<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-552/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0552</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:665">EU:C:2018:665</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>14</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Bobeki ettepanek – Kohtuasi C‑552/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Alpenchalets Resorts</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180905">5. septembril 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑552/17</HT></P><P>Alpenchalets Resorts GmbH</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Finanzamt München Abteilung Körperschaften</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim maksukohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Käibemaks</KEYWORD><KEYWORD>Reisibüroode käibemaksu erikord</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Puhkusemajutuse pakkumine</KEYWORD><KEYWORD>Muud osutatavad teenused</KEYWORD><KEYWORD>Kõrval- ja põhiteenused</KEYWORD><KEYWORD>Vähendatud maksumäär</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamine reisibüroo pakutava majutuse suhtes</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Alpenchalets Resorts GmbH (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>kaebaja<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) võtab maju omanikelt üürile ja annab neid omakorda üürile oma klientidele puhkuse veetmiseks. Klientide saabudes osutavad omanikud või nende esindajad klientidele lisateenuseid, nagu ruumide koristamine ning mõnel juhul pesupesemine ja saiakeste kohaletoomise teenus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas see kvalifitseerub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>reisibüroo osutatavaks teenuseks<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> direktiivi 2006/112/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiiv, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) tähenduses? Seda küsimust lahendab praegu Bundesfinanzhof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim maksukohus), kes soovib teada, kas kõnealuse teenuse saab liigitada reisibüroo osutatavaks teenuseks, ja kui saab, siis kas osutatava teenuse majutuse osa puudutava maksustatava summa (kasuminormi) suhtes tuleb kohaldada vähendatud maksumäära.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolevas eelotsusetaotluses palutakse Euroopa Kohtul täpsustada, mis kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>reisibüroo osutatavat teenust<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>, arvestades, et tüüpiliselt koosneb reisibüroo teenus mitmest teenusest (nagu majutus ja transport). Samuti palutakse Euroopa Kohtul analüüsida vastastiktoimet kahe spetsiifilise käibemaksu erikorra vahel, millest üks puudutab maksustatavat summat (kasuminormi) ja teine vähendatud käibemaksumäära.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">ELi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 98 lõikele 1, mida sisaldab selle direktiivi VIII jaotis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Maksumäär<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>, võivad liikmesriigid kohaldada kas üht või kaht vähendatud maksumäära. Artikli 98 lõike 2 esimese lõigu kohaselt kohaldatakse vähendatud maksumäärasid üksnes III lisas nimetatud rühmadesse kuuluvate kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi III lisa punkt 12 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>hotellide ja muude samalaadsete ettevõtete pakutav majutus, sealhulgas puhkuseks pakutav majutus ning laagriplatside ja haagissuvilate parkimiskohtade üürile andmine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 306 kuulub XII jaotisse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Erikorrad<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> ja selles jaotises omakorda 3. peatükki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Reisibüroode erikord<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>. Käibemaksudirektiivi artikli 306 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Liikmesriigid kohaldavad reisibüroode tegevuse suhtes käesoleva peatüki kohaselt käibemaksu erikorda, kui reisibürood teevad reisijatega tehinguid enda nimel ning kasutavad reisivõimaluste pakkumiseks teiste maksukohustuslaste tarneid või teenuseid.</ALINEA><ALINEA>Käesolevat erikorda ei kohaldata reisibüroode suhtes, kes tegutsevad üksnes vahendajana ning kelle suhtes kohaldatakse maksustatava väärtuse arvutamiseks artikli 79 esimese lõigu punkti c.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artiklis 307 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Tehingud, mida reisibüroo artiklis 306 sätestatud tingimustel seoses reisiga teeb, loetakse reisibüroo poolt reisijale osutatavaks üheks teenuseks.</ALINEA><ALINEA>Osutatav teenus maksustatakse liikmesriigis, kus on reisibüroo asukoht või püsiv tegevuskoht, kust reisibüroo teenuseid osutas.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artiklis 308 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Reisibüroo ühe teenuse maksustatav väärtus ja ilma käibemaksuta hind artikli 226 punkti 8 tähenduses on reisibüroo kasuminorm, s.t reisija poolt tasutav käibemaksuta kogusumma ning reisibüroo jaoks teistelt maksukohustuslastelt saadud tarnete või teenuste tegeliku maksumuse vahe, kui nimetatud tehingud on tehtud otseselt reisija huvides.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Vastavalt käibemaksuseaduse (Umsatzsteuergesetz, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>UStG<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) § 12 lõike 2 punktile 11 tuleb maksu vähendada 7%‑ni järgmiste tehingute puhul:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>selliste elu- ja magamisruumide üürileandmine, mida ettevõtja kasutab klientide lühiajaliseks majutamiseks, ning telkimiseks ette nähtud kohtade lühiajaline üürileandmine. Esimene lause ei kehti teenuste suhtes, mis ei ole otseselt seotud üürileandmisega, isegi kui üüritasu neid teenuseid hõlmab<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>UStG § 25 lõikes 1 on sätestatud reisiteenuste maksustamise suhtes järgmised nõuded:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Järgmisi sätteid kohaldatakse ettevõtja osutatavatele reisiteenustele, mis ei ole mõeldud kliendi äritegevuse tarvis, kui ettevõtja sõlmib klientidega tehinguid iseenda nimel ja kasutab kolmandate isikute reisiteenuseid. Ettevõtja osutatavat teenust peetakse muude teenuste kategooriasse kuuluvaks. Kui ettevõtja osutab kliendile seoses ühe reisiga mitut sedalaadi teenust, peetakse neid teenuseid üheainsa, muude teenuste kategooriasse kuuluva teenuse osutamiseks. Muu teenuse osutamise koht tehakse kindlaks vastavalt § 3a lõikele 1. Kolmandate isikute reisiteenused on tarned ja muud teenused, mida osutavad kolmandad isikud otseselt reisija huvides.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>UStG § 25 lõikes 3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Muude teenuste maksustatava väärtuse arvutamisel lahutatakse kliendi poolt teenuse eest tasutud summast ettevõtja poolt kolmandate isikute reisiteenuste eest makstud summa. Käibemaks ei ole maksustatava väärtuse osa. Iga osutatud teenuse kohta maksustatava väärtuse väljaarvutamise asemel võib ettevõtja arvutada selle välja teenuste rühma või kõikide maksustamisperioodil osutatud teenuste kohta.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Aastal 2011 võttis Alpenchalets Resorts GmbH (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>kaebaja<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) omanikelt üürile maju Saksamaal, Austrias ja Itaalias ning andis neid seejärel enda nimel üürile eraklientidele puhkuse veetmiseks. Lisaks majutusele osutasid asjaomased majaomanikud või nende esindajad klientide saabumisel kõnealusesse sihtkohta neile teenuseid, sealhulgas koristasid ruume ning mõnel juhul pesid pesu ja tõid saiakesi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Kaebaja arvutas käibemaksu vastavalt niinimetatud kasuminormi maksustamisele, mida kohaldatakse käibemaksuseaduse (Umsatzsteuergesetz, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>UStG<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) § 25 kohaselt reisiteenustele, ja kohaldas harilikku maksumäära. <DATE ISO="20130506">6. mai 2013. aasta</DATE> kirjaga taotles kaebaja määratud käibemaksu muutmist ja vähendatud maksumäära kohaldamist. Finanzamt München Abteilung Körperschaften (Müncheni maksuameti juriidiliste isikute osakond, Saksamaa) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>vastustaja<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> ja kassatsioonkaebuse vastustaja) jättis selle taotluse rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Finanzgericht (maksukohus, Saksamaa; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>esimese astme kohus<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) jättis kaebaja kaebuse rahuldamata. Ta märkis, et vaidlusaluste reisiteenuste suhtes on kohaldatav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kasuminormi maksustamise<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> reegel vastavalt UStG §‑le 25, mille tõlgendamisel võetakse arvesse nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="19770517">17. mai 1977. aasta</DATE> direktiiv kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1977">EÜT 1977, L 145, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>kuues direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>) artiklit 26 ja käibemaksudirektiivi käsitlevat Euroopa Kohtu praktikat. Samuti märkis ta, et vähendatud maksumäära ei ole võimalik kohaldada, sest UStG §‑s 25 nimetatud reisiteenuse osutamist ei ole UStG § 12 lõikes 2 loetletud teenuste hulgas, mille suhtes võib kohaldada vähendatud käibemaksumäära.