EUROOPA KOMISJON

Brüssel,5.8.2025

COM(2025) 456 final

2025/0251(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Jordaania Hašimiidi Kuningriigile makromajandusliku finantsabi andmise kohta

{SWD(2025) 245 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Arvestades jätkuvat piirkondlikku ebastabiilsust ja hapraid maailmamajanduse väljavaateid ohustavad Jordaania majanduse väljavaateid suured langusriskid. Jordaania SKP reaalkasv oli 2024. aastal hinnanguliselt 2,5 % ja peaks prognooside kohaselt jääma 2025. aastal üldjoontes samaks. Inflatsioon oli 2024. aasta lõpus alla 2 %, mida toetasid madalamad impordihinnad ja jätkuv rahapoliitika karmistamine keskpanga poolt kooskõlas omavääringu ja USA dollari seotud vahetuskursiga. Samas on lähiümbruse sõdade võimalik ülekanduv mõju suurendanud survet Jordaania julgeolekuolukorrale ja majanduse vastupanuvõimele, suurendades veelgi Jordaania majanduse väljavaateid ohustavaid langusriske. Olukord Lähis-Idas on muutunud üha ebastabiilsemaks, mis on tingitud sõjast Gazas, ebakindlast relvarahust Liibanonis ja Assadi režiimi langemisest Süürias. Pingete eskaleerumine Iisraeli ja Iraani vahel 2025. aasta keskel häiris reisimist ja suurendas ebakindlust, millel oli otsene mõju turismisektorile ning mis tõenäoliselt murendas tarbijate ja investorite usaldust. Kuigi Jordaania majanduslik olukord on üldiselt stabiilne, ohustavad suurenenud volatiilsus ja geopoliitiline ettearvamatus riigi tulevast majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust üha rohkem.

Lisaks seisab riik silmitsi sügavalt juurdunud struktuursete probleemidega. Töötuse määr püsib kõrge (21,4 %), kusjuures noorte hulgas on see veelgi kõrgem, samal ajal kui naiste tööturul osalemise määr on üks madalamaid maailmas. Need tööturu nõrkused piiravad jätkuvalt Jordaania kasvupotentsiaali ning pärsivad laiemat majanduslikku kaasamist ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Eelarvesurve tugevnes 2024. aastal piirkondlike konfliktide ülekanduva mõju ja peamiste ekspordikaupade hindade languse tõttu. Kuigi valitsus kehtestas tulusid suurendavad meetmed ja vähendas kapitalikulutusi, suurenes valitsemissektori eelarvepuudujääk siiski 5,6 %ni SKPst. Valitsemissektori võlg (ei hõlma sotsiaalkindlustuskorporatsiooni osalusi) suurenes pisut, jõudes 90,4 %ni SKPst 1 . Jooksevkonto puudujääk suurenes 2024. aastal ligikaudu 6 %ni SKPst, mida tingis ekspordi ja turismitulude vähenemine. Jordaania struktuurne sõltuvus energia ja toiduainete impordist koos nõrga ekspordibaasiga pärsib jätkuvalt maksebilansi tasakaalu. Hoolimata ligikaudu 21 miljardi USA dollari suurusest stabiilsest reservist püsib haavatavus välisšokkide suhtes, mis suurendab vajadust jätkuva rahvusvahelise rahalise toetuse järele.

Viimastel aastatel on Jordaania teinud jõupingutusi oma majandusstruktuuri moderniseerimiseks, eelkõige käivitades 2022. aastal majanduse moderniseerimise visiooni, mis on kümneaastane strateegia, mille eesmärk on suurendada investeeringuid, luua töökohti ja tõsta elatustaset. Tuginedes varasematele reformidele, nagu 2018. aasta Londoni algatus, keskendutakse majanduse moderniseerimise visioonis kaheksale peamisele sektorile ning see sisaldab meetmeid avaliku sektori tõhususe ja kodanike kaasamise suurendamiseks, kusjuures reformipüüdlusi toetatakse ka järjestikuste IMFi programmide ja ELi makromajandusliku finantsabi kaudu. Esimene etapp (2023–2025) on jõudmas lõpule ja paneb aluse tulevasele rakendamisele. Need reformipüüdlused on edenenud hoolimata mitmest kattuvast välisšokist, mille hulka kuuluvad Süüria pikaleveninud pagulaskriist, COVID-19 pandeemia, Venemaa provotseerimata Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud üleilmsetest tarnehäired ning Iisraeli-Gaza konfliktist tingitud uued piirkondlikud pinged ja Punase mere kaubandushäired. Kuigi hiljutised diplomaatilised sammud Süüria taasintegreerimiseks on olnud positiivsed, ei ole need veel loonud tingimusi, mis soodustaksid pagulaste massilist tagasipöördumist Jordaaniast.

Võttes arvesse mitmeid välisšokke ja Jordaania strateegilist rolli piirkondliku stabiilsuse edendamisel, on riik saanud viimase kümne aasta jooksul mitmesuguste rahvusvaheliste partnerite kaudu märkimisväärset rahvusvahelist toetust. See hõlmab nelja järjestikust IMFi programmi alates 2012. aastast, nelja ELi makromajandusliku finantsabi programmi alates 2014. aastast, märkimisväärset USA abi ja sihtotstarbelist toetust Süüria pagulaste vastuvõtmiseks.

–Kolme esimese makromajandusliku finantsabi programmiga (MFA I: 180 miljonit eurot; MFA II: 200 miljonit eurot; MFA III: 500 miljonit eurot + 200 miljoni euro suurune lisatoetus COVID-19-le reageerimiseks) anti aastatel 2014–2023 laenu kokku 1,08 miljardit eurot. Lisaks võttis EL Jordaania ametiasutuste 8. oktoobril 2023 esitatud taotluse alusel 2025. aastal vastu neljanda makromajandusliku finantsabi programmi, mille maht on 500 miljonit eurot, mis kavatsetakse välja maksta aastatel 2025–2027. Neljas makromajanduslik finantsabi makstakse välja vastastikuse mõistmise memorandumis kokkulepitud poliitikatingimuste täitmise korral, mis hõlmavad meetmeid riigi rahanduse juhtimise, valitsemise ja korruptsioonivastase võitluse, sotsiaal- ja tööturupoliitika ning energia- ja ettevõtluskeskkonna valdkonnas.

