|
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 340/239 |
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1582,
29. aprill 2021,
tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
EUROOPA PARLAMENT,
|
— |
võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa, |
|
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust, |
|
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0084/2021), |
|
A. |
arvestades, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli keskuse 2019. aasta lõplik eelarve 45 750 404 eurot, mis on 2018. aastaga võrreldes 2,95 % väiksem; arvestades, et 86,72 % keskuse eelarvest moodustavad institutsioonide, muude ametite ja organite osamaksed; |
|
B. |
arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) on oma aruandes Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) märkinud, et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed; |
Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine
|
1. |
märgib, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 93,03 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1,91 % madalam; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 85,11 %, mis on 2018. aasta määrast 2,82 % võrra madalam; |
|
2. |
nõuab tungivalt, et keskus võtaks vastu kestliku ärimudeli kooskõlas kaheaastase ümberkujundamiskavaga, mis töötati välja tõlkekeskust kui ELi asustustele ja organitele ühise keeleteenuse pakkujat käsitleva välisuuringu „Study on the Translation Centre as the Linguistic Shared Service Provider for the EU Agencies and Bodies“ alusel; märgib, et keskuse 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete aruande kohaselt jälgiti 2019. aastal ümberkujundamiskava ja selle aluseks olevate projektide rakendamist ning esitati selle kohta aruanne; ergutab keskust rakendama täielikult meetmeid, mis aitaksid kohandada uut ärimudelit tehnoloogia arenguga; |
|
3. |
märgib murelikult, et keskus ei ole täitnud pettustevastast kava, mis oleks tulnud rakendada 2018. aasta lõpuks; märgib, et 2018. aasta pettustevastases kavas esitatud, kuid lõpule viimata meetmed lisati 2019.–2020. aasta pettustevastases kavas esitatud uute meetmete hulka ja need plaaniti lõpule viia 2020. aasta lõpuks; soovitab keskusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni edasilükatud meetmetest ja nende mõjust pettuseohule, millega keskus silmitsi seisaks; |
|
4. |
peab kahetsusväärseks, et mõnede teiste ametite asutamismäärused ei nõua neilt keskuse teenuste kasutamist, ning tuletab meelde, et vastavalt asutamismäärusele rahuldab keskus liidu organite ja asutuste keeleteenuste vajadusi; |
|
5. |
kahtleb selles, kui kasulik on 72 inimesest koosnev haldusnõukogu, mis raskendab otsuste tegemist; |
|
6. |
rõhutab mitmekeelsuse säilitamise ja edendamise tähtsust liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning vajadust kohelda kõiki ametlikke keeli võrdselt; tunnustab keskuse tõlketeenuste hindamatut panust liidu institutsioonide, organite ja asutuste sujuvasse toimimisse ning nende töö läbipaistvaks ja kättesaadavaks muutmisel liidu kodanikele nende emakeeles; |
Tulemuslikkus
|
7. |
märgib, et keskus kasutab endiselt oma tegevuse tulemuste hindamiseks võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatena peamiselt sisend- ja väljundnäitajaid ning oma eelarve haldamise tõhustamiseks mitut muud näitajat; võtab teadmiseks keskuse programmide ja tegevuse läbivaadatud eelhindamise ning käimasoleva järelhindamise; palub keskusel tulemuslikkuse põhinäitajaid edasi arendada, hindamaks oma tegevuse tulemusi ja mõju, et saada kvalitatiivseid nõuandeid selle kohta, kuidas suurendada keskuse väljundite lisaväärtust ja täiustada keskuse ärimudelit; |
|
8. |
märgib, et 309 047 tõlgitud, muudetud, toimetatud ja parandatud dokumentide lehekülge osutab 16,2 % vähenemisele võrreldes 2018. aastaga, mis oli rekordiline aasta, kuid tuletab meelde, et see arv oli 2,4 % suurem kui prognoositi 2019. aasta esialgses eelarves ja 8,3 % suurem kui prognoositi 2019. aasta muudetud eelarves; |
|
9. |
väljendab heameelt, et keskus rakendab kirjaliku tõlke kvaliteedi tagamise tegevuskava (2019–2020), mille eesmärk on parandada klientidele osutatavate keeleteenuste kvaliteeti ja keskuse tegevuse tõhusust; |
|
10. |