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Kaebaja pöördus selle otsuse peale kassatsioonkaebusega Bundesfinanzhofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim maksukohus), kes on ühtlasi eelotsusetaotluse esitanud kohus. See kohus osutab, et kohtuotsuses Van Ginkel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="19921112">12. novembri 1992. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑163/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:435">EU:C:1992:435</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kinnitas Euroopa Kohus reisibüroode erikorra kohaldatavust niisuguste reisibüroode suhtes, kes osutavad ainult majutusteenust. Nimelt võib reisibüroo pakkuda klientidele ka muid teenuseid, nagu teavitamine ja nõustamine. Tunnistades, et seda lahendust on hilisemas kohtupraktikas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><DATE ISO="20101209">9. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minerva Kulturreisen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑31/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:762">EU:C:2010:762</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ning <DATE ISO="20120301">1. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Star Coaches</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑220/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:120">EU:C:2012:120</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kinnitatud, tunneb eelotsusetaotluse esitanud kohus huvi, kas sellist lähenemisviisi ei<?PAGE NO="4"?> tuleks uuesti läbi vaadata, võttes arvesse osutatavate <HT TYPE="ITALIC">põhiteenuste</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">kõrvalteenuste</HT> eristamist, viidates selles aspektis konkreetselt kohtuotsusele Ludwig.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><DATE ISO="20070621">21. juuni 2007. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑453/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:369">EU:C:2007:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kui selline eristamine ei ole siiski asjakohane, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks teha, kas maksustatavale väärtusele (milleks on käesoleval juhul vastavalt reisibüroode erikorrale kasuminorm) saab kohaldada vähendatud käibemaksumäära.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et kui vastus esimesele küsimusele on eitav, nimelt kui ilmneb, et vaidlusalune teenus ei kuulu reisibüroode erikorra kohaldamisalasse, peab kaebaja tasuma (Saksamaal) käibemaksu ainult Saksamaal asuvate puhkusekorterite üürile andmiselt, mitte aga välismaal asuvate puhkusekorterite üürile andmiselt. Samuti kohalduks Saksamaal asuvate puhkusekorterite üürileandmise suhtes vähendatud maksumäär, kusjuures kaebajal oleks õigus üürile võtmiselt sisendkäibemaks maha arvata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Bundesfinanzhof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim maksukohus) menetluse peatada ja taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>1.</NO.P><TXT>Kas teenuse suhtes, mis seisneb peamiselt puhkusekorteri üürileandmises ja mille puhul tuleb lisateenuseid käsitada üksnes põhiteenusele lisanduva kõrvalteenusena, on Euroopa Kohtu <DATE ISO="19921112">12. novembri 1992. aasta</DATE> otsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Van Ginkel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑163/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:435">EU:C:1992:435</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) alusel kohaldatav [direktiivi 2006/112] artikli 306 kohane reisibüroode erikord?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas kõnealuse teenuse suhtes saab lisaks [direktiivi 2006/112] artikli 306 kohasele reisibüroode erikorrale kohaldada ka puhkuseks pakutava majutuse puhul kohaldatavat vähendatud maksumäära [direktiivi 2006/112] artikli 98 lõike 2 tähenduses koosmõjus III lisa punktiga 12?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Saksamaa ja Madalmaade valitsus, samuti Euroopa Komisjon on esitanud kirjalikud seisukohad. Kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20180711">11. juulil 2018</DATE>, esitasid kaebaja, Saksamaa valitsus ja komisjon suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Käesolev ettepanek on üles ehitatud järgmiselt. A osas, mis käsitleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimest küsimust, analüüsin, kas teenuse osutamise tehing peab reisibüroode erikorra kohaldamisalasse kuulumiseks koosnema rohkem kui ühest teenusest. B osas vastan eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele küsimusele nii, et vähendatud maksumäära ei saa kohaldada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>reisibüroo osutatavaks teenuseks<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> liigitatava teenuse suhtes.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>reisibüroo osutatav teenus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Pärast mõnda sissejuhatavat märkust reisibüroode erikorra kohta (1) analüüsin, kas on olemas nõue, et reisibüroo sõlmitav üks teenuse osutamise tehing peab koosnema mitmest teenusest. Kaalun kahte alternatiivi: esiteks seda, kui mitmest teenusest koosnemine on tõepoolest nõutav (2); ja teiseks reisibüroode erikorra alternatiivset käsitust, mille kohaselt selle erikorra kohaldamiseks on nõutav ainult üks (kolmandalt isikult) sisse ostetud teenus seoses kas majutusega või transpordiga (3). Arutelus mõlema käsitusviisi loogiliste tagajärgede (või nende puudumise) kohta jõuan järeldusele, et eelistada tuleb lähenemisviisi, mille kohaselt on vaja vaid ühe sisseostetud teenust (4).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatus: mis on reisibüroo?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 306 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et reisibüroode erikorda kohaldatakse, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>kui reisibürood teevad reisijatega tehinguid enda nimel ning kasutavad reisivõimaluste pakkumiseks teiste maksukohustuslaste tarneid või teenuseid<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>. Sellesama lõike teise lõiguga on välistatud selle erikorra kohaldamisalast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>reisibürood[…], kes tegutsevad üksnes vahendajana<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Niisiis näib esmapilgul, et need sätted sisaldavad kaht positiivset tingimust – 1) tegutseda enda nimel; ja 2) kasutada kolmandate isikute tarneid või teenuseid – ning ühte negatiivset tingimust: 3) mitte tegutseda vahendajana. Lähemal vaatlemisel aga näib, et kolmas tingimus kujutab endast hoopis esimese tingimuse negatiivset ümbersõnastust: tegutsemine enda nimel ei tundu kuigi palju erinevat sellest, kui ei tegutseta vahendajana.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Tuleb siiski märkida, et Euroopa Kohus ei ole mingilgi üksikasjalikkuse tasemel käsitlenud vahendaja mõistet, nagu seda on kasutatud käibemaksudirektiivi artiklis 306 ja sellele varem eelnenud õigusnormides. Varasemates seda teemat puudutanud kohtuasjades palus Euroopa Kohus siseriiklikul kohtul kontrollida, kas tingimus, et ettevõtja ei tegutse vahendajana, on täidetud. Siiski näib, et tegelikult võrdsustas Euroopa Kohus oma <DATE ISO="19921112">12. novembri 1992. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Van Ginkel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑163/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:435">EU:C:1992:435</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/><HT TYPE="ITALIC">enda nimel</HT> tegutsemise<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> sellega, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/><HT TYPE="ITALIC">ei olda vahendaja</HT><QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Kuuenda direktiivi artikli 26 lõige 1 seab selle artikli kohaldamiseks tingimuse, et reisibüroo <HT TYPE="ITALIC">suhtleb klientidega enda nimel ja mitte vahendajana</HT><QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> [kohtujuristi kursiiv]. Vt samuti <DATE ISO="20140313">13. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jetair ja BTWE Travel4you</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑599/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:144">EU:C:2014:144</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning kohtujurist Poiares Maduro ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ISt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑200/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:394">EU:C:2005:394</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Lisan veel, et käibemaksudirektiivi artiklites 44, 50 ja 54, artikli 56 lõike 1 punktis l ning artiklis 153 on viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/><HT TYPE="ITALIC">teise isiku nimel ja arvel tegutseva</HT>(<HT TYPE="ITALIC">te</HT>)[<HT TYPE="ITALIC">le</HT>]<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> vahendajale või vahendajatele. Tõsi, käibemaksudirektiivi artikli 306 lõike 1 teises lõigus ei ole seda korratud, kuid vastupidisele (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>teevad […] tehinguid enda nimel<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>) on osutatud sama lõike esimeses lõigus kui reisibüroodega seotud tunnusele.