäetud ja lossitud saagi korral (100 %); iv) Soome ei ole välja toonud, millised loomade heaolu käsitlevate Soome õigusaktide sätted väidetavalt takistavad püütud lõhe vette tagasilaskmist.

(44)

Kolmandaks oli komisjonil õigus STECFilt teist nõuannet küsida, arvestades et i) määruse (EL) 2019/1241 artikli 25 lõike 1 punkti e kohaselt peab liikmesriik muutma kavandatud teadusuuringu tingimusi vastavalt STECFi nõuandele; ii) komisjonil oli kahtlusi selle suhtes, kas muudetud teadusuuringus osalejate arv oli põhjendatud, võttes arvesse STECFi 2024. aasta märtsi nõuannet, ning kas Soome muutis sellele vastavalt algse teadusuuringu tingimusi.

(45)

Neljandaks ei palunud komisjon Soomel edasi lükata kogu teadusuuringut, kuni STECF esitab oma teise nõuande. Selle asemel palus komisjon 14. mail 2024 Soomel edasi lükata ükskõik millise sellise teadusuuringu läbiviimise, mis läheks kaugemale sellest, mis on STECFi hinnangul teaduslikult põhjendatud kooskõlas 2024. aasta märtsi nõuandega.

3.2.   Soome muudetud teadusuuring, võttes arvesse määruse (EL) 2023/2638 lisa tabeli 8 allmärkuse nr 2 teises lõigus sätestatud erandi kohaldamise tingimusi

(46)

Allpool kirjeldatud põhjustel on Soome ületanud talle määruse (EL) 2023/2638 lisa tabelis 8 Läänemere avaosa lõhe puhul 2024. aastaks eraldatud püügikvoodi.

(47)

Esiteks, vastavalt määruse (EL) 2023/2638 lisa tabeli 8 allmärkuse nr 2 esimesele lõigule oli Soome kvoot Läänemere avaosa lõhe jaoks mõeldud üksnes kaaspüügiks ning sihtpüük ei olnud lubatud, välja arvatud juhul, kui kohaldatav oli üks kahest allmärkuses nr 2 (teises ja kolmandas lõigus) sätestatud erandist.

(48)

Teiseks ei olnud muudetud teadusuuringu puhul kohaldatav määruse (EL) 2023/2638 lisa tabeli 8 allmärkuse nr 2 teises lõigus sätestatud erand seoses sihtpüügiga. Nagu on selgitatud eespool punktis 3.1, ei viidud muudetud teadusuuringut ellu kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

(49)

Kolmandaks ei olnud muudetud teadusuuringu puhul kohaldatav määruse (EL) 2023/2638 lisa tabeli 8 allmärkuse nr 2 kolmandas lõigus sätestatud erand seoses sihtpüügiga. See erand oli kohaldatav üksnes ICESi alarajoonis 31 – muudetud teadusuuring viidi aga läbi ICESi alarajoonides 29N ja 30.

(50)

Sellest tulenevalt ületas Soomes ICESi alarajoonides 29N ja 30 2024. aastal toimunud Läänemere avaosa lõhe sihtpüük kvooti, mis eraldati Soomele määruse (EL) 2023/2638 lisa tabelis 8. Nagu on selgitatud eespool punktis 2.5, püüdsid muudetud teadusuuringus osalenud laevad sihtpüügina kokku 3 162 lõheisendit.

3.3.   Mahaarvamine Soomele 2025. aastaks eraldatud püügikvoodist 2024. aasta ülepüügi tõttu

(51)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud talle eraldatud püügikvoote, peab komisjon tegema mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest. Selle määruse artikli 105 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigi antud aasta kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi või selle määratud osa või püügiosa ületamise korral peab komisjon järgmisel aastal või järgnevatel aastatel tegema mahaarvamised rohkem püüdnud liikmesriigi aastasest kvoodist, püüginormist või püügiosast.

(52)

Määrusega (EL) 2024/2903 on Soomele 2025. aastaks eraldatud püügikvoot 8 989 Läänemere avaosa lõhe isendit. Tegemist on sama kalavaruga, mille puhul Soome ületas 2024. aasta kvoodi.