märgib, et keskus näeb ennast liidu ametitele ühise keeleteenuse pakkujana ja et selle põhiülesanne ei kattu muude ametite ülesannetega; märgib lisaks, et keskus ühendas jõud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Euroopa Keskkonnaametiga ühise e-värbamisvahendi „Systal“ rakendamiseks ning on ametite koordinatsioonitoe üksuse kaudu jaganud korrapäraselt teadmisi ja kogemusi teiste liidu ametitega ning on osalenud ELi ametite võrgustiku koosolekutel ja tegevuses; soovitab keskusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni Systalist ja jätkata aktiivselt selle vahendi ühist kasutamist koos teiste liidu ametitega; ergutab keskust jätkama niisugust koostööd ning teadmiste ja kogemuste jagamist; |
|
11. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et oma kaheaastase ümberkujunduskava osana leppis keskus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga kokku koostööprogrammis, mis koosneb viiest IT-projektist, mis ei oma strateegilist tähtsust mitte üksnes mõlemale organisatsioonile, vaid on kasulikud ka teistele liidu ametitele; |
|
12. |
peab kiiduväärseks keskuse valmisolekut arendada sünergiat teiste ametitega, näiteks Systali rakendamise kaudu; kutsub keskust üles jätkama sünergia arendamist ning tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus); |
|
13. |
toonitab asjaolu, et keskus on laiendanud oma kliendiportfelli, allkirjastades koostöölepingud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte, Euroopa Tööjõuameti ning komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadiga; |
|
14. |
tuletab meelde, kui oluline on suurendada keskuse digiteerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise vallas, ja selleks, et kiirendada menetluste digiteerimist; rõhutab, et keskus peab selles valdkonnas jätkuvalt aktiivselt tegutsema, et iga hinna eest vältida digilõhet liidu ametite vahel; rõhutab siiski vajadust võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis; |
Personalipoliitika
|
15. |
märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 93,26 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 52 ametnikust ja 141 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 48 ametnikku ja 132 ajutist teenistujat (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 189); märgib, et lisaks töötas 2019. aastal keskuse heaks 23 lepingulist töötajat; |
|
16. |
märgib rahuloluga, et 2019. aastal saavutati hea sooline tasakaal juhtivatel ametikohtadel (60 % mehed ja 40 % naised) ning haldusnõukogus (53 % mehed ja 47 % naised); märgib murega, et keskuse töötajate hulgas (37 % mehed ja 63 % naised) on mehed alaesindatud; palub keskusel edaspidi tagada oma töötajate hulgas sooline tasakaal; |
|
17. |
märgib, et keskus on kehtestanud inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise vältimise poliitika; märgib rahuloluga, et keskus võttis 2019. aastal vastu uued juhtkonna arengusuunised, mis hõlmasid ahistamise ennetamise alast koolitust kõigile kõrgema ja keskastme juhtidele, osakonnajuhatajatele ja juhikandidaatidele; |
|
18. |
innustab keskust töötama välja pikaajalise personalipoliitika raamistiku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjäärijuhtimist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja integreerimist; |
Hanked
|
19. |
märgib murega, et kontrollikoja aruande kohaselt allkirjastas keskus IT-ettevõtjatega IT-teenuste osutamise lepingud, mille mitmeti mõistetav sõnastus võiks tähendada pigem renditöötajate andmist keskuse käsutusse („mise à disposition“) kui selgelt määratletud IT-teenuste osutamist, mis aga oleks vastuolus ELi tööhõive- ja sotsiaaleeskirjadega; märgib lisaks, et 2019. aastal oli keskuse poolt sellega seoses tehtud maksete kogusumma 1 207 560 eurot; võtab teadmiseks keskuse vastuse, et seda tava rakendatakse institutsioonidevahelise raamlepingu alusel; märgib, et üks niisugust tava käsitlev juhtum on praegu Euroopa Kohtus arutamisel; soovitab keskusel jälgida pooleliolevat kohtuasja ja teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle tulemusest ning meetmetest, mida tuleb selle tulemuse alusel võtta; |
|
20. |
võtab kontrollikoja eelmise aasta leidude suhtes võetud järelmeetmega seoses teadmiseks, et 2018. aasta lõpuks oli keskus kasutusele võtnud e-arveldamise, kuid mitte veel e-hanke ja dokumentide elektroonilise esitamise vahendeid, mille komisjon on välja töötanud, et võtta avaliku hanke menetlustes osalevate kolmandate isikutega toimuvaks elektrooniliseks teabevahetuseks kasutusele ühtne lahendus (e-hange); märgib, et keskus võttis e-hanked kasutusele 2019. aastal, kuid pakkumuste elektrooniline esitamine on 2020. aasta COVID-19 kriisi tõttu viibinud; kutsub keskust üles võtma kasutusele kõik hankemenetluste haldamise parandamiseks vajalikud vahendid ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende rakendamisest aru; |
Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus
|
21. |
