(1)

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 15 kohaselt peab komisjon kehtestama ökodisaini nõuded energiamõjuga toodetele, mille müügi- ja kaubandusmaht liidus on märkimisväärne ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik konstruktsiooni muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt vähendada.

(2)

Ökodisaini ja energiamärgistuse 2022.–2024. aasta tööplaanis, (2) mille koostas komisjon direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2022–2024 kindlaks määratud ökodisaini ja energiamärgistuse raamistiku tähtsaimad töösuunad. Välistoiteallikad on üks tähtsamatest tooterühmadest, mis on loetletud ökodisaini ja energiamärgistuse tööplaanis aastateks 2022–2024.

(3)

Ökodisaini ja energiamärgistuse 2022.–2024. aasta tööplaanis ette nähtud meetmete abil on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik hoida aastas lõppenergiat kokku üle 170 TWh. See vastab kasvuhoonegaaside heite vähendamisele 2030. aastaks ligikaudu 24 miljoni tonni võrra aastas.

(4)

Komisjoni määrusega (EL) 2019/1782 (3) kehtestati välistoiteallikate ökodisaini nõuded. Selle artikli 7 kohaselt peab komisjon kõnealuse määruse läbi vaatama, et võtta arvesse tehnika arengut.

(5)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1781 (4) artikli 79 lõike 1 punkti a alapunktile i viiakse määruse (EL) 2019/1782 läbivaatamine lõpule direktiivi 2009/125/EÜ raamistiku alusel.

(6)

Komisjon korraldas läbivaatamise ning analüüsis välistoiteallikate tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Läbivaatamine toimus tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avalikustati ja esitati direktiivi 2009/125/EÜ artikli 18 alusel asutatud nõuandefoorumile.

(7)

Läbivaatamine kinnitab, et välistoiteallikate müük jätkub eeldatavasti suures mahus. Välistoiteallikatega seotud keskkonnaaspektid, mis loetakse direktiivi 2009/125/EÜ artikli 15 kohaldamisel oluliseks, on energiatarbimine kasutusetapis, jäätmete teke olelusringi lõpus ning õhkuheide tootmis- ja kasutusetapis.

(8)

Määruse (EL) 2019/1782 kohaldamisalasse kuuluvate välistoiteallikate aastane energia kogutarbimine oli liidus 2020. aastal hinnanguliselt 69 PJ (petadžauli). Praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumi korral peaks kõnealune energiatarbimine tulenevalt välistoiteallikate arvu kasvust suurenema 2030. aastaks tasemele 75 PJ aastas ja 2040. aastaks tasemele 84 PJ aastas.

(9)

Liidu ringmajanduse tegevuskavas (5) ning ökodisaini ja energiamärgistuse tööplaanis aastateks 2022–2024 rõhutatakse, kui oluline on kasutada ökodisaini raamistikku, et toetada üleminekut ressursitõhusamale ringmajandusele. Hinnangu kohaselt vähendab välistoiteallikate kasutusiga asjaolu, et nende toitel töötavate lõppkasutustoodete kasutusiga on välistoiteallikate omast lühem. Seega tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased nõuded, mis aitavad saavutada ringmajanduse eesmärke, eelkõige muutes võimalikult paljud ühe või mitme eraldi tarbijale mõeldud tootega kasutatavad välistoiteallikad koostalitlevaks.

(10)

Põhjenduses 5 osutatud läbivaatamisel tehti kindlaks, et välistoiteallikate tööseisundi energiatõhusus erineb ligikaudu 5 protsendipunkti vahemikus. Samuti varieerub energiatõhusus 10 % koormuse juures. Need erinevused tähendavad seda, et energiatõhususe miinimumkünnist võiks tõsta ja et võiks kehtestada minimaalse energiatõhususe nõude 10 % koormuse juures, võttes arvesse olelusringi kulu. Kui kehtivaid ökodisaininõudeid ajakohastataks, nii et turult kõrvaldataks väikese energiatõhususega välistoiteallikad, võiks 2035. aastaks saavutatav elektrienergia sääst olla ligikaudu 0,7 TWh aastas.

