<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-381/18</NO.CASE><NO.CASE>C-382/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0381</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1072">EU:C:2019:1072</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20191212">12.12.2019</DATE> – Liidetud kohtuasjad C‑381/18 ja C‑382/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">G.S. ja V.G. (avaliku korra ohustamine)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20191212">12. detsember 2019</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hollandi.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne</KEYWORD><KEYWORD>Sisserändepoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2003/86/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Perekonnaga taasühinemise õigus</KEYWORD><KEYWORD>Perekonnaga taasühinemise õiguse teostamiseks nõutud tingimused</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>avaliku korra kaalutlused<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Pereliikme riiki sisenemise ja riigis elamise taotluse tagasilükkamine</KEYWORD><KEYWORD>Pereliikme elamisloa tühistamine või selle pikendamisest keeldumine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Liidetud kohtuasjades C‑381/18 ja C‑382/18,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) <DATE ISO="20180606">6. juuni 2018. aasta</DATE> otsustega esitatud kaks eelotsusetaotlust, mis saabusid Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20180611">11. juunil 2018</DATE>, menetlustes</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">G.S</HT>. (C‑381/18),</P><P><HT TYPE="BOLD">V.G</HT>. (C‑382/18)</P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president J.-C. Bonichot, Euroopa Kohtu asepresident R. Silva de Lapuerta, kohtunikud M. Safjan, L. Bay Larsen (ettekandja) ja C. Toader,</P><P>kohtujurist: G. Pitruzzella,</P><P>kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20190502">2. mai 2019. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>G.S., esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advocaat</HT> M. Strooij ja <HT TYPE="ITALIC">advocaat</HT> J. Hoftijzer,</P></ITEM><ITEM><P>V.G., esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advocaat</HT> V. Sarkisian ja <HT TYPE="ITALIC">advocaat</HT> N. Melehi,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman, M. L. Noort, M. A. M. de Ree ja J. M. Hoogveld,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja R. Kanitz, hiljem R. Kanitz,</P></ITEM><ITEM><P>Poola valitsus, esindaja: M. Majczyna,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: C. Cattabriga ja G. Wils,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20190711">11. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlused käsitlevad nõukogu <DATE ISO="20030922">22. septembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="251" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 251, lk 12</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224) artikli 6 lõigete 1 ja 2 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlused on esitatud G.S-i (kohtuasi C‑381/18) ja V.G. (kohtuasi C‑382/18) ning Staatssecretaris van Justitie en Veiligheidi (justiits- ja julgeolekuküsimuste riigisekretär, Madalmaad; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>riigisekretär<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) vahelises vaidluses selle üle, kas esiteks otsus, millega keelduti pikendamast G.S-ile perekonna taasühinemiseks antud elamisluba ja tühistati see elamisluba tagasiulatuvalt, ning teiseks otsus, millega lükati tagasi V.G. taotlus saada elamisluba perekonna taasühinemiseks, on õiguspärased.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2003/86</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 põhjendused 2 ja 14 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>(2)</NO.P><TXT>Perekonna taasühinemist käsitlevad meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas kohustusega kaitsta perekonda ja austada pereelu, mis on sätestatud paljudes rahvusvahelise õiguse aktides. Käesolev direktiiv austab põhiõigusi ning peab kinni põhimõtetest, mida tunnustab eelkõige [<DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse] konventsiooni artikkel 8 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(14)</NO.P><TXT>Perekonna taasühinemist võib nõuetekohaselt põhjendatud alustel keelata. Eriti ei tohiks oma perekonna taasühinemist sooviv isik ohustada avalikku korda või julgeolekut. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>avalik kord<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> võib hõlmata süüdimõistmist raske kuriteo eest. Sellega seoses tuleb märkida, et mõisted <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>avalik kord<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>avalik julgeolek<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> hõlmavad kõiki juhte, mil kolmanda riigi kodanik kuulub terrorismi toetavasse ühendusse, toetab sellist ühendust või on ekstremistlike taotlustega.