–Jordaania on teinud suuri edusamme ka 1,2 miljardi USA dollari suuruse IMFi laiendatud rahastamisvahendi (2024–2027) raames, millega seoses on praeguseks lõpule viinud kolm edukat läbivaatamist (viimane viidi lõpule 2025. aasta aprillis). Lisaks kiitis IMF 25. juunil 2025 heaks ligikaudu 700 miljoni USA dollari eraldamise vastupidavus- ja kestlikkusrahastu raames, et toetada reforme, mis aitavad ohjeldada kliimariske ja suurendavad valmisolekut pandeemiaks. 

–Kuigi on ajutine ebakindlus selles, kas USA eelarvetoetus 2025. aastal välja makstakse, on Jordaania edukalt kaasanud kriitilise tähtsusega välisrahastust Maailmapangalt ja Pärsia lahe koostöönõukogu partneritelt.

Lisaks lühiajalise finantsabi andmisele on Euroopa Liidul ja Jordaanial tihe ja pikaajaline partnerlus, mis põhineb 2002. aastal jõustunud ELi-Jordaania assotsieerimislepingul. Need suhted on aastate jooksul pidevalt süvenenud, kajastades tugevaid poliitilisi sidemeid, majanduskoostööd ja ühiseid piirkondlikke huve. 2025. aasta jaanuaris leppisid EL ja Jordaania kokku oma sidemete tugevdamises strateegilise ja laiaulatusliku partnerluse kaudu, mille eesmärk on edendada ühist heaolu, stabiilsust ja julgeolekut, mis põhineb vastastikusel usaldusel ja pikaajalisel koostööl. Uuendatud partnerlus tugineb kuuele peamisele sambale: poliitilised suhted ja piirkondlik koostöö, julgeolek ja kaitse, majanduse vastupanuvõime, kaubandus ja investeeringud, inimkapital, ränne, ning pagulaste kaitse ja toetamine. Selle rakendamist toetatakse märkimisväärse rahastamispaketiga (sealhulgas makromajandusliku finantsabi kaudu), milles on ühendatud lühi- ja pikaajaline abi Jordaania makromajanduslike eelarve- ja struktuurireformide edendamiseks, investeerimistoetuse suurendamiseks ning sihtotstarbelise abi andmiseks strateegiliste prioriteetide elluviimiseks.

Võttes arvesse Jordaania keerulist majanduslikku olukorda ning suurt ja rahuldamata rahastamisvajadust, taotlesid Jordaania ametiasutused 2025. aasta jaanuaris täiendavat makromajandusliku finantsabi (viies programm) 500 miljoni euro ulatuses. Taotluses osutati halvenevale majanduslikule ja poliitilisele keskkonnale ning märgiti, et piirkondlik ebakindlus süvenes kogu 2024. aasta jooksul ja lisandus juba niigi ebakindlale ja ebastabiilsele olukorrale maailmas. Lisaks on need arengud mõjunud negatiivselt välismaistele otseinvesteeringutele, ekspordile, sisetarbimisele ja omamaistele tuludele, nõrgendades veelgi Jordaania majandus- ja eelarveväljavaateid ning kasvatades ohtu, et välisrahastamisvajadus suureneb. Uus vägivallapuhang piirkonnas, sealhulgas pingete eskaleerumine Iisraeli ja Iraani vahel juuni keskel, tõi kaasa lendude peatamise Jordaanias ning pärsib tõenäoliselt veelgi riigi majanduse habrast taastumist, murendab investorite ja turistide usaldust ning muudab väljavaated ebakindlamaks.

Seda arvesse võttes teeb Euroopa Komisjon ettepaneku anda Jordaaniale täiendavat rahalist toetust uue makromajandusliku finantsabi kujul järgmiselt. 

–Pärast Jordaania poliitilise ja majandusliku olukorra põhjalikku hindamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku anda Jordaaniale uut makromajanduslik finantsabi summas kuni 500 miljonit eurot. Kavandatav makromajanduslik finantsabi aitaks Jordaanial osaliselt katta välisrahastamispuudujäägi, mis on IMFi käimasoleva programmi kontekstis aastatel 2024–2027 hinnanguliselt 3,9 miljardit USA dollarit. Samuti aitaks see jätkata käimasolevaid reforme.

–Abi makstaks kolmes osas, kusjuures iga osamakse tegemine sõltub rangelt sellest, kui edukalt rakendatakse IMFi programmi ja mitmeid täiendavaid poliitikameetmeid, mis lepitakse kokku komisjoni ja ametiasutuste vahel ning loetletakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Vastastikuse mõistmise memorandum võiks põhimõtteliselt sisaldada poliitikareforme, mis hõlmavad majanduse juhtimist (nt riigi rahanduse juhtimine ja meetmed riigisiseste tulude kogumise parandamiseks), sotsiaal- ja tööturupoliitikat, valitsemist, korruptsioonivastaseid meetmeid, kommunaalteenuseid ja ettevõtluskeskkonda.

–Kavandatava meetme rakendamisega samal ajal antakse tõenäoliselt eelarvetoetust ka naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“ rahastatava eelarvetoetuse raames.

–Nagu täpsemalt selgitatud käesoleva ettepaneku juurde kuuluvas komisjoni talituste töödokumendis, leiab komisjon, tuginedes muu hulgas Euroopa välisteenistuse koostatud hinnangule poliitilise olukorra kohta, et kavandatud makromajandusliku finantsabi andmise poliitilised ja majanduslikud eeltingimused on täidetud.

•Jordaania majanduslik kontekst

Lähis-Ida seisab silmitsi kasvava ebastabiilsusega, mida põhjustavad sõda Gazas, habras relvarahu Liibanonis, Süüria režiimi langemine ning hiljutine Iisraeli-Iraani konflikt. Need pinged suurendavad survet Jordaania julgeolekule ja majandusele, kusjuures volatiilsus ja langusriskid suurenesid ning majanduskasv aeglustus 2024. aastal 2,5 %-le (2023. aastal 2,9 %), tingituna suuremast ebakindlusest, mis tuleneb piirkonnas valitsevast ebastabiilsusest, sealhulgas Iisraeli-Gaza sõjast, ja üleilmse majanduskasvu aeglustumisest. Peamised sektorid, nagu turism ja kaubandus, toimisid sõjaga seotud häiretest hoolimata jätkuvalt suhteliselt hästi ja ületasid algseid ootusi. Seda toetas piirkondlike turistide arvu suurenemine, mis osaliselt kompenseeris läänest pärit külastajate arvu vähenemise. Sellest hoolimata vähenesid turismitulud 2024. aastal 2,3 % ja külastajate arv 3,9 %. Majanduskasvule kõige rohkem kaasa aidanud sektorid olid töötlev tööstus, põllumajandus, transport ja side ning finantsteenused. Jordaanias jätkus 2025. aastal püsiv majanduskasv, mis on üldjoontes kooskõlas 2024. aasta majanduskasvuga 2,5 % ja mida toetas turismi, töötleva tööstuse ja põllumajanduse jätkuv taastumine. Siiski eeldatakse, et teise kvartali tulemusi mõjutavad pingete eskaleerumine Iisraeli ja Iraani vahel, mis tõi kaasa Jordaania õhuruumi ajutise sulgemise. See tõi kaasa lendude peatamise ja kaubaliikluse katkemise ning põhjustas laiemat ebakindlust, mis tõenäoliselt murendab investorite ja tarbijate usaldust.