(11)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse on asjakohane lisada juhtmevabad laadijad, juhtmevabad laadimisalused ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1542 (6) määratletud üldkasutatavate kantavate akude laadijaid, et nende toiteallikana kasutatav komponent oleks tavaliselt väline ning seega kuuluks tõhususe ja koostalitlusvõime nõuete kohaldamisalasse. Juhtmevabade laadijate ja juhtmevabade laadimisaluste suhtes tuleks ka kohaldada ooteseisundi energiatarbimise piiranguid. Lisaks tuleks kohaldada ökodisaininõudeid USB Type-C kaablite suhtes, tagamaks, et nende energiakadu jääb asjakohaste USB-standarditega kehtestatud piiridesse ja et nende pistikühendustele tehakse märge, mis teavitab tarbijaid maksimaalsest toetatavast võimsusest.

(12)

Välistoiteallikate määratlus ei tohiks enam piirduda ainult nende seadmetega, mille väljundvõimsus on alla 250 W ja mida kasutatakse vaid väheste kodumasinate ja kontoriseadmete puhul. See tuleks viia kooskõlla rahvusvaheliste standardite ja eeskirjadega, laiendades määruse kohaldamisala näiteks seoses välistoiteallikatega, mis tagavad toite suuremale valikule, sealhulgas suurema võimsusega kodumasinatele ja kontoriseadmetele. Samuti tuleks määratluses selgitada, et eraldiseisvate toodetena müüdavate välistoiteallikate suhtes kohaldatakse ökodisaininõudeid.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL (7) kohaselt tuleb teatavatesse kategooriatesse kuuluvate raadioseadmete, sealhulgas nutitelefonide, tahvelarvutite ja sülearvutite puhul kasutada ühtset, USB Type-C laadimispistikupesa. See tähendab, et nende toodete toiteks kasutatavast välistoiteallikast saab de facto USB Type-C välistoiteallikas. Koostalitlusvõime maksimeerimiseks on asjakohane kehtestada otsene ja selge nõue selle muutuse toetamiseks ning samuti laiendada selle nõude kohaldamisala välistoiteallikatele, mille toitel töötab rohkem tooteid kui need, mis on hõlmatud direktiiviga 2014/53/EL.

(14)

Teave asjakohase koostalitlusvõime spetsifikatsiooni kohta tuleks esitada ühtse laadija logo kasutades. Logo tuleks panna vastavale välistoiteallikale, et tarbija teaks, et see on koostalitlev ja et sama välistoiteallikat saab kasutada mitme eri seadmega või sama seadme eri tootepõlvkondade puhul. Sellega vähendataks vajaminevate välistoiteallikate arvu ja hõlbustataks nende asendamist, parandades seeläbi toote keskkonnaaspekte. Välistoiteallikate ühtse laadija logo peaks täiendama direktiivi 2014/53/EL kohaselt elektritoitel töötavate toodete puhul nõutavat märgist, mis annab lõppkasutajale vajaliku teabe sobiva välistoiteallika valimiseks.

(15)

Koostalitlevate välistoiteallikate väljundliideste juures peaks olema toetatavat maksimumvõimsust tähistav märgis ning need ei tohiks olla varustatud jäikühendusega USB Type-C kaablitega, et välistoiteallikat ei peaks kaablikahjustuse tõttu enneaegselt ära viskama.

(16)

Telekommunikatsioonirakendustes, näiteks juhtmevabade ruuterite puhul kasutatavad välistoiteallikad on tavaliselt projekteeritud nii, et neil oleks tugev ülepingekaitse, mis peaks võimaldama neil toimida ka näiteks pikselöögi järel. Koostalitlevatel välistoiteallikal peaks olema selline kaitse, et neid saaks kasutada selliste rakendustega ja et tagada üldiselt parem vastupanuvõime ülepinge olukorras.

