<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑72/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0072</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:381">EU:C:2016:381</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>48</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>48</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST WATHELET' ETTEPANEK – KOHTUASI C‑72/15</P><P>ROSNEFT OIL COMPANY</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Melchior Wathelet</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20160531">31. mail 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑72/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Rosneft Oil Company OJSC</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Her Majesty’s Treasury,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Secretary of State for Business, Innovation and Skills,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">The Financial Conduct Authority</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (England &amp; Wales), Queen’s Bench Division (Divisional Court) (kõrgem kohus (Inglismaa ja Wales), Queen’s Benchi osakond (mitmest kohtunikust koosnev kolleegium), Ühendkuningriik)</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Ühine välis- ja julgeolekupoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Otsuse 2014/512/ÜVJP ja määruse (EL) nr 833/2014 teatud artiklite õiguspärasus</KEYWORD><KEYWORD>Piiravad meetmed seoses Venemaa Föderatsiooni tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="20140731">31. juuli 2014. aasta</DATE> otsuse 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="229" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="2014">ELT L 229, lk 13</REF.DOC.OJ>. Otsust on korduvalt muudetud. Arvestades, et põhikohtuasi puudutab üksnes kuni 2014. aasta detsembrini tehtud muudatusi, viitan ma käesolevas ettepanekus otsuse 2014/512 redaktsioonile, mis kehtis 2014. aasta detsembris ja mis sisaldas muudatusi, mis olid tehtud nõukogu <DATE ISO="20140908">8. septembri 2014. aasta</DATE> otsusega 2014/659/ÜVJP (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="271" PAGE.FIRST="54" DATE.PUB="2014">ELT L 271, lk 54</REF.DOC.OJ>) ja nõukogu <DATE ISO="20141204">4. detsembri 2014. aasta</DATE> otsusega 2014/872/ÜVJP (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="349" PAGE.FIRST="58" DATE.PUB="2014">ELT L 349, lk 58</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>otsus 2014/512<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), ja nõukogu <DATE ISO="20140731">31. juuli 2014. aasta</DATE> määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="229" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT L 229, lk 1</REF.DOC.OJ>. Määrust on korduvalt muudetud. Arvestades, et põhikohtuasi puudutab üksnes kuni 2014. aasta detsembrini tehtud muudatusi, viitan ma käesolevas ettepanekus määruse nr 833/2014 redaktsioonile, mis kehtis 2014. aasta detsembris ja mis sisaldas muudatusi, mis olid tehtud nõukogu <DATE ISO="20140908">8. septembri 2014. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 960/2014 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="271" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2014">ELT L 271, lk 3</REF.DOC.OJ>) ja nõukogu <DATE ISO="20141204">4. detsembri 2014. aasta</DATE> määrusega nr 1290/2014 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="349" PAGE.FIRST="20" DATE.PUB="2014">ELT L 349, lk 20</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>määrus nr 833/2014<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), kehtivust ja tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kõnealune eelotsusetaotlus on väga oluline, kuna seda lahendades peab Euroopa Kohus võtma seisukoha seoses oma pädevusega liidu poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas vastu võetud õigusaktide kehtivust kontrollida ja neid õigusakte eelotsusemenetluses tõlgendada, samas kui ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimane lause ja ELTL artikkel 275 näivad sellise võimaluse välistavat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi pakub Euroopa Kohtule seega võimaluse teha kindlaks õigusaktid, mis – nagu nähtub tema arvamuse <REF.DOC.ECR><NO.CASE>2/13</NO.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2454">EU:C:2014:2454</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktist 252 – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>liidu kehtiva õiguse kohaselt jäävad […] Euroopa Kohtu teostatava kohtuliku kontrolli alt välja.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">EL leping</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>EL lepingu III jaotise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Sätted institutsioonide kohta<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> artikli 19 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Euroopa Liidu Kohus koosneb Euroopa Kohtust, üldkohtust ja erikohtutest. Euroopa Liidu Kohus tagab, et aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust.</ALINEA><ALINEA>Liikmesriigid näevad ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>EL lepingu V jaotise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> 1. peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Üldsätted liidu välistegevuse kohta<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> sisalduva artikli 21 lõike 1 esimeses lõigus on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>EL lepingu sama jaotise 2. peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/><HT TYPE="ITALIC">1. jagu</HT></P></TI><STI><P>Ühissätted</P></STI></TITLE><ARTICLE IDENTIFIER="023"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 23</HT></TI.ART><ALINEA>Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil käesoleva peatüki raames tugineb põhimõtetele, taotleb eesmärke ja seda viiakse ellu viisil, mis on kooskõlas 1. peatükis osutatud üldsätetega.</ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="024"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 24</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="024.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>[ÜVJP] küsimustes kuuluvad liidu pädevusse kõik välispoliitika valdkonnad ja kõik liidu julgeolekuga seotud küsimused, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni.</ALINEA><ALINEA>[ÜVJP] suhtes kohaldatakse erimenetlusi ja -eeskirju. Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, määravad ühise välis- ja julgeolekupoliitika kindlaks ja rakendavad seda Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, kes teevad otsuse ühehäälselt. Seadusandlike aktide vastuvõtmine on välistatud. Ühist välis- ja julgeolekupoliitikat teostavad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriigid vastavalt aluslepingutele. Euroopa Parlamendi ja komisjoni eriroll selles valdkonnas määratakse kindlaks aluslepingutes. Euroopa Liidu Kohus ei ole pädev tegema otsuseid nimetatud sätetega seotud küsimustes, erandina on ta pädev kontrollima käesoleva lepingu artikli 40 järgimist ja kontrollima teatud otsuste õiguspärasust vastavalt [EL] toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus sätestatule.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="024.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid toetavad aktiivselt ja tingimusteta liidu välis- ja julgeolekupoliitikat lojaalsuse ja vastastikuse solidaarsuse vaimus ning järgivad liidu meetmeid selles valdkonnas.</ALINEA><?PAGE NO="3"?><ALINEA>Liikmesriigid teevad koostööd, et süvendada ja arendada oma vastastikust poliitilist solidaarsust. Nad hoiduvad igasugustest meetmetest, mis on vastuolus liidu huvidega või mis võivad kahjustada liidu efektiivsust ühtse jõuna rahvusvahelistes suhetes.</ALINEA></PARAG></ARTICLE><P>[…]</P><ARTICLE IDENTIFIER="029"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 29</HT></TI.ART><ALINEA>Nõukogu võtab vastu otsuseid, milles määratletakse liidu lähenemisviis konkreetsele geograafilist või temaatilist laadi küsimusele. Liikmesriigid tagavad, et nende riigi poliitika vastab liidu seisukohtadele.</ALINEA></ARTICLE><P>[…]</P><ARTICLE IDENTIFIER="040"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 40</HT></TI.ART><ALINEA>Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamine ei mõjuta aluslepingutega sätestatud menetluste rakendamist ja institutsioonide volituste ulatust [EL] toimimise lepingu artiklites 3–6 osutatud liidu pädevuse teostamiseks.</ALINEA><ALINEA>Samuti ei mõjuta nimetatud artiklites osutatud poliitika rakendamine aluslepingutega sätestatud menetluste rakendamist ja institutsioonide volituste ulatust liidu pädevuse teostamiseks käesoleva peatüki alusel.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</ALINEA></ARTICLE></GR.SEQ></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">EL toimimise leping</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>EL toimimise lepingu viienda osa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Liidu välistegevus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> I jaotises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Üldsätted liidu välistegevuse kohta<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="205"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 205</HT></TI.ART><ALINEA>Käesolevas osas käsitletud liidu rahvusvaheline tegevus tugineb põhimõtetele, taotleb eesmärke ja seda viiakse ellu viisil, mis on kooskõlas [EL] lepingu V jaotise 1. peatükis osutatud üldsätetega.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></ARTICLE></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>EL toimimise lepingu sama osa IV jaotises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Piiravad meetmed<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="215"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 215</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="215.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui vastavalt [EL] lepingu V jaotise 2. peatükile vastu võetud otsus näeb ette majandus- ja rahandussuhete osalise või täieliku katkestamise või piiramise ühe või mitme kolmanda riigiga, võtab nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni ühise ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu vajalikud meetmed. Ta teavitab sellest Euroopa Parlamenti.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="215.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui vastavalt [EL] lepingu V jaotise 2. peatükile vastu võetud otsuses on nii sätestatud, võib nõukogu lõikes 1 osutatud menetluse kohaselt võtta vastu piiravaid meetmeid juriidiliste või füüsiliste isikute ning rühmituste või mitteriiklike üksuste suhtes.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="215.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevas artiklis osutatud õigusaktid sisaldavad vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></PARAG></ARTICLE></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>EL toimimise lepingu kuuenda osa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Institutsioonilised ja rahandussätted<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> I jaotise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Sätted institutsioonide kohta<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> 1. peatüki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Institutsioonid<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> 5. jaos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Euroopa Liidu Kohus<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> sisalduvas artiklis 275 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Euroopa Liidu Kohtu pädevusse ei kuulu [ÜVJP‑ga] seotud sätted ning nende alusel vastuvõetud õigusaktid.</ALINEA><?PAGE NO="4"?><ALINEA>Kohus on aga pädev kontrollima [EL] lepingu artikli 40 järgimist ning tegema otsuseid käesoleva lepingu artikli 263 neljandas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt algatatud kohtuasjades, mis puudutavad füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes nõukogu poolt [EL] lepingu V jaotise 2. peatüki alusel vastuvõetud piiravaid meetmeid sätestavate otsuste seaduslikkust.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Partnerlus- ja koostööleping</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerluse sõlmimist käsitleva partnerlus- ja koostöölepingu, mis on alla kirjutatud <DATE ISO="19940624">24. juunil 1994</DATE> Korful<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="327" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="1994">EÜT L 327, lk 3</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/56, lk 5. Leping kiideti ühenduste nimel heaks nõukogu ja komisjoni <DATE ISO="19971030">30. oktoobri 1997. aasta</DATE> otsusega 97/800/ESTÜ, EÜ, Euratom (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="327" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1997">EÜT L 327, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/26, lk 356).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>partnerlusleping<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>), III jaotises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Kaubavahetus<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="010"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 10</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="010.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Lepinguosalised kohtlevad teineteist GATT‑i I artikli lõikes 1 kirjeldatud üldises enamsoodustuskorras.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="010.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõike 1 sätteid ei kohaldata järgmiste soodustuste suhtes:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>soodustused, mis on antud naaberriikidele piiriliikluse hõlbustamiseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>soodustused, mis on antud eesmärgiga luua tolliliit või vabakaubanduspiirkond või sellise liidu või piirkonna loomise tõttu; mõistete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>tolliliit<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>vabakaubanduspiirkond<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> tähendus on sama, mida on kirjeldatud GATT‑i XXIV artikli lõikes 8 kirjeldatud või loodud GATT‑i sama artikli lõikes 10 osutatud korras;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>soodustused, mis on antud teatavatele riikidele GATT‑i ja muude arengumaid soodustavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></ARTICLE><P>[…]</P><ARTICLE IDENTIFIER="012"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 12</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="012.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Lepinguosalised leiavad üksmeelselt, et vaba transiidi põhimõte on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus.</ALINEA><ALINEA>Seoses sellega tagab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise tolliterritooriumilt pärinevate või sinna suunduvate kaupade vaba transiidi läbi oma territooriumi.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="012.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATT‑i V artikli lõigete 2–5 sätteid.</ALINEA></PARAG></ARTICLE><P>[…]</P><ARTICLE IDENTIFIER="019"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 19</HT></TI.ART><ALINEA>Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või ‑piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või seoses inimeste, loomade või taimede tervise ja elu, loodusvarade, kunsti-, ajaloo- või muinasväärtusega rahvusliku rikkuse või intellektuaal-, tööstus- või kaubandusomandi kaitsmisega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piirangut.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></ALINEA></ARTICLE></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Lepingu IV jaotise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>Äritegevust ja investeerimist käsitlevad sätted<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> III peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Teenuste piiriülene osutamine<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> sisalduvas artiklis 36 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Käesoleva lepingu 5. lisas loetletud valdkondades kohtlevad lepinguosalised teineteist ühenduse või Venemaa äriühingute vastavalt Venemaa või ühenduse territooriumil piiriüleselt osutatavaid teenuseid mõjutavate tingimuste osas vähemalt sama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki, järgides kummagi lepinguosalise kehtivaid õigusnorme.<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Lepingu V jaotises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Maksed ja kapital<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> sisalduvas artiklis 52 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="052.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tagatakse ühenduse ja Venemaa residentide vaheline kapitali vaba liikumine vastuvõtjariigi õigusnormide kohaselt asutatud äriühingutesse otse investeerimisel ja IV jaotise II peatüki sätete kohasel investeerimisel ning nende investeeringute, kaasa arvatud igasugused hüvitised, mis tulenevad sellistest meetmetest nagu sundvõõrandamine, riigistamine või samaväärsed meetmed, ja nendest investeeringutest tuleneva kasumi väljaviimisel.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="052.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Ilma et see piiraks lõigete 6 ja 7 kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised pärast käesoleva lepingu jõustumist algava viieaastase üleminekuaja lõppu ühtegi uut piirangut ühenduse ja Venemaa residentide vahelisele kapitali liikumisele ja sellega seotud jooksvatele maksetele ega muuda kehtivat korda piiravamaks. Piirangute kehtestamine käesoleva lõike esimeses lauses osutatud üleminekuajal ei mõjuta siiski lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva artikli lõigetest 2–4 ja 9.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="052.009"><NO.PARAG>9.</NO.PARAG><ALINEA>Jooksvate maksete, kapitali liikumise ja makseviiside osas kohtlevad lepinguosalised teineteist enamsoodustuskorras.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Lepingu XI jaotises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> sisalduvas artiklis 99 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>Mitte miski käesolevas lepingus ei takista lepinguosalisel võtta meetmeid,</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>mida ta peab vajalikuks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve</TXT><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>avaliku korra säilitamist mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>D.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Otsus 2014/512</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus puudutab järgmisi otsuse 2014/512 sätteid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="001"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 1</HT></TI.ART><STI.ART>[…]</STI.ART><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Keelatud on selliste võlakirjade, aktsiate või sarnaste finantsinstrumentide otsene või kaudne ostmine või müümine, nendega seotud investeerimisteenuste otsene või kaudne osutamine, nende väljaandmisele otsene või kaudne kaasa aitamine ning mis tahes muu nendega kauplemine, mille lõpptähtaeg on üle 30 päeva ja mille on välja andnud pärast <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE>:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Venemaal asutatud üksused, kes on riigi kontrolli all või kellest üle 50% kuulub riigile, kelle hinnanguline koguvara ületab 1 triljonit Vene rubla ning kelle hinnangulisest tulust pärineb vähemalt 50% <DATE ISO="20140912">12. septembri 2014</DATE> seisuga toornafta või naftasaaduste müügist või transpordist, nagu need on loetletud III lisas [(nimelt Rosneft, Transneft ja Gazprom Neft)];</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>mis tahes juriidiline isik, üksus või asutus, kes on asutatud väljaspool liitu ning kellest üle 50% kuulub mõne [punktis] b osutatud üksuse omandisse, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>mis tahes juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis c osutatud kategooriasse kuuluva või […] III lisas loetletud üksuse [(nimelt Rosneft, Transneft ja Gazprom Neft)] nimel või suuniste alusel.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Keelatud on otse või kaudselt osaleda mis tahes kokkuleppes anda uusi, 30 päeva ületava lõpptähtajaga laene ja krediiti lõikes 1 või 2 osutatud mis tahes juriidilisele isikule, üksusele või asutusele pärast <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE>, välja arvatud laenud või krediit, millel on konkreetne ja dokumenteeritud eesmärk rahastada kaupade ja teenuste, mis ei ole finantsteenused, keelu alla mitte kuuluvat otsest või kaudset importi või eksporti liidu ja Venemaa või mis tahes kolmanda riigi vahel, või laenud, millel on konkreetne ja dokumenteeritud eesmärk pakkuda erakorralist rahastamist selliste liidus asutatud juriidiliste isikute maksevõime ja likviidsuse kriteeriumide täitmiseks, kelle omandiõigusest üle 50% kuulub I lisas osutatud üksusele [(nimelt Sberbank, VTB Bank, Gazprombank, Vnesheconombank ja Rosselkhozbank)].</ALINEA></PARAG></ARTICLE><P>[…]</P><ARTICLE IDENTIFIER="004"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 4</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Teatava varustuse, mida on võimalik kasutada Venemaal (sealhulgas selle majandusvööndis ja mandrilaval) järgmistes uuringu- ja tootmisprojektide kategooriates, otseseks või kaudseks müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks ja eksportimiseks liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või kasutades liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvaid laevu või õhusõidukeid, on vaja eksportiva liikmesriigi pädeva asutuse eelnevat luba:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>naftauuringud ja -tootmine rohkem kui 150 meetri sügavuses vees;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>naftauuringud ja -tootmine põhjapolaarjoonest põhja poole jäävas avamerepiirkonnas;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>projektid, millel on võimekus toota naftat kildakihtides leiduvast toorainest hüdrofrakkimise teel; see ei kehti läbi kildakihtide toimuvale uurimisele ja tootmisele eesmärgiga leida või ammutada naftat mittekilda-maardlatest.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><?PAGE NO="7"?><ALINEA>Liit võtab vajalikud meetmed, et määrata kindlaks vastavad käesoleva lõikega hõlmatavad tooted.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Järgmiseks tegevuseks:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>lõikes 1 osutatud varustusega seotud tehnilise abi või muude teenuste osutamine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>rahastamine või rahaline abi lõikes 1 osutatud varustuse müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või seotud tehnilise abi või koolituse andmiseks</TXT></NP></ITEM></LIST><P>on samuti vaja eksportiva liikmesriigi pädeva asutuse eelnevat luba.