<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-46/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0046</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:706">EU:C:2019:706</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>10</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>10</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20190911">11.9.2019</DATE> – Kohtuasi C‑46/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Caseificio Sociale San Rocco jt</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20190911">11. september 2019</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: itaalia.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Piima- ja piimatoodete sektor</KEYWORD><KEYWORD>Kvoodid</KEYWORD><KEYWORD>Lisamaks</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EMÜ) nr 3950/92</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 2</KEYWORD><KEYWORD>Maksu kogumine ostja poolt</KEYWORD><KEYWORD>Tootja individuaalset kvooti ületavad tarned</KEYWORD><KEYWORD>Piima hind</KEYWORD><KEYWORD>Kinnipidamise kohustus</KEYWORD><KEYWORD>Ülemäära kogutud maksu tagasimaksmine</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 1392/2001</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 9</KEYWORD><KEYWORD>Ostja</KEYWORD><KEYWORD>Lisamaksu kogumise kohustuse täitmata jätmine</KEYWORD><KEYWORD>Tootjad</KEYWORD><KEYWORD>Igakuiste maksete tegemise kohustuse täitmata jätmine</KEYWORD><KEYWORD>Õiguspärase ootuse kaitse</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑46/18,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) <DATE ISO="20171121">21. novembri 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20180125">25. jaanuaril 2018</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Caseificio Sociale San Rocco Soc. coop. arl,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">S.s. Franco e Maurizio Artuso,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Sebastiano Bolzon,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Claudio Matteazzi,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Roberto Tellatin</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura (AGEA),</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Regione Veneto,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja president A. Arabadjiev, kohtunikud L. Bay Larsen (ettekandja) ja C. Vajda,</P><P>kohtujurist: M. Bobek,</P><P>kohtusekretär: ametnik R. Schiano,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20190117">17. jaanuari 2019. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Caseificio Sociale San Rocco Soc. coop. arl, S.s. Franco e Maurizio Artuso, C. Matteazzi ja R. Tellatin, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">avvocatessa</HT> M. Aldegheri,</P></ITEM><ITEM><P>S. Bolzon, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avvocato</HT> M. Aldegheri ja <HT TYPE="ITALIC">avvocato</HT> E. Ermondi,</P></ITEM><ITEM><P>Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">avvocato dello Stato</HT> P. Gentili,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: F. Moro ja D. Bianchi,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20190314">14. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="19921228">28. detsembri 1992. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 3950/92, millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="405" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 405, lk 1</REF.DOC.OJ>), muudetud nõukogu <DATE ISO="19990517">17. mai 1999. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1256/1999 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="160" PAGE.FIRST="73" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 160, lk 73</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>määrus nr 3950/92<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), artiklit 2 ja komisjoni <DATE ISO="20010709">9. juuli 2001. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1392/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3950/92, millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks, üksikasjalikud rakenduseeskirjad (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="187" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 187, lk 19</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/033, lk 104), artiklit 9.