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 2 punktis c on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>perekonna taasühinemist taotlev isik<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>kolmanda riigi kodanik, kes elab seaduslikult liikmesriigis ja kes taotleb oma pereliikmete taasühinemist temaga või kelle pereliikmed taotlevad taasühinemist temaga<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 3 lõikes 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Käesolevat direktiivi ei kohaldata liidu kodanike pereliikmete suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid lubavad vastavalt direktiivile ning direktiivi IV peatükis ja artiklis 16 sätestatud tingimustele oma territooriumile siseneda ja seal elada selles lõikes loetletud pereliikmetel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad pereliikmete taotluse nende territooriumile sisenemise ja seal elamise kohta tagasi lükata seoses avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervisega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad pereliikme elamisloa tühistada või keelduda selle pikendamisest seoses avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervisega.</ALINEA><ALINEA>Vastavat otsust tehes kaalub liikmesriik lisaks artiklis 17 sätestatule pereliikme poolt avaliku korra või avaliku julgeoleku vastu sooritatud õiguserikkumise raskust või laadi või selle isikuga seotud ohte.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 17 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Liikmesriigid võtavad perekonna taasühinemise taotluste rahuldamata jätmisel või elamislubade tühistamisel või nende pikendamisest keeldumisel või taasühinemist taotleva isiku või tema pereliikmete riigist välja saatmisel asjakohaselt arvesse isiku peresuhete laadi ja kestust ning tema liikmesriigis elamise kestust, ning samuti pere-, kultuuri- ja ühiskonnasidemete olemasolu tema päritolumaaga.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2004/38/EÜ</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="77" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 158, lk 77</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46), artikli 27 lõige 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Avaliku korra või julgeoleku huvides võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhinevad eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel. Varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega ei saa selliste meetmete võtmist iseenesest põhjendada.</ALINEA><ALINEA>Asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Põhjendused, mis ei ole juhtumi üksikasjadega seotud või mis rajanevad üldise preventsiooni kaalutlustel, ei ole vastuvõetavad.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑381/18</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Kolmanda riigi kodanikule G.S-ile anti <DATE ISO="20090408">8. aprillil 2009</DATE> Madalmaades perekonna taasühinemist käsitlevate riigisiseste sätete alusel elamisluba kui perekonna taasühinemist taotleva isiku <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>elukaaslasele<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>. Elamisluba pikendati ajavahemikuks <DATE ISO="20100309">9. märtsist 2010</DATE> kuni <DATE ISO="20140828">28. augustini 2014</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>G.S-ile mõisteti 17. augustil 2012 Šveitsis nelja aasta ja kolme kuu pikkune vangistus uimastiäris osalemise eest seoses faktiliste asjaoludega, mis leidsid aset kuni <DATE ISO="20100904">4. septembrini 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Seejärel esitas ta Madalmaades elamisloa pikendamise taotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Riigisekretär lükkas selle taotluse <DATE ISO="20150924">24. septembril 2015</DATE> tagasi avaliku korra kaalutlustel. Samuti tühistas ta G.S-i elamisloa tagasiulatuvalt alates <DATE ISO="20100904">4. septembrist 2010</DATE> ja kehtestas talle sisenemiskeelu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Nende otsuste tegemisel lähtus riigisekretär riigisisese õiguse hindamisraamistikust, mis lubab elamisloa tühistada või selle pikendamisest keelduda, kui isikule määratud karistus on Madalmaades seadusliku elamise kestust arvestades piisavalt range. Lisaks kaalus riigisekretär selle isiku ja tema elukaaslase huve ning avaliku korra kaitsmisega seotud üldist huvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>G.S-i esitatud vaide järel pidas riigisekretär <DATE ISO="20161021">21. oktoobri 2016. aasta</DATE> otsuses tema kaebust sisenemiskeelu osas põhjendatuks ning tõdes, et G.S. ei saanud Madalmaade territooriumil seaduslikult elada. Ülejäänud osas jättis riigisekretär oma algsed otsused jõusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>G.S. esitas riigisekretäri otsuste peale kaebuse rechtbank Den Haag, zittingsplaats Amsterdamile (Haagi esimese astme kohus, Amsterdami kohtumaja, Madalmaad). Nimetatud kohus tühistas <DATE