<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑180/11</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62011CJ0180</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:717">EU:C:2012:717</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20121115">15.11.2012</DATE> – KOHTUASI C-180/11</P><P>BERICAP ZÁRÓDÁSTECHNIKAI</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20121115">15. november 2012</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: ungari.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Direktiiv 2004/48/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Normid, mis reguleerivad tõendite uurimist kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamise taotlust lahendava siseriikliku kohtu menetluses</KEYWORD><KEYWORD>Siseriikliku kohtu pädevus</KEYWORD><KEYWORD>Pariisi konventsioon</KEYWORD><KEYWORD>TRIPS-leping</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-180/11,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Fővárosi Bírósági (Ungari) <DATE ISO="20100929">29. septembri 2010. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20110418">18. aprillil 2011</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Bericap Záródástechnikai Bt.</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Plastinnova 2000 Kft.,</HT></P></DEFENDANTS><PRESENCE><PRESENCE.INIT>menetluses osales:</PRESENCE.INIT><P><HT TYPE="BOLD">Magyar Szabadalmi Hivatal,</HT></P></PRESENCE></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kolmas koda),</P><P>koosseisus: kohtunik R. Silva de Lapuerta kolmanda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud K. Lenaerts, E. Juhász, J. Malenovský (ettekandja) ja D. Šváby,</P><P>kohtujurist: V. Trstenjak,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Bericap Záródástechnikai Bt., esindaja: <HT TYPE="ITALIC">ügyvéd</HT> Zs. Kacsuk,</P></ITEM><ITEM><P>Plastinnova 2000 Kft., esindaja: <HT TYPE="ITALIC">ügyvéd</HT> J. Hergár,</P></ITEM><ITEM><P>Ungari valitsus, esindajad: M. Fehér ja K. Szíjjártó,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: F. Bulst ja B. Béres,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><?PAGE NO="2"?><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada esiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="45" NO.OJ="157" DATE.PUB="2004">ELT L 157, lk 45</REF.DOC.OJ>, ja parandused <REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="16" NO.OJ="195" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 195, lk 16</REF.DOC.OJ>, ja <REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="27" NO.OJ="204" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 204, lk 27</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/02, lk 32), teiseks intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>TRIPS-leping<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>), mis on toodud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu (allkirjastatud Marrakechis <DATE ISO="19940415">15. aprillil 1994</DATE>) 1 C lisas ja heaks kiidetud nõukogu <DATE ISO="19941222">22. detsembri 1994. aasta</DATE> otsusega, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="1" NO.OJ="336" DATE.PUB="1994">EÜT L 336, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80), ning kolmandaks <DATE ISO="18830320">20. märtsil 1883. aastal</DATE> Pariisis allkirjastatud, viimati <DATE ISO="19670714">14. juulil 1967</DATE> Stockholmis läbi vaadatud ja <DATE ISO="19790928">28. septembril 1979</DATE> muudetud tööstusomandi kaitse konventsiooni (<HT TYPE="ITALIC">Recueil des traités des Nations unies</HT>, osa 828, nr 11851, lk 305, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Pariisi konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>).</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus esitati kohtuvaidluses, mille pooled on Bericap Záródástechnikai Bt. (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Bericap<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>) ja Plastinnova 2000 Kft. (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Plastinnova<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/>), seoses kasuliku mudeli uudsuse ja leiutustaseme väidetava puudumisega.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Rahvusvaheline õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>TRIPS-leping</P></TI></TITLE><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>TRIPS-lepingu preambuli esimene lõik on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>[…] soovides vähendada moonutusi ja takistusi rahvusvahelises kaubanduses ja arvestades vajadust edendada tõhusat, nõuetekohast intellektuaalomandi õiguste kaitset, samuti tagada, et intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks rakendatavad meetmed ja menetlus ise ei muutuks tõkkeks seaduslikule kaubandusele.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>TRIPS-lepingu I jao <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Üldsätted ja põhiprintsiibid<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> artikli 1 lõiked 1 ja 2 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmed jõustavad käesoleva lepingu sätted. Liikmed võivad rakendada, kuid ei ole kohustatud rakendama oma seadustes ulatuslikumat kaitset, kui nõuab käesolev leping, tingimusel et selline kaitse ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega. Liikmetel on õigus valida sobiv meetod käesoleva lepingu sätete rakendamiseks oma õigussüsteemis ja -praktikas.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevas lepingus mõistetakse termini <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>intellektuaalomand<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/> all kõiki intellektuaalomandi kategooriaid, mida käsitletakse II jao osades 1–7.