<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-07-202607C116202305590-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0559-23-202606301-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="19/08/2026 10:42:30" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="UoCLfY9git1xm3fGzId62VLDTW5QF4HQF9FoSG7RQElRj9U/JLV5+1JXetQOd1bHSFq0NmKaclIh2R5dEURs8qjM8WitEnvndmchx3tBPV+2bbalm6qDhWz+n/hOpxcNq4WKCi2MBsWHQP99ja41HuDYALeZQ8EnP9SQCmlQoBc=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="mkar" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="81205010-61f8-47ff-a461-213e5b4f839d" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0559" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2023" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="mkar" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 08-07-26 15:37:08" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2026-07-28T13:35:19Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="abc96d36c2134adb80cd031e9055b19d" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0559" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="PV" name="NatureAff"/>
    <meta content="PV" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 16.7.2026 – Kohtuasi C‑559/23 P</div>
      <div id="rId21" style="default">IMG vs. komisjon</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      16. juuli 2026 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Apellatsioonkaebus – Lepinguväline vastutus – Uurimine Euroopa Pettustevastases Ametis (OLAF) – Konfidentsiaalsus – Uurimisaruande ilma loata avalikustamine ajakirjanduses – Teabelekke süükspandavus – Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 10 lõige 3 – Varaline ja mittevaraline kahju – Tõendamiskoormis – Kahju hüvitamise hagi aegumine – Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 46 esimene lõik – Õiguslike arvamuste konfidentsiaalsus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑559/23 P,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 7. septembril 2023 esitatud apellatsioonkaebus,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      International Management Group (IMG), asukoht Brüssel (Belgia), esindajad: avocats J.‑Y. de Cara ja L. Levi,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-7" title="page-1">
      apellant,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      teine menetlusosaline:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-1">
      Euroopa Komisjon, esindajad: J. Baquero Cruz, J.‑F. Brakeland ja S. Delaude,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-10" title="page-1">
      kostja esimeses kohtuastmes,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-11" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (viies koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      koosseisus: koja president M. L. Arastey Sahún, kohtunikud J. Passer, E. Regan, D. Gratsias (ettekandja) ja B. Smulders,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      kohtujurist: J. Richard de la Tour,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      kohtusekretär: ametnik F. Cathagne,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-15" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust ja 11. detsembri 2025. aasta kohtuistungil esitatut,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-16" title="page-1">
      olles 12. märtsi 2026. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-17" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-18" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuses on International Management Group (IMG) esitanud nõude tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 28. juuni 2023. aasta kohtuotsus IMG vs. komisjon (T‑752/20, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2023:366), millega jäeti rahuldamata tema hagi nõudega hüvitada varaline ja mittevaraline kahju, mis tal väidetavalt tekkis Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tegevuse õigusvastasuse tõttu pärast seda, kui OLAF oli koostanud aruande IMG kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT 2013, L 248, lk 1), artiklites 3 ja 4 on reguleeritud vastavalt välisuurimine, mis seisneb OLAFi kohapealses kontrollis ja inspekteerimises, mis toimub liikmesriikides ning – kooskõlas kehtivate koostöö- ja vastastikuse abi kokkulepete ning mis tahes muude õigusaktidega – kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides, ning siseuurimine, mis toimub Euroopa Liidu institutsioonides, organites ja asutustes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle määruse artikli 9 lõikes 4 on ette nähtud, et pärast uurimise lõpetamist ja enne asjaomase isiku kohta nimeliselt järelduste tegemist antakse sellele isikule võimalus esitada oma märkused temaga seotud asjaolude kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimetatud määruse artikli 10 lõigetes 1–3 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-24" title="page-1">
      „1. Välisjuurdluse käigus mis tahes vormis edastatud või saadud teavet kaitstakse asjakohaste sätetega.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-25" title="page-1">
      2. Sisejuurdluse käigus mis tahes vormis edastatud või saadud teave on ametisaladus ning seda kaitstakse liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate eeskirjadega.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-26" title="page-1">
      3. Asjaomased institutsioonid, organid, ametid või asutused tagavad ameti korraldatava juurdluse konfidentsiaalsuse, juurdlusaluse isiku seaduslikud õigused ning kohtumenetluse algatamise korral selle suhtes kohaldatavate kõikide siseriiklike eeskirjade järgimise.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse artikli 11 lõigetes 1 ja 3–6 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-2">
      „1. Kui [OLAF] on juurdluse lõpetanud, koostatakse peadirektori juhtimisel aruanne. Aruandes esitatakse juurdluse õiguslik alus, teostatud menetlustoimingud, tuvastatud asjaolud ja nende esialgne õiguslik klassifikatsioon, tuvastatud asjaolude hinnanguline finantsmõju, ülevaade artiklis 9 osutatud menetluslike tagatiste järgimisest ja juurdluskokkuvõte.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-2">
      Aruandele lisatakse peadirektori soovitused võimalike meetmete võtmise kohta. Kui see on asjakohane, märgitakse nendes soovitustes mis tahes distsiplinaar‑, haldus‑, finants‑ ja/või kohtulikud meetmed, mida institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võtavad, ning eelkõige esitatakse sissenõutavate summade hinnanguline suurus ja tuvastatud asjaolude esialgne õiguslik klassifikatsioon.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-30" title="page-2">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-2">
      3. Välisjuurdluse lõpetamisel koostatud aruanded ja soovitused koos kõigi asjakohaste dokumentidega edastatakse kooskõlas välisjuurdlusi käsitlevate eeskirjadega asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ning vajaduse korral komisjoni pädevatele talitustele.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-32" title="page-2">
      4. Sisejuurdluse lõpetamisel koostatud aruanded ja soovitused koos kõikide asjakohaste dokumentidega saadetakse asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele. Institutsioon, organ, amet või asutus võtab sisejuurdluse tulemustest tingitud meetmeid, eelkõige distsiplinaar- või õiguslikke meetmeid, ning annab nendest [OLAFile] aru tähtaja jooksul, mis on kindlaks määratud aruandele lisatud soovitustes, ning ka [OLAFi] nõudel.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-33" title="page-2">
      5. Kui pärast sisejuurdluse lõppu koostatud aruandest ilmnevad sellised asjaolud, mille alusel võiks algatada kriminaalmenetluse, tuleks see teave edastada asjaomase liikmesriigi õigusasutustele.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-34" title="page-2">