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriikide pädevad asutused ei anna ühtegi luba lõigetes 1 ja 2 osutatud varustuse müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või teenuste osutamiseks, kui nad teevad kindlaks, et asjaomase müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi või asjaomaste teenuste osutamise eesmärk on ühe lõikes 1 osutatud uuringu- ja tootmisprojekti teostamine.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Lõige 3 ei mõjuta enne 1. augustit 2014 sõlmitud lepingute ega selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Luba võidakse anda juhul, kui kaupade ja tehnoloogiate müümine, tarnimine, üleandmine, eksport või lõigetes 1 ja 2 nimetatud teenuste osutamine on vajalik sellise sündmuse kiiresti ärahoidmiseks või leevendamiseks, millel on tõenäoliselt ränk ja märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja ohutusele või keskkonnale. Asjakohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib lubada müümist, tarnimist, üleandmist, eksporti või lõigetes 1 ja 2 osutatud teenuste osutamist ilma eelneva loata, tingimusel et eksportija teatab sellest pädevale asutusele viie tööpäeva jooksul pärast müügi, tarnimise, üleandmise, ekspordi või teenuste osutamise toimumist, esitades ilma eelneva loata toimunud müügi, tarnimise, üleandmise, ekspordi või teenuste osutamise üksikasjalikud ja asjakohased põhjendused.</ALINEA></PARAG></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="004A"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 4a</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="004A.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Keelatud on Venemaal (sealhulgas selle majandusvööndis ja mandrilaval) järgmiste uurimis- ja tootmisprojektide kategooriate jaoks vajalike seonduvate teenuste otsene või kaudne osutamine liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või kasutades liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvaid laevu või õhusõidukeid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>naftauuringud ja -tootmine rohkem kui 150 meetri sügavuses vees;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>naftauuringud ja -tootmine põhjapolaarjoonest põhja poole jäävas avamerepiirkonnas ümber põhjapooluse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>projektid, millel on võimekus toota naftat kildakihtides leiduvast toorainest hüdrofrakkimise teel; see ei kehti läbi kildakihtide toimuvale uurimisele ja tootmisele eesmärgiga leida või ammutada naftat mittekilda-maardlatest.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004A.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 sätestatud keeld ei mõjuta enne <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE> sõlmitud lepingute või raamkokkulepete või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004A.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 osutatud keeldu ei kohaldata, kui kõnealused teenused on vajalikud sellise sündmuse kiireks ärahoidmiseks või leevendamiseks, millel on tõenäoliselt tõsine ja märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja ohutusele või keskkonnale.</ALINEA></PARAG></ARTICLE><P>[…]</P><?PAGE NO="8"?><ARTICLE IDENTIFIER="007"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 7</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva otsusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärgiks on saada pikendust või mis tahes vormis tagatist või vastutagatist, eelkõige finantstagatist, kui selle esitajaks on:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>artikli 1 lõike 1 punktis b või c ning artikli 1 lõike 2 punktis c [või] d osutatud või […] III […] lisas osutatud üksused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>muu Venemaa isik, üksus või asutus või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>selline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne käesoleva lõike punktis a või b osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva isiku kohustuseks tõendada, et kõnealuse nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev artikkel ei mõjuta lõikes 1 osutatud isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva otsusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.</ALINEA></PARAG></ARTICLE><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>E.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 833/2014</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus puudutab järgmisi määruse nr 833/2014 sätteid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="003"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 3</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>II lisas loetletud, liidust või väljastpoolt liitu pärit kaupade või tehnoloogiate müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks otse või kaudselt füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Venemaal, kaasa arvatud Venemaa majandusvööndis ja mandrilaval, või mis tahes muus riigis, kui kõnealused kaubad ja tehnoloogiad on mõeldud kasutamiseks Venemaal, kaasa arvatud Venemaa majandusvööndis ja mandrilaval, on vaja eelnevat luba.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks, mille jaoks on käesoleva artikli kohaselt vaja luba, annavad loa eksportija asukohaliikmesriigi pädevad asutused kooskõlas määruse (EÜ) nr 428/2009 artiklis 11 sätestatud üksikasjalike eeskirjadega. Luba kehtib kogu liidus.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>II lisa sisaldab teatavaid kaupasid ja tehnoloogiaid, mida on võimalik kasutada järgmistes uurimis- ja tootmisprojektide kategooriates Venemaal, kaasa arvatud Venemaa majandusvööndis ja mandrilaval:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>nafta uurimine ja tootmine rohkem kui 150 meetri sügavuses vees;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>nafta uurimine ja tootmine põhjapolaarjoonest põhja poole jäävas avamerepiirkonnas, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>projektid, millel on võimekus toota naftat kildakihtides leiduvast toorainest hüdrofrakkimise teel; see ei kehti läbi kildakihtide toimuvale uurimisele ja tootmisele eesmärgiga leida või ammutada naftat mittekilda maardlatest.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Eksportijad esitavad pädevale asutusele kõik ekspordiloa taotlemiseks nõutavad asjakohased andmed.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="9"?><PARAG IDENTIFIER="003.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Pädevad asutused ei anna luba II lisasse kantud kaupade ja tehnoloogiate müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks ega ekspordiks, kui neil on piisav alus otsustamaks, et nimetatud kaupade ja tehnoloogiate müümine, tarnimine, üleandmine või eksport on ette nähtud lõikes 3 viidatud nafta uurimise ja tootmise projektide jaoks.</ALINEA><ALINEA>Pädevad asutused võivad siiski loa anda, kui müümine, tarnimine, üleandmine või eksport puudutab enne 1. augustit 2014 sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmist või selliste lepingute täitmiseks vajalikest lisalepingutest tuleneva kohustuse täitmist.</ALINEA><ALINEA>Pädevad asutused võivad loa anda ka juhul, kui kaupade ja tehnoloogiate müümine, tarnimine, üleandmine või eksport on vajalik sellise sündmuse kiiresti ärahoidmiseks või leevendamiseks, millel on tõenäoliselt ränk ja märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja ohutusele või keskkonnale. Asjakohaselt põhjendatud hädajuhtudel võib lubada müümist, tarnimist, üleandmist või eksporti ilma eelneva loata, tingimusel et eksportija teatab sellest pädevale asutusele viie tööpäeva jooksul pärast müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi toimumist, esitades ilma eelneva loata toimunud müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi üksikasjalikud ja asjakohased põhjendused.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 5 sätestatud tingimuste kohaselt võivad pädevad asutused nende poolt välja antud ekspordiloa tühistada, peatada või kehtetuks tunnistada või seda muuta.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA>Kui pädev asutus, vastavalt lõikele 5 või 6, keeldub loa andmisest, tühistab, peatab või tunnistab selle kehtetuks või piirab seda oluliselt, teatab asjaomane liikmesriik sellest teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning jagab nendega asjakohast teavet, järgides nõukogu määruse (EÜ) nr 515/97 sätteid sellise teabe konfidentsiaalsuse kohta.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA>Enne seda, kui liikmesriik annab kooskõlas lõikega 5 välja loa tehinguks, mis on põhimõtteliselt sama kui tehing, mille puhul kehtib endiselt teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide lõigete 6 ja 7 kohane loa andmisest keeldumine, konsulteerib ta esmalt liikmesriigi või liikmesriikidega, kes keeldusid loa andmisest. Kui asjaomane liikmesriik otsustab pärast sellist konsulteerimist loa siiski anda, teavitab ta sellest teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitab kogu asjakohase teabe, millel otsus põhineb.</ALINEA></PARAG></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="003A"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 3a</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="003A.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Keelatud on osutada otse või kaudselt Venemaal, kaasa arvatud Venemaa majandusvööndis ja mandrilaval, järgmiste uurimis- ja tootmisprojektide jaoks vajalikke seonduvaid teenuseid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>nafta uurimine ja tootmine rohkem kui 150 meetri sügavuses vees;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>nafta uurimine ja tootmine põhjapolaarjoonest põhja poole jäävas avamerepiirkonnas, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>projektid, millel on võimekus toota naftat kildakihtides leiduvast toorainest hüdrofrakkimise teel; see ei kehti läbi kildakihtide toimuvale uurimisele ja tootmisele eesmärgiga leida või ammutada naftat mittekilda maardlatest.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Käesolevas lõikes tähendavad seotud teenused järgmist:</P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>puurimine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>puuraukude testimine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>geofüüsikalise uurimise ja lõpuleviimise teenused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iv)</NO.P><TXT>spetsiaalsete ujuvsõidukite tarnimine.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><?PAGE NO="10"?><PARAG IDENTIFIER="003A.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 sätestatud keelud ei mõjuta enne <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE> sõlmitud lepingust või raamlepingust tuleneva kohustuse täitmist või sellise lepingu täitmiseks vajalike lisalepingute täitmist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003A.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata, kui kõnealused teenused on vajalikud sellise sündmuse kiiresti ärahoidmiseks või leevendamiseks, millel on tõenäoliselt ränk ja märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja ohutusele või keskkonnale.</ALINEA><ALINEA>Teenuse osutaja teatab pädevale asutusele igasugusest käesoleva lõike kohasest tegevusest viie tööpäeva jooksul, esitades müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi üksikasjalikud ja asjakohased põhjendused.</ALINEA></PARAG></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="004"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 4</HT></TI.ART><STI.ART>[…]</STI.ART><PARAG IDENTIFIER="004.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Järgmise tegevuse puhul on vaja asjaomase pädeva asutuse luba:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>II lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiatega ning nendega varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega seotud tehnilise abi või vahendusteenuste otsene või kaudne osutamine füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Venemaal, kaasa arvatud Venemaa majandusvööndis ja mandrilaval, või mis tahes isikule, üksusele või asutusele mis tahes muus riigis, kui selline abi puudutab Venemaal, kaasa arvatud Venemaa majandusvööndis ja mandrilaval, kasutamiseks mõeldud kaupu ja tehnoloogiaid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>II lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiatega seotud rahastamine ning rahaline abi, sealhulgas eelkõige toetuste, laenude või ekspordikrediidikindlustuse andmine nimetatud kaupade ja tehnoloogiate müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks või seonduva tehnilise abi otseseks või kaudseks osutamiseks füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Venemaal, kaasa arvatud Venemaa majandusvööndis ja mandrilaval, või mis tahes isikule, üksusele või asutusele mis tahes muus riigis, kui kõnealune abi puudutab Venemaal, kaasa arvatud Venemaa majandusvööndis ja mandrilaval, kasutamiseks mõeldud kaupu ja tehnoloogiaid.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>Artikli 3 lõikes 5 osutatud asjakohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib lubada käesolevas lõikes nimetatud teenuste osutamist ilma eelneva loata, tingimusel et teenuseosutaja teatab sellest pädevale asutusele viie tööpäeva jooksul pärast teenuse osutamist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui käesoleva artikli lõike 3 kohaselt on nõutav luba, kohaldatakse artiklit 3, eelkõige selle lõikeid 2 ja 5, <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT>.</ALINEA></PARAG></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="005"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 5</HT></TI.ART><STI.ART>[…]</STI.ART><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Keelatud on selliste vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide otsene või kaudne müümine, ostmine, nende emiteerimisega seoses investeerimisteenuste osutamine või abi andmine ning mis tahes muu nendega kauplemine, mille lõpptähtaeg on üle 30 päeva ja mille on pärast <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE> välja andnud:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Venemaal asutatud juriidiline isik, üksus või asutus, kes on riigi kontrolli all või kellest üle 50% kuulub riigile ning kelle hinnanguline koguvara ületab 1 triljonit Vene rubla ning kelle hinnangulisest tulust pärineb vähemalt 50% toornafta või naftasaaduste müügist või transpordist, nagu need on loetletud VI lisas [(nimelt Rosneft, Transneft, Gazprom Neft)];</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="11"?><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>väljaspool liitu asutatud juriidiline isik, üksus või asutus, kelle omandiõigusest kuulub otseselt või kaudselt rohkem kui 50% käesoleva lõike punktides a või b loetletud üksusele, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne käesoleva lõike punktis a, b või c osutatud üksuse nimel või suuniste alusel.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Keelatud on otse või kaudselt osaleda mis tahes kokkuleppes anda uusi, 30 päeva ületava lõpptähtajaga laene või krediite lõikes 1 või 2 osutatud mis tahes juriidilisele isikule, üksusele või asutusele pärast <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE>.</ALINEA><ALINEA><P>Keeldu ei kohaldata järgmistel juhtudel:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>laenud või krediit, millel on konkreetne ja dokumenteeritud eesmärk rahastada kaupade ja teenuste, mis ei ole finantsteenused, keelu alla mitte kuuluvat importi või eksporti liidu ja mõne kolmanda riigi vahel, kaasa arvatud kulutused muust kolmandast riigist pärit kaupadele ja teenustele, mis on vajalikud ekspordi- või impordilepingute täitmiseks, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>laenud, millel on konkreetne ja dokumenteeritud eesmärk pakkuda erakorralist rahastamist selliste liidus asutatud juriidiliste isikute maksevõime ja likviidsuse kriteeriumide täitmiseks, kelle omandiõigusest üle 50% kuulub III lisas osutatud üksustele [(nimelt Sberbank, VTB Bank, Gazprombank, Vnesheconombank ja Rosselkhozbank)].</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></ARTICLE><P>[…]</P><ARTICLE IDENTIFIER="008"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 8</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ette nähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud eeskirjad komisjonile teatavaks viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad komisjonile eeskirjade edaspidistest muudatustest.</ALINEA></PARAG></ARTICLE><P>[…]</P><ARTICLE IDENTIFIER="011"><TI.ART><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 11</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="011.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärgiks on saada pikendust või mis tahes vormis tagatist või vastutagatist, eelkõige finantstagatist, kui selle esitajaks on:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>artikli 5 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 5 lõike 2 punktides c ja d osutatud või […] VI lisas loetletud üksused [(nimelt Rosneft, Transneft, Gazprom Neft)];</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>muu Venemaa isik, üksus või asutus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>selline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne käesoleva lõike punktis a või b osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="011.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva isiku kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="011.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev artikkel ei mõjuta lõikes 1 osutatud isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/></ALINEA></PARAG></ARTICLE></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid mõistsid <DATE ISO="20140306">6. märtsil 2014</DATE> karmilt hukka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse provotseerimata rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Riigipeade ja valitsusjuhtide avaldus Ukraina kohta, Brüssel, <DATE ISO="20140306">6. märts 2014</DATE>.</P></NOTE> Nad kutsusid Venemaa Föderatsiooni üles viima oma relvajõud viivitamata tagasi nende alalisse paiknemiskohta kooskõlas kohaldatavate lepingutega. Nad otsustasid ka peatada Venemaa Föderatsiooniga viisaküsimustes peetavad kahepoolsed kõnelused ja olemasolevat partnerluslepingut asendava uue laiaulatusliku lepingu üle peetavad kõnelused. Nad rõhutasid siiski, et kriisile tuleks leida lahendus Ukraina valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheliste läbirääkimiste teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid lisasid, et kui läbirääkimised ei anna kiiresti tulemusi, kehtestatakse reisikeeld ja varade külmutamine isikute suhtes, kes vastutavad tegevuse eest, mis kahjustavad või ohustavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Avalduse elluviimiseks võttis nõukogu <DATE ISO="20140317">17. märtsil 2014</DATE> vastu määruse (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="078" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2014">ELT L 78, lk 6</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> ning millega kehtestati eespool nimetatud meetmed määruse I lisas loetletud isikutele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Arvestades, et Venemaa Föderatsioon ei vastanud liidu nõudmistele ning Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja iseseisvuse kahjustamine jätkus, kehtestas nõukogu <DATE ISO="20140731">31. juulil 2014</DATE> hulga täiendavaid olulisi piiravaid meetmeid ehk võttis vastu otsuse 2014/512 ja määruse nr 833/2014, mis puudutavad teiste Vene ettevõtjate hulgas Rosneft Oil Company OJSC‑d (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>Rosneft<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>), mille tegevusalade hulka kuuluvad süsivesinike uurimine, tootmine ja rafineerimine ning toornafta ja gaasi turustamine Venemaal ja välismaal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Rosneft tegeleb uurimise ja tootmisega Venemaa piirkondades, kus leidub süsivesinikke, ja Venemaa mandrilaval. Uurimistegevus hõlmab toiminguid üle 150 meetri sügavuses vees ja kildakihtides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Rosnefti enamusosalus (69,5%) kuulub Rosneftegaz OJSC‑le, mis on Venemaa Föderatsiooni 100‑protsendilise osalusega aktsiaselts. Vähemusosalus (19,75%) kuulub BP Russian Investments Ltd‑le, mis on Inglise naftaettevõtja BP plc tütarettevõtja. Ülejäänud 10,75% osalusest on noteeritud börsil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Her Majesty’s Treasury (riigikassa) ja Secretary of State for Business, Innovation and Skills (ettevõtluse, innovatsiooni ja kutseoskuste minister) on ametivõimud, kes vastutavad Ühendkuningriigis liidu nende õigusnormide rakendamise eest, millega on kehtestatud piiravad meetmed vastuseks Venemaa Föderatsiooni tegevusele Ukrainas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Financial Conduct Authority (finantsinspektsioon, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>FCA<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>) suhtes kehtivad samuti otsus 2014/512 ja määrus nr 833/2014 ning ta peab analüüsima nende tagajärgi tema enda kohustustele ja eesmärkidele, mis tulenevad seadusest. Seega, kui ilmneks, et võidakse välja anda keelatud väärtpabereid ja et see võib kahjustada FCA reguleeritavate turgude terviklikkust või tarbijakaitset, oleks FCA kohustatud analüüsima, milliseid toiminguid ta peab vajaduse korral tegema, et sellist ohtu ennetada või ära hoida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Rosneft esitas ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel otsuse 2014/512 ja määruse nr 833/2014 peale tühistamishagi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20141009">9. oktoobril 2014</DATE>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Tegemist on poolelioleva kohtuasjaga NK Rosneft jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (T‑715/14).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>High Court of Justice (England &amp; Wales), Queen’s Bench Division’ile (Divisional Court) (kõrgem kohus (Inglismaa ja Wales), Queen’s Benchi osakond (mitmest kohtunikust koosnev kolleegium), Ühendkuningriik) <DATE ISO="20141120">20. novembril 2014</DATE> esitatud kaebuses, millega ta palus teostada seaduslikkuse kohtulikku kontrolli, vaidlustas Rosneft otsuse 2014/512 ja määruse nr 833/2014 ning Ühendkuningriigi ametivõimude poolt määruse nr 833/2014 teatud sätete rakendamiseks võetud mõnede meetmete, eelkõige määruse rikkumise juhuks ette nähtud kriminaalkaristuste<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt Ukrainat puudutavad 2014. aasta määrused (Euroopa Liidu finantssanktsioonid) (nr 3) (The Ukraine (European Union Financial Sanctions) (No. 3) Regulations 2014, SI 2014/2054), mida on hiljem muudetud Ukrainat puudutavate 2014. aasta määrustega (Euroopa Liidu finantssanktsioonid) (nr 3) (muudatus) (The Ukraine (European Union Financial Sanctions) (No. 3) (Amendment) Regulations 2014, SI 2014/2445), ja 2014. aasta ekspordikontrolli määrus (Venemaa, Krimmi ja Sevastopoliga seotud sanktsioonid) (The Export Control (Russia, Crimea and Sevastopol Sanctions) Order 2014, SI 2014/2357), mida on hiljem muudetud 2014. aasta ekspordikontrolli määrusega (Venemaa, Krimmi ja Sevastopoliga seotud sanktsioonid) (muudatus) (The Export Control (Russia, Crimea and Sevastopol Sanctions) (Amendment) Order 2014, SI 2014/2932).