<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T‑512/12</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62012TJ0512</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:953">EU:T:2015:953</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>35</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>35</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20151210">10.12.2015</DATE> – KOHTUASI T‑512/12</P><P>FRONT POLISARIO <HT TYPE="ITALIC">VS</HT>. NÕUKOGU</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (kaheksas koda)</P><P><DATE ISO="20151210">10. detsember 2015</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Välissuhted</KEYWORD><KEYWORD>Liidu ja Maroko vaheline kirjavahetuse vormis leping</KEYWORD><KEYWORD>Vastastikune liberaliseerimine põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete alal</KEYWORD><KEYWORD>Lepingu kohaldamine Lääne-Sahara suhtes</KEYWORD><KEYWORD>Polisario Rinne</KEYWORD><KEYWORD>Tühistamishagi</KEYWORD><KEYWORD>Õigusvõime</KEYWORD><KEYWORD>Otsene ja isiklik puutumus</KEYWORD><KEYWORD>Vastuvõetavus</KEYWORD><KEYWORD>Vastavus rahvusvahelisele õigusele</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendamiskohustus</KEYWORD><KEYWORD>Kaitseõigused</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑512/12,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Rahvarinne saguia-el-hamra ja rio de oro vabastamiseks (Polisario Rinne)</HT>, esindajad: advokaadid C.‑E. Hafiz ja G. Devers, ning hiljem G. Devers,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu Nõukogu</HT>, esindajad: S. Kyriakopoulou, M. Á. de Elera-San Miguel Hurtado, A. Westerhof Löfflerová ja N. Rouam,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><P>keda toetas</P><INTERVENERS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: F. Castillo de la Torre, E. Paasivirta ja D. Stefanov, hiljem F. Castillo de la Torre ja E. Paasivirta,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astuja,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><P>mille ese on nõue tühistada nõukogu <DATE ISO="20120308">8. märtsi 2012. aasta</DATE> otsus 2012/497/EL Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid, millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokollid nr 1, 2 ja 3 ning nende lisad ja millega muudetakse kõnealust assotsiatsioonilepingut) sõlmimise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="241" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="2012">ELT L 241, lk 2</REF.DOC.OJ>),</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (kaheksas koda),</P><P>koosseisus: koja president D. Gratsias (ettekandja), kohtunikud M. Kancheva ja C. Wetter,</P><P>kohtusekretär: ametnik S. Bukšek Tomac,</P></PREAMBLE.INIT><?PAGE NO="2"?><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20150616">16. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Lääne-Sahara rahvusvaheline staatus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Lääne-Sahara on territoorium Aafrika loodeosas, mis külgneb põhjast Marokoga, kirdest Alžeeriaga, idast ja lõunast Mauritaaniaga ning läänest Atlandi ookeaniga. Berliini (Saksamaa) 1884. aasta konverentsi tulemusena koloniseeris selle Hispaania Kuningriik ja alates Teisest maailmasõjast oli see Hispaania provints. Maroko Kuningriik väitis pärast 1956. aastal iseseisvuse saavutamist, et tema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>vabastas<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> Lääne-Sahara, leides, et see territoorium kuulub temale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee võttis <DATE ISO="19601214">14. detsembril 1960</DATE> vastu resolutsiooni 1514 (XV) koloniaalmaadele ja -rahvastele iseseisvuse andmise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>ÜRO kandis Lääne-Sahara pärast seda, kui Hispaania Kuningriik oli edastanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 73 punkti e alusel teavet, 1963. aastal mitteautonoomsete territooriumide loetellu. Lääne-Sahara on seal praeguseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>ÜRO Peaassamblee võttis <DATE ISO="19661220">20. detsembril 1966</DATE> vastu resolutsiooni 2229 (XXI) Ifni ja Hispaania Sahara küsimuse kohta, kinnitades taas, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Hispaania Sahara rahva[l] on õigus enesemääramisele<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>. Ta palus Hispaania Kuningriigil kui haldusvõimul <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>määrata niipea kui võimalik kooskõlas Hispaania Sahara põliselanikkonna püüdlustega ning Maroko ja Mauritaania valitsuste ja kõikide asjaomaste pooltega konsulteerides kindlaks selle referendumi kord, mis leiab aset [ÜRO] egiidi all, et territooriumi põliselanikud saaksid vabalt kasutada oma õigust enesemääramisele<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Hageja, kelleks on Rahvarinne saguia-el-hamra ja rio de oro Vabastamiseks (Polisario Rinne), loodi <DATE ISO="19730510">10. mail 1973</DATE>. Selle 2011. aasta detsembris toimunud 13. kongressil koostatud põhikirja artikli 1 kohaselt on see <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>rahvuslik vabastusliikumine, mis on välja kasvanud Lääne-Sahara rahva pikaajalisest vastupanust välisriikide erinevas vormis okupatsioonile<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik teatas 20. augustil 1974 ÜRO‑le, et ta kavatseb korraldada ÜRO egiidi all Lääne-Saharas referendumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>ÜRO Peaassamblee otsustas oma <DATE ISO="19741213">13. detsembril 1974</DATE> vastu võetud resolutsioonis 3292 (XXIX) Hispaania Sahara küsimuse kohta paluda Rahvusvaheliselt Kohtult nõuandvat arvamust küsimuses, kas Lääne-Sahara (Rio de Oro ja Sakiet el Hamra) oli hetkel, mil Hispaania Kuningriik selle koloniseeris, asustamata maa (<HT TYPE="ITALIC">terra nullius</HT>). Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, paluti Rahvusvahelisel Kohtul võtta seisukoht ka küsimuses, missugused on Lääne-Sahara õiguslikud suhted Maroko Kuningriigi ja Mauritaaniaga. Samuti palus ÜRO Peaassamblee Hispaania Kuningriigil – keda ta nimetab haldusvõimuks – lükata referendum, mille ÜRO Peaassamblee kavatses Lääne-Saharas korraldada, edasi seniks, kuni ta ei ole võtnud seisukohta küsimuses, missugust poliitikat peaks järgima, et kiirendada territooriumi dekoloniseerimise protsessi. Ta palus ka erikomiteel, kellele anti ülesanne uurida olukorda, mis puudutab tema eespool punktis 2 nimetatud resolutsiooni kohaldamist, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>jälgida olukorda sellel territooriumil, sealhulgas sinna külastusmissiooni saatmisega<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Rahvusvaheline Kohus esitas <DATE ISO="19751016">16. oktoobril 1975</DATE> nõuandva arvamuse, mida oli temalt palutud (Lääne-Sahara, nõuandev arvamus, <HT TYPE="ITALIC">CIJ Recueil</HT> 1975, lk 12). Selle arvamuse järgi ei olnud Lääne-Sahara (Rio de Oro ja Sakiet el Hamra) hetkel, mil Hispaania Kuningriik selle koloniseeris, asutamata maa (<HT TYPE="ITALIC">terra nullius</HT>). Rahvusvaheline Kohus märkis oma arvamuses ka, et Lääne-Saharal on Maroko Kuningriigi ja Mauritaaniaga õigussuhted, kuid et temale teadaolevad asjaolud ja info ei kinnita, et ühelt poolt Lääne-Sahara ja teiselt poolt Maroko Kuningriigi või Mauritaania vahel eksisteeriks mingi ülemvõimusuhe. Ta kinnitas seega oma arvamuse punktis 162, et ta ei tuvastanud niisuguste õigussuhete olemasolu, mis võiksid muuta ÜRO Peaassamblee <DATE ISO="19601214">14. detsembri 1960. aasta</DATE> resolutsiooni 1514 (XV) koloniaalmaadele ja -rahvastele iseseisvuse andmise kohta (vt punkt 2 eespool) kohaldamist, mis puudutab Lääne-Sahara dekoloniseerimist, ning eelkõige enesemääramise põhimõtte kohaldamist tänu territooriumi elanike tahte vabale ja moonutamata väljendamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Lääne-Sahara olukord halvenes 1975. aasta sügisel. Leides, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>kõik<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> on tunnustanud, et Lääne-Sahara kuulub Marokole ja et marokolastel jääb veel vaid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>oma territoorium hõivata<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>, kutsus Maroko kuningas kõnes, mille ta pidas samal päeval, kui avalikustati Rahvusvahelise Kohtu eespool nimetatud arvamus, üles korraldama <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>rahumeelset sissemarssi<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> Lääne-Saharasse <FT TYPE="NUMBER">350000</FT> inimese osavõtul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>ÜRO Julgeolekunõukogu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Julgeolekunõukogu<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) pani asjaomastele pooltele ja huvitatud isikutele südamele, et nad ilmutaksid vaoshoitust ja mõõdukust, ning väljendas muret tõsise olukorra pärast selles piirkonnas oma kolmes resolutsioonis Lääne-Sahara kohta, nimelt <DATE ISO="19751022">22. oktoobri 1975. aasta</DATE> resolutsioonis 377 (1975), <DATE ISO="19751102">2. novembri 1975. aasta</DATE> resolutsioonis 379 (1975) ja <DATE ISO="19751106">6. novembri 1975. aasta</DATE> resolutsioonis 380 (1975). Viimases resolutsioonis avaldas ta kahetsust selle sissemarsi elluviimise üle, mille Maroko kuningas oli välja kuulutanud, ning palus Maroko Kuningriigil kõik selles sissemarsis osalejad Lääne-Sahara territooriumilt viivitamatult ära tuua.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik, Maroko Kuningriik ja Mauritaania Islamivabariik allkirjastasid <DATE ISO="19751114">14. novembril 1975</DATE> Madridis (Hispaania) põhimõttelise deklaratsiooni Lääne-Sahara kohta (Madridi lepingud). Selles deklaratsioonis kordas Hispaania Kuningriik, et ta on otsustanud Lääne-Sahara dekoloniseerida. Lisaks lepiti kokku, et Hispaania Kuningriigi volitused ja kohustused Lääne-Sahara haldusvõimuna lähevad üle ajutisele kolmepoolsele haldusasutusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik teatas <DATE ISO="19760226">26. veebruaril 1976</DATE> ÜRO peasekretärile, et alates sellest kuupäevast teeb ta lõpu oma kohalolekule Lääne-Sahara territooriumil ning et ta loeb ennast nüüd vabastatuks igasugusest rahvusvahelisest kohustusest seda hallata. Vahepeal puhkes Maroko Kuningriigi, Mauritaania Islamivabariigi ja Polisario Rinde vahel Lääne-Saharas relvastatud konflikt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Maroko Kuningriik ja Mauritaania Islamivabariik allkirjastasid <DATE ISO="19760414">14. aprillil 1976</DATE> lepingu omavahelise piiri tõmbamise kohta, mille järgi jaotasid nad Lääne-Sahara territooriumi omavahel ära. Mauritaania Islamivabariik lahkus 1979. aasta augustis enda ja Polisario Rinde vahel sõlmitud rahulepingu kohaselt siiski Lääne-Sahara territooriumilt. Selle taandumise tulemusena laiendas Maroko oma okupatsiooni Mauritaaniast vabaks jäänud territooriumile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>ÜRO Peaassamblee kinnitas oma <DATE ISO="19791121">21. novembri 1979. aasta</DATE> resolutsioonis 34/37 Lääne-Sahara küsimuse kohta uuesti <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Lääne-Sahara rahva võõrandamatut õigust enesemääramisele ja iseseisvusele<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> ning väljendas heameelt rahulepingu üle, mille Mauritaania Islamivabariik ja Polisario Rinne olid sõlminud (punkt 13 eespool). Ta avaldas ka sügavat kahetsust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>olukorra halvenemise üle seetõttu, et Lääne-Sahara on endiselt Maroko poolt okupeeritud, ning selle okupatsiooni laiendamise üle hiljuti Mauritaaniast vabaksjäänud territooriumile<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>. Ta palus Maroko Kuningriigil anda samuti oma panus rahu tagamisse ning soovitas sel eesmärgil, et Polisario Rinne, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>mis esindab Lääne-Sahara rahvast, osaleks täiel määral Lääne-Sahara küsimusele õiglase, kestva ja lõpliku poliitilise lahenduse otsimises<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Relvastatud konflikt Polisario Rinde ja Maroko Kuningriigi vahel jätkus. 30. augustil 1988 nõustusid mõlemad pooled siiski põhimõtteliselt lahendusettepanekutega, mille oli esitanud eelkõige ÜRO peasekretär. See kava põhines konfliktipoolte relvarahul ja nägi ette üleminekuperioodi, mis pidi<?PAGE NO="4"?> võimaldama korraldada ÜRO kontrolli all enesemääramisreferendumi. Julgeolekunõukogu moodustas oma <DATE ISO="19910429">29. aprilli 1991. aasta</DATE> resolutsiooniga 690 (1991) Lääne-Sahara olukorra kohta oma kontrolli all ÜRO missiooni referendumi korraldamiseks Lääne-Saharas (MINURSO). Pärast MINURSO laialipaigutamist järgiti üldiselt Maroko Kuningriigi ja Polisario Rinde vahelist relvarahu, kuid referendumit veel ei korraldatud, kuigi vastavad pingutused ja läbirääkimised nende kahe asjast huvitatud poole vahel jätkuvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Praegu kontrollib suurt osa Lääne-Sahara territooriumist Maroko Kuningriik, samas kui Polisario Rinne kontrollib väiksemat osa territooriumi idaosas – osa, mis on väga hõredalt asustatud. Territoorium, mida kontrollib Polisario Rinne, on territooriumist, mida kontrollib Maroko Kuningriik, eraldatud viimase ehitatud liivavalliga, mida valvab Maroko sõjavägi. Suur hulk Lääne-Saharast pärit põgenikke elab laagrites, mida haldab Polisario Rinne ja mis asetsevad Alžeeria territooriumil Lääne-Sahara lähedal.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vaidlustatud otsus ja vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Euroopa – Vahemere piirkonna assotsiatsioonileping ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="070" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 70, lk 2</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/33, lk 175; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Marokoga sõlmitud assotsiatsioonileping<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>) sõlmiti Brüsselis <DATE ISO="19960226">26. veebruaril 1996</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Selle artikli 1 kohaselt luuakse sellega assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (nimetatud Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingus koos <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>ühendus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel. Marokoga sõlmitud assotsiatsioonileping on jaotatud kaheksaks jaotiseks, mis käsitlevad kaupade vaba liikumist, asutamisõigust, teenuseid, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>makseid, kapitali, konkurentsi ja muid majandust käsitlevaid sätteid<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>, majanduskoostööd, sotsiaal‑ ja kultuurikoostööd, rahanduskoostööd ning lõpuks sisaldavad institutsioonilisi, üld- ja lõppsätteid. Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingus on ka seitse lisa, millest kuues esimeses on loetletud tooted, mida on silmas peetud artiklite 10, 11 ja 12 (mis kõik paiknevad kaupade vaba liikumist käsitlevas jaotises) teatavates sätetes, samas kui seitsmes lisa käsitleb intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit. Ka on Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingule lisatud viis protokolli, mis käsitlevad vastavalt korda, mida kohaldatakse Marokost pärit põllumajandustoodete impordi suhtes ühendusse; korda, mida kohaldatakse Marokost pärit kalandustoodete suhtes ühendusse; korda, mida kohaldatakse ühendusest pärit põllumajandustoodete impordi suhtes Marokosse; mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>päritolustaatusega tooted<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> määratlust ja halduskoostöö meetodeid ning lõpuks vastastikust abi tolli valdkonnas haldusasutuste vahel. Protokollidel 1, 4 ja 5 on ka endal lisad ning mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>päritolustaatusega tooted<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> määratlust käsitlevad protokolli 4 lisad on väga mahukad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Marokoga sõlmitud assotsiatsioonileping, selle protokollid ja lisad ning lõppaktile lisatud deklaratsioonid ja kirjavahetused kiideti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Söe‑ ja Teraseühenduse nimel heaks nõukogu ja komisjoni <DATE ISO="20000124">24. jaanuari 2000. aasta</DATE> otsusega 2000/204/EÜ, ESTÜ Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="070" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2000">EÜT L 70, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/33, lk 175).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20120308">8. märtsi 2012. aasta</DATE> otsuse 2012/497/EL Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid, millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokollid nr 1, 2 ja 3 ning nende lisad ja millega muudetakse kõnealust assotsiatsioonilepingut) sõlmimise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="241" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="2012">ELT L 241, lk 2</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>) kohaselt kiitis Euroopa Liidu<?PAGE NO="5"?> Nõukogu Euroopa Liidu nimel heaks kirjavahetuse vormis lepingu liidu ja Maroko Kuningriigi vahel vastastikuste liberaliseerimismeetmete kohta, millega asendati protokollid 1, 2 ja 3 ning nende lisad ning muudeti Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsusega heaks kiidetud lepingu tekstiga, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas, tunnistati kehtetuks Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingu artikkel 10, mis asub selle kaupade vaba liikumist käsitlevas II jaotises, ning muudeti sama jaotise artikleid 7, 15, 17 ja 18 ning samuti selles jaotises paikneva II peatüki pealkirja. Lisaks asendati vaidlustatud otsusega heaks kiidetud lepinguga Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingu protokollide 1–3 tekst.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Hageja esitas hagiavaldusega, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20121119">19. novembril 2012</DATE>, käesoleva hagi. Vastuseks puuduste kõrvaldamise nõudele esitas hageja eelkõige 2. ja <DATE ISO="20130131">31. jaanuaril 2013</DATE> tõendid selle kohta, et tema advokaadile antud volikirja oli koostanud isik, kellel on õigus Polisario Rinde nimel tegutseda, ning esitas samuti viimati nimetatu põhikirja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Pärast seda, kui nõukogu oli esitanud <DATE ISO="20130416">16. aprillil 2013</DATE> kostja vastuse, palus Üldkohus hagejal menetlust korraldava meetme raames vastata mõnele küsimusele. Üldkohus palus sealjuures viimasel näidata koos tõendavate dokumentidega ära, kas ta on asutatud juriidilise isikuna mõne rahvusvaheliselt tunnustatud riigi õiguse alusel. Lisaks palus Üldkohus tal esitada oma seisukohad argumentide kohta, mille nõukogu esitas oma kostja vastuses ja mille kohaselt tuleb hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Hageja vastas Üldkohtu küsimustele dokumendiga, mis esitati Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20130926">26. septembril 2013</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Üldkohtu kaheksanda koja presidendi <DATE ISO="20131106">6. novembri 2013. aasta</DATE> määrusega lubati Euroopa Komisjonil astuda menetlusse nõukogu nõuete toetuseks. Komisjon esitas oma menetlusse astuja seisukohad <DATE ISO="20131217">17. detsembril 2013</DATE>. Nõukogu ja hageja esitasid oma seisukohad nende seisukohtade kohta vastavalt 24. jaanuaril ja <DATE ISO="20140220">20. veebruaril 2014</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus (kaheksas koda) avada menetluse suulise osa. Ta palus menetlust korraldavate meetmetega nõukogul ja komisjonil vastata ühele küsimusele. Pooled vastasid määratud tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Hageja palus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20150602">2. juunil 2015</DATE> saabunud dokumendiga luba esitada kohtutoimikusse kolm dokumenti, mida varem ei olnud esitatud ja mida ta pidas vaidluse lahendamise seisukohast asjakohaseks. Üldkohtu kaheksanda koja president otsustas <DATE ISO="20150612">12. juuni 2015. aasta</DATE> otsusega lisada selle taotluse ja sellele lisatud dokumendid kohtuasja toimikusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Kostja ja menetlusse astuja esitasid oma seisukohad kõnesolevate dokumentide kohta kohtuistungil. Nõukogu väitis sealjuures, et need on esitatud liiga hilja ning et igal juhul ei lisa need vaidlusse ühtegi uut asjaolu. Komisjon omalt poolt väljendas kahtlust, kas need on vaidluse lahendamisel asjakohased.