Töötuse määr püsib kõrge, hoolimata väikesest langusest (22,0 %-lt 2023. aastal 21,4 %-le 2024. aastal). Meeste töötuse määr oli 18,3 % ja naiste oma 33,3 %. Noorte töötus on endiselt suur probleem ja see püsib ka noores täiskasvanueas (15–19aastaste ja 20–24-aastaste töötuse määr oli vastavalt 54,7 % ja 46,4 %). Vähene tööjõus osalemine (ainult 34,3 %) on endiselt suur probleem, kusjuures meeste ja naiste osalemine tööjõus on väike ja väga väike (vastavalt 53,6 % ja 14,8 %). Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna keskmised näitajad on vastavalt 72 % ja 18 %.

Inflatsioonisurve on kooskõlas hiljutiste rahapoliitiliste otsustega kontrolli all. Inflatsioon langes 2024. aastal aastapõhises arvestuses keskmiselt 1,6 %-le (2,1 %-lt 2023. aastal), kuid kiirenes kooskõlas keskpanga rahapoliitika lõdvendamisega 2025. aasta alguses (2025. aasta jaanuaris-veebruaris aastapõhiselt 2,2 %). Viimasel ajal mõjutasid inflatsiooni peamiselt rendihinnad, (linnu-)liha ning tubakas ja sigaretid. Hinnalangust täheldati eelkõige rõivaste, piimatoodete ja õlide puhul, kusjuures kaks viimast aitasid kaasa inflatsiooni tõusule varasematel aastatel. Alates 2024. aasta septembrist on Jordaania keskpank langetanud intressimäära kolmel korral kokku 100 baaspunkti võrra 6,5 %ni, mis tähistab 2,5 aastat varem alanud rahapoliitika karmistamise perioodi lõppu. 2022. aasta märtsist 2023. aasta juulini tõsteti baasintressimäära kümnel korral, nii et see jõudis 2,5 %-lt 7,5 %-le. Keskpanga otsused olid vajalikud, arvestades Jordaania dinaari seotust USA dollariga, et tagada kooskõla USA Föderaalreservi rahapoliitika karmistamisega ja vältida survet kapitalivoogudele, ning need aitasid tõepoolest kaasa inflatsioonisurve leevendamisele.

Pangandussüsteem on jätkuvalt likviidne ja hästi kapitaliseeritud. Kapitali adekvaatsuse määr oli 2024. aastal 18 % (2023. aastal 17,9 %), mis on tunduvalt kõrgem kui nõutud 12 %. Viivislaenude osakaal suurenes pisut, jõudes 2024. aastal 5,6 %-ni (2023. aastal 5,1 %), samas kui viivislaenude kattekordaja oli 2024. aastal 74,8 %. Pankade kasumlikkus püsis stabiilne ja varade tootlus oli hinnanguliselt 1,2 %.

Riigi rahandus on haavatav, kuigi IMFi üldine hinnang valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse on toetav. Valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 2024. aastal 5,6 %-ni SKPst, mis on suurem kui eelmisel aastal (2023. aastal 5,1 % SKPst). Esmane eelarvepuudujääk (ilma valitsemissektori võla intressimakseteta) oli 0,1 % SKPst (2023. aastal 0,4 % SKPst). Jooksvad kulud moodustasid 89,9 % avaliku sektori kuludest. Lisaks intressimaksetele (20 % jooksvatest kuludest) olid peamised kulukomponendid sõjalised kulud (29,6 %), hüvitised avaliku sektori töötajatele (19,3 %) ja pensionid (16,3 %). Valitsemissektori võlg oli 2024. aastal 90,4 % SKPst (ilma sotsiaalkindlustuse investeerimisfondi võlata), mis on pisut suurem kui 2023. aastal (89,2 % SKPst). Koos sotsiaalkindlustuse investeerimisfondi võlaga oli valitsemissektori võlg 2024. aastal 116,8 % SKPst (2023. aastal 113,8 %). IMF hindab Jordaania valitsemissektori võlga suure tõenäosusega jätkusuutlikuks (artikkel IV, juuni 2025). Kuigi suur valitsemissektori võlg muudab Jordaania haavatavaks finantstingimuste karmistumise suhtes, pakub soodustingimustel antud võla suur osakaal olulist puhvrit. Lisaks on Jordaanial märkimisväärsed puhvrid: välisvaluutareservid vastavad 7,7 kuu impordile ja sotsiaalkindlustuse investeerimisfondi varade maht oli 40 % SKPst. IMFi hinnangul on riigivõlaga seotud risk mõõdukas.

Jordaania välispositsioon on endiselt habras, kuid välisvaluutareservid on piisavad. Jooksevkonto puudujääk (koos toetustega) suurenes 2024. aastal 5,9 %-le SKPst (2023. aastal 3,6 %), kuna teenuste ülejääk vähenes, samal ajal kui kaupade ja esmaste tulude puudujääk suurenes. Peamised ekspordikaubad olid kemikaalid ja mineraalid (30 % kaupade ekspordist), mis olid suunatud peamiselt Indiasse ja Araabia riikidesse, ning rõivad (20 %) peamiselt USAsse. Suurimad importkaubarühmad olid transpordiseadmed ja varuosad (10 % kaupade impordist) peamiselt Hiinast, USAst ja Lõuna-Koreast, naftasaadused (6 %) peamiselt Saudi Araabiast ja Indiast ning ja tekstiil (5 %) Aasiast. Jooksevkonto puudujääki leevendasid jätkuvalt suured teiseste tulude vood: rahasaadetiste maht oli 2024. aastal 6,8 % SKPst, samas kui programmirahastuse (Maailmapank, IMF ja muu kahe- või mitmepoolne toetus) maht oli 4,2 % SKPst. Välismaised otseinvesteeringud vähenesid 2024. aastal 3,3 %-le SKPst. Jordaania keskpanga välisvaluutareservid on püsinud suured ja ületavad 100 % IMFi piisava reservi näitajast.