</P></NOTE> õiguspärasuse ning vaidles vastu teatud tõlgendustele, mis FCA andis mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>rahaline abi<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, ja sellele, kuidas FCA tõlgendas ja kohaldas määrust teatud väärtpaberite suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Tegemist on vabalt võõrandatavate väärtpaberitega, mis on välja antud aktsiate globaalsete hoidmistunnistuste vormis (<HT TYPE="ITALIC">Global Depository Receipts</HT>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>GDR<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>) ning mis on seotud Rosnefti aktsiatega ja on kantud ametlikku väärtpaberinimekirja Londoni börsil, kus nendega kaubeldakse.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT><DATE ISO="20150209">9. veebruari 2015. aasta</DATE> otsuses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt <HT TYPE="ITALIC">R (OJSC Rosneft Oil Company) v Her Majesty’s Treasury and ors</HT> [2015] EWHC 248 (Admin).</P></NOTE> asus High Court of Justice (England &amp; Wales), Queen’s Bench Division (Divisional Court) (kõrgem kohus (Inglismaa ja Wales), Queen’s Benchi osakond (mitmest kohtunikust koosnev kolleegium), Ühendkuningriik) seisukohale, et tema menetluses vaidluse lahendamiseks peab ta kindlaks tegema, kas otsuse 2014/512 ja määruse nr 833/2014 teatud sätted on kehtetud, kuid seda ei saa ta teha ilma, et ta esitaks Euroopa Kohtule eelotsusetaotlust kooskõlas kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foto-Frost</NAME.CASE> (<NO.CASE>314/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:452">EU:C:1987:452</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Lisaks leiab kõnealune kohus, et isegi kui need sätted on õiguspärased, ei ole kindel, et teised liikmesriikide kohtud jõuaksid seoses nende tõlgendamise ja kohaldamisega samadele järeldustele. Ta tõi ka seoses teatud oluliste aspektidega esile märkimisväärseid tõlgendamiserinevusi erinevate liikmesriikide pädevate asutuste vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Selles kontekstis otsustas High Court of Justice (England &amp; Wales), Queen’s Bench Division (Divisional Court) (kõrgem kohus (Inglismaa ja Wales), Queen’s Benchi osakond (mitmest kohtunikust koosnev kolleegium), Ühendkuningriik) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>1.</NO.P><TXT>Arvestades eelkõige ELL artikli 19 lõiget 1 ning artikleid 24 ja 40, [Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>)] artiklit 47 ja ELTL artikli 275 teist lõiku, kas Euroopa Kohtul on pädevus teha ELTL artikli 267 alusel eelotsus otsuse [2014/512] artikli 1 lõike 2 punktide b–d, lõike 3 ning artiklite 4, 4a ja 7 ning III lisa kehtivuse kohta?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas määruse ja niivõrd, kuivõrd Euroopa Kohtul on pädevus, otsuse üks või mitu järgmist sätet (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>asjasse puutuvad meetmed<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>) on kehtetud:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>otsuse [2014/512] artiklid 4 ja 4a;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>määruse [nr 833/2014] artiklid 3 ja 3a, artikli 4 lõiked 3 ja 4 ning II lisa;</TXT><P>(edaspidi koos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>naftasektori sätted<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>);</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>otsuse [2014/512] artikli 1 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3 ning III lisa;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iv)</NO.P><TXT>määruse [nr 833/2014] artikli 5 lõike 2 punktid b–d, lõige 3 ja VI lisa;</TXT><?PAGE NO="14"?><P>(edaspidi koos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>väärtpaberite ja laenude sätted<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>);</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>v)</NO.P><TXT>otsuse [2014/512] artikkel 7 ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>vi)</NO.P><TXT>määruse [nr 833/2014] artikkel 11.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Juhul kui asjasse puutuvad meetmed on õiguspärased, kas õiguskindluse ja kohaldatava õiguse täpsuse (<HT TYPE="ITALIC">nulla poena sine lege certa</HT>) põhimõttega on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab määruse [nr 833/2014] artikli 8 alusel kriminaalkaristused, enne kui Euroopa Kohus on kõnealuse süüteo kohaldamisala piisavalt selgitanud?</TXT></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Juhul kui teise küsimuse punktis a viidatud keelud või piirangud on õiguspärased:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas määruse [nr 833/2014] artikli 4 lõikes 3 sisalduv mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>rahaline abi<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> hõlmab maksekorralduse töötlemist panga või muu finantsasutuse poolt?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kas määruse artikli 5 kohaselt on keelatud selliste [GDR‑ide] emiteerimine või nendega muude toimingute tegemine, mis on välja antud <DATE ISO="20140912">12. septembril 2014</DATE> või pärast seda mõne VI lisas loetletud üksusega sõlmitud hoiulepingu alusel mõne sellise üksuse aktsiate suhtes, mis emiteeriti enne <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE>?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus leiab, et esineb ebaselgus, mida on võimalik sobivalt lahendada tema antavate täiendavate juhiste abil, siis kuidas tuleb tõlgendada otsuse artiklis 4 ning määruse artiklites 3 ja 3a kasutatud mõisteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>kilt<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>rohkem kui 150 meetri sügavune vesi<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>? Täpsemalt, kas kui Euroopa Kohus peab seda vajalikuks ja sobivaks, võib ta anda mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>kilt<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> geoloogilise tõlgenduse, mida tuleb kasutada määruse rakendamisel, ja selgitada, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>rohkem kui 150 meetri sügavust vett<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> tuleb mõõta puurimise kohast või mujalt?<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Üldkohtu president peatas Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 54 kolmanda lõigu alusel <DATE ISO="20150326">26. märtsi 2015. aasta</DATE> määrusega kohtuasjas NK Rosneft jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (T‑715/14) tühistamishagi menetlemise kuni Euroopa Kohtu otsuse tegemiseni käesolevas kohtuasjas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20150218">18. veebruaril 2015</DATE>. Rosneft, FCA, Ühendkuningriigi, Tšehhi, Saksamaa, Eesti ja Prantsuse valitsus ning nõukogu ja komisjon esitasid kirjalikud seisukohad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT><DATE ISO="20160223">23. veebruaril 2016</DATE> toimus kohtuistung, kus Rosneft, FCA, Ühendkuningriigi, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Prantsuse ja Poola valitsus ning nõukogu ja komisjon esitasid oma suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas arvestades ELL artikleid 19, 24 ja 40, ELTL artiklit 275 ning harta artiklit 47, on Euroopa Kohtul pädevus teha eelotsus otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktide b–d, lõike 3 ning artiklite 4, 4a ja 7 ning III lisa kehtivuse kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Vastuvõetavus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Eesti valitsus ja nõukogu leiavad, et esimene küsimus ei ole vastuvõetav, kuna sellele antav vastus ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtule põhikohtuasja lahendamiseks vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Ma teen Euroopa Kohtule ettepaneku lükata see vastuvõetamatuse väide tagasi, kuna Euroopa Kohtu pädevus vastata käsitletavale eelotsusetaotlusele on ilmselgelt eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teiste küsimuste (mille asjakohasust ei ole keegi kahtluse alla seadnud) analüüsimise eeltingimus. Pealegi on see küsimus väljakujunenud kohtupraktika kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>avaliku huvi küsimus [ja] Euroopa Kohus [võib] menetluse mis tahes staadiumis seda küsimust analüüsida isegi omal algatusel<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elitaliana <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Eulex Kosovo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑439/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:753">EU:C:2015:753</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta samuti kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sahlstedt jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:243">EU:C:2009:243</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Küpros</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑340/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:143">EU:C:2012:143</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Lisaks peab eelotsusetaotluse esitanud kohus olema Euroopa Kohtu pädevuses kindel, et jõuda selgusele, kas ta on seotud Euroopa Kohtu ainuõigusega kontrollida liidu teiseste õigusaktide kehtivust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt kohtujurist Kokott’i seisukoht seoses arvamusega <REF.DOC.ECR><NO.CASE>2/13</NO.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2475">EU:C:2014:2475</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0100">100</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu pädevus eelotsusemenetluses ÜVJP aktide kehtivuse üle otsustada ja neid akte tõlgendada</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Üldreegel: kohtulik kontroll (ELL artikkel 19, ELTL artiklid 263, 277 ja 267)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Oma kuulsa kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Les Verts <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>294/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:166">EU:C:1986:166</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 23 leidis Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>[liit] on õigusel rajanev [liit], kuna nii selle liikmesriikide kui ka institutsioonide suhtes teostatakse järelevalvet, mille raames kontrollitakse nende õigusaktide vastavust põhiseaduslikule alusele ehk [EL toimimise] lepingule<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>. Seega pidas ta lubatavaks tühistamishagi esitamist kas Euroopa Parlamendi aktide peale, kuigi viimast ei olnud endise EMÜ artikli 173 esimeses lõigus (nüüd ELTL artikkel 263) sõnaselgelt nimetatud kui institutsiooni, kelle aktide õiguspärasust võib kontrollida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Parlamendi passiivset õigust olla tühistamishagi korral kostja täiendati tema aktiivse õiguse tunnustamisega kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑70/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:217">EU:C:1990:217</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohus tõdes selles, et kuigi EMÜ asutamislepingus ei ole parlamenti liigitatud institutsioonide hulka, kes võivad esitada tühistamishagi, võib see kujutada endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>menetluslik[ku] lünk[a], [mis] see ei saa varjutada olulist huvi, mis on seotud Euroopa ühenduste asutamislepingutes sätestatud institutsioonilise tasakaalu säilitamise ja järgimisega<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> (punkt 26).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>ELL artikliga 19 on liidu kohtutele tehtud ülesandeks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>taga[da], et aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> ja liikmesriikidele pandud kohustus näha ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajalik kaebeõigus liidu õigusega hõlmatud valdkondades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Nimelt, väljakujunenud kohtupraktika kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>kehtestab EL toimimise leping esiteks artiklitega 263 ja 277 ning teiseks artikliga 267 õiguskaitsevahendite ja menetluste täieliku süsteemi, milles liidu institutsioonide õigusaktide seaduslikkuse kontroll on usaldatud liidu kohtule<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑583/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:625">EU:C:2013:625</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta samuti kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Les Verts <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>294/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:166">EU:C:1986:166</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Unión de Pequeños Agricultores <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑50/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:462">EU:C:2002:462</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Telefónica <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑274/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:852">EU:C:2013:852</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T &amp; L Sugars ja Sidul Açúcares <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑456/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:284">EU:C:2015:284</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pesquerias Riveirenses jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑164/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:111">EU:C:2015:111</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Carve out</HT>: ÜVJP raames vastu võetud teatud õigusaktide kohtulik immuniteet (ELL artikli 24 lõike 1 teine lõik (ja ELTL artikli 275 esimene lõik)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Esmapilgul näib Euroopa Kohtu pädevus ÜVJP valdkonnas olevat ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu ja ELTL artikli 275 esimese lõigu kohaselt välistatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Enne nende sätete analüüsimist olgu märgitud, et hoolimata asjaolust, et kohtuotsustes <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑130/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:472">EU:C:2012:472</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Manufacturing Support &amp; Procurement Kala Naft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:776">EU:C:2013:776</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑658/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2025">EU:C:2014:2025</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gbagbo jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑478/11 P–C‑482/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:258">EU:C:2013:258</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) oli Euroopa Kohtul võimalus käsitleda ÜVJP valdkonnas talle kuuluva pädevusega seotud küsimusi, otsustas ta arvamuse <REF.DOC.ECR><NO.CASE>2/13</NO.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2454">EU:C:2014:2454</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 251, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>[tal] ei ole veel olnud võimalust täpsustada, millise ulatusega on ÜVJP valdkonnas [ELL artikli 24 lõike 1 teisest lõigust ja ELTL artiklist 275] tema pädevusele tulenevad piirangud<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>. Euroopa Kohus otsustas seega oma arvamuse punktis 252, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>piisab […], kui tõdeda, et liidu kehtiva õiguse kohaselt jäävad teatavad ÜVJP valdkonnas vastu võetud õigusaktid Euroopa Kohtu teostatava kohtuliku kontrolli alt välja<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>, ilma et ta oleks siiski täpsustanud, millised need õigusaktid on.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Euroopa Kohus ei lähtunud siiski kohtujurist Kokott’i väga selgest seisukohast, et Euroopa Kohtul puudub pädevus otsustada eelotsusemenetluses ÜVJP valdkonna õigusaktide kehtivuse üle, mis võimaldaks liikmesriikide kohtutel, kellel on küll kohustus kohaldada liidu õigust, hinnata ise seda liiki õigusaktide õiguspärasust ja jätta need kohaldamata juhul, kui nad leiavad, et tegemist on õigusvastaste aktidega (vt kohtujurist Kokott’i seisukoht seoses arvamusega <REF.DOC.ECR><NO.CASE>2/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2475">EU:C:2014:2475</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0103">103</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Pealegi, kui liidu õigusaktide õiguspärasuse kontroll on reegel (ELL artikkel 19 ning ELTL artiklid 263, 267 ja 277), tuleb ELL artikli 24 lõike 1 teist lõiku ja ELTL artikli 275 esimest lõiku, millega on liidu kohtute pädevuse suhtes kehtestatud <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klausel ehk teisisõnu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>erand ELL artikliga 19 Euroopa Kohtule antud üldisest pädevusest […], [seega] tõlgendada kitsalt<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑658/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2025">EU:C:2014:2025</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta samuti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elitaliana <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Eulex Kosovo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑439/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:753">EU:C:2015:753</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu ja ELTL artikli 275 esimese lõigu sõnastuses esineb teatud lahknevus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>Euroopa Liidu Kohus ei ole pädev tegema otsuseid <HT TYPE="ITALIC">nimetatud sätetega</HT> seotud küsimustes<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>, samas kui ELTL artikli 275 esimeses lõigus on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>Euroopa Liidu Kohtu pädevusse ei kuulu [<HT TYPE="ITALIC">ÜJVP‑ga] seotud sätted ning nende alusel vastuvõetud õigusaktid</HT><QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Sõnade <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>[ÜVJP‑ga] seotud sätted<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> kasutamine ELTL artikli 275 esimeses lõigus võib tekitada väära mulje, et liidu kohtutel ei ole mingit pädevust EL toimimise lepingu ühegi sätte suhtes, mis küll ei kuulu ÜVJP valdkonda, kuid mis võib olla sellega seotud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus ei ole ELTL artikli 275 esimesele lõigule kunagi sellist pigem laia tõlgendust andnud. Vastupidi, ta on otsustanud, et ELL artiklil 37, mis kuulub EL lepingu ÜVJP valdkonna sätete hulka, ning ELTL artikli 218 lõigetel 5 ja 6 põhinev õigusakt ei jää kohtuliku kontrolli alt välja, kuna ELTL artikkel 218, mis on ilmaselgelt ÜVJP‑ga seotud, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>üldkohaldatav ja kuulub seega põhimõtteliselt kohaldamisele kõigi rahvusvaheliste lepingute suhtes, mille üle liit peab läbirääkimisi ja mille ta sõlmib kõigis oma tegevusvaldkondades, kaasa arvatud ühine ÜVJP<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑658/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2025">EU:C:2014:2025</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kuna ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimane lause välistab Euroopa Kohtu pädevuse üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/><HT TYPE="ITALIC">nimetatud sätetega</HT> seotud küsimustes<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> näib mulle, et nagu väidab komisjon oma kirjalike seisukohtade punktis 40, on viidatud EL lepingu V jaotise 2. peatüki – millesse kõnealune artikkel kuulub – pealkirjale <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>Erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu ja ELTL artikli 275 esimese lõigu <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klausel puudutab seega üksnes ELL artikleid 23–46 ja nende alusel vastu võetud liidu õigusakte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Manufacturing Support &amp; Procurement Kala Naft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:776">EU:C:2013:776</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0099">99</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, milles on viidatud kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Manufacturing Support &amp; Procurement Kala Naft <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑509/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:201">EU:T:2012:201</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktidele 36–38; <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑658/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2025">EU:C:2014:2025</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Iranian Oil Company <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑578/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:678">EU:T:2014:678</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis jäeti kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Iranian Oil Company <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑440/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:128">EU:C:2016:128</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) muutmata.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Carve-out</HT>-klausli alt jäävad seega välja määrused, mis nõukogu on vastu võtnud ELTL artikli 215 alusel. Põhikohtuasja pooled ja kõik käesolevas kohtuasjas menetlusse astujad on ühel meelel, et nõukogu poolt ELTL artikli 215 alusel vastu võetud määrused, nagu käesoleval juhul määrus nr 833/2014, kuuluvad liidu kohtute üldisesse pädevusse kontrollida ELL artikli 19 kohaselt nende õiguspärasust, ning vaidlus piirdub küsimusega, milline on selle kontrolli ulatus ja kui ulatuslik on nõukogu kaalutlusruum. Lisaks on Euroopa Kohus juba eelotsusemenetluses otsustanud selle üle, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="20060518">18. mai 2006. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb president Lukašenko ja teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="134" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT L 134, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> ning mille õiguslik alus oli samuti endine EÜ artikkel 301, mis nüüd on ELTL artikkel 215.