<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-207/21 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62021CC0207</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:186">EU:C:2022:186</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Emiliou ettepanek – Kohtuasi C‑207/21 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">Komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">Poola (protokoll nr 36)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Nicholas Emiliou</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20220310">10. märtsil 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑207/21 P</P><P>Euroopa Komisjon</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Poola Vabariik</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Rakendusotsuse (EL) 2017/1442 tühistamine</KEYWORD><KEYWORD>ELL artikli 16 lõiked 4 ja 5</KEYWORD><KEYWORD>Protokolli (nr 36) üleminekusätete kohta artikli 3 lõiked 2 ja 3</KEYWORD><KEYWORD>Ajaline kohaldamine</KEYWORD><KEYWORD>Nõukogu hääletuskord</KEYWORD><KEYWORD>Kvalifitseeritud häälteenamus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Nõukogu otsuste hääletamise korda on pidanud tõeliseks peadmurdvaks pähkliks kõik peale (suhteliselt väheste) asjassepühendatute. Raskesti välja võideldud ja hoolikalt viimistletud kompromisside tõttu ei hiilga see kord kahjuks lihtsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Viimase 70 aasta jooksul on nõukogu hääletamise kord läbinud mitu muudatust, mis on tulenenud nii sõnaselgetest muudatustest aluslepingutes kui ka muud liiki ametlikest või mitteametlikult kokku lepitud reeglitest ja praktikatest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Vt teise seas 1966. aasta nn Luxembourgi kompromiss (<DATE ISO="19660117">17.</DATE>, <DATE ISO="19660118">18.</DATE>, <DATE ISO="19660127">27.</DATE> ja <DATE ISO="19660128">28. jaanuaril 1966</DATE> Luxembourgis peetud nõukogu erakorralise istungjärgu lõppotsused) (<HT TYPE="ITALIC">Bulletin of the European Economic Community</HT>, märts 1966, 3/66, lk 5–11); 1994. aasta nn Ioannina kompromiss (nõukogu <DATE ISO="19940329">29. märtsi 1994. aasta</DATE> otsus kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise kohta nõukogus (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="105" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, C 105, lk 1</REF.DOC.OJ>), muudetud nõukogu <DATE ISO="19950101">1. jaanuari 1995. aasta</DATE> otsusega (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="001" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, C 1, lk 1</REF.DOC.OJ>), ning hiljutisemast ajast Lissaboni lepingule lisatud deklaratsioon (nr 7) Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 238 lõike 2 kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="115" PAGE.FIRST="338" DATE.PUB="2008">ELT 2008, C 115, lk 338</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Muu hulgas vaadati nõukogu hääletamise reeglid taas kord üle ja neid muudeti mõnevõrra Lissaboni lepinguga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Ajaloolise ülevaate saamiseks rohkemate viidetega vt muu hulgas Jacqué, J.‑P. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Le vote au Conseil de l’Union européenne<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> – Blanquet, M., <HT TYPE="ITALIC">La prise de décision dans le système de l’Union européenne</HT>, Bruylant, 2011, lk 61–89, ning Dann, P., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>The Council<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> – Schütze, R. ja Tridimas, T., <HT TYPE="ITALIC">Oxford Principles of European Union Law</HT>, I kd, Oxford, 2018, lk 540–544.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Lihtsalt väljendudes teeb nõukogu oma otsused olenevalt sellest, mis küsimus on arutusel, kas lihthäälteenamusega, kvalifitseeritud häälteenamusega või ühehäälselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt iseäranis ELL artikli 16 lõiked 3–5, ELTL artikkel 238 ja nõukogu <DATE ISO="20091201">1. detsembri 2009. aasta</DATE> otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="325" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 325, lk 35</REF.DOC.OJ>), muudetud redaktsioon, artikkel 11.</P></NOTE> Kvalifitseeritud häälteenamus – mis on enim kasutatud ja kõige olulisem hääletusviis nõukogus – on nüüd määratletud (erandid välja arvatud) kui kahekordne häälteenamus, välja arvatud erandjuhtudel.<?PAGE NO="2"?> ELL artikli 16 lõike 4 kohaselt on kvalifitseeritud häälteenamus enamikul juhtudest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>See on nii juhul, kui nõukogu teeb otsust komisjoni või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal (vt ELTL artikli 238 lõige 2). Need kujutavad endast valdavat enamikku juhtudest, mil nõukogu on kohustatud hääletama kvalifitseeritud häälteenamuse reeglite kohaselt.</P></NOTE> saavutatud, kui arutusel oleva akti poolt antud häältel on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>vähemalt 55%‑li[n]e häälteenamu[s], mille moodustavad vähemalt 15 liiget tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mille elanikkond moodustab kokku vähemalt 65% liidu elanikest<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>See topelthäälteenamuse süsteem ei hakanud siiski kohalduma Lissaboni lepingu jõustudes, vaid on kohaldatav alles alates <DATE ISO="20141101">1. novembrist 2014</DATE>. Peale selle sai iga nõukogu liige vastavalt protokollile (nr 36) üleminekusätete kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="202" PAGE.FIRST="321" DATE.PUB="2016">ELT 2016, C 202, lk 321</REF.DOC.OJ> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>protokoll nr 36<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>).