(17)

Teatavad välistoiteallikad tuleks käesoleva määruse koostalitlusvõime aspektide nõuete kohaldamisalast eelkõige ohutusega seotud põhjustel välja jätta, kui kehtestatud on valdkondlikel õigusaktidel põhinevad erinõuded (näiteks märjas keskkonnas kasutatavad välistoiteallikad, muude erinõuete kohaldamisalasse kuuluvad tooted, näiteks mänguasjad, ja välistoiteallikad, mida käitatakse eritingimustes, näiteks elektrostaatilise lahenduse kõrge taseme juures). Lisaks tuleks koostalitlusvõime nõuete kohaldamisalast välja jätta tooted, mis paigaldatakse jäädavalt kindlasse kohta hoones, näiteks elektrirulood, juhtmevaba interneti pääsupunktid lagedel või seintel või seinale paigaldatavad juhtpaneelid, tulenevalt nende toitekaablite paigaldamisega seotud võimalikest piirangutest.

(18)

Ökodisaini raamistikku käsitlevate õigusaktide kohaldamisalast jäävad välja tooted, mis on funktsionaalselt integreeritud ja loodud kasutamiseks üksnes inimeste või kaupade veoks ette nähtud transpordivahenditega. Seega on asjakohane sõnaselgelt märkida, et käesolevas määruses sätestatud ökodisaininõudeid ei tuleks kohaldada nende välistoiteallikate suhtes, mis on loodud kasutamiseks üksnes inimeste ja kaupade veoks ette nähtud transpordivahenditega. Käesolevat määrust määruse (EL) 2024/1781 raamistiku alusel läbi vaadates tuleks siiski hinnata, kas oleks asjakohane kehtestada nõuded ka nende välistoiteallikate suhtes, mida kasutatakse kergtranspordivahenditega, nagu elektrijalgrattad ja elektritõukerattad.

(19)

Asjakohaste tootenäitajate mõõtmiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neid meetodeid tuleks ajakohastada, võttes arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas võimaluse korral harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (8) I lisas.

(20)

Välistoiteallikad muutuvad üha keerukamaks, eelkõige seoses adaptiivsete seadmetega, millel on üks mitme pingega pistikliides, ja seadmetega, millel on mitu sellist pistikliidest. Katsemenetlusi tuleks vastavalt ajakohastada ja need tuleks viia kooskõlla rahvusvaheliste parimate meetoditega, eelkõige ja võimaluste piires Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeeriumi katsemenetlusega, mis on sätestatud föderaaleeskirjade koodeksi 10. jaotise II peatüki D alapeatüki 430. osa B alajao Z liites (87 FR 51221), nimelt selle 19. augustil 2022 kehtinud versioonis. Seega tuleks kõnealune katsemenetlus hõlmata käesolevasse määrusesse ajutise katsemeetodina, mida kasutatakse seni, kuni muutuvad kättesaadavaks vastavad harmoneeritud standardid.

(21)

USB Type-C välistoiteallikad on koostalitlevad ja neid saab kasutada erinevate omadustega USB-kaablitega, mis mõjutavad nende üldist energiatõhusust erineval määral. Seega on oluline tagada nende välistoiteallikate jaoks võrdsed tingimused ja kaaluda selleks kindlaksmääratud näitajatega standarditud ja üldkasutatava katsekaabli kasutamist. Kui ilma kaablita tehtud katsete tulemuste suhtes kohaldatakse parandustegurit, kaob vajadus kasutada katses sellist USB-kaablit füüsiliselt ja seega väheneb mõõtemääramatus.

(22)

Selleks et tagada kasutajale usaldusväärne teave ja et mitte mõjutada elektritoitel töötava tarbijale mõeldud toote toimimist, peaks välistoiteallikas suutma tööseisundis pidevalt tagada kindlaksmääratud nimiväljundvoolu, ilma et vastav nimiväljundpinge märkimisväärselt langeks.