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peftiev</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑314/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1645">EU:C:2014:1645</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Pealegi selleks, et ÜVJP valdkonna õigusaktil oleks ELL artikli 24 lõike 1 teisest lõigust ja ELTL artikli 275 esimesest lõigust tulenev kohtulik puutumatus, peab mitte ainult selle õiguslik alus olema ELL artiklite 23–46 hulgas, vaid selle sisu peab kuuluma ÜVJP elluviimise valdkonda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Seoses tühistamishagiga, mis esitati meetmete peale, mis missioon võttis nõukogu <DATE ISO="20080204">4. veebruari 2008. aasta</DATE> ühismeetme 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos, EULEX KOSOVO<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="042" PAGE.FIRST="92" DATE.PUB="2008">ELT L 42, lk 92</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> (muudetud nõukogu <DATE ISO="20111124">24. novembri 2011. aasta</DATE> otsusega 2011/752/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos, EULEX KOSOVO)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="310" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2011">ELT L 310, lk 10</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> alusel, otsustas Euroopa Kohus kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elitaliana <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Eulex Kosovo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑439/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:753">EU:C:2015:753</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 48 ja 49, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>[…] vaidlusalused meetmed, mille tühistamist taotleti liidu hangete suhtes kohaldatavate õigusnormide rikkumise tõttu, [seonduvad] hankega, millega seotud kulud kantakse liidu eelarvest. Sellest tuleneb, et kõnealune hange kuulub finantsmääruse kohaldamisalasse<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, ja et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>[v]õttes arvesse kohtuasjale ainuomaseid asjaolusid, ei saa asuda seisukohale, et ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimases lauses ja ELTL artiklis 275 ette nähtud Euroopa Kohtu pädevust piirava erandi ulatus oleks nii suur, et Euroopa Kohtul puuduks pädevus tõlgendada ja kohaldada hangete valdkonnas finantsmääruse sätteid<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Claw-back</HT>: ÜVJP valdkonna õigusaktide piiratud kohtulik kontroll (ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimane lause ja ELTL artikli 275 teine lõik)</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>Ulatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Siis ja ainult siis, kui ÜVJP valdkonna õigusakt vastab käesoleva ettepaneku punktides 47 ja 49 nimetatud kahele tingimusele, tuleb veel analüüsida, kas ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ja ELTL artikli 275 teise lõiguga kehtestatud <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausli alusel ei kuulu see siiski üldpädevusse, mis on liidu kohtutele ELL artikli 19 lõikega 1 antud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Olgu märgitud, et <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klausliga Euroopa Kohtu pädevuse piiramine ÜVJP valdkonnas on põhjendatud asjaoluga, et ÜVJP valdkonna õigusaktid peavad üldjuhul üksnes kajastama ÜVJP elluviimisega seotud puhtpoliitilisi otsuseid, mille suhtes kohtuliku kontrolli teostamist on keeruline ühitada võimude lahususega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Mitme liikmesriigi õiguses ei allu valitsuse välispoliitika elluviimisega seotud küsimused kohtulikule kontrollile lähtuvalt nn valitsuse aktide teooriast (vt eelkõige Conseil d’État (Prantsusmaa), <DATE ISO="18750219">19.2.1875</DATE>, Prince Napoléon, Recueil Lebon, lk 155) või <HT TYPE="ITALIC">justiciability</HT> teooriast (vt eelkõige <HT TYPE="ITALIC">R (Abbasi and anor) v Secretary of State for Foreign &amp; Commonwealth Affairs and anor</HT> [2002] EWCA Civ 1598 punktid 99 ja 106 (Court of Appeal (England &amp; Wales) (Civil Division) (apellatsioonikohus (Inglismaa ja Wales) (tsiviilkolleegium), Ühendkuningriik)).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Claw-back</HT>-klausel jätab ÜVJP valdkonna õigusakti kohtulikust puutumatusest siiski ilma juhul, kui akt ületab ÜVJP piirid, nagu see on ÜVJP otsuste korral, mis on küll vastu võetud EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel, kuid mis küündivad pädevusse, mis on liidule antud EL toimimise lepinguga, ning ÜVJP otsuste korral, milles on ette nähtud füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võetavad piiravad meetmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Nimelt, juba 1998. aastal leidis Euroopa Kohus kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑170/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:219">EU:C:1998:219</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 14–18, et tal on tulenevalt EL lepingu artiklist M (ELL artikli 40 eelkäija) pädevus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>jälgida, et õigusaktid, mis nõukogu väitel tuginevad Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõikele 2, ei tungiks EÜ asutamislepingu sätetega ühendusele antud pädevusalale<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Punkt 16. Vt selle kohta samuti kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑176/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:542">EU:C:2005:542</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑440/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:625">EU:C:2007:625</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑91/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:288">EU:C:2008:288</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Samuti nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, mis käsitleb füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võetavate, Lissaboni lepingu jõustumisest varasemates õigusaktides sisalduvate piiravate meetmete õiguspärasuse kontrolli, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>sellist ühist seisukohta, mille ulatus selle sisust tulenevalt ületab EL lepinguga seda tüüpi aktidele ette nähtud ulatuse, peab saama esitada Euroopa Kohtule kontrollimiseks<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gestoras Pro Amnistía jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑354/04 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:115">EU:C:2007:115</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Segi jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑355/04 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:116">EU:C:2007:116</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kuna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>peab olema võimalus küsida Euroopa Kohtult eelotsust seoses kõigi nõukogu poolt vastu võetud aktidega, mis tekitavad tagajärgi kolmandatele isikutele, ja seda sõltumata nende laadist ja vormist<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gestoras Pro Amnistía jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑354/04 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:115">EU:C:2007:115</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Segi jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑355/04 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:116">EU:C:2007:116</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimases lauses ja ELTL artikli 275 teises lõigus ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausel ei muutnud oluliselt enne Lissaboni lepingu vastuvõtmist kehtinud olukorda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Ma tõden, et nagu <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klausligi puhul, on asjakohased sätted sõnastatud erinevalt, kuid sel korral on just ELTL artiklis 275 kasutatud kitsamat sõnastust kui ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimases lauses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimases lauses on nimelt ette nähtud, et liidu kohtud on pädevad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>kontrollima [ELL] artikli 40 järgimist ja <HT TYPE="ITALIC">kontrollima</HT> teatud otsuste <HT TYPE="ITALIC">õiguspärasust</HT> vastavalt [ELTL] artikli 275 teises lõigus sätestatule<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Seevastu ELTL artikli 275 teises lõigus on ette nähtud, et liidu kohtud on pädevad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>kontrollima [ELL] artikli 40 järgimist ning <HT TYPE="ITALIC">tegema otsuseid [ELTL] artikli 263 neljandas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt algatatud kohtuasjades</HT>, mis puudutavad füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes nõukogu poolt [ELL] V jaotise 2. peatüki alusel vastuvõetud piiravaid meetmeid sätestavate otsuste seaduslikkust<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>ELL artikli 40 järgimise kontrolli osas on kõnealused kaks sätet identsed. Mis tahes ÜVJP valdkonna õigusakti, mis kuulub <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klausli kohaldamisalasse, võivad liidu kohtud kontrollida, et tagada ELL artikli 40 järgimine. <HT TYPE="ITALIC">Claw-back</HT>-klausli see aspekt hõlmab seega muu hulgas ELTL artikli 215 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud õigusakte, mis sisaldavad korraga nii meetmeid, mis näevad ette majandus- ja rahandussuhete osalise või täieliku katkestamise või piiramise ühe või mitme kolmanda riigiga, kui ka füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võetavad piiravad meetmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kõnealuse kahe sätte sõnastuses on siiski märkimisväärne erinevus, mis seisneb selles, et ELTL artikli 275 teise lõiguga piiratakse füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võetavaid piiravaid meetmeid ettenägevate otsuste õiguspärasuse kontroll tühistamishagiga, mille need isikud esitavad ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel, samas kui ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lausega on taastatud Euroopa Kohtu pädevus kontrollida üldiselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>teatud otsuste õiguspärasust vastavalt [ELTL] artikli 275 teises lõigus sätestatule<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> ehk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes nõukogu poolt [ELL] V jaotise 2. peatüki alusel vastuvõetud piiravaid meetmeid sätestavate otsuste<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> õiguspärasust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Käesoleva ettepaneku punktis 38 tsiteeritud Euroopa Kohtu praktikast nähtub aga, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>õiguspärasuse kontroll<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>, millele on viidatud ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimases lauses, ei hõlma ainult tühistamishagisid, mis on esitatud ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel, vaid samuti ja eelkõige eelotsusetaotluse mehhanismi, mis on ette nähtud ELTL artiklis 267.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu ammusest ja väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>kehtivuse kontrollimist puudutav eelotsusetaotlus <HT TYPE="ITALIC">nagu ka tühistamishagi</HT> on [liidu] institutsioonide õigusaktide seaduslikkuse kontrolli vahend<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foto-Frost</NAME.CASE> (<NO.CASE>314/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:452">EU:C:1987:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv. Vt selle kohta samuti kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Les Verts <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>294/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:166">EU:C:1986:166</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Unión de Pequeños Agricultores <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑50/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:462">EU:C:2002:462</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gaston Schul Douane-expediteur</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑461/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:742">EU:C:2005:742</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Reynolds Tobacco jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑131/03 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:541">EU:C:2006:541</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Melki ja Abdeli</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑188/10 ja C‑189/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:363">EU:C:2010:363</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A</NAME.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2195">EU:C:2014:2195</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schrems</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:650">EU:C:2015:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nagu Euroopa Kohus kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foto-Frost</NAME.CASE> (<NO.CASE>314/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:452">EU:C:1987:452</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 15 leidis, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>on [ELTL] artikliga 267 Euroopa Kohtule antud pädevuse peamine eesmärk tagada [liidu] õiguse ühetaoline kohaldamine siseriiklikes kohtutes[, kuna] [l]iikmesriikide kohtute lahkarvamused [liidu] õigusaktide kehtivuse suhtes võivad ohustada [liidu] õiguskorra ühtsust ja kahjustada õiguskindlust, mis on põhimõttelise tähtsusega nõue<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foto-Frost</NAME.CASE> (<NO.CASE>314/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:452">EU:C:1987:452</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) põhineb asjaolul, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>artikkel [263] annab Euroopa Kohtule <HT TYPE="ITALIC">ainu</HT>pädevuse [liidu] institutsiooni õigusakti tühistada<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> (kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foto-Frost</NAME.CASE> (<NO.CASE>314/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:452">EU:C:1987:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv. Vt selle kohta samuti kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lucchini</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑119/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:434">EU:C:2007:434</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Melki ja Abdeli</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑188/10 ja C‑189/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:363">EU:C:2010:363</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Otis jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑199/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:684">EU:C:2012:684</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A</NAME.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2195">EU:C:2014:2195</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schrems</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:650">EU:C:2015:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). See põhimõte peab kehtima liidu mis tahes õigusakti suhtes, mis kuulub kas Euroopa Kohtu pädevust puudutava üldreegli (vt käesoleva ettepaneku punktid 36–38) või <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausli kohaldamisalasse. Kui menetlus seevastu puudutab ÜVJP valdkonna õigusakti, mis kuulub <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klausli kohaldamisalasse, kuid mitte <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausli kohaldamisalasse, ei kuulu selle õiguspärasuse kontrollimine mitte Euroopa Kohtu, vaid liikmesriikide kohtute pädevusse ning viimased on kohustatud vastavalt ELL artiklile 19 tagama õigussubjektidele tõhusa kohtuliku kaitse. Nimelt, nagu ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimases lauses ja ELTL artikli 275 esimeses lõigus on ette nähtud, on see seega „Euroopa Liidu Kohus[, kes] ei ole pädev, mitte liikmesriikide kohtud.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Lisaks, kuna Euroopa Kohtu praktika<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑658/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2025">EU:C:2014:2025</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elitaliana <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Eulex Kosovo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑439/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:753">EU:C:2015:753</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kohaselt tuleb ELTL artikli 275 esimese lõiguga kehtestatud <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klauslit nagu iga erandit tõlgendada kitsalt ja <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausli ulatus ei saa olla <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klausli omast laiem,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Nimelt ei ole võimalik, et ELTL artikli 275 teise lõiguga taastataks liidu kohtute pädevus küsimustes, mida ei ole kõigepealt selle artikli esimese lõiguga nende pädevusest välja jäetud.</P></NOTE> tuleb ELTL artikli 275 teises lõigus sätestatud <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klauslit, mis viitab tagasi alussättele, tõlgendada laialt, võttes arvesse ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ulatuslikumat sõnastust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Seega leian ma, et ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimasest lausest ja ELTL artikli 275 teisest lõigust tulenev <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausel võimaldab liidu kohtutel kontrollida ELL artikli 40 järgimist kõikide ÜVJP valdkonna õigusaktide puhul (kas tühistamishagi lahendades või eelotsusemenetluses)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt selle kohta Lenaerts, K., Maselis, I. ja Gutman, K., <HT TYPE="ITALIC">EU Procedural Law</HT>, Oxford University Press, 2014 punkt 6.05.</P></NOTE> ning kontrollida nende ÜVJP otsuste õiguspärasust, milles on ette nähtud füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võetavad piiravad meetmed, mis nõukogu on vastu võtnud ELL V jaotise 2. peatüki alusel (kas tühistamishagi lahendades või eelotsusemenetluses).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Olgu lisatud, et käesolev kohtuasi puudutab üksnes Euroopa Kohtu pädevust otsustada eelotsusemenetluses ÜVJP valdkonna õigusaktide kehtivuse ja tõlgenduse üle, kuivõrd liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi ja hüvitishagi, mis on suunatud ÜVJP valdkonna õigusakti vastu, on hõlmatud ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ja ELTL artikli 275 esimese lõigu <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klausliga, mitte ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ja ELTL artikli 275 teise lõigu <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausliga.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Kohtujurist Kokott’i vastupidist seisukohta, mida ta väljendas oma seisukohas seoses arvamusega <REF.DOC.ECR><NO.CASE>2/13</NO.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2475">EU:C:2014:2475</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja mille käesolevas kohtuasjas esitasid Ühendkuningriigi, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Prantsuse ja Poola valitsus ning nõukogu ja mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/><HT TYPE="ITALIC">ei ole</HT> ÜVJP valdkonnas […] aluslepingutes […] ette nähtud Euroopa Kohtule pädevust eelotsusetaotluste lahendamiseks<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Seisukoha punkt 100. Punktis 101 lisas ta, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>[k]ahtlemata on meie kohtu eelotsuse tegemise pädevuse ja õigusaktide kehtivuse kontrollimise monopoli puudumine kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foto-Frost</NAME.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:452">EU:C:1987:452</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tähenduses ÜVJP valdkonda puudutavates küsimustes integratsioonipoliitika vaatevinklist ülimalt kahetsusväärne, kuna niimoodi ei ole võimalik tagada ÜVJP raames liidu õiguse ühetaolist tõlgendamist ja kohaldamist<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/>.</P></NOTE> on minu hinnangul keeruline kokku sobitada ELL artikliga 23, milles on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>[l]iidu tegevus rahvusvahelisel areenil […] tugineb põhimõtetele, […] mi[llele] on […] 1. peatükis osutatud […]<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/> ja mille hulka kuuluvad õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt ELL artikli 21 lõige 1.</P></NOTE> mis kahtlemata hõlmavad õigust kohtusse pöörduda ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Claw-back</HT>-klausel ning nõukogu <HT TYPE="ITALIC">otsused</HT>, mis on vastu võetud EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel ja milles on ette nähtud piiravad meetmed füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Ma tõden, et kuigi ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ja ELTL artikli 275 esimese lõiguga kehtestatud <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klausel hõlmab kõiki ÜVJP valdkonna õigusakte, viitab ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ja ELTL artikli 275 teise lõiguga kehtestatud <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausel üksnes ELL artikli 40 järgimisele ja nende <HT TYPE="ITALIC">otsuste</HT> õiguspärasuse kontrollimisele, milles on ette nähtud piiravad meetmed füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes ja mis nõukogu on vastu võtnud ELL V jaotise 2. peatüki alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Mis puudutab ELL artikli 40 järgimist, siis on selge, et <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausel hõlmab kõiki ÜVJP valdkonna õigusakte, mida <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klausel juba hõlmab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Mis puudutab seevastu õiguspärasuse kontrolli, siis ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimases lauses ja ELTL artikli 275 teises lõigus ning ELTL artikli 215 lõikes 2 on viidatud füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes nõukogu poolt ELL V jaotise 2. peatüki alusel vastu võetud piiravaid meetmeid sätestavatele <HT TYPE="ITALIC">otsustele</HT>, mis minu hinnangul ei hõlma määrusi, näiteks käesoleval juhul määrust nr 833/2014, mille nõukogu on vastu võtnud ELTL artikli 215 lõike 2 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>See kinnitab käesoleva ettepaneku punktides 47 ja 48 väljendatud seisukohta, et <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klausel puudutab üksnes ÜVJP valdkonna õigusakte, mille õiguslik alus on ELL artiklite 23–46 hulgas, ning seega ei puuduta õigusakte, mis nõukogu on vastu võtnud ELTL artikli 215 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kui see oleks teisiti, tekiks paradoksaalne olukord, kus Euroopa Kohtul oleks pädevus kontrollida füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes nõukogu poolt ELL V jaotise 2. peatüki alusel vastu võetud piiravaid meetmeid sätestavaid ÜVJP otsuseid, kuid mitte nende otsuste alusel vastu võetud määruseid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Pealegi, vastupidi piiravatele meetmetele, mis näevad ette majandus- ja rahandussuhete osalise või täieliku katkestamise või piiramise ühe või mitme kolmanda riigiga,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>ELTL artikli 215 lõige 1 tähendab, et ühe või mitme kolmanda riigiga majandus- ja rahandussuhete täielikule või osalisele katkestamisele või vähendamisele, mis on ette nähtud ÜVJP otsuses, järgneb nõukogu õigusakti vastuvõtmine just ELTL artikli 215 alusel ehk teisisõnu sekkumine, mis enne Lissaboni lepingut kuulus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>ühenduse sambasse<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/>. Selles sättes on nimelt kasutatud kindlat kõneviisi: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>võtab nõukogu […] vastu vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/>.