      6. [OLAFi] nõudel peavad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused ametile aegsasti saatma teavet võimalike võetud meetmete kohta pärast seda kui peadirektor on edastanud oma soovitused kooskõlas lõikega 3 ja amet on edastanud mis tahes teabe kooskõlas lõikega 5.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse taust</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse taust on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 2–18 ja käesoleva menetluse vajadustest lähtudes võib selle kokku võtta järgmiselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant asutati 25. novembril 1994 eesmärgiga võimaldada Bosnia ja Hertsegoviina ülesehitamisel osalevatel riikidel kasutada selleks spetsiaalset üksust. Ta on oma tegevuse raames sõlminud komisjoniga mitu lepingut liidu eelarve täitmiseks liidu finantseeskirjades ette nähtud nn kaudse või ühise täitmise teel. Eelarve sellise täitmise korral – kui komisjon täidab liidu eelarvet ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis alates 2012. aastast on määratletud kui kaudne eelarve täitmine – delegeeritakse teatavad täitmisülesanded rahvusvahelistele organisatsioonidele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OLAFi peadirektor algatas 31. jaanuaril 2012 uurimise (uurimine OF/2011/1002), milles käsitleti apellandi kui „rahvusvahelise organisatsiooni“ õiguslikku staatust liidu finantseeskirjade tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OLAF koostas 9. detsembril 2014 oma lõpparuande (edaspidi „OLAFi aruanne“), milles sisuliselt leidis, et apellant ei ole „rahvusvaheline organisatsioon“ liidu finantseeskirjade tähenduses ning tal ei pruugi isegi olla õigusvõimet. Seega soovitas OLAF komisjonil kohaldada apellandi suhtes haldus‑ ja rahalist sanktsiooni ning nõuda tagasi talle väljamakstud summad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OLAFi aruanne saadeti ametlikult komisjonile ning Prantsuse ja Belgia õigusasutustele 12. detsembril 2014.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon võttis 16. detsembril 2014 vastu rakendusotsuse C(2014) 9787 (final), millega muudetakse rakendusotsust C(2013) 7682 (final) 2013. aasta iga‑aastase tegevuskava kohta, milles soodustatakse Myanmari rahastamist Euroopa Liidu üldeelarvest (edaspidi „16. detsembri 2014. aasta otsus“). 16. detsembri 2014. aasta otsuses nähti ette, et erinevalt senisest ei rakenda liidu rahastatavat Myanmari kaubanduse arendamise kava mitte apellant, vaid muu üksus. Apellant esitas Üldkohtule selle otsuse peale tühistamishagi, mis registreeriti numbriga T‑29/15.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant saatis 18. veebruaril 2015 OLAFile kirja, milles tõdes, et teave aruande sisu, eelkõige selle järelduste kohta võib olla lekkinud ajakirjandusse ning on avaldatud Saksa ajakirja Der Spiegel 13. veebruaril 2015 ilmunud artiklis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OLAFi peadirektor saatis 13. märtsil 2015 Euroopa Parlamendi presidendile kirja, milles märkis, et teda on teavitatud asjaolust, et väidetavalt levitati OLAFi aruannet parlamendi eelarvekontrollikomisjonis. Selles kirjas tuletas OLAFi peadirektor meelde, et kõnealust aruannet ei ole Euroopa Parlamendile ametlikult avalikustatud, ning palus Euroopa Parlamendi presidendil võtta vajalikud meetmed kõnealuse dokumendi levitamise lõpetamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellandile 20. märtsil 2015 vastuseks saadetud kirjas teatas OLAF, et tema aruanne edastati ainult liikmesriikide pädevatele ametiasutustele ja komisjoni peasekretariaadile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon saatis 8. mail 2015 apellandile kirja selle kohta, milliseid meetmeid ta kavatseb OLAFi aruande põhjal võtta. Selles kirjas sisaldus muu hulgas komisjoni otsus (edaspidi „8. mai 2015. aasta otsus“), mille kohaselt „kuni täieliku selguse saamiseni selles, kas [apellandil] on rahvusvahelise organisatsiooni staatus“, ei sõlmi komisjoni talitused temaga liidu finantseeskirjade tähenduses eelarve kaudseks täitmiseks uusi delegeerimislepinguid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant esitas Üldkohtule hagiavalduse, mis registreeriti numbriga T‑381/15 ja milles ta palus muu hulgas tühistada 8. mai 2015. aasta otsuse ning hüvitada talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OLAFi aruanne ilma lisadeta avaldati 11. detsembril 2015 ajalehe New Europe veebisaidil. Apellanti teavitati, et selle tõttu algatasid komisjoni peasekretär ja OLAF kaks uurimist kõnealuse teabelekke allika väljaselgitamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni peasekretär saatis 30. jaanuaril 2017 apellandile kirja, milles teatas, et uurimised on lõpetatud ning teabelekke allikat ei õnnestunud välja selgitada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus jättis 2. veebruari 2017. aasta kohtuotsusega International Management Group vs. komisjon (T‑29/15, EU:T:2017:56) ja 2. veebruari 2017. aasta kohtuotsusega IMG vs. komisjon (T‑381/15, EU:T:2017:57) rahuldamata apellandi hagid, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktides 11 ja 16.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OLAFi aruanne koos selle lisadega edastati apellandile 5. juunil 2018.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus tühistas 31. jaanuari 2019. aasta kohtuotsusega International Management Group vs. komisjon (C‑183/17 P ja C‑184/17 P, EU:C:2019:78) käesoleva kohtuotsuse punktis 19 nimetatud kohtuotsused, 16. detsembri 2014. aasta otsuse ja 8. mai 2015. aasta otsuse. Ta saatis kohtuasja T‑381/15 tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks apellandi nõude kohta hüvitada kahju, mis talle 8. mai 2015. aasta otsusega väidetavalt tekitati. Üldkohus jättis 9. septembri 2020. aasta kohtuotsusega IMG vs. komisjon (T‑381/15 RENV, EU:T:2020:406) apellandi kahju hüvitamise nõude rahuldamata. See kohtuotsus tühistati 22. septembri 2022. aasta kohtuotsusega IMG vs. komisjon (C‑619/20 P ja C‑620/20 P, EU:C:2022:722).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu kantseleisse 21. detsembril 2020 saabunud hagiavalduses esitas apellant nõude hüvitada varaline ja mittevaraline kahju, mis talle väidetavalt tekkis tema hinnangul mitmel põhjusel õigusvastase OLAFi aruande sisu ajakirjandusse lekkimise tõttu. Apellant tugines varalisele kahjule, mis seisnes tema tavapäraste partnerite ja rahastajate poolt talle usaldatud toimingute mahu vähenemises, ning mittevaralisele kahjule, mille tingis ühelt poolt tema kogetud ebaõiglus ja frustratsioon ning teiselt poolt tema au, kuvandi ja maine väga tõsine kahjustamine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktist 22 nähtub, et komisjon vaidlustas esimeses kohtuastmes esitatud hagi vastuvõetavuse põhjendusel, et see on aegunud. Nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 24, otsustas Üldkohus siiski analüüsida apellandi kahju hüvitamise nõuete põhjendatust, ilma et ta oleks enne teinud lahendi hagi aegumisel põhineva vastuvõetamatuse vastuväite kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus tuletas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 25 ja 26 meelde kohtupraktikat, mille kohaselt peab selleks, et tekiks ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses liidu lepinguväline vastutus, samal ajal olema täidetud mitu tingimust, nimelt peab esiteks liidu institutsioonile etteheidetav tegevus olema õigusvastane, teiseks peab kahju olema tegelikult tekkinud ning kolmandaks peab esinema põhjuslik seos institutsiooni tegevuse ja selle kahju vahel, millele on tuginetud, kusjuures hagi tuleb tervikuna rahuldamata jätta, kui üks neist tingimustest ei ole täidetud, ilma et oleks vaja analüüsida teisi tingimusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohtuotsuse punktides 27–31 märkis Üldkohus, et apellant tugines talle tekitatud kahju alusena neljale õigusvastasuse põhjusele. Esimese põhjuse kohaselt rikkus OLAF apellandi väitel määruse nr 883/2013 artikleid 1 ja 5, komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuse 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse OLAF (EÜT 1999, L 136, lk 20; ELT eriväljaanne 01/03, lk 110), artiklit 2 ning hoolsuskohustust. Teise põhjuse kohaselt rikkus OLAF esiteks apellandi väitel nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT 2002, L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74), artikleid 53 ja 53d; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1605/2002 (ELT 2012, L 298, lk 1), artiklit 58; komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse nr 966/2012 kohaldamise eeskirju (ELT 2012, L 362, lk 1), artiklit 43 ja hoolsuskohustust ning teiseks esitas OLAF oma