Lähiaastate väljavaated on ebakindlad. Tulevikku vaadates prognoosis IMF 2025. aasta juunis 2025. aastaks ja järgnevateks aastateks tagasihoidlikku majanduskasvu, kuid see prognoos tehti enne Iisraeli ja Iraani konflikti. Piirkondlikud sõjad ohustavad oluliselt väljavaateid, eelkõige suurenenud ebakindluse tõttu piirkonnas ja võimaliku tulevase mõju tõttu olulisele turismisektorile, kusjuures seda ohtu võimendas veelgi hiljutine konflikt Iisraeli ja Iraani vahel. Maksebilansi ja eelarvepuudujääk peaks prognooside kohaselt püsima suur, kajastades struktuurset vajadust jätkusuutlikult suurendada eelarvetulusid ja vähendada kaubandusvahetuse puudujääki. Arvestades valitsemissektori suurt võlakoormust, tuleb lisaks käimasolevatele majanduse moderniseerimise jõupingutustele, mida tehakse ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja erasektori kasvu hoogustamiseks, sealhulgas välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamise kaudu, jätkata eelarve konsolideerimist.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele, sest liikmesriigid üksi ei suuda piisavalt tagada Jordaania lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse säilitamise eesmärgi täitmist ja see eesmärk on paremini saavutatav Euroopa Liidu tasandil. Selle peamine põhjus on riikide eelarvevõimaluste piiratus ning vajadus antavat abi rahastajate vahel korralikult koordineerida, et saavutada maksimaalne mastaabiefekt ja tulemuslikkus.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega: see piirdub lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga ega lähe selleks vajalikust kaugemale.

Komisjoni hinnangul, mis põhineb IMFi tulevase laiendatud rahastamisvahendi kokkuleppe raames tehtud prognoosidel, katab uus makromajanduslik finantsabi ajavahemikus 2025–2027 hinnanguliselt puuduvatest vahenditest 14,6 %. See on kooskõlas makromajandusliku finantsabi raames rakendatava koormuse jagamise tavaga (vastavalt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. oktoobri 2002. aasta järeldustele on ülemmäär assotsieerimislepinguga riigi puhul 60 % ), võttes arvesse, et Jordaaniale on lubanud abi anda ka teised kahe- ja mitmepoolsed rahastajad. Kui võtta arvesse ELi kogu toetust Jordaaniale mitmesuguste vahendite (sealhulgas kavandatud makromajanduslik finantsabi, neljas makromajandusliku finantsabi programm, ELi eelarvetoetus ja EIP laenud, välja arvatud liikmesriikide kahepoolsed toetused) kaudu, kataks ELi kogutoetus ligikaudu 35,4 % hinnangulisest välisrahastamispuudujäägist. ELi kogupanus, sealhulgas eelarvetoetus ja EIP laenud Jordaaniale, on eeldatavasti suurem kui kunagi varem.

•Vahendi valik

Projektide rahastamine või tehniline abi ei oleks makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobiv ega piisav. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine eelis see, et selle abil on võimalik leevendada vajadust välisrahastuse järele ning aidata luua stabiilne makromajanduslik raamistik – muu hulgas edendades maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust – ja sobiv raamistik struktuurireformide jaoks. Kuna makromajanduslik finantsabi aitab luua asjakohast üldist poliitikaraamistikku, võib see suurendada ka ELi muude, kitsamini piiritletud eesmärgiga vahenditest Jordaanias rahastatavate meetmete tulemuslikkust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Makromajanduslik finantsabi on Jordaania majanduse stabiliseerimiseks antava rahvusvahelise toetuse (sealhulgas IMFi toetus) lahutamatu osa. Makromajandusliku finantsabi ettepaneku ettevalmistamisel konsulteeris komisjon IMFiga, kes teeb väljamakseid mahuka rahastamisprogrammi raames. Komisjon konsulteeris 2. juulil 2025 majandus- ja rahanduskomitee asendusliikmetega, kes kiitsid ettepaneku eelnõu heaks. Samuti on komisjon olnud pidevalt ühenduses Jordaania ametiasutustega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 7 (edaspidi „finantsmäärus“) nõuetega on komisjoni talitused enne neljanda makromajandusliku finantsabi programmi rakendamist hinnanud Jordaania raharingluse ja haldusmenetluste toimimise analüüsi. Eesmärk oli tagada, et riigi programmiabi, sealhulgas makromajandusliku finantsabi haldamise menetlused oleksid usaldusvääre finantsjuhtimise seisukohast piisavad. Konsultatsioonifirma koostatud lõpparuanne tegevusanalüüsi kohta saadi kätte 2024. aasta oktoobris. Aruandes märgiti, et alates 2020. aastast, mil tehti viimane analüüs, on riigi rahanduse juhtimise süsteemides ja muus raharingluses tehtud selgeid edusamme. Aruandes jõuti järeldusele, et Jordaania raharingluse ja haldusmenetluste seisund on makromajandusliku finantsabi andmise seisukohast soodne. Kuna tegevusanalüüs tehti vähem kui aasta tagasi ja selle tulemused ikka veel kehtivad, leiab komisjon, et kavandatud viienda makromajandusliku finantsabi programmi puhul ei ole vaja uut analüüsi teha.

•Mõjuhinnang

ELi makromajanduslik finantsabi on erandlik erakorraline meede, mille eesmärk on aidata ELi-välistel riikidel saada üle suurtest maksebilansiprobleemidest. Seega on käesolev makromajandusliku finantsabi ettepanek vabastatud komisjoni parema õigusloome suuniste (SWD(2015) 111 final) kohase mõjuhindamise nõudest, sest poliitiliselt on hädavajalik kõnealuses kiiret reageerimist nõudvas olukorras kiirelt tegutseda.