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Lepingu artikkel 2 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Intellektuaalomandi konventsioonid<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva lepingu II, III ja IV jaosse puutuvas peavad liikmed kinni Pariisi konventsiooni (1967) artiklitest 1–12 ja 19.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Miski käesoleva lepingu I kuni IV jaos ei vabasta liikmeid kohustustest, mis neil võivad olla üksteise suhtes Pariisi konventsiooni, Berni konventsiooni ja mikrolülitusi käsitleva intellektuaalomandi lepingu põhjal.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>TRIPS-lepingu III jakku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/> kuuluva artikli 41 lõiked 1–3 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="041.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmed tagavad oma seadustega võimaluse kasutada käesolevas osas määratletud kaitsmismenetlusi, et võimaldada tõhusaid meetmeid käesoleva lepinguga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste iga rikkumise vastu, sealhulgas kiireloomulisi kaitsevahendeid rikkumise tõkestamiseks ja kaitsevahendeid tulevaste rikkumiste ennetamiseks. Menetlusi rakendatakse viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja pakkuda meetmeid nende kaitsemenetluste kuritarvitamise vastu.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="041.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud menetlused peavad olema ausad ja erapooletud. Need ei tohi olla ülemäära keerulised või kulukad ega tuua kaasa sobimatuid tähtaegu ega õigustamatuid viivitusi.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="041.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Asjas tehtav otsus peab eelistatavalt olema kirjalik ja põhistatud. See tuleb liigse viivituseta teha kättesaadavaks vähemalt menetluspooltele. Asjas tehtav otsus peab põhinema tõendusmaterjalil, mille suhtes pooltel oli võimalus esitada oma seisukohad.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Pariisi konventsioon</P></TI></TITLE><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on Pariisi konventsiooni osalisriigid.</TXT></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Asjaomase konventsiooni artikli 1 lõige 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Tööstusomandi kaitse objektideks on patendid, kasulikud mudelid, tööstusnäidised (tööstusdisainlahendused), kaubamärgid, teenindusmärgid, firmanimetused või kohanimede päritolule viitavad tähised ning kõlvatu konkurentsi tõkestamine.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Konventsiooni artikli 2 lõige 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Iga liidu liikmesriigi kodanikud kasutavad liidu teistes riikides tööstusomandi kaitse suhtes eesõigusi, mida antakse seadustega oma riigi kodanikele käesoleval ajal või tulevikus ja seda kõigil juhtudel, olenemata õigustest, mis on spetsiaalselt ette nähtud käesoleva konventsiooniga. Nende õigusi kaitstakse samuti nagu antud riigi kodanike õigusi ja nad kasutavad neidsamu seaduslikke kaitsevahendeid igasuguse nende õiguste rikkumise puhul tingimusel, et nad peavad kinni samadest tingimustest ja formaalsustest, mis on ette kirjutatud oma riigi kodanikele.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/> [Siin ja edaspidi on Pariisi konventsiooni tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]</ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/48 põhjendused 4–6 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>(4)</NO.P><TXT>Rahvusvahelisel tasandil seob kõiki liikmesriike ja ühendust ennast nende pädevusse kuuluvate küsimustega [TRIPS-leping].</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>TRIPS-leping sisaldab eraldi sätteid intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, mis on ühtsete standarditena kohaldatavad rahvusvahelisel tasandil ning on rakendatud kõigis liikmesriikides. Direktiiv ei mõjuta liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, kaasa arvatud TRIPS-lepinguga seonduvaid kohustusi.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>(6)</NO.P><TXT>On veel rahvusvahelisi konventsioone, mille osalisteks on kõik liikmesriigid ning mis ühtlasi sisaldavad sätteid intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. Nende hulgas on […] Pariisi konventsioon, Berni kirjandus- ja kunstiteoste konventsioon ning teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse Rooma konventsioon.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Direktiivi põhjendus 27 täpsustab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Lisahoiatusena tulevastele rikkujatele ning laiema avalikkuse teavitamiseks on kasulik avaldada intellektuaalomandi õiguste rikkumise kohtuasjade otsuseid.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Direktiivi põhjenduses 32 märgitakse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga tagada nimetatud harta artikli 17 lõikes 2 sätestatud intellektuaalomandi õiguste täielik austamine.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/48 artikkel 1 määratleb selle eesmärki järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Käesolev direktiiv käsitleb intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks vajalikke meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid. Käesolevas direktiivis sisaldab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>intellektuaalomandi õigused<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/> tööstusomandi õigusi.