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud ühelt poolt Itaalia õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega ühistu Caseificio Sociale San Rocco (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>esimene ostja<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ja Itaalia piimatootjate S.s. Franco e Maurizio Artuso, Sebastiano Bolzon, Claudio Matteazzi ja Roberto Tellatin ning teiselt poolt Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura (AGEA) (põllumajanduse koordineerimise amet, Itaalia) ja Regione Veneto (Veneto maakond, Itaalia) vahelises kohtuvaidluses piimakvootide ning piima ja piimatoodete lisamaksu üle turustamisperioodil 1. aprillist 2003 kuni <DATE ISO="20040331">31. märtsini 2004</DATE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 3950/92</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse nr 3950/92 põhjendused 6 ja 8 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>[K]ui mõni liikmesriigile tagatud üldkogus ületatakse, väljendub tagajärg selles, et ületurustanud tootjad peavad ületoodangu eest lisamaksu tasuma;</P></CONSID><P>[…]</P><CONSID><P>vältimaks varem asetleidnud pikaajalisi viivitusi maksu sissenõudmise ja tasumise vahel, mis on kokkusobimatud süsteemi eesmärkidega, tuleks astuda samme, et panna vastutus maksu tasumise eest ostjale, kellel on nähtavasti kõige soodsam vajalikke toiminguid sooritada, andes talle seejuures vahendid tootjatelt maksuvõlgnevuse sissenõudmiseks;<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse artikkel 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Alates 1. aprillist 2000 algavaks kaheksaks järjestikuseks piimandusaastaks kehtestatakse täiendav maks, mida lehmapiima tootjad maksavad piima või piimaekvivalendi kogustelt, mis igal piimandusaastal on üle kindlaksmääratava koguse kokkuostjale tarnitud või otsetarbimiseks müüdud.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruse artikkel 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Lisamaksu tuleb tasuda kõigilt piima või piimaekvivalendi kogustelt, mida on kõnesoleva piimandusaasta jooksul turustatud üle artiklis 3 märgitud vastava koguse. See tuleb jagada ületurustanud tootjate vahel.</ALINEA><ALINEA>Iga tootja osa tasumisele kuuluvast maksust määratakse kindlaks liikmesriigi otsusega pärast seda, kui kogu tarnete jaoks eraldatud tootmiskvoodi kasutamata osa on või ei ole ümber jaotatud, kas kokkuostja tasandil, võttes arvesse pärast kasutada oleva kvoodi ümberjaotamist allesjäävat ületatud kvooti vastavalt iga tootja individuaalsele kvoodile, või riigi tasandil vastavalt sellele, kui palju iga tootja on talle eraldatud kvooti ületanud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tarnete puhul tuleb maksu maksmise eest vastutaval ostjal sätestatavate eeskirjade kohaselt enne tähtpäeva maksta liikmesriigi pädevale asutusele nõutav summa, mille ta arvab maha maksukohustuslikule tootjale makstavast piima hinnast, või kui see võimalik ei ole, nõuab sisse mõnel muul sobival viisil.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Kui tootja tarnitud kogused ületavad tema individuaalset kvooti, on kokkuostjal õigus liikmesriigi kehtestatud üksikasjalike reeglite kohaselt selle tootja individuaalset kvooti ületavate tarnete piima hinnast lisamaks ettemaksuna maha arvata.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Otsemüügi korral maksab tootja nõutava maksu sätestatavate eeskirjade kohaselt enne tähtpäeva liikmesriigi pädevale asutusele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui lisamaksu tuleb tasuda ja kogutud summa on maksust suurem, võib liikmesriik kasutada ülejääki artikli 8 esimeses taandes viidatud meetmete rahastamiseks ja/või see ümber jagada tootjate vahel, kes kuuluvad mõnda sellisesse eelistatud tootjate rühma, mille liikmesriik on kehtestanud objektiivsete kriteeriumide alusel, või tootjatele, kes on erandlikus olukorras käesoleva meetmega mitteseotud riigisiseste eeskirjade tõttu.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1392/2001</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Määruse nr 1392/2001 põhjendus 6 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Määruse (EMÜ) nr 3950/92 artikli 2 lõike 4 kohaselt vastutab komisjon kriteeriumide sätestamise eest, et määratleda, milliste eelistatud tootjate gruppide puhul võib kohaldada maksu hüvitamist, kui liikmesriik on otsustanud jätta kasutamata kvoodid oma territooriumil täielikult ümber jaotamata. Liikmesriigile võib anda komisjoni nõusolekul loa kasutada muid kriteeriume üksnes juhul, kui komisjoni sätestatud kriteeriume ei saa kõnealuses liikmesriigis täielikult kohaldada.