Üldisemalt tuginevad komisjoni ettepanekud makromajandusliku finantsabi kohta kogemustele, mis on saadud ELi naaberriikides varem võetud meetmete järelhindamisel. Uus makromajanduslik finantsabi ning sellega seotud majanduslik kohandamis- ja reformiprogramm aitab Jordaanial katta lühiajalist rahastamisvajadust, toetades samal ajal poliitikameetmeid, mille eesmärk on tugevdada keskpikas perspektiivis maksebilanssi ja riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning edendada kestlikku majanduskasvu, täiendades seeläbi IMFi direktorite nõukogu programmi. Need poliitilised tingimused peaksid aitama kõrvaldada mõned aastaid Jordaania majandust ja majanduse juhtimise süsteemi vaevanud olulised puudused. Tingimused võivad põhimõtteliselt hõlmata reforme sellistes valdkondades nagu majanduse juhtimise parandamine, sealhulgas riigi rahanduse juhtimine ja maksuhaldus, sotsiaal- ja tööturupoliitika, ettevõtluskeskkond ning energiasüsteemi ümberkujundamine ja rohepööre.

•Põhiõigused

Euroopa naabruspoliitika riikidel on õigus saada makromajanduslikku finantsabi. Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et abikõlblik riik järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise.

Jordaania on jätkanud poliitilisi reforme, et tugevdada parlamentaarset demokraatiat ja õigusriiki. 2021. aastal algatas Jordaania valimisi ja erakondi käsitlevate õigusaktide muutmise kaudu poliitilise moderniseerimise protsessi, mille eesmärk on edendada naiste ja noorte osalemist poliitikas, saada üle hõimutruudusest ja julgustada üleriigiliste programmipõhiste erakondade loomist. 2023. aastal muutis valitsus tööseadustikku kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega. Vaatamata väga keerulisele olukorrale on Jordaania jätkuvalt pühendunud reformide elluviimisele tõhusama demokraatliku poliitilise süsteemi suunas, mis põhineb õigusriigi põhimõttel ja inimõiguste austamisel. Seepärast peetakse makromajandusliku finantsabi andmise poliitilist eeltingimust täidetuks.

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud kuni 500 miljoni euro suurune laenu vormis makromajanduslik finantsabi Jordaaniale makstakse plaanide kohaselt välja kolmes osas kuni 2,5 aasta jooksul. Laenu jaoks tehakse välistegevuse tagatise raames määraga 9 % eraldised naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames kogusummas 45 miljonit eurot (eelarverida 14 02 01 70 „Globaalne Euroopa – ühise eraldisfondi eraldised“). Laene antakse amortiseeritavate ajapikendusega laenude vormis, mille puhul tagasimaksed tehakse võrdsetes osades pika aja jooksul. Selline laenustruktuur on kasulik nii abisaajale, kuna see hõlbustab tagasimaksete tegemist, kui ka ELi eelarvele, kuna tingimuslikud kohustused jaotuvad pikale ajavahemikule.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Euroopa Liit annab Jordaaniale laenu vormis makromajanduslikku finantsabi kokku kuni 500 miljonit eurot; abi aitab katta Jordaania täiendava välisrahastamisvajaduse finantsabi kättesaadavuse perioodil. Abi kavatsetakse välja maksta kolme osamaksena, tingimusel et iga osamaksega seotud poliitikameetmed on täielikult ja õigel ajal rakendatud. Abi andmist korraldab komisjon. Kooskõlas finantsmäärusega kohaldatakse erisätteid pettuste ja õigusnormide muude rikkumiste ärahoidmiseks.

Kavandatud makromajandusliku finantsabi programmi raames tehtavad väljamaksed sõltuvad programmi edukast läbivaatamisest IMFi programmi raames. Lisaks lepivad komisjon ja Jordaania ametiasutused kokku konkreetsetes struktuurireformimeetmetes, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Need reformimeetmed peaksid toetama ametivõimude reformikava ning täiendama IMFi, Maailmapanga ja teiste rahastajatega kokku lepitud programme, samuti ELi eelarvetoetusmeetmetega seonduvaid poliitikaprogramme. Need peaksid olema kooskõlas peamiste majandusreformi prioriteetidega, mille ELi ja Jordaania on paika pannud assotsieerimislepingus, partnerluse prioriteetides ja lisatud kokkuleppes, strateegilises ja laiaulatuslikus partnerluses, Jordaania moderniseerimisvisioonis ja muudes riiklikes strateegiates.

2025/0251 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Jordaania Hašimiidi Kuningriigile makromajandusliku finantsabi andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 8

ning arvestades järgmist:

1)Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi (edaspidi „Jordaania“) vaheliste suhete alus on Euroopa naabruspoliitika. Liit ja Jordaania allkirjastasid 24. novembril 1997 assotsieerimislepingu, mis jõustus 1. mail 2002 9 . Assotsieerimislepingu alusel lõid liit ja Jordaania 12-aastase üleminekuperioodi jooksul vabakaubanduspiirkonna. Lisaks jõustus 2007. aastal põllumajandustoodete turu täiendavat liberaliseerimist käsitlev leping. 2010. aastal leppisid liit ja Jordaania kokku, et nendevahelistes partnerlussuhetes on Jordaanial edasijõudnu staatus, mis hõlmab rohkemaid koostöövaldkondi. Detsembris 2009 parafeeriti protokoll liidu ja Jordaania kaubavahetuse alaste vaidluste lahendamise süsteemi kohta ja see jõustus 1. juulil 2011. Kahepoolset poliitilist dialoogi ja majanduskoostööd on edasi arendatud assotsieerimislepingu, aastateks 2022–2027 vastu võetud ELi-Jordaania partnerluse prioriteetide ja 2025. aasta jaanuaris allkirjastatud strateegilise ja laiaulatusliku partnerluse alusel.

2)Alates 2011. aastast on Jordaania parlamentaarse demokraatia ja õigusriigi tugevdamiseks rakendanud mitmeid poliitikareforme. Loodud on konstitutsioonikohus ja sõltumatu valimiskomisjon ning Jordaania Parlament on vastu võtnud mitmeid olulisi seadusi, nt valimisseaduse ja erakondade seaduse ning detsentraliseerimist ja kohalikke omavalitsusi käsitlevad õigusnormid. Vastu on võetud seadusandlikke muudatusi, mis käsitlevad kohtute sõltumatust ja naiste õigusi.

3)Jordaania majandust on tugevalt mõjutanud pikaajaline piirkondlik ebastabiilsus, eelkõige konfliktid Süürias ja Iisraelis-Gazas ning julgeolekuhäired Punasel merel. Need kriisikolded on suurendanud ebakindlust, murendades investorite usaldust, häirides kaubateid ja pärssides turismi. Need probleemid on lisandunud jätkuvale majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule, mida avaldavad COVID-19 pandeemia üleilmsed hinnašokid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, ning suurematele laenukuludele, mis on seotud karmimate üleilmsete finantstingimustega. Viimasel ajal on lisaprobleemiks ka suurem ebakindlus maailmamajanduse väljavaadete suhtes. Kuigi Jordaania on osaliselt tänu usaldusväärse makromajanduspoliitika ja reformide elluviimisele suutnud ära hoida uue majanduslanguse, on majanduse taastumine endiselt aeglane. Töötuse määr on endiselt kõrge, eriti noorte ja naiste seas, ning eelarve- ja välisrahastamissurve pärsib jätkuvalt majandust.