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Hageja palub tühistada vaidlustatud otsus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>ja selle tulemusena kõik rakendusaktid<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Kohtuistungil märkis hageja esindaja siiski, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>kõik rakendusaktid<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> on hooletusviga ning et hageja nõudeid tuleb mõista nii, et ta palub tühistada üksnes vaidlustatud otsuse. See avaldus kanti kohtuistungi protokolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Lisaks palus hageja oma seisukohtades komisjoni menetlusse astuja seisukohtade kohta eelkõige, et kohtukulud mõistetaks välja nõukogult ja komisjonilt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Nõukogu palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;</P></ITEM><ITEM><P>kui Üldkohus peaks otsustama, et hagi on vastuvõetav, jätta see põhjendamatuse tõttu rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Komisjon toetab nõukogu nõudeid jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või kui seda ei tehta, põhjendamatuse tõttu rahuldamata ning palub lisaks mõista kohtukulud välja hagejalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Polisario Rinde kohtumenetlusõigus- ja teovõime</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>ELTL artikli 263 neljanda lõigu kohaselt võib iga füüsiline või juriidiline isik esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ega sisalda rakendusmeetmeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Üldkohtu <DATE ISO="19910502">2. mai 1991. aasta</DATE> kodukorra artikli 44 lõige 5, mida kohaldati hagiavalduse esitamise ajal, nägi ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Kui hageja on eraõiguslik juriidiline isik, lisab ta hagiavaldusele:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>oma põhikirja või äsjase väljavõtte äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist või juriidilise isiku olemasolu tõendava muu dokumendi;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tõendid selle kohta, et hageja advokaadile on nõuetekohaselt andnud volitused selleks õigustatud isik.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Lisaks on <DATE ISO="19910502">2. mai 1991. aasta</DATE> kodukorra artikli 44 lõikes 6 ette nähtud, et kui hagiavaldus ei vasta sama artikli lõigetes 3–5 loetletud tingimustele, määrab kohtusekretär hagejale mõistliku tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks või viidatud lõigetes nimetatud dokumentide esitamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Hageja märgib hagiavalduses, et ta on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>ta on rahvusvahelise õiguse subjekt, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, mida on rahvusvahelises õiguses rahvuslike vabastusliikumiste puhul tunnustatud<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Ta väidab lisaks – viidates hagiavaldusele lisatud tekstidele –, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>ÜRO, Euroopa Liidu ja Maroko [Kuningriigi] organid on ta tunnistatud Lääne-Sahara rahva esindajaks […] läbirääkimistel<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>. Ta lisas, et nii ÜRO Julgeolekunõukogu kui ka Peaassamblee on tunnustanud rahulepingu, mille hageja sõlmis 1979. aasta augustis Mauritaaniaga, kehtivust (vt punkt 13 eespool). Lõpuks mainib ta asjaolu, et Euroopa Parlament palus tal kahes resolutsioonis – nagu ka Maroko Kuningriigil – teha Punase Risti Rahvusvahelise Komitee ja ÜRO-ga täielikult koostööd.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Hageja ei olnud lisanud oma hagiavaldusele niisuguseid dokumente, nagu on nähtud ette <DATE ISO="19910502">2. mai 1991. aasta</DATE> kodukorra artikli 44 lõikes 5. Kui kohtukantselei määras tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, esitas ta oma põhikirja väljavõtteid, oma advokaadile antud volikirja, mille oli välja andnud põhikirjaga selleks volitatud isik, st tema peasekretär, ning viimase ametisse valimist tõendava dokumendi. Ta ei esitanud aga lisadokumente, mis oleksid tõendanud, et tal on õigusvõime.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Selles olukorras võttiski Üldkohus eespool punktis 23 nimetatud menetlust korraldava meetme.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Hageja teatas vastuseks Üldkohtu küsimustele järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Polisario Rinnet ei ole asutatud juriidilise isikuna ühegi rahvusvaheliselt tunnustatud või tunnustamata riigi õiguse kohaselt. Polisario Rinne ei saa – nagu ka ükski välisriik või Euroopa Liit ise – rajada oma õiguslikku olemasolu mõne riigi siseriiklikule õigusele.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Ta kinnitas lisaks, et ta on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>rahvusvahelise avaliku õiguse subjekt<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, ja lisas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>Polisario Rinne ei pea kuidagi tõendama, et ta on asutatud rahvusvaheliselt tunnustatud riigi siseriikliku õiguse kohaselt. Olles Lääne-Sahara rahva suveräänsuse väljendus, ei saa ta seada oma eksistentsi sõltuvusse selle endise koloniaalvõimu, Hispaania Kuningriigi õiguskorrast, mis rikub kõiki oma rahvusvahelisi kohustusi juba 40 aastat, ja veelgi vähem tema okupeerinud võimust, st Marokost, mis surub oma õiguskorda peale, kasutades ebaseaduslikult relvade abi […].<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Nõukogu väidab, et hageja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>ei ole tõendanud, et tal on õigus‑ ja teovõime, mis võimaldaks tal hagi esitada<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>. Tema sõnul näib hageja samastavat oma õiguse esindada Lääne-Sahara rahvast õigusvõime olemasoluga rahvusvahelise õiguse mõistes, mis on omane suveräänsetele riikidele. Nõukogu vaidlustab selle, et need kaks mõistet on teineteisega samastatavad ning et hageja võiks samastada riigiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Nõukogu lisab, et isegi eeldusel, et hagejat on tunnustatud rahvusliku vabastusliikumisena ja et tal on sellena õigusvõime, ei tähenda see automaatselt õigust esitada hagi liidu kohtutele. Nõukogu sõnul annab asjaolu, et ÜRO on tunnustanud hagejat Lääne-Sahara rahva esindajana, talle kõige enam õiguse osaleda ÜRO peetavates Lääne-Sahara staatust käsitlevates läbirääkimistes ja olla nendel läbirääkimistel koos Maroko Kuningriigiga tema suhtluspartner. Sellisena tunnustamine ei anna talle aga <HT TYPE="ITALIC">locus standi</HT>’t kohtutes väljaspool ÜRO konteksti, kelle ülesanne ei ole lahendada tema rahvusvahelist konflikti Maroko Kuningriigiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Komisjon kinnitab, et ta ei vaidlusta seda, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>Polisario Rinne on Lääne-Sahara rahva esindaja, kellena ÜRO Peaassamblee on teda tunnustanud<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Ta lisab siiski:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>Polisario Rinde õigusvõimes võib kahelda. Lääne-Sahara rahva esindajana võib tal olla äärmisel juhul funktsionaalne ja üleminekuõigusvõime.<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Võttes kõigepealt arvesse poolte argumente, tuleb täpsustada, et käesoleval juhul ei ole vaja teha kindlaks ei seda, kas Polisario Rinde võib kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>rahvuslikuks vabastusliikumiseks<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, ega isegi seda, kas sellest kvalifikatsioonist piisab – eeldusel, et see on õige –, et tagada talle õigusvõime. Üldkohus peab lahendama küsimuse, kas Polisario Rinne võib esitada talle hagi, et paluda tal ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel vaidlustatud otsus tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Seejärel tuleb märkida, et ELTL artikli 263 neljanda lõigu sõnastusest ilmneb, et selle lõigu alusel võivad tühistamishagi esitada ainult füüsilised ja juriidilised isikud. Näiteks jättis Euroopa Liidu Kohus oma <DATE ISO="19841127">27. novembri 1984. aasta</DATE> otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bensider jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>50/84</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:365">EU:C:1984:365</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) vastuvõetamatuse tõttu hagi läbi vaatamata seetõttu, et selle oli esitanud äriühing, mis ei olnud hagi esitamise hetkeks veel õigusvõimet omandanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Oma <DATE ISO="19821028">28. oktoobri 1982. aasta</DATE> otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Groupement des Agences de voyages <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>135/81</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:371">EU:C:1982:371</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) märkis Euroopa Kohus, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>juriidiline isik<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> niisugusena, nagu see esineb ELTL artikli 263 neljandas lõigus, ei lange tingimata kokku mõistetega, mis on omased liikmesriikide erinevatele õiguskordadele. Näiteks kohtuasjas, milles tehti see kohtuotsus, tunnistas Euroopa Kohus vastuvõetavaks hagi, mille oli esitanud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>juhuslik ühendus, millesse olid koondunud 10 ühinenud reisibürood, et osaleda hankemenetluses<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, komisjoni otsuse peale jätta see ühendus kõrvale. Euroopa Kohus märkis selles küsimuses, et komisjon nõustus ise, et<?PAGE NO="8"?> kõnesoleva ühenduse pakkumus on vastuvõetav, ning jättis ta kõrvale pärast kõikide pakkujate võrdlevat hindamist. Seega ei saanud komisjon Euroopa Kohtu sõnul vaidlustada niisuguse üksuse õigust esitada hagi, kellel ta oli lubanud hankemenetluses osaleda ja kellele ta oli saatnud äraütleva otsuse pärast kõikide pakkujate võrdlevat hindamist (kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Groupement des Agences de voyages <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, eespool viidatud, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:371">EU:C:1982:371</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Ka oma <DATE ISO="19741008">8. oktoobri 1974. aasta</DATE> otsustes kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Union syndicale – Service public européen jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>175/73</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:95">EU:C:1974:95</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Syndicat général du personnel des organismes européens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>18/74</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:96">EU:C:1974:96</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0005">5</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) nimetas Euroopa Kohus teatava hulga asjaolusid, st esiteks asjaolu, et liidu ametnikel on ühinemisõigus ning nad võivad eelkõige kuuluda ametiühingutesse ja kutseorganisatsioonidesse, teiseks asjaolu, et hagejad nendes kahes kohtuasjas olid ametiühingud, kuhu kuulus suur hulk liidu institutsioonide ametnikke ja muid teenistujaid, kolmandaks asjaolu, et nende põhikirjad ja sisemine struktuur olid niisugused, et tagasid neile vajaliku sõltumatuse õigussuhetes vastutavate üksustena tegutsemisel, ning neljandaks asjaolu, et komisjon oli tunnustanud neid oma suhtluspartnerina läbirääkimistes, millest Euroopa Kohus järeldas, et ei saa eitada, et neil on õigus pöörduda liidu kohtute poole, esitades neile tühistamishagi ELTL artikli 263 neljandas lõigus nimetatud tingimusi järgides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb ka meenutada, et oma <DATE ISO="20070118">18. jaanuari 2007. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PKK ja KNK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></NAME.CASE>. nõukogu (<NO.CASE>C‑229/05 P</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:32">EU:C:2007:32</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0109">109</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0112">112</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) tunnistas Euroopa Kohus vastuvõetavaks tühistamishagi, mille oli esitanud üksus, kelle suhtes oli võetud piiravaid meetmeid terrorismivastase võitluse raames, tõstatamata üldse küsimustki, kas sellel üksusel on õigusvõime. Meenutades kohtupraktikat, mille kohaselt on liit õigusel rajanev liit, märkis Euroopa Kohus, et kui liidu seadusandja leidis, et kõnesolev üksus tegutseb edasi piisaval määral, et tema suhtes saaks võtta kõnesolevaid piiravaid meetmeid, on ühetaolisusest ja õiglusest lähtuvalt vaja nentida, et see üksus on tegutsenud edasi piisavalt selleks, et seda meedet vaidlustada. Igasuguse muu järelduse tulemuseks oleks olukord, kus organisatsioon võib olla kantud asjassepuutuvasse loetellu, ilma et ta saaks loetellu kandmise peale hagi esitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Kui eespool viidatud kohtupraktika näitab, et liidu kohtud võivad aktsepteerida, et nende poole pöördumiseks on kohtumenetlusõigus- ja teovõime üksusel, millel ei ole samasugust õigus‑ ja teovõimet nagu õigus‑ ja teovõime, mille annab liikmesriigi või kolmanda riigi õigus, või isegi üksus, millel ei ole sellest õigusest lähtudes juriidilise isiku staatust, tuleb siiski märkida, et oma <DATE ISO="19631114">14. novembri 1963. aasta</DATE> kohtumääruses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lassalle <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>15/63</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1963:47">EU:C:1963:47</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 97 ja 100) märkis Euroopa Kohus, et asjaolud, mis on liidu kohtutes kohtumenetlusõiguse- ja teovõime aluseks, on eelkõige sõltumatus ja vastutus – isegi kui need on piiratud –, ning ta jättis rahuldamata menetlusse astumise taotluse, mille oli esitanud parlamendi personalikomitee, mis Euroopa Kohtu sõnul ei vastanud nendele kriteeriumidele. See kaalutlus peegeldub ka eespool punktis 49 viidatud kohtupraktikas, sest see selgitab Euroopa Kohtu tuvastatut, et kõnesolevates kohtuasjades hagid esitanud ametiühingute põhikirjad ja nende sisemine struktuur tagavad neile vajaliku sõltumatuse, et tegutseda õigussuhetes vastutavate üksustena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Selle kohtupraktika põhjal tuleb järeldada, et teatavatel erijuhtudel võib üksust, millel ei ole õigusvõimet liikmesriigi või kolmanda riigi õigusest lähtudes, pidada siiski <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>juriidiliseks isikuks<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses ning tal võib lubada esitada tühistamishagi selle õigusnormi alusel (vt selle kohta kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Groupement des Agences de voyages <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:371">EU:C:1982:371</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PKK ja KNK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:32">EU:C:2007:32</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0109">109</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0112">112</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Nii on see eelkõige siis, kui liit ja selle institutsioonid käsitavad asjaomast üksust nende aktides ja tegevuses nagu eraldi subjekti, kellel võivad olla talle omased õigused, või kellele võib panna kohustusi või kelle suhtes võib kohaldada piiranguid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>See eeldab siiski, et asjaomasel üksusel on põhikiri ja sisemine struktuur, mis tagavad talle vajaliku sõltumatuse, et tegutseda õigussuhetes vastutava üksusena (vt selle kohta kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lassalle <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1963:47">EU:C:1963:47</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 100; kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Union syndicale – Service public européen jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:95">EU:C:1974:95</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Syndicat général du personnel des organismes européens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:96">EU:C:1974:96</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0005">5</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et Polisario Rinde puhul on eespool punktis 53 nimetatud tingimused täidetud. Tal on oma põhikiri, mille ärakirja ta on esitanud, ja kindel sisemine struktuur, mis hõlmab eelkõige peasekretäri, kes andis oma nõustajale volituse esitada käesolev hagi. Kõigi eelduste kohaselt võimaldab see struktuur tal tegutseda õigussuhetes vastutava üksusena ning seda enam, et ta osales – nagu näitavad erinevad tekstid, millele ta viitab – läbirääkimistes ÜRO egiidi all ja isegi allkirjastas rahulepingu rahvusvaheliselt tunnustatud riigi, st Mauritaania Islamivabariigiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Mis puudutab eespool punktis 52 esitatud kaalutlusi, siis mõistagi ei ole Polisario Rinde kohta antud samasuguseid liidu või selle institutsioonide akte, millega oli tegemist kohtuasjades, milles tehti kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Groupement des Agences de voyages <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR> eespool (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:371">EU:C:1982:371</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PKK ja KNK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR> eespool (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:32">EU:C:2007:32</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Need kaks parlamendi resolutsiooni, millele ta tugineb (vt punkt 37 eespool), on teist laadi ning need ei tekita – vähemalt mitte talle – siduvaid õiguslikke tagajärgi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Sellegipoolest on Lääne-Sahara – nagu ilmneb eespool punktides 1–16 kokkuvõtlikult esitatud teabest – territoorium, mille rahvusvaheline staatus on praegu määratlemata. Sellele pretendeerivad nii Maroko Kuningriik kui ka hageja ning ÜRO näeb juba kaua aega vaeva, et see konflikt laheneks rahumeelselt. Nagu ilmneb nõukogu ja komisjoni menetlusdokumentidest, hoiduvad nii liit kui ka selle liikmesriigid igasugusest sekkumisest ja seisukohavõtust selles konfliktis ning kui konflikt lahendatakse, aktsepteerivad igasugust lahendust, mis vastavalt rahvusvahelisele õigusele ÜRO egiidi all tehakse. Komisjon lisab selle kohta, et ta toetab ÜRO peasekretäri jõupingutusi leida õiglane, kestev ja vastastikku aktsepteeritav poliitiline lahendus, mis teeks võimalikuks Lääne-Sahara rahva enesemääramise. Ta jätkab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>[s]eniks jääb Lääne-Sahara mitteautonoomseks territooriumiks, mida <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> haldab Maroko Kuningriik<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Esiteks tuleb seega tõdeda, et hageja on üks osapooltest konfliktis, mis puudutab selle mitteautonoomse territooriumi saatust, ning et selle konflikti poolena on teda sellega seotud tekstides nimeliselt mainitud, sealhulgas eespool punktis 37 viidatud parlamendi resolutsioonides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Teiseks tuleb ka tõdeda, et praegu on Polisario Rindel võimatu olla Lääne-Sahara õiguse alusel ametlikult juriidiline isik, sest seda õigust veel ei eksisteeri. Kuigi on õige, et Maroko Kuningriik haldab – nagu märgib komisjon – <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> peaaegu kogu Lääne-Sahara territooriumi, on tegemist faktilise olukorraga, mille vastu Polisario Rinne on ning mis ongi tekitanud tema ja Maroko Kuningriigi vahel oleva konflikti, mida ÜRO püüab lahendada. Polisario Rindel on kahtlemata võimalik moodustada endast juriidiline isik kolmanda riigi õiguse järgi, kuid temalt ei saa samas nõuda, et ta seda teeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Kolmandaks ja viimaseks tuleb meenutada, et nõukogu ja komisjon tunnistavad isegi, et Lääne-Sahara rahvusvahelist staatust ja õiguslikku olukorda iseloomustavad eespool punktis 58 nimetatud eripärad, ning arvavad, et selle territooriumi lõplik staatus ja seega selle suhtes kohaldatav õigus tuleb kindlaks määrata rahuprotsessi raames ÜRO egiidi all. ÜRO aga just ongi see, kes leiab, et Polisario Rinne on selle protsessi peamine osatäitja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Võttes arvesse neid väga erilisi asjaolusid, tuleb teha järeldus, et Polisario Rinnet on vaja pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>juriidiliseks isikuks<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses ning et ta võib esitada liidu kohtule tühistamishagi, isegi kui ta ei ole juriidiline isik mõne liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse kohaselt. Nagu eespool märgitud, saab ta see olla ainult vastavalt Lääne-Sahara õigusele, kuid Lääne-Sahara ei ole praegu siiski riik, mida liit ja selle liikmesriigid tunnustaksid, ning tal ei ole oma õigust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kas vaidlustatud otsus puudutab Polisario Rinnet otseselt ja isiklikult?