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Määruse nr 1392/2001 artikkel 9 on sõnastatud nii:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid määravad vajaduse korral määruse (EMÜ) nr 3950/92 artikli 2 lõikes 4 nimetatud eelistatud tootjate grupid ühe või mitme allpool esitatud ja vastavalt tähtsusele järjestatud objektiivse kriteeriumi alusel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>liikmesriigi pädeva asutuse ametlik kinnitus selle kohta, et kogu tasu või osa sellest on valesti sisse nõutud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ettevõtte ja eelkõige […] mägipiirkondade geograafiline asukoht;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>ekstensiivseks karjakasvatuseks sobiv suurim loomkoormus ettevõttes;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>summa, mille võrra individuaalset piimakvooti ületatakse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>tootja kasutuses olev kvoot.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui pärast lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaldamist ei kasutata ära teatavaks ajavahemikuks saadaolevaid rahalisi vahendeid, võib liikmesriik võtta pärast komisjoniga konsulteerimist vastu teisi objektiivseid kriteeriume.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Itaalia õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT><DATE ISO="20030328">28. märtsi 2003. aasta</DATE> dekreetseaduse nr 49, millega muudetakse õigusnorme, mis käsitlevad lisamaksu kohaldamist piima ja piimatoodete sektoris (decreto-legge n. 49, Riforma della normativa in tema di applicazione del prelievo supplementare nel settore del latte e dei prodotti lattiero-caseari), mida on muudetud ja millest on saanud <DATE ISO="20030530">30. mai 2003. aasta</DATE> seadus nr 119 (<HT TYPE="ITALIC">GURI</HT> nr 124, <DATE ISO="20030530">30.5.2003</DATE>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>seadus nr 119/2003<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>), artikli 5 lõiked 1 ja 2 sätestavad järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Võrdluskuule järgneva kuu jooksul edastavad ostjad autonoomsetele maakondadele ja provintsidele, kes on neid tunnustanud, andmed, mis tulenevad määruse nr 1392/2001 artikli 14 lõike 2 kohaselt peetava kuuregistri ajakohastamisest, ning seda ka juhul, kui nad ei ole piima kokku ostnud. Ostjad peavad kinni lisamaksu, mis arvutatakse määruse nr 3950/92 artikli 1 ja selle hilisemate muudatuste põhjal, seoses üleantud piimaga, mida on individuaalsete üksikutele tarnijatele eraldatud kvootidega võrreldes liiga palju, võttes arvesse perioodi jooksul toimunud muutusi. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 nimetatud tähtaja lõpule järgneva 30 päeva jooksul – ilma et see piiraks artikli 10 lõigete 27–32 kohaldamist – tasuvad ostjad kinnipeetud summad spetsiaalsele kontole AGEA riigikassa osakonnas […].<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Seaduse nr 119/2003 artikkel 9, mis käsitleb ülemäära kogutud maksu tagastamist, sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Iga perioodi lõpul AGEA:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>arvutab üleantud piimakogused ja lisamaksu, mille ostjad artiklis 5 sätestatud kohustuse täitmise tulemusena tasusid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>arvutab kogu riigisisese maksu, mida Euroopa Liidule liiga suurte üleantud koguste eest tasuti;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>arvutab ülemäära kogutud maksu summa.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><?PAGE NO="5"?><PARAG IDENTIFIER="009.