(23)

Teatavad välistoiteallikad, mida nimetatakse dünaamilisteks toiteallikateks, võivad olla konstrueeritud nii, et need suudavad tagada maksimumvõimsuse ainult lühikeseks ajaks, nii umbes mõneks minutiks, millele järgneb väiksem pidevvõimsus, mida nimetatakse ka tagatud võimsuseks. Selliseid välistoiteallikaid tuleks katsetada tingimustel, mis põhinevad ainult tagatud võimsusel, ning teabenõuete puhul tuleks viidata tagatud võimsusele, eriti kuna välistoiteallikat võidakse kasutada ka pidevalt.

(24)

Koostalitlusvõime nõuete puhul tuleks arvesse võtta väljakujunenud tööstustavasid ja terminoloogiat, mida kasutatakse järgmistes standardikogumites: USB-PD Specification, USB Cable and Connector Specification, ITU-T Recommendations K.21 and K.44, EN IEC 55035, IEC 60335-1, IEC 61140 ja EN 50160.

(25)

Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 lõikega 2 tuleks käesolevas määruses täpsustada kohaldatavaid vastavushindamise menetlusi.

(26)

Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad, importijad või volitatud esindajad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ka teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(27)

Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 3. osa punktiga 2 tuleks kindlaks teha parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed, et teha teave käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete olelusringi keskkonnatoime kohta laialdaselt ja kergesti kättesaadavaks.

(28)

Käesolev määrus tuleks läbi vaadata, et hinnata selle sätete asjakohasust ja tulemuslikkust määruse eesmärkide saavutamisel. Läbivaatamine tuleks teha pärast piisava aja möödumist, et kõik sätted oleksid rakendatud ja turule mõju avaldanud, võttes samal ajal arvesse asjaomase tehnoloogia arengut.

(29)

Määrus (EL) 2019/1782 tuleks tunnistada alates 14. detsembrist 2028 kehtetuks, välja arvatud selle I, II ja III lisa, mida tuleks kohaldada edasi viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. See võimaldab ajutiselt turule lasta asendusvälistoiteallika, mis võimaldab jätkata enne käesoleva määruse kohaldamise algust turule lastud elektritoitel seadme kasutamist. Asendusvälistoiteallikas peaks sellisel juhul vastama ökodisaininõuetele, mida kohaldati algse välistoiteallika turule laskmise ajal. Lisaks peaks tehnoloogilist uudsust silmas pidades olema kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast võimalik lasta turule laiendatud võimsusvahemikuga üle 100 W USB-PD välistoiteallikaid, mis vastavad käesoleva määruse energiatõhususe nõuete asemel määruse (EL) 2019/1782 energiatõhususe nõuetele.

(30)

Selleks et võimaldada käesoleva määruse meetmete varasemat rakendamist ja vähendada varajaste kasutuselevõtjate halduskoormust, tuleks käesoleva määruse nõuetele vastav ning pärast selle jõustumise kuupäeva ja enne selle kohaldamise algust turule lastud välistoiteallikad lugeda automaatselt määrusele (EL) 2019/1782 vastavaks.

(31)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

1)

„välistoiteallikas“ – toode, mis ei ole akulaadija ega juhtmevaba laadija ning vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

2)

„aku“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud aku;

3)

„akulaadija“ – tarbijale mõeldud toode, mida kasutatakse peamiselt tarbijale mõeldud toodete akude laadimiseks ja mis sisaldab eraldi vooluahelaid laadimisvoolu ja -pinge reguleerimiseks;

4)

„üldkasutatav kantav aku“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 10 määratletud tüüpi aku;

5)

„juhtmevaba laadija“ – tarbijale mõeldud toode, mis vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

6)

„juhtmevaba laadimisalus“ – tarbijale mõeldud toode, mis vastab punkti 5 alapunktides a, c, d ja e sätestatud kriteeriumidele ja millega samasse korpusesse ei ole integreeritud toiteallikat;