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 2, mis käsitleb selle reguleerimisala, sätestab lõikes 1:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Ilma et see piiraks meetmete kohaldamist, mida kohaldatakse või võidakse kohaldada ühenduses või siseriiklikes õigusaktides kuni selleni, et need meetmed soosivad enam õiguste valdajaid, kehtivad käesolevas direktiivis sätestatud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid kooskõlas artikliga 3 mis tahes intellektuaalomandi õiguste rikkumise kohta, nagu on sätestatud ühenduse õigusaktides ja/või vastava liikmesriigi siseriiklikes õigusaktides.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/48 artikli 2 lõike 3 punkti b sätete kohaselt ei mõjuta käesolev direktiiv <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi ja eriti TRIPS-lepingut, sealhulgas kriminaalmenetlusi ja karistusi sisaldavaid kohustusi<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 3 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid käesolevas direktiivis kirjeldatud intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamiseks. Menetlused, protseduurid ja õiguskaitsevahendid on õiglased ega ole asjatult keerulised või kulukad ega sisalda põhjendamatuid ajalisi piiranguid ega põhjendamatuid viivitusi.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid rakendatakse viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Ungari õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Kasuliku mudeli seadus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>1991. aasta XXXVIII seaduses kasuliku mudeli õiguskaitse kohta (A használati minták oltalmáról szóló, 1991. évi XXXVIII. törvény) (edaspidi: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>kasuliku mudeli seadus<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/>) § 1 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Kasuliku mudeli õiguskaitse (edaspidi: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>mudeli õiguskaitse<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/>) laieneb mis tahes eseme kujundamisega, mehhanismiga või osade paigutusega seotud lahendusele (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>mudel<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/>), mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Kasuliku mudeli seaduse § 2 lõige 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne prioriteedikuupäeva avalikkusele teatavaks saanud kirjalikus vormis või Ungaris kasutamise kaudu.<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Selle seaduse § 3 lõige 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Mudelil on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest.<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Kõnealuse seaduse § 5 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Taotlejale antakse mudeli suhtes kasuliku mudeli õiguskaitse, kui mudel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>vastab seaduse §-des 1–4 kehtestatud kriteeriumidele ning selle kui kasuliku mudeli kaitse ei ole § 5 lõike 2 ja § 1 lõike 2 kohaselt välistatud.<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Kasuliku mudeli seaduse § 24 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="024.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kasuliku mudeli õiguskaitse tuleb tühistada, kui:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>õiguskaitse ese ei vasta § 5 lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumidele.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Selle seaduse § 26 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Ungari patendiameti pädevusse kuuluvad:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamisega [...] seotud asjad.<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Kõnealuse seaduse § 27 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="027.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kohus kontrollib Ungari patendiameti kasuliku mudeli asjades tehtud otsuseid vastavalt §-s 37 sätestatule.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="6"?><PARAG IDENTIFIER="027.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Ungari patendiamet võib ainult otsuse muutmiseks esitatud kaebuse alusel ja ainult kuni kaebuse kohtule edastamiseni muuta ja tühistada järgmistes küsimustes tehtud – menetlust lõpetavad – otsused:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamine.<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Kasuliku mudeli seaduse § 36 lõige 3 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Seoses [...] kasuliku mudeli õiguskaitse [...] tühistamisega [...] tuleb kohaldada vastavalt patendiseaduse sätteid.<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Selle seaduse § 37 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="037.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kohus võib kaebuse alusel muuta Ungari patendiameti:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>§ 27 lõikes 4 loetletud otsuseid.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Ungari patendiameti kasuliku mudeli asjades tehtud otsuste kohtuliku kontrolli menetluses tuleb vastavalt kohaldada muu hulgas Ungari patendiameti patendiasjades tehtud otsuste kohtulikku kontrolli puudutavaid menetlusnorme.<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Patendiseadus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>1995. aasta XXXIII seaduse leiutiste patendikaitse kohta (a találmányok szabadalmi oltalmáról szóló 1995. évi XXXIII. törvény) (edaspidi: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>patendiseadus<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/>) § 42 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>[...]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui tühistamistaotluse rahuldamata jätmise kohta on tehtud jõustunud otsus, siis on samadel asjaoludel sama patendi tühistamiseks uue menetluse alustamine välistatud.