</P></NOTE> üleminekuperioodil – mis kestis <DATE ISO="20141101">1. novembrist 2014</DATE> kuni <DATE ISO="20170331">31. märtsini 2017</DATE> – nõuda, et otsus akti kohta tehtaks sama protokolli artiklis 3 sätestatud eeskirjade kohaselt, mis sisuliselt vastasid Nice’i lepingu alusel kehtinud kvalifitseeritud häälteenamuse reeglitele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi puudutab selle protokolli kohaldamist <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT>. Kokkuvõttes seisneb käesolevas kohtuasjas tõstatatud küsimus selles, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> kvalifitseeritud häälteenamuse reeglite kohaldamiseks piisas sellest, kui nõukogu liige <HT TYPE="ITALIC">nõudis</HT> ajavahemikus <DATE ISO="20141101">1. novembrist 2014</DATE> kuni <DATE ISO="20170331">31. märtsini 2017</DATE> nende reeglite kohaldamist, või oli samuti vaja, et <HT TYPE="ITALIC">hääletamine</HT> toimuks selles ajavahemikus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu leping ja protokoll nr 36</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>ELL artikli 16 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="016.004"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>4.</NO.PARAG><ALINEA>Alates <DATE ISO="20141101">1. novembrist 2014</DATE> määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 55%-lise häälteenamusena, mille moodustavad vähemalt 15 liiget tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mille elanikkond moodustab kokku vähemalt 65% liidu elanikest.</ALINEA><ALINEA>Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt neli nõukogu liiget, ilma milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.</ALINEA><ALINEA>Muud kvalifitseeritud häälteenamust käsitlevad tingimused sätestatakse [ELTL] artikli 238 lõikes 2.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="016.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Üleminekusätted kvalifitseeritud häälteenamuse kohta, mida kohaldatakse kuni <DATE ISO="20141031">31. oktoobrini 2014</DATE>, ja sätted, mida kohaldatakse <DATE ISO="20141101">1. novembrist 2014</DATE> kuni <DATE ISO="20170331">31. märtsini 2017</DATE>, määratakse kindlaks üleminekusätete protokollis.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Protokolli nr 36 artiklis 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>[ELL] artikli 16 lõike 4 kohaselt jõustuvad [ELTL] artikli 238 lõike 2 sätted kvalifitseeritud häälteenamuse määratlemise kohta Euroopa Ülemkogus ja nõukogus <DATE ISO="20141101">1. novembril 2014</DATE>.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui <DATE ISO="20141101">1. novembri 2014</DATE> ja <DATE ISO="20170331">31. märtsi 2017</DATE> vahel on otsuse tegemiseks nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, võib nõukogu liige nõuda, et selline otsus võetakse vastu lõikes 3 määratletud kvalifitseeritud häälteenamusega. Sel juhul kohaldatakse lõikeid 3 ja 4.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Ilma et see piiraks [ELTL] artikli 235 lõike 1 teise lõigu kohaldamist, kehtivad kuni <DATE ISO="20141031">31. oktoobrini 2014</DATE> järgmised sätted:</ALINEA><ALINEA>Kui Euroopa Ülemkogu ja nõukogu otsuste tegemisel on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, arvestatakse liikmete hääli järgmiselt:</ALINEA><ALINEA>[…] [<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Tabel on siin välja jäetud.</P></NOTE>]</ALINEA><ALINEA>Kui otsus tuleb teha aluslepingute kohaselt komisjoni ettepaneku põhjal, on otsuste vastuvõtmiseks vaja vähemalt 260 poolthäält, mis esindavad liikmete enamust. Muudel juhtudel tehakse otsused vähemalt 260 poolthäälega, mis esindavad vähemalt kaht kolmandikku liikmetest.</ALINEA><ALINEA>Kui Euroopa Ülemkogu või nõukogu võtab õigusakti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, võib Euroopa Ülemkogu liige või nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62% liidu elanike üldarvust. Kui see tingimus ei ole täidetud, jääb asjaomane õigusakt vastu võtmata.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui aluslepingute kohaldamisel ei osale hääletamisel kõik nõukogu liikmed, nimelt juhtudel, kui on osutatud [ELTL] artikli 238 lõike 3 kohaselt määratletud kvalifitseeritud häälteenamusele, määratletakse kuni <DATE ISO="20141031">31. oktoobrini 2014</DATE> kvalifitseeritud häälteenamust kui sedasama võrdelist osa arvestatud häältest ja sedasama võrdelist osa nõukogu liikmete arvust ning vajadusel kui sedasama protsendimäära asjaomaste liikmesriikide elanikest, mis on sätestatud käesoleva artikli lõikes 3.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrus (EL) nr 182/2011</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110216">16. veebruari 2011. aasta</DATE> määruse (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="055" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 55, lk 13</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 5 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui kohaldatakse kontrollimenetlust, esitab komitee oma arvamuse [ELL] artikli 16 lõigetes 4 ja 5 sätestatud häälteenamusega ja vajaduse korral, kui akt võetakse vastu komisjoni ettepaneku alusel, [ELTL] artikli 238 lõike 3 kohaselt. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealustes artiklites sätestatud viisil.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui komitee esitab positiivse arvamuse, võtab komisjon rakendusakti eelnõu vastu.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2010/75/EL</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20101124">24. novembri 2010. aasta</DATE> direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="334" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 334, lk 17</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artiklile 1 on selles direktiivis sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>tööstuslikest tegevusvaldkondadest tuleneva saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli eeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>eeskirjad, mille eesmärk on vältida või, kui see ei ole teostatav, vähendada saasteainete heidet õhku, vette ja pinnasesse ning vältida jäätmete tekkimist, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Direktiivi 2010/75 artikli 14 lõikes 3 on ette nähtud, et põletusseadmete käitamise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>[l]oa tingimuste kehtestamisel viidatakse<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> parimat võimalikku tehnikat (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>PVT<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) käsitlevatele järeldustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Vastavalt direktiivi 2010/75 artiklile 13 ja komisjoni <DATE ISO="20120210">10. veebruari 2012. aasta</DATE> rakendusotsuse 