</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Hageja väidab, et vaidlustatud otsus puudutab teda isiklikult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>tema õiguslike omaduste tõttu, mis teda teistest eristavad, sest ta on ÜRO ja liidu poolt tunnustatud Lääne-Sahara rahva õiguspärane esindaja<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>. Ta lisab, et ta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>on ainus, kellel on õigus esindada rahvast, kes elab<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> Lääne-Sahara territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Ta lisab, et vaidlustatud otsus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>avaldab otsest mõju Lääne-Sahara rahva õiguslikule olukorrale, sest see ei jäta liikmesriikidele mingit kaalutlusõigust, kas kohaldada<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> selles osundatud lepingut või mitte. Hageja sõnul ei ole liikmesriikidel selle lepingu elluviimiseks vaja võtta rakendusmeetmeid ning iga liikmesriik, Maroko Kuningriik ja iga ettevõtja võib tugineda vaidlustatud otsuse vahetule õigusmõjule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidlustab selle, et vaidlustatud otsus puudutab hagejat otseselt ja isiklikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Mis puudutab küsimust, kas vaidlustatud otsus puudutab hagejat otseselt, siis väidab nõukogu, et on raske mõista, kuidas saaks vaidlustatud otsus, mis käsitleb rahvusvahelise lepingu sõlmimist liidu ja Maroko Kuningriigi vahel, avaldada otsest mõju hageja õiguslikule olukorrale. Tema arvates ei saa see otsus juba oma laadilt luua õiguslikke tagajärgi kolmandate isikute suhtes, sest sellega on ainult liidu nimel heaks kiidetud rahvusvaheline leping. See loob õiguslikke tagajärgi üksnes liidule ja tema institutsioonidele, mitte kolmandatele isikutele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Küsimuses, kas vaidlustatud otsus puudutab hagejat isiklikult, väidab nõukogu, et vaidlustatud otsuse eesmärk on sõlmida leping Maroko Kuningriigi ja liidu vahel ning et see puudutab isiklikult ainult neid kahte isikut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Ta lisab, et konflikt hageja ja Maroko Kuningriigi vahel ei ole seotud vaidlustatud otsusega ning selle otsuse kohaselt sõlmitud leping ei mõjuta seda konflikti kuidagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Tuleb meenutada, et ELTL artikli 263 neljandas lõigus on ette nähtud kaks juhtumit, mil füüsilisele või juriidilisele isikule on antud õigus esitada hagi akti peale, mille adressaat ta ei ole. Esiteks võib hagi esitada tingimusel, et see akt puudutab isikut otseselt ja isiklikult. Teiseks võib nimetatud isik esitada hagi üldkohaldatava akti peale, mis ei sisalda rakendusmeetmeid, kui see akt puudutab teda otseselt [edaspidi kasutatakse ELTL artikli 263 kontekstis teiste keeleversioonide põhjal läbivalt sõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>sisaldama<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> asemel sõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>vajama<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>] (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131219">19.12.2013</DATE>, <NAME.CASE>Telefónica <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑274/12 P</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:852">EU:C:2013:852</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140227">27.2.2014</DATE>, <NAME.CASE>Stichting Woonlinie jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑133/12 P</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:105">EU:C:2014:105</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Kohtupraktika kohaselt tuleb mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>üldkohaldatav akt<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses mõista nii, et see hõlmab üldakte, kuid ei hõlma seadusandlikke akte (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131003">3.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑583/11 P</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:625">EU:C:2013:625</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Erinevus seadusandliku akti ja üldkohaldatava akti vahel sõltub EL toimimise lepingu kohaselt sellest, kas akti vastuvõtmisel kohaldati seadusandlikku menetlust või mitte (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110906">6.9.2011</DATE>, <NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑18/10</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:419">EU:T:2011:419</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb meenutada, et ELTL artikli 289 lõikes 3 on täpsustatud, et seadusandliku menetluse teel vastuvõetud õigusaktid on seadusandlikud aktid. Eristatakse seadusandlikku tavamenetlust, mis – nagu on meenutatud ELTL artikli 289 lõike 1 teises lauses – on määratletud ELTL artiklis 294, ning seadusandlikke erimenetlusi. Selle kohta on ELTL artikli 289 lõikes 2 sätestatud, et aluslepingutes sätestatud erijuhtudel moodustab muu hulgas otsuse vastuvõtmine nõukogu poolt Euroopa Parlamendi osavõtul seadusandliku erimenetluse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tehti vaidlustatud otsus – nagu ilmneb selle preambulist – ELTL artikli 218 lõike 6 punktis a kindlaks määratud menetluse kohaselt, mis näeb ette, et nõukogu võtab läbirääkija, st käsitletaval juhul komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. See menetlus vastab ELTL artikli 289 lõikes 2 kindlaks määratud kriteeriumidele ja kujutab endast seega seadusandlikku erimenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et vaidlustatud otsus on seadusandlik akt ega kujuta endast seega üldkohaldatavat akti. Käesoleval juhul on seega tegemist esimesega eespool punktis 67 kirjeldatud kahest juhtumist. Niisiis – ja arvestades, et vaidlustatud otsus ei ole adresseeritud hagejale – on selleks, et käesolev hagi oleks vastuvõetav, tarvis tõendada, et see otsus puudutab teda otseselt ja isiklikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Selle küsimuse analüüsimisel tuleb teha kindlaks, kas lepingut, mille sõlmimine vaidlustatud otsusega heaks kiideti, kohaldatakse või ei kohaldata Lääne-Sahara territooriumi suhtes, st kas vaidlustatud akt võib puudutada hagejat otseselt ja isiklikult, sest ta on kõnesoleva territooriumi saatuse otsustamise protsessi kaasatud osapool (vt punkt 57 eespool) ja ta väidab, et ta on Lääne-Sahara rahva õiguspärane esindaja (vt punkt 61 eespool).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Selles küsimuses kinnitavad nõukogu ja komisjon, et Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingu artikli 94 järgi kohaldatakse lepingut Maroko Kuningriigi territooriumi suhtes. Et selles lepingus ei ole määratletud Maroko Kuningriigi territooriumi, ei otsusta Marokoga sõlmitud assotsiatsioonileping juba ette ära Lääne-Sahara õiguslikku staatust ega too kaasa mingisugust nende õiguste formaalset tunnustamist, mida Maroko Kuningriik endale seoses selle territooriumiga nõuab. Vaidlustatud otsuse ega sellega heaks kiidetud lepingu mitte üheski sättes ei ole nähtud ette, et viimase kohaldamisala laieneb ka Lääne-Saharale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Komisjon meenutab selles küsimuses ÜRO Peaassamblee <DATE ISO="19701024">24. oktoobri 1970. aasta</DATE> resolutsiooniga 2625 (XXV) heaks kiidetud deklaratsiooni rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohta, mis puudutavad sõbralikke suhteid ja koostööd riikide vahel vastavalt ÜRO põhikirjale – deklaratsiooni, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>[o]n koloonia territooriumil või muul mitteautonoomsel territooriumil vastavalt [ÜRO] põhikirjale seda haldava riigi territooriumi staatusest eraldi ja erinev staatus<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> ning <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>see põhikirjale vastav eraldi ja erinev staatus eksisteerib nii kaua, kui mitteautonoomse koloonia või territooriumi rahvas ei kasuta oma õigust enesemääramisele vastavalt [ÜRO] põhikirjale ning konkreetsemalt selle eesmärkidele ja põhimõtetele<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>. Sellest tuleneb komisjoni sõnul, et mitteautonoomne territoorium ei ole osa teda haldavast riigist, vaid tal on rahvusvahelisest õigusest lähtudes eraldi staatus. Rahvusvahelisi lepinguid, mille on sõlminud mitteautonoomset territooriumi haldav riik, ei kohaldata selle territooriumi suhtes, v.a nende sõnaselge laiendamise korral. Komisjon väidab seega, et kuna käsitletaval juhul ei ole Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingut niimoodi laiendatud, kohaldatakse seda ainult toodete suhtes, mis on pärit Maroko Kuningriigist – riigist, mille hulka ei kuulu rahvusvahelise õiguse kohaselt Lääne-Sahara.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Polisario Rinne väidab vastu, et Maroko Kuningriik ei halda Lääne-Saharat ÜRO põhikirja artikli 73 kohaselt, vaid on selle sõjaliselt okupeerinud. ÜRO silmis on riik, mis Lääne-Saharat haldab, endiselt Hispaania Kuningriik. Maroko Kuningriik on okupatsioonivõim rahvusvahelise humanitaarõiguse tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Polisario Rinne lisab, et Maroko Kuningriik kohaldab Lääne-Sahara suhtes liiduga sõlmitud lepinguid, sh Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingut. See on väga hästi teada nii nõukogule kui ka komisjonile. Polisario Rinne esitab selle väite kinnituseks mitu asjaolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Esiteks viitab ta ühisele vastusele, mille andis liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjoni asepresident Catherine Ashton komisjoni nimel kirjalikult vastatavatele küsimustele, mille olid esitanud parlamendiliikmed ja mis kandsid viitenumbreid E-001004/11, P-001023/11 ja E-002315/11 (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="286E" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, C 286 E, lk 1</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Teiseks väidab ta, nagu näitavad mitu dokumenti, mis on kättesaadavad komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi veebisaidil, et selle peadirektoraadi haldusalasse kuuluv toidu- ja veterinaaramet on pärast Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingu sõlmimist teinud mitu visiiti Lääne-Saharasse, et veenduda, kas Maroko ametiasutused järgivad liidu kehtestatud sanitaarnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Kolmandaks väidab ta, et Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingu raames heaks kiidetud Maroko eksportijate nimekirja, mis on avaldatud komisjoni veebisaidil, kuulub kokku 140 ettevõtjat, mis asuvad Lääne-Saharas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Kui nõukogul paluti menetlust korraldava meetme raames esitada oma seisukohad Polisario Rinde eespool esitatud väidete kohta, märkis ta, et ta toetab täielikult ÜRO jõupingutusi leida stabiilne ja kestev lahendus Lääne-Sahara küsimusele ning et ükski liidu institutsioon ei ole kunagi ei <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> ega <HT TYPE="ITALIC">de iure</HT> tunnustanud mitte mingit Maroko ülemvõimu Lääne-Sahara territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Nõukogu sõnul ei saa liidu institutsioonid siiski ignoreerida tegelikkust, st asjaolu, et Maroko Kuningriik on riik, mis Lääne-Saharat <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> haldab. Lääne-Sahara territooriumi puhul tähendab see niisiis, et liit peab pöörduma Maroko ametiasutuste – ainsate asutuste poole, mis võivad lepingu sätteid sellel territooriumil ellu viia, järgides Lääne-Sahara rahva huve ja õigusi. See asjaolu ei too ei <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> ega <HT TYPE="ITALIC">de iure</HT> kaasa mingit Maroko Kuningriigi ülemvõimu tunnustamist Lääne-Sahara territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Komisjon märkis omalt poolt samas kontekstis eelkõige, et ühine vastus kirjalikult vastatavatele küsimustele, mille on esitanud parlamendiliikmed ja mis kannavad viitenumbreid E-1004/11, P-1023/11 ja E-2315/11, näitas, et Lääne-Sahara ekspordi suhtes kohaldatakse <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> (mitte <HT TYPE="ITALIC">de iure</HT>) kaubanduslikke soodustusi, ning meenutas Maroko Kuningriigi kui mitteautonoomset territooriumi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>faktiliselt [haldava] riigi<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> kohustusi. Komisjoni sõnul ei ole siin võimalik näha mingit Lääne-Sahara Maroko Kuningriigi poolt annekteerimise ega Maroko ülemvõimu sellel territooriumil tunnustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Eespool punktis 79 nimetatud dokumentide kohta märkis komisjon, et tegemist on tema toidu- ja veterinaarameti puhtalt tehnilist laadi suhetega. Ta lisas, et niisugused sanitaarinspekteerimised on vajalikud iga toote puhul, mis on mõeldud importimiseks liitu, ükskõik kas selle suhtes kohaldatakse assotsiatsioonilepingut või mitte. Kui neid ei ole tehtud, ei saa ühtegi toodet kõnesolevalt territooriumilt liitu importida; see ei ole aga kohalike elanike huvidega kooskõlas. Asjaolu, et nendes suhetes on Maroko ametiasutus kvalifitseeritud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>pädevaks ametiasutuseks<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>, peegeldab ainult Maroko Kuningriigi kui Lääne-Saharat faktiliselt haldava riigi staatust ega tähenda sugugi, et oleks tunnustatud tema ülemvõimu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Komisjoni arvates ei saa – kui just ei soovita välistada igasugust eksporti Lääne-Saharast – Polisario Rinne ka tõsiselt väita, et Lääne-Sahara rahvatervise valdkonnas peaks toidu- ja veterinaarameti ainus suhtluspartner olema tema. Polisario Rindel ei ole mingit tegelikku võimu asjaomasel territooriumil ja ta ei suuda tagada, et eksport vastab rahvatervise alal kehtivatele nõuetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Lõpuks kinnitas komisjon sisuliselt, et eespool punktis 80 mainitud heakskiidetud eksportijate nimekirjas on Lääne-Saharas asuvaid ettevõtjaid. Ta märkis siiski, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>lihtsuse huvides<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> on selles nimekirjas piirkondadele viidatud nii, nagu Maroko Kuningriik on need kindlaks määranud, ilma et see annaks märku mingist annekteerimise tunnustamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Lisaks märkisid nii nõukogu kui ka komisjon kohtuistungil vastuseks Üldkohtu küsimusele, et vaidlustatud otsuses osundatud lepingut kohaldatakse <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> Lääne-Sahara territooriumi suhtes. See avaldus kanti kohtuistungi protokolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et eespool punktis 73 tõstatatud küsimus eeldab kokkuvõttes vaidlustatud otsusega heaks kiidetud lepingu tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb kõigepealt meenutada, et nõukogu poolt vastavalt ELTL artiklitele 217 ja 218 kolmanda riigiga sõlmitud leping kujutab endast liidu jaoks liidu institutsiooni õigusakti ELTL artikli 267 esimese lõigu punkti b tähenduses, et alates hetkest, kui sarnane leping jõustub, moodustavad selle sätted liidu õiguskorra lahutamatu osa ja et selle õiguskorra raames on Euroopa Kohus pädev seda lepingut tõlgendama (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100225">25.2.2010</DATE>, <NAME.CASE>Brita,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑386/08</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:91">EU:C:2010:91</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuses osundatud lepingut, mis on sõlmitud kahe rahvusvahelise avaliku õiguse subjekti vahel, reguleerib lisaks rahvusvaheline õigus ja tõlgendamise seisukohalt täpsemalt rahvusvaheline lepinguõigus (vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brita</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:91">EU:C:2010:91</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Rahvusvaheline lepinguõigus on sisuliselt kodifitseeritud <DATE ISO="19690523">23. mai 1969. aasta</DATE> rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis (<HT TYPE="ITALIC">Recueil des traités des Nations unies</HT>, kd 1155, lk 331) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>Viini konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Viini konventsioonis sätestatud õigusnorme kohaldatakse niisuguse lepingu suhtes, nagu vaidlustatud otsuses osundatud leping, mille on sõlminud riik ja rahvusvaheline organisatsioon, sest need õigusnormid on üldise rahvusvahelise tavaõiguse väljendus (vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brita</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:91">EU:C:2010:91</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Järelikult tuleb vaidlustatud otsuses osundatud lepingut tõlgendada nendest õigusnormidest lähtudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Ka on Euroopa Kohus juba otsustanud, et kuigi Viini konventsioon ei ole liidule ega kõigile liikmesriikidele siduv, peegeldavad mitu selle konventsiooni sätet rahvusvahelise tavaõiguse reegleid, mis iseenesest on liidu institutsioonidele siduvad ja moodustavad osa liidu õiguskorrast (vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brita</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:91">EU:C:2010:91</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Viini konventsiooni artikli 31 kohaselt tõlgendatakse lepingut heas usus, andes lepingus kasutatud mõistetele konteksti arvestades tavatähenduse ning lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist. Seejuures tuleb rööbiti kontekstiga arvesse võtta ka rahvusvahelise õiguse asjaomaseid norme, mida kohaldatakse osalisriikide suhetes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brita</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR> eespool (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:91">EU:C:2010:91</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), leidis Euroopa Kohus kõigepealt, et liidu ja Iisraeli riigi vahel sõlmitud assotsiatsioonilepingut, mida kohaldatakse selle enda kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>Iisraeli riigi territooriumi suhtes<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>, tuleb tõlgendada nii, et seda ei kohaldata toodete suhtes, mis on pärit Jordani Läänekaldalt – territooriumilt, mis asub väljaspool Iisraeli riigi territooriumi niisugusena, nagu seda rahvusvaheliselt tunnustatakse, kuid kus on Iisraeli asundusi, mida kontrollib Iisraeli riik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Euroopa Kohus jõudis sellele järeldusele siiski nii, et võttis arvesse esiteks rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtet lepingute suhtelise toime kohta, mille kohaselt ei saa rahvusvahelised lepingud luua kohustusi ega õigusi kolmandatele riikidele (<HT TYPE="ITALIC">pacta tertiis nec nocent nec prosunt</HT>), mida on Euroopa Kohtu sõnul eriliselt väljendatud Viini konventsiooni artiklis 34, mille kohaselt leping ei too kolmandale riigile kohustusi ega õigusi ilma tema nõusolekuta (kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brita</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:91">EU:C:2010:91</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ning teiseks asjaolu, et liit on sõlminud assotsiatsioonilepingu ka Palestiina Vabastusorganisatsiooniga (PVO), mis tegutseb Jordani Läänekalda ja Gaza sektori Palestiina omavalitsuse nimel, kusjuures seda viimast lepingut kohaldatakse selle enda kohaselt eelkõige Jordani Läänekalda suhtes (kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brita</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:91">EU:C:2010:91</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuasja asjaolud on teistsugused, sest praegusel juhul ei ole liit sõlminud assotsiatsioonilepingut Lääne-Saharast pärit toodete kohta ei Polisario Rinde ega ühegi teise riigi ega üksusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Seega tuleb lepingut, mille sõlmimine vaidlustatud otsusega heaks kiideti, tõlgendada vastavalt Viini konventsiooni artiklile 31 (vt punkt 94 eespool).