<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑429/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0429</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:789">EU:C:2016:789</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>7</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>7</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20161020">20.10.2016</DATE> – KOHTUASI C‑429/15</P><P>DANQUA</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20161020">20. oktoober 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2004/83/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi saamise miinimumnõuded</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi menetlusnorm, mis näeb täiendava kaitse taotluse esitamiseks ette viieteistkümne tööpäeva pikkuse tähtaja alates varjupaigataotluse rahuldamata jätmisest teatamisest</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriikide menetlusautonoomia</KEYWORD><KEYWORD>Võrdväärsuse põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Tõhususe põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Täiendava kaitse seisundi saamise taotluse läbivaatamise menetluse korrakohane toimimine</KEYWORD><KEYWORD>Tagasisaatmismenetluse korrakohane toimimine</KEYWORD><KEYWORD>Vastuolu</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑429/15,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Court of Appeal’i (apellatsioonikohus, Iirimaa) <DATE ISO="20150729">29. juuli 2015. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 5. augustil 2015, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Evelyn Danqua</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Minister for Justice and Equality,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Ireland,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Attorney General,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kolmas koda),</P><P>koosseisus: koja president L. Bay Larsen (ettekandja), kohtunikud M. Vilaras, J. Malenovský, M. Safjan ja D. Šváby,</P><P>kohtujurist: Y. Bot,</P><P>kohtusekretär: ametnik K. Malacek,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20160616">16. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>E. Danqua, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> M. Trayers, P. O’Shea, <HT TYPE="ITALIC">BL</HT>, ja C. Power, <HT TYPE="ITALIC">SC</HT>,</P></ITEM><ITEM><P>Minister for Justice and Equality, esindajad: R. Cotter ja E. Creedon, keda abistasid F. O’Sullivan, <HT TYPE="ITALIC">BL</HT>, ja R. Barron, <HT TYPE="ITALIC">SC</HT>,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: M. Condou-Durande ja X. Lewis,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><?PAGE NO="2"?><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20160629">29. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb võrdväärsuse põhimõtte tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Ghana kodaniku Evelyn Danqua ning Minister for Justice and Equality (justiits- ja võrdõiguslikkuse minister, Iirimaa) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>minister<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), Iirimaa ja Attorney General’i vahelises vaidluses, mis puudutab ministri keeldumist vaadata läbi kaebaja esitatud täiendava kaitse seisundi saamise taotlus.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2004/83/EÜ</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="304" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 304, lk 12</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/07, lk 96) artikli 2 punktide a, e ja f kohaselt kasutatakse järgmisi mõisteid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">rahvusvaheline kaitse</HT> – punktides d ja f määratletud pagulasseisund ja täiendava kaitse seisund;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">e)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">täiendava kaitse nõuetele vastav isik</HT> – kolmanda riigi kodanik […], kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kellega seoses on ilmnenud põhjendatud alus arvata, et asjaomane isik seisaks oma päritoluriiki […] tagasipöördumisel silmitsi reaalse ohuga kannatada tõsist kahju vastavalt artiklile 15 […]</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">f)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">täiendava kaitse seisund</HT> – kolmanda riigi kodaniku [...] tunnustamine liikmesriigi poolt täiendava kaitse nõuetele vastava isikuna<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 18 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Liikmesriigid annavad täiendava kaitse seisundi kolmanda riigi kodanikule [...], kellel on õigus täiendavale kaitsele kooskõlas II ja V peatükiga.