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Seega näib, et tegelikult kehtib reisibüroode erikorra kohaldamiseks käibemaksudirektiivi artikli 306 alusel kaks tingimust. Esimese kohaselt peab ettevõtja tegutsema enda nimel ja mitte vahendajana. Teise kohaselt peab ettevõtja kasutama kolmandate isikute tarneid või teenuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Selles osas, mis puudutab <HT TYPE="ITALIC">esimest</HT> tingimust, näib valitsevat üksmeel, et kaebaja tegutseb enda nimel, mitte vahendajana, nagu on ka eelotsusetaotluses selgelt kinnitatud. Seepärast eeldan, et see on tõendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>See, kas <HT TYPE="ITALIC">teine</HT> tingimus on täidetud, on aga vähem selge, kuna ei ole kindlalt teada, kas ühest sisseostetud teenusest piisab või peab olema vähemalt kaks teenuse osutamise tehingut. Kui pidada mõeldavaks teisena nimetatud võimalust, siis tekib kohe küsimus, mis laadi tehingud need peaksid olema. Asungi nüüd neid küsimusi käsitlema, alustades viimati nimetatud stsenaariumist: kui võtta mitme teenuse nõuet sõna-sõnalt, siis milline <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>paljusus<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> on ette nähtud?</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Mitme teenuse nõue</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Viimati on reisibüroode erikorra kohaldamiseks vajalik mitme teenuse nõue, mida esimest korda käsitleti kohtuasjas Van Ginkel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="19921112">12. novembri 1992. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑163/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:435">EU:C:1992:435</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> (uuesti) sõnastatud kohtuasjas Star Coaches<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20120301">1. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtumäärus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑220/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:120">EU:C:2012:120</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> (a). Võib öelda, et kohtumäärusest Star Coaches lähtuv lähenemisviis, mille puhul rõhutatakse mitme teenuse nõuet, tuleneb selle erikorra sõnastusest ja eesmärkidest (b). Kui nõustuda selle tõlgendusega, muutub tõepoolest oluliseks põhi- ja kõrvalteenuste eristamine, nagu tõi välja eelotsusetaotluse esitanud kohus (c). Õiget arusaamist mitme teenuse nõudest tuleks siiski kontrollida ka veel ühe Euroopa Kohtu praktika aspekti suhtes, mille puhul nõustutakse teenuse kuulumisega reisibüroode erikorra kohaldamisalasse segatehingus, milles on ühendatud vaid üks sisseostetud teenus ühe omateenusega (d).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasjad Van Ginkel ja Star Coaches</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Star Coaches,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20120301">1. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtumäärus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑220/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:120">EU:C:2012:120</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mis näib olevat kõige hiljutisem kohtuasi, kus mitme teenuse nõue kõne all on olnud, ei nõustunud Euroopa Kohus reisibüroode käibemaksu erikorra kohaldamisega ettevõtjale, kes osutas (selles osas, mis on käesolevas asjas oluline) ainult sisseostetud veoteenuseid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Täpsemalt väljendudes näib, et ettevõtja pakkus nii sisseostetud kui ka oma transporti. Ent reisibüroode erikorda puudutavas arutelus oli oluline vaid esimene. Seda, et teenuseid osutati reisibüroodele, mitte otse klientidele, Euroopa Kohus ei arutanud, sest seda teha näis tarbetu.</P></NOTE> Põhjus oli selles, et reisibüroode erikorra kohaldamisalasse kuuluvad teenused ei saa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>piirduda ainult ühe sooritusega<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Kohtujuristi kursiiv. <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120301">1. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtumäärus <NAME.CASE>Star Coaches</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑220/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:120">EU:C:2012:120</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohus selgitas: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>ei saa välistada, et sellise bussiga reisijateveoteenuse osutaja teenustele, kes kasutab […] käibemaksukohustuslastest alltöövõtjate teenuseid, tuleb kohaldada käibemaksudirektiivi artiklis 306 kehtestatud erikorda<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>. Selleks aga peavad niisugused teenused hõlmama peale veoteenuse muidki teenuseid, nagu erinevaid puhkusevõimalusi ja bussireisi broneerimist puudutavad teabe- ja konsultatsiooniteenused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Kohtujuristi kursiiv. <DATE ISO="20120301">1. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Star Coaches</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑220/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:120">EU:C:2012:120</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Sellele järeldusele jõudes tugines Euroopa Kohus oma varasemale otsusele Van Ginkel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="19921112">12. novembri 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Van Ginkel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑163/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:435">EU:C:1992:435</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). <DATE ISO="19981022">22. oktoobri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Madgett ja Baldwin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/96 ja C‑94/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:496">EU:C:1998:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Siiski olid faktilised asjaolud, nagu ka Euroopa Kohtu märkused teistsugused ja selle kohtuasja konteksti suhtes spetsiifilised. Kohtuasjas Van Ginkel märkis Euroopa Kohus, et see, kui reisibüroo osutab ainult puhkusemajutusteenust, ei tähenda, nagu jääks nimetatud teenus reisibüroode erikorra kohaldamisalast välja.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="19921112">12. novembri 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Van Ginkel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑163/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:435">EU:C:1992:435</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellele järeldusele jõudnud, lisas Euroopa Kohus: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>[reisibüroo] teenus ei pea sellisel juhul piirduma ainult ühe teenusega, võides hõlmata peale majutuskoha üürile andmise ka teisi teenuseid, nagu teabe- ja konsultatsiooniteenused, kui reisibüroo pakub eri puhkusevõimalusi ja majutuse broneerimist<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="19921112">12. novembri 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Van Ginkel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑163/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:435">EU:C:1992:435</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus on viidatud <DATE ISO="19920226">26. veebruari 1992. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hacker</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑280/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:92">EU:C:1992:92</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis puudutas <DATE ISO="19680927">27. septembri 1968. aasta</DATE> konventsiooni kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli konventsioon) artikli 16 alusel asjaõigustega seotud eksklusiivse kohtualluvuse tõlgendamist (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="304" PAGE.FIRST="36" DATE.PUB="1978">EÜT 1978, L 304, lk 36</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Niisiis märkis Euroopa Kohus oma otsuses Van Ginkel, et piisab ühest teenusest: majutusest. Valikuline lisavõimalus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>teabe- ja konsultatsiooniteenuste<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> näol oli märgitud hüpoteetilisena. See ei olnud konkreetse juhtumi faktilistes asjaoludes tõendatud. See sõnastati võimalusena (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>võides<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>) ja seda ei lisatud kohtuotsuse resolutsiooni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Siiski näib, et kohtumääruses Star Coaches võeti see lisamärkus ja tehti sellest õigusnormi osa, märkides, et reisibüroode erikorra kohaldamiseks peab kogu teenus hõlmama rohkemat kui vaid sisseostetud majutusteenus või vaid sisseostetud veoteenus. Seega näib kohtumäärus Star Coaches tegelikult nõudvat, et oleks kas majutus- või veoteenus ja lisaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>veel midagi<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>. Veoteenust ja majutusteenust ei tule osutada omavahel kombineerituna, kuid teenustest ühe otstarve peab olema kas majutus või transport, sest tehing tervikuna peab olema seotud reisiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Seda märgiti varem <DATE ISO="20101209">9. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minerva Kulturreisen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑31/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:762">EU:C:2010:762</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Nimetatud kohtuotsuses ei nõustunud Euroopa Kohus reisibüroode erikorra kohaldamisega ettevõtjale, kelle teenus piirdus ooperipiletite müügiga.