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõike 1 punktis c näidatud summa, millest on maha arvatud lõikes 2 nimetatud summa, jaotatakse kvoodi saanud tootjate vahel, kes maksu tasusid, järgmiste kriteeriumide ja järgmise korra kohaselt:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>nende tootjate vahel, kelle puhul peeti alusetult kinni neile kohaldatud maksusumma kas täielikult või osaliselt või seda ei ole enam vaja maksta;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ettevõtete omanikest tootjate vahel, kes asuvad mägipiirkondades […];</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>ettevõtete omanikest tootjate vahel, kes asuvad ebasoodsates piirkondades […];</TXT></NP></ITEM></LIST><P>c <HT TYPE="ITALIC">bis</HT>) tootjate vahel, kelle suhtes on turustamisperioodi jooksul vähemalt 90 päeva kehtinud pädeva sanitaarkontrolli asutuse otsusega pandud keeld vedada loomi nakkushaigustest ulatuslikult puudutatud piirkondadesse ning kes on seetõttu pidanud tootma neile eraldatud kvoodist kuni 20% rohkem. […]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui nende tagastuste tulemusena lõikes 3 nimetatud summat ära ei kulutata, jaotatakse jääk kvoodi saanud tootjate vahel, kes maksu tasusid – jättes välja need, kes ületasid oma isikliku tootmiskvoodi rohkem kui 100% –, järgmiste kriteeriumide ja järgmise korra kohaselt […]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT><DATE ISO="20040624">24. juuni 2004. aasta</DATE> dekreetseaduse nr 157, millega kehtestatakse kiireloomulised sätted teatavate toiduainetetööstuse toodete märgistamiseks ning põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas (decreto-legge n. 157, recante disposizioni urgenti per l’etichettatura di alcuni prodotti agroalimentari, nonché in materia di agricoltura e pesca) (<HT TYPE="ITALIC">GURI</HT> nr 147, <DATE ISO="20040625">25.6.2004</DATE>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>dekreetseadus nr 157/2004<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>), artikli 2 lõige 3 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>[Seaduse nr 119/2003] artikli 9 järgi tagastatakse ülemäära kogutud maks, mida tootjad igakuiste maksetega nõuetekohaselt tasusid, nendele tootjatele. Kui selle toimingu tulemusena on tasutavate maksusummade kogujääk suurem kui maks, mis tuleb tasuda Euroopa Liidule, +5%, tühistab AGEA maksu, mida tuleb enam tasuda tootjatel, kes ei ole kuumakseid veel teinud, kohaldades sama artikli 9 lõigetes 3 ja 4 ette nähtud prioriteetsuskriteeriume, ilma et see piiraks dekreetseaduse artikli 5 lõikes 5 nimetatud santsioonide kohaldamist.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Võrdlusperioodil ei järginud põhikohtuasja kaebajad kehtivaid Itaalia õigusnorme, kuna ühelt poolt oli esimene ostja jätnud täitmata lisamaksu kinnipidamise ja kuumakse tasumise kohustuse ning teiselt poolt ei täitnud tootjad niisiis seaduse nr 119/2003 artikli 9 lõike 3 ja dekreetseaduse nr 157/2004 artikli 2 lõike 3 tähenduses maksekohustusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT><DATE ISO="20040728">28. juulil 2004</DATE> saatis AGEA esimesele ostjale teatise, mis puudutas piimakvoote ja lisamaksu võrdlusperioodi kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Selles teatises oli muu hulgas täpsustatud, et AGEA oli kohaldanud dekreetseaduse nr 157/2004 artikli 2 lõiget 3, mille kohaselt tagastatakse ülemäära kogutud maks, mida tootjad on igakuiste maksetega nõuetekohaselt tasunud, nendele tootjatele, ning kui selle toimingu tulemusena on tasutavate maksusummade kogujääk suurem kui maks, mis tuleb tasuda Euroopa Liidule, +5%, ei nõua AGEA maksu, mida tuleb enam tasuda tootjatel, kes ei ole kuumakseid veel teinud, kohaldades seaduse nr 119/2003 artikli 9 lõigetes 3 ja 4 ette nähtud prioriteetsuskriteeriume.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>AGEA oli teatisele lisanud dokumendi, märkides võrdlusperioodi kohta seoses iga tootjaga juba tasutud ja kinnitatud maksusummad ning tagasimakstavad summad, mis olid arvutatud vastavalt seaduse nr 119/2003 artikli 9 lõigetele 3 ja 4. AGEA täpsustas veel, et ostja ettevõtja pidi maksma asjaomastele tootjatele tagastatavad summad ning tasuma tootjate asemel nõutavad summad, mis olid kõnealuses dokumendis nimetatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Tribunale Amministrativo Regionale per il Laziole (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia) esitatud kaebuses palusid põhikohtuasja kaebajad nimetatud teatise tühistada, väites eelkõige, et ostjale seaduse nr 119/2003 artikli 5 lõike 1 alusel pandud kohustus pidada kuumaksed kinni ja prioriteetsuskriteerium ülemäära kogutud maksude ümberjaotamisel, mis paneb soodsamasse olukorda maksekohustuse täitnud tootjad, mis on ette nähtud seaduse nr 119/2003 artikli 9 lõikes 3 ja dekreetseaduse nr 157/2004 artikli 2 lõikes 3, on vastuolus määruse nr 