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Vastavalt sellele artiklile tuleb võtta arvesse eelkõige konteksti, millesse niisugune rahvusvaheline leping, nagu vaidlustatud otsusega heaks kiidetud leping asetub. Kõik eespool punktides 77–87 nimetatud asjaolud on osa sellest kontekstist ja näitavad, et liidu institutsioonid olid teadlikud sellest, et Maroko ametiasutused kohaldavad Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingu sätteid ka Lääne-Sahara selle osa suhtes, mida Maroko Kuningriik kontrollib, ega olnud selle kohaldamise vastu. Komisjon tegi Maroko ametiasutustega selle kohaldamise huvides hoopis teataval määral koostööd ja tunnustas selle tulemusi, lisades Lääne-Saharas asuvaid ettevõtjaid eespool punktis 74 nimetatud loetelus olevate ettevõtjate hulka.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Tuleb ka meenutada, et liidu ja Maroko Kuningriigi vastavate väidete vahel, mis puudutavad Lääne-Sahara rahvusvahelist staatust, esineb lahknevus. Kui nõukogu ja komisjon on liidu väite kokku võtnud piisavalt ja õigesti (vt punktid 74 ja 75 eespool), siis on selge, et Maroko Kuningriigil on olukorrast täiesti teistsugune nägemus. Tema sõnul on Lääne-Sahara tema territooriumi lahutamatu osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Näiteks Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingu artiklis 94 esinevat viidet Maroko Kuningriigi territooriumile võisid Maroko ametiasutused mõista nii, et see hõlmab Lääne-Sahara territooriumi või vähemalt suuremat osa sellest, mida kontrollib Maroko Kuningriik. Ehkki liidu institutsioonid olid – nagu märgitud – teadlikud, et Maroko Kuningriik väidab nii, ei ole Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingus ühtegi tõlgendavat sätet ega ühtegi muud sätet, millega jäetaks Lääne-Sahara territoorium selle kohaldamisalast välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Arvesse tuleb võtta ka seda, et vaidlustatud otsuses osundatud leping sõlmiti 12 aastat pärast Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingu heakskiitmist ja olukorras, kus seda lepingut oli viidud ellu kogu selle ajavahemiku jooksul. Kui liidu institutsioonid soovisid olla vaidlustatud otsusega muudetud assotsiatsioonilepingu Lääne-Sahara suhtes kohaldamise vastu, oleksid nad võinud järjekindlalt nõuda, et selle otsusega heakskiidetava lepingu teksti lisataks säte, mis selle kohaldamise välistab. Nende tegevusetus selles küsimuses näitab, et nad nõustusid – vähemalt kaudselt – sellega, et Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingut ja vaidlustatud otsusega heaks kiidetud lepingut tõlgendatakse nii, et neid lepinguid kohaldatakse ka Lääne-Sahara selle osa suhtes, mida kontrollib Maroko Kuningriik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>Selles olukorras tuleb järeldada, et lepingut, mille sõlmimine vaidlustatud otsusega heaks kiideti, – asetatuna selle konteksti, mis on eespool kindlaks määratud – kohaldatakse ka Lääne-Sahara territooriumi suhtes või täpsemalt selle territooriumi suurema osa suhtes, mida kontrollib Maroko Kuningriik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Seda, kas vaidlustatud otsus puudutab Polisario Rinnet otseselt ja isiklikult, tuleb hinnata, võttes arvesse esitatud järeldust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Mis puudutab küsimust, kas see puudutab hagejat otseselt, siis väljakujunenud kohtupraktikast ilmneb, et tingimus, mille järgi peab hagi esemeks olev otsus puudutama füüsilist või juriidilist isikut otseselt, eeldab kahe kumulatiivse kriteeriumi täitmist, nimelt esiteks seda, et vaidlustatud meede avaldaks otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale, ja teiseks seda, et see ei jätaks meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust – akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme (vt kohtuotsus, <DATE ISO="20090910">10.9.2009</DATE>, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ente per le Ville Vesuviane ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ente per le Ville Vesuviane <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></NAME.CASE>. <NAME.CASE>komisjon,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑445/07 P ja C‑455/07 P</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:529">EU:C:2009:529</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb märkida, et asjaolu, mida nõukogu mainib (vt eespool punkt 63), et vaidlustatud otsus puudutab rahvusvahelise lepingu sõlmimist liidu ja Maroko Kuningriigi vahel, ei välista, et see otsus võiks tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingu sätet pidada vahetu õigusmõjuga sätteks, kui sätte sõnastust ning lepingu eesmärki ja olemust arvestades sisaldab see selget ja täpset kohustust, mille täitmine või tagajärgede tekkimine ei eelda hilisema akti vastuvõtmist (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110308">8.3.2011</DATE>, <NAME.CASE>Lesoochranárske zoskupenie,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑240/09</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:125">EU:C:2011:125</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuse kohaselt kirjavahetuse vormis sõlmitud lepingus on sätteid, mis sisaldavad selgeid ja täpseid kohustusi, mille täitmine või tagajärgede tekkimine ei eelda hilisema akti vastuvõtmist. Näitena tuleb mainida, et Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingu, mis käsitleb Maroko Kuningriigist pärit põllumajandustoodete, töödeldud toodete, kala ja kalandustoodete liitu importimise suhtes kohaldatavaid kordi, protokollis 1 on artikkel 2, mis asendati vaidlustatud otsuses osundatud lepinguga, mille lõikes 1 on nähtud ette, et Maroko Kuningriigist pärit põllumajandussaaduste, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete liitu importimise suhtes kohaldatav tollimaks kaotatakse, ilma et see piiraks vastupidiste sätete kohaldamist, mis põllumajandustoodete osas on toodud sama artikli lõigetes 2 ja 3, ja töödeldud põllumajandustoodete osas sama protokolli artiklis 5. Tuleb ka märkida, et Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingu, mis käsitleb liidust pärit põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete Maroko Kuningriiki importimise suhtes kohaldatavaid kordi, protokollis 2 on artikkel 2, mis asendati vaidlustatud otsusega heaks kiidetud lepinguga, mis sisaldab liidust pärit põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete Maroko Kuningriiki importimise suhtes kohaldatavaid konkreetseid tariifisätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109</NO.P><TXT>Need sätted avaldavad mõju kogu selle territooriumi õiguslikule olukorrale, millel lepingut kohaldatakse (ja seega Lääne-Sahara territooriumil, mida kontrollib Maroko Kuningriik), selles mõttes, et need määravad ära tingimused, millistel võib põllumajandustooteid ja kalandustooteid sellelt territooriumilt liitu või liidust kõnesolevale territooriumile importida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110</NO.P><TXT>See mõju puudutab otseselt aga mitte üksnes Maroko Kuningriiki, vaid ka Polisario Rinnet, sest nagu ilmneb eespool punktides 1–16 nimetatud asjaoludest, ei ole selle territooriumi lõplikku rahvusvahelist staatust veel kindlaks määratud ja see tuleb ÜRO egiidi all toimuvas läbirääkimismenetluses Maroko Kuningriigi ja just Polisario Rinde vahel veel kindlaks määrata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111</NO.P><TXT>Samal põhjusel peab Polisario Rinnet käsitama nii, et vaidlustatud otsus puudutab teda isiklikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul täidetud nende isikliku puutumuse kriteerium vaid juhul, kui vaidlustatud akt mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19630715">15.7.1963</DATE>, <NAME.CASE>Plaumann <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>25/62</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1963:17">EU:C:1963:17</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:625">EU:C:2013:625</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113</NO.P><TXT>Eespool punktis 110 nimetatud asjaolud kujutavad endast aga tõesti faktilist olukorda, mis eristab Polisario Rinnet kõikidest teistest isikutest ja teda seega individualiseerib. Polisario Rinne on nimelt ainus teine suhtluspartner, kes osaleb ÜRO egiidi all toimuvates läbirääkimistes tema ja Maroko Kuningriigi vahel, mille eesmärk on määrata kindlaks Lääne-Sahara lõplik rahvusvaheline staatus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114</NO.P><TXT>Seega tuleb järeldada, et kuna vaidlustatud otsus puudutab Polisario Rinnet otseselt ja isiklikult, ei ole sellest vaatevinklist mingit kahtlust, et hagi on vastuvõetav – vastupidi sellele, mida väidavad nõukogu ja komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="16"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Sisulised küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115</NO.P><TXT>Polisario Rinne põhjendab hagi 11 väitega, mis on järgmised:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>esimese väite kohaselt on vaidlustatud otsus ebapiisavalt põhjendatud;</P></ITEM><ITEM><P>teise väite kohaselt ei järgitud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>konsulteerimise põhimõtet<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>;</P></ITEM><ITEM><P>kolmanda väite kohaselt on rikutud põhiõigusi;</P></ITEM><ITEM><P>neljanda väite kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>on rikutud liidu poliitika kooskõla põhimõtet sellega, et ei järgitud […] suveräänsuse põhimõtet<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>;</P></ITEM><ITEM><P>viienda väite kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>on rikutud väärtusi, millel […] liit põhineb, ja selle välistegevuse põhimõtteid<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>;</P></ITEM><ITEM><P>kuuenda väite kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>ei järgitud jätkusuutliku arengu eesmärki<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>;</P></ITEM><ITEM><P>seitsmenda väite kohaselt on vaidlustatud otsus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>vastuolus<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega arengukoostöö valdkonnas<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>;</P></ITEM><ITEM><P>kaheksanda väite kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet;</P></ITEM><ITEM><P>üheksanda väite kohaselt on vaidlustatud otsus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>vastuolus<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>mitme liidu sõlmitud lepinguga<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>;</P></ITEM><ITEM><P>kümnenda väite kohaselt on vaidlustatud otsus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>vastuolus<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>rahvusvahelise üldise õigusega<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>;</P></ITEM><ITEM><P>lõpuks üheteistkümnes väide rajaneb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>rahvusvahelise vastutuse õigusel liidu õiguses<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb tõdeda, et argumentidest, millega Polisario Rinne kõiki oma väiteid põhjendab, ilmneb, et ta taotleb oma hagiga vaidlustatud otsuse tühistamist osas, milles kiideti heaks selles otsuses osundatud lepingu kohaldamine Lääne-Sahara suhtes. Eespool esitatud kaalutlustest selle kohta, kas vaidlustatud otsus puudutab Polisario Rinnet otseselt ja isiklikult, ilmneb, et just seepärast, et seda lepingut kohaldatakse ka Lääne-Sahara suhtes, puudutab vaidlustatud otsus Polisario Rinnet otseselt ja isiklikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117</NO.P><TXT>Tuleb ka tõdeda, et Polisario Rinne tugineb mitmele väitele, millest kaks esimest puudutavad vaidlustatud otsuse formaalset õiguspärasust, samas kui teised puudutavad selle materiaalset õiguspärasust. Sisuliselt tugineb hageja vaidlustatud otsuse õigusvastasusele põhjendusel, et sellega on rikutud nii liidu kui ka rahvusvahelist õigust. Hagi kõik väited tõstatavad tegelikult küsimuse, kas eksisteerib absoluutne keeld sõlmida liidu nimel rahvusvaheline leping, mida võib kohaldada territooriumi suhtes, mida faktiliselt kontrollib kolmas riik, ilma et liit ja selle liikmesriigid või üldisemalt kõik teised riigid oleksid tunnustanud selle riigi ülemvõimu sellel territooriumil (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>vaidlusalune territoorium<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>), ning olenevalt vastusest küsimuse, kas liidu institutsioonidel on sellega seoses kaalutlusõigus, missugused on selle kaalutlusõiguse piirid ja kasutamise tingimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118</NO.P><TXT>Pärast seda täpsustust tuleb kõigepealt analüüsida kahte esimest väidet, mis – nagu hageja isegi märgib – puudutavad vaidlustatud otsuse formaalset õiguspärasust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119</NO.P><TXT>Polisario Rinne väidab, et vaidlustatud otsus on ebapiisavalt põhjendatud. Selle põhjenduses 1 on ainult märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>järk-järgult liberaliseeritakse omavaheline […] kaubandus<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>, ja selle põhjenduses 2 on mainitud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>Euroopa naabruspoliitika tegevuskava, milles sisaldub erisäte […] edasise ulatuslikuma liberaliseerimise kohta<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> ja mille EL‑i–Maroko assotsiatsiooninõukogu 2005. aasta juulis vastu võttis. Euroopa – Vahemere piirkonna poliitika ei piirdu aga ainult kaubanduse liberaliseerimisega, vaid hõlmab liidu muidki põhiväärtusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120</NO.P><TXT>Hageja lisab, et nõukogu ei viinud enne lepingu sõlmimist läbi isegi mõju-uuringut. Ta arvab, et ehkki niisugune uuring on fakultatiivne, muutub see niisugustel asjaoludel nagu käesolevas asjas kohustuslikuks. Ilmneb seega, et nõukogu ei muretse üldse ei Lääne-Sahara ega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>rahvusvahelise õiguspärasuse<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> pärast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121</NO.P><TXT>Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab ELTL artiklis 296 nõutud põhjendus olema kohandatud asjaomase õigusakti laadiga. Sellest peab selgelt ja üheselt mõistetavalt ilmnema õigusakti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik selliselt, et huvitatud isikutel oleks võimalik võetud meetme põhjendusi mõista ja liidu kohtul oleks võimalik kontrolli teostada. Põhjendustes ei ole aga vaja näidata kõiki asjassepuutuvaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna õigusakti põhjenduste vastavust ELTL artikli 296 nõuetele tuleb hinnata mitte ainult nende sõnastuse, vaid ka konteksti ja kõikide kõnealust küsimust reguleerivate õigusnormide põhjal (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060907">7.9.2006</DATE>, <NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑310/04</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:521">EU:C:2006:521</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122</NO.P><TXT>Lisaks, kui tegemist on üldkohaldatava õigusaktiga nagu käesoleval juhul, võib põhjendustes piirduda esiteks viitega akti vastuvõtmist tinginud olukorrale tervikuna ja teiseks selle üldistele eesmärkidele (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20011122">22.11.2001</DATE>, <NAME.CASE>Madalmaad <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑301/97</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:621">EU:C:2001:621</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0189">189</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0121">121</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:521">EU:C:2006:521</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123</NO.P><TXT>Selle kohtupraktika põhjal tuleb järeldada, et vaidlustatud otsus on õiguslikult piisavalt põhjendatud. Esiteks on selles mainitud üldist olukorda, mis viis selle vastuvõtmiseni, st asjaolu, et on olemas Marokoga sõlmitud assotsiatsioonileping, mille artiklis 16 on nähtud ette, et järk-järgult liberaliseeritakse omavaheline põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete kaubandus (vaidlustatud otsuse põhjendus 1), ning mainitud ka, et ELi–Maroko assotsiatsiooninõukogu võttis 2005. aasta juulis vastu Euroopa naabruspoliitika tegevuskava, milles sisaldub erisäte põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete kaubanduse edasise ulatuslikuma liberaliseerimise kohta (vaidlustatud otsuse põhjendus 2). Teiseks on selles ära näidatud üldised eesmärgid, mida soovitakse sellega saavutada ning milleks on omavahelise põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete kaubanduse järk-järguline liberaliseerimine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124</NO.P><TXT>Polisario Rinde argumentide kohta, et nõukogu ei muretse üldse Lääne-Sahara pärast, ei viinud enne vaidlustatud otsuses osundatud lepingu sõlmimist läbi mõju-uuringut ning et kui ta oleks arutanud küsimust, kas vaidlustatud otsuses osundatud leping on kohaldatav Lääne-Sahara territooriumi suhtes, oleks ta selle sõlmimisest loobunud, tuleb tõdeda, et need ei ole seotud väidetava põhjendamiskohustuse rikkumisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125</NO.P><TXT>Tegelikult heidab Polisario Rinne nende argumentidega nõukogule ette seda, et viimane ei analüüsinud enne vaidlustatud otsuse tegemist käsitletaval juhtumil asjakohaseid asjaolusid. Nende argumentide arutamisel tuleb kõigepealt välja selgitada, kas ja kui jah, siis missugustel tingimustel võis nõukogu heaks kiita selle, et Maroko Kuningriigiga sõlmitakse leping, mida kohaldatakse ka Lääne-Sahara territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126</NO.P><TXT>Seega on neid argumente analüüsitud tagapool punktis 223 jj koos hageja muude argumentidega, mis käsitlevad liidu institutsioonide poolt oma kaalutlusõiguse kasutamist ja järgimist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127</NO.P><TXT>Ilma et see piiraks nende argumentide analüüsimist, tuleb esimene väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teine väide</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128</NO.P><TXT>Polisario Rinne väidab, et vaidlustatud otsus on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>tühine olulise menetlusnormi rikkumise tõttu<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, sest nõukogu ei konsulteerinud enne selles otsuses osundatud lepingu sõlmimist temaga, ehkki ta on ainus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>Lääne-Sahara rahva õiguspärane esindaja<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129</NO.P><TXT>Polisario Rinne arvab, et nõukogu kohustus temaga konsulteerida tuleneb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 41. Ta tugineb samas kontekstis ELTL artikli 220 lõikele 1, milles on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>Liit seab sisse kõik asjakohased koostöövormid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organite ja selle allasutuste, Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga.</ALINEA><ALINEA>Liit hoiab samuti kohaseid suhteid teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130</NO.P><TXT>Lõpuks tugineb ta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>rahvusvahelist päritolu konsulteerimiskohustusele<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>, mis nõukogul tema arvates tema suhtes oli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131</NO.P><TXT>Nõukogu ja komisjon vaidlustavad hageja argumendid, väites eelkõige, et võistlevuse põhimõtet ei kohaldata normatiivset laadi menetluste suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132</NO.P><TXT>Tuleb nimelt meenutada, et kuigi põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 1 on nähtud ette, et igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul, on põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis a sätestatud, et see õigus kätkeb igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Seega on selle sätte sõnastusega silmas peetud ainult üksikmeetmeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133</NO.P><TXT>Lisaks on Üldkohus mitmel korral otsustanud, et kohtupraktikat, mis käsitleb õigust olla ära kuulatud, ei saa laiendada seadusandlikule menetlusele, mille tulemusena võetakse normatiiv- või üldkohaldatavaid meetmeid, mis eeldavad majanduspoliitilist valikut ja mida kohaldatakse asjaomaste ettevõtjate suhtes üldiselt (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19961211">11.12.1996</DATE>, <NAME.CASE>Atlanta jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EÜ</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑521/93</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1996:184">EU:T:1996:184</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020911">11.9.2002</DATE>, <NAME.CASE>Alpharma <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑70/99</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:210">EU:T:2002:210</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0388">388</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20070711">11.7.2007</DATE>, <NAME.CASE>Sison <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑47/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:207">EU:T:2007:207</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0144">144</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134</NO.P><TXT>See, et asjaomane normatiiv- või üldkohaldatav meede puudutab asjaomast isikut otseselt ja isiklikult, ei saa seda järeldust muuta (vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alpharma <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0133">133</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:210">EU:T:2002:210</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0388">388</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135</NO.P><TXT>Üldkohaldatavate aktide puhul, milles on nähtud ette piiravad meetmed ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames füüsiliste isikute või üksuste suhtes, on Üldkohus leidnud, et kaitseõiguste tagamine oli põhimõtteliselt täielikult kohaldatav ning et asjaomasel isikul oli õigus sellele, et tal võimaldatakse väljendada tulemuslikult oma seisukohta asjaolude kohta, mida talle ette heidetakse (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20061212">12.12.2006</DATE>, <NAME.CASE>Organisation des Modjahedines du peuple d’Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑228/02</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:384">EU:T:2006:384</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0108">108</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sison <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0133">133</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:207">EU:T:2007:207</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0139">139</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0155">155</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136</NO.P><TXT>Seda kaalutlust põhjendab siiski asjaolu, et niisuguste aktidega kehtestatakse piiravaid majandus- ja rahandusmeetmeid nendes konkreetselt nimetatud isikutele ja üksustele (kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Organisation des Modjahedines du peuple d’Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0135">135</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:384">EU:T:2006:384</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sison <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0133">133</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:207">EU:T:2007:207</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0146">146</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). See kohtupraktika ei ole seega käesolevale juhtumile ülekantav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et kuna vaidlustatud otsus tehti seadusandliku erimenetluse kohaselt, et kiita heaks üldise ulatusega ja üldkohaldatava lepingu sõlmimine, ei olnud nõukogu kohustatud konsulteerima enne selle vastuvõtmist Polisario Rindega – vastupidi viimase väitele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138</NO.P><TXT>Kohustust, mille kohaselt oleks enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist olnud tarvis konsulteerida Polisario Rindega, ei tulene ka rahvusvahelisest õigusest. Selles küsimuses tuleb märkida, et hageja ei ole esitanud ühtegi täpsustust selle <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>rahvusvahelist päritolu konsulteerimiskohustuse<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> päritolu ja ulatuse kohta, millele ta tugineb ja millele ta oma menetlusdokumentides ebamääraselt viitab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139</NO.P><TXT>Seega tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Muud väited</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140</NO.P><TXT>Polisario Rinde kolmas kuni üheteistkümnes väide käsitlevad kõik vaidlustatud otsuse materiaalset õiguspärasust. Nagu juba eespool punktis 117 märgitud, väidab Polisario Rinne sisuliselt, et kuna nõukogu kiitis heaks selle, et Maroko Kuningriigiga sõlmitakse leping, mida kohaldatakse Lääne-Sahara selle osa suhtes, mida viimane kontrollib, ja seda hoolimata sellest, et Maroko pretensioonid nimetatud territooriumile ei olnud pälvinud rahvusvahelist tunnustust, oli nõukogu vastu võetud vaidlustatud otsus õigusvastane. See õigusvastasus tuleneb nii asjaolust, et rikuti liidu õigust kolmanda kuni kaheksanda väite raames esitatud põhjustel kui ka rahvusvahelist õigust üheksanda kuni üheteistkümnenda väite raames esitatud põhjustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141</NO.P><TXT>Seega tuleb analüüsida, kas ja kui jah, siis missugustel tingimustel võib liit sõlmida kolmanda riigiga niisuguse lepingu, nagu vaidlustatud otsusega heaks kiidetud leping, mida kohaldatakse ka vaidlusaluse territooriumi suhtes.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Kas eksisteerib absoluutne keeld sõlmida leping, mida võib kohaldada vaidlusaluse territooriumi suhtes?</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb selgitada välja, kas Polisario Rinde väited ja argumendid võimaldavad järeldada, et nõukogul on igal juhul keelatud kiita heaks niisuguse lepingu sõlmimine kolmanda riigiga, mida võib kohaldada vaidlusaluse territooriumi suhtes.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Kolmas väide</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143</NO.P><TXT>Oma kolmanda väite raames viitab hageja õigusnormidele ja kohtupraktikale, mis käsitlevad liidupoolset põhiõiguste järgimist, ning seda selleks, et tõendada, et otsustades <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>avaldada lepingu, millega eiratakse Lääne-Sahara rahva õigust enesemääramisele ning mis toob otsekohe kaasa selle, et õhutatakse Maroko kui okupatsioonivõimu annekteerimispoliitikat, on nõukogu rikkunud vabaduse, julgeoleku ja õigluse põhimõtteid, pöörates selja põhiõiguste ja riikide õigussüsteemide järgimisele<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144</NO.P><TXT>Polisario Rinde sõnul <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>on rikutud vabadust, sest selle otsusega eiratakse rahva vabadust, ja mis veel halvem, lausa võideldakse selle vastu, sest see leping soodustab majanduslikku ülemvõimu ja sellega püütakse muuta elanikkonna struktuure, et muuta enesemääramisreferendumi korraldamine veel keerukamaks<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>. Polisario Rinne kinnitab ka, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>on rikutud puutumatust ja õiguskindlust<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>, väites, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>annekteerimisrežiim<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> on rikkunud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>Lääne-Sahara rahva<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>individuaalseid õigusi<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> ning et<?PAGE NO="20"?> päritolutõendid, mille Maroko ametiasutused on andnud välja Lääne-Saharast pärit toodete ekspordiks, on tema arvates väärtusetud. Lõpuks kinnitab ta, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>on rikutud vabadusi, ükskõik kas tegemist on Lääne-Sahara rahva kollektiivse vabaduse […] või omandi, vabalt ringi liikumise õiguse, sõnavabaduse, kaitseõiguste ja väärikusepõhimõtte eiramisega<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et mõistagi on ELL artiklis 6 – nagu Polisario Rinne meenutab – ette nähtud, et liit tunnustab põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, samas kui ELTL artikli 67 kohaselt moodustab liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146</NO.P><TXT>Ei nendest õigusnormidest ega põhiõiguste hartas sätestatust ei tulene siiski liidule absoluutset keeldu sõlmida kolmanda riigiga lepingut põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete kaubanduse kohta, mida võib kohaldada ka territooriumi suhtes, mida see kolmas riik kontrollib, ilma et tema ülemvõimu sellel territooriumil oleks rahvusvaheliselt tunnustatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147</NO.P><TXT>Küsimust, missugustel tingimustel võib niisuguse lepingu sõlmida, rikkumata liidu kohustust tunnustada põhiõigusi, arutatakse edaspidi punktis 223 ja sellele järgnevates punktides koos hageja teiste argumentidega, mis käsitlevad liidu institutsioonide poolt oma kaalutlusõiguse kasutamist ja järgimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148</NO.P><TXT>Ilma et see piiraks seda analüüsi, tuleb kolmas väide osas, milles nõukogule heidetakse ette, et ta on rikkunud absoluutset keeldu sõlmida niisugune leping nagu käsitletaval juhul, tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Neljas väide</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149</NO.P><TXT>Oma neljandas väites kinnitab Polisario Rinne, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, sest see on vastuolus ELTL artiklis 7 sätestatud liidu poliitikavaldkondade kooskõla põhimõttega, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>[tagab l]iit […] erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>. Tema sõnul <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0077" ID="QS0077"/>toetab vaidlustatud otsus Maroko [Kuningriigi] faktilist ülemvõimu Lääne-Sahara territooriumil<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/> ning <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0078" ID="QS0078"/>tagab poliitilise ja majandusliku toetuse Maroko [Kuningriigile], kes rikub ÜRO õigust ja suveräänsuse põhimõtet<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/>, samas kui ükski Euroopa riik ei ole tunnustanud Maroko Kuningriigi ülemvõimu Lääne-Sahara territooriumil ning liitu on tunnustatud ÜRO vaatlejaliikmena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150</NO.P><TXT>Polisario Rinne arvab seega, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0079" ID="QS0079"/>kooskõla põhimõte<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/> keelab liidul vastu võtta akte, mille otsene tagajärg on see, et rikutakse õigust enesemääramisele, samas kui liikmesriigid järgivad seda õigust, keeldudes tunnustamast Maroko Kuningriigi ülemvõimu Lääne-Saharas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151</NO.P><TXT>Lõpuks väidab Polisario Rinne, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0080" ID="QS0080"/>silma torkab teinegi vastuolu<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/>. Tema sõnul ei tohi liit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0081" ID="QS0081"/>kehtestada sanktsioone teatavate õiguste rikkumiste eest, nagu ta tegi näiteks Süüria puhul, ega toetada teisi, eriti kui tegemist on <HT TYPE="ITALIC">ius cogens</HT>’i normidega<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152</NO.P><TXT>Repliigis viitab Polisario Rinne <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0082" ID="QS0082"/>kolmandale vastuolule liidu käitumises<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/>. Ta väidab, et komisjoni humanitaarabitalitus annab laagrites asuvatele Lääne-Sahara põgenikele märkimisväärset abi (vt eespool punkt 16), kuid nõukogu aitab samal ajal vaidlustatud otsuse vastuvõtmisega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0083" ID="QS0083"/>tugevdada Maroko [Kuningriigi] võimuhaaramist Lääne-Saharas ja kokkuvõttes luua Lääne-Sahara põgenikke juurde<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153</NO.P><TXT>Tuleb tõdeda, et Polisario Rinne ei saa oma argumente rajada ELL artiklile 7. Liidu erinevad poliitikavaldkonnad kuuluvad kõik aluslepingute erinevate sätete ja nende alusel vastu võetud erinevate aktide kohaldamisalasse. Akti väidetav <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0084" ID="QS0084"/>vastuolu<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/> liidu poliitikaga teatavas valdkonnas eeldab paratamatult, et asjaomane akt on vastuolus mõne sätte, reegli või põhimõttega, mis seda poliitikavaldkonda reguleerib. Ainuüksi sellest asjaolust piisab – kui see on tõendatud –, et tuua kaasa asjaomase akti tühistamine, ilma et oleks vaja tugineda ELL artiklile 7.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154</NO.P><TXT>Käesolevas asjas lähtub Polisario Rinne kooskõla põhimõtte rikkumisele tuginemiseks eeldusest, et sellega, et vaidlustatud otsusega kiideti heaks liidu ja Maroko Kuningriigi vahel sõlmitud leping, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0085" ID="QS0085"/>toetatakse<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/> viimase ülemvõimu Lääne-Sahara territooriumil. See eeldus on siiski ekslik: kõnesolevas lepingus ei ole ühtegi niisuguse mõjuga sätet ning ainuüksi asjaolu, et liit nõustub Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingu tingimuste kohaldamisega Maroko kontrollitavalt Lääne-Sahara territooriumilt liitu eksporditavate põllumajandus- ja kalandustoodete või sellele territooriumile imporditavate toodete suhtes, ei ole sama, mis tunnustada Maroko ülemvõimu sellel territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155</NO.P><TXT>Mis puudutab argumenti, et liit on rikkunud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0086" ID="QS0086"/>ÜRO õigust<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> või <HT TYPE="ITALIC">ius cogens</HT>’it, siis see ei ole kuidagi seotud ELTL artikli 7 väidetava rikkumisega. Sellega korratakse ainult argumente, millega põhjendatakse kümnendat väidet, mida on analüüsitud tagapool.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156</NO.P><TXT>Argumendist, et liit on võtnud piiravaid meetmeid seoses teistes riikides esineva olukorraga, ei piisa samuti, et tõendada väidetavat liidu poliitika <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0087" ID="QS0087"/>vastuolulisust<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/>. Tuleb meenutada, et nagu ilmneb eelkõige kohtupraktikast, mis käsitleb seoses Süürias valitseva olukorraga võetud piiravaid meetmeid, siis on nõukogul selles valdkonnas kaalutlusõigus (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130913">13.9.2013</DATE>, <NAME.CASE>Makhlouf <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑383/11</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:431">EU:T:2013:431</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seega ei saa talle ette heita vastuolulisust sellepärast, et ta võttis piiravaid meetmeid seoses olukorraga ühes riigis, aga mitte teises riigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157</NO.P><TXT>Mis puudutab lõpuks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0088" ID="QS0088"/>kolmandat vastuolu<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/> – millele Polisario Rinne tugineb oma repliigis –, siis peab märkima, et asjaolu, et liit toetab laagrites asuvaid Lääne-Sahara põgenikke samal ajal, kui ta sõlmib Maroko Kuningriigiga niisuguseid lepinguid, nagu vaidlustatud otsusega heaks kiidetud leping, ei anna kaugeltki tunnistust tema poliitika vastuolulisusest, vaid näitab hoopis, et ta ei soovi võtta seisukohta hageja ja Maroko Kuningriigi vahelises konfliktis, kuigi ta toetab samal ajal ÜRO jõupingutusi selle konflikti õiglaseks ja kestvaks lahendamiseks läbirääkimiste teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158</NO.P><TXT>Seega tuleb neljas väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Viies väide</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159</NO.P><TXT>Viiendat väidet põhjendab Polisario Rinne ELL artikliga 2, artikli 3 lõikega 5 ja artikliga 21 ning ELTL artikliga 205. Ta kinnitab, et vaidlustatud otsus on vastuolus liidu põhiväärtustega, millest viimane oma välistegevuses lähtub. Ta leiab, et kiites heaks vaidlustatud otsuses osundatud lepingu, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0089" ID="QS0089"/>eirab [nõukogu] ÜRO resolutsioone ning Maroko [Kuningriigi] ja Polisario Rinde vahel sõlmitud kokkulepet korraldada enesemääramisreferendum, õhutades Maroko [Kuningriigi] õigusvastast annekteerimispoliitikat<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>. Ta arvab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0090" ID="QS0090"/>piisas kokkuleppe blokeerimisest<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>, sest nõukogu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0091" ID="QS0091"/>[teadis] väga hästi, et Maroko [Kuningriigi] majandusliku arenguga Lääne-Sahara territooriumil püütakse muuta ühiskondlikke struktuure ja rikkuda referendumi mõtegi<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160</NO.P><TXT>ELL artiklis 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0092" ID="QS0092"/>Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning meeste ja naiste võrdõiguslikkus.