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Reisibüroode erikorra sõnastus ja eesmärgid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Seega, kuigi Star Coachesi lähenemisviis on (väidetavalt) rangem, näib see paremini kajastavat käibemaksudirektiivi artikli 306 sõnastust. Selles sättes on mainitud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>teiste maksukohustuslaste tarneid või teenuseid<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, mida reisibüroo kasutab. Kolmandate isikute tarnete või teenuste paljususele on viidatud ka käibemaksudirektiivi artiklis 307, milles loodud õigusliku fiktsiooni kohaselt loetakse reisibüroo poolt reisi suhtes sooritatud tehingud üheks teenuseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Mitme teenuse nõue kajastub ka mitmes seadusandlikus dokumendis. Kuuenda direktiivi (millega reisibüroode erikord esimest korda kehtestati) vastuvõtmist ette valmistanud materjalid ise ei anna täielikku infot küsimuses, miks see erikord sisse seati.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Komisjoni jaoks koostatud aruanne pealkirjaga <HT TYPE="ITALIC">Study on the review of the VAT Special Scheme for travel agents and options for reform</HT>, Final Report TAXUD/2016/AO‑05, detsember 2017 (saadaval Euroopa Komisjoni veebilehel), lk 26, punkt 3.2.</P></NOTE> Aastal 2002 tehtud muudatusettepanekus, mida lõpuks vastu ei võetudki, märkis komisjon aga, et see erikord <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>loodi eriala eripära tõttu<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> ja et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>reisibüroode ja reisikorraldajate osutatavad teenused seisnevad kõige sagedamini teenuste paketis, mis sisaldab eeskätt veo- ja majutusteenuseid […]. Kui kohaldada tavalisi eeskirju, mis käsitlevad maksustamiskohta, maksustatavat summat ja sisendmaksu mahaarvamist, kaasneks sellega teenuste ja nende osutamise kohtade komplekssuse tõttu nendele ettevõtjatele niisuguseid praktilisi raskusi, mis takistaks nende tegevust<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20020208">8. veebruari 2002. aasta</DATE> ettepanek: Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ seoses reisibüroode eriskeemiga, KOM(2002) 64 (lõplik) (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="126E" PAGE.FIRST="390" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, C 126E, lk 390</REF.DOC.OJ>). See ettepanek võeti hiljem tagasi, vt komisjoni aegunud ettepanekute tagasivõtmine (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="153" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2014">ELT 2014, C 153, lk 3</REF.DOC.OJ>). Vt samuti nõukogu institutsioonidevaheline dokument 2002/0041 (CNS), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>Reisibüroode käibemaksu erikord<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> (17567/09).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Niisiis viitavad kõnealuse erikorra eesmärgid sellele, et taotletud lihtsustus kujundati eeskätt eesmärgiga arvestada ühe tehingu raames eri liikmesriikides osutatavate teenuste nii <HT TYPE="ITALIC">sisulist</HT> kui ka <HT TYPE="ITALIC">geograafilist</HT> paljusust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt samuti minu ettepanek kohtuasjas Skarpa Travel (C‑422/17, EU:2018:XXX, punktid 30–33).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Põhimõtte tasandil on Euroopa Kohus jätkuvalt toonitanud geograafilist ja sisulist paljusust igas reisibüroode erikorda puudutavas kohtuasjas. Euroopa Kohus on seisukohal, et reisibüroode ja ‑korraldajate osutatavad teenused koosnevad kõige sagedamini mitmest teenusest, eeskätt mis puudutab veo- ja majutusteenuseid. Ta märgib, et kui kohaldada tavalisi eeskirju, mis käsitlevad maksustamiskohta, maksustatavat väärtust ja sisendmaksu mahaarvamist, kaasneks sellega teenuste ja nende osutamise kohtade paljususe tõttu praktilisi raskusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="19921112">12. novembri 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Van Ginkel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑163/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:435">EU:C:1992:435</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19981022">22. oktoobri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Madgett ja Baldwin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/96 ja C‑94/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:496">EU:C:1998:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20030619">19. juuni 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>First Choice Holidays</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑149/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:358">EU:C:2003:358</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika); <DATE ISO="20101209">9. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minerva Kulturreisen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑31/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:762">EU:C:2010:762</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika); <DATE ISO="20120301">1. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Star Coaches</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑220/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:120">EU:C:2012:120</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kozak</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑557/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:672">EU:C:2012:672</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20130926">26. septembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑189/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:587">EU:C:2013:587</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140116">16. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ibero Tours</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑300/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:8">EU:C:2014:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Samamoodi vt <DATE ISO="20180208">8. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑380/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:76">EU:C:2018:76</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Nendest üldistest seisukohavõttudest edasi aga on asjakohane möönda, et täpse kriteeriumi sisu ei ole lihtne eristada, eriti kui võtta arvesse kohtulahendite Van Ginkel ja Star Coaches vahelist pinget. Kas ühest teenusest piisab? Millisest? Kui on nõutavad (sisuliselt) mitu teenust, siis millised kombinatsioonid kvalifitseeruvad? Kas ainult majutus ja transport? Või majutus ja midagi muud? Või transport ja midagi muud? Nagu Saksamaa valitsus kohtuistungil õigesti märkis, näib, et Euroopa Kohus on võimaliku analoogia direktiiviga (EL) 2015/2302 pakettreiside kohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20151125">25. novembri 2015. aasta</DATE> direktiiv, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="326" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 326, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> millest oleks saanud vähemalt mõningaid suuniseid määratluste osas,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Direktiivi 2015/2302 artikli 3 lõikes 2 on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>pakettreis<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> määratletud sisuliselt kui vähemalt kahe eri reisiteenuse kombinatsioon samaks reisiks või puhkuseks. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>Reisiteenus<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> on artikli 3 lõikes 1 omakorda määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>a) reisijatevedu; b) majutus, mis ei ole olemuslikult reisijateveo osa ega ole mõeldud elukoha tagamiseks; c) autode […] rent; d) muu turismiteenus, mis ei ole olemuslikult reisiteenuse osa punktide a, b või c tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>.</P></NOTE> juba välistanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt <DATE ISO="19990211">11. veebruari 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AFS Intercultural Programs Finland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:69">EU:C:1999:69</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20051013">13. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ISt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑200/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:608">EU:C:2005:608</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti kohtujurist Poiares Maduro ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ISt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑200/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:394">EU:C:2005:394</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põhi- ja kõrvalteenused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kui lugeda mitme teenuse nõue reisibüroode erikorra kohaldamiseks vajalikuks tingimuseks, muutub tõepoolest oluliseks põhi- ja kõrvalteenuste eristamine, millele on osutanud eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Seoses esimese eelotsuse küsimusega viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus põhi- ja kõrvalteenuste eristamisele kohtuasjas Ludwig.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20070621">21. juuni 2007. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑453/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:369">EU:C:2007:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nimetatud kohtuasi puudutas küsimust, kas finantsnõustaja osutatav teenus, mis seisneb krediidilepingute vahendamises <HT TYPE="ITALIC">ja</HT> nõustamises, tuleb lugeda üheks krediidi vahendamise soorituseks ja sellisena kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti d alapunkti 1 alusel käibemaksust vabastada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus märkis, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>iga teenuse osutamist tuleb tavaliselt pidada eraldiseisvaks ja sõltumatuks ning et vältimaks käibemaksusüsteemi toimimise moonutamist, ei tohi majanduslikus mõttes ühest teenusest koosnevat sooritust kunstlikult osadeks lahutada, mistõttu on tähtis selgeks teha asjasse puutuvat tehingut iseloomustavad tunnused, selleks et teha kindlaks, kas maksukohustuslane teeb tarbijale – sealjuures lähtutakse keskmisest tarbijast – mitu eraldiseisvat põhisooritust või ühe soorituse<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><DATE ISO="20070621">21. juuni 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ludwig</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑453/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:369">EU:C:2007:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohus viitas kuuenda direktiivi artikli 2 lõikele 1, mille kohaselt tuleb maksustada käibemaksuga kauba tarnimine või teenuste osutamine tasu eest riigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb. Seda sätet kajastab nüüd (teenuste osutamise osas) käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 punkt c.</P></NOTE> Samuti selgitas Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>ühe sooritusega [on] tegemist eriti sel juhul, kui ühte või mitut aspekti tuleb pidada <HT TYPE="ITALIC">põhisooritust</HT> moodustavaks, samas kui vastupidisel juhul tuleb ühte või mitut aspekti pidada <HT TYPE="ITALIC">kõrvalsoorituseks</HT> või kõrvalsooritusteks, mida maksuõiguslikult käsitletakse samamoodi kui põhisooritust. Sooritust tuleb pidada põhisoorituse suhtes kõrvalsoorituseks, kui sellel ei ole klientide jaoks omaette eesmärki, vaid selle abil saab teenuseosutaja põhiteenust kasutada parimatel tingimustel<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20070621">21. juuni 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ludwig</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑453/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:369">EU:C:2007:369</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kuigi kohtuasi Ludwig puudutas finantsteenuseid, võib tõdeda, et põhi- ja kõrvalteenuste eristamist oli Euroopa Kohus konkreetselt reisibüroode erikorra kontekstis juba kaalunud. Kohtuasjas Madgett ja Baldwin<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="19981022">22. oktoobri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑308/96 ja C‑94/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:496">EU:C:1998:496</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> oli tegu kahe hotelliomanikuga, kes pakkusid klientidele pakettreise oma hotelli Inglismaal. Reisipaketid sisaldasid majutust, bussivedu eri lähtekohtadest ja hotellis peatumise aegset ööbimiseta huvireisi bussiga. Veoteenused hangiti kolmandatelt isikutelt. Ülejäänud teenused osutati ise. Tekkis küsimus, kas sellised pakettreisid kuuluvad reisibüroode erikorra kohaldamisalasse. Euroopa Kohus otsustas, et kuuluvad. Põhjus oli selles, et sisseostetud teenust ei saanud pidada põhiteenuse seisukohast lihtsalt <HT TYPE="ITALIC">kõrvalteenuseks</HT>. Sellisel juhul oleks loetud kogu tarne reisibüroode erikorra kohaldamisalast välja jäävaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Samuti kasutas Euroopa Kohus mõistet <HT TYPE="ITALIC">kõrvalteenused</HT> seoses reisibüroode erikorraga kohtuotsusele Ludwig järgnenud kohtuotsuses ISt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20051013">13. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑200/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:608">EU:C:2005:608</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nimetatud kohtuasi puudutas ettevõtjat, kes pakkus programme <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>High School<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>College<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>, mis sisaldasid välismaal toimuvaid keelekursusi. Euroopa Kohus analüüsis, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>reisiteenused<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>, mida ISt kolmandatelt isikutelt ostis, jäid tema enda osutatud teenuste suhtes kõigest kõrvalteenusteks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Paketid sisaldasid edasi-tagasi lennupiletit Saksamaalt Ameerika Ühendriikidesse, majutust vastuvõtvas peres, toitu, kindlustust, õpet Ameerika keskkoolis või samalaadses asutuses või õppematerjale.</P></NOTE> Euroopa Kohus järeldas, et ei jäänud. Sisseostetud reisiteenuseid ei oleks saanud teostada nii, et see ei oleks oluliselt mõjutanud paketi hinda, mis sisaldas näiteks reisimist vastuvõtvasse liikmesriiki ja/või selles riigis viibimist. Seega ei kujutanud sisseostetud teenused endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>marginaalset osa, võrreldes summaga, mis vastab […] pakutava keeleõppe ja keelealase haridusega seotud teenusele<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20051013">13. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ISt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑200/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:608">EU:C:2005:608</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Niisiis ei ole põhi- ja kõrvalteenuse eristamine konkreetselt reisibüroode erikorra valdkonnas kaugeltki tundmatu. Seda on kasutatud tuvastamaks, kas sisseostetud teenus (kombineerituna omateenusega) kuulub reisibüroode erikorra kohaldamisalasse või mitte. Kohtuotsustest Madgett ja Baldwin ning ISt tuleneb, et kui sisseostetud teenus kujutab endast vähem tähtsat paketi osa ega ole kliendi jaoks eesmärk omaette, maksustatakse seda samamoodi nagu ettevõtja enda osutatavat põhiteenust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Samas jääb küsimus, kas põhi- ja kõrvalteenuste eristamise olulisus peaks jäämagi kõigest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>väliseks kriteeriumiks<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> küsimuses, mis on reisibüroo teenus, kui osutatakse omateenustest ja sisseostetud teenustest koosnevat segateenust. Või saaks see olla asjakohane ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>sisemise määrajana<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> seoses teenuse osutamise tehingu koosseisuga, kui see tehing koosneb kahest väidetavalt sisse ostetud teenusest?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Minu teada ei ole Euroopa Kohus niisugust stsenaariumi kunagi käsitlenud. Kui oleks tõepoolest nõutav, et teenuseid oleks (sisuliselt) mitu, on raske mõista, miks peaks sellise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>sisemise kriteeriumi<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> välistama, kui on tõendatud, et üks sisseostetud teenustest on õigupoolest kõrvalteenus, mis kogu tehingu hinda tajutavalt ei mõjuta ja kujutab endast pelgalt vahendit, mille abil saab klient põhiteenust kasutada parimatel tingimustel. Ma ei näe ühtegi põhjust kategooriliselt väita, et tegelikkuses ühe terviktehingu kunstlikku jagamist ei saa reisibüroode erikorra valdkonnas juhtuda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt samuti <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Newey</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑653/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:409">EU:C:2013:409</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis puudutas muu hulgas mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>teenuse osutamine<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> ja vajadust vaadata mõne asjaolu puhul lepingutingimustest kaugemale ning võtta arvesse tehingu tegelikku majanduslikku ja kaubanduslikku sisu, et tuvastada, kuidas tehing liigitada ja kas on tegu pelgalt fiktiivse skeemiga ja kuritarvitusega.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Kui rakendada seda loogikat käesolevas asjas, on korrektne märkida, et (majutuskoha) koristamine on kõrvalteenus, mida (lühiajalise üüri)majutuse puhul harilikult osutatakse. Saiakeste toomine ja pesupesemine ei pruugi alati automaatselt teenuse sisse kuuluda. Ent vaevalt kujutavad need teenused endast ise reisi eesmärki; selles mõttes ei ole need reisijale majutuse nautimiseks tingimata vajalikud. Muidugi võib olla erandjuhtumeid, mille puhul selline tavaline või üldine arusaam ei kehti ning nendel teenustel, mis tavaliselt on kõrvalteenused, on teistsugune staatus ja kaal. Esmajoones pähe tulevad näited on ehk romantikutele mõeldud eriline hommikusöök idüllilises Austria Tiroolis või mitmesugused gastronoomilised üritused. Või majutus keskaegses kindluses eripakkumisega pesta ise oma pesu ajaloolistes pesulates traditsioonilistel meetoditel ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>tõeliselt kogeda 15. sajandi pesunaise elu<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>. Kummagi stsenaariumi puhul on tõenäoline, et tegu ei ole kõigest majutuses seisneva põhiteenuse kõrvalteenusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul aga näib, et kaebaja klientidele osutati kohalikult ühte põhiteenust, nimelt majutust. Koristamine, saiakesed ja pesupesemine olid tõesti pelgalt kõrvalteenused, mis ei olnud kliendi seisukohast eesmärk omaette.