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2005/85/EÜ</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20051201">1. detsembri 2005. aasta</DATE> direktiiv 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="326" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 326, lk 13</REF.DOC.OJ> ja parandatud <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="236" PAGE.FIRST="36" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 236, lk 36</REF.DOC.OJ>) täpsustab muu hulgas varjupaigataotlejate õigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 3 lõike 1 alusel kohaldatakse direktiivi liikmesriikide territooriumidel esitatud kõikide varjupaigataotluste suhtes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 3 lõige 3 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Kui liikmesriigid kasutavad menetlust või kehtestavad menetluse, kus varjupaigataotlusi vaadatakse läbi nii [Genfis <DATE ISO="19510728">28. juulil 1951</DATE> alla kirjutatud pagulasseisundi konventsioonil (<HT TYPE="ITALIC">Recueil des traités des Nations unies</HT>, 189. kd, lk 150, nr 2545 (1954))] põhinevate taotlustena kui muud liiki rahvusvahelise kaitse taotlustena, mis on määratletud direktiivi [2004/83] artiklis 15, kohaldavad nad käesolevat direktiivi kogu menetluse vältel.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu toimikust nähtub, et Ghana kodanik E. Danqua esitas Iirimaal <DATE ISO="20100413">13. aprillil 2010</DATE> taotluse pagulasseisundi saamiseks, põhjendades taotlust kartusega, et teda ähvardab sunniviisiline allutamine <HT TYPE="ITALIC">trokosi</HT> tavale, mis on Ghanas praktiseeritav, peamiselt naisi puudutav rituaalse orjuse vorm.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Refugee Applications Commissionner (varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutav volinik, Iirimaa) soovitas <DATE ISO="20100616">16. juuni 2010. aasta</DATE> aruandes taotlus tagasi lükata selle ebausaldusväärsuse tõttu. Seda soovitust kinnitas apellatsioonitasandil Refugee Appeals Tribunali (varjupaigataotlejate kaebusi läbivaatav kohus, Iirimaa) <DATE ISO="20110113">13. jaanuari 2011. aasta</DATE> otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT><DATE ISO="20110209">9. veebruaril 2011</DATE> teatas minister E. Danquale tema varjupaigataotluse rahuldamata jätmise otsusest ning kavatsusest väljastada tema suhtes väljasaatmiskorraldus (<HT TYPE="ITALIC">proposal to deport</HT>), teavitades teda muu hulgas võimalusest esitada viieteistkümne tööpäeva jooksul alates sellest teavitamisest täiendava kaitse taotlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Pärast seda otsust teatas Refugee Legal Service (pagulaste õigusnõustaja, Iirimaa) E. Danquale, et selle rahuldamata jätmise tõttu ei abista nad teda täiendava kaitse saamiseks vajalike toimingute teostamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Pagulaste õigusnõustaja esitas siiski E. Danqua nimel taotluse elamisloa saamiseks humanitaarkaalutlustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT><DATE ISO="20130923">23. septembri 2013. aasta</DATE> kirjas teatas minister E. Danquale, et viimati nimetatud taotlus jäeti rahuldamata ja et <DATE ISO="20130917">17. septembril 2013</DATE> tehti tema suhtes tagasisaatmisotsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>E. Danqua esitas <DATE ISO="20131008">8. oktoobril 2013</DATE> täiendava kaitse taotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Minister teatas <DATE ISO="20131105">5. novembri 2013. aasta</DATE> kirjas E. Danquale, et tema taotlus täiendava kaitse seisundi saamiseks ei ole vastuvõetav põhjusel, et seda ei esitatud viieteistkümne tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul, mida oli nimetatud teates, milles informeeriti E. Danquat ministri <DATE ISO="20110209">9. veebruari 2011. aasta</DATE> otsusest jätta tema varjupaigataotlus rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>E. Danqua vaidlustas selle otsuse High Court’is (esimese astme kohus, Iirimaa), tuginedes muu hulgas võrdväärsuse põhimõtte rikkumisele täiendava kaitse taotleja kohustuse tõttu järgida täiendava kaitse seisundi saamise taotluse esitamisel niisugust tähtaega, mida käsitletakse põhikohtuasjas, samas kui sarnast tähtaega ei tule järgida varjupaigataotluse esitamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT><DATE ISO="20141016">16. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsusega jättis High Court (esimese astme kohus) E. Danqua kaebuse rahuldamata, otsustades muu hulgas, et võrdväärsuse põhimõte ei ole kohtuasjas kohaldatav, kuna E. Danqua võrdles kaht liidu õigusest tulenevat menetlusnõuet.