4)Konflikt Iisraelis ja Gazas koos uue vägivallapuhanguga piirkonnas, eelkõige pingete eskaleerumine Iisraeli ja Iraani vahel 2025. aasta juuni keskel, tõi kaasa lendude peatamise Jordaanias ning pärsib tõenäoliselt veelgi riigi majanduse habrast taastumist, murendab investorite ja turistide usaldust ning muudab väljavaated ebakindlamaks. Sotsiaalsed pinged Jordaanias on püsinud väiksed, kuid võivad suureneda, kui käimasolevad konfliktid peaksid veelgi süvenema. Lisaks võivad kliimamuutused süvendada Jordaania juba niigi suurt veenappust ning seeläbi pärssida majanduskasvu ja suurendada survet riigi rahandusele.

5) 2024. aasta jaanuaris leppisid Jordaania ja IMF kokku majanduslikus kohandamisprogrammis, mida toetatakse nelja-aastase, 1,2 miljardi USA dollari suuruse laiendatud rahastamisvahendiga, mida praegu rakendatakse. 2025. aasta juuli seisuga on Jordaania tulemused laiendatud rahastamisvahendi rakendamisel head ning programmi esimese kolme läbivaatamise käigus (juuli ja detsember 2024 ning aprill 2025) leiti, et täidetud on kõik kvantitatiivsed tulemuslikkuse kriteeriumid ja struktuursed eesmärgid, mille tulemusel maksti heakskiidetud 1,2 miljardist USA dollarist välja kokku 391 miljonit USA dollarit.

6)2025. aasta aprillis võttis liit vastuseks Jordaania 2023. aasta oktoobri taotlusele vastu neljanda laenude vormis makromajandusliku finantsabi programmi summas 500 miljonit eurot (MFA-IV) 10 . Väljamaksed on kavas teha aastatel 2025–2027 vastastikuse mõistmise memorandumis kokkulepitud poliitikatingimuste täitmise korral, mis hõlmavad meetmeid riigi rahanduse juhtimise, valitsemise ja korruptsioonivastase võitluse, sotsiaal- ja tööturupoliitika ning energia- ja ettevõtluskeskkonna valdkonnas. MFA IV järgneb kolmele varasemale makromajandusliku finantsabi programmile (MFA I: 180 miljonit eurot; MFA II: 200 miljonit eurot; MFA III: 500 miljonit eurot + 200 miljoni euro suurune lisatoetus COVID-19-le reageerimiseks) anti aastatel 2014–2023 laenu kokku 1,08 miljardit eurot.

7)Alates Süüria kriisi algusest 2011. aastal on liit teinud Jordaaniale mitmesuguste vahendite raames kättesaadavaks ligikaudu 3,5 miljardit eurot (sh 1,08 miljonit eurot kolme MFA programmi raames), et aidata riigil säilitada majanduslikku stabiilsust, jätkata poliitilisi ja majanduslikke reforme ning käsitleda humanitaar-, arengu- ja julgeolekualaseid vajadusi. Lisaks on Euroopa Investeerimispank eraldanud alates 2011. aastast Jordaaniale projektilaenudena ligikaudu 2,4 miljardit eurot.

8)Aastatel 2021–2024 on liidu kahepoolne soovituslik eraldis (toetused) naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames Jordaaniale ligikaudu 360 miljonit eurot, mida täiendatakse liidu toetusega, et aidata Jordaanial toime tulla Süüria kriisi mõjuga (214 miljonit eurot aastatel 2021–2023), samuti muude piirkondlike ja valdkondlike programmidega. Aastatel 2014–2020 toetas liit Jordaaniat peamiselt Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu 765 miljoni euroga. Samal perioodil sai Jordaania naabruspoliitika investeerimisplatvormi kaudu täiendavalt 126 miljonit eurot, mis tõi kaasa investeeringuid ligikaudu 580 miljoni euro ulatuses. 2021. aastal käivitas EL majandus- ja investeerimiskava raames Jordaanias üle 20 juhtprojekti, võttes siduva kohustuse summas ligikaudu 461 miljonit eurot (toetuste, segarahastuse ja tagatiste kaudu) ning kaasates investeeringuid kokku ligikaudu 4,760 miljardit eurot.

9)Majanduse püsivalt raske olukorra ja väljavaate tõttu palus Jordaania 2025. aasta jaanuaris liidult täiendavat makromajanduslikku finantsabi.

10)Arvestades, et Euroopa naabruspoliitika hõlmab Jordaaniat, peaks ta vastama makromajandusliku finantsabi saamise tingimustele.

11)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, mille eesmärk on toetada abisaaja jätkusuutliku välisrahastamise taastamist ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks maksebilansi olukorra lühiajaliseks parandamiseks võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid.

12)Kuna Jordaania maksebilansis on ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist jätkuvalt märkimisväärne välisrahastamispuudujääk, loetakse Jordaaniale liidu täiendava makromajandusliku finantsabi andmist koostoimes IMFi programmiga praeguses erandlikus olukorras asjakohaseks vastuseks Jordaania taotlusele saada liidult toetust majanduse stabiliseerimiseks. Liidu laiendatud makromajanduslik finantsabi toetaks Jordaania majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamisvahendeid.

13)Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Jordaanias, toetades seeläbi ka riigi majandus- ja sotsiaalarengut.

14)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks käima käsikäes eelarvetoetuse rakendamisega naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 11 .

15)Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks täielikud kvantitatiivsed hinnangud, milles käsitletakse Jordaania täiendavat vajadust välisrahastuse järele, ning arvesse võetakse ka Jordaania suutlikkust rahastada end omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka kahe- ja mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ning vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, samuti Jordaanias juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ja liidu osalemisega saavutatavat üldist lisaväärtust.

16)Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muu asjakohase poliitikaga.

17)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Jordaania suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid liidu välispoliitika kooskõlastamiseks ja selle järjepidevuse tagamiseks tegema makromajandusliku finantsabi andmisel tihedat koostööd.