<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Patendiseaduse § 80 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="080.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Igaüks võib § 42 alusel nõuda patendiomaniku patendi tühistamist, välja arvatud lõikes 2 sätestatud erand.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="080.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>§ 42 lõike 1 punkti d alusel võib nõuda patendi tühistamist isik, kellel on vastavalt seadusele õigus saada patendiomanikuks.<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Seaduse § 81 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>[...]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Tühistamistaotluse tagasivõtmisel võib kohus menetlust omal algatusel jätkata. [...]<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Selle seaduse § 86 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="086.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ungari patendiameti otsuste muutmiseks esitatud kaebused kuuluvad Fővárosi Bírósági alluvusse.</ALINEA><?PAGE NO="7"?><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201D" ID="QE0039"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Sama seaduse § 88 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>Kohus lahendab Ungari patendiameti otsuste muutmiseks esitatud kaebusi hagita menetlust reguleerivate õigusnormide kohaselt, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud erandid. Kui käesolevast seadusest või hagita menetluse olemusest ei tulene teisiti, tuleb menetlusele vastavalt kohaldada 1952. aasta III seaduse tsiviilkohtumenetluse kohta [A polgári perrendtartásról szóló 1952. évi III. törvény] üldsätteid.<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Tsiviilkohtumenetluse seadustik</P></TI></TITLE><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 3 ja 4 asuvad selle seadustiku I peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>Üldsätted<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201D" ID="QE0041"/> jao <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>Aluspõhimõtted<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201D" ID="QE0042"/> jaotise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>Kohtu pädevus tsiviilkohtumenetluses<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201D" ID="QE0043"/> all.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Seadustiku § 3 lõige 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="033.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kohus on seotud poolte õigusmõju omavate nõuete ja väidetega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. [...]<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201D" ID="QE0044"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Kõnealuse seadustiku § 4 lõige 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kohus ei ole otsuse tegemisel seotud muu asutuse otsuse või distsiplinaarmenetluses tehtud otsusega või neis otsustes tuvastatud faktiliste asjaoludega.<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201D" ID="QE0045"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Plastinnova esitas <DATE ISO="19910517">17. mail 1991</DATE> Ungari patendiametile tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse nr 2252-320/91 ning hiljem, <DATE ISO="19920901">1. septembril 1992</DATE>, kasuliku mudeli registreerimise taotluse. Plastinnova taotles vastava õiguskaitse muutmist ning tugines teises registreerimistaotluses esimese registreerimistaotlusega seotud prioriteedinõudele. Ungari patendiamet rahuldas muutmistaotluse ning andis kasuliku mudeli registreerimistaotluse saamise järel sellele tööstusdisainilahenduse registreerimistaotluse esitamisega seotud prioriteedi alusel õiguskaitse.</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Bericap nõudis <DATE ISO="19980506">6. mail 1998</DATE> haldusmenetluse raames asjaomase kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamist uudsuse ja leiutustaseme puudumise tõttu.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Ungari patendiamet jättis kasuliku mudeli õiguskaitse <DATE ISO="20040601">1. juuni 2004. aasta</DATE> otsusega nr U9200215/35 jõusse, kuid piiras selle ulatust.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Plastinnova nõudis kasuliku mudeli omanikuna Fővárosi Bíróságilt Ungari patendiameti asjaomase otsuse muutmist. Nimetatud esimene kohtuaste jättis kaebuse rahuldamata ning tühistas otsust nr U9200215/35 muutes vaidlusaluse kasuliku mudeli õiguskaitse.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Plastinnova kaebuse alusel muutis Fővárosi ίtélőtábla (Budapesti apellatsioonikohus) määrusega esimese kohtuastme otsust, muutes seda osas, mis puudutab kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamist, ja jättes selle muus osas jõusse.</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Legfelsőbb Bíróság (kõrgeim kohus) jättis Bericapi kaebuse alusel algatatud menetluses teise kohtuastme määruse jõusse.</TXT></NP><?PAGE NO="8"?><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Põhikohtuasi (haldusmenetlus) sai alguse <DATE ISO="20070131">31. jaanuaril 2007</DATE>, mil Bericap esitas Ungari patendiametile uue taotluse vaidlusaluse kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamiseks. Nimetatud äriühing tugines tühistamise alusena uudsuse ja leiutustaseme puudumisele. Ta lisas oma taotlusele – muude dokumentide kõrval – patendikirjeldused numbritega K4–K10, K19–K25 ning K29 ja K30.</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Plastinnova nõudis varasemale tühistamismenetlusele tuginedes, et hilisem tühistamistaotlus jäetaks menetlusse võtmata asja sisuliselt arutamata.