aruandes sisalduvad soovitused valel õiguslikul alusel. Kolmanda põhjuse kohaselt rikkus OLAF apellandi väitel Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 41 ette nähtud hea halduse põhimõtet, eelkõige erapooletuse põhimõtet, tõendite kogumise reegleid, mis on ühtlasi ette nähtud uurimismenetlusi käsitlevate OLAFi töötajatele mõeldud suuniste artiklis 8.5, õigust olla ära kuulatud, mis on piiritletud määruse nr 883/2013 artiklis 9, ning hoolsuskohustust ja süütuse presumptsiooni põhimõtet. Lõpuks märkis apellant, et neljanda põhjuse kohaselt rikkusid OLAF ja komisjon määruse nr 883/2013 artiklis 10, eelviidatud suuniste artiklis 8 ja ELTL artiklis 339 ette nähtud konfidentsiaalsuskohustust seetõttu, et OLAFi aruandes sisaldunud teave lekkis ajakirjandusse, ning seetõttu, et komisjon rikkus hoolsus- ja hoolitsemiskohustust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 32, et analüüsib seoses komisjoni väitega, et nende õigusvastasuse põhjuste, millele apellant tugineb, ja apellandile väidetavalt tekitatud kahju vahel puudub põhjuslik seos, kõigepealt liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise kolmandat tingimust, nimelt tingimust, et asjaomase institutsiooni tegevuse ja väidetava kahju vahel peab olema põhjuslik seos.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuletas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 35 meelde, et määruse nr 883/2013 artikli 10 lõike 3 ja artikli 11 lõigete 3–6 kohaselt on OLAFi koostatud uurimisaruanded põhimõtteliselt konfidentsiaalsed ning eesmärk on anda neis aruannetes liikmesriikide ja liidu ametiasutustele teavet ja tõendeid, mis võimaldavad neil hinnata, kas liidu tasandil meetmete võtmine või liikmesriigi õigusasutuste poolt kriminaalmenetluse algatamine on otstarbekas. Selle põhjal järeldas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 36, et otseselt OLAFi aruandest võis tuleneda üksnes selle aruande täielikust või osalisest avalikustamisest, eelkõige ajakirjandusse lekkimisest tingitud kahju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 37 leidis Üldkohus, et apellandi väidetud õigusvastasuse põhjuste hulgast – mida on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 25 – esimese puhul on tegu OLAFi pädevuse puudumisega uurimise algatamiseks, mille tõttu ei saanud apellandil tekkida tema väidetud kahju ainuüksi selle uurimise ja OLAFi aruandega seotud teabe ajakirjandusse lekkimise tõttu. Seetõttu leidis Üldkohus, et selle esimese õigusvastasuse põhjuse puhul puudub piisavalt otsene seos kahjuga, millele apellant tugines.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 38 ja 39 esitatud Üldkohtu kaalutluste kohaselt peab see järeldus paika ka apellandi esitatud teise ja kolmanda õigusvastasuse põhjuse puhul, mis samuti ei ole seotud OLAFi aruande lekkega ajakirjandusse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu neljanda õigusvastasuse põhjuse kohta märkis Üldkohus selle kohtuotsuse punktides 40 ja 41, et selle kohaselt on OLAF ja komisjon rikkunud oma konfidentsiaalsuskohustust ning komisjon on pärast OLAFi aruande leket ajakirjandusse rikkunud oma hoolsus‑ ja hoolitsemiskohustust. Üldkohus leidis, et kuna selle teabelekke tõttu said apellandi tavapärased partnerid ja rahastajad selles aruandes sisalduva konfidentsiaalse teabe, võis see ajendada neid kahtlema apellandi aususes ning tema õigus‑ ja teovõimes, ning selle tagajärjel võis apellandile tekkida kahju, mille hüvitamist ta nõuab. Seetõttu leidis Üldkohus, et piisavalt otsene põhjuslik seos neljanda õigusvastasuse põhjuse ja apellandile tekkinud kahju vahel on tõendatud. Niisiis otsustas Üldkohus, nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 42, analüüsida komisjonile ja OLAFile etteheidetava tegevuse õiguspärasust üksnes seoses konfidentsiaalsus‑, hoolsus‑ ja hoolitsemiskohustusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses analüüsis Üldkohus eraldi esiteks konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist komisjoni ja OLAFi poolt ning teiseks hoolsus- ja hoolitsemiskohustuse rikkumist komisjoni poolt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 47 märkis Üldkohus esimesena konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise kohta, et enne, kui analüüsida seda, kas apellandi väidetud rikkumised vastavad esimesele liidu vastutuse tekkimise – õigusvastasuse – tingimusele, tuleb kindlaks teha, kas OLAFi aruande leke ajakirjandusse on süükspandav OLAFile või komisjonile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses meenutas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 48 kohtupraktikat, mille kohaselt kahju hüvitamise hagi puhul peab apellant tõendama, et liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimused on täidetud. Siiski märkis ta selle kohtuotsuse punktis 49 lisaks, et kohtupraktika kohaselt on sellest reeglist lubatud teha mööndus siis, kui kahjustava sündmuse võisid tingida mitu eri põhjust ning liidu institutsioon ei esita ühtki tõendit, mille põhjal saaks kindlaks teha nende põhjuste hulgast selle, millel on seos kahjustava sündmusega, ehkki oma seisundi tõttu on kõige lihtsam tõendeid esitada institutsioonil, nii et püsima jäänud ebakindluse korral tuleb tõendamiskoormis jätta tema kanda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus analüüsis juhtumi faktilisi asjaolusid vaidlustatud kohtuotsuse punktides 51–60, misjärel ta tegi selle kohtuotsuse punktides 61 ja 62 järelduse, et OLAFi aruande esimest korda ajakirjandusse lekkimise kuupäeval ei olnud OLAF ja komisjon enam ainsad institutsioonid, kelle valduses see aruanne oli, ning järelikult ei saa asuda seisukohale, et selle kohtuotsuse punktis 49 viidatud ja käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis meenutatud kohtupraktika tähenduses oli komisjonil oma seisundi tõttu kõige lihtsam esitada tõendeid, mis võimaldanuks kindlaks teha teabelekke ja selle tagajärjel tekkinud kahju põhjuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 66 märkis Üldkohus ühelt poolt, et pärast apellandi esitatud kaebust võttis Euroopa Ombudsman 14. detsembril 2017 vastu otsuse 220/2015/ANA (edaspidi „Euroopa Ombudsmani otsus“), milles ta rõhutas, et OLAF viis läbi tõsise ja põhjaliku uurimise ning puuduvad tõendid selle kohta, et teabelekke põhjustas OLAF, ning teiselt poolt, et komisjon viis samuti läbi siseuurimise, et teha kindlaks teabelekke allikas, ent selle tulemusel ei suudetud institutsioonisisest teabelekke allikat välja selgitada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Niisiis märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 67–69, et kui teabelekke allika suhtes on ebakindlus, ei saa selle kohta kaudsete tõendite puudumise korral vastutust teabelekke eest omistada komisjonile ja OLAFile, ning kuna väidetavalt teabelekkest tingitud õigusvastases olukorras ei saa vastutavaks pidada liitu, siis ei ole vaja analüüsida, kas selle olukorra puhul on tegu isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumisega. Üldkohus leidis seega, et konfidentsiaalsuskohustuse väidetava rikkumise osas ei ole täidetud liidu vastutuse tekkimise esimene tingimus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 71–101 apellandi argumente komisjoni hoolsus- ja hoolitsemiskohustuse rikkumise kohta. Selle analüüsi tulemusel leidis ta kõnealuse kohtuotsuse punktis 102, et apellandi esitatud neljas õigusvastasuse põhjus ei ole selge osas, milles on tegu komisjoni hoolitsemis- ja hoolsuskohustuse väidetava rikkumisega, mistõttu leidis Üldkohus selle kohtuotsuse punktides 103 ja 104, et liidu vastutuse tekkimise esimene tingimus ei ole täidetud ja seega tuleb hagi jätta rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 107–123 komisjoni taotlust kõrvaldada kohtuasja toimikust komisjoni õigustalituse 16. jaanuari 2015. aasta arvamus, mis oli lisatud hagiavaldusele (edaspidi „õigustalituse arvamus“). Üldkohus tuletas sellega seoses vaidlustatud kohtuotsuse punktides 117–121 meelde juhiseid, mis tulenevad Euroopa Kohtu praktikast, eelkõige 16. veebruari 2022. aasta kohtuotsusest Ungari vs. parlament ja nõukogu (C‑156/21, EU:C:2022:97, punktid 54–56), misjärel ta märkis selle kohtuotsuse punktis 122 ühelt poolt, et vaidlust ei ole selles, et seda arvamust ei koostatud õigusloomemenetluse raames, ja teiselt poolt, et apellant