18)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Jordaania pühendumist liiduga ühiste väärtuste edendamisele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, kestlikule arengule ja vaesuse vähendamisele, samuti tema pühendumist avatud, reeglitel põhineva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

19)Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Jordaania järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks tuleks liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsete eesmärkide abil suurendada Jordaanias riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustust ning soodustada struktuurireforme, mis on suunatud kestliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, töökohtade loomisele ja eelarve konsolideerimisele. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid korrapäraselt jälgima nii eeltingimuse täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

20)Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Jordaania võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muude õigusnormide rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks peaks komisjoni ja Jordaania ametiasutuste vahel sõlmitav laenuleping sisaldama sätteid, millega lubatakse Euroopa Pettustevastasel Ametil korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 12 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/966 13 sätetele ja vastavatele menetlustele, komisjonil ja kontrollikojal teha auditeid ning Euroopa Prokuratuuril kasutada oma pädevust seoses liidu makromajandusliku finantsabi andmisega selle kättesaadavuse ajal ja pärast seda.

21)Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu (kui eelarvepädevate institutsioonide) volitusi.

22)Liidu makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega. 

23)Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama abiga seotud asjade käigust ning edastama neile asjakohased dokumendid.

24)Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nende volituste kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011 14 .

25)Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Jordaania ametiasutustega selliste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Võttes arvesse asjaolu, et abil võib olla oluline mõju, on asjakohane kasutada määruses (EL) nr 182/2011 kindlaks määratud kontrollimenetlust. Pidades silmas Jordaaniale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning abi vähendamise, peatamise või tühistamise suhtes kohaldada kontrollimenetlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.Liit teeb Jordaaniale kättesaadavaks maksimaalselt 500 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi“), et toetada Jordaania majanduse stabiliseerimist ja põhjalikku reformikava. Abi aitab katta Jordaania maksebilansiga seotud vajadusi, mis on kindlaks määratud IMFi programmis.

2.Kogu liidu makromajanduslik finantsabi antakse Jordaaniale laenudena.

3.Komisjoni volitatakse liidu nimel laenama vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenama need edasi Jordaaniale.

4.Liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksmist korraldab komisjon kooskõlas IMFi ja Jordaania vahel sõlmitud lepingute või kokkulepetega ning ELi ja Jordaania assotsieerimislepingus sätestatud majandusreformide peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.

5.Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu makromajandusliku finantsabiga – sealhulgas abi väljamaksetega – seotud suundumustest ning esitab nendele institutsioonidele õigeaegselt asjakohased dokumendid.

6.Liidu makromajanduslik finantsabi tehakse kättesaadavaks kahe ja poole aasta jooksul alates artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisele järgnevast päevast.

7.Kui Jordaania rahastamisvajadus liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil algsete prognoosidega võrreldes olulisel määral väheneb, võtab komisjon vastu rakendusaktid, et vähendada antava abi summat või peatada või tühistada abi andmine. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 2

1.Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Jordaania järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise.

2.Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus jälgivad kõnealuse eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul.

3.Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL 15 .

Artikkel 3

1.Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Jordaania ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad majanduspoliitilised ja finantstingimused, milles on olulisel kohal struktuurireformid ja riigi rahanduse usaldusväärsus ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“), mis sisaldab nende tingimuste täitmise ajakava. Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 4 osutatud lepingute või kokkulepetega, sealhulgas Jordaanias IMFi toetusel rakendatavate makromajandusliku kohandamise ja struktuurireformi programmidega.

2.Lõikes 1 osutatud tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Jordaania riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustust, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamise puhul. Poliitikameetmete kavandamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ka turgude vastastikusel avamisel tehtud edusamme, eeskirjadepõhise ja õiglase kaubanduse arengut ning muid liidu välispoliitika prioriteete. Komisjon jälgib korrapäraselt kõnealuste eesmärkide saavutamise edenemist.

3.Liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 16 artiklile 223 laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Jordaania ametiasutused.

4.Komisjon kontrollib korrapäraselt, et artikli 4 lõikes 3 osutatud tingimused oleksid kogu aeg täidetud, sealhulgas seda, kas Jordaania majanduspoliitika vastab liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidele. Seejuures koordineerib komisjon oma tegevust põhjalikult IMFi ja Maailmapangaga ning vajaduse korral ka Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Artikkel 4

1.Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud, teeb komisjon liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks laenu kolme osamaksena. Iga osamakse suurus määratakse kindlaks artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis.

2.Liidu makromajandusliku finantsabiga seoses tehakse vajaduse korral eraldised vastavalt määrusele (EL) 2021/947.

3.Komisjon teeb osamaksete väljamaksmise otsuse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)artikli 2 lõikes 1 sätestatud eeltingimus;

b)sellise poliitilise programmi jätkuv ja rahuldav rakendamine, mis hõlmab tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mida toetab IMFi mitteennetav krediidikokkulepe,

c)vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rahuldav rakendamine.

Teine osamakse tehakse üldjuhul mitte varem kui kolme kuu möödumisel esimese osamakse tegemisest. Kolmas osamakse tehakse üldjuhul mitte varem kui kolme kuu möödumisel teise osamakse tegemisest.

4.Kui käesoleva artikli lõike 3 esimeses lõigus osutatud tingimused ei ole täidetud, peatab või tühistab komisjon ajutiselt liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksmise. Sel juhul teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu peatamise või lõpetamise põhjustest.

5.Liidu makromajanduslik finantsabi makstakse välja Jordaania keskpangale. Kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate tingimustega ja eeldusel, et täiendav rahastamisvajadus leiab kinnitust, võib Jordaania keskpank kanda liidu rahalised vahendid üle Jordaania rahandusministeeriumile kui lõplikule abisaajale.

Artikkel 5

1.Selleks et rahastada laenudena antavat liidu makromajanduslikku finantsabi, antakse komisjonile õigus laenata vajalikud rahalised vahendid liidu nimel kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 223.

2.Komisjon sõlmib Jordaaniaga laenulepingu artiklis 1 osutatud summa ulatuses. Laenulepingus sätestatakse laenudena antava makromajandusliku finantsabi kättesaadavuse periood ja üksikasjalikud tingimused, sealhulgas seoses sisekontrollisüsteemidega. Laenu antakse tingimustel, mis võimaldavad Jordaanial laenu tagasi maksta pika aja jooksul, sealhulgas nähakse ette võimalik ajapikendus. Laenu iga väljamakse maksimaalne tagasimakseperiood on 35 aastat alates väljamaksmise kuupäevast.