2012/119/EL, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL osutatud andmete kogumist ning PVT-viitedokumentide väljatöötamist ning nende kvaliteedi tagamist käsitlevate suuniste kohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="063" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 63, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> lisale võetakse PVT-järeldused vastu kahes etapis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Esimeses etapis koostatakse tehniline <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>PVT-viitedokument<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> pärast teabevahetust Euroopa Komisjoni, liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide vahel. Selle raames koostab tehniline töörühm dokumendid PVT-viitedokumendi kohta, võttes arvesse teabevahetuse tulemusi konkreetse tööstusharu jaoks. PVT-viitedokumendi lõppversioon saadetakse direktiivi 2010/75 artikli 13 lõike 3 alusel loodud foorumile, kes annab oma arvamuse PVT-viitedokumentide kavandatava sisu kohta, mis pakuti välja tehnilisel tasandil tehtud töö tulemusena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Teises etapis esitab komisjon vastavalt direktiivi 2010/75 artikli 13 lõikele 5 ja artikli 75 lõikele 2 PVT-järeldusi sisaldava rakendusotsuse eelnõu direktiivi 2010/75 artikli 75 alusel loodud komiteele (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>komitee<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>), mis koosneb liikmesriikide esindajatest. Komitee annab määruse nr 182/2011 artiklis 5 viidatud kontrollimenetluses oma arvamuse komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta ELL artikli 16 lõigetes 4 ja 5 määratletud kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui see arvamus on positiivne, võtab komisjon PVT-järeldusi sisaldava rakendusotsuse vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Komitee eesistujana esitas komisjon <DATE ISO="20170309">9. märtsil 2017</DATE> direktiivi 2010/75 alusel komiteele rakendusotsuse eelnõu PVT-järelduste kehtestamiseks suurte põletusseadmete kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Komisjon kutsus <DATE ISO="20170323">23. märtsi 2017. aasta</DATE> kirjas komitee liikmeid koosolekule, mis pidi toimuma <DATE ISO="20170428">28. aprillil 2017</DATE>. Koosoleku eesmärk oli hääletada seda rakendusotsuse eelnõu käsitleva arvamuse üle. Kirjale oli lisatud koosoleku päevakorra eelnõu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Poola Vabariik esitas <DATE ISO="20170330">30. märtsil 2017</DATE> taotluse, et komitee hääletaks seda rakendusotsuse eelnõu käsitleva arvamuse üle vastavalt protokolli nr 36 artikli 3 lõikes 3 ette nähtud hääletusreeglitele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Nõukogu õigustalitus saatis <DATE ISO="20170404">4. aprillil 2017</DATE> liikmesriikide alaliste esindajate komiteele arvamuse, milles leidis sisuliselt, et selleks, et hääletus akti eelnõu üle saaks toimuda enne Lissaboni lepingu jõustumist kohaldatud eeskirjade kohaselt, pidi asjaomane liikmesriik esitama sellekohase taotluse hiljemalt <DATE ISO="20170331">31. märtsil 2017</DATE> ja taotluses nimetatud hääletus pidi samuti toimuma enne seda kuupäeva.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Komisjoni keskkonna peadirektoraat jättis <DATE ISO="20170410">10. aprillil 2017</DATE> Poola Vabariigi <DATE ISO="20170330">30. märtsi 2017. aasta</DATE> taotluse rahuldamata põhjendusel, et hääletus arvamuse üle oli kavandatud <DATE ISO="20170428">28. aprilliks 2017</DATE>, st pärast <DATE ISO="20170331">31. märtsi 2017</DATE>, mis oli protokolli nr 36 artikli 3 lõikes 2 ette nähtud lõpptähtaeg.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Komitee koosolek toimus <DATE ISO="20170428">28. aprillil 2017</DATE> ja sellel hääletasid komitee liikmed, et võtta vastu arvamus rakendusotsuse muudetud eelnõu kohta. Hääletus toimus ELL artikli 16 lõikega 4 kehtestatud, mitte protokolli nr 36 artikli 3 lõikes 3 ette nähtud hääletuseeskirjade kohaselt. Komitee andis eelnõule positiivse arvamuse hääletuse tulemusel, milles poolthääle andis 20 liikmesriiki, kes esindasid 65,14% elanikkonnast ja 71,43% komitee liikmetest. Kaheksa liikmesriiki, nende hulgas Poola Vabariik, hääletasid vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Pärast seda hääletust – <DATE ISO="20170731">31. juulil 2017</DATE> – võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse direktiivi 2010/75 alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="212" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 212, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsusega on muu hulgas ette nähtud heitetasemed, mis on saavutatavad parima võimaliku tehnikaga lämmastikoksiidide (NO<HT TYPE="SUB">x</HT>), elavhõbeda (Hg) ja vesinikkloriidi (HCl) heitkoguste suhtes suurte põletusseadmete puhul, st niisuguste põletusseadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 megavatti (MW), olenemata kasutatava kütuse liigist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidlustatud kohtuotsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Poola Vabariik esitas vaidlustatud otsuse peale <DATE ISO="20171011">11. oktoobril 2017</DATE> Üldkohtule tühistamishagi, tuginedes viiele tühistamisväitele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Üldkohtu menetlusse astusid Poola Vabariigi nõuete toetuseks Bulgaaria Vabariik ja Ungari, komisjoni nõuete toetuseks aga Belgia Kuningriik, Prantsuse Vabariik ja Rootsi Kuningriik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Üldkohus nõustus oma <DATE ISO="20210127">27. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsuses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑699/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:44">EU:T:2021:44</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>).</P></NOTE> Poola Vabariigi esitatud esimese tühistamisväitega, et vaidlusalune otsus oleks tulnud vastu võtta protokollis nr 36 sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjade alusel, mitte Lissaboni lepingus sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>uute<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> eeskirjade kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Sellele järeldusele jõudmiseks tõlgendas Üldkohus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>protokolli nr 36 artikli 3 lõiget 2 […] grammatiliselt, süstemaatiliselt, teleoloogiliselt ja ajalooliselt<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>, võttes arvesse selle protokolli eri keeleversioone.