ei ole väitnud, et selle arvamuse esitamine on põhjendatud ülekaaluka üldise huviga. Seetõttu otsustas Üldkohus sama kohtuotsuse punktis 123, et komisjoni taotlus tuleb rahuldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte nõuded</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant palub Euroopa Kohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada vaidlustatud kohtuotsus;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">sellest tulenevalt rahuldada nõuded, mille ta esitas esimeses kohtuastmes;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista tema kasuks komisjonilt välja hüvitis talle tekkinud kahju eest, mille suurus (mida võidakse täpsustada) on apellandi hinnangul mittevaralise kahju eest 10 000 eurot kuus alates 2015. aasta detsembri keskpaigast kuni kohtuotsuse kuulutamiseni ja varalise kahju eest 2,1 miljonit eurot, millele lisandub viivis, ning</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista mõlemas kohtuastmes kantud kõik kohtukulud välja komisjonilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või teise võimalusena põhjendamatuse tõttu rahuldamata ning mõista kohtukulud välja apellandilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon väidab, et apellandi kahju hüvitamise hagi oli selle esitamise ajaks aegunud, mistõttu on apellatsioonkaebus vastuvõetamatu. Ta tuletab meelde, et Üldkohtule esitatud hagiavalduses väitis apellant, et talle tekkis kahju „kõige varem siis, kui toimus OLAFi aruande leke“, st 11. detsembril 2015, kui see aruanne avaldati ajalehe New Europe veebisaidil. Komisjoni sõnul tuleneb sellest, et aegumistähtaeg möödus 11. detsembril 2020, samas kui apellant esitas hagiavalduse alles kümme päeva hiljem, 21. detsembril 2020.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks leiab komisjon, et tegelikult ei tekkinud apellandi väidetav kahju kõige varem siis, kui toimus OLAFi aruande leke, vaid hiljemalt selle teabelekke toimudes. Need õigusvastasuse põhjused, millele apellant tugineb, on tegelikult seotud tema õigusliku staatusega. Nimelt sai ta aegsasti enne 11. detsembrit 2015 teada OLAFi ja komisjoni kahtlustest selles küsimuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant vaidleb komisjoni argumentidele vastu ja väidab, et tema hagi ei ole aegunud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 esimese ja teise lõigu kohaselt võib Euroopa Kohtule edasikaebuse esitada „iga pool, kelle nõue on osaliselt või tervikuna rahuldamata jäetud“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Veel tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et aegumine kujutab endast asja läbivaatamist takistavat asjaolu, mis erinevalt menetlustähtaegadest ei põhine avalikul huvil, vaid selle alusel lõpetatakse kahju hüvitamise hagi menetlus üksnes kostja taotluse korral, ning aegumistähtaja järgimist ei saa liidu kohus omal algatusel kontrollida, vaid selle küsimuse peab tõstatama asjaomane pool (5. septembri 2019. aasta kohtuotsus Euroopa Liit vs. Guardian Europe ja Guardian Europe vs. Euroopa Liit, C‑447/17 P ja C‑479/17 P, EU:C:2019:672, punkt 99 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 22 tõepoolest, et komisjon esitas Üldkohtule apellandi kahju hüvitamise hagi aegumisel põhineva vastuvõetamatuse vastuväite.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus tuletas selle kohtuotsuse punktis 23 siiski meelde, et kohtupraktika kohaselt (vt selle kohta 26. veebruari 2002. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Boehringer, C‑23/00 P, EU:C:2002:118, punkt 52, ja 24. märtsi 2022. aasta kohtuotsus GVN vs. komisjon, C‑666/20 P, EU:C:2022:225, punkt 24) pidi ta andma hinnangu sellele, kas korrakohase õigusemõistmise kaalutlusega saab käesoleva juhtumi asjaoludel põhjendada apellandi hagi sisuliselt rahuldamata jätmist, tegemata otsust komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus leidis, et see on võimalik, ning otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 24, et analüüsib apellandi kahju hüvitamise nõuete põhjendatust, ilma et ta lahendaks enne hagi aegumisel põhineva vastuvõetamatuse vastuväite. Selle analüüsi tulemusel otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 104, et apellandi hagi tuleb jätta rahuldamata, mida ta nimetatud kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 tegi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel oli apellandil, kelle nõuded Üldkohus rahuldamata jättis, Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 esimese ja teise lõigu alusel õigus esitada Üldkohtu otsuse peale apellatsioonkaebus Euroopa Kohtule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult on apellatsioonkaebus vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisulised küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust viie väitega, millest esimese kohaselt on rikutud ELTL artiklit 340, põhjendamiskohustust ja omnia petita‑põhimõtet; teise kohaselt on rikutud õigusnormi, faktilised asjaolud on õiguslikult valesti kvalifitseeritud, on rikutud ELTL artiklit 340, eiratud tegude õigusvastase ja süükspandavuse mõisteid ning moonutatud kohtuasja toimiku materjale; kolmanda kohaselt on rikutud hoolitsemis- ja põhjendamiskohustust; neljanda kohaselt on rikutud hoolsuskohustust, määruse nr 883/2013 artikli 10 lõiget 3, ELTL artiklit 340 ja õigusvastase käitumise mõistet ning viienda kohaselt on rikutud menetluse võistlevuse ja poolte võrdsuse põhimõtet seoses komisjoni taotlusega eemaldada kohtuasja toimikust õigustalituse arvamus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viies väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant vaidleb vastu vaidlustatud kohtuotsuse punktides 116–123 esitatud põhjendustele, mille põhjal Üldkohus otsustas rahuldada komisjoni taotluse eemaldada kohtuasja toimikust komisjoni õigustalituse arvamus. Ta rõhutab, et 16. veebruari 2022. aasta kohtuotsuses Ungari vs. parlament ja nõukogu (C‑156/21, EU:C:2022:97), millele Üldkohus viitab, käsitleti täiesti teist laadi arvamust, nimelt – nagu nähtub viidatud kohtuotsuse punktist 35 – oli selles erakordselt tähtsas kohtuasjas tegu õigusliku arvamusega, mis oli õigusloomemenetluse raames koostatud eriti tundlikul poliitilisel teemal.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant märgib, et õigustalituse arvamus oli seevastu juba avalikult kättesaadav, kuna see oli lekkinud ajakirjandusse, ja just sel põhjusel ei esitatud taotlust selle dokumendiga tutvumiseks. Seega ei hoidnud apellant kõrvale dokumentidega tutvumist reguleerivates õigusnormides ette nähtud menetlusest. Kõnealuse arvamuse laadi ja avalikustamise asjaolusid arvestades ei kahjustatud sellega apellandi hinnangul ei konfidentsiaalsust ega ülekaalukat üldist huvi. Tegu on otsustava tähtsusega dokumendiga, mis on seotud üksnes kõnealuse juhtumiga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viienda väite teises osas heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane tugines vaidlustatud kohtuotsuse punktides 118 ja 119 kohtupraktikale, mis ei olnud asjakohane, ja jättis tähelepanuta apellandi õiguse vaielda dokumendi üle, mida apellant ise ei avalikustanud. Selles kontekstis väidab ta, et Üldkohus eiras menetluse võistlevuse ja poolte võrdsuse põhimõtet. Nende põhimõtetega on nimelt vastuolus see, kui apellandil puudub võimalus vaielda kõigi tõendite üle komisjoni ettekäände tõttu, et neid on levitatud, vaatamata tema valvsusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon vaidleb apellandi argumentidele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 117 põhimõtteliselt õigesti meenutas, oleks nõustumise puhul sellega, et apellant võib toimikusse lisada institutsiooni õigusliku arvamuse, mille avalikustamiseks institutsioon ei ole luba andnud, tegu õiglase kohtumenetluse nõuete eiramisega ning see tähendaks kõrvalehoidmist niisuguse dokumendiga tutvumise taotlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) kehtestatud menetlusest (vt selle kohta 16. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Ungari vs. parlament ja nõukogu, C‑156/21, EU:C:2022:97, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõistagi tuleb arvestada ELL artikli 1 teises lõigus ja artikli 10 lõikes 3 ning ELTL artikli 15 lõikes 1 ja artikli 298 lõikes 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega, mille abil on demokraatlikus süsteemis võimalik eelkõige tagada kodanikele haldusvõimu tegevuse suurem legitiimsus, tulemuslikkus ja vastutus. Kuna läbipaistvuse tõttu on võimalik arutada avalikult läbi mitme seisukoha lahknevused, on see abiks kodanike usalduse suurendamisel (16. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Ungari vs. parlament ja nõukogu, C‑156/21, EU:C:2022:97, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on siiski leidnud, et kohtumenetluse käigus institutsiooni sellise dokumendi avalikustamist, mis ei ole üldsusele kättesaadavaks tehtud ja mis sisaldab õiguslikku arvamust, saab läbipaistvuse põhimõttega põhjendada üksnes erandjuhul. Nõnda ei ole institutsiooni õiguslikku arvamust sisaldava dokumendi kohtuasja toimikusse jätmine mis tahes ülekaaluka avaliku huvi seisukohast põhjendatud ühelt poolt siis, kui see õiguslik arvamus ei ole seotud sellise õigusloomemenetlusega, mille puhul on vajalik suurem läbipaistvus, ning teiselt poolt siis, kui asjaomase dokumendi esitanud poolel on dokumendi kohtuasja toimikusse jätmise vastu huvi ilmselgelt üksnes seetõttu, et saada tugineda kohtuvaidluses sellele õiguslikule arvamusele. Neil asjaoludel on ilmne, et sellist õiguslikku arvamust esitades on apellant juhindunud enda huvist oma argumente põhjendada, mitte mingist ülekaalukast üldisest huvist, nagu seda on vaidlustatud aktiga päädinud menetluse avalikustamine (vt selle kohta 16. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Ungari vs. parlament ja nõukogu, C‑156/21, EU:C:2022:97, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 122, et vaidlust ei ole selles, et komisjoni õigustalitus ei esitanud seda arvamust õigusloomemenetluse raames. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses Üldkohtu seda järeldust kahtluse alla seadnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tõdes Üldkohus punktis 122, et apellant ei väitnud, et õigusliku arvamuse esitamine on põhjendatud ülekaaluka üldise huviga. Euroopa Kohtus ei ole apellant väitnud, et ta tugines sellisele huvile, kuid Üldkohus jättis selle tähelepanuta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel kohaldas Üldkohus õigesti käesoleva kohtuotsuse punktides 56–58 meenutatud kohtupraktikast tulenevaid juhiseid ega rikkunud õigusnormi, otsustades õigusliku arvamuse toimikust eemaldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellandi viienda väite raames esitatud argumentidega ei ole võimalik seda hinnangut kahtluse alla seada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena ei ole käesoleva kohtuotsuse punktides 56–58 meenutatud kohtupraktikas käsitletud pelgalt õigusloomemenetlusega seotud õiguslikku arvamust, vaid kõiki institutsiooni õiguslikke arvamusi. Seega ei oma tähtsust apellandi viidatud asjaolu, et õiguslik arvamus ei olnud seotud õigusloomemenetlusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena ei ole hinnangu andmisel sellele, kas õigusliku arvamuse võib toimikusse jätta või mitte, oluline apellandi viidatud asjaolu, et õiguslik arvamus lekkis ajakirjandusse enne selle esitamist Üldkohtus, ega asjaolu, et apellant ise ei vastuta teabelekke eest. Oluline on üksnes see, kas sellise dokumendi avalikustamiseks on andnud loa asjaomane institutsioon või mitte või on avalikustamise määranud liidu kohus (vt selle kohta 16. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Ungari vs. parlament ja nõukogu, C‑156/21, EU:C:2022:97, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika), millega – nagu tõdes Üldkohus – ei ole tegu käesoleval juhul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana ei saa nõustuda ka apellandi argumentidega, mis puudutavad menetluse võistlevuse ja poolte võrdsuse põhimõtteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetluse võistlevuse põhimõttest tulenevalt on üldjuhul igal menetlusosalisel õigus tutvuda tõendite ja seisukohtadega, mille on kohtule esitanud tema vastaspool, ning õigus nende üle vaielda, millega on vastuolus see, kui liidu kohus rajab oma otsuse faktilistele asjaoludele ja dokumentidele, millega pool või pooled ei ole saanud tutvuda ja mille suhtes nad ei ole seega saanud seisukohta võtta. Samuti tuleneb sellest põhimõttest üldreeglina poolte õigus tutvuda õigusväitega, mille kohus on tõstatanud omal algatusel ja millele kohus kavatseb oma lahendi rajada, ning selle üle vaielda. Et nõuded, mis tulenevad õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele, oleks täidetud, on nimelt oluline, et pooled oleksid saanud tutvuda menetluse tulemuse suhtes otsustava tähtsusega faktiliste ja õiguslike asjaoludega ning oleksid saanud võistlevas menetluses nende üle vaielda (2. detsembri 2009. aasta kohtuotsus komisjon vs. Iirimaa jt, C‑89/08 P, EU:C:2009:742, punktid 55 ja 56).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Enne võistlevuse põhimõtte järgimisele hinnangu andmist tuleb aga vastata küsimusele, kas poolel on õigus esitada liidu kohtule õiguslik arvamus, mis on koostatud liidu institutsiooni taotlusel ja avalikustatud ilma selle institutsiooni loata. Nagu nähtub eelmises punktis viidatud kohtupraktikast, ei ole nimetatud põhimõte seotud tõendite kohtule esitamisega kui sellisega, vaid iga poole õigusega tutvuda tõendite ja seisukohtadega, mille on kohtule esitanud tema vastaspool, ning vajaduse korral õigusväidetega, mille kohus on tõstatanud omal algatusel, ning õigusega esitada nende kohta oma seisukohad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab poolte võrdsuse põhimõtet, mis tuleneb harta artikliga 47 tagatud õiglase kohtumenetluse enda mõistest, siis tähendab see, et kummalegi poolele peab olema antud mõistlik võimalus esitada oma seisukoht – millega on hõlmatud tõendite esitamine –, tingimustel, millega ei ole ühte poolt asetatud oma vastaspoolega võrreldes oluliselt vähem soodsasse olukorda (12. juuli 2022. aasta kohtuotsus Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu, C‑348/20 P, EU:C:2022:548, punkt 128 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu praktikast nähtub samuti, et liidu õiguse alusel on kohaldatav tõendite vaba hindamise põhimõte, millest tuleneb, et õigel ajal esitatud tõendi vastuvõetavust saab liidu kohtus vaidlustada üksnes sellele tuginedes, et asjaomane tõend on saadud õigusnorme rikkudes (30. septembri 2021. aasta kohtuotsus kontrollikoda vs. Pinxten, C‑130/19, EU:C:2021:782, punkt 104, ning 12. juuli 2022. aasta kohtuotsus Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu, C‑348/20 P, EU:C:2022:548, punkt 129).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega juhul, kui pool on õigusnorme rikkudes esitanud tõendeid, näiteks määruses nr 1049/2001 käsitletud sisekasutuseks koostatud dokumente, mille esitamiseks ei ole asjaomane institutsioon luba andnud ja mille esitamist ei ole liidu kohus nõudnud, tuleb kaaluda poolte huve seoses õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, võttes arvesse huve, mis on kaitstud õigusnormidega, mida on rikutud või millest nende tõendite kogumisel on kõrvale hoitud (12. juuli 2022. aasta kohtuotsus Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu, C‑348/20 P, EU:C:2022:548, punkt 130).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 116–121 kaalus Üldkohus aga just nimelt poolte huve Üldkohtu menetluses, järgides seega Euroopa Kohtu praktikast tulenevaid juhiseid. Nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 121, võttis ta selles kontekstis eelkõige arvesse asjaolu, et apellant esitas õigusliku arvamuse, juhindudes ilmselgelt enda huvist oma argumente põhjendada, mitte mis tahes ülekaalukast üldisest huvist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb viies väide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teises väites, mida tuleb analüüsida teisena, väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 47–69 esitatud põhistuskäigus on rikutud õigusnorme ja moonutatud toimiku materjale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena väidab apellant, et hagejal lasuva tõendamiskoormise reeglist möönduse tegemiseks, millele Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 49 viitab, peab vastustajaks olev institutsioon esitama usutava selgituse või hüpoteesi asjaolude kohta, mille raames võis teave lekkida. Apellandi väitel ei ole piisav, kui see institutsioon pelgalt vihjab võimalusele, et teabelekke tinginud õigusvastase toimingu tegi keegi väljaspool liitu. Seega on Üldkohus apellandi hinnangul rikkunud õigusnormi ja eiranud 8. oktoobri 1986. aasta kohtuotsusest Leussink vs. komisjon (169/83 ja 136/84, EU:C:1986:371) tulenevaid juhiseid, kui ta üksnes komisjoni sellise vihje põhjal leidis, et komisjonil ei olnud oma seisundi tõttu kõige lihtsam esitada tõendeid teabelekke kohta ja et seetõttu erineb tema menetluses olev kohtuasi kohtuasjast, milles tehti 8. juuli 2008. aasta kohtuotsus Franchet ja Byk vs. komisjon (T‑48/05, EU:T:2008:257).