7)

„USB Type-C kaabel“ – kaablikoost, mille mõlemas otsas on USB Type-C pistikud ja valatud ümbrised ning mille võimsus on kas 60 W või 240 W ning mis vastab USB 3.0 Promoter Groupi ja Universal Serial Bus Implementers Forumi (edaspidi „USB-IF“) välja antud spetsifikaadi „Universal Serial Bus Type-C® Cable and Connector Specification, Release 2.4, October 2024“ nõuetele;

8)

„USB Type-C pistik“ – pistik, mis vastab USB 3.0 Promoter Groupi ja USB-IFi välja antud spetsifikaadi „Universal Serial Bus Type-C® Cable and Connector Specification, Release 2.4, October 2024“ nõuetele;

9)

„väikse valgusvooga valgusallika eraldiseisev talitlusseadis“ – määruse (EL) 2019/2020 artikli 2 esimese lõigu punktis 3 määratletud eraldiseisev talitlusseadis, mille valgusallikas ei vasta sama lõigu punkti 1 alapunktis c sätestatud nõudele ja selle valgusvoog on väiksem kui 60 luumenit;

10)

„avalik elektrivõrk“ – standardne ELi elektrivarustusvõrk, nagu on sätestatud standardis EN 50160:2022 „Voltage characteristics of electricity supplied by public electricity networks“ („Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused“);

11)

„väljund“ – välistoiteallika füüsiline väljundpesa, mille kaudu edastatakse sellega ühendatud tarvitile elektrienergiat või andmeid;

12)

„toiteväljund“ – välistoiteallika väljundpesa, millega saab ühendada tarviti ja millest saab võtta toidet, erinevalt signaaliühendusest, mida kasutatakse andmeedastuseks andmeväljundi kaudu;

13)

„tarbijale mõeldud toode“ – toode, mis töötab või on ette nähtud töötama elektrienergial ja mis lastakse turule, sealhulgas teenuse osutamise käigus, ning mis on mõeldud tarbijatele või mida tarbijad mõistlikult eeldatavates tingimustes tõenäoliselt kasutavad ka siis, kui see ei ole neile mõeldud;

14)

„jäikühendusega kaabel“ – kaabel, mis on otse, ilma vaheühendusi kasutamata toote külge kinnitatud ja mis ei ole konstrueeritud lõppkasutaja poolt eemaldatavaks ja mille eemaldamist lõppkasutaja poolt pole ette nähtud;

15)

„nimiväljundpinge“ – välistoiteallika väljundpinge, mis on esitatud välistoiteallika andmesildil vastavalt käesoleva määruse II lisa punkti 5 alapunktile a, või mis on esitatud sama lisa punkti 5 alapunkti g tabelis 7 „Tooteteave“;

16)

„tööseisund“ – seisund, mille puhul välistoiteallika sisend on ühendatud avalikku elektrivõrku ja toiteväljund on ühendatud töötava esmatarvitiga;

17)

„pistikliides“ – välistoiteallika füüsiline, elektriline ja digitaalne liides elektrienergia tarnimiseks ning andme- ja juhtimissignaalide vahetamiseks pistikupesa kaudu ning millel on üks vastav toiteväljund;

18)

„nimiväljundvõimsus“ (Pväljund) – välistoiteallika väljundvõimsus, mis on esitatud välistoiteallika andmesildil vastavalt käesoleva määruse II lisa punkti 5 alapunktile a, või mis on esitatud sama lisa punkti 5 alapunkti g tabelis 7 „Tooteteave“;

19)

„madalpinge välistoiteallikas“ – välistoiteallikas, mille nimiväljundpinge on alla 6 V ja nimiväljundvool on vähemalt 550 mA;

20)

„mudelitähis“ – kood, mis on tavaliselt tähtnumbriline ja mis eristab konkreetset tootemudelit muudest sama kaubamärgiga või sama tootja, importija või volitatud esindaja nimega mudelitest;