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT><DATE ISO="20141113">13. novembril 2014</DATE> kaebas E. Danqua selle otsuse edasi Court of Appeal’ile (apellatsioonikohus). Ta kordas selles kohtus oma argumentatsiooni, mille kohaselt täiendava kaitse taotleja kohustus järgida tähtaega, mida käsitletakse põhikohtuasjas, rikub võrdväärsuse põhimõtet, sest pagulasseisundi saamise taotlust esitavad isikud ei pea sarnast tähtaega järgima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Court of Appeal (apellatsioonikohus), kes kahtleb, kas võrdväärsuse põhimõte on käesolevas asjas asjassepuutuv, on seisukohal, et varjupaigataotlus võib olla sobiv võrdlusalus selleks, et tagada võrdväärsuse põhimõtte järgimine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses, et ehkki varjupaigataotlusi käsitletakse enamasti direktiiviga 2004/83 kehtestatud süsteemi kohaselt, võivad liikmesriigid siiski vähemalt teoreetiliselt anda varjupaiga ka riikliku õiguse alusel. Niisiis võivad varjupaigataotlused kuuluda osaliselt liidu õiguse ja osaliselt liikmesriigi õiguse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Mis puutub täiendava kaitse taotleja kohustusse järgida täiendava kaitse taotluse esitamisel niisugust tähtaega, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, siis leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et see tähtaeg on objektiivsetel kaalutlustel põhjendatud. Nimelt nägi enne <DATE ISO="20140508">8. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑604/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:302">EU:C:2014:302</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kuulutamist kehtinud liikmesriigi õigus varjupaigataotluste ja täiendava kaitse taotluste läbivaatamise suhtes ette kaks eraldiseisvat ja teineteisele järgnevat menetlust, mille kohaselt vaadati täiendava kaitse taotlus läbi alles siis, kui eelnevalt oli rahuldamata jäetud pagulasseisundi saamise taotlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kehtinud normide eesmärk oli tagada, et rahvusvahelise kaitse taotlused vaadataks läbi mõistliku aja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Court of Appeal (apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.P><TXT>Kas varjupaigataotlust, mis kuulub selliste liikmesriigi õigusnormide kohaldamisalasse, mis kajastavad direktiiviga 2004/83[…] ette nähtud liikmesriigi kohustusi, tuleb võrdväärsuse põhimõtet arvestades käsitada kohase võrdlusalusena täiendava kaitse taotluse puhul?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas esimesele küsimusele jaatava vastuse andmise korral omab olukorras tähtsust see, et täiendava kaitse taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaja oluline eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine mõistliku aja jooksul?<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Oma eelotsusetaotluse kahes küsimuses, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas võrdväärsuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik menetlusnorm, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, mis näeb täiendava kaitse seisundi saamise taotluse esitamiseks ette viieteistkümne tööpäeva pikkuse aegumistähtaja alates kuupäevast, mil pädev asutus teatab varjupaigataotlejale, kelle taotlus on rahuldamata jäetud, võimalusest esitada täiendava kaitse taotlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Kõigepealt olgu meenutatud, et direktiiv 2004/83 ei sisalda rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisele kohaldatavaid menetlusnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Direktiiv 2005/85 kehtestab aga rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise menetluse miinimumnõuded ja täpsustab varjupaigataotlejate õigusi. Selle direktiivi artikli 3 lõiked 1 ja 3 täpsustavad, et direktiivi kohaldatakse varjupaigataotlustele, mida vaadatakse läbi nii <DATE ISO="19510728">28. juulil 1951</DATE> Genfis alla kirjutatud pagulasseisundi konventsioonil põhinevate taotlustena kui muud liiki rahvusvahelise kaitse taotlustena, mis on määratletud direktiivi 2004/83 artiklis 15.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Seetõttu otsustas Euroopa Kohus, et direktiivi 2005/85 kohaldatakse täiendava kaitse taotlustele üksnes juhul, kui liikmesriik on kehtestanud üheainsa menetluse, mille raames ta vaatab taotlusi läbi mõlema rahvusvahelise kaitse liigi – nii pagulasseisundi kui ka täiendava kaitse – seisukohast (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140508">8.5.2014</DATE>, <NAME.CASE>N.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑604/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:302">EU:C:2014:302</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Ent toimikust nähtub, et põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal see Iirimaal nii ei olnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et kui liidu õigusega ei ole kehtestatud norme, mis reguleeriksid Iirimaal täiendava kaitse taotluse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatavat menetluskorda, määratakse see kord kindlaks nimetatud liikmesriigi sisemise õiguskorraga, järgides esiteks, et see kord ei oleks ebasoodsam korrast, mis reguleerib sarnaseid siseriiklikke olukordi (võrdväärsuse põhimõte), ja teiseks, et see ei muudaks liidu õiguskorrast tulenevate õiguste teostamist praktikas võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte) (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140508">8.5.2014</DATE>, <NAME.CASE>N.