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena väidab apellant sisuliselt, et Üldkohus jättis arvesse võtmata teatavad kaudsed tõendid, millest nähtub, et tegu oli liidu institutsioonide sisese teabelekkega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana väidab apellant, et Üldkohtu seisukoht, et puuduvad tõendid selle kohta, et teabelekke põhjustas OLAF, põhineb käesoleva kohtuotsuse punktis 18 viidatud komisjoni 30. jaanuari 2017. aasta kirja ja Euroopa Ombudsmani otsuse moonutamisel. Apellant lisab sellega seoses, et miski kohtuasja toimikus ei viita sellele, et liikmesriikide ametiasutusi, kellele OLAFi aruanne edastati, oleks OLAFi ja komisjoni siseuurimise raames küsitletud teabelekke allika kohta. Lisaks ei kontrollinud Üldkohus, kas need siseuurimised viidi läbi hoolsalt, ega vastanud apellandi argumendile, et seda ei tehtud nii.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandana ja viimasena toonitab apellant, et isegi kui eeldada, et teabeleket võib selgitada mitme liidu institutsioonide sisese ja välise põhjusega, pidi Üldkohus „tingimuste võrdväärsuse“ teooriat või „piisava aluse“ teooriat arvestades hindama seda, milline mõju oli igal põhjusel, mida Üldkohus aga käesolevas asjas ei teinud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon väidab, et teine väide ei ole põhjendatud. Komisjon märgib seoses apellandi argumendiga tõendamiskoormise reeglist möönduste tegemise kohta, et tegemist on erandiga reeglist ja seda tuleb seega tõlgendada kitsalt. Ta rõhutab, et erinevalt käesolevast kohtuasjast oli kohtuasjades, milles tehti 8. oktoobri 1986. aasta kohtuotsus Leussink vs. komisjon (169/83 ja 136/84, EU:C:1986:371), ning vaidlustatud kohtuotsuse punktides 48 ja 49 viidatud kohtuotsustes tegu konkreetsete asjaoludega, mida arvestades oli võimalik omistada süüline tegevus kostjale. Komisjoni sõnul järeldub sellest, et käesolevas asjas ei piirdunud Üldkohus pelgalt viitega võimalusele, et õigusvastase toimingu saab omistada isikule väljastpoolt liidu institutsioone.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks märgib komisjon, et Üldkohus võttis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 66 täpselt kokku Euroopa Ombudsmani otsuse ega moonutanud seda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb märkida, et OLAFi läbiviidud uurimise aruanne võib selles mainitud isiku kohta sisaldada väga kahjustavaid väiteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 883/2013 artikli 9 lõikes 4 on tõepoolest ette nähtud, et OLAF peab pärast uurimise lõpetamist ja enne seda, kui tehakse järeldused nimeliselt uurimisaluse isiku kohta, andma asjaomasele isikule võimaluse esitada oma märkused teda puudutavate asjaolude kohta. Selle sättega rakendatakse harta artikli 41 lõike 2 punktis a sätestatud igaühe õigust olla ära kuulatud enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada (vt selle kohta 30. septembri 2021. aasta kohtuotsus kontrollikoda vs. Pinxten, C‑130/19, EU:C:2021:782, punktid 167 ja 168).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OLAFi läbiviidava uurimise puhul ei ole uurimisalustel isikutel siiski õigust tutvuda OLAFi uurimistoimikuga enne OLAFi lõpparuande vastuvõtmist (vt selle kohta 30. novembri 2023. aasta kohtuotsus Sistem ecologica vs. komisjon, C‑787/22 P, EU:C:2023:940, punkt 155).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on Euroopa Kohus otsustanud, et OLAFi aruannetel ei ole siduvaid õiguslikke tagajärgi (30. novembri 2023. aasta kohtuotsus Sistem ecologica vs. komisjon, C‑787/22 P, EU:C:2023:940, punkt 66). Järelikult ei ole ka lõpparuandes mainitud isikul õigust esitada selle aruande peale selles sisalduvate teda puudutavate võimalike kahjustavate väidete vaidlustamiseks ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on uurimisaluste isikute jaoks, keda OLAFi aruanded puudutavad, ELTL artiklist 339 ja määruse nr 883/2013 artikli 10 lõigetest 1–3 tuleneva OLAFi aruannete konfidentsiaalsuse tagamise kohustuse järgimine eriti oluline.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt võib neis aruannetes asjaomaste isikute kohta sisalduvate väidete avalikustamine tõsiselt kahjustada nende mainet, samas kui isikutel, kelle kohta need väited on esitatud, ei ole võimalik neid kohtus vaidlustada seni, kuni nende suhtes ei ole neis aruannetes sisalduvate soovituste järgimiseks võetud konkreetseid meetmeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et komisjon, kelle struktuuri OLAF kuulub, ei saa piirduda sellega, et tagab, et tema enda talitused edastavad OLAFi aruanded üksnes neile, kellel on õigus neid saada, ega avalikusta neid üldsusele. Ta peab samuti tagama, et selliste aruannete adressaadid, olgu need siis liidu institutsioonid või liikmesriikide pädevad asutused, on teadlikud oma kohustusest hoiduda aruannete avalikustamisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks peab komisjon võtma ka selliseid meetmeid nagu väljapoole komisjoni edastatud OLAFi aruande füüsiliste või elektrooniliste koopiate erimärgistamine, et sellise aruande lekke korral oleks võimalik kindlaks teha teabelekke allikas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuotsuse punktides 80–87 esitatud kaalutlusi arvestades ei saa nõustuda sellega, et isikut kahjustavaid väiteid sisaldava OLAFi aruande lekke korral peaks asjaomane isik selleks, et nõuda komisjonilt talle aruande avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist, esitama tõendid selle kohta, et teabelekke allikas on tegelikult komisjonis, kelle struktuuri OLAF kuulub, ning nende tõendite esitamata jätmise korral tuleks selle isiku esitatud kahju hüvitamise hagi põhjendamatuna rahuldamata jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Peab mõistagi paika, et nende õigusnormide alusel, millega on reguleeritud tõendamiskoormis ja tõendite kogumine liidu lepinguvälise vastutuse ELTL artikli 340 teise lõigu alusel tekkimise korral, peab põhimõtteliselt sellele vastutusele tuginev pool esitama veenvad tõendid selle kohta, et vastutuse tekkimise tingimused on täidetud. Seega peab eelkõige kõnealune pool esitama sellised tõendid väidetava kahju esinemise ja ulatuse kohta. Selleks võib nimetatud pool tugineda igat liiki tõenditele, kuna liidu õiguses kehtib tõendite vaba kogumise põhimõte (18. detsembri 2025. aasta kohtuotsus Hamoudi vs. Frontex, C‑136/24 P, EU:C:2025:977, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on aga otsustanud, et Üldkohtu poolt tõendamiskoormist ja tõendite kogumist reguleerivate normide kohaldamisega ei tohi kahjustada isikutele liidu õigusega antud õiguste kohtuliku kaitse tõhusust. Nende normide kohaldamise tõttu ei tohi nimelt poolele panna ülemäärast või isegi võimatut tõendamiskoormist (probatio diabolica) või seada kahtluse alla poolte võrdsuse põhimõtet, mis tähendab, et kummalegi poolele peab olema antud mõistlik võimalus esitada oma seisukoht tingimustel, mille tõttu ei satu ta oma vastasega võrreldes oluliselt vähem soodsasse olukorda. Seega peab Üldkohus nende normide kohaldamisel tema menetluses oleva kohtuasja konkreetseid asjaolusid arvesse võttes kindlustama harta artikliga 47 tagatud õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile täieliku järgimise. Kui kohtuasja asjaolude põhjal ilmneb, et osutatud normide kohaldamise tulemusel on ühe poole tõendamiskoormis ülemäärane või seda on isegi võimatu järgida, tuleb neid norme kohandada (18. detsembri 2025. aasta kohtuotsus Hamoudi vs. Frontex, C‑136/24 P, EU:C:2025:977, punktid 77 ja 78).