<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161</NO.P><TXT>ELL artikli 3 lõikes 5 on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0093" ID="QS0093"/>Suhetes maailmaga kaitseb ja edendab liit oma väärtusi ja huve ning aitab kaasa oma kodanike kaitsele. Ta toetab rahu, turvalisust, maailma säästvat arengut, rahvaste solidaarsust ja vastastikust austust, vaba ja ausat kaubandust, vaesuse kaotamist ning inimõiguste, eriti lapse õiguste kaitset, samuti rahvusvahelise õiguse ranget järgimist ja arendamist, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtete austamist.<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162</NO.P><TXT>ELL artikkel 21, mis kuulub EL lepingu V jaotise 1. peatükki, on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="021.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0094" ID="QS0094"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine.</ALINEA><ALINEA>Liit püüab arendada suhteid ja partnerlust kolmandate riikide ja rahvusvaheliste, piirkondlike või ülemaailmsete organisatsioonidega, kes jagavad esimeses lõigus osutatud põhimõtteid. Ta edendab mitmepoolsete lahenduste leidmist ühistele probleemidele, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raamistikus.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="021.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, selleks et:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ning terviklikkust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tugevdada ja toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega, Helsingi lõppakti põhimõtetega ning Pariisi harta eesmärkidega, kaasa arvatud rahu ja julgeolek välispiiridel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>aidata töötada välja rahvusvahelisi meetmeid keskkonna seisundi säilitamiseks ja parandamiseks ning maailma loodusvarade säästvaks majandamiseks, et tagada säästev areng;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="021.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Liit tagab kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahel. Nõukogu ja komisjon, keda abistab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, tagavad selle kooskõla ja teevad selleks koostööd.<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163</NO.P><TXT>Lõpuks on ELTL artiklis 205, mis kuulub EL toimimise lepingu V osasse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0095" ID="QS0095"/>Üldsätted liidu välistegevuse kohta<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>, sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0096" ID="QS0096"/>[k]äesolevas osas käsitletud liidu rahvusvaheline tegevus tugineb põhimõtetele, taotleb eesmärke ja seda viiakse ellu viisil, mis on kooskõlas [EL] lepingu V jaotise 1. peatükis osutatud üldsätetega<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164</NO.P><TXT>Kohtupraktika kohaselt on liidu institutsioonidel välismajandussuhetes, mida vaidlustatud otsuses osundatud leping käsitleb, ulatuslik kaalutlusõigus (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19950706">6.7.1995</DATE>, <NAME.CASE>Odigitria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑572/93</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1995:131">EU:T:1995:131</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165</NO.P><TXT>Seega ei saa nõustuda, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0097" ID="QS0097"/>väärtustest, millel liit põhineb<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/>, või õigusnormidest, millele Polisario Rinne käesoleva väite raames viitab, ilmneb, et nõukogul on igal juhul keelatud sõlmida kolmanda riigiga lepingut, mida võib kohaldada vaidlusaluse territooriumi suhtes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166</NO.P><TXT>Kuidas nõukogu kasutab talle eespool punktis 164 viidatud kohtupraktikaga antud ulatuslikku kaalutlusõigust ja milliseid asjakohaseid asjaolusid peab ta seejuures arvesse võtma, analüüsitakse pealegi edaspidi (vt punkt 223 jj edaspidi).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167</NO.P><TXT>Viies väide tuleb tagasi lükata, ilma et see piiraks seda analüüsi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Kuues väide</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0168"><NO.P>168</NO.P><TXT>Kuuenda väite raames kinnitab hageja, et vaidlustatud otsus on vastuolus jätkusuutliku arengu eesmärgiga, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0098" ID="QS0098"/>sest see võimaldab okupatsioonivõimul intensiivistada sõltumatu rahva loodusvarade kasutamist<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/>. Ta viitab sellega seoses ELTL artiklile 11, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0099" ID="QS0099"/>[peab ü]henduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse […] integreerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/>. Ta tugineb ka mitmele ÜRO ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) tekstile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0169"><NO.P>169</NO.P><TXT>Hageja lisab, et Maroko Kuningriik <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0100" ID="QS0100"/>viib ellu annekteerimispoliitikat, juhtides Lääne-Sahara asju oma siseministeeriumi kaudu ning keeldudes […] andmast oma haldustegevusest aru ÜRO‑le<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/>. Polisario Rinne järeldab sellest, et vaidlustatud otsus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0101" ID="QS0101"/>mitte ainult […] ei võta Lääne-Sahara rahvalt õigust omaenda arengule, vaid õhutab majanduse rüüstamise poliitikat, mille põhieesmärk on Lääne-Sahara ühiskond hävitada<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0170"><NO.P>170</NO.P><TXT>Repliigis lisab Polisario Rinne, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0102" ID="QS0102"/>rohkearvulised ühiskonnad, mida Maroko kontrollib, kasutavad [Lääne-Sahara] ressursse ilmse eesmärgiga Lääne-Sahara rahvast röövida, et tugevdada Maroko majandust ja kinnitada tegelikkuses Maroko annektsiooni<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0171"><NO.P>171</NO.P><TXT>Selles etapis piisab, kui märkida, et ei Polisario Rinde eespool esitatud väidetest ega viidatud õigusnormidest ei ilmne, et nõukogul oleks absoluutselt keelatud sõlmida kolmanda riigiga lepingut, mida võib kohaldada vaidlusalusel territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0172"><NO.P>172</NO.P><TXT>Kui seda väidet tuleb mõista nii, et on rikutud niisugust keeldu, tuleb see niisiis tagasi lükata. Ülejäänud osas peab Polisario Rinde argumente arutama siis, kui analüüsitakse küsimust, kuidas nõukogu kasutab oma kaalutlusõigust (vt punkt 223 jj).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Seitsmes väide</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0173"><NO.P>173</NO.P><TXT>Seitsmes väide on hageja enda sõnastuse kohaselt väide, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0103" ID="QS0103"/>[vaidlustatud] otsus on vastuolus liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega arengukoostöö valdkonnas<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/>. Hageja viitab ELTL artikli 208 lõikele 2, mille järgi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0104" ID="QS0104"/>[täidavad l]iit ja liikmesriigid […] neid kohustusi ning arvestavad neid eesmärke, mis nad on heaks kiitnud [ÜRO‑s] ja teistes pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/>. Ta tugineb ka ELTL artiklile 220 (vt punkt 129 eespool).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0174"><NO.P>174</NO.P><TXT>Konkreetselt märgib Polisario Rinne, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0105" ID="QS0105"/>[ELTL] artikli [208 lõike 2] sõnastus, milles on kasutatud terminit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0106" ID="QS0106"/>heaks kiitnud<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/>, võimaldab väita, et liidu suhtes on siduvad […] kohustused ja eesmärgid, mis on toodud [ÜRO] resolutsioonides, sh aastatuhande deklaratsioon ja resolutsioonid, mille väljatöötamises [liit] osales<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0175"><NO.P>175</NO.P><TXT>Tuleb tõdeda, et hageja argumendid niisugusena, nagu need on esitatud eespool punktis 174, ei võimalda sugugi mõista, mida ta nõukogule ette heidab ja mis põhjusel on vaidlustatud otsus vastuolus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0107" ID="QS0107"/>liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/> või ÜRO tekstidega, sh aastatuhande deklaratsiooniga. Seetõttu tuleb see väide jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="24"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Kaheksas väide</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0176"><NO.P>176</NO.P><TXT>Kaheksanda väite kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. Olles meenutanud vastavat kohtupraktikat, väidab Polisario Rinne, et ta võis õiguspäraselt uskuda, et liit ja selle institutsioonid järgivad rahvusvahelist õigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0177"><NO.P>177</NO.P><TXT>Nagu hageja isegi meenutab, ilmneb väljakujunenud kohtupraktikast, et õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset laieneb igale eraõiguslikule isikule, kes on olukorras, kus liidu haldusasutuse antud täpsete kinnituste tõttu on tal tekkinud põhjendatud ootus. Selliseks kinnituseks on täpne, tingimusteta ja vastastikku kooskõlas olev teave, mis olenemata selle edastamise vormist on pärit volitatud ja usaldusväärsest allikast. Keegi ei saa aga tugineda selle põhimõtte rikkumisele, kui puuduvad haldusasutuse poolt antud täpsed kinnitused (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091119">19.11.2009</DATE>, <NAME.CASE>Denka International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑334/07</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:453">EU:T:2009:453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0148">148</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0178"><NO.P>178</NO.P><TXT>Käsitletaval juhul tuleb tõdeda, et hageja ei nimeta ühtegi täpset kinnitust, mille liidu haldusasutus oleks talle andnud selle kohta, kuidas see asutus antud valdkonnas käituda kavatseb, ning seega ei saa see väide, et on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, anda tulemusi. Argumenti, et vaidlustatud otsusega on sisuliselt rikutud rahvusvahelist õigust, tuleb käsitleda siis, kui analüüsitakse üheteistkümnendat väidet, mille kohaselt on just rikutud rahvusvahelist õigust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Sissejuhatavad kaalutlused rahvusvahelise õiguse mõju kohta</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0179"><NO.P>179</NO.P><TXT>Et Polisario Rinne väidab nii seda, et rikutud on mitut liidu sõlmitud rahvusvahelist lepingut (üheksas väide), kui ka seda, et rikutud on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0108" ID="QS0108"/>üldist rahvusvahelist õigust<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/> (kümnes väide), käsitlevad järgnevad kaalutlused liidu õigusakti õiguspärasuse hindamist rahvusvahelisest õigusest lähtudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0180"><NO.P>180</NO.P><TXT>Vastavalt ELL artikli 3 lõikele 5 toetab liit rahvusvahelise õiguse ranget järgimist ja arendamist. Järelikult on liit akti vastuvõtmisel kohustatud järgima rahvusvahelist õigust tervikuna, sealhulgas rahvusvahelist tavaõigust, mis on liidu institutsioonidele siduv (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111221">21.12.2011</DATE>, <NAME.CASE>Air Transport Association of America jt,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑366/10</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:864">EU:C:2011:864</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0101">101</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0181"><NO.P>181</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et vastavalt rahvusvahelise õiguse põhimõtetele on liidu institutsioonid, kes on pädevad rahvusvahelise lepingu üle läbirääkimisi pidama ja seda sõlmima, vabad leppima asjaomaste kolmandate riikidega kokku, milline mõju peab selle lepingu sätetel lepinguosaliste siseriiklikus õiguskorras olema. Ainult juhul, kui seda küsimust ei ole nimetatud lepingus lahendatud, on pädevate kohtute ülesanne lahendada see küsimus nagu iga teinegi tõlgendamisküsimus, mis on seotud vastava lepingu kohaldamisega liidus (vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Air Transport Association of America jt</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0180">180</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:864">EU:C:2011:864</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0182"><NO.P>182</NO.P><TXT>Tuleb ka meenutada, et ELTL artikli 216 lõike 2 kohaselt seovad liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud liidu institutsioone ning seega on need liidu õigusaktide suhtes ülimuslikud. Eeltoodust tuleneb, et liidu õigusakti vastuolu niisuguste rahvusvahelise õiguse normidega võib mõjutada selle akti kehtivust (vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Air Transport Association of America jt</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0180">180</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:864">EU:C:2011:864</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0183"><NO.P>183</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on siiski ka otsustanud, et esiteks peavad need normid olema liidule siduvad (vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Air Transport Association of America jt</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0180">180</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:864">EU:C:2011:864</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0184"><NO.P>184</NO.P><TXT>Teiseks on ta leidnud, et liidu kohus saab kontrollida liidu õigusakti kehtivust rahvusvahelise lepingu seisukohast vaid juhul, kui selle lepingu laad ja ülesehitus seda ei välista (vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Air Transport Association of America jt</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0180">180</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:864">EU:C:2011:864</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="25"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0185"><NO.P>185</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb märkida, et kui asjassepuutuva rahvusvahelise lepingu laad ja ülesehitus võimaldavad kontrollida liidu õigusakti kehtivust selle lepingu sätete seisukohast, peavad ka selle rahvusvahelise lepingu sätted, millega on põhjendatud liidu õigusakti kehtivuse kontrollimise vajadust, olema oma sisu poolest tingimusteta ja piisavalt täpsed. Niisugune tingimus on täidetud siis, kui argumendina esitatud säte sisaldab selget ja täpset kohustust, mille täitmine või tagajärgede tekkimine ei eelda hilisema akti vastuvõtmist (vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Air Transport Association of America jt</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0180">180</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:864">EU:C:2011:864</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0186"><NO.P>186</NO.P><TXT>Neid eelnevaid kaalutlusi tuleb arvesse võtta edaspidi üheksanda kuni üheteistkümnenda väite analüüsimisel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Üheksas väide</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0187"><NO.P>187</NO.P><TXT>Üheksanda väite raames kinnitab hageja, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0109" ID="QS0109"/>sest see on vastuolus mitme liidu sõlmitud rahvusvahelise lepinguga<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0188"><NO.P>188</NO.P><TXT>Esiteks viitab hageja Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingule ja eelkõige selle preambulile, milles on nimetatud ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtete järgimist, samuti selle artiklile 2, mille kohaselt on demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamine liidu ja Maroko Kuningriigi sise- ja välispoliitika alus ning selle lepingu oluline osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0189"><NO.P>189</NO.P><TXT>Hageja sõnul on vaidlustatud otsus nende põhimõtetega vastuolus, sest sellega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0110" ID="QS0110"/>on rikutud õigust enesemääramisele ja sellest tulenevaid õigusi, eelkõige eesõigust loodusvaradele ja Lääne-Sahara elanike huvide ülimuslikkust<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/>. Hageja lisab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0111" ID="QS0111"/>Maroko [Kuningriik] on rikkunud õigust enesemääramisele, mis on inimõiguste ning poliitiliste ja majanduslike vabaduste järgimise tingimus <HT TYPE="ITALIC">sine qua non</HT><QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/>, ning ta viitab uuesti <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0112" ID="QS0112"/>Maroko [Kuningriigi] annekteerimispoliitikale<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/>, mille <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0113" ID="QS0113"/>eesmärk on takistada enesemääramisreferendumi korraldamist<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0190"><NO.P>190</NO.P><TXT>Teiseks tugineb hageja ÜRO mereõiguse konventsioonile, mis allkirjastati Montego Bays <DATE ISO="19821210">10. detsembril 1982</DATE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0114" ID="QS0114"/>Montego Bay konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/>) ning jõustus <DATE ISO="19941116">16. novembril 1994</DATE> ja kiideti liidu nimel heaks nõukogu <DATE ISO="19980323">23. märtsi 1998. aasta</DATE> otsusega 98/392/EÜ, mis käsitleb <DATE ISO="19821210">10. detsembri 1982. aasta</DATE> Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva <DATE ISO="19940728">28. juuli 1994. aasta</DATE> lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="179" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1994">EÜT L 179, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 04/03, lk 260). Ta väidab, et vastavalt Montego Bay konventsioonile on Lääne-Sahara rahval suveräänsed õigused Lääne-Sahara rannikuvetele. Maroko Kuningriik peaks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0115" ID="QS0115"/>okupatsioonivõimuna<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/> kasutama Lääne-Sahara rahva õigusi nii, et ta järgib põhimõtet, mille kohaselt on ülimuslikud viimase huvid. Ta eirab neid nõudeid siiski süstemaatiliselt ja kasutab ülemvõimu merel, et säilitada oma kohalolek Lääne-Saharas. Nõukogu omakorda on vaidlustatud otsusega rikkunud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0116" ID="QS0116"/>neid õigusnorme<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/>, sest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0117" ID="QS0117"/>suurendades kalanduse vallas Marokoga toimuva kaubavahetuse liberaliseerimist, toetab ta Marokot, kes kasutab õigusvastaselt õigusi sellele osale merest<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/>. Hageja lisab, et Maroko Kuningriik <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0118" ID="QS0118"/>kasutab seda mereosa eranditult oma huvides, soovides saada sellest kohe kasu ja luua majanduslikku konteksti, mis muudab enesemääramisreferendumi pidamise raskemaks<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0191"><NO.P>191</NO.P><TXT>Kolmandaks väidab hageja, et on rikutud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0119" ID="QS0119"/>päritolukriteeriumi<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/>, mis tuleneb tema sõnul Montego Bay konventsioonist, Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingust ja selle protokollist nr 4, Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelisest kalandusalasest partnerluslepingust, mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="20060522">22. mai 2006. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 764/2006 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="141" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT L 141, lk 1</REF.DOC.OJ>) ning kirjavahetuse vormis lepingust Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise merekalapüügialase koostöölepingu esialgse kohaldamise kohta, mis parafeeriti Brüsselis <DATE ISO="19951113">13. novembril 1995</DATE> ja kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="19951207">7. detsembri 1995. aasta</DATE> otsusega 95/540/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="306" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1995">EÜT L 306, lk 1</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="26"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0192"><NO.P>192</NO.P><TXT>Hageja sõnul <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0120" ID="QS0120"/>kujutab [Montego Bay] konventsioon liidu ja selle liikmesriikide ning Maroko [Kuningriigi] vaheliste erinevate lepingute kohaldamisala kindlaksmääramisel endast asjakohast akti, millele viidata, ning selles on see kohaldamisala vähimagi mitmetimõistetavuseta kindlaks määratud nii, et tegemist on Maroko [Kuningriigi] territooriumiga<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0193"><NO.P>193</NO.P><TXT>Olenemata isegi küsimusest, kas erinevaid lepinguid ja konventsioone, mida hageja nimetab, võib eespool punktides 184 ja 185 viidatud kohtupraktikast lähtudes liidu akti kehtivuse analüüsimisel arvesse võtta, tuleb märkida, et peale Montego Bay konventsiooni on kõik teised hageja nimetatud lepingud lepingud, mis on sõlmitud liidu ja Maroko Kuningriigi vahel, st samade poolte vahel, kes sõlmisid vaidlustatud otsusega heaks kiidetud lepingu. Üks nendest lepingutest on nimelt Marokoga sõlmitud assotsiatsioonileping, mida vaidlustatud otsuses osundatud lepinguga just muudetaksegi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0194"><NO.P>194</NO.P><TXT>Selles olukorras ei saa isegi asjaolu, et mõned tingimused lepingus, mille sõlmimine vaidlustatud otsusega heaks kiideti, on vastuolus tingimustega varasemates lepingutes, mille liit ja Maroko Kuningriik sõlmisid ning millele hageja viitab, kujutada endast mingit rikkumist, sest liit ja Maroko Kuningriik võivad omavahel sõlmitud lepinguid igal hetkel muuta niisuguse uue lepinguga, nagu vaidlustatud otsuses osundatud leping.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0195"><NO.P>195</NO.P><TXT>Montego Bay konventsiooni kohta tuleb meenutada, et nagu Euroopa Kohus on leidnud, välistavad selle konventsiooni laad ja ülesehitus selle, et liidu kohtud saavad sellest konventsioonist lähtudes hinnata liidu õigusakti kehtivust (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080603">3.6.2008</DATE>, <NAME.CASE>Intertanko jt,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑308/06</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:312">EU:C:2008:312</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0196"><NO.P>196</NO.P><TXT>Hageja tugineb siiski sellele konventsioonile ja väidab sisuliselt, et Lääne-Sahara rannikuvetest pärinevad kalandustooted kujutavad endast viimase loodusvarasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0197"><NO.P>197</NO.P><TXT>Selles küsimuses on juba märgitud, et lepingut, mille sõlmimine vaidlustatud otsusega heaks kiideti, kohaldatakse ka Lääne-Sahara ja tema territooriumilt pärinevate toodete ning tema loodusvarade suhtes, ükskõik missuguste varadega on tegemist ja sõltumata sellest, kas need tuleb kindlaks määrata Montego Bay konventsiooni järgi või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0198"><NO.P>198</NO.P><TXT>Mitte miski argumentides, mille hageja selle väite raames esitab, ei tõenda siiski, et see, kui nõukogu sõlmib kolmanda riigiga lepingu, mis puudutab vaidlusalust territooriumi, on igal juhul keelatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0199"><NO.P>199</NO.P><TXT>Seega juhul, kui seda väidet tuleb mõista nii, et sellega väidetakse, et on rikutud niisugust absoluutset keeldu, tuleb see tagasi lükata. Kui hageja argumente või mõningaid neist tuleb mõista nii, et nõukogu on teinud ilmse hindamisvea, siis piisab märkimisest, et nõukogule selles valdkonnas kuuluva kaalutlusõiguse kasutamise küsimust on analüüsitud edaspidi punktis 223 ja sellele järgnevates punktides.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Kümnes väide</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0200"><NO.P>200</NO.P><TXT>Oma kümnendas väites kinnitab Polisario Rinne, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, sest see on vastuolus õigusega enesemääramisele – rahvusvahelise õiguse siduva normiga, samuti sellest tulenevate õigustega. Ta väidab, et vaidlustatud otsus toetab Maroko Kuningriiki tema Lääne-Sahara okupeerimise ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0121" ID="QS0121"/>majandusliku koloniseerimise<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201C" ID="QE0121"/> poliitikas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0201"><NO.P>201</NO.P><TXT>Polisario Rinne kinnitab ka, et vaidlustatud otsus tekitab kohustusi, millega tema ei nõustunud ja millega on rikutud lepingute suhtelist õigusmõju. Ta lisab, et liit on kohustatud tagama, et järgitakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0122" ID="QS0122"/>rahvusvahelist humanitaarõigust<QUOT.END REF.START="QS0122" CODE="201C" ID="QE0122"/>, mille hulka kuuluvad tema sõnul nende eeskirjade sätted, mis on lisatud Haagis <DATE ISO="19071018">18. oktoobril 1907</DATE> allkirjastatud konventsioonile maasõja seaduste ja tavade kohta, samuti Genfis 12. augustil 1949 allkirjastatud konventsioon tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta ning<?PAGE NO="27"?> Roomas <DATE ISO="19980717">17. juulil 1998</DATE> allkirjastatud leping, millega asutatakse Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Ta väidab, et vaidlustatud otsust vastu võttes võimaldas nõukogu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0123" ID="QS0123"/>Maroko Kuningriigil tugevdada oma Lääne-Sahara koloniseerimise poliitikat selle majandusliku osa abil<QUOT.END REF.START="QS0123" CODE="201C" ID="QE0123"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0202"><NO.P>202</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et miski vaidlustatud otsuses ega lepingus, mille sõlmimine sellega heaks kiideti, ei tähenda, et liit oleks tunnustanud Maroko pretensioone Lääne-Saharale. Ainuüksi asjaolu, et kõnesolevat lepingut kohaldatakse ka toodete suhtes, mida eksporditakse Lääne-Sahara osast või imporditakse Lääne-Sahara osasse, mida kontrollib Maroko Kuningriik, ei tähenda veel niisugust tunnustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0203"><NO.P>203</NO.P><TXT>Mis puudutab argumenti, et lepingutel on suhteline mõju, siis vastupidi Polisario Rinde väitele ei eelda vaidlustatud otsuses osundatud leping – mis puudutab teda küll otseselt ja isiklikult – mingit temapoolset kohustust, sest seda lepingut kohaldatakse ainult Lääne-Sahara selle osa suhtes, mida kontrollib Maroko Kuningriik, ja nii kaua, kuni see kontroll püsib. Kui Polisario Rinne peaks – näiteks kavandatava enesemääramisreferendumi tulemusena – laiendama oma kontrolli kogu Lääne-Sahara territooriumile, on selge, et kõnesoleva Maroko Kuningriigi ja liidu vahel sõlmitud lepingu sätted ei oleks talle siduvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0204"><NO.P>204</NO.P><TXT>Mis puudutab argumenti, et on rikutud humanitaarõigust, siis tuleb tõdeda, et hageja argumendid on lühidad ega võimalda mõista, kuidas ja mille poolest on vaidlustatud otsuses osundatud lepinguga seda õigust rikutud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0205"><NO.P>205</NO.P><TXT>Üldiselt ei näita miski hageja esitatud argumentides ja asjaoludes, et eksisteeriks rahvusvahelise tavaõiguse norm, mis keelab sõlmida rahvusvahelist lepingut, mida võib kohaldada vaidlusaluse territooriumi suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0206"><NO.P>206</NO.P><TXT>See küsimus oli esitatud Rahvusvahelisele Kohtule, kuid ta ei lahendanud seda oma otsuses, mille ta tegi Ida-Timorit puudutavas kohtuasjas (Portugal <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austraalia, <HT TYPE="ITALIC">CIJ Recueil</HT> 1995, lk 90), põhjendusel, et küsimuse lahendamiseks peaks ta tegema otsuse Indoneesia Vabariigi tegevuse lubatavuse kohta olukorras, kus selle riigi nõusolek puudub (kohtuotsus Portugal <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austraalia, eespool viidatud, punkt 35).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0207"><NO.P>207</NO.P><TXT>Hageja esitas ka <DATE ISO="20020129">29. jaanuari 2002. aasta</DATE> kuupäeva kandva kirja, mille õigusküsimuste asepeasekretär, kes on ÜRO õigusnõunik, saatis Julgeolekunõukogu presidendile vastuseks Julgeolekunõukogu liikmete palvele esitada talle oma arvamus nende otsuste õiguspärasuse kohta, mille Maroko ametiasutused olid teinud seoses Lääne-Sahara mineraalvarade otsimise lepingute pakkumisega välisriikide äriühingutele ja nende lepingute allkirjastamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0208"><NO.P>208</NO.P><TXT>Selles kirjas käsitles ÜRO õigusnõunik rahvusvahelise õiguse norme, Rahvusvahelise Kohtu praktikat ja riikide praktikat selles valdkonnas. Ta märkis oma kirja punktis 24 järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0124" ID="QS0124"/>Riikide hiljutine praktika – ehkki piiratud – näitab, et [territooriumi haldavatel] riikidel ja kolmandatel riikidel on järgmine õiguslik veendumus: kui mitteautonoomsete territooriumide ressursse kasutatakse nende territooriumide rahvaste huvides, nende nimel või konsulteerides nende esindajatega, loetakse, et see kasutamine on kooskõlas kohustustega, mis [haldavatel] riikidel on [ÜRO põhikirja] kohaselt, ning see on kooskõlas Peaassamblee resolutsioonide ja nendes sätestatud põhimõttega, mille järgi on nendel rahvastel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0125" ID="QS0125"/>püsiv eesõigus loodusvaradele<QUOT.END REF.START="QS0125" CODE="201C" ID="QE0125"/>.<QUOT.END REF.START="QS0124" CODE="201C" ID="QE0124"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0209"><NO.P>209</NO.P><TXT>Selle põhjal andis ta endale esitatud küsimusele järgmise vastuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0126" ID="QS0126"/>[K]uigi lepingud, mille kohta Julgeolekunõukogu oma palve esitas, ei ole ise õigusvastased, lähevad otsimise ja kasutamise tegevus juhul, kui see peaks ette võetama – eirates Lääne-Sahara rahva huve ja tahet –, vastuollu rahvusvahelise õiguse põhimõtetega, mida kohaldatakse mitteautonoomsete territooriumide mineraalvarasid puudutava tegevuse suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0126" CODE="201C" ID="QE0126"/> (Tema kirja punkt 25)</P></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="28"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0210"><NO.P>210</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et ÜRO õigusnõunik ei leidnud samuti, et rahvusvaheline õigus keelab igal juhul sõlmida rahvusvahelist lepingut, mida võib kohaldada vaidlusaluse territooriumi suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0211"><NO.P>211</NO.P><TXT>Kui käesolevat väidet tuleb mõista nii, et sellega tahetakse öelda, et nõukogu on rikkunud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0127" ID="QS0127"/>rahvusvahelise üldise õiguse<QUOT.END REF.START="QS0127" CODE="201C" ID="QE0127"/> normi, millest tuleneb absoluutne keeld sõlmida rahvusvahelisi lepinguid, mida võib kohaldada vaidlusaluse territooriumi suhtes, tuleb see niisiis tagasi lükata. Osas, milles hageja käesoleva väite raames esitatud argumendid käsitlevad nõukogupoolset oma kaalutlusõiguse kasutamist, analüüsitakse neid edaspidi punktis 223 ja sellele järgnevates punktides.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Üheteistkümnes väide</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0212"><NO.P>212</NO.P><TXT>Oma üheteistkümnenda ja viimase väite raames tugineb hageja ÜRO Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni 2011. aastal vastu võetud rahvusvaheliste organisatsioonide vastutust rahvusvaheliselt õigusvastase teo eest käsitlevate artiklite eelnõu mitmele sättele, et väita, et selle tulemusena, et nõukogu võttis vastu vaidlustatud otsuse, tuleb kohaldada liidu rahvusvahelist vastutust rahvusvaheliselt õigusvastase teo eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0213"><NO.P>213</NO.P><TXT>See väide ei lisa siiski midagi uut võrreldes hageja teiste argumentidega. Tuleb meenutada, et käesolev hagi on tühistamishagi, mitte kahju hüvitamise hagi. Küsimus ei ole selles, kas vaidlustatud otsuse vastuvõtmise tulemusena tuleb kohaldada liidu lepinguvälist vastutust – mis eeldab, et see otsus on õigusvastane. Küsimus on just selles, kas vaidlustatud otsus on õigusvastane. Selle kohta ei esita hageja aga ühtegi uut argumenti, vaid kordab ainult väiteid, et kuna nõukogu sõlmis liidu nimel vaidlustatud otsusega heaks kiidetud lepingu, on ta rikkunud rahvusvahelist õigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0214"><NO.P>214</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb see väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Järeldus küsimuses, kas eksisteerib absoluutne keeld sõlmida rahvusvahelisi lepinguid, mida kohaldatakse vaidlusaluse territooriumi suhtes</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0215"><NO.P>215</NO.P><TXT>Kõikidest eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et miski hageja väidetes ja argumentides ei võimalda järeldada, et liidu või rahvusvaheline õigus keelab absoluutselt sõlmida kolmanda riigiga lepingut, mida võib kohaldada vaidlusaluse territooriumi suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0216"><NO.P>216</NO.P><TXT>Ka Üldkohtu praktika kinnitab seda järeldust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0217"><NO.P>217</NO.P><TXT>Otsuse küsimuses, kas õiguspärane on liidu ja kolmanda riigi sõlmitud rahvusvaheline leping, mida võib kohaldada ka vaidlusalusel territooriumil, on Üldkohus pidanud tegema kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Odigitria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0164">164</REF.NP.ECR> eespool (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1995:131">EU:T:1995:131</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0218"><NO.P>218</NO.P><TXT>See kohtuotsus puudutas kahju hüvitamise hagi, mille esitas äriühing, kellele kuulus üks Kreeka lipu all sõitev kalalaev, mille olid pidanud kinni Guinea-Bissau ametiasutused põhjendusel, et see laev püüdis ilma loata kala viimati nimetatud riigi merepiirkonnas. Ilmnes, et kõnesoleval laeval on Senegali ametiasutuste välja antud kalastusluba, kuid et ta püüdis kala nendes vetes, mille kohta väitsid nii Senegali Vabariik kui ka Guinea-Bissau Vabariik, et need kuuluvad nende vastavatesse merepiirkondadesse. Euroopa Majandusühendus oli sellisena, nagu ta tookord eksisteeris, sõlminud mõlema kolmanda riigiga kalanduskokkulepped, mis mõlemad puudutasid nende kogu merepiirkonda. Hageja selles kohtuasjas taotles, et ühendus hüvitaks kahju, mida ta väitis olevat oma laeva kinnipidamise tõttu kandnud, ning väitis sellega seoses, et asjaolu, et ühenduse ja nende kahe kolmanda riigi vahel sõlmitud kalanduskokkulepete kohaldamisalast ei olnud välja jäetud piirkonda, mille osas neil valitses erimeelsus, oli õigusvastane (kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Odigitria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0164">164</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1995:131">EU:T:1995:131</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0001">1</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="29"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0219"><NO.P>219</NO.P><TXT>Üldkohus leidis, et see tegematajätmine ei kujuta endast mingit rikkumist. Ta järeldas sisuliselt, et kasutades seda ulatuslikku kaalutlusõigust, mis liidu institutsioonidel välismajandussuhete ja ühise põllumajanduspoliitika (mis puudutab ka kalandust) valdkondades on, võisid nad – ilma et oleksid seejuures teinud mingit ilmset hindamisviga – otsustada, et kõnesolevat piirkonda ei ole vaja nende kahe riigiga sõlmitavate kalanduskokkulepete kohaldamisalast välja jätta ja seda hoolimata nendevahelisest erimeelsusest vete osas, mis nende arvates kuulusid nende merepiirkondadesse (vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Odigitria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0164">164</REF.NP.ECR> eespool, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1995:131">EU:T:1995:131</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0220"><NO.P>220</NO.P><TXT>Kõnesolevast kohtuotsusest ilmneb seega <HT TYPE="ITALIC">a contrario</HT>, et see, et liit ja kolmas riik sõlmivad lepingu, mida võib kohaldada vaidlusalusel territooriumil, ei ole igal juhul vastuolus liidu või rahvusvahelise õigusega, mida liit peab järgima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0221"><NO.P>221</NO.P><TXT>Kui see oleks vastuolus, ei oleks Üldkohus saanud viidata kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Odigitria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0164">164</REF.NP.ECR> eespool (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1995:131">EU:T:1995:131</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), punktis 38 liidu institutsioonide kaalutlusõigusele küsimuses, kas piirkond, mille osas on Senegali Vabariigil ja Guinea-Bissau Vabariigil erimeelsus, tuleb või mitte kaasata nende kahe riigiga sõlmitavate kalanduskokkulepete kohaldamisalasse. Kui niisugune kaasamine oleks igal juhul vastuolus liidu ja rahvusvahelise õigusega, mida liidu institutsioonid peavad järgima, ei oleks neil selles küsimuses ilmselgelt mingit kaalutlusõigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0222"><NO.P>222</NO.P><TXT>Tuleb ka meenutada, et absoluutset keeldu sõlmida leping, mis puudutab vaidlusalust territooriumi, ei ilmne ka eespool punktides 207–210 mainitud ÜRO õigusnõuniku kirjas toodud kaalutlustest. ÜRO õigusnõunik märkis sisuliselt, et ainult juhul, kui Lääne-Sahara loodusvarade kasutamine peaks ette võetama, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0128" ID="QS0128"/>eirates [selle territooriumi] rahva huve ja tahet<QUOT.END REF.START="QS0128" CODE="201C" ID="QE0128"/>, läheks see <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0129" ID="QS0129"/>vastuollu rahvusvahelise õiguse põhimõtetega<QUOT.END REF.START="QS0129" CODE="201C" ID="QE0129"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Liidu institutsioonide kaalutlusõigus ja asjaolud, mida nad peavad arvesse võtma</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0223"><NO.P>223</NO.P><TXT>Kõikidest esitatud kaalutlustest lähtudes, nagu ilmneb eespool punktis 164 meenutatud kohtupraktikast, tuleb järeldada, et liidu institutsioonidel on küsimuses, kas kolmanda riigiga tuleks sõlmida leping, mida kohaldatakse vaidlusaluse territooriumi suhtes, ulatuslik kaalutlusõigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0224"><NO.P>224</NO.P><TXT>Nende niisuguse kaalutlusõiguse tunnustamine on seda põhjendatum – nagu ilmneb pealegi ÜRO õigusnõuniku eespool mainitud kirjast –, et selles valdkonnas kohaldatavad rahvusvahelise õiguse normid ja põhimõtted on keerukad ja ebatäpsed. Sellest järeldub, et kohtulik kontroll peab tingimata piirduma küsimusega, kas pädev liidu institutsioon – käsitletaval juhul nõukogu – tegi niisuguse lepingu sõlmimise heakskiitmisel, nagu vaidlustatud otsusega heaks kiidetud leping, ilmseid hindamisvigu (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980616">16.6.1998</DATE>, <NAME.CASE>Racke,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑162/96</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:293">EU:C:1998:293</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0225"><NO.P>225</NO.P><TXT>Seda arvestades peab liidu kohus – eriti juhtudel, mil liidu institutsioonil on ulatuslik kaalutlusõigus –, selleks et hinnata, kas pädev institutsioon on teinud ilmse hindamisvea, kontrollima, kas see institutsioon on hinnanud hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumiga seonduvaid asjaolusid, mis toetavad nende pinnalt tehtud järeldusi (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19911121">21.11.1991</DATE>, <NAME.CASE>Technische Universität München,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑269/90</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:438">EU:C:1991:438</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101222">22.