ISO="20170203">3. veebruari 2017. aasta</DATE> otsusega riigisekretäri <DATE ISO="20150924">24. septembri 2015. aasta</DATE> otsuse osas, milles määrati sisenemiskeeld, ja <DATE ISO="20161021">21. oktoobri 2016. aasta</DATE> otsuse osas, milles oli märgitud, et G.S. ei saanud Madalmaade territooriumil seaduslikult elada. Ülejäänud osas tunnistas ta kaebuse põhjendamatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>G.S. esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus, kas selleks, et pädev asutus saaks õigustatult tugineda avaliku korra kaalutlustele direktiivi 2003/86 artikli 6 lõike 2 tähenduses, peab ta tuvastama, et kolmanda riigi kodaniku isiklik käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Ta märgib, et selline nõue võib tuleneda lahendustest, mida Euroopa Kohus on esitanud <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zh. ja O.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑554/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:377">EU:C:2015:377</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20150624">24. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑373/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:413">EU:C:2015:413</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160215">15. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), ning liikmesriikide kaalutlusõiguse piiritlemisest direktiivi 2003/86 kohaldamisel, nagu see nähtub eelkõige <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chakroun</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:117">EU:C:2010:117</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Võttes aga muu hulgas arvesse direktiivi 2003/86 põhjendust <DATE ISO="20060602">2</DATE> ja <DATE ISO="20060627">27. juuni 2006. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑540/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:429">EU:C:2006:429</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), tundub eelotsusetaotluse esitanud kohtule mõeldav, et seda direktiivi tuleb kohaldada raamistikus, mis on paika pandud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, millega on kooskõlas riigisisene praktika.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [2003/86] artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et pereliikme elamisloa avaliku korra kaalutlustel tühistamise või selle pikendamisest keeldumise otsust on vaja põhjendada sellega, et asjaomase pereliikme isiklik käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis millised põhjendamisnõuded on direktiivi [2003/86] artikli 6 lõike 2 alusel kohaldatavad pereliikme elamisloa avaliku korra kaalutlustel tühistamise või selle pikendamisest keeldumise otsusele?</TXT><P>Kas nõukogu direktiivi [2003/86] artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt pereliikme elamisloa võib avaliku korra kaalutlustel tühistada või selle pikendamisest keelduda, kui asjaomasele pereliikmele määratud karistus või julgeolekumeede on Madalmaades seadusliku elamise kestust arvestades piisavalt range […], kusjuures Euroopa Inimõiguste Kohtu <DATE ISO="20010802">2. augusti 2001. aasta</DATE> otsuses Boultif <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits (CE:ECHR:2001:0802JUD005427300) ja <DATE ISO="20061018">18. oktoobri 2006. aasta</DATE> otsuses Üner <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad (CE:ECHR:2006:1018JUD004641099) välja töötatud kriteeriumide alusel toimub huvide<?PAGE NO="5"?> kaalumine, mille käigus kaalutakse ühelt poolt asjaomase pereliikme huvi perekonna taasühinemise vastu Madalmaades ja teiselt poolt Madalmaade riigi huvi avaliku korra kaitse vastu?<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑382/18</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Kolmanda riigi kodanik V.G. elas Madalmaades aastatel 1999–2011, osaliselt seaduslikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Selle ajavahemiku jooksul mõisteti V.G-le neljal korral karistuseks üldkasulik töö või rahaline karistus poevarguse ja joobes juhtimise eest. Juunis 2011 anti ta üle Armeenia ametiasutustele seoses uimasteid käsitlevate õigusaktide väidetava rikkumisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>V.G. abikaasa, kes on Madalmaade kodanik, esitas <DATE ISO="20160728">28. juulil 2016</DATE> taotluse anda V.G-le elamisluba perekonna taasühinemist käsitlevate õigusaktide alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Riigisekretär lükkas selle taotluse <DATE ISO="20160919">19. septembril 2016</DATE> tagasi avaliku korra kaalutlustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Selle otsuse tegemisel lähtus riigisekretär riigisisese õiguse hindamisraamistikust, mis lubab keelata kolmanda riigi kodanikul perekonna taasühinemiseks riiki sisenemise, kui talle on mõistetud süüteo eest üldkasulik töö või rahaline karistus, ning kui isik on toime pannud korduva süüteo, siis ka juhul, kui süütegu on toime pandud rohkem kui viis aastat tagasi. Lisaks kaalus riigisekretär selle isiku huve ja avaliku korra kaitsmisega seotud