3950/92 artikli 2 lõike 2 kolmanda lõiguga ja artikliga 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Tribunale amministrativo regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus) jättis kaebuse rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kellele põhikohtuasja kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, tunnistas oma <DATE ISO="20171211">11. detsembri 2017. aasta</DATE> otsusega, mis ei ole veel jõustunud, apellatsioonkaebuse väited osaliselt põhjendatuks, leides eelkõige, et seaduse nr 119/2003 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud kohustus ei ole ajavahemiku 2004. aasta jaanuarist kuni märtsini suhtes kohaldatav, kuna see on vastuolus määruse nr 3950/92 artikli 2 lõikega 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Samas tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus seoses riigisiseste õigusnormide ja liidu õiguse vahel tuvastatud vastuolu tagajärgedega nende tootjate õigustele ja kohustustele, kes neid riigisiseseid õigusnorme ei täitnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>1.</NO.P><TXT>Kas niisuguses olukorras, millega on tegemist põhikohtuasjas, tuleb liidu õigust tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusnormide vastuolu määruse nr 3950/92 artikli 2 lõike 2 kolmanda lõiguga toob tagajärjena kaasa selle, et tootjatel ei ole kohustust tasuda lisamaksu, kui on täidetud selles määruses sätestatud tingimused?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas niisuguses olukorras, millega on tegemist põhikohtuasjas, tuleb liidu õigust ja eelkõige õiguspärase ootuse kaitse üldpõhimõtet tõlgendada nii, et ei saa kaitsta niisuguste isikute õiguspärast ootust, kes täitsid liikmesriigi kehtestatud kohustust ning kes said kasu selle kohustuse täitmisega kaasnevatest tagajärgedest, kui ilmnes, et see kohustus on liidu õigusega vastuolus?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas niisuguses olukorras, millega on tegemist põhikohtuasjas, on määruse nr 1392/2001 artikli 9 ja mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>prioriteetne kategooria<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu dekreetseaduse nr 157/2004 artikli 2 lõige 3, mille Itaalia Vabariik on vastu võtnud ning milles on sätestatud ülemäära kogutud lisamaksu tagastamise erinev kord, mille puhul eristatakse tähtaegades ja tagastamiskorras tootjaid, kellel oli õiguspärane ootus, et järgitakse riigisisest õigusnormi, mis osutus liidu õigusega vastuolus olevaks, ja tootjaid, kes ei järginud seda õigusnormi?<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Oma esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 3950/92 artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et kui tuvastatakse, et selle õigusnormiga on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis reguleerib ostja poolt tootjatelt lisamaksu kinnipidamist, siis tähendab see, et tootjatel, kelle suhtes seda riigisisest õigusnormi kohaldatakse, ei ole enam kohustust lisamaksu tasuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et määrusega nr 3950/92 kehtestatud lisamaksu kogumise kord tugineb otsetarbimiseks müüdava ja kokkuostjale tarnitava piima eristamisele (vt selle kohta <DATE ISO="20040115">15. jaanuari 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Penycoed</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑230/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:20">EU:C:2004:20</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Nii peab tootja otsemüügi puhul tasuma lisamaksu otse liikmesriigi pädevale asutusele vastavalt määruse artikli 2 lõikele 3 (vt selle kohta <DATE ISO="20040115">15. jaanuari 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Penycoed</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑230/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:20">EU:C:2004:20</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Seevastu tarnete puhul tuleb ostjal, kes nimetatud määruse põhjenduse 8 kohaselt on tootjatele lisamaksu kogumiseks paremas olukorras, tasuda see maks kõnealusele asutusele (vt selle kohta <DATE ISO="20040115">15. jaanuari 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Penycoed</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑230/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:20">EU:C:2004:20</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Sama