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsus, punkt 34.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Esiteks leidis Üldkohus seoses protokolli nr 36 artikli 3 lõike 2 grammatilise tõlgendamisega, et selle sätte sõnastus on ebaselge, isegi kui analüüsida selle eri keeleversioone. Muu hulgas asus Üldkohus seisukohale, et tekstist ei nähtu, kas akt, mille suhtes nõudis nõukogu liige <DATE ISO="20141101">1. novembri 2014</DATE> ja <DATE ISO="20170331">31. märtsi 2017</DATE> vahel, et see võetaks vastu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> kvalifitseeritud häälteenamuse reeglite kohaselt, oleks samuti tulnud vastu võtta sellel ajavahemikul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Sealsamas, punktid 35 ja 36.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Teiseks ei toonud ka kõnealuse sätte ajalooline tõlgendamine – Üldkohtu sõnul – selgust selle sätte õige tõlgenduse suhtes. Menetlusosaliste esitatud dokumendid loeti õigupoolest niisugusteks, mis ei võimalda järeldust teha.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Sealsamas, punkt 37.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kolmandaks märkis Üldkohus teleoloogilise tõlgendamisega seoses, et protokolli nr 36 eesmärk on selle ainsa põhjenduse kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>korraldada üleminekut enne Lissaboni lepingu jõustumist kohaldatavate aluslepingute institutsioonilistelt sätetelt asjaomases lepingus ette nähtud institutsioonilistele sätetele<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>. Selleks annab protokolli nr 36 artikli 3 lõige 2 liikmesriigile õiguse nõuda teatavas ajavahemikus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> kvalifitseeritud häälteenamuse reeglite kasutamist. Komisjoni pakutud tõlgendus võtaks – nagu Üldkohus leidis –kõnealuse õiguse kasutamiseks otsesõnu kehtestatud ajavahemikult soovitava toime. Nimelt vähendaks see märkimisväärselt tähtaega, mille jooksul võib liikmesriik tegelikult nõuda Nice’i lepingu eeskirjade järgi hääletamist. Seevastu Poola Vabariigi väljapakutud tõlgendus tagab Üldkohtu sõnul, et liikmesriik saab ka tegelikult kasutada seda õigust kogu kõnealusel ajavahemikul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Sealsamas, punktid 38–42.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Neljandaks asus Üldkohus seisukohale, et seda järeldust toetab protokolli nr 36 artikli 3 lõike 2 süstemaatiline tõlgendus. Nimetatud säte kuulub Lissaboni lepingus ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjade kohaldamise kolme üleminekuetapi kehtestamiseks mõeldud sätete hulka. Seetõttu ei tule protokolli nr 36 artikli 3 lõiget 2 pidada – nagu märkis Üldkohus – erandiks ELL artikli 16 lõikes 4 sätestatud reeglist, vaid üleminekusätteks, mille toime peab olema tagatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Sealsamas, punktid 43–49.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Üldkohus lisas, et vastupidi komisjoni väidetule vastab protokolli nr 36 artikli 3 lõike 2 tõlgendus, mille on esitanud Poola Vabariik, nõudele, mille kohaselt tuleb üleminekusätet tõlgendada kitsalt. Üldkohus märkis, et nõukogu liikmete õigus esitada vastav taotlus jääb ajaliselt piiratuks. Peale selle oli komisjoni argument, et see tõlgendus oleks vastuolus Lissaboni lepingu eesmärgiga tugevdada nõukogus hääletamise demokraatlikku legitiimsust, Üldkohtu hinnangul põhjendamatu. Sellega seoses osutas Üldkohus, et protokolli nr 36 artikli 3 lõige 2 on esmase õiguse osa, mida ei tohiks seega ebasoodsalt mõjutada sellega, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>et kohalda[takse] enne õiget aega ELL artikli 16 lõiget 4<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Sealsamas, punktid 50–52.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Lõpuks leidis Üldkohus, et õigeks loetud protokolli nr 36 artikli 3 lõike 3 tõlgendus on kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Ajavahemik, mille jooksul sai nõukogu liige nõuda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> kvalifitseeritud häälteenamuse reeglite kohaldamist, oli sõnaselgelt piiratud. Seevastu komisjoni pakutud tõlgenduses jääks ebaselgeks, millisel ajavahemikul sai seda õigust kasutada, niivõrd kui see oleneks lõpuks tegelikust hääletamise kuupäevast, mis võis oleneda mitmest muutujast. Peale selle oleks komisjoni pakutud tõlgendus – Üldkohtu sõnul – võimaldanud<?PAGE NO="7"?> kõnealusest üleminekusättest kõrvale hiilida, kuna selle kohaldamise oleks saanud nurjata pelgalt õigusakti eelnõu üle hääletuse toimumiseks <DATE ISO="20170331">31. märtsist 2017</DATE> hilisema kuupäeva määramisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Sealsamas, punktid 53–55.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Nendel kaalutlustel järeldas Üldkohus, et protokolli nr 36 artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selleks, et akti eelnõu võetaks vastu protokolli nr 36 artikli 3 lõikes 3 määratletud kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjade järgi, piisab sellest, kui liikmesriik nõudis nende kohaldamist ajavahemikul <DATE ISO="20141101">1. novembrist 2014</DATE> kuni <DATE ISO="20170331">31. märtsini 2017</DATE>, ilma et oleks vaja, et hääletus selle akti eelnõu üle toimuks samuti kõnealusel ajavahemikul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Sealsamas, punkt 56.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistas vaidlusaluse otsuse;</P></ITEM><ITEM><P>jättis vaidlusaluse otsuse tagajärjed kehtima, kuni mõistliku aja jooksul, mis ei või ületada 12 kuud kohtuotsuse kuulutamisest, jõustub uus akt, mis seda otsust asendab ja mis võetakse vastu protokolli (nr 36) üleminekusätete kohta artikli 3 lõikes 3 ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjade kohaselt;</P></ITEM><ITEM><P>jättis Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõistis talt välja Poola Vabariigi kohtukulud ning jättis Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Ungari ja Rootsi Kuningriigi kohtukulud nende endi kanda.