3.Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõigetes 1 ja 2 osutatud tehingute käigust.

Artikkel 6

1.Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 17 .

2.Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse eelarve otsese täitmise raames.

3.Komisjon korraldab enne liidu makromajandusliku finantsabi rakendamist tegevusanalüüsi, et kontrollida, kas Jordaania finantskord, haldusmenetlused ning sise- ja väliskontrollimehhanismid, mis on abi andmise seisukohast olulised, on usaldusväärsed.

Artikkel 7

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

1.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal, sealhulgas hinnangu otsuse rakendamise kohta. Aruandes:

a)analüüsitakse Jordaaniale antava liidu makromajandusliku finantsabi rakendamise edenemist;

b)hinnatakse Jordaania majanduse olukorda ja väljavaateid ning artikli 3 lõikes 1 osutatud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rakendamisel tehtud edusamme;

c)näidatakse ära seos vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste tingimuste, Jordaania jooksvate majandus- ja eelarvetulemuste ning liidu makromajandusliku finantsabi väljamakseid käsitlevate komisjoni otsuste vahel.

2.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 6 osutatud abiperioodi lõppu järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

 

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

X uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 18  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Kooskõlas finantsmäärusega kohaldatakse erisätteid pettuste ja õigusnormide muude rikkumiste ärahoidmiseks.1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

X Piiratud kestusega

–Kehtivusaeg on 2,5 aastat alates vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisest, nagu on sätestatud otsuse ettepaneku artikli 1 lõikes 4.

–Finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele ja maksete assigneeringutele avaldub 2027. aastal.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 19	EFTA riigid 20	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 21	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
	14.02.01.70 (naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ – ühise eraldisfondi eraldised [makromajandusliku finantsabi laenud – EAG])	Liigendatud	EI	EI	EI	EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse – ei kohaldata

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–X Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

6

Rubriik 6 – Naabrus ja maailm

DG ECFIN														Aasta		Aasta	Aasta			Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
														2024		2025	2026			2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida 14.02.01.70 (naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ – ühise eraldisfondi eraldised [makromajandusliku finantsabi laenud – EAG])										Kulukohustused			(1a)							45	45
										Maksed			(2a)							45	45
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
Eelarverida 14.20.03.01										Kulukohustused ja maksed			(3)							0,1	0,1
DG ECFIN assigneeringud KOKKU:										Kulukohustused			= 1a + 1b + 3							45,1	45,1
										Maksed			= 2a + 2b + 3							45,1	45,1
						Aasta			Aasta			Aasta						Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2025			2026			2027
Tegevusassigneeringud KOKKU		Kulukohustused		(4)								45						45
		Maksed		(5)								45						45
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU				(6)								0,1						0,1
RUBRIIGI 6 assigneeringud KOKKU		Mitmeaastase finantsraamistiku		= 4 + 6								45,1						45,1
kulukohustused		Maksed		= 5 + 6								45,1						45,1
							Aasta	Aasta			Aasta				Aasta				Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
							2024	2025			2026				2027
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused		(4)
	Maksed		(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)			(6)
Rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU	Mitmeaastase finantsraamistiku		= 4 + 6
kulukohustused  (vajalikud vahendid)	Maksed		= 5 + 6

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik		7	„Halduskulud“
DG: <…….>						Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024	2025	2026	2027
 Personalikulud
 Muud halduskulud
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud
DG: <…….>						Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024	2025	2026	2027
 Personalikulud
 Muud halduskulud
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU				(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

					Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
					2024		2025		2026		2027
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU			Mitmeaastase finantsraamistiku
kulukohustused			Maksed
				Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
				2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)								45		45
	Maksed	(5)								45		45
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)								0,1		0,1
RUBRIIGI 6 assigneeringud KOKKU	Mitmeaastase finantsraamistiku	= 4 + 6								45,1		45,1
kulukohustused	Maksed	= 5 + 6								45,1		45,1

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid 

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

KOKKU

Väljundi liik 22

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 23 …

- Väljund 1

Välistegevuse tagatise eraldised

1

45

1

45,1

- Väljund 2

Järelhindamine

1

0,1

1

0,1

Erieesmärk nr 1 kokku

2

45,1

2

45,1

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

2

45,1

2

45,1

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–XEttepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

–X    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta	Aasta	Aasta
		2025	2026	2027
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0
Haldustoetuse eelarverida  [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0
KOKKU		0	0	0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

	Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist	Erakorraline lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad	4		ei kohaldata
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–X    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–X    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

 
3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 24
		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Artikkel ….

4.Digimõõde

Ei kohaldata selle poliitikaalgatuse suhtes.

4,1.Diginõuded

Ei kohaldata

4,2.Andmed

Ei kohaldata

4.3.Digilahendused

Ei kohaldata

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

Ei kohaldata

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    Võlg koos sotsiaalkindlustuskorporatsiooni osalustega ulatus 114,7 %ni SKPst.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2025. aasta otsus (EL) 2025/793 täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (ELT L, 2025/793, 22.4.2025, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dec/2025/793/oj  ).

(3)    EÜT L 129, 15.5.2002, lk 3–176. (http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2002/357(1)/oj)

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta otsus (EL) 2016/2371 täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (ELT L 352, 23.12.2016, lk 18, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2016/2371/oj).

(5)    Hindamise viisid läbi väliskonsultandid ja see viidi lõpule 2025. aasta mais. Järelhindamise tulemused avaldatakse koos komisjoni talituste töödokumendiga eeldatavasti 2025. aasta teisel poolel.

(6)    Järelhindamine: makromajandusliku finantsabi programmid lõunanaabruse riikidele Tuneesia ja Jordaania (2016–2019), september 2021, kättesaadav aadressil: https://commission.europa.eu/about-european-commission/departments-and-executive-agencies/economic-and-financial-affairs/evaluation-reports-economic-and-financial-affairs-policies-and-spending-activities/joint-ex-post-evaluation-macro-financial-assistance-mfa-operations-tunisia-and_en

(7)    ELT L 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

(8)    Euroopa Parlamendi ... seisukoht ja nõukogu ... otsus.

(9)    EÜT L 129, 15.5.2002, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2002/357(1)/oj .

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2025. aasta otsus (EL) 2025/793 täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (ELT L, 2025/793, 22.4.2025, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dec/2025/793/oj  ).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 ( ELT L 209, 14.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/947/o).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj).

(13)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

(15)    Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2010/427/oj).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj , ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

(17)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(18)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(19)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(20)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(21)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(22)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(23)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.