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑604/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:302">EU:C:2014:302</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Võrdväärsuse põhimõtte kohta tuleb meenutada, et selle põhimõtte järgimine eeldab liikmesriigi normi erisusteta kohaldamist menetluste suhtes, mis esitatakse kas liidu õiguse või siseriikliku õiguse alusel (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150128">28.1.2015</DATE>, <NAME.CASE>ÖBB Personenverkehr</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑417/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:38">EU:C:2015:38</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb selles, kas täiendava kaitse seisundi saamise taotluse puhul on viidatud põhimõtte järgimise tagamiseks sobiv võrdlusalus pagulasseisundi saamise taotlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Ent nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 54 ja 58, puudutab käesoleval juhul põhikohtuasi kahte liidu õigusele tuginevat taotlust, nimelt puudutatud isiku pagulasseisundi saamise taotlust ja tema täiendava kaitse seisundi taotlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Tuleb ka toonitada, et esimese küsimuse sõnastusest endast nähtub, et varjupaigataotluste läbivaatamist reguleerivad siseriiklikud õigusnormid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>kajastavad<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> direktiivist 2004/83 tulenevat liikmesriikide kohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Lisaks ei nähtu Euroopa Kohtu materjalidest, et varjupaigaküsimusi reguleeriv Iiri õigus sisaldaks liidu õigust täiendavaid siseriiklikke materiaalõigusnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Arvestades eespool esitatud kaalutlusi, tuleb asuda seisukohale, et niisuguses olukorras, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, ja mis puudutab kahte liiki taotlusi, mis mõlemad põhinevad liidu õigusel, on võrdväärsuse põhimõttele tuginemine asjakohatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Ent väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda siseriiklikule kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetletav kohtuasi lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul temale esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastada (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160428">28.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>Oniors Bio</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑233/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:305">EU:C:2016:305</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Lisaks tuleb Euroopa Kohtul anda siseriiklikule kohtule kõik liidu õiguse tõlgendamise juhtnöörid, mis võivad olla tarvilikud liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamisel, olenemata sellest, kas siseriiklik kohus neile oma küsimuses viitas või mitte (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060221">21.2.2006</DATE>, <NAME.CASE>Ritter-Coulais</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑152/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:123">EU:C:2006:123</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb eeltoodut silmas pidades eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahte küsimust mõista nii, et nendega tahetakse teada, kas võrdväärsuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik menetlusnorm, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, mis näeb täiendava kaitse seisundi saamise taotluse esitamiseks ette viieteistkümne tööpäeva pikkuse aegumistähtaja alates kuupäevast, mil pädev asutus teatab varjupaigataotlejale, kelle taotlus on rahuldamata jäetud, võimalusest esitada täiendava kaitse taotlus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Nagu meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 29, tuleb seoses selle põhimõttega märkida, et niisugune siseriiklik menetlusnorm, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, ei tohi muuta liidu õiguskorrast tulenevate õiguste teostamist praktikas võimatuks või ülemäära keeruliseks. Nii peab see norm võimaldama täiendavat kaitset taotleva isiku tegeliku juurdepääsu direktiiviga 2004/83 talle antud õigustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb uurida küsimust, kas niisugune isik, nagu E. Danqua, kes taotleb täiendavat kaitset, saab reaalselt tugineda oma õigustele, mis tal on direktiivi 2004/83 alusel, st käesolevas asjas õigusele esitada täiendava kaitse saamise taotlus, ja juhul, kui selle kaitse saamiseks on tingimused täidetud, õigusele saada sellest kaitsest tulenev seisund.