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule <DATE ISO="20210402">2. aprillil 2021</DATE> esitatud apellatsioonkaebuses palub komisjon Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtuotsus;</P></ITEM><ITEM><P>lükata tagasi esimene tühistamisväide, millele tugines Poola Vabariik;</P></ITEM><ITEM><P>saata asi ülejäänud tühistamisväidete osas tagasi Üldkohtusse otsuse tegemiseks ja</P></ITEM><ITEM><P>jätta kohtukulude kandmise üle otsustamine edaspidiseks.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Samal päeval palus komisjon eraldi taotlusega Euroopa Kohtul lahendada käesolev kohtuasi kiirendatud menetluses vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 133.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kostja vastuses, mille Poola Vabariik esitas <DATE ISO="20210628">28. juunil 2021</DATE>, palub ta Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja komisjonilt. Teise võimalusena palub Poola Vabariik juhul, kui Euroopa Kohus vaidlustatud kohtuotsuse tühistab, saata asi tagasi Üldkohtusse otsuse tegemiseks ülejäänud tühistamisväidete põhjal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu president otsustas komisjoni kiirendatud menetluse taotluse <DATE ISO="20210707">7. juuli 2021. aasta</DATE> otsusega rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Komisjon põhjendab oma apellatsioonkaebust üheainsa väitega, mis on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse punktide 38–60 vastu.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et komitee oli kohustatud hääletama eelnõu üle vastavalt protokolli nr 36 artiklis 3 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjadele ainult sel põhjusel, et üks liikmesriik oli esitanud nende eeskirjade kohaldamise <HT TYPE="ITALIC">taotluse</HT> enne, kui üleminekuaeg <DATE ISO="20170331">31. märtsil 2017</DATE> lõppes, olgugi et selle eelnõu <HT TYPE="ITALIC">hääletamise kuupäev</HT> oli hilisem kui <DATE ISO="20170331">31. märts 2017</DATE>. Komisjon on seisukohal, et seda tehes tõlgendas Üldkohus protokolli nr 36 artiklit 3 vääralt, rikkudes ELL artikli 16 lõikeid 4 ja 5.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Sisuliselt võib komisjoni väite jagada kaheks osaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Esimeses osas keskendub komisjon väidetavale ELL artikli 16 lõike 5 rikkumisele. Tema arvates eksis Üldkohus, kui ta leidis, et kõnealuse sätte sõnastus on mitmetähenduslik. Komisjon väidab, et kõnealuse sätte järgi ei saa pärast <DATE ISO="20170331">31. märtsi 2017</DATE> üleminekuperioodi olla. Seega lähtus Üldkohus komisjoni arvates protokolli nr 36 artikli 3 niisugusest tõlgendusest, mis ei ole kooskõlastatav ELL artikli 16 lõikega 5. Peale selle väidab komisjon, et üleminekueeskirju tuleb tõlgendada kitsalt, et vältida üleminekuperioodi tarbetut (ja piiramatut) pikendamist ning sellega kaasnevat õiguslikku ebakindlust. Nimelt peab komisjonil ja liikmesriikidel olema võimalik prognoosida, millise aja vältel kohaldatakse jätkuvalt Nice’i lepingu hääletamiseeskirju. Seda kuupäeva ei saa seada olenevaks tegelikust eelnõu hääletamise kuupäevast, sest see kuupäev võib paljudest asjaoludest olenevalt varieeruda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Selle hääletamisele kohaldatavate eeskirjadega seotud ebakindluse muudab komisjoni sõnul rängemaks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust <DATE ISO="20200131">31. jaanuaril 2020</DATE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Brexit<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>). Brexiti tõttu oleks komitees PVT-alaseid järeldusi kehtestava uue rakendusotsuse heakskiitmiseks – mis oleks vaidlustatud otsuse tühistamise tagajärg – nõutav häälteenamus igal juhul teistsugune kui see, mis oli nõutav 2017. aastal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Oma väite teises osas käsitleb komisjon väidetavat ELL artikli 16 lõike 4 rikkumist. Komisjoni väitel võtab protokolli nr 36 artikli 3 tõlgendus, millest Üldkohus lähtus, ELL artikli 16 lõikel 4 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjalt osa selle soovitavast toimest. Uued, Lissaboni lepinguga sisse seatud häälteenamuse eeskirjad on eelmistest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>demokraatlikumad<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, kuna nendega on suurendatud häälte representatiivsust nõukogus. Niisiis põhjustab see, kuidas Üldkohus on protokolli nr 36 artiklit 3 tõlgendanud, viivituse uute eeskirjade täielikul kohaldumisel, nurjates sellega Lissaboni lepingu koostajate taotletud eesmärgi saavutamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Poola Vabariik seevastu nõustub sellega, kuidas Üldkohus on protokolli nr 36 artiklit 3 tõlgendanud. Tema arvates on nimetatud säte – kõikides keeleversioonides – ühetähenduslik selles, et nõukogu liikmetel on alates <DATE ISO="20141101">1. novembrist 2014</DATE> kuni <DATE ISO="20170331">31. märtsini 2017</DATE> õigus nõuda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> kvalifitseeritud häälteenamuse reeglite kohaldamist. Poola Vabariik toonitab, et ELL artikli 16 lõigetes 4 ja 5 on viidatud protokollile nr 36 seoses sellega, kuidas ja millisel ajal uusi hääletusreegleid kohaldatakse. Seega on komisjon Poola Vabariigi arvates eksiteel, kui ta väidab, et Üldkohtu tõlgendus nimetatud protokolli artikli 3 kohta on eespool nimetatud aluslepingusätetega vastuolus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Samuti on Poola Vabariik seisukohal, et Üldkohtu tõlgendus protokolli nr 36 artikli 3 kohta ei tekita olukorda, kus selle sätte kohaldamisaeg on piiramatu. On vaieldamatult selge, et õigust nõuda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjade kohaldamist ei saa kasutada pärast <DATE ISO="20170331">31. märtsi 2017</DATE>. Poola Vabariigi arvates tekiks õigupoolest just komisjoni pakutud protokolli nr 36 artikli 3 tõlgendusest ebaselgus süsteemis. Ta osutab nimelt sellele, et vanade eeskirjade kohaldamine oleneks kuupäevast, mis, nagu komisjon on ise tunnistanud, võib paljudest asjaoludest olenevalt varieeruda. Lõpuks ei ole Poola Vabariik nõus, et uued hääletusreeglid on vanadest demokraatlikumad. Ta väidab, et igal juhul ei puutu see aspekt asjasse küsimuses, kuidas tõlgendada vaidlusaluseid eri sätteid, mis on, nagu vaidlustatud kohtuotsuses õigesti märgitud, kõik osa liidu esmasest õigusest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hinnang apellatsioonkaebuse väite kohta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Sissejuhatavalt pean märkima et ehkki õigusteaduslikus kirjanduses on väljendatud erinevaid arvamusi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt muu hulgas Ponzano, P., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Comment to Article 16 TEU<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> – Curti Gialdino, C. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Codice dell’Unione europea – Operativo</HT>, Simone, Napoli, 2012, lk 196–197.</P></NOTE> olen seisukohal, et protokolli nr 36 artikli 3 lõige 2 andis nõukogu liikmetele <HT TYPE="ITALIC">subjektiivse õiguse</HT> nõuda, et akt võetaks vastu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjade kohaselt. Kui seda õigust kasutati, ei olnud nõukogul kaalutlusõigust selle üle, kas rahuldada see nõudmine või mitte. Nagu selles sättes on sõnaselgelt ette nähtud, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/><HT TYPE="ITALIC">kohaldatakse</HT><QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> sellises olukorras vanu reegleid. Niisugust tõlgendust kasutati ka vaidlustatud kohtuotsuses ja pooled näivad olevat selles suhtes ühisel arusaamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Samas on käesolevas kohtuasjas määrav tähtsus küsimusel, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjade kohaldamiseks piisas sellest, kui liikmesriik <HT TYPE="ITALIC">nõudis</HT> ajavahemikul <DATE ISO="20141101">1. novembrist 2014</DATE> kuni <DATE ISO="20170331">31. märtsini 2017</DATE> nende kohaldamist, või oli samuti vaja, et <HT TYPE="ITALIC">hääletamine</HT> toimuks sellel ajavahemikul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Sellega seoses võin kõigepealt öelda, et komisjoni esitatud argumendid selle vastu, kuidas Üldkohus on tõlgendanud protokolli nr 36 artikli 3 lõiget 2, ei ole minu hinnangul veenvad. Põhjustel, mida järgmiseks selgitan, teen Euroopa Kohtule ettepaneku jätta komisjoni apellatsioonkaebus rahuldamata ja vaidlustatud kohtuotsus muutmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Esiteks olen komisjoniga nõus, et (aluslepingu ja protokolli) asjakohaste sätete tekst ei ole nii mitmetähenduslik, nagu on antud mõista vaidlustatud kohtuotsuses. Olen aga seisukohal, et tegelikult toetab nende sätete grammatiline tõlgendus Üldkohtu, mitte komisjoni esitatud tõlgendust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Ehkki ma ei nimetaks protokolli nr 36 artikli 3 lõike 2 sõnastust selguse musternäiteks, ei ole vaidlust selles, et selles sättes on viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>nõud[e]<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> esitamisele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/><DATE ISO="20141101">1. novembri 2014</DATE> ja <DATE ISO="20170331">31. märtsi 2017</DATE> vahel<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>. Teisisõnu näib selles sättes ette nähtud üleminekuperiood puudutavat nõukogu liikmete võimalust kasutada oma õigust seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjade kohaldamisega. Protokolli nr 36 eri keeleversioonide võrdlus kinnitab seda arusaama.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt muu hulgas hispaaniakeelne (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>entre el 1 de noviembre de 2014 y el 31 de marzo de 2017 […] cualquier miembro del Consejo podrá solicitar<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>), saksakeelne (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>für den Zeitraum vom <DATE ISO="20141101">1. November 2014</DATE> bis zum <DATE ISO="20170331">31. März 2017</DATE> […] kann ein Mitglied des Rates beantragen<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>), kreekakeelne (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>aπό την 1η Νοεμβρίου 2014 έως την 31η Μαρτίου 2014 […] ένα μέλος του Συμβουλίου μπορεί να ζητά να θεσπισθεί<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>), prantsuskeelne (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>entre le 1er novembre 2014 et le 31 mars 2017 […] un membre du Conseil peut demander<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>), horvaadikeelne (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>u razdoblju od <DATE ISO="20141101">1.11.2014</DATE>. do <DATE ISO="20170331">31.3.2017</DATE> […] član Vijeća može zatražiti<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>) ja itaaliakeelne versioon (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>nel periodo dal 1<HT TYPE="SUP">o</HT> novembre 2014 al 31 marzo 2017 […] un membro del Consiglio può chiedere<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Teiseks ei muuda seda järeldust küsitavaks eelmisega rangelt seotud asjaolu, ELL artikli 16 lõigete 4 ja 5 tekst. Nimelt ei ole nendes sätetes ühtegi osist, mis näiks olevat väljapakutud tõlgendusega protokolli nr 36 artikli 3 lõike 2 kohta vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>ELL artikli 16 lõikes 4 on sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>kvalifitseeritud häälteenamuse<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> uus määratlus, mis on kohaldatav alates <DATE ISO="20141101">1. novembrist 2014</DATE>. See, et ka pärast <DATE ISO="20170331">31. märtsi 2017</DATE> võidakse erandlikult hääletada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjade kohaselt, ei muuda kuidagi seda, et pärast seda kuupäeva on kvalifitseeritud häälteenamus üldiselt määratletud vastavalt uuele kahekordse häälteenamuse reeglile, mis on sätestatud ELL artikli 16 lõikes 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>ELL artikli 16 lõikes 5 omakorda on lihtsalt viidatud, et i) mõned üleminekusätted on kohaldatavad muu hulgas <DATE ISO="20141101">1. novembrist 2014</DATE> kuni <DATE ISO="20170331">31. märtsini 2017</DATE> kestva ajavahemiku suhtes ja ii) need sätted nähakse ette <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>üleminekusätete protokollis<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>. Vaieldamatult on protokolli nr 