</P></NOTE> ei ole ELTL artikli 215 lõike 2 alusel määruse vastuvõtmine kohustuslik füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võetavate piiravate meetmete korral. Nimelt on selles sättes ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>[k]ui [ÜVJP] otsuses on nii sätestatud, <HT TYPE="ITALIC">võib</HT> nõukogu […] võtta vastu [selliseid] meetmeid<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Seega on võimalik võtta füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes piiravaid meetmeid ainuüksi ÜVJP otsusega. Just seda liiki otsuste jaoks on ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimases lauses ja ELTL artikli 275 teises lõigus ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>Kuidas on lood tõlgendamispädevusega?</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Kuna ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ja ELTL artikli 275 teise lõiguga kehtestatud <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausel piirab Euroopa Kohtu pädevuse selliste ÜVJP otsuste <HT TYPE="ITALIC">õiguspärasuse kontrolliga</HT>, milles on ette nähtud füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võetavad piiravad meetmed, mis nõukogu on vastu võtnud ELL V jaotise 2. peatüki alusel, näib Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 esimese lõigu punktiga b antud tõlgendamispädevus olevat nende õigusaktide osas Euroopa Kohtu pädevusest välja jäetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Sarnases õiguslikus raamistikus, kus ESTÜ asutamislepingu artikkel 41 võimaldas Euroopa Kohtul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>teha eelotsuseid ülemameti ja nõukogu õigusaktide <HT TYPE="ITALIC">kehtivuse</HT> kohta<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> leidis Euroopa Kohus aga, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>õigusakti kehtivuse hindamine eeldab tingimata selle eelnevat tõlgendamist<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Busseni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:84">EU:C:1990:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selle põhjal leidis ta, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>[a]sutamislepingute eesmärgi ja järjepidevusega läheks vastuollu […] see, kui juhul, kui tegemist on EMÜ ja Euratomi asutamislepingutest tulenevate sätetega, kuulub nende mõtte ja ulatuse kindlaksmääramine viimases astmes Euroopa Kohtu pädevusse, nagu on identses sõnastuses ette nähtud EMÜ asutamislepingu artiklis 177 [nüüd ELTL artikkel 267] ja Euratomi asutamislepingu artiklis 150 [nüüd kehtetuks tunnistatud] – mis võimaldab tagada nende ühetaolise kohaldamise –, samas kui siis, kui tegemist on ESTÜ asutamislepinguga seotud õigusnormidega, jääks see pädevus ainult paljudele siseriiklikele kohtutele, kelle tõlgendused võivad lahkneda, ja Euroopa Kohtul […] puuduks pädevus nende õigusnormide ühetaolise tõlgenduse tagamiseks<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Busseni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:84">EU:C:1990:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Neil põhjustel leian ma, et kui liidu kohtud võivad teha enamat, see tähendab kontrollida sellise otsuse õiguspärasust, milles on ette nähtud füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võetavad piiravad meetmed, mis nõukogu on vastu võtnud ELL V jaotise 2. peatüki alusel, võivad need kohtud tingimata teha ka vähemat, mis seisneb nende otsuste sätete tõlgendamises, eelkõige et välistada olukord, kus Euroopa Kohus tühistab või tunnistab kehtetuks ÜVJP valdkonna õigusakti, mille ta võiks jõusse jätta sellele teistsuguse tõlgenduse andmise teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>See kehtib seda enam, et nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotluse punktides 30–34 on märkinud, lahknevad erinevate liikmesriikide pädevate asutuste seisukohad teatud olulistes küsimustes juba praegu, eelkõige otsuse 2014/512 artikli 4 lõike 2 punktis b ja määruse nr 833/2014 artikli 4 lõikes 3 sisalduva mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>rahaline abi<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> tõlgendamise osas, nagu on märgitud Ühendkuningriigi, Saksamaa, Eesti ja Prantsuse valitsuse esitatud kirjalikes seisukohtades.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="22"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Otsus 2014/512 ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ja ELTL artikli 275 seisukohast</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Esmapilgul kehtib otsuse 2014/512 suhtes ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ja ELTL artikli 275 esimese lõiguga kehtestatud <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klauslis ette nähtud kohtulik puutumatus, kuna see vastab käesoleva ettepaneku punktides 47 ja 49 nimetatud kahele tingimusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Otsuse 2014/512 õiguslik alus on nimelt ELL artikkel 29, mis kuulub EL lepingu V jaotise 2. peatükki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>Erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/>, ja otsuse sisu kuulub ilmselgelt ÜVJP valdkonda, arvestades, et otsusega kehtestas nõukogu piiravad meetmed <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>seoses Venemaa Föderatsiooni tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Nagu nähtub otsuse pealkirjast.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Ma leian, et ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu ja ELTL artikli 275 teise lõiguga kehtestatud <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausli kohaselt on Euroopa Kohtul pädevus teha eelotsus selle kohta, kas otsus 2014/512 on ELL artikliga 40 kooskõlas, kuivõrd oma kirjalike seisukohtade punktides 21 ja 22 vaidlustab Rosneft otsuse 2014/512 õiguspärasuse selle sätte seisukohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Selleks et tuvastada, kas Euroopa Kohtul on samuti pädevus kontrollida otsuse 2014/512 õiguspärasust seoses mis tahes muu õigusvastasusega peale ELL artikli 40 rikkumise, tuleb kontrollida, kas see otsus on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes nõukogu poolt [ELL] V jaotise 2. peatüki alusel vastuvõetud piiravaid meetmeid sätestav[…] otsus[…]<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/> ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ja ELTL artikli 275 teise lõigu tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Sellega seoses ei nõustu Ühendkuningriigi, Prantsuse ja Eesti valitsus ning nõukogu ja komisjon, et otsus 2014/512 sisaldab füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võetavaid piiravaid meetmeid, kuna nende hinnangul on selles sisalduvad meetmed kohaldatavad objektiivselt kindlaks määratud olukordadele ja üldiselt kindlaks määratud isikute rühmale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Otsuse 2014/512 artiklid 4 ja 4a<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Otsuse 2014/512 artiklid 4 ja 4a puudutavad Venemaa naftasektorit, kuivõrd nendes on ette nähtud kord, mille kohaselt on vaja eelnevat luba teatava varustuse, mis on peamiselt mõeldud kasutamiseks naftaga seotud uuringuteks ja tootmiseks Venemaa Föderatsioonis, otseseks või kaudseks müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt, ning keeld osutada liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt naftaga seotud uuringuteks ja tootmiseks vajalikke seonduvaid teenuseid Venemaa Föderatsioonis.</P></NOTE> ei ole nimelt suunatud Rosneftile, erinevalt artikli 1 lõike 2 punktidest b–d, lõikest 3<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktides b–d ja lõikes 3 on ette nähtud kõigile liidu finantseerimisasutustele kehtiv üldine keeld osutada kapitalituruga seotud teatud teenuseid Venemaal asuvatele üksustele, kes on loetletud III lisas, milles on nimetatud ka Rosnefti.</P></NOTE> ja artiklist 7,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Otsuse 2014/512 artiklis 7 on ette nähtud reegel, mille alusel ettevõtjad ei saa hüvitist ja mis lõike 1 punkti a kohaselt on suunatud muu hulgas üksuste vastu, kes on loetletud III lisas, milles on nimetatud ka Rosnefti.</P></NOTE> mille kohaldamisala puudutab kolme Vene äriühingut, sealhulgas Rosnefti (vt otsuse III lisa).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu meenutatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt piiravad meetmed <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>sarnanevad ühtaegu üldkohaldatavate aktidega, sest keelavad muu hulgas üldiselt ja abstraktselt määratletud adressaatide kategoorial anda rahalisi vahendeid ja majandusressursse nende isikute või üksuste käsutusse, kelle nimed on ära toodud nende õigusaktide lisades olevates loeteludes, kui ka neile isikutele ja üksustele suunatud üksikotsuste kogumile<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gbagbo jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑478/11 P–C‑482/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:258">EU:C:2013:258</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta samuti kohtuotsused Kadi ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Al Barakaat International Foundation <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑402/05 P ja C‑415/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:461">EU:C:2008:461</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0241">241</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0244">244</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Manufacturing Support &amp; Procurement Kala Naft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:776">EU:C:2013:776</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0099">99</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), milles on viidatud kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Manufacturing Support &amp; Procurement Kala Naft <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑509/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:201">EU:T:2012:201</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktidele 36–38.</P></NOTE> Euroopa Kohtu hinnangul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>avab just nende aktide üksikakti olemus […] õiguse pöörduda nendega seoses liidu kohtusse<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gbagbo jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑478/11 P–C‑482/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:258">EU:C:2013:258</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Tühistamishagi, mille kohta tehti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Manufacturing Support &amp; Procurement Kala Naft <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑509/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:201">EU:T:2012:201</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), jäeti rahuldamata ELTL artiklist 275 tuleneva pädevuse puudumise tõttu, kuivõrd hagi oli suunatud nõukogu <DATE ISO="20100726">26. juuli 2010. aasta</DATE> otsuse 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="195" PAGE.FIRST="39" DATE.PUB="2010">ELT L 195, lk 39</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>otsus 2010/413<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/>) artikli 4 vastu, mis ei puudutanud konkreetselt hagejat.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>[O]tsuse 2010/413 artiklis 4 sätestatud keelud [on] üldmeetmed, kuna nende kohaldamisala kindlaksmääramiseks viidatakse objektiivsetele kriteeriumidele, mitte aga identifitseeritud füüsilistele või juriidilistele isikutele. Järelikult ei ole otsuse 2010/413 artikkel 4 füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes piiravaid meetmeid sätestav otsus ELTL artikli 275 teise lõigu mõttes, nagu märgivad ka nõukogu ja komisjon<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/> (punkt 37).</P></NOTE> Kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Manufacturing Support &amp; Procurement Kala Naft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:776">EU:C:2013:776</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 99 jättis Euroopa Kohus rahuldamata jätmise muutmata samadel põhjendustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Kuivõrd otsuse 2014/512 artiklite 4 ja 4a sõnastus on väga sarnane otsuse 2010/413 artikli 4<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>1.</NO.P><TXT>Keelatakse järgmistes Iraani nafta- ja maagaasitööstuse olulistele sektoritele, või nendes sektorites väljaspool Iraani tegutsevatele Iraani või Iraanile kuuluvatele äriühingutele olulise varustuse ja tehnoloogia müümine, tarnimine või üleandmine liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate laevade või õhusõidukite abil, olenemata sellest, kas need tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>rafineerimine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>veeldatud maagaas;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>uuringud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>tootmine.</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>Liit võtab vajalikke meetmeid, et määratleda käesoleva sättega reguleeritavad asjakohased esemed.</P></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>On keelatud anda järgmist abi Iraanis asuvatele äriühingutele, kes tegelevad lõikes 1 osutatud Iraani nafta- ja gaasitööstuses, või Iraani või Iraanile kuuluvatele äriühingute, kes tegutsevad nendes sektorites väljaspool Iraani:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tehniline abi või tehniliste või muude teenuste osutamine, mis on seotud olulise varustuse ja tehnoloogiaga, mis on piiritletud lõikes 1;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>finantseerimine või finantsabi lõikes 1 piiritletud olulise varustuse ja tehnoloogia müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või seotud tehnilise abi või väljaõppe andmiseks.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Keelatud on teadlikult või tahtlikult osaleda tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on lõigetes 1 ja 2 osutatud keeldudest kõrvalehoidmine.<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/></TXT></NP></QUOT.S></P></NOTE> omaga, nõustun ma komisjoni seisukohaga, et need sätted ei sisalda Rosnefti suhtes võetavaid piiravaid meetmeid. Seetõttu ei ole Euroopa Kohtul pädevust kontrollida nende õiguspärasust (ega neid tõlgendada), kuivõrd ELL artikli 24 lõike 1 teises lõigus ja ELTL artikli 275 teises lõigus ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausel ei ole kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei nõustu ma Ühendkuningriigi, Tšehhi, Prantsuse, Eesti ja Poola valitsuse ning nõukogu ja komisjoni seisukohaga, et otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktides b–d ja lõikes 3 ning artiklis 7, mis III lisa kaudu puudutavad otseselt Rosnefti, ei ole viimase suhtes ette nähtud piiravaid meetmeid, kuna nendes sätetes sisalduvad meetmed on kohaldatavad objektiivselt kindlaks määratud olukordadele ja üldiselt kindlaks määratud isikute rühmale, kuivõrd Rosnefti nime sisaldav III lisa on puhtdeklaratiivne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Sellega seoses tugineb komisjon kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sina Bank <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑67/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:348">EU:T:2014:348</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktile 39 ja kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hemmati <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑68/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:349">EU:T:2014:349</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktile 32, milles Üldkohus leidis otsuse 2010/413 artikli 20 lõike 1 punkti b kohta, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>ELTL artikli 275 teise lõigu tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes […] vastuvõetud piiravaid meetmeid sätestav[…] otsus[…]<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/> peab leiduma õigusaktis, millega pärast läbivaatamist jäeti jõusse hageja nime kandmine otsuse 2010/413 (muudetud otsusega 2010/644 alates <DATE ISO="20111201">1. detsembrist 2011</DATE>) II lisasse<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>, mitte seisnema asjaolus, et hageja nimi sisaldus juba otsuse 2010/413 algse redaktsiooni II lisas. Sel põhjusel leidis Üldkohus, et tal puudub pädevus, kuna otsuse 2010/413 artikli 20 lõike 1 punktiga b ei kehtestatud isikute suhtes piiravaid meetmeid, vaid kehtestati üldkohaldatavad meetmed.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="24"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Lisaks tõlgendas Üldkohus kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sina Bank <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑67/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:348">EU:T:2014:348</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 42 ja kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hemmati <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑68/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:349">EU:T:2014:349</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 35 kriteeriumi, mille kohaselt peab isikut <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>isiklikult<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/> puudutama määrus, mille nõukogu on otsuse 2010/413 artikli 16 lõike 2 alusel vastu võtnud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Tegemist on nõukogu <DATE ISO="20101025">25. oktoobri 2010. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="281" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2010">ELT L 281, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> ja millesse on üldkohaldatavate meetmetena üle võetud samad meetmed, mida sisaldab otsuse 2010/413 artikli 20 lõike 1 punkt b, samamoodi nagu mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0098" REF.END="QE0098"/>füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes […] vastuvõetud piiravaid meetmeid sätestav[…] otsus[…]<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/>. Sellel alusel tunnistas ta vastuvõetamatuks hagi, mille hageja esitas artikli 16 lõike 2 tühistamise nõudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Minu hinnangul ei ole Üldkohtu selline praktika kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, mis nähtub kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Manufacturing Support &amp; Procurement Kala Naft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:776">EU:C:2013:776</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt samuti kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Manufacturing Support &amp; Procurement Kala Naft <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑509/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:201">EU:T:2012:201</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktid 36–38, milles Üldkohus asus seisukohale, et asjaomane meede ei olnud isiku suhtes võetud piirav meede, kuna selles ei olnud ühtegi konkreetset üksust loetletud.</P></NOTE> punktist 99. Nimelt, nagu Üldkohus on teises koosseisus leidnud kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Iranian Oil Company <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑578/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:678">EU:T:2014:678</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 36, mille Euroopa Kohus jättis kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Iranian Oil Company <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑440/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:128">EU:C:2016:128</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) muutmata, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0099" REF.END="QE0099"/>on ELTL artikli 263 neljanda lõiguga antud kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigus esitada hagi liidu institutsioonide õigusaktide peale, kui selles sättes määratletud tingimused on täidetud, nagu see on käesoleval juhul[, kuna kõnealuste liidu õigusaktidega kantakse ta asjaomaste meetmetega seotud loetellu]<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Lisaks nähtub kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Iranian Oil Company <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑578/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:678">EU:T:2014:678</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) samast punktist, et Üldkohtu seisukoht kohtuotsustes <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sina Bank <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑67/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:348">EU:T:2014:348</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hemmati <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑68/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:349">EU:T:2014:349</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles on tegelikult isikute suhtes võetava piirava meetme mõiste eelduseks seatud kriteerium, mille kohaselt asjaomane meede peab isikut isiklikult puudutama, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0100" REF.END="QE0100"/>rikub ELTL artiklit 263 ja artikli 275 teist lõiku ning on seetõttu vastuolus EL toimimise lepingus ette nähtud kohtuliku kaitse süsteemiga ja […] harta artiklis 47 sätestatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Samas tuleb täiendavalt mainida, et nii range tõlgendus muudaks <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausli väga sageli illusoorseks, kui vastupidi sellele, mille ma pakkusin välja eespool, ei oleks ÜVJP otsuse sätted, mis nagu otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3 ning artikkel 7 on otseselt suunatud füüsiliste või juriidiliste isikute vastu, ei kujutaks endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0101" REF.END="QE0101"/>isikute suhtes [võetud] piirava[i]d meetme[i]d<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/> <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausli tähenduses, mistõttu see klausel ei sisaldaks võimalust esitada kehtivuse kontrollimist puudutavat eelotsuse küsimust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Seega teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele küsimusele, et ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ja ELTL artikli 275 kohaselt on Euroopa Kohtul pädevus teha ELTL artikli 267 alusel eelotsus otsuse 2014/512 kehtivuse kohta ELL artikli 40 seisukohast ning tõlgendada ja kontrollida selle otsuse artikli 1 lõike 2 punktide b–d ja lõike 3 ning artikli 7 ja III lisa õiguspärasust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Sooviksin siiski täpsustada, et hoolimata asjaolust, et otsuse 2014/512 artiklitega 4 ja 4a kehtestatud piiravad meetmed kuuluvad <HT TYPE="ITALIC">carve-out</HT>-klausli, mitte <HT TYPE="ITALIC">claw-back</HT>-klausli kohaldamisalasse, ei puudu kohtulik kaitse, kuna nagu ma selgitasin käesoleva ettepaneku punktides 47, 49, 69 ja 70, kuulub määrus nr 833/2014 täielikult Euroopa Kohtu pädevusse ja kordab peaaegu sõna-sõnalt nende sätete sõnastust oma artiklites 3 ja 3a ning artikli 4 lõigetes 3 ja 4. Juhul kui Euroopa Kohus peaks määruse nr 833/2014 kõnealused sätted tühistama, peaks nõukogu võtma vajalikud meetmed, et viia otsuse 2014/512 samaväärsed sätted Euroopa Kohtu otsusega kooskõlla, ning tegema seda vastavalt ELTL artiklile 266, nagu nõukogu kohtuistungil möönis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="25"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teise küsimuse punkt a</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Teise küsimuse punktis a palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktid b–d, lõige 3, artiklid 4, 4a ja 7 ning III lisa ja määruse nr 833/2014 artiklid 3 ja 3a, artikli 4 lõiked 3 ja 4, artikli 5 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3, artikkel 11 ning II ja VI lisa on õiguspärased.