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Samuti on märgitud, et kaebaja osutas (enda veebisaidil teavet jagades) klientidele teenust, mis seisnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>teavitami[ses] ja nõustami[ses]<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>. Kohtuistungil aga ei olnud asjaomased menetlusosalised üksmeelel seoses selle märkuse tähendusega, nimelt sellega, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>teavitamine ja nõutamine<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> oli või ei olnud vajalik selleks, et tehing tervikuna kuuluks reisibüroode erikorra kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Isegi kui pidada teavitamist ja nõustamist selle asjaolu tuvastamisel oluliseks (mida need minu arvates ei ole<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Ja ma selgitan seda konkreetset mõtet edaspidi. Vt käesoleva ettepaneku punktid 55 ja 56.</P></NOTE>), on tõenäoline, et ettevõtja osutab need teenused ise. Nii jõuan viimase olulise küsimuseni, mis tekib, kui nõutavad oleksid mitu teenust: mitmes kohtuasjas, kus Euroopa Kohus luges segatehingu kontekstis kohustuslikuks reisibüroode erikorra kohaldamise, oli vaid <HT TYPE="ITALIC">üks</HT> tehingu elementidest sisseostetud teenus, samas kui teine oli ettevõtja enda osutatav teenus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Nii oli see <DATE ISO="19981022">22. oktoobri 1998. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Madgett ja Baldwin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/96 ja C‑94/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:496">EU:C:1998:496</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (ettevõtja pakutav majutus sisseostetud veoteenusega); <DATE ISO="20051006">6. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MyTravel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑291/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:591">EU:C:2005:591</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (sisseostetud majutus ja enda osutatav veoteenus) ja <DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kozak</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑557/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:672">EU:C:2012:672</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (sisseostetud majutus ja enda osutatav veoteenus). Erikorda ei kohaldatud kohtuasjas Minerva, kus oli vaid üks tehing, millel ei leitud seost reisiga, nimelt ooperipiletite müük (<DATE ISO="20101209">9. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minerva Kulturreisen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑31/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:762">EU:C:2010:762</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)). Samuti ei nõustunud Euroopa Kohus erikorra kohaldamisega <DATE ISO="20120301">1. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtumääruses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Star Coaches</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑220/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:120">EU:C:2012:120</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (kus oli tegu ainult veoteenuse osutamisega).</P></NOTE> Asun nüüd nende <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>segaolukordade<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> juurde.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Segatehingud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Just <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>segatehingutega<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> seoses toonitas Euroopa Kohus korduvalt vajadust, et ettevõtja eristaks sisseostetud teenuseid enda osutatavatest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Välja arvatud juhul, kui sisseostetud teenus oli pelgalt enda osutatava teenuse kõrvalteenus, nagu on märgitud <DATE ISO="19981022">22. oktoobri 1998. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Madgett ja Baldwin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/96 ja C‑94/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:496">EU:C:1998:496</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20051013">13. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ISt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑200/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:608">EU:C:2005:608</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> märkides, et käibemaksudirektiivi artikli 306 kohase kasuminormi maksustamise skeemi kohaldamisalasse saab kuuluda vaid sisseostetud osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus väljendas seda nõuet esimest korda kohtuotsuses Madgett ja Baldwin, mida on eespool käsitletud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Käesoleva ettepaneku punktis 39. Samas kohtuotsuses andis Euroopa Kohus suuniseid ka sellega seoses kasutatava arvutusmeetodi kohta.</P></NOTE> ja kordas seda hiljem kohtuasjades Kozak ja MyTravel. Kohtuasi Kozak puudutas reisibürood, kelle müüdav pakettreisiteenus koosnes majutusest ja toitlustusest, mille osutamiseks kasutas ta teiste teenuseosutajate teenuseid ja omaenda transporti. Euroopa Kohus ei olnud riikliku maksuhalduriga nõus, et ettevõtja enda osutatav transporditeenus oli turismiteenuse kui terviku osutamiseks hädavajalik ja moodustas koos sisseostetud teenusega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>ühe teenuse<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> käibemaksudirektiivi artiklite 307 ja 308 tähenduses (mida seetõttu tuleks maksustada samamoodi). Euroopa Kohus tuletas meelde, et käibemaksudirektiivi artikli 306 kohaldamisalasse saab kuuluda ainult sisseostetav teenus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P><DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑557/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:672">EU:C:2012:672</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samamoodi puudutas kohtuasi MyTravel ettevõtjat, kes müüs puhkusepakette, milles kombineeriti sisseostetud majutus ettevõtja enda osutatavate transporditeenustega. Euroopa Kohus täpsustas, kuidas tuleb omateenused ja sisseostetud teenused maksustamisel jaotada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P><DATE ISO="20051006">6. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑291/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:591">EU:C:2005:591</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Need juhtumid annavad tunnistust, et Euroopa Kohus ei ole tegelikult nõudnud reisibüroode erikorra kohaldamiseks <HT TYPE="ITALIC">mitut sisseostetud teenust</HT>. Samal ajal on nendest kohtuasjadest samuti keeruline järeldada, et see nõue oli täidetud ühe sisseostetud teenuse ühendamisel ühe omateenusega. Viimati nimetatud käsitus näib problemaatiline põhjusel, et Euroopa Kohus on omateenuse reisibüroode erikorrast selgelt välja arvanud. Niisugune käsitus oleks vastuolus ka käibemaksudirektiivi artiklis 307 sätestatud normiga, mille kohaselt kujutab reisibüroo osutatav teenus endast ühte teenust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Teisisõnu tähendaks tunnistamine, et omateenuse ja sisseostetud teenuse kombinatsioon <HT TYPE="ITALIC">tervikuna</HT> vastab mitme teenuse nõudele, samas kui omateenus tuleb käibemaksu arvutamisel <HT TYPE="ITALIC">eraldada</HT>, tegelikult seda, et reisibüroode erikorra kohaldatavuse tingimuste kehtestamisel kasutatakse määratluselementi (omateenus), mis ise ei saa lõpuks siiski selle erikorra kohaldamisalasse kuuluda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Siinkohal ei saa mainimata jätta, et kui arvestada täies ulatuses Euroopa Kohtu viimatist seisukohta, mida ta väljendas kohtuasjas Star Coaches ja mille kohaselt tuleb tõendada mitme teenuse osutamine, siis oleks erikorra kohaldamisalasse kuuluva reisibüroo teenuse kindlakstegemine pehmelt öeldes keeruline (välja arvatud üsna selges olukorras, kus reisibüroo kombineerib sisseostetava majutuse sisseostetava transpordiga). Samuti oleks vaja selgeks teha nõutava kõnealus(t)e teenus(t)e koosseisu määratlemiseks kasutatavad asjaolud (majutus ja reisimine; majutus või reisimine ja midagi muud), samuti nende täpne omavaheline vahekord (põhi- ja kõrvalteenused) ning nende täpne <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>segunemus<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> – selles mõttes, kas tegu on sisseostetud või ettevõtja enda teenusega –, mida seni on kirjeldatud vaid kui võimalusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kas ühest sisseostetud teenusest (ikkagi) piisab?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Võimalik on siiski ka alternatiivne käsitusviis. See hõlmaks sisuliselt kaheosalist kohtu seisukohavõttu: selgitust ja ajakohasust. Esiteks eeldaks see (taas)kinnitamist, et kohtuasjas Van Ginkel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="19921112">12. novembri 1992. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑163/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:435">EU:C:1992:435</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tehtud peamist järeldust ei seatud ega olekski tulnud seada kohtuasjas Star Coaches<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><DATE ISO="20120301">1. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtumäärus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑220/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:120">EU:C:2012:120</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> küsimärgi alla. Seega kohaldub kohtuotsuses Van Ginkel sõnastatud norm: ettevõtja kuulumiseks reisibüroode erikorra kohaldamisalasse piisab ühe sisseostetud teenuse osutamisest. Teiseks, kui ühe kas majutust või transporti hõlmava teenuse osutamisest tõepoolest piisab, tuleks ehk samuti selgitada, et kohtuotsuses Van Ginkel möödaminnes tehtud hüpoteetiline märkus, mis puudutas reisibüroode pakutavat teavet ja nõustamist, ei ole tegelikult tingimus – kindlasti mitte siis, kui arvestada reisituru tegelikkust 2018. aastal.