üldist huvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>V.G. esitatud vaide järel jättis riigisekretär <DATE ISO="20170206">6. veebruari 2017. aasta</DATE> otsusega oma esimese otsuse jõusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>V.G. esitas selle otsuse peale kaebuse rechtbank Den Haag, zittingsplaats Amsterdamile (Haagi esimese astme kohus, Amsterdami kohtumaja). Nimetatud kohus jättis <DATE ISO="20170623">23. juuni 2017. aasta</DATE> otsusega kaebuse rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>V.G. esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) märgib, et vastavalt direktiivi 2003/86 artikli 3 lõikele 3 ei kuulu põhikohtuasjas käsitletav olukord selle direktiivi kohaldamisalasse, sest V.G. abikaasa on Madalmaade kodanik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Nimetatud kohus rõhutab aga, et V.G. suhtes on analoogia alusel kohaldatav selle direktiivi artikkel 6, sest Madalmaade õigus näeb ette, et kui – nii nagu käesoleval juhul – Madalmaade õigusnormides ei tehta vahet liidu õigusega hõlmatud olukorral ja liidu õiguse kohaldamisalast välja jääval olukorral, siis on liidu õigusnormid vahetult ja tingimusteta kohaldatavad riigisisesele olukorrale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab seetõttu, et direktiivi 2003/86 artikli 6 tõlgendamine on põhikohtuasja lahendamise seisukohast otsustav. Arvestades <DATE ISO="20121018">18. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nolan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑583/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:638">EU:C:2012:638</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), on tal siiski tekkinud küsimus, kas Euroopa Kohus on pädev vastama nimetatud artiklit puudutavatele küsimustele niisuguses olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Jaatava vastuse korral soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas selleks, et pädev asutus saaks tugineda avaliku korra kaalutlustele selle direktiivi artikli 6 lõike 1 tähenduses, peab ta tuvastama, et kolmanda riigi kodaniku isiklik käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Ta märgib, et selline nõue võib tuleneda käesoleva kohtuotsuse punktis 19 mainitud Euroopa Kohtu praktikast.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT><DATE ISO="20131219">19. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Koushkaki</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑84/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:862">EU:C:2013:862</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170404">4. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fahimian</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:255">EU:C:2017:255</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) saab aga järeldada, et keerukate hinnangute andmise korral võib kohaldada paindlikumat standardit nagu juhul, kui on vaja teha otsus kolmanda riigi kodaniku sisenemise kohta liikmesriikide territooriumile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>1.</NO.P><TXT>Kas Euroopa Kohus on direktiivi [2003/86] artikli 3 lõiget <DATE ISO="20121003">3</DATE> ja <DATE ISO="20121018">18. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nolan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑583/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:638">EU:C:2012:638</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) arvestades pädev vastama Madalmaade kohtu esitatud eelotsuse küsimustele, kuidas tõlgendada nimetatud direktiivi sätteid kohtuasjas, mille ese on riigi territooriumile sisenemise ja seal elamise taotlus, mille on esitanud Madalmaade kodakondsust omava taasühinemist taotleva isiku pereliige, lähtudes asjaolust, et direktiiv on tunnistatud Madalmaade õiguses selliste pereliikmete suhtes vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [2003/86] artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et otsust jätta pereliikme taotlus riigi territooriumile siseneda ja seal elada avaliku korra kaalutlustel rahuldamata tuleb põhjendada sellega, et asjaomase välismaalase konkreetsest käitumisest lähtub tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui teisele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis millised põhjendamisnõuded tulenevad direktiivi [2003/86] artikli 6 lõikest 1 pereliikme esitatud riigi territooriumile sisenemise ja seal elamise taotluse avaliku korra kaalutlustel rahuldamata jätmise otsusele?</TXT><P>Kas direktiivi [2003/86] artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt pereliikme taotluse riigi territooriumile siseneda ja seal elada võib jätta avaliku korra kaalutlustel rahuldamata, kui isik on asjaomases liikmesriigis varasema viibimise ajal kriminaalkorras süüdi mõistetud, kusjuures Euroopa Inimõiguste Kohtu <DATE ISO="20010802">2. augusti 2001. aasta</DATE> otsuses Boultif <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits (CE:ECHR:2001:0802JUD005427300) ja <DATE ISO="20061018">18. oktoobri 2006. aasta</DATE> otsuses Üner <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad (CE:ECHR:2006:1018JUD004641099) välja töötatud kriteeriumide alusel toimub huvide kaalumine, mille käigus kaalutakse ühelt poolt asjaomase pereliikme ja asjaomase taasühinemist taotleva isiku huvi perekonna taasühinemise vastu Madalmaades ja teiselt poolt Madalmaade riigi huvi avaliku korra kaitse vastu?