</TXT></NP><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Ungari patendiamet jättis otsusega nr U9200215/58 tühistamistaotluse rahuldamata, tuginedes seejuures patendiseaduse § 42 lõikele 3. Ta kohaldas seda sätet nii, et jättis hilisemas tühistamismenetluses eespool nimetatud dokumentide hulgast tähelepanuta patendikirjeldused K4–K8, K10, K19, K21 ja K22. Tema sõnul olid need dokumendid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>varasemas tühistamismenetluses tehtud otsuse aluseks<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201D" ID="QE0046"/>. Ta lisas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>igat dokumenti oli eraldi kontrollitud, olenemata sellest, milline neist sisaldas mudeli seisukohast olulist teavet<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201D" ID="QE0047"/> ning et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>kuna varasemas menetluses tehtud otsus põhineb kõikidel uuritud dokumentidel tervikuna, tuleb need dokumendid jätta käesolevas menetluses tähelepanuta<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201D" ID="QE0048"/>. Ungari patendiamet märkis ka seda, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>kõik kasuliku mudeli kaitse peamiste nõuete aluseks olevad tunnused on fotodelt tuvastatavad ning seega on kasuliku mudeli õiguskaitsel prioriteet<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201D" ID="QE0049"/>. Ta lisas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>prioriteedi küsimuse kohta on varasemas menetluses juba tehtud otsus, mis põhines samuti sellel, et kasuliku mudeli õiguskaitsel on prioriteet, mis tuleneb tööstusdisainilahenduse registreerimistaotluse muutmisest<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201D" ID="QE0050"/>. Sellega seoses sedastas Ungari patendiamet, et patendikirjeldusi K20 ja K23 ei võeta tehnika taseme kindlaksmääramise juures arvesse.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Lõppastmes kontrollis Ungari patendiamet uudsuse ja leiutustaseme puudumist ainult patentide kirjelduste K9, K24, K25, K29 ja K30 alusel ning tegi kindlaks, et osutatud tühistamise aluste esinemine ei olnud tõendatud.</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Bericap esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse otsuse nr U9200215/58 muutmiseks, milles nõudis kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamist. Ta palus kõik esitatud tõendid arvesse võtta ning tõi välja selle, et kasuliku mudeli õiguskaitsest tulenevad selle omaniku jaoks sarnaselt patendile ainuõigused. Seetõttu on üldistes huvides, et ainuõiguste aluseks saab olla ainult sellise kasuliku mudeli kaitse, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele. Seadusandja on taganud üldiste huvide arvessevõtmise, kehtestades tühistamise instituudi. Tühistamismenetluse üldise huvi eesmärki toetab ka patendiseaduse § 80 lõige 1, mille kohaselt võib igaüks § 42 alusel nõuda patendiomaniku patendi tühistamist, välja arvatud lõikes 2 sätestatud erand. Ka patendiseaduse § 81 lõikes 3, mille kohaselt võib kohus tühistamistaotluse tagasivõtmisel menetlust jätkata omal algatusel, on arvesse võetud üldist huvi.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Plastinnova palus jätta otsus nr U9200215/58 muutmata, kuna see on põhjendatud.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus tühistas otsuse nr U9200215/58 ja saatis asja uue otsuse tegemiseks Ungari patendiametile tagasi. Kohus leidis, et hilisema tühistamismenetlusega seoses esitatud tõendeid ei tohi jätta tähelepanuta ainuüksi seetõttu, et need on varasemas tühistamismenetluses juba esitatud.</TXT></NP><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Fővárosi ίtélőtábla tühistas esimeses kohtuastmes tehtud määruse ning saatis asja Fővárosi Bíróságile uueks arutamiseks ja uue otsuse tegemiseks tagasi, kui oli teinud kindlaks, et Ungari patendiamet oli hilisema tühistamistaotluse lahendamisel teinud kontrollitavad faktilised asjaolud õigesti kindlaks.</TXT></NP><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Fővárosi Bíróság täpsustab eelotsusetaotluses, et direktiivi 2004/48 sätteid, eelkõige selle artikli 2 lõiget 1 ja artikli 3 lõiget 2 arvestades tekkisid tal küsimused seoses kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamise menetlust puudutavate siseriiklike õigusnormide kohaldamisega.</TXT></NP><?PAGE NO="9"?><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab veel, et Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused käsitlevad Pariisi konventsiooni ja TRIPS-lepingu sätete võrdlust asjaomaste siseriiklike õigusnormide kohaldamisega. Ta märgib selles osas, et Ungari ratifitseeris Pariisi konventsiooni 1970. aasta seadlusega nr 18 ning TRIPS-lepingu 1998. aasta IX seadusega.</TXT></NP><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Fővárosi Bíróság kohtumenetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>1.</NO.P><TXT>Kas Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas, kui kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamise taotlusega seotud otsuse muutmiseks alustatud menetluses toimub meetmete, menetluse ja õiguskaitsevahendite kohaldamine selliselt, et liikmesriigi kohus ei ole seotud poolte nõuete või õigusmõju omavate väidetega ning kohtul on õigus nõuda omal algatusel tõendeid, mida ta peab vajalikuks?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas, kui kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamise taotlusega seotud otsuse muutmiseks alustatud menetluses toimub meetmete, menetluse ja õiguskaitsevahendite kohaldamine selliselt, et liikmesriigi kohus ei ole otsuse tegemisel seotud tühistamistaotluse kohta tehtud haldusasutuse otsusega või selles tuvastatud faktiliste asjaoludega, eelkõige haldusmenetluse käigus välja toodud tühistamise aluste või haldusmenetluse käigus esitatud seisukohtade, väidete või tõenditega?