määruse artikli 2 lõike 2 esimesest ja kolmandast lõigust tuleneb, et ostjal on õigus arvata tootjale makstavast piima hinnast maha lisamaks, mida see tootja võlgneb, ning kui ta seda õigust ei kasuta, võib ta selle summa sisse nõuda muul sobival moel (vt selle kohta <DATE ISO="19990429">29. aprilli 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Consorzio Caseifici dell’Altopiano di Asiago</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑288/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:214">EU:C:1999:214</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Sõltumata nendest erinormidest, mis käsitlevad tootjatelt lisamaksu kogumist ostja poolt, on tootjal igal juhul kohustus seda lisamaksu tasuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Nii näeb määruse nr 3950/92 artikli 2 lõige 1 ette, et selle määruse artiklis 1 sätestatud lisamaks jaotatakse nende tootjate vahel, kes on tootmiskvoote ületanud. Ka selle määruse põhjendus 6 täpsustab, et kui mõni liikmesriigile tagatud üldkogus ületatakse, väljendub tagajärg selles, et need tootjad peavad tasuma lisamaksu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Nimetatud artikli 2 lõikest 1 koosmõjus määruse põhjendusega 8 tuleneb, et just tootja peab tasuma lisamaksu kogu turustatava piima koguselt, kui ta ületab kas otsemüügiks või tarneteks antud individuaalkoguse (vt selle kohta <DATE ISO="19990429">29. aprilli 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Consorzio Caseifici dell’Altopiano di Asiago</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑288/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:214">EU:C:1999:214</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>See lisamaksu kohustuse panemine tootjale on pealegi otseselt seotud lisamaksu eesmärgiga, mis seisneb selles, et piima tootjaid tuleb kohustada järgima neile eraldatud tootmiskvoote (vt selle kohta <DATE ISO="20040325">25. märtsi 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cooperativa Lattepiù jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑231/00, C‑303/00 ja C‑451/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:178">EU:C:2004:178</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180124">24. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑433/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:31">EU:C:2018:31</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Järelikult, kui tarnete puhul on lisamaksu tasumise kohustus ostjal, siis nii sellisel juhul kui ka otsemüügi puhul on lisamaksu kohustus siiski tootja kanda ja selle võib teatavatel tingimusel temalt otse kinni pidada (vt selle kohta <DATE ISO="20040115">15. jaanuari 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Penycoed</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑230/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:20">EU:C:2004:20</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastatud riigisisese õigusnormi, mis reguleerib ostja poolt tootjatelt lisamaksu kinnipidamist, vastuolu määruse 3950/92 artikli 2 lõikega 2 ei saa tootjaid vabastada sellest lisamaksu tasumise kohustusest, mis neile on nagunii määruse artikli 2 lõikega 1 pandud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Vastupidi, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 50 märkis, tähendab see vastuolu vaid seda, et kõnealune riigisisene õigusnorm tuleb kohaldamata jätta ning et ostja peab nimetatud määruse artikli 2 lõike 2 esimese lõigu kohaselt nõudma tootjatelt summad sisse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>mõnel muul sobival viisil<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Järelikult tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 3950/92 artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et kui tuvastatakse, et selle õigusnormiga on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis reguleerib ostja poolt tootjatelt lisamaksu kinnipidamist, siis ei tähenda see seda, et tootjatel, kelle suhtes seda liikmesriigi õigusnormi kohaldatakse, ei ole enam kohustust lisamaksu tasuda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Oma kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida teisena, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 3950/92 artikli 2 lõiget 4 koosmõjus määruse nr 1392/2001 artikliga 9 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitletav, mis