21)

„adaptiivne välistoiteallikas“ – vahelduvvoolu-alalisvoolu-välistoiteallikas, mis saab tööseisundis olles muuta väljundpinget ühes oma pistikliideses, mida nimetatakse adaptiivseks pistikliideseks, tuginedes kehtestatud digitaalsele sideprotokollile lõppkasutusrakendusega, ilma et kasutaja selleks midagi tegema peaks;

22)

„nimiväljundvool“ – välistoiteallika väljundvool, nagu on esitatud käesoleva määruse II lisa punkti 5 alapunkti g tabelis 7 „Tooteteave“;

23)

„tööseisundi energiatõhusus“ – tööseisundis välistoiteallika toodetud energia ja selle tootmiseks kulunud sisendenergia suhe;

24)

„pistikupesa“ – välistoiteallika komponent avausega väljapoole, mis võimaldab sellesse väljastpoolt paigaldada pistiku, ning mis tagab elektromehaanilise ühenduse pistiku ja välistoiteallika vahel;

25)

„suurim summaarne väljundvõimsus“ – suurim võimsus, mida on võimalik tarnida välistoiteallika toiteväljundite mis tahes kombinatsiooni või alarühma puhul nende väljundite samaaegse käitamise korral;

26)

„USB kiirlaadimis toiteliides (USB-PD liides)“ – adaptiivse välistoiteallika liides, mis vastab USB 3.0 Promoter Groupi ja USB-IFi välja antud spetsifikaatide „Universal Serial Bus Power Delivery Specification, Revision 3.2, Version 1.1, 2024-10“ ja „Universal Serial Bus Type-C® Cable and Connector Specification, Release 2.4, October 2024“ nõuetele;

27)

„ühepinge välistoiteallikas“ – välistoiteallikas, mis on võimeline muundama vahelduvvoolu korraga ainult üheks väljundpingeks, mida kantakse üle ühe või mitme toiteväljundi kaudu;

28)

„esitatud väärtused“ – väärtused, mille esitab tootja, importija või volitatud esindaja artikli 4 kohaselt esitatud, arvutatud või mõõdetud tehniliste näitajate kohta, et liikmesriigi ametiasutused saaksid kontrollida nende vastavust;

29)

„ühtse laadija logo“ – logo, mis vastab käesoleva määruse III lisas sätestatud nõuetele;

30)

„asendusvälistoiteallikas“ – välistoiteallikas, mis ei ole koostalitlev välistoiteallikas ja mis on ette nähtud üksnes sellise välistoiteallika asendamiseks, mis on turule lastud enne 14. detsember 2028.

a)

määruse kohaldamisala ja eelkõige koostalitlusvõime nõuete kohaldamisala;

b)

koostalitlusvõime nõuded, pidades silmas adaptiivsete toiteallikate arengut;

c)

ühtse laadija logo kasutamine ja selle tulemuslikkus;

d)

energiatõhususe nõuete piirnormid;

e)

lubatud hälbed voolutugevuse kindlaksmääramisel;

f)

täiendavate tõhususnõuete asjakohasus, võttes arvesse võimsusteguri korrigeerimist;

g)

tehnilist teavet sisaldava välistoiteallikate andmebaasi loomise asjakohasus;

h)

tööseisundi energiatõhususe nõude asjakohasus juhtmevabade laadijate ja juhtmevabade laadimisaluste puhul;

i)

kas osade kokkusobivus on välistoiteallikate, juhtmevabade laadijate või juhtmevabade laadimisaluste puhul probleem;

j)

ressursitõhususe nõuete, näiteks parandatavuse, osadeks võetavuse või ringlussevõetavuse nõude asjakohasus;

k)

kriitiliste toorainetega seotud täiendavate teabenõuete asjakohasus;

l)

vastupidavus- ja töökindlusnõuete asjakohasus, võttes arvesse näiteks kasutusiga ja keskmist tõrketut töövältust.