36 artikli 3 lõige 2 üks neid üleminekusätteid. Vastupidi sellele, mida väidab komisjon, ei näe ma, kuidas saaks ELL artikli 16 lõikes 5 olla grammatiliselt midagi selle kohta, kuidas tuleb tõlgendada protokolli nr 36 artikli 3 lõiget 2. Muu hulgas ei välista see, et teatavad protokollis nr 36 ette nähtud üleminekusätted on kohaldatavad <DATE ISO="20141101">1. novembrist 2014</DATE> kuni <DATE ISO="20170331">31. märtsini 2017</DATE>, seda, et ka ettenähtud ajal kohaldatuna võivad need sätted avaldada mõju, mis ulatub viimati nimetatud kuupäevast edasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kolmandaks, vastupidi sellele, mida väidab komisjon, ei usu ma, et sellega, kuidas Üldkohus tõlgendas protokolli nr 36 artikli 3 lõiget 2, on ta pikendanud üleminekuperioodi määramata ajaks või tekitanud õigusliku ebakindluse. Nagu Poola Vabariik on õigesti märkinud, tuleb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>vanu<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> kvalifitseeritud häälteenamuse reegleid kohaldada vaid juhul, kui seda on nõutud kuni teatava kuupäevani (<DATE ISO="20170331">31. märtsini 2017</DATE>). Lisaksin, et niisugused nõudmised on õiguspärased vaid juhul, kui need puudutavad kuni selle kuupäevani nõuetekohaselt esitatud eelnõusid. Seega ei kaasnenud pelgalt võimalusega, et hääletamine eelnõu üle võib toimuda pärast <DATE ISO="20170331">31. märtsi 2017</DATE>, üleminekuperioodi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>pikendamist määramata ajaks<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Samuti ei tekita see olukord ebakindlust nõukogu eesistuja ega liikmete jaoks ega riku seega õiguskindluse põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt peab õiguslik regulatsioon olema selge ja täpne ning selle kohaldamine tema subjektidele ettearvatav. Nimelt peavad õigusnormid võimaldama asjasse puutuvatel isikutel täpselt teada oma kohustuste ulatust, mida need õigusnormid neile ette näevad, ja neil isikutel peab olema võimalik selgelt teada oma õigusi ja kohustusi ning toimida neile vastavalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt nt <DATE ISO="20140701">1. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ålands Vindkraft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0127">127</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0128">128</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Ma ei näe, miks peaks see, kuidas Üldkohus tõlgendas protokolli nr 36 artikli 3 lõiget 2, olema kõnealuse põhimõttega vastuolus. Õigupoolest, kui selle sätte alusel esitati nõudmine selles ette nähtud aja jooksul, saavad nii komisjon kui ka nõukogu liikmed olla kindlad, milliseid eeskirju hääletamisele kohaldatakse. Seevastu, kui järgida komisjoni pakutud tõlgendust, varieeruksid asjakohased hääletuseeskirjad olenevalt sellest, millise kuupäeva eesistuja tegelikult hääletamise jaoks valib. Nõukogu liikmetel ei oleks võimalik teada, millist häälteenamust kohaldatakse, enne kui eesistuja on hääletamise kuupäeva kindlaks määranud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Selle kohta vt vaidlustatud kohtuotsuse veenvat punkti 55.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Samuti, nagu Üldkohus on täheldanud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Sealsamas.</P></NOTE> tekitaks komisjoni pakutud tõlgendus võimaluse lihtsaks kõrvalehiilimiseks protokolli nr 36 eeskirjadest. Nimelt saaks määrata hääletuse kuupäeva strateegiliselt, eesmärgiga nurjata nõukogu liikme poolt selle protokolli artikli 3 lõike 2 alusel esitatud nõudmine. Seegi on veel üks aspekt, mis võib tekitada hääletuseeskirjade kohaldamisel õiguslikku ebakindlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Lõpuks ei näe ma, kuidas Brexitiga (mis toimus <DATE ISO="20200131">31. jaanuaril 2020</DATE>) seotud kaalutlused peaksid kuidagi mõjutama protokollis 36 (milles lepiti kokku oma töö oktoobris 2007 lõpetanud valitsustevahelisel konverentsil) ette nähtud reeglite tõlgendamist. Lihtsalt see, et komitees PVT-alaseid järeldusi kehtestava rakendusotsuse eelnõu heakskiitmiseks praegu nõutav häälteenamus erineb sellest, mis oli nõutav 2017. aastal (mil võeti vastu vaidlustatud otsus), ei tekita õiguslikku ebakindlust. Mis selles küsimuses loeb, on see, et eelnõu heakskiitmiseks nõutav häälteenamus oleks asjasse puutuvate eeskirjade põhjal komitee eesistuja ja liikmete jaoks selge ja sellele ei ole komisjon vastu vaielnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Samuti võib olla vägagi võimalik, et pärast Brexitit põhjustab Nice’i lepingus ette nähtud hääletuseeskirjade kohaldamine nõukogus teatavaid komplikatsioone, mida Lissaboni lepinguga kehtestatud – mõningal määral lihtsamate – eeskirjade korral ei esine. See aga on kõigest tagajärg, mis tuleneb liikmesriikide otsusest jätta liidu aluslepingud vahetult pärast Brexitit muutmata ja kohaldada edasi seniseid eeskirju tõlgendatuna nende eset ja eesmärki ning tõhususe põhimõtet silmas pidades. Ma ei näe, kuidas võiks praktilist aspekti, mis on seotud praeguste asjaoludega, mis ei olnud 2007. aastal ette arvatud ega ettearvatavad, pidada usaldusväärseks kriteeriumiks protokolli nr 36 artikli 3 lõike 2 tõlgendamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Neljandaks ei ole ma veendunud, et protokolli nr 36 artikli 3 lõike 2 tõlgendus, millest vaidlustatud kohtuotsuses lähtuti, on vastuolus põhimõttega, mille kohaselt tuleb üleminekusätteid tõlgendada kitsalt. Sellega seoses täheldan, et komisjon viitab üheleainsale kohtuasjale,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20100902">2. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kirin Amgen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑66/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:484">EU:C:2010:484</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> milles Euroopa Kohus tõlgendas kitsalt <HT TYPE="ITALIC">erandit</HT> mõnes üleminekusättes sisalduvast üldreeglist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt selle kohta samuti kohtujurist Boti ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kirin Amgen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑66/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:96">EU:C:2010:96</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0005">5</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Käesoleval juhul ei ole kõnealuse üleminekusättega ette nähtud erandit üldreeglist, vaid see säte puudutab uue sätte järkjärgulist kehtestamist, lubades vana sätet kauem kohaldada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt ka vaidlustatud kohtuotsus, punkt 47.