näeb ette, et ülemäära kogutud lisamaks tuleb eelisjärjekorras tagastada tootjatele, kes on määruse nr 3950/92 artikli 2 lõikega 2 vastuolus oleva riigisisese õigusnormi alusel oma igakuise makse tegemise kohustuse täitnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Määruse nr 3950/92 artikli 2 lõikest 4 tuleneb, et liikmesriik võib juhul, kui lisamaksu tuleb tasuda ja kogutud summa on maksust suurem, otsustada tagastada ülemäära kogutud lisamaksu tootjatele, kes kuuluvad mõnda eelistatud tootjate gruppi, mille liikmesriik on kehtestanud objektiivsete kriteeriumide alusel, või tootjatele, kes on erandlikus olukorras piimasektori lisamaksukavaga mitte seotud riigisiseste eeskirjade tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Selle sätte rakenduseeskirjad on täpsustatud määruse nr 1392/2001 artikli 9 lõikes 1, mis näeb ette, et liikmesriigid määravad vajaduse korral määruse nr 3950/92 artikli 2 lõikes 4 nimetatud eelistatud tootjate grupid ühe või mitme selles sättes esitatud ja vastavalt tähtsusele järjestatud objektiivse kriteeriumi alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Lisaks sätestab määruse nr 1392/2001 artikli 9 lõige 2, et kui pärast nende kriteeriumide kohaldamist ei kasutata ära saadaolevaid rahalisi vahendeid, võib liikmesriik pärast komisjoniga konsulteerimist kehtestada teisi objektiivseid kriteeriume.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Määruse põhjendus 6 täpsustab veel, et liikmesriigile võib anda loa kasutada muid kriteeriume üksnes juhul, kui nimetatud määruse artikli 9 lõikes 1 sätestatud kriteeriume ei saa liikmesriigis täielikult kohaldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 71 märkis, on määruse nr 1392/2001 artikli 9 lõikes 1 ette nähtud kriteeriumid ammendavad ning liikmesriigid võivad kehtestada lisakriteeriume vaid juhul, kui ei kasutata ära teatavaks ajavahemikuks saadaolevaid rahalisi vahendeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kuid üheski määruse nr 1392/2001 artikli 9 lõikes 1 loetletud kriteeriumidest ei ole nimetatud asjaomase tootja igakuiste maksete tegemise kohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Neil tingimustel ei ole liikmesriigil õigust tagastada ülemäära kogutud maksu eelisjärjekorras neile tootjatele, kes on selle kohustuse täitnud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Sellise praktikaga liigitatakse oma igakuiste maksete tegemise kohustuse täitnud tootjad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>prioriteetsesse kategooriasse<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> määruse nr 3950/92 artikli 2 lõike 4 tähenduses kriteeriumi alusel, mida kohaldatakse määruse nr 1392/2001 artikli 9 lõikes 1 ette nähtud kriteeriumide asemel ja ilma et selle määruse artikli 9 lõike 2 alusel oleks õiguspäraselt kehtestatud lisakriteerium.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Sellises olukorras saab tootja, kes selle määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kriteeriumide kohaselt kuulub ühte prioriteetsetest kategooriatest, kuid kes ei ole oma igakuise makse tegemise kohustust täitnud, võlgnetava lisamaksu puhul maksutagastuse alles pärast seda, kui ta on selle kohustuse täitnud, ning seda ainult juhul, kui pärast esimest tagastusringi oli ikka veel vabu vahendeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Nagu komisjon sisuliselt märgib, eelneb lisamaksu tasumine kas otse või maksukohustuslasest ostja vahendusel tõesti põhimõtteliselt loogiliselt ülemäära kogutu tagastamisele. Samas ei piirdu selline õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitletav selle maksu nõudmisega, vaid kehtestab eelisjärjekorra tagasimaksmiseks, mis pealegi tugineb määruse nr 3950/92 artikli 2 lõikega 2 vastuolus oleva maksu kogumist reguleeriva riigisisese õigusnormi järgimisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 75 märkis, ei saa tootjaid, kes on täitnud oma igakuise maksekohustuse, pelgalt sellelt pinnalt pidada tootjateks, kes on erandlikus olukorras riigisiseste eeskirjade tõttu, millel ei ole ühtegi seost piimasektori lisamaksukavaga määruse nr 3950/92 artikli 2 lõike 4 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 3950/92 artikli 2 lõiget 4 koosmõjus määruse nr 1392/2001 artikliga 9 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitletav, mis näeb ette, et ülemäära kogutud lisamaks