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas, kui kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamise hilisema taotlusega seotud otsuse muutmiseks alustatud menetluses toimub meetmete, menetluse ja õiguskaitsevahendite kohaldamine selliselt, et liikmesriigi kohus jätab hilisema taotluse tõendite – kaasa arvatud tehnika taset puudutavad tõendid – hulgast välja need tõendid, mis on esitatud juba seoses kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamise varasema taotlusega?<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201D" ID="QE0051"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Plastinnova ja Ungari valitsus vaidlevad eelotsusetaotluse vastuvõetavusele erinevatel alustel vastu.</TXT></NP><NP><NO.P>52</NO.P><TXT>Esiteks palub Plastinnova Euroopa Kohtul jätta asjaomane taotlus ilma sisuliste küsimuste arutamise juurde asumata läbi vaatamata, kuna ühelt poolt ei ole Fővárosi Bíróságil tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel sellise taotluse esitamise pädevust ning kuna teiselt poolt on käesolevas põhikohtuasjas käsitletava otsuse peale võimalik esitada kassatsioonkaebus, siis on eelotsusetaotlust esitama pädev üksnes ülemkohus.</TXT></NP><NP><NO.P>53</NO.P><TXT>Selles osas tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika järgi annab ELTL artikkel 267 liikmesriikide kohtutele asja Euroopa Kohtusse saatmiseks äärmiselt ulatusliku pädevuse, kui nad leiavad, et nende lahendada olevas asjas on tekkinud küsimusi, mis puudutavad sellise liidu õigusnormi tõlgendamist või kehtivuse hindamist, mis on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks. Siseriiklikel kohtutel on ka vabadus kasutada seda pädevust menetluse mis tahes hetkel, mida nad loevad sobivaks (vt <DATE ISO="20101005">5. oktoobri 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-173/09" PAGE.ECR="I-8889" YEAR="2010">C-173/09: Elchinov, EKL 2010, lk I-8889</REF.DOC.ECR>, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP><NP><NO.P>54</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on selle põhjal järeldanud, et siseriikliku menetlusnormi olemasolu ei saa seada kahtluse alla nende siseriiklike kohtute pädevust, mis ei otsusta asja üle viimases astmes, esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus, kui neil on kahtlusi liidu õiguse tõlgendamise osas, millega on tegemist põhikohtuasjas (eespool viidatud kohtuotsus Elchinov, punkt 25, ja <DATE ISO="20111020">20. oktoobri 2011. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-396/09" PAGE.ECR="I-9915" YEAR="2011">C-396/09: Interedil, EKL 2011, lk I-9915</REF.DOC.ECR>, punkt 35).</TXT></NP><?PAGE NO="10"?><NP><NO.P>55</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on muu seas leidnud, et kohtul, mis ei otsusta asja üle viimases astmes, peab olema võimalus esitada Euroopa Kohtule küsimusi, mis tal tekivad, kui ta leiab, et kõrgema astme kohtu õigusliku hinnangu tõttu võidakse teha kohtuotsus, mis on vastuolus liidu õigusega (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Elchinov, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP><NP><NO.P>56</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb Plastinnova esitatud vastuvõetamatuse väide selles osas tagasi lükata.</TXT></NP><NP><NO.P>57</NO.P><TXT>Teiseks väidab Ungari valitsus, et kuivõrd eelotsusetaotluse esitanud kohus ei selgita põhjuseid, miks direktiivi 2004/48 teatav tõlgendus tundub talle vältimatult vajalik, siis tuleb asjaomane eelotsusetaotlus vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP><NP><NO.P>58</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab siseriikliku kohtu esitatud taotluse Euroopa Kohus lükata tagasi vaid siis, kui on ilmselge, et taotletud liidu õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega või kui kõnealune probleem on oletuslik või kui Euroopa Kohtule ei ole teada talle esitatud küsimusele tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud (vt eelkõige <DATE ISO="20010313">13. märtsi 2001. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-379/98" PAGE.ECR="I-2099" YEAR="2001">C-379/98: PreussenElektra, EKL 2001, lk I-2099</REF.DOC.ECR>, punkt 39; <DATE ISO="20060615">15. juuni 2006. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-466/04" PAGE.ECR="I-5341" YEAR="2006">C-466/04: Acereda Herrera, EKL 2006, lk I-5341</REF.DOC.ECR>, punkt 48, ning <DATE ISO="20061205">5. detsembri 2006. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-94/04+C-202/04" PAGE.ECR="I-11421" YEAR="2006">C-94/04 ja C-202/04: Cipolla jt, EKL 2006, lk I-11421</REF.DOC.ECR>, punkt 25).</TXT></NP><NP><NO.P>59</NO.P><TXT>Tuleb aga nentida, et ei ole ilmselge, et taotletud liidu õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega või et kõnealune probleem on oletuslik. Kuigi esitatud küsimustes mainitakse väga üldsõnaliselt liidu õigust, nähtub eelotsusetaotlusest siiski, et põhikohtuasja lahendav kohus soovib tegelikult direktiivi 2004/48 artikli 2 lõike 1 ja artikli 3 lõike 2 ning Pariisi konventsiooni artikli 2 lõike 1 ja TRIPS-lepingu artikli 41 lõigete 1 ja 2 tõlgendust selleks, et tal oleks võimalik hinnata, kas siseriiklikud kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamise kaebuse raames kohaldatavad menetlusnormid on nimetatud sätetega kooskõlas.</TXT></NP><NP><NO.P>60</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei ole eelotsuse küsimuste asjakohasuse eeldust ümber lükatud.</TXT></NP><NP><NO.P>61</NO.P><TXT>Seega tuleb ka teine vastuvõetamatuse väide tagasi lükata.