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On aga üldteada, et konfidentsiaalsete dokumentide, nagu OLAFi aruande leke leiab enamikul juhtudel aset, ilma et üldsusel, sealhulgas neis dokumentides mainitud isikutel, oleks võimalik kindlaks teha teabelekke allikat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult tuleb juhul, kui asjaomased isikud leiavad, et neile on OLAFi aruande loata avalikustamise tõttu tekkinud kahju, tõendamiskoormist ja tõendite kogumist käsitlevaid norme vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktides 89 ja 90 viidatud kohtupraktikale kohandada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades eeskätt sellise aruande konfidentsiaalsuse tõttu komisjonil olevaid kohustusi – nagu need on täpsustatud käesoleva kohtuotsuse punktides 86 ja 87 –, tuleb tõdeda, et komisjonil on oma seisundi tõttu kõige lihtsam esitada teabelekke kohta tõendeid, mis võimaldavad kindlaks teha OLAFi aruande lekke allika või vähemalt tõendada, et mõistlikult ei saa teabelekke allikaks pidada tema enda talitust, sealhulgas OLAFit. Kui komisjon selliseid tõendeid ei esita, tuleb ebakindlust teabelekke allika suhtes käsitleda tema kahjuks, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et teabeleke tuleb omistada talle, millega kaasneb tema vastutus (vt analoogia alusel 8. oktoobri 1986. aasta kohtuotsus Leussink vs. komisjon, 169/83 ja 136/84, EU:C:1986:371, punkt 17).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas on Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 49 tõepoolest sisuliselt meelde tuletanud 8. oktoobri 1986. aasta kohtuotsusest Leussink vs. komisjon (169/83 ja 136/84, EU:C:1986:371) tulenevat kohtupraktikat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast seda, kui Üldkohus oli selle kohtuotsuse punktis 61 tõdenud, et OLAFi aruande esimest korda ajakirjandusse lekkimise kuupäeval ei olnud komisjon ja OLAF enam ainsad institutsioonid, kelle valduses see aruanne oli, leidis Üldkohus nimetatud kohtuotsuse punktis 62 siiski, et ei saa asuda seisukohale, et eelmises punktis viidatud kohtupraktika tähenduses oli komisjonil oma seisundi tõttu kõige lihtsam esitada tõendeid teabelekke allika ja teabelekke tagajärjel tekkinud kahju põhjuse kindlaks tegemiseks, mistõttu ei pidanud Üldkohus käesolevas asjas kohaldatavaks sellest kohtupraktikast tuleneva tõendamiskoormise reegli kohandamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii toimides rikkus Üldkohus õigusnormi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuotsuse punktides 88–93 esitatud kaalutlustest nähtub, et tõendamiskoormist ja tõendite kogumist reguleerivate normide kohandamine on vajalik just nimelt siis, kui ilma loata on avalikustatud OLAFi aruanne, mis avalikustamise ajal ei olnud enam üksnes komisjoni ja OLAFi valduses. Kui sellel ajal oli asjaomane aruanne ainult komisjoni ja OLAFi valduses, on enesestmõistetav, et aruande loata avalikustamise eest vastutavad ainult nemad, ilma et selle tõendamiseks oleks vaja kohandada tõendamiskoormist ja tõendite kogumist käsitlevaid reegleid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samadel põhjustel rikkus Üldkohus õigusnormi ka sellega, et ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 65 sisuliselt leidis, et komisjon võis OLAFi teabelekke allikaks pidamise välistamise eesmärgil tugineda pelgalt võimalusele, et OLAFi aruande lekke allikas võis olla muu kui liidu institutsioon.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel ja ilma et oleks vaja analüüsida apellandi teise väite põhjendamiseks esitatud ülejäänud argumente, tuleb selle väitega nõustuda ja vaidlustatud kohtuotsus tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida apellatsioonkaebuse esimest, kolmandat ja neljandat väidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtule esitatud hagi</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus siis, kui kohtuasja või selle osa menetlusstaadiumi arvestades on lahendi tegemine võimalik, teha kohtuasja või selle osa suhtes lõpliku kohtuotsuse, saates samas vajaduse korral Üldkohtule tagasi kohtuasja või selle osa, mille puhul ei ole lahendi tegemine menetlusstaadiumi arvestades võimalik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul on menetlusstaadiumi arvestades võimalik teha lahend komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta, mis põhineb apellandi kahju hüvitamise hagi aegumisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtule esitatud vastuvõetamatuse vastuväites leidis komisjon, et apellandi kahju hüvitamise hagi on sisuliselt aegunud samadel põhjustel, mis on kokku võetud käesoleva kohtuotsuse punktides 41 ja 42.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 46 esimese lõigu kohaselt on liidu vastu esitatud tema lepinguvälise vastutusega seotud hagi aegumistähtaeg viis aastat vastutuse aluseks olevast sündmusest. Aegumistähtaeg katkeb, kui Euroopa Kohtus algatatakse menetlus või kui enne sellist menetlust esitab kannatanud pool avalduse asjakohasele liidu institutsioonile. Viimasel juhul on menetluse algatamise tähtaeg ELTL artikli 263 kohaselt kaks kuud, kusjuures vajaduse korral kohaldatakse vastavalt ELTL artikli 265 teise lõigu sätteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu praktika kohaselt hakkab Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 46 ette nähtud aegumistähtaeg kulgema siis, kui on täidetud hüvitamiskohustuse tingimused, ja eelkõige siis, kui hüvitamisele kuuluv kahju on tegelikult tekkinud (8. novembri 2012. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑469/11 P, EU:C:2012:705, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Üldkohtu kodukorra artikkel 60, milles on ette nähtud, et menetlustähtaegu pikendatakse seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra, ei ole kohaldatav aegumistähtajale, mis ei ole menetlustähtaeg (vt selle kohta 8. novembri 2012. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑469/11 P, EU:C:2012:705, punktid 49 ja 59).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas on apellant kahju hüvitamise hagis esitanud nõude hüvitada kahju, mis on talle tekkinud seetõttu, et ajalehe New Europe veebisaidil avaldati OLAFi aruande tervikversioon. See kahju seisneb esiteks varalises kahjus, mis apellandile tekkis tema tavapäraste partnerite ja rahastajate poolt talle usaldatud toimingute mahu vähenemise tõttu, ning teiseks mittevaralises kahjus, mille tingis tema poolt kogetud ebaõiglus ja frustratsioon ning tema au, kuvandi ja maine kahjustamine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlust ei ole selles, et OLAFi aruande tervikversioon ilma lisadeta avaldati ajalehe New Europe veebisaidil 11. detsembril 2015 ning et alates sellest kuupäevast said sellega tutvuda kõik huvitatud isikud, sealhulgas apellant partnerid ja rahastajad. Iga kord, kui eri isik aruannet vaatas, võis apellandil tekkida eraldi mittevaraline kahju seetõttu, et tema mainet aruandega tutvunud isiku silmis kahjustati; käesoleva kohtuotsuse punktis 104 viidatud kohtupraktika tähenduses tuleb seda mittevaralist kahju käsitada nii, et kahju tekkis tegelikult aruandega tutvumise ajal.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab apellandil väidetavalt tekkinud varalist kahju, siis apellandi iga partneri või rahastaja osas tekkis see kahju tegelikult alles hetkel, mil see rahastaja tegi otsuse loobuda apellandi tegevuses osalemisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant esitas hagiavalduse kahju hüvitamise nõudes 21. detsembril 2020, see tähendab enam kui viis aastat pärast 11. detsembrit 2015, mil ajalehe New Europe veebisaidil avaldati OLAFi aruanne apellandi kohta. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et hagi on aegunud osas, milles on tegu apellandile tekkinud mis tahes varalise või mittevaralise kahjuga, mis tekkis tegelikult enne 21. detsembrit 2015, ning sellist kahju puudutavas osas tuleb hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasja toimikust ei nähtu siiski, et alates 21. detsembrist 2015 ei olnud OLAFi aruandega ajalehe New Europe veebisaidil enam võimalik tutvuda. Järelikult ei saa välistada, et huvitatud isikud tutvusid selle aruandega esimest korda pärast nimetatud kuupäeva ja seega kujunes neil apellandist negatiivne arvamus, mistõttu tegelikult tekkis talle mittevaraline kahju pärast 20. detsembrit 2015.