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ja Euroopa Kohtu toimikust tuleneb, et põhikohtuasjas käsitletava menetlusnormi kohaselt ei saa täiendava kaitse taotleja põhimõtteliselt enam esitada taotlust sellest kaitsest tuleneva seisundi saamiseks pärast viieteistkümne tööpäeva pikkuse tähtaja möödumisest alates tema pagulasseisundi saamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmisest teatamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on juba otsustanud, et iga juhtumit, mille puhul kerkib küsimus, kas siseriiklik menetlusnorm muudab liidu õiguse kohaldamise praktikas võimatuks või ülemäära keeruliseks, tuleb analüüsida nii, et arvesse võetakse selle normi asukohta menetluses tervikuna, menetluse kulgu ja eripära erinevates liikmesriigi ametiasutustes. Selleks tuleb vajaduse korral arvesse võtta muu hulgas kaitseõiguste tagamist, õiguskindluse põhimõtet ja menetluse korrakohast kulgemist (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151111">11.11.2015</DATE>, <NAME.CASE>Klausner Holz Niedersachsen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑505/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:742">EU:C:2015:742</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb analüüsida täpsemalt seda, kas niisugust aegumistähtaega, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, saab põhjendada täiendava kaitse taotluse läbivaatamise menetluse korrakohase kulgemise tagamise vajadusega, arvestades seejuures, millised tagajärjed tekivad sellest liidu õiguse kohaldamise seisukohast (vt analoogia alusel kohtuotsus <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090903">3.9.2009</DATE>, <NAME.CASE>Fallimento Olimpiclub</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑2/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:506">EU:C:2009:506</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Aegumistähtaegade osas on Euroopa Kohus otsustanud, et liikmesriikide ülesanne on kindlaks määrata liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvates siseriiklikes õigusnormides kehtestatavad tähtajad, võttes arvesse eelkõige vastuvõetavate otsuste olulisust nende adressaatidele, menetluste ja kohaldatavate õigusnormide keerukust, asjassepuutuvate isikute võimalikku arvu ja muid avalikke või erahuvisid, millega tuleb arvestada (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091029">29.10.2009</DATE>, <NAME.CASE>Pontin</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑63/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:666">EU:C:2009:666</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Ent põhikohtuasjas käsitletavate õigusnormide kohta tuleb märkida, nagu toonitab ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 75–78, et täiendava kaitse taotluse läbivaatamise menetlus on eriliselt tähtis, kuna see võimaldab rahvusvahelise kaitse taotlejale selle kaitse andmise kaudu tagada tema kõige põhilisemate õiguste säilimise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Seda konteksti arvestades ja võttes arvesse raskusi, mis neil taotlejatel võivad olla tekkinud muu hulgas inimlikult ja materiaalselt raske olukorra tõttu, milles need taotlejad võivad olla, tuleb asuda seisukohale, et niisugune aegumistähtaeg, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, on märkimisväärselt lühike ega taga tegelikkuses kõigile nendele taotlejatele reaalset võimalust esitada täiendava kaitse saamise taotlus ning saada vajaduse korral sellest kaitsest tulenev seisund. Seetõttu ei saa seda tähtaega pidada mõistlikult põhjendatuks vajadusega tagada selle seisundi saamise taotluse läbivaatamise menetluse korrakohane kulgemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Seda järeldust ei saa seada kahtluse alla ka tagasisaatmismenetluse tõhususe tagamise kaalutlustel, kuna põhikohtuasjas käsitletav tähtaeg ei ole otseselt seotud tagasisaatmismenetlusega vaid pagulasseisundi saamise taotluse rahuldamata jätmisega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Seega tuleb järeldada, et niisugune siseriiklik menetlusnorm, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, võib seada ohtu täiendavat kaitset taotleva isiku tegeliku juurdepääsu direktiiviga 2004/83 talle antud õigustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Arvestades kõiki eespool esitatud kaalutlusi, tuleb eelotsuse küsimustele vastata, et võrdväärsuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik menetlusnorm, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, mis näeb täiendava kaitse seisundi saamise taotluse esitamiseks ette viieteistkümne tööpäeva pikkuse aegumistähtaja alates kuupäevast, mil pädev asutus teatab varjupaigataotlejale, kelle taotlus on rahuldamata jäetud, võimalusest esitada täiendava kaitse taotlus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Võrdväärsuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik menetlusnorm, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, mis näeb täiendava kaitse seisundi saamise taotluse esitamiseks ette viieteistkümne tööpäeva pikkuse aegumistähtaja alates kuupäevast, mil pädev asutus teatab varjupaigataotlejale, kelle taotlus on rahuldamata jäetud, võimalusest esitada täiendava kaitse taotlus.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>