</P></NOTE> Ma ei ole kindel, et need kaks olukorda on täiesti sarnased, komisjon aga ei ole püüdnud seda aspekti oma seisukohtades selgitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Igal juhul – ja mis on olulisemgi –, isegi kui nõustuda, et üldiselt ei tohiks üleminekusätteid ülemäära laialt tõlgendada,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsus, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> ei tähenda see, et neid sätteid tohib tõlgendada viisil, mis näib olevat vastuolus nende sõnastusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 48 ja 49.</P></NOTE> Samuti ei tähenda nõue tõlgendada erandeid ja kõrvalekaldeid rangelt seda, et nende määratlemiseks kasutatud sõnastust saab tõlgendada nii, et need erandid ja kõrvalekalded kaotavad oma toime.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt muu hulgas <DATE ISO="20210930">30. septembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Icade Promotion</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑299/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:783">EU:C:2021:783</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt selle kohta ka <DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Union syndicale Solidaires Isère</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑428/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:612">EU:C:2010:612</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Olen selles küsimuses Poola Vabariigiga nõus, et komisjoni pakutud tõlgenduse tagajärjel lüheneks protokollis nr 36 ette nähtud periood, mille vältel saavad nõukogu liikmed tegelikult kasutada õigust nõuda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjade kohaldamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt selles küsimuses vaidlustatud kohtuotsuse veenvat punkti 41.</P></NOTE> Sellega seoses lisaksin, et kuna eelnõu esitamise ja selle tegeliku hääletamise vahele jääb tavaliselt mitu nädalat, ei ole protokollis nr 36 ette nähtud tähtaja lühenemine sugugi tähtsusetu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Viiendaks ei ole minu arvates Euroopa Kohtu ülesanne hinnata, kas Lissaboni lepinguga sisse seatud hääletusreeglid on – nagu komisjon väidab – Nice’i lepingu alusel kohaldatutega võrreldes olemuslikult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>demokraatlikumad<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> ja suurendavad seepärast nõukogus hääletamise legitiimsust. Pean seda argumenti protokolli nr 36 artikli 3 lõike 2 seisukohast lihtsalt asjassepuutumatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Igal juhul näib mulle, et demokraatia põhimõtet respekteeritakse rohkem – kui üldse millegagi, siis – sellega, et täielikult rakendatakse selge tahe, mida on väljendanud Lissaboni lepingu koostajad, kes, olles saanud demokraatliku mandaadi liidu aluslepingute muudatuste läbirääkimiseks, leppisid kokku mõningates üleminekueeskirjades. Nimelt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Lissaboni lepingu koostajad soovisid kehtestada uued, teataval määral paindlikud hääletusreeglid ja nägid selleks ette kaks üleminekuperioodi. See on loogika, mida kätkeb endas protokoll nr 36, mis, nagu vaidlustatud kohtuotsuses märgitud, kuulub aluslepingute kõrval samuti esmase õiguse hulka.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 51.</P></NOTE> Seetõttu ei saa selle protokolli sätete ajalist kohaldamisala põhjendamatult piirata seetõttu, mida komisjon peab demokraatlikumateks reegliteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Seda arvesse võttes jääb mulle arusaamatuks komisjoni väide, et Üldkohtu tõlgendus protokolli nr 36 artikli 3 lõike 2 kohta nurjab Lissaboni lepingute koostajate taotletud eesmärkidest ühe saavutamise. Pean samuti tõdema, et nagu vaidlustatud kohtuotsuses märgitud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Sealsamas, punkt 37.</P></NOTE> ei nähtu ühestki dokumendist, mille pooled on esimeses kohtuastmes esitanud, Lissaboni lepingu koostajate tahet, et uued reeglid topelthäälteenamuse kohta peavad muutuma kohaldatavaks isegi siis, kui nõukogu liikmed jääksid seetõttu <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> ilma neile protokollist nr 36 tulenevatest õigustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Üldisemalt juurdlen, kas komisjon ei ole tagajärgi, mis pidid protokolli nr 36 artikli 3 lõikele 2 pärast üleminekuperioodi lõppu jääma, üle tähtsustanud. Hääletamine vastavalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>vanadele<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjadele pärast <DATE ISO="20170331">31. märtsi 2017</DATE> oli miski, mis sai eespool punktis 54 viidatud piirangute tõttu toimuda vaid erandlikult. Väita, et Üldkohtu tõlgendus selle sätte kohta oleks vastuolus demokraatia põhimõttega või võiks nurjata Lissaboni lepingu koostajate taotletud eesmärgi saavutamise, meenutab mulle Monty Pythoni sketši, milles mitu jahimeest kasutavad sääse tapmiseks automaatpüsse, basuuke ja suurtükke. Erinevalt selle sketši lõpust aga ei näi niisugune liialdus mulle edukas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes olen seisukohal, et Üldkohus on tõlgendanud protokolli nr 36 artikli 3 lõiget 2 õigesti. Seepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku jätta komisjoni apellatsioonkaebus rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kohaldatakse kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel apellatsioonimenetluses, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Poola Vabariik on nõudnud kohtukulude hüvitamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Kuna minu arvates on komisjon kohtuvaidluse kaotanud, tuleb käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud välja mõista temalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VIII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Seda arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>