(53)

Vastavalt komisjoni teatisele, milles käsitletakse suuniseid kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt (10) (punkti 1 esimene lõik), tuleks kogu mahaarvamine teha ülepüügile järgneval aastal. Seepärast on asjakohane teha mahaarvamised Soomele kõnealuse kalavaru puhul 2025. aastaks eraldatud püügikvoodist.

(54)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõike 2 kohaselt tehakse sellised mahaarvamised selles lõikes sätestatud korrutustegurite kohaldamisega. Vastavalt artikli 105 lõike 2 teisele lausele tuleks kohaldada korrutustegurit 1,00, arvestades et 3 162 Läänemere avaosa lõhe isendit kaalub vähem kui 100 tonni.

4.   Järeldus

(55)

Seega on asjakohane arvata Läänemere avaosa lõhe püügikvoodist, mis eraldati Soomele 2025. aastaks nõukogu määrusega (EL) 2024/2903, maha 3 162 lõheisendit,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Soomele 2025. aastaks määrusega (EL) 2024/2903 lõhe puhul (Salmo salar) eraldatud püügikvooti ICESi alarajoonide 22–31 liidu vetes vähendatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2025

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj.

(2)  Nõukogu 20. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2638, millega määratakse 2024. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja nende rühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L, 2023/2638, 22.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2638/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj).

(4)  Nõukogu 27. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2090, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2022/109 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 281, 31.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2090/oj).

(5)  Nõukogu 18. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2903, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2025. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2024/257 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L, 2024/2903, 19.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2903/oj).

(6)  Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) 75. täiskogu istungi aruanne (STECF-PLEN-2024-01), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2024, lk 101.

(7)  Komisjoni 28. veebruari 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2024/1296 millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 seoses erandiga lõhe lossimiskohustuse kohaldamisest Läänemerel aastatel 2024–2026 (ELT L, 2024/1296, 7.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2024/1296/oj).

(8)  STECFi 76. täiskogu istungi aruanne (STECF-PLEN-2024-02), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2024, lk 133.

(9)   Ensimmäiset tulokset lohen tieteellisestä kalastuksesta tukevat Suomen rannikkokalastuksen sallimista - ePressi.

(10)  Komisjoni teatis, milles käsitletakse suuniseid kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt ning millega asendatakse teatis 2012/C/72/07, 2022/C 369/03 (ELT C 369, 27.9.2022, lk 3).


LISA

Liikmesriik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

2024. aasta esialgne, üksnes kaaspüügiks ette nähtud kvoot (üksikkalade arv), välja arvatud püügitegevus

i)

üksnes määruse (EL) 2019/1241 artikli 25 kohasteks teadusuuringuteks;

ii)

ICESi alarajooni 31 rannikuvetes nelja meremiili kaugusel lähtejoontest 1. maist kuni 31. augustini 2024.

2024. aasta kohandatud, üksnes kaaspüügiks ette nähtud kvoot (üksikkalade arv), (1) välja arvatud püügitegevus

i)

üksnes määruse (EL) 2019/1241 artikli 25 kohasteks teadusuuringuteks;

ii)

ICESi alarajooni 31 rannikuvetes nelja meremiili kaugusel lähtejoontest 1. maist kuni 31. augustini 2024.

2024. aasta kogupüük (üksikkalade arv)

Lubatud kogupüüki ületav püük (üksikkalade arv)

Korrutustegur (2)

Täiendav korrutustegur (3)

2025. aasta kvoodist tehtavad mahaarvamised (üksikisendite arv)

FI

SAL

3BCD-F

Atlandi lõhe

Alarajoonide 22–31 liidu veed

13 945

16 661

11 519

3 162

1,00

/

3 162


(1)  Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj) artikli 16 lõike 8 kohase püügivõimaluste vahetamise, nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/847/oj) artikli 4 lõike 2 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohase, aastatel 2023–2024 toimuva kvootide ülekandmise või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohase püügivõimaluste ümberjaotamise ja mahaarvamise arvessevõtmist.

(2)  Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Vähendamise kordajat* 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3)  Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja tingimusel, et ülepüügi ulatus on üle 10 %.


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/864/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)