Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2320/89,

28. juuli 1989,

tootmistoetuskavakõlblike siirupis ja omas mahlas säilitatavate virsikute kvaliteedi miinimumnõuete kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse puu- ja köögiviljatooteturu ühist korraldust käsitlevat nõukogu 24. veebruari 1986. aasta määrust (EMÜ) nr 426/86 [1], viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1125/89 [2], eriti selle artikli 6 lõiget 4,

ning arvestades, et:

määruse (EMÜ) nr 426/86 artikli 2 lõikes 1 nähakse ette teatavate kaupade tootmistoetuskava; mainitud määruse artikli 6 lõike 1 punktis b on ette nähtud, et tootmistoetust makstakse ainult nende toodete korral, mis vastavad edaspidi kehtestatavatele kvaliteedi miinimumnõuetele;

nende kvaliteedi miinimumnõuete eesmärk on vältida selliste toodete tootmist, mille suhtes puudub nõudmine või mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi; need kvaliteedinõuded peavad põhinema headel tootmistavadel;

komisjoni määrusega (EMÜ) nr 1290/85 [3] on kehtestatud siirupis säilitatavate virsikute kvaliteedi miinimumnormid; selle määruse sätteid tuleb kohandada nii, et arvesse võtta toetuskava laiendamist ka omas mahlas säilitatavatele virsikutele, nagu on ette nähtud eespool mainitud nõukogu määruses (EMÜ) nr 1125/89; selguse huvides tuleb kvaliteedile esitatavad kohandatud miinimumnõuded sätestada uuesti;

käesolevas määruses kehtestatud kvaliteedinõuded kujutavad endast täiendavaid rakenduseeskirju lisaks 5. juuni 1984. aasta määruse (EMÜ) nr 1599/84 [4] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2260/89 [5]) sätetele, millega nähakse ette puu- ja köögiviljatoodete tootmistoetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad;

käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas puu- ja köögiviljatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kehtestatakse kvaliteedi miinimumnõuded, millele peavad vastama siirupis ja/või omas mahlas säilitatavad virsikud, nagu on määratletud määruse (EMÜ) nr 1599/84 artiklis 1, et nende suhtes saaks rakendada määruse (EMÜ) nr 426/86 artiklis 2 ettenähtud tootmistoetust.

Artikkel 2

Siirupis ja/või omas mahlas säilitatavate virsikutena võib kasutada ainult liigi Prunus persica L. sortide, välja arvatud nektariinid, vilju. Toormaterjal peab olema värske, terve, puhas ja töötlemiskõlblik.

Siirupis ja/või omas mahlas säilitatavate virsikutena võib kasutada ka eelnevalt jahutatud toormaterjali.

Artikkel 3

1. Siirupis ja/või omas mahlas säilitatavate virsikute puhul tuleb valida üks lõikes 2 määratletud tootekujudest.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi tootekuju määratlusi:

a) terved viljad — terved luuseemnega viljad;

b) poolitatud viljad — väljavõetud luuseemnega pikuti kaheks umbes võrdseks osaks lõigatud viljad;

c) neljandikviljad — väljavõetud luuseemnega neljaks umbes võrdseks osaks lõigatud viljad;

d) lõigud — väljavõetud luuseemnega enam kui neljaks segmendiks lõigatud viljad;

e) kuubikud — väljavõetud luuseemnega kuubikuteks lõigatud viljad.

3. Igas mahutis võivad siirupis ja/või omas mahlas säilitatavad virsikud olla ainult ühel tootekujul ning terved viljad või nende tükid peavad olema üldiselt ühesuurused. Mahutis ei tohi olla teiste sortide vilju.

4. Siirupis säilitatavad virsikud peavad olema sordiomast värvi. Kui luuseemne õnarus või selle ümbrus muudab konserveerimisel pisut värvi, loetakse värvus siiski sordiomaseks.

Siirupis ja/või omas mahlas säilitatavate virsikute mahutites ei tohi olla roheliste osadega vilju või viljatükke.

5. Siirupis ja/või omas mahlas säilitatavad virsikud peavad olema kõrvaliste mittetaimsete lisanditeta, võõra maitse ja lõhnata. Viljad peavad olema mahlakad ning võivad pehmuselt erineda, kuid ei tohi olla liiga pehmed ega liiga kõvad.

6. Siirupis säilitatavad virsikud ei tohi üldiselt sisaldada:

a) kõrvalisi taimseid lisandeid;

b) koort;

c) plekilisi vilju.

Terved, poolitatud ja neljandikviljad peavad olema ka mehaaniliste vigastusteta.

Artikkel 4

1. Mahutis olevaid vilju või nende tükke peetakse ühesuurusteks, kui suurima vilja või viljatüki kaal ei ületa väikseimat kaalu üle kahe korra.

Kui mahutis on üle 20 vilja või viljatüki, võib ühe vilja või viljatüki jätta arvesse võtmata. Suurima ja väikseima vilja või viljatüki kindlakstegemisel vigastatud vilju või viljatükke arvesse ei võeta.