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>[Reisibüroo] teenus ei pea sellisel juhul piirduma ainult ühe teenusega, vaid võib hõlmata […] ka teisi teenuseid, nagu teabe- ja konsultatsiooniteenused, kui reisibüroo pakub eri puhkusevõimalusi ja majutuse broneerimist.<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> <DATE ISO="19921112">12. novembri 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Van Ginkel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑163/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:435">EU:C:1992:435</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus on viidatud <DATE ISO="19920226">26. veebruari 1992. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hacker</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑280/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:92">EU:C:1992:92</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis puudutas Brüsseli konventsiooni artikli 16 alusel asjaõigustega seotud eksklusiivse kohtualluvuse tõlgendamist.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Esiteks on selline käsitusviis faktilisi tagajärgi puudutava selgituse tasandil kooskõlas varasema kohtupraktikaga: kohtuotsused Madgett ja Baldwin, Kozak ja MyTravel näivad kinnitavat väidet, et ühest sisseostetud teenusest piisab, kui see on seotud reisiga, nagu on ette nähtud kohtuotsuses Minerva Kulturreisen.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Jällegi näib ainus sellele kohtupraktikale vastu rääkiv otsus olevat tehtud kohtuasjas Star Coaches, kus Euroopa Kohus nõudis vähemalt kahte osa.</P></NOTE> Seega on reisibüroode erikord kohaldatav teenuse osutamisele, mis sisaldab ühe sisseostetava teenuse osutamist, tingimusel, et <HT TYPE="ITALIC">see sisseostetav teenus on majutus või transport</HT>. Selles olukorras ei ole oluline, kas peale selle osutatakse veel muid (sisseostetavaid või oma) teenuseid. Samuti, kui olukord on tõepoolest niisugune, ei ole oluline ka põhi- ja kõrvalteenuste eristamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab konkreetselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>teavitamist ja nõustamist<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> kui võimalikku eraldi teenust, olen juba märkinud, et seda teenust osutab tõenäoliselt ettevõtja ise. Kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>ainult ühe sisseostetava teenuse<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> reegli kohaldatavuse tingimuseks seatakse sellise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>teenuse<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> osutamine, on vaja ka eraldada paketist see osa, mis sisaldab omateenust, et maksustada see tavalise maksumääraga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Nagu on nõudnud Euroopa Kohus eespool nimetatud kohtupraktikas, vt käesoleva ettepaneku punktid 48–51.</P></NOTE> Mulle ei ole täiesti selge, kuidas tuleb määrata seesuguse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>teavitamise ja nõustamise<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> väärtus (kas tegeliku maksumuse meetodil või turuväärtuse põhjal).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt <DATE ISO="19981022">22. oktoobri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Madgett ja Baldwin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/96 ja C‑94/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:496">EU:C:1998:496</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20051006">6. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MyTravel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑291/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:591">EU:C:2005:591</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Eelkõige aga on mul raskusi mõistmisel, kuidas peaks niisuguse mis tahes päritolu hüpoteetilise nõustamise fakt (või selle puudumine) tänapäeval asjakohane olema. Aastal 1992, mil tehti otsus kohtuasjas Van Ginkel, oli olukord hoopis teistsugune. Sedastan mõningase nostalgiaga, et tollal võis reiside valimine ja tellimine reisibüroos eeldada, et reisija läheb reisibüroosse tegelikult kohale; seisab mõnda aega järjekorras, eriti enne puhkuste hooaega; saab trükitud kataloogi; tutvub sellega, arutab reisibüroo töötajaga reisivõimalusi ning täpsustab üksikasju; ja külastab reisibürood hiljem võib-olla veel mitu korda (et teha sissemakse; täita asjakohased blanketid; saada kätte lennupiletid ja/või vautšerid jne) ning läheb alles seejärel reisile. Kõikides etappides oli reisibüroo töötaja osalemine ja nõustamine määravalt oluline. Tänapäeval on kõik see asendatav mõne klõpsuga nutitelefonis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes, kui Euroopa Kohus peaks otsustama kohaldada reeglit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>ühest sisseostetud teenusest piisab<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>, pakun välja, et reisibüroode erikorra kohaldatavus oleneb vaid sellest, kas pakutakse sisseostetud majutust <HT TYPE="ITALIC">või</HT> sisseostetud transporti, ilma et oleks lisatingimusi selle suhtes, mida ettevõtja võib hüpoteetiliselt lisaks sellele pakkuda. Kui 1992. aastal oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>teave ja nõustamine<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> teenusena (tõestamata jäänud) hüpotees, siis 2018. aastal on see lihtsalt ebarealistlik.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ettepanek taaskinnitada reeglit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>ainult üks sisseostetud teenus<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Väidet, et käibemaksudirektiivi artiklis 306 ette nähtud erikorra kohaldamiseks peab olema tegu mitme teenusega, toetavad head tekstilised ja süstemaatilised argumendid. Selle järgi peaksid reisibürood osutama vähemalt kahte sisseostetud teenust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Teksti tasandil kajastab see arusaam kõige paremini reisibüroode erikorra sõnastust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Käesoleva ettepaneku punktid 6–8. Artiklis 306 on selgelt mainitud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>tarneid või teenuseid<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> mitmuses.</P></NOTE> Samuti kajastab see selle erikorra konkreetseid eesmärke.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 31–35.</P></NOTE> Lisaks sellele on nimetatud erikord erand üldisest reeglist ning Euroopa Kohus on korduvalt märkinud, et seda tuleks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>kohaldada üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt <DATE ISO="19981022">22. oktoobri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Madgett ja Baldwin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/96 ja C‑94/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:496">EU:C:1998:496</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0005">5</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20030619">19. juuni 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>First Choice Holidays</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑149/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:358">EU:C:2003:358</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20101209">9. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minerva Kulturreisen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑31/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:762">EU:C:2010:762</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kozak</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑557/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:672">EU:C:2012:672</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Seetõttu peab üsna hästi paika, et olukorras, kus ettevõtja osutab vaid ühte sisseostetud teenust, ei pruugi vaidlusaluse erikorraga taotletav eesmärk – lihtsustamine – tingimata täituda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Siiski on ka kaalukaid argumente, miks peaks selleks, et teenuse osutamine kuuluks reisibüroode erikorra kohaldamisalasse, piisama ühest sisseostetud teenusest – tingimusel, et see on seotud kas majutuse või transpordiga, ja mõistagi tingimusel, et reisibüroo tegutseb enda nimel ja mitte üksnes vahendajana.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Käesoleva ettepaneku punktid 21–23.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Esiteks, kui vaadata kohtupraktikat – kohtuasi Star Coaches<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><DATE ISO="20120301">1. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Star Coaches</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑220/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:120">EU:C:2012:120</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> välja arvatud –, ei ole Euroopa Kohus kunagi tõlgendanud ega kohaldanud seda erikorda nii, nagu piirduks see vaid vähemalt kahest sisseostetud teenusest koosnevate tehingutega. Vastupidi, Euroopa Kohus on käsitanud seda erikorda üsna vastutulelikult ja tõlgendanud seda laialt. Nii on see olnud mitte ainult (teenuste) <HT TYPE="ITALIC">sisulise</HT>, vaid ka <HT TYPE="ITALIC">geograafilise</HT> paljususe osas. Selle kohta on Euroopa Kohus märkinud, et geograafiline paljusus (nimelt see, et reisibüroo ostab kaupu või teenuseid eri liikmesriikides) ei ole möödapääsmatu nõue erikorra kohaldamiseks ja et see erikord on kohaldatav ka üheainsa liikmesriigi piires osutatud teenustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><DATE ISO="19981022">22. oktoobri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Madgett ja Baldwin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/96 ja C‑94/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:496">EU:C:1998:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda märkis Euroopa Kohus hoolimata sellest, et ta tunnistas, et sisuliselt on geograafiline paljusus selle erikorra üks peamine otstarve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Teiseks, kui pidada silmas teenuste mitmekesisust reisisektoris, välistaks vähemalt kahe sisseostetud teenuse seadmine erikorra kohaldamise tingimiseks tõenäoliselt selle korra kohaldamisalast need ettevõtjad, kes on välja arendanud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>segateenustel<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> (sisseostetavad ja omateenused) põhineva reisiäri. Samuti, eriti seoses kõrvalteenuse/põhiteenuse loogika kohaldatavusega sellele hindamisele, mida ei saa paljususe nõude puhul tegelikult välistada, tekiks oht, et reisibüroode erikorra kohaldamisala võidakse määratleda ülemäära kitsalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Vastuargument sellele teisele argumendile on n‑ö ülehõlmamise oht. Kitsa määratluse korral tekib oht, et välja jääb palju teenuseid, mida osutavad isikud, kes on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>reisibürood<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> selle sõna tavatähenduses. Seevastu laia määratlemise korral tekib oht, et kohaldamisala on liiga suur. Sel juhul hakkaksid erikorra kohaldamisalasse kuuluma ettevõtjad, kes osutavad vaid ühte reisimisega seotud teenust (nagu kaebaja), ehkki kohtumääruse Star Coaches kohaselt nad sinna ei kuuluks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>See võib potentsiaalselt paika pidada. Nii keerukal õigusmaastikul näib siiski olevat soovitatav kinnitada ja selgitada lahendust, mis on olnud paigas juba mitu aastakümmet, mõistagi jättes seadusandlusele võimaluse otsustada vajaduse korral mingi muu korra kasuks. Kokkuvõttes on vahest aus tunnistada, et hoolimata väljakuulutatud eesmärgist, milleks on lihtsustamine, jääb selle ideaali rakendamine reisibüroode erikorra spetsiifilises kontekstis ideaalist endast üsna kaugele. Kõnealusest erikorrast on saanud üks kõige keerukamaid käibemaksu alamvaldkondi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt komisjoni jaoks koostatud aruanne pealkirjaga <HT TYPE="ITALIC">Study on the review of the VAT Special Scheme for travel agents and options for reform</HT>, Final Report TAXUD/2016/AO‑05, detsember 2017 (saadaval Euroopa Komisjoni veebisaidil), lk 11.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Eespool märgitut arvesse võttes on minu ettepanek käesolevas asjas esitatud esimese küsimuse kohta, et käibemaksudirektiivi artiklit 306 tuleks tõlgendada nii, et reisibüroode erikord on kohaldatav teenuse osutamise tehingule, mille koosseisus on ühe sisseostetud teenuse osutamine, tingimusel et see sisseostetav teenus on majutus või transport.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus: kasuminormi maksustamise korra ja vähendatud maksumäära üheaegne kohaldamine?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Oma teises küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks teha, kas kaebaja osutatava teenuse suhtes, kui liigitada see reisibüroode erikorra kohaldamisalasse kuuluvaks, saab kohaldada vähendatud maksumäära vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 98 koostoimes III lisaga. See küsimus on esitatud konkreetselt seoses kaebaja osutatud teenuse selle osaga, mis puudutab majutust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Kaebaja arvates tuleb vastata jaatavalt. Saksamaa ja Madalmaade valitsus ning komisjon väidavad vastupidist. Nende meelest välistab vähendatud maksumäära kohaldamise vaidlusalusele teenusele see, et seda reisiteenust ei ole käibemaksudirektiivi III lisa loetelus nimetatud ja et vähendatud maksumäära kohaldamine oleks vastuolus vaidlusaluse erikorra loogikaga, mis seisneb lihtsustamises. Samuti argumenteerib Saksamaa valitsus väljakujunenud kohtupraktikale<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><DATE ISO="20170309">9. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Oxycure Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑573/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:189">EU:C:2017:189</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> viidates, et vähendatud maksumäärade kohaldamisala tuleb tõlgendada kitsalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Jagan viimati nimetatud seisukohta. Vähendatud maksumäära ei saa kohaldada, kui on tuvastatud, et vaidlusalune teenus kujutab endast reisiteenust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Nagu eelmises jaos märkisin, kujutab reisibüroo osutatav teenus endast käibemaksudirektiivi artikli 307 kohaselt ühte teenust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 50. Vt samuti <DATE ISO="19921027">27. oktoobri 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:409">EU:C:1992:409</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selle õigusliku fiktsiooni loogiline tagajärg on niisugune, et see teenus ei ole sama mis selle vastavad koostisosad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kui nõustuda, et reisibüroode erikord on kohaldatav ühele sisseostetud teenusele, mis on seotud reisiga (majutus või transport), kuulub niisugune teenus, kui seda osutatakse, käibemaksudirektiivi artikli 306 kohaldamisalasse, mis tähendab, et see liigitub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>reisiteenuseks<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/>. Teisisõnu, kui kohaldada seda reeglit eesmärgiga teha kindlaks, et üks või teine teenus on reisiteenus, ei saa seejärel kohe asuda seda silti ära võtma, et kohaldada maksumäära, jättes samal ajal selle sildi alles eesmärgiga määrata kindlaks maksubaas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Süsteemsel tasandil ei ole reisiteenuseid mainitud käibemaksudirektiivi III lisas (millele on viidatud selle artiklis 98), kus on loetletud teenused, mille suhtes kohaldatakse vähendatud maksumäärasid ja mille seas on punkti 12 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>hotellide ja muude samalaadsete ettevõtete pakutav majutus, sealhulgas puhkuseks pakutav majutus ning laagriplatside ja haagissuvilate parkimiskohtade üürile andmine<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Seega, nagu on täheldanud eelotsusetaotluse esitanud kohus, oleks vähendatud maksumäära kohaldamine reisibüroode pakutavale majutusele vastuolus käibemaksudirektiivi III lisaga ja reisibüroode erikorra eesmärgiga, milleks on lihtsustamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Peale selle aga märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kui jätta vähendatud maksumäär kohaldamata vaidlusaluse tehingu selle osa suhtes, mis puudutab majutust, võib see viia ebavõrdse kohtlemiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Möönan, et majutuses seisneva teenuse osutamine võib <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>ainult ühe sisseostetud teenuse<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/> reegli tagajärjel saada teistsuguse maksustamise osaliseks olenevalt selle osutamise viisist (kas seda osutab erikorra kohaldamisalasse kuuluv reisibüroo või mitte).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Siiski on niisugusel argumendil selged piirid, eriti seoses käibemaksu ja erikordadega. Kui soovida täiuslikku võrdsust ja neutraalsust kõikides aspektides, siis vaevalt saakski erikordasid üldse olla. Soovimata väljenduda liiga formalistlikult, märgin, et teenuseosutaja vormiline staatus on sellistes olukordades tõepoolest oluline, isegi kui teenuse majanduslik laad on sama. Nii käsitleb käibemaksuseadus samu teenuseid erinevalt, olenevalt ühest küljest omanikust (vahendaja abiga või ilma) ja teisest küljest reisibüroost, kes tegutseb enda nimel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Analoogia alusel võib märkida, et Euroopa Kohus otsustas, et võimalikud konkurentsimoonutused, mis tulenesid reisibüroode erikorda puudutavate üleminekunormide kohaldamisest, ei andnud liikmesriikidele alust selle erikorra ebakorrektseks rakendamiseks. Vt <DATE ISO="19921027">27. oktoobri 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:409">EU:C:1992:409</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Eespool märgitut arvesse võttes on minu ettepanek teise eelotsuse küsimuse kohta, et käibemaksudirektiivi artiklit 98 koostoimes sama direktiivi III lisa punktiga 12 tuleks tõlgendada nii, et selle direktiivi artiklis 306 ja järgmistes artiklites ette nähtud reisibüroode erikorra kohaldamisalasse kuuluva teenuse osutamise suhtes ei saa kohaldada puhkusemajutuse puhul kohaldatavat vähendatud maksumäära.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Eespool märgitut arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Bundesfinanzhofile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim maksukohus) järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklit 306 tuleks tõlgendada nii, et reisibüroode erikord on kohaldatav teenuse osutamise tehingule, mille koosseisus on ühe sisseostetud teenuse osutamine, tingimusel et see sisseostetav teenus on majutus või transport.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/112 artiklit 98 koostoimes sama direktiivi III lisa punktiga 12 tuleks tõlgendada nii, et selle direktiivi artiklis 306 ja järgmistes artiklites ette nähtud reisibüroode erikorra kohaldamisalasse kuuluva teenuse osutamise suhtes ei saa kohaldada puhkusemajutuse puhul kohaldatavat vähendatud maksumäära.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>