tuleb eelisjärjekorras tagastada tootjatele, kes on määruse nr 3950/92 artikli 2 lõikega 2 vastuolus oleva riigisisese õigusnormi alusel oma igakuise makse tegemise kohustuse täitnud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Oma teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui sellises olukorras nagu põhikohtuasjas käsitletav arvutatakse ümber nende tootjate võlgnetava lisamaksu summa, kes ei täitnud riigisiseses õigusnormis ette nähtud kohustust teha selle maksu tasumiseks igakuiseid makseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et taotluse esitanud kohus küsib selle küsimusega õiguspärase ootuse kaitse kohta, mis tuleb nendele tootjatele tagada, kes selle lisamaksu tasumise kohustuse igakuiste maksete tegemisega täitsid. Sellest lähtudes soovib ta kindlaks teha järeldused, mis tuleb põhikohtuasjas teha asjaolust, et ülemäära kogutud lisamaksu tagastamise järjekorra kehtestanud normide kahtluse alla seadmine tähendab lõppkokkuvõttes seda, et tootjailt, kes tagastamisest kasu said, nõutakse kõik või osa tagasimakstavatest summadest tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Sõltumata sellest, kas igakuiste maksete tegemise kohustuse täitnud tootjad, kellele on lisamaksu tagasi makstud, saavad selle võimaliku tagasinõudmise juhtudel tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele, tuleb märkida, et igal juhul ei saa see põhimõte sellises olukorras nagu põhikohtuasjas käsitletav anda Itaalia pädevatele asutustele õigust mitte muuta liidu õigusega vastuolus olevaid otsuseid, mille nad on vastu võtnud, keeldudes uuesti hindamast nende tootjate õigusi, kes seda kohustust täitnud ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Kuna kolmandale küsimusele antud vastusest tuleneb, et nendele tootjatele osaks saanud ebasoodus kohtlemine tuleneb sellest, et Itaalia Vabariik kohaldas määruse nr 1392/2001 artikli 9 lõikes 1 ammendavalt loetletud kriteeriumidele lisatud kriteeriumi, ilma et see kriteerium võiks ilmselgelt<?PAGE NO="10"?> vastata selle määruse artikli 9 lõikes 2 viidatud juhule, siis tuleb neil asutustel, vastupidi, arvutada nimetatud tootjate võlgnetava lisamaksu summa ümber, jättes kohaldamata määrustega nr 3950/92 ja 1392/2001 vastuolus olevad riigisisesed õigusnormid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb teisele küsimusele vastata, et õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui sellises olukorras nagu põhikohtuasjas käsitletav arvutatakse ümber nende tootjate võlgnetava lisamaksu summa, kes ei täitnud riigisiseses õigusnormis ette nähtud kohustust teha selle maksu tasumiseks igakuiseid makseid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19921228">28. detsembri 1992. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 3950/92, millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks, muudetud nõukogu <DATE ISO="19990517">17. mai 1999. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1256/1999, artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et kui tuvastatakse, et selle õigusnormiga on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis reguleerib ostja poolt tootjatelt lisamaksu kinnipidamist, siis ei tähenda see seda, et tootjatel, kelle suhtes seda riigisisest õigusnormi kohaldatakse, ei ole enam kohustust lisamaksu tasuda.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määruse nr 3950/92, muudetud määrusega nr 1256/1999, artikli 2 lõiget 4 koosmõjus komisjoni <DATE ISO="20010709">9. juuli 2001. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1392/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3950/92, millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks, üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikliga 9 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitletav, mis näeb ette, et ülemäära kogutud lisamaks tuleb eelisjärjekorras tagastada tootjatele, kes on määruse nr 3950/92, muudetud määrusega nr 1256/1999, artikli 2 lõikega 2 vastuolus oleva riigisisese õigusnormi alusel oma igakuise makse tegemise kohustuse täitnud.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui sellises olukorras nagu põhikohtuasjas käsitletav arvutatakse ümber nende tootjate võlgnetava lisamaksu summa, kes ei täitnud riigisiseses õigusnormis ette nähtud kohustust teha selle maksu tasumiseks igakuiseid makseid.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>