<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu presidendi <DATE ISO="20180703">3. juuli 2018. aasta</DATE> otsusega liideti kohtuasjad C‑381/18 ja C‑382/18 kirjaliku ja suulise menetluse ning kohtuotsuse huvides.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus kohtuasjas C‑382/18</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub esimese küsimusega kohtuasjas C‑382/18 sisuliselt selgitada, kas Euroopa Kohus on ELTL artikli 267 alusel pädev tõlgendama direktiivi 2003/86 artiklit 6 olukorras, kus kohus peab otsustama kolmanda riigi kodaniku, kes on sellise liidu kodaniku pereliige, kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda, riiki sisenemise ja seal elamise taotluse üle, kui riigisisene õigus on muutnud nimetatud sätte sellisele olukorrale vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Olgu esiteks märgitud, et direktiivi 2003/86 artikli 2 punktis c on täpsustatud, et mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>perekonna taasühinemist taotlev isik<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> peetakse silmas tingimata kolmanda riigi kodanikku, ning teiseks, et direktiivi artikli 3 lõige 3 sätestab, et direktiivi ei kohaldata liidu kodanike pereliikmete suhtes (<DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Järelikult ei näinud liidu seadusandja ette direktiivi kohaldamist kolmanda riigi kodanikule, kes – nagu põhikohtuasja kaebaja – on sellise liidu kodaniku pereliige, kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda, mida kinnitavad ka direktiivi ettevalmistavad materjalid (<DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb siiski, et Euroopa Kohus on pädev lahendama liidu õiguse sätteid puudutavaid eelotsusetaotlusi olukorras, kus põhikohtuasja faktilised asjaolud ei ole küll vahetult liidu õiguse kohaldamisalas, kuid liidu õigusnormid on riigisisese õigusega muudetud kohaldatavaks seeläbi, et riigisiseses õiguses on viidatud nende sisule (<DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Sellises olukorras on liidul nimelt kindel huvi selle vastu, et lahknevate tõlgenduste vältimiseks tulevikus tõlgendataks liidu õigusest üle võetud sätteid ühetaoliselt (<DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kui riigisisene õigus on muutnud liidu õigusnormid viimaste kohaldamisalasse mittekuuluvate olukordade suhtes vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks, on liidu õigusnormide tõlgendamine sellistes olukordades Euroopa Kohtu poolt seega põhjendatud, et tagada nende olukordade ja liidu õigusnormide kohaldamisalasse kuuluvate olukordade ühesugune kohtlemine (<DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Käesoleval juhul täpsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes on ELTL artiklis 267 ette nähtud kohtutevahelise koostöö süsteemi raames ainsana pädev tõlgendama riigisisest õigust (<DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika), et Madalmaade õigusest tulenevalt peab juhul, kui riigi seadusandja on – nagu põhikohtuasjas – allutanud liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluva olukorra ja liidu õiguse kohaldamisalasse mittekuuluva olukorra samale õigusnormile, kohtlema neid olukordi samamoodi. Eelotsusetaotluse esitanud kohus järeldas sellest, et ta on Madalmaade õiguse alusel kohustatud selles kohtuasjas kohaldama direktiivi 2003/86 artiklit 6.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, nagu leiab ka Madalmaade valitsus, et Madalmaade õigusega on see säte muudetud vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks sellise olukorra suhtes nagu põhikohtuasjas ning liidul on selge huvi selle vastu, et Euroopa Kohus lahendaks eelotsusetaotluse kohtuasjas C‑382/18.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et direktiivi 2003/86 artikli 3 lõige 3 arvab sellised olukorrad nagu kohtuasja C‑382/18 põhiasjas käsitletav olukord direktiivi kohaldamisalast sõnaselgelt välja, sest Euroopa Kohtu praktikast nähtuvalt ei sea see ajaolu kahtluse alla Euroopa Kohtu pädevust lahendada eelotsusetaotlus raamistikus, mis on paika pandud käesoleva kohtuotsuse punktides 41–43 osutatud Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga (vt selle kohta <DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K ja B</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑380/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:877">EU:C:2018:877</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20190313">13. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>E.