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on samuti võimalik, et apellandi partnerid või rahastajad otsustasid – sõltumata kuupäevast, mil nad OLAFi aruandega tutvusid – pärast 20. detsembrit 2015 apellandi tegevuses osalemisest loobuda, mispuhul on tegu pärast viimati nimetatud kuupäeva apellandile tegelikult tekkinud varalise kahjuga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab aga käesoleva kohtuotsuse punktides 109 ja 110 käsitletud võimalikku kahju, siis selle osas ei olnud aegumistähtaeg apellandi kahju hüvitamise hagi esitamise hetkeks möödunud. Seega ei ole hagi aegunud osas, milles see puudutab sellise võimaliku kahju hüvitamist, ja see tuleb sisuliselt läbi vaadata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad liidu lepinguvälise vastutuse tekkimiseks ELTL artikli 340 teise lõigu alusel samal ajal olema täidetud kõik järgmised tingimused: tegu peab olema isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumisega, kahju peab olema tegelikult tekkinud ning teo toimepanijal oleva kohustuse rikkumise ja kahjustatud isikutel tekkinud kahju vahel peab olema põhjuslik seos (18. detsembri 2025. aasta kohtuotsus WS jt vs. Frontex (ühine tagasisaatmisoperatsioon), C‑679/23 P, EU:C:2025:976, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puutub esimesse tingimusse, siis see, kas tegu on piisavalt selge rikkumisega, sõltub asjaomast õigusnormi väidetavalt rikkunud liidu institutsiooni, organi või asutuse kaalutlusõigusest ja sellest, kas see institutsioon, organ või asutus on oma kaalutlusõiguse piire ilmselgelt ja oluliselt rikkunud, kusjuures arvesse tuleb võtta nimetatud õigusnormi selguse ja täpsuse astet, sellest tuleneda võivaid tõlgendamis‑ või kohaldamisraskusi ning lahendatava olukorra keerukust (vt selle kohta 22. septembri 2022. aasta kohtuotsus IMG vs. komisjon, C‑619/20 P ja C‑620/20 P, EU:C:2022:722, punkt 146 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">114</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis lisaks puudutab küsimust, kas rikutud õigusnormiga sooviti anda õigusi eraõiguslikele isikutele, siis tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei teki eraõiguslike isikute õigused mitte ainult siis, kui need on sõnaselgelt sätestatud liidu õigusnormides, vaid ka selliste positiivsete või negatiivsete kohustuste tõttu, mis neist sätetest selgelt tulenevad nii eraõiguslikele isikutele kui ka liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele (5. märtsi 2024. aasta kohtuotsus Kočner vs. Europol, C‑755/21 P, EU:C:2024:202, punkt 119 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">115</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selliste kohustuste rikkumise tagajärg võib olla puudutatud üksikisikutele liidu õiguse asjasse puutuvate sätetega antud õiguste rikkumine. Nende sätete täieliku toime tagamiseks ja neist tulenevate õiguste kaitseks peab üksikisikutel olema võimalus saada hüvitist (5. märtsi 2024. aasta kohtuotsus Kočner vs. Europol, C‑755/21 P, EU:C:2024:202, punkt 120 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">116</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et vaidlust ei ole selles, et IMG ei vastuta OLAFi aruande lekke eest ja et komisjon edastas selle aruande õiguspäraselt üksnes Prantsuse ja Belgia õigusasutustele, mistõttu võib vastutus selle teabelekke eest olla ainult komisjonil või mainitud õigusasutustel, kuid ühtlasi ei ole komisjon esitanud ühtki tõendit selle kohta, et ta on täitnud käesoleva kohtuotsuse punktides 86 ja 87 nimetatud kohustused, ega ole tõendanud vähemalt seda, et mõistlikult ei saa OLAFi aruande lekke allikaks pidada tema enda talitust. Seega tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktist 93, et vastutus teabelekke eest tuleb omistada komisjonile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">117</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks nähtub määruse nr 883/2013 artiklitest 10 ja 11 ning käesoleva kohtuotsuse punktides 80–87 esitatud kaalutlustest ühelt poolt, et komisjon, kelle struktuuri OLAF kuulub, ei tohi OLAFi aruannet avalikustada ning tal ei ole selles osas mingit kaalutlusõigust. Järelikult on OLAFi aruande avalikustamise puhul – kui see on mis tahes põhjusel omistatav komisjonile – tegu OLAFi aruannete ilma loata avalikustamise keelava õigusnormi piisavalt selge rikkumisega käesoleva kohtuotsuse punktis 113 viidatud kohtupraktika tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">118</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt tuleb käesoleva kohtuotsuse punktides 114 ja 115 viidatud kohtupraktika alusel tõdeda, et kõnealune keeld, mille eesmärk on kaitsta eraõiguslikke isikuid OLAFi aruande – mis võib sisaldada neid kahjustavaid väiteid, mille vastu nad ei saa end kaitsta – ilma loata avalikustamise negatiivsete tagajärgede eest, kujutab endast eraõiguslikele isikutele õigusi andvat õigusnormi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">119</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuotsuse punktides 116–118 esitatud kaalutlusi arvestades tuleb asuda seisukohale, et käesoleval juhul on tõendatud eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine komisjoni poolt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">120</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et eespool kohtuotsuse punktis 112 viidatud kohtupraktikast tulenev liidu vastutuse tekkimise esimene tingimus, et asjaomase institutsiooni tegevus peab olema õigusvastane, on käesoleval juhul täidetud, ilma et oleks vaja teha otsust apellandi viidatud muude rikkumiste kohta, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 25 ja mis toimusid enne OLAFi aruande ilma loata avalikustamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">121</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti on täidetud kolmas tingimus, mis puudutab põhjusliku seose olemasolu ühelt poolt selle aruande ilma loata avalikustamise ja teiselt poolt mittevaralise kahju vahel, mis apellandile võis tekkida seetõttu, et tema au, kuvandit ja mainet kahjustati nende isikute silmis, kes pärast 20. detsembrit 2015 esimest korda selle aruandega tutvusid, ning varalise kahju vahel, mis apellandil tekkis tema partnerite ja rahastajate poolt pärast seda kuupäeva tehtud otsuste tõttu loobuda apellandi tegevuses osalemisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">122</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab teist tingimust, et väidetav kahju peab olema tegelikult tekkinud, siis tuleb märkida, et kuigi apellandi kahju hüvitamise hagi kui terviku üle toimus Üldkohtus kirjalik ja suuline vaidlus, ei võtnud see kohus siiski seisukohta küsimuses, kas apellandi väidetud kahju on tegelikult tekkinud. Lisaks ilmneb esimeses kohtuastmes toimunud kohtumenetluse toimiku materjalide analüüsist, et Euroopa Kohtule ei ole praeguses menetlusstaadiumis teada kõik faktilised asjaolud, mis on vajalikud selleks, et piisava kindlusega anda kahju olemasolu – ja vajaduse korral selle ulatuse – analüüsi raames vajalikke keerulisi faktilisi hinnanguid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">123</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult tuleb kohtuasi saata tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks pärast 20. detsembrit 2015 apellandile tekkinud võimaliku varalise ja mittevaralise kahju olemasolu ja vajaduse korral ulatuse kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">124</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna kohtuasi saadetakse tagasi Üldkohtule, otsustatakse käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulude kandmine edaspidi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-174" title="page-21">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 28. juuni 2023. aasta kohtuotsus IMG vs. komisjon (T‑752/20, EU:T:2023:366).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta hagi vastuvõetamatuna läbi vaatamata osas, milles see puudutab apellandile enne 21. detsembrit 2015 tegelikult tekkinud varalist või mittevaralist kahju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saata kohtuasi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks hagi kohta osas, milles see puudutab apellandile pärast 21. detsembrit 2015 tegelikult tekkinud varalist või mittevaralist kahju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-179" title="page-21">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: prantsuse.</p>
</body>
</html>