2. Artikli 3 lõike 4 kohaldamisel peetakse sordiomaseks järgmisi värve:

- kollane, kaasa arvatud varieteedid põhivärvusega kahvatukollasest intensiivse punakasoranžini,

- valge, kaasa arvatud varieteedid põhivärvusega valgest kollakasvalgeni.

3. Siirupis ja/või omas mahlas säilitatavaid virsikuid peetakse vastavaks artikli 3 lõike 6 nõuetele, kui kõrvalekalded normist jäävad järgmistesse piiridesse:

| Tootekuju |

Terved, poolitatud ja neljandikviljad | Muud |

Luuseemneid või nende osi | 2 luuseemet | 2 luuseemet |

Plekilisi | 10 % üldarvust | 1500 grammi |

Mehaaniliste vigastustega | 5 % üldarvust | ei kohaldata |

Koort | üldpindalaga 150 cm2 | üldpindalaga 150 cm2 |

Kõrvalisi taimseid lisandeid | 20 tükki | 20 tükki |

Kui lubatud kõrvalekalle on esitatud teistsugustes ühikutes kui protsent koguarvust, käib see vedelikuta viljade puhaskaalu 10 kilogrammi kohta.

Siirupis ja/või oma mahlas säilitatavate tervete virsikute korral ei peeta luuseemnete olemasolu toote puuduseks.

4. Lõike 3 kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) luuseemned ja nende osad — terved luuseemned ja nende kõvad teravad killud.

Teravate tippude ja servadeta luuseemnekildusid, mille suurim mõõde on alla 5 mm, ei arvestata. Luuseemnekildu peetakse luuseemnega samaväärseks, kui:

- see on suurem kui pool luuseemet, või

- kokku on leitud kolm luuseemnekildu;

b) plekiline vili või viljatükk — vili või viljatükk, mille pinnal on muutunud värvusega kohti või plekke, eeskätt muljumiskohti, kärnasid ja tumenemisi, mis erinevad selgesti üldisest värvusest ja võivad ulatuda viljalihasse;

c) mehaaniliselt vigastatud vili või viljatükk — vili või viljatükk, mis on jagatud mitmeks osaks, kusjuures kõiki neid osi, mis kokkupanduna moodustavad tervikliku vilja või viljatüki, käsitletakse ühe vigastatud viljana või viljatükina; samuti viljad või viljatükid, mida on liigse koorimisega pinnalt oluliselt vigastatud, nii et nende välimus on rikutud. Vilju, mis on poolitatud teisiti kui pikisuunas, loetakse samuti mehaaniliselt vigastatud viljadeks;

d) koor — nii virsiku viljalihale kinnitunud kui ka sellest eraldatud ja tootega samasse mahutisse jäänud koor.

e) kõrvalised taimsed lisandid — taimsed lisandid, mis ei ole viljaga seotud või kinnituvad värskele viljale ja eemaldatakse töötlemisel, eeskätt varred, lehed ja nende tükid. Kõrvaliste lisandite hulka ei arvata siiski koort, luuseemneid ja luuseemnetükke.

Artikkel 5

1. Virsikud, siirup ja/või virsikumahl peavad täitma vähemalt 90 % mahuti veemahutavusest.

2. Vedelikuta viljade netomass grammides peab moodustama mahutisse mahtuva vee massist keskmiselt vähemalt järgmise protsendi:

Tootekuju | Mahuti nominaalse veemahutavusega |

425 ml või enam | alla 425 ml |

Terved viljad | 52 | 50 |

Poolitatud viljad | 55 | 50 |

Neljandikviljad | 58 | 50 |

Lõigud | 58 | 50 |

Kuubikud | 58 | 55 |

3. Kui siirupis ja/või omas mahlas säilitatavad virsikud on pandud klaasmahutisse, tuleb enne lõigetes 1 ning 2 mainitud protsentide arvutamist lahutada mahuti mahutavusest 20 ml.

4. Igale mahutile tuleb kanda märgis, mille järgi võib kindlaks teha valmistamise kuupäeva ja töötleja. Pädev asutus liikmesriigis, kus toode on valmistatud, peab kinnitama kõnesolevad märgised, mis võivad olla kodeeritud; pädev asutus võib märgistamise kohta vastu võtta lisasätteid.

Artikkel 6

Töötleja peab töötlemise kestel iga päev ja teatavate kindlate ajavahemike tagant kontrollima, kas siirupis ja/või omas mahlas säilitatavad virsikud vastavad tootmistoetuse saamise tingimustele. Kontrollimise tulemused talletatakse.

Artikkel 7

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1290/85.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 1989.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuli 1989

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Ray Mac Sharry

[1] EÜT L 49, 27.2.1986, lk 1.

[2] EÜT L 118, 29.4.1989, lk 29.

[3] EÜT L 133, 22.5.1985, lk 8.

[4] EÜT L 152, 8.6.1984, lk 16.

[5] EÜT L 216, 27.7.1989, lk 46.

--------------------------------------------------