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑635/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:192">EU:C:2019:192</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuotsuse punktides 41–43 viidatud kohtupraktika on just suunatud sellele, et võimaldada Euroopa Kohtul tõlgendada liidu õiguse sätteid – sõltumata nende kohaldamise tingimustest – olukordades, mida aluslepingute koostajad ja liidu seadusandja ei pidanud vajalikuks nende sätete kohaldamisalasse arvata. Ei oleks mõistlik eeldada Euroopa Kohtu pädevuse varieerumist vastavalt sellele, kas asjakohase sätte kohaldamisala on piiritletud positiivse määratlusega või erandite kindlaksmääramisega, sest kasutada võib ükskõik kumba normitehnilist võtet (<DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb esimesele küsimusele kohtuasjas C‑382/18 vastata, et Euroopa Kohus on ELTL artikli 267 alusel pädev tõlgendama direktiivi 2003/86 artiklit 6 olukorras, kus kohus peab otsustama kolmanda riigi kodaniku, kes on sellise liidu kodaniku pereliige, kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda, riiki sisenemise ja seal elamise taotluse üle, kui riigisisene õigus on muutnud nimetatud sätte sellisele olukorrale vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene ja teine küsimus kohtuasjas C‑381/18 ning teine ja kolmas küsimus kohtuasjas C‑382/18</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Esimese ja teise küsimusega kohtuasjas C‑381/18 ning teise ja kolmanda küsimusega kohtuasjas C‑382/18, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2003/86 artikli 6 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene praktika, mille kohaselt võivad pädevad asutused avaliku korra kaalutlustel esiteks jätta direktiivil põhineva riiki sisenemise ja riigis elamise taotluse rahuldamata, kui isiku suhtes on tehtud süüdimõistev kohtuotsus tema varasema viibimise ajal asjaomase liikmesriigi territooriumil, ning teiseks tühistada direktiivil põhineva elamisloa või keelduda selle pikendamisest, kui taotlejale mõistetud karistus on riigis elamise kestust arvestades piisavalt range.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid võivad direktiivil põhineva taotluse nende territooriumile sisenemise ja seal elamise kohta tagasi lükata seoses avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 6 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et samadel kaalutlustel võivad liikmesriigid tühistada direktiivil põhineva elamisloa või keelduda selle pikendamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et liikmesriigid võivad teha direktiivi 2003/86 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused muu hulgas juhul, kui kolmanda riigi kodanikku tuleb pidada avalikku korda ohustavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Nimetatud sätetes esineva mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>avaliku korra kaalutlused<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> ulatuse kindlakstegemiseks tuleb selles kontekstis meelde tuletada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab liidu kodanikku, kes on kasutanud oma õigust vabalt liikuda, ja tema pereliikmeid pidada avalikku korda ohustavaks üksnes siis, kui nende konkreetne käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi asjaomases liikmesriigis (vt selle kohta <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orfanopoulos ja Oliveri</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑482/01 ja C‑493/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:262">EU:C:2004:262</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Tänase kohtuotsuse E.P. (avaliku korra ohustamine) (C‑380/18) punktidest 28–30 nähtub siiski, et liidu seadusandja viidet mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>avaliku korra ohustamine<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> ei pea alati tõlgendama viitavana üksnes konkreetsele käitumisele, mis kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi asjaomases liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Selleks et täpsustada direktiivi 2003/86 artikli 6 lõigete 1 ja 2 tähenduses mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>avaliku korra kaalutlused<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> ulatust, on seega vaja arvesse võtta sätete sõnastust ja konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks sätted on (vt selle kohta <DATE ISO="20150624">24. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑373/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:413">EU:C:2015:413</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20170404">4. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fahimian</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑544/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:255">EU:C:2017:255</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Ka liidu õigusnormi kujunemislugu võib anda asjakohast teavet selle normi tõlgendamiseks (vt selle kohta <DATE ISO="20191001">1. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Planet49</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑673/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:801">EU:C:2019:801</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Esiteks, mis puudutab direktiivi 2003/86 artikli 6 lõigete 1 ja 2 sõnastust, siis olgu märgitud, et erinevalt näiteks direktiivi 2004/38 artikli 27 lõikest 2 ei nõua see säte sõnaselgelt, et asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi, selleks et isikut saaks pidada avalikku korda ohustavaks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Siinkohal on oluline rõhutada, et kuigi direktiivi 2003/86 artikli 6 lõike 2 teises lõigus on ette nähtud, et liikmesriigid võtavad eelkõige arvesse selle isiku poolt toime pandud avaliku korra rikkumise raskust või laadi või selle isikuga seotud ohte, viitab see kohustus standardile, mis ilmselgelt ei ole nii range kui käesoleva kohtuotsuse punktis 53 mainitud kohtupraktikast tulenev standard. Lisaks sellele, et nimetatud kohustus ei eelda pädevatelt asutustelt süstemaatilist tuginemist isiku käitumisest lähtuvale tegelikule ja jätkuvale ohule, ei kinnita see ka seost mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>avaliku korra ohustamine<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ja ühiskonna põhihuvi kahjustamise ohu vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab direktiivi artikli 6 lõigete 1 ja 2 konteksti, siis tuleb märkida, et direktiivi põhjenduses 14 on täpsustatud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>avalik kord<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> võib hõlmata süüdimõistmist raske kuriteo eest, mis näitab, et ainuüksi sellise süüdimõistva kohtuotsuse olemasolust võib piisata, et teha kindlaks avaliku korra ohustamine direktiivi tähenduses, ilma et oleks vaja tuvastada tegelikku, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi asjaomases liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Kolmandaks, mis puudutab artikli 6 tekkelugu, siis nähtub muudetud ettepanekutest võtta vastu nõukogu direktiiv perekonna taasühinemise õiguse kohta (KOM(2000) 624 lõplik ja KOM(2002) 225 lõplik), mis olid direktiivi 2003/86 aluseks, et esialgu oli kavas nõuda, et avaliku korra kaalutlused põhineksid eranditult asjaomase pereliikme isiklikul käitumisel. Liidu seadusandja siiski loobus lõpuks sellisest liikmesriikidele direktiivi artikli 6 kohaldamisel antud tegutsemisruumi piiramisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Neljandaks, mis puudutab direktiiviga 2003/86 taotletavat eesmärki, siis nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et direktiivi eesmärk on soodustada perekonna taasühinemist ja tagada kaitse kolmandate riikide kodanikele, eelkõige alaealistele (vt selle kohta <DATE ISO="20180412">12. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A ja S</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑550/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:248">EU:C:2018:248</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20190313">13. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>E.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑635/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:192">EU:C:2019:192</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Selle eesmärgi saavutamiseks paneb direktiivi artikli 4 lõige 1 liikmesriikidele täpsed positiivsed kohustused, millele vastavad selgelt määratletud subjektiivsed õigused. Nii paneb see liikmesriikidele kohustuse, jätmata neile kaalutlusõigust, lubada perekonna taasühinemist taotleva isiku teatavatel pereliikmetel perekonnaga taasühineda, eeldusel et on täidetud tingimused, mis on ette nähtud direktiivi IV peatükis, kuhu kuulub direktiivi artikkel 6 (vt selle kohta <DATE ISO="20150709">9. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K ja A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑153/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:453">EU:C:2015:453</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20190313">13. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>E.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑635/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:192">EU:C:2019:192</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Seega, kuna perekonna taasühinemise lubamine on üldreegel, tuleb direktiivi 2003/86 artikli 6 lõikeid 1 ja 2 tõlgendada kitsalt ning direktiiviga liikmesriikidele antud tegutsemisruumi ei või liikmesriigid kasutada nii, et see kahjustaks direktiivi eesmärki ja direktiivi soovitavat toimet (vt analoogia alusel <DATE ISO="20150709">9. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K ja A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑153/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:453">EU:C:2015:453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuotsuse punktides 56–59 nimetatud asjaolusid arvestades ilmneb siiski liidu seadusandja tehtud valikutest, et liikmesriikide tegutsemisruumi piiramine ei tähenda seda, et pädevad asutused ei saaks kohaldada direktiivi 2003/86 artikli 6 lõikeid 1 ja 2 ning tugineda seejuures üksnes asjaolule, et isik on mõistetud süüdi kuriteo toimepanemises, ilma et tuleks tuvastada, et isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi asjaomases liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluva proportsionaalsuse põhimõttega ei tohi aga nende sätete kohaldamise riigisisene praktika minna kaugemale sellest, mis on avaliku korra tagamiseks vajalik (vt analoogia alusel <DATE ISO="20150709">9. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K ja A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑153/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:453">EU:C:2015:453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et pädevad asutused ei või ainuüksi seetõttu, et kolmanda riigi kodaniku suhtes on tehtud süüdimõistev kohtuotsus, asuda automaatselt seisukohale, et ta ohustab avalikku korda direktiivi 2003/86 artikli 6 lõigete 1 ja 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Seega võivad need asutused tuvastada, et kolmanda riigi kodanik ohustab avalikku korda, tuginedes üksnes asjaolule, et see kodanik on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises, ainult sellisel juhul, kui kuriteo raskus või laad on selline, et on vaja välistada kolmanda riigi kodaniku viibimine asjaomase liikmesriigi territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Seda järeldust kinnitab muu hulgas nii viide direktiivi 2003/86 põhjenduses 14 esinevale mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>süüdimõistmine raske kuriteo eest<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> kui ka konkreetselt elamisloa tühistamise või elamisloa pikendamisest keeldumise puhuks direktiivi artikli 6 lõike 2 teises lõigus sätestatud nõue võtta arvesse toimepandud õiguserikkumise raskust või laadi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Enne direktiivi artikli 6 alusel negatiivse otsuse tegemist peavad pädevad asutused veel hindama asjaomase isiku isiklikku olukorda vastavalt direktiivi artiklile 17, võttes nõuetekohaselt arvesse isiku peresuhete laadi ja tugevust, tema liikmesriigis elamise kestust ja perekondlike, kultuuri- ja sotsiaalsete sidemete olemasolu oma päritolumaaga (vt selle kohta <DATE ISO="20190313">13. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>E.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑635/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:192">EU:C:2019:192</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olev riigisisene praktika vastab nendele nõuetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele ja teisele küsimusele kohtuasjas C‑381/18 ning teisele ja kolmandale küsimusele kohtuasjas C‑382/18 vastata, et direktiivi 2003/86 artikli 6 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisene praktika, mille kohaselt võivad pädevad asutused avaliku korra kaalutlustel esiteks jätta direktiivil põhineva riiki sisenemise ja riigis elamise taotluse rahuldamata, kui isiku suhtes on tehtud süüdimõistev kohtuotsus tema varasema viibimise ajal asjaomase liikmesriigi territooriumil, ning teiseks tühistada direktiivil põhineva elamisloa või keelduda selle pikendamisest, kui taotlejale mõistetud karistus on riigis elamise kestust arvestades piisavalt range, tingimusel et seda praktikat kohaldatakse ainult juhul, kui süüdimõistva kohtuotsuseni viinud kuritegu on piisavalt raske, et anda alust tuvastamiseks, et on vaja välistada selle taotleja viibimine riigis, ning tingimusel et pädevad asutused viivad läbi sama direktiivi artiklis 17 ette nähtud individuaalse hindamise, mille kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Kohus on ELTL artikli 267 alusel pädev tõlgendama nõukogu <DATE ISO="20030922">22. septembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta artiklit 6 olukorras, kus kohus peab otsustama kolmanda riigi kodaniku, kes on sellise liidu kodaniku pereliige, kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda, riiki sisenemise ja seal elamise taotluse üle, kui riigisisene õigus on muutnud nimetatud sätte sellisele olukorrale vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 2003/86 artikli 6 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisene praktika, mille kohaselt võivad pädevad asutused avaliku korra kaalutlustel esiteks jätta direktiivil põhineva riiki sisenemise ja riigis elamise taotluse rahuldamata, kui isiku<?PAGE NO="11"?> suhtes on tehtud süüdimõistev kohtuotsus tema varasema viibimise ajal asjaomase liikmesriigi territooriumil, ning teiseks tühistada direktiivil põhineva elamisloa või keelduda selle pikendamisest, kui taotlejale mõistetud karistus on riigis elamise kestust arvestades piisavalt range, tingimusel et seda praktikat kohaldatakse ainult juhul, kui süüdimõistva kohtuotsuseni viinud kuritegu on piisavalt raske, et anda alust tuvastamiseks, et on vaja välistada selle taotleja viibimine riigis, ning tingimusel et pädevad asutused viivad läbi sama direktiivi artiklis 17 ette nähtud individuaalse hindamise, mille kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>