märgib murega, et keskus otsustas avaldada ainult oma haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioonid ja jätta elulookirjeldused avaldamata ning et selle otsuse aluseks oli haldusnõukogu suurus (umbes 130 liiget ja asendusliiget); rõhutab asjaolu, et teised ametid avaldavad oma haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused isegi siis, kui haldusnõukogudes on rohkem liikmeid kui keskuse haldusnõukogus; palub seetõttu keskust avaldada kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selleks võetud meetmetest; märgib, et direktori elulookirjeldus ja huvide deklaratsioon avaldati keskuse veebisaidil; |
|
22. |
märgib murega, et kuigi keskust ei rahastata teenustasudest, sõltub see keskuse haldusnõukogus esindatud klientidelt saadud tuludest (keskuse sõnul saadakse 99,2 % tuludest oma klientide makstavatest teenustasudest), mistõttu eksisteerib keskuse toodete hinnakujunduses olemuslik huvide konflikti risk; märgib, et eesmärgiga leevendada huvide konfliktide mõju eelarvele rakendab keskus meedet, mis seisneb eelarvereservi hoidmises (hinnastabiilsuse reserv), et tasakaalustada eelarvet ettenägematute sündmuste või vähenenud nõudluse korral; märgib, et see on peamiselt reaktiivne meede, ja julgustab keskust töötama välja ka ennetusmeetmeid, tagades õiglase hinnakujunduse säilitamise kõigi keskuse klientide jaoks; |
Sisekontroll
|
23. |
märgib, et komisjoni siseauditi talitus auditeeris 2019. aastal töövoo haldamise vahendit eCdT, mida kasutatakse klientide tõlketellimuste haldamiseks, ning jõudis järeldusele, et keskuse loodud tõlkeprotsessi ja eCdT haldus- ja sisekontrollisüsteemid on üldiselt piisavalt hästi kavandatud, tõhusad ja tulemuslikud, kuid tuvastati ka neli olulist valdkonda, mida soovitati parandada; märgib, et keskus esitas kõnealuste soovituste rakendamiseks tegevuskava, mida siseauditi talitus pidas tuvastatud riskide maandamiseks piisavaks; |
|
24. |
märgib, et 2019. aastal tehtud sisekontrollistandardite enesehindamise põhjal jõuti järeldusele, et sisekontrollistandardid on olemas ja tõhusad, kuid direktor järeldas, et riskijuhtimisprotsessi tuleks selle tulemuslikkuse parandamiseks prioriseerida, ning tegi riskijuhtimise ja sisekontrolli koordineerimise eest vastutavale ametnikule ülesandeks vaadata läbi mitu dokumenti, näiteks sisekontrollistrateegia, tundlike ametikohtade menetlus ja riskijuhtimispoliitika, või ajakohastada neid; märgib, et keskus kasutab oma iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes oma selle valdkonna tegevuse kirjeldamiseks nii sisekontrollistandardeid kui ka sisekontrollipõhimõtteid; soovitab keskusel võtta teadmiseks komisjoni läbivaadatud sisekontrolliraamistiku, mis võeti kasutusele 2017. aastal, ning viia oma konsolideeritud iga-aastase tegevusaruande sõnastus sisekontrolliraamistikuga kooskõlla; |
Muud kommentaarid
|
25. |
võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja arvamuse, mis on esitatud muud asjaolu kajastava punktina selle kohta, et keskus ei avalikustanud vastavalt lõpliku raamatupidamise aastaaruande edastamise ajal mõistlikult kättesaadavale teabele lõplikus raamatupidamise aastaaruandes asjakohaselt COVID-19 meetmete mõju keskuse praegusele ja tulevasele tegevusele; nõuab, et keskus hindaks seda mõju ja avaldaks tulemused eelarvepädevatele institutsioonidele; |
|
26. |
märgib, et keskuses ei toimunud ühtegi andmetega seotud rikkumist, nagu on määratletud määruses (EL) 2016/679, (2) ning keskuse andmekaitseametnikule ei esitatud ka ühtegi kaebust; märgib siiski, et keskus ei saanud Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse hilise kättesaamise tõttu esitada haldusnõukogule 2019. aastal määrus (EL) 2016/679 artikli 25 kohast otsust, mille eesmärk on tagada lõimitud ja vaikimisi andmekaitse; nõuab tungivalt, et keskus võtaks selle otsuse vastu võimalikult kiiresti, et keskuse tegevus oleks määrusega (EL) 2016/679 täielikult kooskõlas; |
|
27. |
väljendab heameelt pingutuste üle, mida keskus on teinud kulutõhusa ja keskkonnahoidliku töökeskkonna loomiseks, ja kõigi meetmete üle, mida keskus on võtnud, et vähendada oma süsinikuheidet ja energiatarbimist ning töötada välja paberivaba töövoog; |
|
28. |
peab kiiduväärseks keskuse jõupingutusi edendada tasuta ühistranspordisüsteemi kasutamist Luksemburgis ja algatusi bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks; |
|
29. |
viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta. |
(1) ELT C 391, 18.11.2019, lk 57.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ( ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.