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Arvestades minu vastust esimesele küsimusele, analüüsin ma ELL artikli 40 järgimist otsusega 2014/512 ja määrusega nr 833/2014 ning otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktide b–d, lõike 3, artikli 7 ja III lisa ning määruse nr 833/2014 artiklite 3 ja 3a, artikli 4 lõigete 3 ja 4, artikli 5 lõike 2 punktide b–d ja lõike 3, artikli 11 ning II ja VI lisa õiguspärasust.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>ELL artikli 40 järgimine otsusega 2014/512 ja määrusega nr 833/2014</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Rosneft on seisukohal, et võttes vastu ÜVJP otsuse, mis sisuliselt on seadusandlikku laadi, ületas nõukogu oma pädevust. Vastavalt ELL artiklile 29 on nõukogu ülesanne määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0102" REF.END="QE0102"/>liidu lähenemisviis konkreetsele geograafilist või temaatilist laadi küsimusele<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/>. Seevastu ÜVJP raames seadusandlike aktide vastuvõtmine on ELL artikli 31 lõike 1 kohaselt välistatud. Seega, kui nõukogu võttis vastu otsuse 2014/512 väga üksikasjalikud sätted, mis põhiosas on määrusesse nr 833/2014 identses sõnastuses üle võetud, rikkus ta ELL artiklis 40 ette nähtud mõjutamiskeeldu ning tungis komisjoni ja kõrge esindaja ühise ettepaneku tegemise pädevusse, mis on ette nähtud ELTL artiklis 215.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Minu hinnangul ei ole otsus 2014/512 ja määrus nr 833/2014 seadusandlikud aktid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Kuigi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0103" REF.END="QE0103"/>seadusandliku akti<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/> all mõistetakse üldjuhul üldkohaldatavaid meetmeid, mis on kohaldatavad objektiivselt kindlaks määratud olukordadele ning üldiselt ja abstraktselt kindlaks määratud isikute rühmale, on ELL artiklis 24 kasutatud sõnadele antud määratlust võimalik leida üksnes ELTL artikli 289 lõikest 3. Selles artiklis on kõnealune liik aga määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0104" REF.END="QE0104"/>[s]eadusandliku menetluse teel vastuvõetud õigusaktid<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/> ehk õigusaktid, mis on vastu võetud ELTL artikli 289 lõikes 1 ette nähtud seadusandliku tavamenetluse kohaselt või ELTL artikli 289 lõikes 2 ette nähtud seadusandliku erimenetluse kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Keelates seega seadusandlike aktide vastuvõtmise, välistavad ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu kolmas lause ja artikli 31 lõige 1 laiema rolli, mis on ELTL artikli 289 lõigetega 1 ja 2 parlamendile ja komisjonile antud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Pealegi oleks võimatu tõlgendada ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu kolmandat lauset ja artikli 31 lõiget 1 nii, et need kohustavad seadusandlikus menetluses vastu võtma piiravaid meetmeid, milles on ette nähtud majandus- ja rahandussuhete täielik või osaline katkestamine või vähendamine ühe või mitme kolmanda riigiga ja mis on määratluse poolest üldkohaldatavad meetmed, mis kehtivad objektiivselt kindlaks määratud olukordades ning üldiselt ja abstraktselt kindlaks määratud isikute kategooria suhtes, kuna niisugune tõlgendus oleks otseses vastuolus ELTL artikli 215 lõike 1 sõnastusega, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0105" REF.END="QE0105"/>võtab nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni ühise ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu vajalikud meetmed [ja] teavitab sellest Euroopa Parlamenti<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/> – mille näol ei ole tegemist ei seadusandliku tavamenetluse ega seadusandliku erimenetlusega.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Pealegi erinevad otsuse 2014/512 vastuvõtmisel kasutatud ELL artikli 24 lõike 1 teises lõigus ette nähtud menetlus ja määruse nr 833/2014 vastuvõtmisel kasutatud ELTL artiklis 215 ette nähtud menetlus nendest, mis on ette nähtud ELTL artiklis 289, et kvalifitseerida õigusakt seadusandlikuks aktiks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Kuna Rosneft ei väida, et otsuse 2014/512 ja määruse nr 833/2014 oleks pidanud vastu võtma muul õiguslikul alusel kui ELL artikkel 29 ja ELTL artikkel 215, tuleb Rosnefti argumendid tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="26"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktide b–d ja lõike 3, artikli 7 ja III lisa ning määruse nr 833/2014 artiklite 3 ja 3a, artikli 4 lõigete 3 ja 4, artikli 5 lõike 2 punktide b–d ja lõike 3, artikli 11 ning II ja VI lisa õiguspärasus</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kontrolli ulatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Oma seisukohtade punktides 64, 108 ja 115 väidab nõukogu, et Euroopa Kohtul puudub pädevus kontrollida kõnealuste määruse nr 833/2014 sätete õiguspärasust, kuna tühistamise põhjendamiseks esitatud väidetega püüab Rosneft peamiselt vaidlustada põhimõttelisi otsustusi, mis kuuluvad täielikult ÜVJP valdkonda ja mille nõukogu oma otsusega 2014/512 tegi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Ma ei ole selle seisukohaga nõus, kuna minu hinnangul toob määruse ELTL artikli 215 alusel vastuvõtmine – isegi kui selles on ÜVJP valdkonna otsuses ette nähtud meetmeid sõna-sõnalt korratud või neid täiendatud või täpsustatud, nagu otsuse 2014/512 ja määruse nr 833/2014 puhul – kaasa selle kohtuliku puutumatuse kadumise, mis kõnealustel meetmetel võis olla ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ja ELTL artikli 275 esimese lõigu alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>See tuleneb ELTL artikli 215 kirjeldamisest kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0106" REF.END="QE0106"/>seos[est] […] majandussanktsioonidega seotud [liidu] tegevuse ja […] EL lepingu […] eesmärkide vahel<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/> (kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑130/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:472">EU:C:2012:472</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). ÜVJP õigusaktid, mida see <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0107" REF.END="QE0107"/>seos<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/> puudutab, muutuvad meetmeteks, mille puhul tuleb järgida EL toimimise lepingut.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Vastupidine lahendus annaks selles valdkonnas Euroopa Kohtu pädevuse välistamisele laia tõlgenduse, samas kui selline välistamine on erand, mitte reegel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Peale selle leian ma, et kõnealuses diplomaatia ning välis- ja julgeolekupoliitika alla kuuluvas valdkonnas on nõukogul lai kaalutlusõigus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sison <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑266/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:75">EU:C:2007:75</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Manufacturing Support &amp; Procurement Kala Naft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:776">EU:C:2013:776</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0120">120</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kehtetust puudutav väide, mille kohaselt on partnerluslepingut väidetavalt rikutud</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Rosneft on seisukohal, et otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3 ning III lisa ja määruse nr 833/2014 artikli 3 lõiked 1, 3 ja 5, artikli 3a lõige 1, artikli 5 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3 ning II ja VI lisa rikuvad partnerluslepingu artikli 10 lõiget 1 (enamsoodustuskorras kohtlemine seoses kaubavahetusega), artiklit 12 (kauba vaba transiit), artiklit 36 (vähemalt sama soodne kohtlemine seoses teenuste piiriüleseks osutamisega) ning artikli 52 lõikeid 2, 5 ja 9 (kapitali vaba liikumine).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Ühendkuningriigi, Eesti ja Prantsuse valitsus ning nõukogu ja komisjon märgivad, et kõnealused meetmed on põhjendatud, kuna need on vastavalt partnerluslepingu artikli 99 lõike 1 punktile d <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0108" REF.END="QE0108"/>vajaliku[d], et kaitsta [lepinguosaliste] olulisi julgeolekuhuve […] sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/>, ning et igal juhul puudub partnerluslepingu sätetel, millele Rosneft viitab, vahetu õigusmõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Kuivõrd partnerluslepingu artikkel 99 eeldab, et esineb lepingu sisuliste tingimustega vastuolus olev meede, tuleb kõigepealt analüüsida, kas otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3 ning III lisa ja määruse nr 833/2014 artikli 3 lõiked 1, 3 ja 5, artikli 3a lõige 1, artikli 5 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3 ning II ja VI lisa rikuvad partnerluslepingu artikli 10 lõiget 1, artikleid 12 ja 36 ning artikli 52 lõikeid 2, 5 ja 9.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="27"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>Partnerluslepingu artikli 10 lõike 1, artiklite 12 ja 36 ning artikli 52 lõigete 2, 5 ja 9 vahetu õigusmõju</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu meenutatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liidu ja ühe või mitme riigi vahel sõlmitud leping liidu seisukohast käsitatav mõne tema institutsiooni vastu võetud õigusaktina ELTL artikli 267 esimese lõigu punkti b tähenduses, sellise lepingu sätted moodustavad alates selle lepingu jõustumisest liidu õiguskorra lahutamatu osa ning Euroopa Kohtul on selle õiguskorra raames pädevus teha eelotsuseid selle lepingu tõlgendamise küsimuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Haegeman</NAME.CASE> (<NO.CASE>181/73</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:41">EU:C:1974:41</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0003">3</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0006">6</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) seoses lepinguga assotsiatsiooni loomise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Kreeka vahel, mis kirjutati alla Ateenas <DATE ISO="19610709">9. juulil 1961</DATE> ja sõlmiti ühenduse nimel nõukogu <DATE ISO="19610925">25. septembri 1961. aasta</DATE> otsusega 63/106/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="026" PAGE.FIRST="293" DATE.PUB="1961">EÜT L 26, lk 293</REF.DOC.OJ>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Demirel</NAME.CASE> (<NO.CASE>12/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:400">EU:C:1987:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) seoses lepinguga assotsiatsiooni loomise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel, mis kirjutati alla Ankaras <DATE ISO="19630912">12. septembril 1963</DATE> ja sõlmiti ühenduse nimel nõukogu <DATE ISO="19631223">23. detsembri 1963. aasta</DATE> otsusega 64/732/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="217" PAGE.FIRST="3685" DATE.PUB="1964">EÜT 1964, L 217, lk 3685</REF.DOC.OJ>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andersson ja Wåkerås-Andersson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑321/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:307">EU:C:1999:307</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ospelt ja Schlössle Weissenberg</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑452/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:493">EU:C:2003:493</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Établissements Rimbaud</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑72/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:645">EU:C:2010:645</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) seoses Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, mis kirjutati alla <DATE ISO="19920502">2. mail 1992</DATE> (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="001" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, L 1, lk 3</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/52, lk 3) ja kiideti heaks nõukogu ja komisjoni <DATE ISO="19931213">13. detsembri 1993. aasta</DATE> otsusega 94/1/ESTÜ, EÜ Euroopa Majanduspiirkonna lepingu sõlmimise kohta Euroopa ühenduste, nende liikmesriikide ja Austria Vabariigi, Soome Vabariigi, Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="001" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, L 1, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/19, lk 146). Vt samuti minu ettepaneku punktid 32–35 kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SECIL</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑464/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:52">EU:C:2016:52</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Lisaks leidis Euroopa Kohus kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rusal Armenal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑21/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:494">EU:C:2015:494</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 37, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0109" REF.END="QE0109"/>sellise rahvusvahelise lepingu sätetele, mille pool liit on, saab […] sellise akti õigusvastasusel põhineva vastuväite toetuseks tugineda üksnes topelttingimusel, et esiteks selle lepingu laad ja ülesehitus seda ei välista ning teiseks, et lepingu sätted on oma sisult tingimusetud ja piisavalt täpsed […]. Vaid üksnes siis, kui need kaks tingimust on samal ajal täidetud, saab vastavatele sätetele liidu kohtus tugineda, selleks et neid sätteid saaks liidu akti õiguspärasuse hindamisel kasutada<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Vt selle kohta samuti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Vereniging Milieudefensie ja Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑401/12 P–C‑403/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:4">EU:C:2015:4</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Kuna partnerluslepingu artikli 10 lõikes 1 ja artiklis 12 on viidatud GATT‑i erisätetele, tuginevad nõukogu ja komisjon Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale, mis puudutab Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepinguid ja mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0110" REF.END="QE0110"/>oma olemuselt ja ülesehituselt ei kuulu WTO lepingud üldjuhul nende normide hulka, mille alusel on võimalik kontrollida liidu institutsioonide aktide õiguspärasust<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rusal Armenal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑21/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:494">EU:C:2015:494</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta samuti kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portugal <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑149/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:574">EU:C:1999:574</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Van Parys</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑377/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:121">EU:C:2005:121</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>LVP</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2465">EU:C:2014:2465</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Partnerlusleping ei ole aga ainult kaubavahetust puudutav leping, mille suhtes oleks võimalik seda kohtupraktikat kohaldada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Nimelt kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rusal Armenal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑21/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:494">EU:C:2015:494</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 39 selgitas Euroopa Kohus oma põhjenduskäiku, mille kohaselt WTO lepingud ei kuulu normide hulka, mille alusel võib kontrollida liidu institutsioonide õigusaktide õiguspärasust (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0111" REF.END="QE0111"/>kui nõustuda sellega, et liidu kohtu pädevuses on otseselt liidu õiguse kooskõla tagamine WTO eeskirjadega, võtaks see liidu seadusandlikelt või täidesaatvatelt organitelt tegutsemisruumi, mis on liidu kaubanduspartnerite sarnastel organitel. On nimelt selge, et teatavad lepinguosalised, kelle hulka kuuluvad liidu kõige olulisemad kaubanduspartnerid, on just WTO lepingute eset ja eesmärki arvestades jõudnud seisukohale, et need ei kuulu normide hulka, mille alusel nende siseriiklikud kohtud kontrollivad siseriiklike õigusnormide õiguspärasust. Kui sellise vastastikkuse puudumisega nõustuda, võib see kaasa tuua hälbeid WTO eeskirjade kohaldamisel<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Nimelt, nagu Euroopa Kohus oma otsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simutenkov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:213">EU:C:2005:213</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 27 seoses partnerluslepinguga märkis, on selle lepingu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0112" REF.END="QE0112"/>eesmärk panna alus lepinguosaliste vahelisele partnerlusele, et edendada eelkõige nende vahel tihedate poliitiliste sidemete arengut, nendevahelist kaubandust ja üksmeelseid majandussuhteid, poliitilisi ja majanduslikke vabadusi ning järk-järgult lõimida Venemaa Föderatsioon ja Euroopa laiem koostööruum<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="28"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Selle kohtuotsuse punktis 28 lisas Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0113" REF.END="QE0113"/>[a]sjaolu, et leping piirdub vaid pooltevahelise partnerluse loomisega ega näe ette Venemaa Föderatsiooni tulevast assotsieerumist või [ühinemist liiduga], ei ole seda laadi, et see välistaks lepingu teatud sätete vahetu õigusmõju. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et juhul, kui lepinguga pannakse alus pooltevahelisele koostööle, võivad sellise lepingu teatud sätted [juhul, kui nende sõnastust ning lepingu eesmärki ja olemust arvestades sisaldavad need selgeid ja täpseid kohustusi, mille täitmine ega tagajärgede tekkimine ei eelda hilisema akti vastuvõtmist,] vahetult reguleerida eraõiguslike isikute õiguslikku olukorda<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus tunnistas seega kõnealuse kohtuotsuse punktis 22, et töötingimusi käsitleva lepingu artikli 23 lõikel 1 on vahetu õigusmõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, mida märgivad Ühendkuningriigi ja Prantsuse valitsus ning nõukogu ja komisjon, ei mõista ma, miks käesolevas kohtuasjas käsitletava partnerluslepingu kõnealuste sätete sõnastus ei peaks vastama vahetu õigusmõju kriteeriumidele, mis on esile toodud kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simutenkov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:213">EU:C:2005:213</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 21 ja mida on korratud kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rusal Armenal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑21/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:494">EU:C:2015:494</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 37.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Partnerluslepingu artikli 10 lõikes 1 on nimelt ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0114" REF.END="QE0114"/>[l]epinguosalised kohtlevad teineteist GATT‑i I artikli lõikes 1 kirjeldatud üldises enamsoodustuskorras<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>GATT‑i I artikli lõikes 1 on üldine enamsoodustuskord määratletud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0115" REF.END="QE0115"/>[t]ollimaksude ja muude maksete suhtes, mis on kehtestatud impordi või ekspordi suhtes või seoses impordi või ekspordiga või mis on kehtestatud rahvusvahelistele makseülekannetele impordi või ekspordi eest, selliste tollimaksude ja maksetega maksustamise meetodi suhtes, kõigi reeglite ja formaalsuste suhtes, mis on seotud impordi või ekspordiga, ja kõigi küsimuste suhtes, millele on viidatud III artikli lõigetes 2 ja 4, tuleb mis tahes soodustus, privileeg või immuniteet, mille lepinguosaline on taganud teiselt maalt pärinevale või teisele maale suunatud tootele, tagada viivitamata ja tingimusteta samasugusele tootele, mis pärineb mis tahes teise lepinguosalise territooriumilt või on suunatud mis tahes teise lepinguosalise territooriumile<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/>.</P></NOTE> Artikli 12 lõike 1 teises lõigus on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0116" REF.END="QE0116"/>kumbki lepinguosaline [tagab] teise lepinguosalise tolliterritooriumilt pärinevate või sinna suunduvate kaupade vaba transiidi läbi oma territooriumi<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/>. Artiklis 36 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0117" REF.END="QE0117"/>lepinguosalised [kohtlevad] teineteist […] piiriüleselt osutatavaid teenuseid mõjutavate tingimuste osas vähemalt sama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/>. Lõpuks nähtub partnerluslepingu artiklist 52, et lepinguosalised tagavad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0118" REF.END="QE0118"/>[liidu] ja Venemaa residentide vaheli[s]e kapitali vaba liikumi[s]e otse investeerimisel<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/> (lõige 2), hoiduvad kehtestamast pärast lepingu jõustumist algava viieaastase üleminekuaja lõppu uusi piiranguid (lõige 5) ning kohtlevad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0119" REF.END="QE0119"/>[j]ooksvate maksete, kapitali liikumise ja makseviiside osas […] teineteist enamsoodustuskorras<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/> (lõige 9).