</TXT></NP><NP><NO.P>62</NO.P><TXT>Kolmandaks vaidlustab Ungari valitsus eelotsusetaotluse vastuvõetavuse sel alusel, et direktiiv 2004/48 ei ole käesoleva kohtuvaidluse lahendamiseks ilmselgelt asjakohane, kuna sellega soovitakse üksnes ühtlustada intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral kohaldatavaid tsiviil- ja haldusnorme. Käesolevas asjas aga on poolelioleva menetluse ese kasuliku mudeli kehtivus, mitte intellektuaalomandi õiguste rikkumine.</TXT></NP><NP><NO.P>63</NO.P><TXT>Selles osas piisab, kui märkida, et see, kas kasuliku mudeli tühistamismenetlus on menetlus, millega soovitakse tagada intellektuaalomandi õiguste jõustamine, ei ole seotud eelotsuse küsimuste vastuvõetavusega, vaid puudutab esitatud küsimuste sisulist osa (vt analoogia alusel <DATE ISO="20060713">13. juuli 2006. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-295/04+C-296/04+C-297/04+C-298/04" PAGE.ECR="I-6619" YEAR="2006">C-295/04-C-298/04: Manfredi jt, EKL 2006, lk I-6619</REF.DOC.ECR>, punkt 30, ning <DATE ISO="20101021">21. oktoobri 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-467/08" PAGE.ECR="I-10055" YEAR="2010">C-467/08: Padawan, EKL 2010, lk I-10055</REF.DOC.ECR>, punkt 27). Seetõttu ei saa sellekohane järeldus tuua kaasa eelotsusetaotluse tagasilükkamist juba selle vastuvõetavuse hindamise staadiumis.</TXT></NP><NP><NO.P>64</NO.P><TXT>Kuna kolmas vastuvõetamatuse väide tuleb tagasi lükata, ilmneb kõigist eelnimetatud kaalutlustest, et eelotsusetaotlus tuleb tunnistada vastuvõetavaks.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>65</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma kolme küsimusega, mida tuleb uurida koos, sisuliselt teada, kas liidu õigusega on vastuolus, et kasuliku mudeli õiguskaitse tühistamisega seotud kohtumenetluses:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>ei ole kohus seotud poolte nõuete ja taotlustega ning ta võib omal algatusel määrata tema hinnangul vajalike tõendite esitamise;</P></ITEM><ITEM><P>ei ole kohus seotud tühistamistaotluse kohta tehtud haldusotsuse ega selles tuvastatud faktiliste asjaoludega, ja</P></ITEM><ITEM><P>ei saa kohus uuesti kontrollida tõendeid, mis on esitatud koos varasema tühistamistaotlusega.</P></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>66</NO.P><TXT>Täpsemini tuleneb eelotsusetaotlusest, et siseriiklik kohus peab direktiivi 2004/48 põhikohtuasja menetlusele kohaldatavaks ja soovib teada, kuidas tuleb direktiivi, eelkõige selle artikli 2 lõiget 1 ja artikli 3 lõiget 2 tõlgendada seoses Pariisi konventsiooni ja TRIPS-lepingu käesoleva kohtuotsuse punktis 59 tsiteeritud artiklitega.</TXT></NP><NP><NO.P>67</NO.P><TXT>Selles osas tuleb kõigepealt märkida, et liit kirjutas alla WTO asutamislepingule, mille osa on TRIPS-leping, ja kiitis selle hiljem heaks otsusega 94/800. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt järeldub sellest, et TRIPS-lepingu sätted on alates sellest hetkest liidu õiguskorra lahutamatu osa ning selle õiguskorra raames on Euroopa Kohus pädev vastama nimetatud lepingu tõlgendamist puudutavatele eelotsuse küsimustele (vt <DATE ISO="20070911">11. septembri 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-431/05" PAGE.ECR="I-7001" YEAR="2007">C-431/05: Merck Genéricos - Produtos Farmacêuticos, EKL 2007, lk I-7001</REF.DOC.ECR>, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP><NP><NO.P>68</NO.P><TXT>Mis puutub täpsemini TRIPS-lepingu artikli 41 lõigete 1 ja 2 sätetesse nende koostoimes, siis tuleneb nendest, et osalisriigid tagavad oma seadustega võimaluse kasutada intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud määratletud menetlusi, et võimaldada tõhusaid meetmeid käesoleva lepinguga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste iga rikkumise vastu.</TXT></NP><NP><NO.P>69</NO.P><TXT>Nende sätete alusel on lepingu osalisriigid, sh liit kohustatud nägema oma õiguskorras ette intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise meetmed, mis on nimetatud sätetes täpsustatud elementidega kooskõlas.</TXT></NP><NP><NO.P>70</NO.P><TXT>Kuna TRIPS-leping näeb ette, nagu tuleneb selle artikli 2 lõikest 1 kui ka selle lepingu II, III ja IV jaost, et osalisriigid peavad kinni pidama Pariisi konventsiooni artiklitest 1–12 ja 19, siis peab TRIPS-lepingu artikli 41 lõigetes 1 ja 2 nõutavad õigusnormid olema eelkõige kooskõlas asjaomase konventsiooni artikli 2 lõikega 1.</TXT></NP><NP><NO.P>71</NO.P><TXT>Pariisi konventsiooni artikli 2 lõike 1 sätete kohaselt on iga sellise osalisriigi kodanikul, kus konventsioon on kohaldatav, teistes riikides, kus konventsioon on samuti kohaldatav, tööstusomandi kaitse suhtes eesõigused, mida antakse seadustega oma riigi kodanikele käesoleval ajal või tulevikus ja seda kõigil juhtudel, olenemata õigustest, mis on sama konventsiooniga spetsiaalselt ette nähtud. Nende õigusi kaitstakse samuti nagu antud riigi kodanike õigusi ja nad kasutavad neidsamu seaduslikke kaitsevahendeid igasuguse nende õiguste rikkumise puhul, tingimusel et nad peavad kinni samadest tingimustest ja formaalsustest, mis on ette kirjutatud oma riigi kodanikele.</TXT></NP><NP><NO.P>72</NO.P><TXT>Nii seisneb peamine kõigile TRIPS-lepingu ja Pariisi konventsiooni eelnimetatud sätetele ühine element asjaomaste osalisriikide kohustuses tagada oma siseriikliku õigusega intellektuaalomandi õiguste jõustamine, nähes ette tõhusaid meetmeid intellektuaalomandi õiguste iga rikkumise vastu.</TXT></NP><?PAGE NO="12"?><NP><NO.P>73</NO.P><TXT>Liit on selle seadusandliku kohustuse täitnud ning võtnud vastu direktiivi 2004/48, mille eesmärk selle artikli 1 põhjal on just tagada intellektuaalomandi õiguste jõustamine, kehtestades sel eesmärgil liikmesriikides vastavad meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid.</TXT></NP><NP><NO.P>74</NO.P><TXT>Täpsemini on direktiivi 2004/48 artikli 2 lõike 1 põhjal selles direktiivis ette nähtud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid direktiivi artikli 3 alusel kohaldatavad igasugustele liidu ja/või liikmesriikide siseriikliku õigusega reguleeritud intellektuaalomandi õiguste rikkumistele.</TXT></NP><NP><NO.P>75</NO.P><TXT>Nii ei soovita kõigi eelnimetatud konventsioonides ja direktiivis 2004/48 ette nähtud sätetega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>asjaomased sätted<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201D" ID="QE0052"/>) reguleerida kõiki intellektuaalomandi õigustega seotud aspekte, vaid üksnes neid, mis on lahutamatult seotud esiteks nende õiguste jõustamisega ja teiseks nende õiguste rikkumisega, nähes intellektuaalomandi õiguste rikkumiste ennetamiseks, tõkestamiseks või heastamiseks ette kohustuse omada tõhusaid õiguskaitsevahendeid.</TXT></NP><NP><NO.P>76</NO.P><TXT>Selles osas tuleneb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 17, et intellektuaalomandi õiguse kaitse tagamiseks läbiviidav menetlus eeldab seda, et see omand on saadud seaduslikul teel (vt selle kohta <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-154/04+C-155/04" PAGE.ECR="I-6451" YEAR="2005">C-154/04 ja C-155/04: Alliance for Natural Health jt, EKL 2005, lk I-6451</REF.DOC.ECR>, punkt 128).</TXT></NP><NP><NO.P>77</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, nagu nähtub ka direktiivi 2004/48 artikli 2 lõikest 1, et asjaomased sätted piirduvad nende erinevate õiguste jõustamise tagamisega, mis on intellektuaalomandi õigused omandanud isikutel, st selliste õiguste omajatel, ning neid sätteid ei saa tõlgendada nii, et nendega soovitakse reguleerida selliste isikute käsutuses olevaid erinevaid meetmeid ja menetlusi, kes nagu põhikohtuasja kaebaja vaidlustavad teiste isikute omandatud intellektuaalomandi õigusi, olemata ise nende õiguste omajad.</TXT></NP><NP><NO.P>78</NO.P><TXT>Tühistamismenetlust nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, saab aga kasutada just selline isik, kes – olemata teatava intellektuaalomandi õiguse omaja – vaidlustab kasulikust mudelist tulenevate õiguste omajale antud kaitse.</TXT></NP><NP><NO.P>79</NO.P><TXT>Nii ei ole asjaomase menetluse eesmärk tagada intellektuaalomandi õiguse omajate kaitse asjaomaste sätete tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>80</NO.P><TXT>See menetlus nimelt ei eelda intellektuaalomandi õiguse rikkumist, olgu see siis seoses isikuga, kelle nõudel asjaomane menetlus algatatakse, kuna isikuna, kellele asjaomane õigus ei kuulu, ei saa tema asjaomaseid õigusi rikkuda juba seetõttu, et ta ei kuulu nende õiguste omaja määratluse alla, või olgu see seoses selle õiguse omajaga, mille osas kõnealune menetlus on algatatud, arvestades asjaolu, et tema vastu esitatud kaebus, millega vaidlustatakse õiguslikult tema intellektuaalomandi õiguse olemasolu, ei ole juba oma määratluse poolest rikkumine.</TXT></NP><NP><NO.P>81</NO.P><TXT>Eeltoodust tuleneb, et asjaomaste sätete eesmärk ei ole reguleerida põhikohtuasjas käsitletud menetlusega sarnase tühistamismenetluse erinevaid aspekte.</TXT></NP><NP><NO.P>82</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb esitatud küsimustele vastata, et kuivõrd direktiivi 2004/48 artikli 2 lõike 1 ja artikli 3 lõike 2 sätted, kui neid tõlgendada seoses Pariisi konventsiooni artikli 2 lõikega 1 ja TRIPS-lepingu artikli 41 lõigetega 1 ja 2, ei ole põhikohtuasjas käsitletud menetlusega sarnasele tühistamismenetlusele kohaldatavad, siis ei saa neid sätteid käsitada nii, et nendega on vastuolus see, kui sellises kohtumenetluses:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>ei ole kohus seotud poolte nõuete ja taotlustega ning ta võib omal algatusel määrata tema hinnangul vajalike tõendite esitamise;</P></ITEM><ITEM><P>ei ole kohus seotud tühistamistaotluse kohta tehtud haldusotsuse ega selles tuvastatud faktiliste asjaoludega, ja</P></ITEM><?PAGE NO="13"?><ITEM><P>ei saa kohus uuesti kontrollida tõendeid, mis on esitatud koos varasema tühistamistaotlusega.</P></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>83</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta artikli 2 lõike 1 ja artikli 3 lõike 2 sätted, kui neid tõlgendada koostoimes <DATE ISO="18830320">20. märtsil 1883. aastal</DATE> Pariisis allkirjastatud, viimati <DATE ISO="19670714">14. juulil 1967</DATE> Stockholmis läbi vaadatud ja <DATE ISO="19790928">28. septembril 1979</DATE> muudetud tööstusomandi kaitse konventsiooni artikli 2 lõike 1 ning intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (mis on toodud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu (allkirjastatud Marrakechis <DATE ISO="19940415">15. aprillil 1994</DATE>) 1 C lisas ja heaks kiidetud nõukogu <DATE ISO="19941222">22. detsembri 1994. aasta</DATE> otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994)) artikli 41 lõigetega 1 ja 2, ei ole põhikohtuasjas käsitletud menetlusega sarnasele tühistamismenetlusele kohaldatavad, siis ei saa neid sätteid käsitada nii, et nendega on vastuolus see, kui sellises kohtumenetluses:</HT></P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P><HT TYPE="BOLD">ei ole kohus seotud poolte nõuete ja taotlustega ning ta võib omal algatusel määrata tema hinnangul vajalike tõendite esitamise;</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="BOLD">ei ole kohus seotud tühistamistaotluse kohta tehtud haldusotsuse ega selles tuvastatud faktiliste asjaoludega, ja</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="BOLD">ei saa kohus uuesti kontrollida tõendeid, mis on esitatud koos varasema tühistamistaotlusega.</HT></P></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>