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Gowan Comércio Internacional e Serviços,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑77/09</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:803">EU:C:2010:803</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0226"><NO.P>226</NO.P><TXT>Nagu aga märgitud eespool punktis 125, heidab Polisario Rinne nõukogule sisuliselt ette just seda, et viimane ei analüüsinud enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist käesoleval juhtumil asjakohaseid asjaolusid, mis puudutab eelkõige vaidlustatud otsusega heaks kiidetud lepingu võimalikku kohaldamist Lääne-Sahara ja sellelt territooriumilt eksporditavate toodete suhtes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="30"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0227"><NO.P>227</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb märkida, et ehkki põhiõiguste hartast, millele hageja oma kolmanda väite raames tugineb, ei tulene tõesti – nagu on märgitud eespool punktis 146 – liidule absoluutset keeldu sõlmida leping, mida võib kohaldada vaidlusaluse territooriumi suhtes, on siiski õige ka see, et niisuguse territooriumi elanikkonna põhiõiguste kaitse on eriti tähtis ja kujutab endast seega küsimust, mida nõukogu peab enne niisuguse lepingu heakskiitmist analüüsima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0228"><NO.P>228</NO.P><TXT>Mis puudutab konkreetselt lepingut, mille eesmärk on eelkõige hõlbustada mitmesuguste toodete eksportimist asjaomaselt territooriumilt liitu, siis nõukogu peab hoolikalt ja erapooletult arutama kõiki asjakohaseid asjaolusid, et veenduda, kas ekspordiks mõeldud toodete tootmine ei toimu kõnesoleva territooriumi elanike huve kahjustades ning ega sellega seoses ei panda toime selle elanikkonna põhiõiguste rikkumisi, st ei rikuta eelkõige õigust inimväärikusele, elule ja isikupuutumatusele (põhiõiguste harta artiklid 1–3), orjapidamise ja sunniviisilise töö keeldu (põhiõiguste harta artikkel 5), kutsevabadust (põhiõiguste harta artikkel 15), ettevõtlusvabadust (põhiõiguste harta artikkel 16), õigust omandile (põhiõiguste harta artikkel 17), häid ja õiglasi töötingimusi ning keeldu kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitset (põhiõiguste harta artiklid 31 ja 32).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0229"><NO.P>229</NO.P><TXT>ÜRO õigusnõuniku kaalutlused rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste kohta, mis on kokkuvõtlikult esitatud eespool punktides 208 ja 209, viivad samale järeldusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0230"><NO.P>230</NO.P><TXT>Selles küsimuses väidab nõukogu, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0130" ID="QS0130"/>[s]eetõttu, et liit on sõlminud lepingu kolmanda riigiga, ei muutu ta ega saagi muutuda vastutavaks selle riigi võimalike tegude eest, ükskõik kas need siis kujutavad endast põhiõiguste rikkumisi või mitte<QUOT.END REF.START="QS0130" CODE="201C" ID="QE0130"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0231"><NO.P>231</NO.P><TXT>See väide on õige, kuid selle puhul eiratakse asjaolu, et kui liit võimaldab eksportida oma liikmesriikidesse tooteid, mis pärinevad sellest teisest riigist ning mis valmistati või saadi tingimustel, millega ei järgita toodete päritoluterritooriumi elanikkonna põhiõigusi, on oht, et ta õhutab kaudselt neid rikkumisi või lõikab nendest kasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0232"><NO.P>232</NO.P><TXT>See kaalutlus on eriti oluline niisuguse territooriumi puhul nagu Lääne-Sahara, mida haldab faktiliselt kolmas riik – käsitletaval juhul Maroko Kuningriik –, kuid mis ei jää samas selle kolmanda riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piiridesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0233"><NO.P>233</NO.P><TXT>Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et Maroko Kuningriik ei ole saanud mingit volitust seda territooriumi hallata, mille oleks andnud ÜRO või mõni teine rahvusvaheline organ, ning on teada, et ta ei edasta ÜRO‑le niisuguseid andmeid selle territooriumi kohta, nagu on nähtud ette ÜRO põhikirja artikli 73 punktis e.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0234"><NO.P>234</NO.P><TXT>Viidatud õigusnormis on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0131" ID="QS0131"/>ÜRO liikmed, kes kannavad vastutust või võtavad endale vastutuse territooriumide valitsemise eest, mille rahvad ei ole veel saavutanud täielikku omavalitsust, tunnustavad põhimõtet, et mainitud territooriumide rahvastiku huvid on esmajärgulised ja võtavad endale pühaks kohustuseks maksimaalselt soodustada nende territooriumide rahvastiku heaolu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku süsteemi raamides, mis on sisse seatud käesoleva põhikirjaga ning kohustuvad sel eesmärgil:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>esitama piirangutega, mis võivad olla tingitud julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaalutlustest, peasekretärile regulaarselt statistilist ja muud eriiseloomuga informatsiooni, mis kehtib majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste, samuti ka haridustingimuste kohta territooriumidel, mille eest nad vastutust kannavad, välja arvatud territooriumid, mille kohta kehtivad peatükid XII [<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0132" ID="QS0132"/>Rahvusvaheline hooldussüsteem<QUOT.END REF.START="QS0132" CODE="201C" ID="QE0132"/>] ja XIII [<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0133" ID="QS0133"/>Hooldusnõukogu<QUOT.END REF.START="QS0133" CODE="201C" ID="QE0133"/>].<QUOT.END REF.START="QS0131" CODE="201C" ID="QE0131"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="31"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0235"><NO.P>235</NO.P><TXT>Asjaolu, et Maroko Kuningriik ei edasta ÜRO põhikirja artikli 73 punktis e ette nähtud andmeid Lääne-Sahara kohta, võib vähemalt tekitada kahtluse, kas Maroko Kuningriik tunnustab põhimõtet, mille kohaselt on ülimuslikud selle territooriumi elanike huvid, ja kohustust soodustada nii palju kui võimalik nende heaolu, nagu selle õigusnormis on ette nähtud. Lisaks ilmneb kohtutoimikust ja eelkõige hageja esitatud tekstist – milleks on käsitletaval juhul kõne, mille Maroko kuningas pidas <DATE ISO="20041106">6. novembril 2004</DATE> –, et Maroko Kuningriik arvab, et Lääne-Sahara on osa tema territooriumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0236"><NO.P>236</NO.P><TXT>Nõukogu väidab, et ükski vaidlustatud otsuse või sellega heaks kiidetud lepingu säte <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0134" ID="QS0134"/>ei vii järeldusele, et Lääne-Sahara loodusvarasid kasutatakse selle territooriumi elanike huve kahjustades, ega takista Maroko [Kuningriigil] tagada, et loodusvarasid kasutatakse Lääne-Sahara elanike kasuks ja nende huvides<QUOT.END REF.START="QS0134" CODE="201C" ID="QE0134"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0237"><NO.P>237</NO.P><TXT>On tõsi, et Polisario Rinne ei ole nõukogule ette heitnud seda, et viimane oleks kaasanud vaidlustatud otsusesse tingimusi, mille tulemusena kasutatakse Lääne-Sahara loodusvarasid selle elanike huve kahjustades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0238"><NO.P>238</NO.P><TXT>Nagu aga märgitud eespool punktis 231, hõlbustab kõnesolev leping eelkõige Lääne-Saharast pärit toodete eksportimist liitu. See on nimelt üks selle lepingu eesmärke. Järelikult, kui peaks ilmnema, et Maroko Kuningriik kasutas Lääne-Sahara loodusvarasid selle elanike huve kahjustades, võib vaidlustatud otsusega heaks kiidetud lepingu sõlmimine seda kasutamist kaudselt õhutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0239"><NO.P>239</NO.P><TXT>Mis puudutab argumenti, et lepingu tingimused ei takista Maroko Kuningriigil tagamast, et Lääne-Sahara loodusvarasid kasutatakse selle elanike kasuks, siis piisab, kui märkida, et samas ei taga leping Lääne-Sahara loodusvarade niisugust kasutamist, mis tooks selle elanikele kasu. See leping on sellest seisukohast täiesti neutraalne, selles ainult hõlbustatakse Lääne-Sahara toodete liitu eksportimist, ükskõik kas need tooted on saadud elanikele kasu toova kasutamise tulemusena või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0240"><NO.P>240</NO.P><TXT>Tegelikult näitab see nõukogu argument, et tema arvates on selle tagamine, et Maroko Kuningriigi kontrollitava Lääne-Sahara osa loodusvarasid kasutataks sealsete elanike kasuks, üksnes Maroko Kuningriigi ülesanne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0241"><NO.P>241</NO.P><TXT>Võttes aga eelkõige arvesse asjaolu, et Maroko Kuningriigi ülemvõimu Lääne-Saharas ei ole tunnustanud ei liit ega selle liikmesriigid ega üldisemalt ÜRO, ning et puudub igasugune rahvusvaheline volitus, miks võiks õigustada Maroko kohalolekut sellel territooriumil, pidi nõukogu kõigi käsitletava juhtumi asjakohaste asjaolude analüüsimisel siis, kui ta kasutas oma kaalutlusõigust küsimuses, kas sõlmida või mitte Maroko Kuningriigiga leping, mida võib kohaldada ka Lääne-Sahara suhtes, ise veenduma, et ei ole märke sellest, et Lääne-Sahara territooriumi loodusvarasid võidakse Maroko kontrolli all kasutada viisil, mis kahjustab selle elanikke ja millega rikutakse nende põhiõigusi. Nõukogu ei saa piirduda nentimisega, et selle, et mingit sedalaadi kasutamist ei toimu, peab tagama Maroko Kuningriik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0242"><NO.P>242</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb märkida, et Polisario Rinne nimetab Lääne-Sahara loodusvarade kasutamist Maroko kontrolli all <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0135" ID="QS0135"/>majanduse rüüstamiseks, mille eesmärk on muuta Lääne-Sahara ühiskonna struktuuri<QUOT.END REF.START="QS0135" CODE="201C" ID="QE0135"/>. Ta lisab, et ta andis ÜRO‑le teada oma protestist, mis puudutab vaidlustatud otsusega heaks kiidetud lepingu projekti. Tema viienda ja kuuenda väite raames esitatud argumendid (vt punktid 159, 169 ja 170 eespool) on ka sellesisulised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0243"><NO.P>243</NO.P><TXT>Polisario Rinne esitas kohtutoimikusse ka oma nõukogu üksikasjaliku aruande, milles on eelkõige sisuliselt väidetud, et Lääne-Sahara põllumajanduslikke majapidamisi kontrollivad isikud välisriikidest ja välisettevõtjad, kes ei ole kohalikud, et need on orienteeritud üksnes ekspordile ja et nende tegevus põhineb vee ammutamisel sügavuses asuvatest mittetaastuvatest vesistutest. Selles aruandes on viidatud aruandele, mille avaldas üks valitsusväline organisatsioon, kes kinnitab neid väiteid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="32"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0244"><NO.P>244</NO.P><TXT>Ei nõukogu argumentidest ega dokumentidest, mille viimane on esitanud kohtutoimikusse, ei ilmne, et ta oleks läbi viinud niisuguse analüüsi, nagu eespool punktis 241 mainitud analüüs. Mis puudutab eespool punktides 242 ja 243 mainitud Polisario Rinde väiteid, ei ole nõukogu esitanud ühtegi konkreetset kommentaari ega ole neid ümber lükanud, mis viib mõttele, et ta ei ole arutanud küsimust, kas Lääne-Sahara loodusvarade kasutamine Maroko kontrolli all toimub selle territooriumi elanikkonna kasuks või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0245"><NO.P>245</NO.P><TXT>Polisario Rinde jutust ilmneb siiski, et nendele väidetele on osaks saanud teatav laiem levik ja et ta on eelkõige juhtinud nendele ÜRO tähelepanu. Seega ei saanud need nõukogule teadmata olla ja ta oleks pidanud neid arutama sellest seisukohast, et kas need võivad vastata tõele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0246"><NO.P>246</NO.P><TXT>Nõukogu argumendid, mis on kokkuvõtlikult esitatud eespool punktides 230 ja 236, näitavad vastupidi, et ta arvab, et küsimus, kas Lääne-Sahara loodusvarade kasutamine toimub kohalikku elanikkonda kahjustades või mitte, puudutab ainult Maroko ametiasutusi. Eespool punktides 227–233 esitatud põhjustel ei ole selle väitega aga võimalik nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0247"><NO.P>247</NO.P><TXT>Sellest ilmneb, et nõukogu on rikkunud oma kohustust analüüsida enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid. Järelikult tuleb hagi rahuldada ja tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega kiidetakse heaks selles osundatud lepingu kohaldamine Lääne-Sahara suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0248"><NO.P>248</NO.P><TXT>Seda järeldust arvestades ei ole vaja teha otsust eespool punktis 27 nimetatud dokumentide vastuvõetavuse kohta, sest neid dokumente ei ole vaja käesoleval juhul arvesse võtta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0249"><NO.P>249</NO.P><TXT>Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Lisaks on kodukorra artikli 138 lõikes 1 ette nähtud, et menetlusse astunud institutsioonid kannavad ise oma kohtukulud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0250"><NO.P>250</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on kohtuvaidluse kaotanud nõukogu ja komisjon. Ehkki Polisario Rinne on kohtukulude väljamõistmist nendelt tõesti nõudnud ainult oma seisukohtades komisjoni menetlusse astuja seisukohtade kohta (vt punkt 31 eespool), tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt võivad pooled esitada kohtukulude hüvitamise nõude pärast hagi esitamist ja isegi kohtuistungil ka siis, kui nõuet pole varem hagis esitatud (vt kohtuotsus, <DATE ISO="20061214">14.12.2006</DATE>, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mast-Jägermeister <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Licorera Zacapaneca (VENADO raamiga jt)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑81/03, T‑82/03 ja T‑103/03</NO.CASE>, EKL, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:397">EU:T:2006:397</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0116">116</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0251"><NO.P>251</NO.P><TXT>Seega tuleb nõukogu ja komisjoni kohtukulud jätta nende endi kanda ning mõista nendelt välja Polisario Rinde kohtukulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="33"?><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (kaheksas koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistada nõukogu <DATE ISO="20120308">8. märtsi 2012. aasta</DATE> otsus 2012/497/EL Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid, millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokollid nr 1, 2 ja 3 ning nende lisad ja millega muudetakse kõnealust assotsiatsioonilepingut) sõlmimise kohta osas, milles sellega kiidetakse heaks selle lepingu kohaldamine Lääne-Sahara suhtes.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda ning mõista nendelt välja Rahvarinde saguia-el-hamra ja rio de oro vabastamiseks (Polisario Rinne) kohtukulud.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Gratsias</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Kancheva</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Wetter</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20151210">10. detsembril 2015</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE><?PAGE NO="34"?><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Vaidluse taust</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Lääne-Sahara rahvusvaheline staatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Vaidlustatud otsus ja vaidluse taust</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Menetlus ja poolte nõuded</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Vastuvõetavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Polisario Rinde kohtumenetlusõigus- ja teovõime</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Kas vaidlustatud otsus puudutab Polisario Rinnet otseselt ja isiklikult?</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Sisulised küsimused</ITEM.CONT><ITEM.REF>16</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Esimene väide</ITEM.CONT><ITEM.REF>17</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Teine väide</ITEM.CONT><ITEM.REF>18</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Muud väited</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Kas eksisteerib absoluutne keeld sõlmida leping, mida võib kohaldada vaidlusaluse territooriumi suhtes?</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kolmas väide</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Neljas väide</ITEM.CONT><ITEM.REF>20</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Viies väide</ITEM.CONT><ITEM.REF>21</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kuues väide</ITEM.CONT><ITEM.REF>23</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Seitsmes väide</ITEM.CONT><ITEM.REF>23</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kaheksas väide</ITEM.CONT><ITEM.REF>24</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatavad kaalutlused rahvusvahelise õiguse mõju kohta</ITEM.CONT><ITEM.REF>24</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Üheksas väide</ITEM.CONT><ITEM.REF>25</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kümnes väide</ITEM.CONT><ITEM.REF>26</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Üheteistkümnes väide</ITEM.CONT><ITEM.REF>28</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Järeldus küsimuses, kas eksisteerib absoluutne keeld sõlmida rahvusvahelisi lepinguid, mida kohaldatakse vaidlusaluse territooriumi suhtes</ITEM.CONT><ITEM.REF>28</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Liidu institutsioonide kaalutlusõigus ja asjaolud, mida nad peavad arvesse võtma</ITEM.CONT><ITEM.REF>29</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><?PAGE NO="35"?><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Kohtukulud</ITEM.CONT><ITEM.REF>32</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC></JUDGMENT>