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Minu hinnangul ei erine nende sätete sõnastus tingimusetuse seisukohast üldsegi nimetatud lepingu artikli 23 lõikest 1, millel Euroopa Kohus on juba leidnud olevat vahetu õigusmõju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simutenkov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:213">EU:C:2005:213</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktid 20–29.</P></NOTE> Seega on kõnealune leping enamat kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0120" REF.END="QE0120"/>kokkulepe leppida kokku (<HT TYPE="ITALIC">an agreement to agree</HT>)<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Vt minu ettepaneku punkt 79 kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SECIL</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑464/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:52">EU:C:2016:52</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>Partnerluslepingu artikli 10 lõikega 1, artiklitega 12 ja 36 ning artikli 52 lõigetega 2, 5 ja 9 antud õiguste piirangute esinemine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Seega tuleb analüüsida, kas otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktidega b–d ja lõikega 3 ning III lisaga ja määruse nr 833/2014 artikli 3 lõigetega 1, 3 ja 5, artikli 3a lõikega 1, artikli 5 lõike 2 punktidega b–d ja lõikega 3 ning II ja VI lisaga kehtestatud meetmed sisaldavad partnerluslepingu artikli 10 lõike 1, artiklite 12 ja 36 ning artikli 52 lõigete 2, 5 ja 9 piiranguid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="29"?><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Partnerluslepingu artikli 10 lõige 1 ja artikkel 12 (kaubavahetus)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Mis puudutab väidet, et määruse nr 833/2014 artikli 3 lõigetega 1, 3 ja 5 ning artikli 3a lõikega 1 on rikutud partnerluslepingu artikli 10 lõiget 1, siis tuleb rõhutada, et partnerluslepingu artikli 10 lõikega 1 üksnes laiendati GATT‑i I artikli lõike 1 kohaldamist liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelistele suhetele ajal, kui viimane ei kuulunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>GATT‑i I artikli lõike 1 kohaldamisala hõlmab siiski üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0121" REF.END="QE0121"/>[t]ollimaks[e] ja mu[id] makse[id], mis on kehtestatud impordi või ekspordi suhtes või seoses impordi või ekspordiga või mis on kehtestatud rahvusvahelistele makseülekannetele impordi või ekspordi eest, selliste tollimaksude ja maksetega maksustamise meetodi[t], kõi[k]i reegl[eid] ja formaalsus[i], mis on seotud impordi või ekspordiga, ja kõi[k]i küsimus[i], millele on viidatud III artikli lõigetes 2 ja 4<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201C" ID="QE0121"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Kuna määruse nr 833/2014 artikli 3 lõiked 1, 3 ja 5 ei puuduta üldse nendes sätetes nimetatud kaupade ekspordi suhtes kohaldatavaid tollimakse, vaid nendes on kõnealuste kaupade Venemaa Föderatsiooni eksportimise eelduseks seatud eelnev luba ja täpsustatud tingimusi, mille korral liikmesriigid peavad loa andmisest keelduma, on ilmne, et kõnealused sätted ei kuulu partnerluslepingu artikli 10 lõike 1 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Seda enam ei kuulu ka määruse nr 833/2014 artikli 3a lõige 1, mis keelab vajalike seonduvate <HT TYPE="ITALIC">teenuste</HT> osutamise teatud liiki uurimis- ja tootmisprojektide jaoks Venemaal, partnerluslepingu artikli 10 lõike 1 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Partnerluslepingu artikli 12 lõike 1 teine lõik kohustab liitu ja selle liikmesriike tagama Venemaa Föderatsiooni tolliterritooriumilt pärineva või sinna suunduva kauba vaba transiidi läbi liidu territooriumi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Transiidi all mõistetakse riigi territooriumi ületamist kas kauba ümberlaadimise, ladustamise, ümberjaotamise või veoliigi muutmisega või ilma, mis on üksnes osa kogu reisist, mis algab ja lõpeb väljaspool selle riigi piire, kelle territooriumi selline liiklus läbib. Vt selle kohta GATT‑i V artikli lõige 1.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Liit ja selle liikmesriigid on seega kohustatud tagama Venemaa Föderatsiooni tolliterritooriumile suunduvate või sealt pärineva kauba vaba transiidi läbi oma territooriumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Määruse nr 833/2014 artikli 3 lõikega 1 seatakse II lisas loetletud, liidust või väljastpoolt liitu pärit kaupade või tehnoloogiate müümise, tarnimise, üleandmise või eksportimise eelduseks eelnev luba, kui kõnealused kaubad ja tehnoloogiad on mõeldud kasutamiseks Venemaa Föderatsioonis. Lisaks on määruse artikli 3 lõike 5 kohaselt keelatud sellist luba anda, kui kõnealune müümine, tarnimine, üleandmine või eksport on ette nähtud selle artikli lõikes 3 viidatud nafta uurimise ja tootmise projektide jaoks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Minu hinnangul ei ole nendel sätetel mingit mõju partnerluslepingu artikli 12 lõike 1 teise lõiguga tagatud vabale transiidile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Hoolimata sellest, et määruse nr 833/2014 artikli 3 lõikes 1 on muu hulgas viidatud II lisas loetletud, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0122" REF.END="QE0122"/>liidust või väljastpoolt liitu pärit<QUOT.END REF.START="QS0122" CODE="201C" ID="QE0122"/> üleandmisele, tuleb siiski mainida, et selle artikli lõigetes 2 ja 4 on viidatud üksnes eksportimisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0123" REF.END="QE0123"/>[m]üümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks […] annavad loa <HT TYPE="ITALIC">eksportija asukoha</HT>liikmesriigi pädevad asutused<QUOT.END REF.START="QS0123" CODE="201C" ID="QE0123"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Määruse nr 833/2014 artikli 3 lõige 2. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Samuti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0124" REF.END="QE0124"/>[<HT TYPE="ITALIC">e]ksportijad</HT> esitavad pädevale asutusele kõik <HT TYPE="ITALIC">ekspordi</HT>loa taotlemiseks nõutavad asjakohased andmed<QUOT.END REF.START="QS0124" CODE="201C" ID="QE0124"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Määruse nr 833/2014 artikli 3 lõige 4. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="30"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Seega on minu hinnangul selge, et kõnealused määruse nr 833/2014 sätted puudutavad mitte II lisas nimetatud kauba transiiti, vaid müümist, tarnimist, üleandmist või eksportimist <HT TYPE="ITALIC">liikmesriikide territooriumilt</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Selles tähenduses ei mõjutata kuidagi kõnealuse kolmandatest riikidest pärineva ja Venemaa Föderatsiooni suunduva kauba vaba transiiti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Igal juhul, isegi kui Euroopa Kohus tuvastaks, et esineb partnerluslepingu artiklid 10 lõike 1 ja artikli 12 lõike 1 teise lõigu piirang, oleks see piirang – nagu märgib komisjon – vastavalt lepingu artiklile 19 põhjendatud avaliku korra ja avaliku julgeolekuga.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Partnerluslepingu artikkel 36 (teenuste piiriülene osutamine)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Partnerluslepingu artikli 36 kohaselt on liit ja selle liikmesriigid kohustatud Venemaa Föderatsiooni kohtlema liidu äriühingute Venemaa Föderatsiooni territooriumil piiriüleselt osutatavaid teenuseid mõjutavate tingimuste osas vähemalt sama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki, järgides viimase kehtivaid õigusnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Partnerluslepingu lisa 5 kohaselt hõlmavad artiklis 36 nimetatud teenused inseneriteenuseid (ÜTL 8672)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Kättesaadav United Nations Statistics Division’i veebisaidil (http://unstats.un.org/unsd/cr/registry/regcs.asp?Cl=9&amp;Lg=1&amp;Co=8672). ÜTL‑number (<HT TYPE="ITALIC">central product classification</HT>; ühtne tooteliigitus) on viide rahvusvahelisele kaupade klassifitseerimise süsteemile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) egiidi all.</P></NOTE> ja teenused tehnilise katsetamise ja analüüsimise vallas (ÜTL 8676).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Kättesaadav United Nations Statistics Division’i veebisaidil (http://unstats.un.org/unsd/cr/registry/regcs.asp?Cl=9&amp;Lg=1&amp;Co=8676).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, mida väidab Rosneft, ei puuduta ÜTL 8672 ja ÜTL 8676 alla kuuluvatest teenustest ükski puurimise, puuraukude testimise, geofüüsikalise uurimise ja lõpuleviimise teenuseid ega ujuvsõidukite tarnimist, mida on nimetatud määruse nr 833/2014 artikli 3a lõikes 1.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Ainsad ÜTL 86761 all nimetatud teenused, mis võivad olla asjakohased, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0125" REF.END="QE0125"/>selliste ainete nagu […] kütus keemiliste ja bioloogiliste omaduste testimise ja analüüsimise teenused<QUOT.END REF.START="QS0125" CODE="201C" ID="QE0125"/>. Puurimise, puuraukude testimise, geofüüsikalise uurimise ja lõpuleviimise teenused ning spetsiaalsete ujuvsõidukite tarnimine ei kuulu aga nende hulka.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Partnerluslepingu artikli 52 lõiked 2, 5 ja 9 (kapitali vaba liikumine)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Selle sätte lõige 2 tagab liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel kapitali vaba liikumise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0126" REF.END="QE0126"/>vastuvõtjariigi õigusnormide kohaselt asutatud äriühingutesse otse investeerimisel<QUOT.END REF.START="QS0126" CODE="201C" ID="QE0126"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Lisaks peab liit sama artikli lõike 9 kohaselt Venemaa Föderatsiooni <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0127" REF.END="QE0127"/>kapitali liikumise […] osas kohtle[ma] enamsoodustuskorras<QUOT.END REF.START="QS0127" CODE="201C" ID="QE0127"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Ühisdeklaratsioonis artikli 52 kohta (mõisted) on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0128" REF.END="QE0128"/>otseinvesteering<QUOT.END REF.START="QS0128" CODE="201C" ID="QE0128"/> määratletud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0129" REF.END="QE0129"/>[…] investeering, mille eesmärk on luua mõne ettevõttega kestvaid majanduslikke sidemeid, nagu investeering, mis võimaldab asjaomase riigi mitteresidentidel või välisriigi residentidel tegelikult mõjutada ettevõtte juhtimist järgmiste vahendite abil:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>osalus uues või olemasolevas ettevõttes;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>viieks aastaks või kauemaks antud laen.<QUOT.END REF.START="QS0129" CODE="201C" ID="QE0129"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="31"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Nendest sätetest nähtub väga selgelt, et võlakirjade, aktsiate või sarnaste finantsinstrumentide otsene või kaudne ostmine või müümine, nendega seotud investeerimisteenuste otsene või kaudne osutamine, nende väljaandmisele otsene või kaudne kaasaaitamine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Vt otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktid b–d ja määruse nr 833/2014 artikli 5 lõike 2 punktid b–d.</P></NOTE> saab olla otseinvesteeringuna käsitatav üksnes juhul, kui selle tulemusel omandatakse äriühingus osalus eesmärgiga luua kestvaid majanduslikke sidemeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Nendest sätetest ilmneb samuti, et pärast <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE> kokkuleppeid sõlmida või nendes osaleda, et anda Rosneftile uusi, 30 päeva ületava lõpptähtajaga laene või krediiti,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Vt otsuse 2014/512 artikli 1 lõige 3 ja määruse nr 833/2014 artikli 5 lõige 3.</P></NOTE> saab olla otseinvesteeringuna käsitatav üksnes juhul, kui tegemist on vähemalt viieaastase kestusega laenu või krediidiga, mis on antud kestvate majanduslike sidemete loomiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3 ning III lisa ja määruse nr 833/2014 artikli 5 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3 ning VI lisa kujutavad endast partnerluslepingu artikli 52 lõigetega 2, 5 ja 9 kaitstud kapitali vaba liikumise piirangut üksnes juhul, kui nende kohaselt on keelatud käesoleva ettepaneku punktides 139 ja 140 nimetatud otseinvesteeringud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>Põhjendatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Erinevalt kaubavahetusest, mille jaoks on partnerluslepingu artiklis 19 ELTL artikliga 36 peaaegu identses sõnastuses ette nähtud võimalus piiranguid põhjendada, ei ole lepingus ette nähtud mingit võimalust põhjendada kapitali vaba liikumise piiranguid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Samadel põhjustel kui need, mis ma andsin oma ettepaneku punktides 123–125 kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SECIL</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑464/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:52">EU:C:2016:52</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>See kohtuasi puudutas samuti kapitali vaba liikumise piiranguid, mis olid vastuolus Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel), mis kirjutati alla Brüsselis <DATE ISO="19950717">17. juulil 1995</DATE> ning kiideti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse nimel heaks nõukogu ja komisjoni <DATE ISO="19980126">26. jaanuari 1998. aasta</DATE> otsusega 98/238/EÜ, ESTÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="097" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1998">ELT L 97, lk 1</REF.DOC.OJ>), ning Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel), mis kirjutati alla Luxembourgis <DATE ISO="20020617">17. juunil 2002</DATE> ja kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="20060214">14. veebruari 2006. aasta</DATE> otsusega 2006/356/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="143" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT L 143, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> olen ma seisukohal, et partnerluslepingu artikliga 52 tagatud kapitali vaba liikumise piiranguid on võimalik põhjendada ülekaaluka üldise huviga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144.</NO.P><TXT>Kuigi nõukogu ei ole ülekaalukat üldist huvi esile toonud, olen ma seisukohal, et tema argumentidest, mis tuginevad partnerluslepingu artiklile 99, on võimalik järeldada, et tema arvates on kapitali vaba liikumise piirang põhjendatud avaliku korra ja avaliku julgeolekuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145.</NO.P><TXT>Nimelt, kuivõrd otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktidega b–d ja lõikega 3 ning III lisaga ja määruse nr 833/2014 artikli 5 lõike 2 punktidega b–d ja lõikega 3 ning VI lisaga kehtestatud piiravad meetmed on vastu võetud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0130" REF.END="QE0130"/>selleks, et reageerida Venemaa [Föderatsiooni] tegevusele, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas<QUOT.END REF.START="QS0130" CODE="201C" ID="QE0130"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Otsuse 2014/512 põhjendus 8.</P></NOTE> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0131" REF.END="QE0131"/>et suurendada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulukust Venemaa jaoks ja toetada kriisi rahumeelset lahendamist<QUOT.END REF.START="QS0131" CODE="201C" ID="QE0131"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Määruse nr 833/2014 põhjendus 2.</P></NOTE> võivad need minu hinnangul olla põhjendatud avaliku korra ja avaliku julgeolekuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146.</NO.P><TXT>Otsuse 2014/512 ja määruse nr 833/2014 põhjendustest nähtub, et liit ja selle liikmesriigid teatasid kõigepealt avalikult piiravate meetmete võtmisest Venemaa Föderatsiooni suhtes ning et need meetmed võeti ja neid laiendati järk-järgult alles pärast seda, kui Venemaa Föderatsioon ei reageerinud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="32"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147.</NO.P><TXT>Kuna piiravate meetmete eesmärk on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0132" REF.END="QE0132"/>suurendada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulukust Venemaa [Föderatsiooni] jaoks ja toetada kriisi rahumeelset lahendamist<QUOT.END REF.START="QS0132" CODE="201C" ID="QE0132"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Määruse nr 833/2014 põhjendus 2.</P></NOTE> ning kuna Rosneft on naftaettevõtja, kellele kuulub kõige suurem naftareserv ja kellel on suurim toodangumaht nende naftaettevõtjate hulgas, kelle aktsiad on Venemaa börsil noteeritud (enam kui 40% Venemaa Föderatsioonis toodetavast naftast<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Vt Rosnefti veebisait (http://www.Rosneft.com/about/).</P></NOTE>), ning kuna Vene riigi osalus tema aktsiakapitalis on 69,5%, leian ma, et otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktidega b–d ja lõikega 3 ning III lisaga ja määruse nr 833/2014 artikli 5 lõike 2 punktidega b–d ja lõikega 3 ning VI lisaga kehtestatud piirangud on vajalikud, et avaldada survet, millega oleks võimalik saavutada otsuse ja määrusega taotletav eesmärk, milleks on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0133" REF.END="QE0133"/>suurendada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulukust Venemaa [Föderatsiooni] jaoks ja toetada kriisi rahumeelset lahendamist<QUOT.END REF.START="QS0133" CODE="201C" ID="QE0133"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Määruse nr 833/2014 põhjendus 2.</P></NOTE> Järelikult järgivad piiravad meetmed proportsionaalsuse põhimõtet.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>iv)</NO.P><TXT>Partnerluslepingu artikkel 99</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148.</NO.P><TXT>Juhul kui Euroopa Kohus otsustab, et esineb partnerluslepingu artikli 10 lõike 1, artiklite 12 ja 36 ning artikli 52 lõigete 2, 5 ja 9 piirang, mis ei ole põhjendatud, leian ma samamoodi nagu Ühendkuningriigi, Eesti ja Prantsuse valitsus ning nõukogu ja komisjon, et seda piirangut saab põhjendada partnerluslepingu artikli 99 lõike 1 punktiga d, mis võimaldab liidul võtta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0134" REF.END="QE0134"/>meetmeid, […] mida ta peab vajalikuks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve […] sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral<QUOT.END REF.START="QS0134" CODE="201C" ID="QE0134"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Prantsuskeelses versioonis, mida toetab rumeeniakeelne versioon, on kirjas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0135" REF.END="QE0135"/>cas de guerre ou de grave tension internationale <HT TYPE="ITALIC">menaçant de déboucher sur un conflit armé</HT><QUOT.END REF.START="QS0135" CODE="201C" ID="QE0135"/>, samas kui ingliskeelses versioonis, mida toetavad kõik ülejäänud keeleversioonid ja ka venekeelne versioon, on kirjas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0136" REF.END="QE0136"/>time of war or serious international tension <HT TYPE="ITALIC">constituting threat of war</HT><QUOT.END REF.START="QS0136" CODE="201C" ID="QE0136"/>. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149.</NO.P><TXT>Nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 105 märkisin, on nõukogul välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas lai kaalutlusõigus, ning see on nii ka juhul, kui nõukogu tuvastab sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete esinemise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150.</NO.P><TXT>Esiteks olgu meenutatud, et käesolevas kohtuasjas käsitletavate piiravate meetmete vastuvõtmisel viitas nõukogu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0137" REF.END="QE0137"/>Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse mitteprovotseeritud rikkumise[le] Venemaa Föderatsiooni poolt<QUOT.END REF.START="QS0137" CODE="201C" ID="QE0137"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Otsuse 2014/512 põhjendus 1. Kohtuistungil viitas nõukogu assotsiatsioonilepingule, mille liit sõlmis Ukrainaga 2014. aastal, ning asjaolule, et Ukraina on osa Euroopa naabruspoliitikast. Nõukogu rõhutas, et rahvusvahelised pinged, mis võivad kaasa tuua relvastatud konflikti, ei pea tingimata puudutama ainult liidu territooriumi. Pealegi oli selgelt tuvastatud, et liidu naaberriigis leidis aset relvastatud konflikt.</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0138" REF.END="QE0138"/>Malaysian Airlines’i lennul MH17 olnud lennuki allatulistamise[le Donetskis]<QUOT.END REF.START="QS0138" CODE="201C" ID="QE0138"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Otsuse 2014/512 põhjendus 5.</P></NOTE> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0139" REF.END="QE0139"/>Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele<QUOT.END REF.START="QS0139" CODE="201C" ID="QE0139"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>Määruse nr 833/2014 põhjendus 1.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb rõhutada, et Venemaa Föderatsioonil on ÜRO julgeolekunõukogus vetoõigus. Seega on mõttetu eeldada, et rahu ohustamine on tuvastatud mõnes julgeolekunõukogu resolutsioonis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>Vt ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 2166(2014), mis on kättesaadav ÜRO julgeolekunõukogu veebisaidil (http://www.securitycouncilreport.org/atf/cf/%7B65BFCF9B-6D27-4E9C‑8CD3-CF6E4FF96FF9%7D/s_res_2166.pdf).</P></NOTE> või isegi resolutsiooni eelnõus, mida julgeolekunõukogu ei võtnud vastu Venemaa Föderatsiooni vetoõiguse (tegeliku või võimaliku) teostamise tõttu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Tegemist on resolutsiooni eelnõudega S/2014/189 ja S/2015/562, mis on kättesaadavad ÜRO julgeolekunõukogu veebisaidil (http://www.securitycouncilreport.org/un-dokumendid/ukraine/).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152.</NO.P><TXT>Eeltoodu põhjal leian ma, et nõukogu ei teinud ilmset viga, kui ta hindas nende rahvusvaheliste pingete raskust, mis esinesid otsuse 2014/512 ja määruse nr 833/2014 vastuvõtmise ajal.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="33"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Kehtetust puudutav väide, mille kohaselt on põhjendamiskohustust (ELTL artikkel 296) väidetavalt rikutud</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153.</NO.P><TXT>Rosneft leiab, et määruse nr 833/2014 artiklid 3 ja 3a, artikli 4 lõiked 3 ja 4 ning II lisa rikuvad nõukogule ELTL artikliga 296 pandud põhjendamiskohustust, kuna määruses ei ole selgitatud, kuidas või miks see, et Venemaa naftatööstuse või Rosnefti enda suhtes võetakse kõnealustes sätetes otsustatud viisil meetmed, aitab saavutada asjasse puutuvate meetmete eesmärki, mida on kirjeldatud määruse põhjendustes 2<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0140" REF.END="QE0140"/>Seega peetakse asjakohaseks kehtestada täiendavad piiravad meetmed, et suurendada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulukust Venemaa jaoks ja toetada kriisi rahumeelset lahendamist<QUOT.END REF.START="QS0140" CODE="201C" ID="QE0140"/>.</P></NOTE> ja 4.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0141" REF.END="QE0141"/>Samuti on asjakohane kohaldada piiranguid teatava tehnoloogia müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks otse või kaudselt Venemaa naftatööstusele, kehtestades eelneva loa nõude<QUOT.END REF.START="QS0141" CODE="201C" ID="QE0141"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154.</NO.P><TXT>Rosneft väidab samuti, et otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktidega b–d ja lõikega 3 ning III lisaga ja määruse nr 833/2014 artikli 5 lõike 2 punktidega b–d ja lõikega 3 ning VI lisaga on rikutud ELTL artiklit 296, kuna kuigi need on suunatud sõnaselgelt tema vastu, ei võimalda need tal hinnata põhjust, miks tühipaljas asjaolu, et Vene riik on tema enamusaktsionär, võib kahjustada asjasse puutuvate meetmete eesmärki, mis on esile toodud määruse nr 833/2014 põhjendustes 2<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Vt 85. joonealune märkus.</P></NOTE> ja 5.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0142" REF.END="QE0142"/>Samuti on asjakohane kohaldada kapitaliturgudele juurdepääsu piiranguid teatavate finantseerimisasutuste suhtes, välja arvatud Venemaal asutatud rahvusvahelise staatusega asutused, mis on loodud valitsustevaheliste kokkulepetega ja milles Venemaa on üks osanikest<QUOT.END REF.START="QS0142" CODE="201C" ID="QE0142"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155.</NO.P><TXT>Minu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendamiskohustust rikutud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156.</NO.P><TXT>Nagu leidis Euroopa Kohus oma otsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bamba</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑417/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:718">EU:C:2012:718</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 53, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0143" REF.END="QE0143"/>[peavad] ELTL artikliga 296 nõutavad põhjendused […] olema kohandatud asjaomase akti laadiga ja selle vastuvõtmise kontekstiga. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste olemust ning seda huvi arvestades, mis võib olla selgituste saamiseks akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab. Ei ole nõutud, et põhjendustes oleks täpsustatud kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna põhjenduste piisavust tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades<QUOT.END REF.START="QS0143" CODE="201C" ID="QE0143"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157.</NO.P><TXT>Lisaks, mis puudutab füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võetavaid piiravaid meetmeid, nagu rahaliste vahendite külmutamine, mida käsitleti kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bamba</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑417/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:718">EU:C:2012:718</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), siis leidis Euroopa Kohus selle otsuse punktis 54, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0144" REF.END="QE0144"/>õigusi kahjustav akt [on] piisavalt põhjendatud, kui see on tehtud huvitatud isikule teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust<QUOT.END REF.START="QS0144" CODE="201C" ID="QE0144"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158.</NO.P><TXT>Kuivõrd Rosneft on Venemaa suurim naftaettevõtja, kelle aktsiakapitalis 69,5% suurune osalus kuulub Vene riigile,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 147. Olgu lisatud, et 2013. aasta majandusaasta aruande kohaselt maksis Rosneft oma aktsionäridele dividendi 85 miljardi Vene rubla ulatuses ja maksis Venemaal enam kui miljard Vene rubla muude maksudena kui tulumaks (vt Rosnefti veebisait, http://www.Rosneft.com/attach/0/02/90/Rosneft_FS_2013_ENG_SIGNED_FINAL.pdf).</P></NOTE> kelle hinnanguline koguvara ületab 1 triljonit Vene rubla ning kelle hinnangulisest tulust vähemalt 50% pärineb toornafta või naftasaaduste müügist või transpordist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P>Vt määruse nr 833/2014 artikli 5 lõike 2 punkt b ja VI lisa.</P></NOTE> on Rosneft kindlasti võimeline hindama naftasektori tähtsust Venemaa Föderatsiooni eelarvetulu jaoks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P>President Vladimir V. Putini sõnul ulatus tulu, mille tõi Venemaa Föderatsiooni eelarvesse naftatööstus 2013. aastal, ligikaudu 191–194 miljardi USA dollarini (vt http://rbth.com/news/2014/04/17/russia_had_revenues_of_191-194_bln_from_oil_28_bln_from_gas_in_2013_-_pu_35970.html).</P></NOTE> ja põhjust, miks selle tagajärg, et tema suhtes on võetud otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktides b–d<?PAGE NO="34"?> ja lõikes 3 ning III lisas ja määruse nr 833/2014 artikli 5 lõike 2 punktides b–d ja lõikes 3 ning VI lisas ette nähtud piiravad meetmed, võib olla <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0145" REF.END="QE0145"/><HT TYPE="ITALIC">suurendada</HT> Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava <HT TYPE="ITALIC">tegevuse kulukust Venemaa jaoks</HT> ja toetada kriisi rahumeelset lahendamist<QUOT.END REF.START="QS0145" CODE="201C" ID="QE0145"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P>Määruse nr 833/2014 põhjendus 2. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159.</NO.P><TXT>Sama kehtib määruse nr 833/2014 artiklites 3 ja 3a, artikli 4 lõigetes 3 ja 4 ning II lisas ette nähtud meetmete puhul, mis ei kujuta endast Rosnefti suhtes võetud piiravaid meetmeid,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 82–85.</P></NOTE> vaid on suunatud üldiselt Venemaa naftatööstuse vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>Kehtetust puudutav väide, mille kohaselt on kaitseõigusi, tõhusat kohtulikku kaitset ja õigust toimikuga tutvuda väidetavalt rikutud</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160.</NO.P><TXT>Rosneft leiab, et nõukogu keeldumine talle andmast eelisjuurdepääsu teabele ja tõenditele, mis puudutavad nii olulisi küsimusi nagu põhjus, mille tõttu Rosnefti on otsuses 2014/512 ja määruses nr 833/2014 nimetatud, või miks meetmed naftatööstuse teatud sektoreid puudutavad, aga teisi sektoreid ei puuduta, rikub tema kaitseõigusi, tõhusat kohtulikku kaitset ja õigust toimikuga tutvuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161.</NO.P><TXT>Rosnefti ja nõukogu kirjalikele seisukohtadele lisatud dokumentidest nähtub, et Rosneft püüdis Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010530">30. mai 2001. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" PAGE.FIRST="43" DATE.PUB="2001">EÜT L 145, lk 43</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331.</P></NOTE> alusel saada nõukogu dokumentidele eelisjuurdepääsu (<HT TYPE="ITALIC">privileged access</HT>) eesmärgiga kasutada neid tühistamishagi käsitlevas menetluses, mis on Üldkohtus pooleli kohtuasjas NK Rosneft jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (T‑715/14).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162.</NO.P><TXT>Nende dokumentide lugemisel ilmneb, et Rosneft kasutas vahendeid, mis on avalikkuse dokumentidega tutvumise võimaldamiseks määrusega kehtestatud, <HT TYPE="ITALIC">document discovery</HT> viisil, mis on dokumentide taotlemise menetlus, mida tuntakse <HT TYPE="ITALIC">common law</HT> õigussüsteemides ja rahvusvahelises vahekohtumenetluses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P>Kuigi tsiviilõiguse süsteemides on üldjuhul iga pool kohustatud ise oma tõendid esitama, siis <HT TYPE="ITALIC">common law</HT> süsteemid võimaldavad pooltel kohtu kontrolli all esitada teineteisele dokumentide esitamise nõudeid (<HT TYPE="ITALIC">request for document production</HT>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163.</NO.P><TXT>Kuigi minu hinnangul ei ole määrus nr 1049/2001 sobilik, et vajaduse korral anda vaidluses eelisjuurdepääs vajalikele dokumentidele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0096"><P>Näiteks määruse artikli 4 lõike 1 punkt a võimaldab liidu institutsioonidel keelata juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks avalikke huve seoses rahvusvaheliste suhetega (mis vastab mõistele <HT TYPE="ITALIC">Crown privilege</HT> või <HT TYPE="ITALIC">public-interest immunity</HT>). Seevastu <HT TYPE="ITALIC">document discovery</HT> menetlus võib kaasa tuua selle, et kohus kohustab esitama sellesse kategooriasse kuuluva dokumendi konfidentsiaalsena, kui ilmneb, et dokument on vajalik selleks, et pool, kes nõuab selle esitamist, saaks oma õigusi kaitsta.</P></NOTE> ilmneb Rosnefti ja nõukogu kirjalikele seisukohtadele lisatud dokumentidest, et nõukogu ei lükanud dokumentide taotlusi tagasi, vaid menetles neid määruse nr 1049/2001 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164.</NO.P><TXT>Ent kuna käesolevas väites märgib Rosneft, et nõukogu keeldus alusetult võimaldamast tal tutvuda enamiku dokumentidega, mille esitamist ta oli nõudnud, olen ma seisukohal, et väide on vastuvõetamatu lähtuvalt kohtupraktikast, mis tuleneb kohtuasjast, milles tehti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TWD Textilwerke Deggendorf</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑188/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:90">EU:C:1994:90</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles Euroopa Kohus leidis, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0146" REF.END="QE0146"/>õiguskindluse nõuded välistavad võimaluse, et […] abisaaja, kes oleks võinud otsuse vaidlustada, kuid kes laskis [EL toimimise] lepingu artikli [263] [kuuendas] lõigus selleks ette nähtud kohustuslikul tähtajal mööduda, võiks selle otsuse õiguspärasuse kahtluse alla seada siseriikliku kohtu menetluses, kus vaidlustatakse otsuse rakendusmeetmed, mille on võtnud siseriiklikud asutused<QUOT.END REF.START="QS0146" CODE="201C" ID="QE0146"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0097"><P>Punkt 17. Vt selle kohta samuti kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nachi Europe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑239/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:101">EU:C:2001:101</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Farmers’ Union</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑241/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:604">EU:C:2002:604</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="35"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165.</NO.P><TXT>Olgu sellega seoses märgitud, et kirjadest, mis nõukogu Rosneftile saatis, nähtub, et nõukogu teavitas teda määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõike 1 kohaselt võimalusest esitada ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi nõukogu otsuse peale osaliselt keelduda rahuldamast tema dokumentide taotlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166.</NO.P><TXT>Kuna nõukogu otsused, millega anti Rosneftile osaline võimalus tutvuda dokumentidega, millega tutvumist ta oli taotlenud, puudutasid teda otseselt ja isiklikult, oleks tema hagi igasuguse kahtluseta olnud vastuvõetav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0098"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Accrington Beef jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑241/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:496">EU:C:1996:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nachi Europe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑239/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:101">EU:C:2001:101</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bavaria ja Bavaria Italia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑343/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:415">EU:C:2009:415</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167.</NO.P><TXT>Igal juhul ilmneb dokumentide eelisjuurdepääsu taotlustest, mis Rosneft nõukogule saatis, et:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>väga sageli ei sisaldanud taotlused piisavalt üksikasjalikku kirjeldust nende dokumentide konkreetsest ja piiritletud kategooriast, mis mõistliku eelduse kohaselt võisid Rosnefti hinnangul olemas olla;</P></ITEM><ITEM><P>taotlustele ei olnud lisatud selgitust selle kohta, miks taotletavad dokumendid on vaidluse jaoks asjakohased või milline on nende tähtsus vaidluse lahenduse seisukohast, ning</P></ITEM><ITEM><P>taotlustele ei olnud lisatud ei avaldust selle kohta, et need dokumendid ei olnud juba Rosnefti valduses, käsutuses või kontrolli all, ega selgitust selle kohta, miks ta eeldab, et need on nõukogu valduses, käsutuses või kontrolli all.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0168"><NO.P>168.</NO.P><TXT>Hoolimata sellest esitas nõukogu loetelu dokumentidest, mida Rosneft tema arvates oli oma taotlustes silmas pidanud, ning keeldus osaliselt võimaldamast Rosneftil teatud hulga dokumentidega tutvuda, tehes teatavaks ka keeldumise põhjused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0169"><NO.P>169.</NO.P><TXT>Lisaks, kuna Ühendkuningriigi valitsus on põhikohtuasja pool, ei takista miski Rosneftil paluda temal kui nõukogu liikmel inglise õiguses dokumentide esitamise kohta kehtivate sätete alusel esitada tema valduses, käsutuses või kontrolli all olevad dokumendid. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab jälgima, et dokumentide esitamise suhtes kohaldatavad inglise õigusnormid järgivad tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0099"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfleiderer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑360/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:389">EU:C:2011:389</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0170"><NO.P>170.</NO.P><TXT>Selles kontekstis ei leia ma, et nõukogu oleks Rosnefti eelisjuurdepääsu taotlust menetlenud viisil, mis kahjustaks viimase kaitseõigusi, õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ja õigust toimikuga tutvuda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>Kehtetust puudutav väide, mille kohaselt on võrdse kohtlemise põhimõtet väidetavalt rikutud</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0171"><NO.P>171.</NO.P><TXT>Rosneft on seisukohal, et kui nõukogu suunas kõnealused piiravad meetmed Venemaa naftasektori vastu, ei järginud ta võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kuigi põhikohtuasjas käsitletavate piiravate meetmete teatatud eesmärk oli – nagu on märgitud määruse nr 833/2014 põhjenduses 2 – toetada Ukrainas kriisi rahumeelset lahendamist, ei selgita see eesmärk kaugeltki ega veelgi enam ei põhjenda nende ettevõtjate erinevat kohtlemist, kes nagu tema kuuluvad Venemaa naftasektorisse, võrreldes nendega, kes kuuluvad muudesse sektoritesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0172"><NO.P>172.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0147" REF.END="QE0147"/>diskrimineerimiskeelu põhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud<QUOT.END REF.START="QS0147" CODE="201C" ID="QE0147"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0100"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Farmers’ Union jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑354/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:379">EU:C:1997:379</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta samuti kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCAC</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑56/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:209">EU:C:1995:209</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Garcia Avello</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑148/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:539">EU:C:2003:539</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0173"><NO.P>173.</NO.P><TXT>Minu hinnangul ei saa Rosneft tulemuslikult väita, et teda on diskrimineeritud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="36"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0174"><NO.P>174.</NO.P><TXT>Kõigepealt ei ole Venemaa naftasektor ainus Venemaa majandussektor, mille suhtes on võetud piiravad meetmed. Otsus 2014/512 ja määrus nr 833/2014 sisaldavad sätteid, mis puudutavad ka relva-, tuumaenergia-, aeronautika- ja kosmose ning pangandussektorit.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0101"><P>Jutt on otsuse 2014/512 artikli 1 lõikest 1 ja lõike 2 punktist a ning artiklist 3a ja määruse nr 833/2014 artiklist 2a ning artikli 5 lõike 1 punktist a ja lõike 2 punktist a.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0175"><NO.P>175.</NO.P><TXT>Pealegi ei ole Rosneft esitanud tõendeid selle kohta, et on olemas veel teisigi Vene naftaettevõtjaid, kes vastavad otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktides b–d ja määruse nr 833/2014 artikli 5 lõike 2 punktides a–d sätestatud kriteeriumidele ning kelle vastu sellel alusel oleks pidanud piiravad meetmed olema suunatud, kuid kelle vastu need meetmed suunatud ei olnud või ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0176"><NO.P>176.</NO.P><TXT>Nagu komisjon märgib, kui järgida Rosnefti loogikat, siis iga kord, kui nõukogu sooviks kehtestada kolmanda riigi suhtes piiravaid meetmeid, ei oleks tal muud võimalust, kui majandus- ja rahandussuhted selle riigiga täielikult katkestada, kuid see oleks vastuolus ka ELTL artikli 215 lõike 1 sõnastusega, milles on viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0148" REF.END="QE0148"/>vastavalt [EL] lepingu V jaotise 2. peatükile [nõukogu poolt] vastu võetud otsus[ele, mis] näeb ette majandus- ja rahandussuhete <HT TYPE="ITALIC">osalise või täieliku</HT> katkestamise või piiramise<QUOT.END REF.START="QS0148" CODE="201C" ID="QE0148"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0102"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0177"><NO.P>177.</NO.P><TXT>Seega tuleb väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>Kehtetust puudutav väide, mille kohaselt on võimu väidetavalt kuritarvitatud</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0178"><NO.P>178.</NO.P><TXT>Rosneft väidab, et kui nõukogu märkis määruse nr 833/2014 põhjenduses 2, et piiravate meetmete eesmärk on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0149" REF.END="QE0149"/>suurendada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulukust Venemaa jaoks ja toetada kriisi rahumeelset lahendamist<QUOT.END REF.START="QS0149" CODE="201C" ID="QE0149"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0103"><P>Vt samuti määruse põhjendused 4 ja 5 ning otsuse 2014/512 põhjendus 8.</P></NOTE> pani ta toime võimu kuritarvitamise, kuna tema tegelik tahe oli piirata Vene äriühingute võimet jätkuvalt kasvada ja tekitada pikaajalist kahju Venemaa energiasektorile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0179"><NO.P>179.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0150" REF.END="QE0150"/>võimu kuritarvitamisega […] tegemist siis, kui institutsioon teostab oma pädevust eranditult või peamiselt teiste eesmärkide saavutamiseks kui need, millele toetuti, või asutamislepingus spetsiaalselt antud juhtumi asjaolude ärahoidmiseks ette nähtud menetluse vältimiseks<QUOT.END REF.START="QS0150" CODE="201C" ID="QE0150"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0104"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dalmine <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑407/04 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:53">EU:C:2007:53</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0099">99</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta samuti kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bank Melli Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑390/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:401">EU:T:2009:401</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punkt 50, mis jäeti kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bank Melli Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑548/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:735">EU:C:2011:735</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktiga 74 muutmata.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0180"><NO.P>180.</NO.P><TXT>Sellega seoses tugineb Rosneft komisjoni töödokumendile,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0105"><P>Komisjoni teenistuste töödokument, mis käsitleb kapitali liikumist ja maksete vabadust (<DATE ISO="20150305">5.3.2015</DATE>) 6902/15 – SWD(2015) 58 (final) ning mis on kättesaadav nõukogu veebisaidil järgmisel aadressil: http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST‑6902-2015-INIT/en/pdf.</P></NOTE> mille kohaselt Vene naftaettevõtjate suhtes võetud piiravate meetmete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0151" REF.END="QE0151"/>eesmärk on jätta teatud strateegilised Vene riigi osalusega äriühingud ilma rahvusvahelistest ja Euroopa finantsallikatest, tekitades seega riigile kaudse finantskulu ja piirates äriühingute tulevasi kasvuvõimalusi<QUOT.END REF.START="QS0151" CODE="201C" ID="QE0151"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0106"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, lk 36 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0152" REF.END="QE0152"/>[t]hese measures aim to cut strategic state-owned Russian companies off from EU and international financing sources, thus imposing an indirect financial cost to the state and limiting their ability to grow in the future<QUOT.END REF.START="QS0152" CODE="201C" ID="QE0152"/>). Kohtujuristi tõlge.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0181"><NO.P>181.</NO.P><TXT>See dokument ei toeta aga kuidagi väidet, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0153" REF.END="QE0153"/>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">ainus</HT> tahe oli piirata Vene äriühingute võimet jätkuvalt kasvada<QUOT.END REF.START="QS0153" CODE="201C" ID="QE0153"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0107"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Vastupidi, kõnealuste piiravate meetmete teatatud eesmärk oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0154" REF.END="QE0154"/>suurendada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulukust Venemaa jaoks<QUOT.END REF.START="QS0154" CODE="201C" ID="QE0154"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0108"><P>Määruse nr 833/2014 põhjendus 2.</P></NOTE> ning see vastab komisjoni töödokumendis esitatud eesmärgile.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="37"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0182"><NO.P>182.</NO.P><TXT>Igal juhul ei saa üksainus dokument, mis on kvalifitseeritav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0155" REF.END="QE0155"/>töödokumendiks<QUOT.END REF.START="QS0155" CODE="201C" ID="QE0155"/> ja mis pärineb teiselt institutsioonilt kui see, kes kõnealuse õigusakti vastu võttis, olla piisav, et tõendada võimu kuritarvitamise esinemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0183"><NO.P>183.</NO.P><TXT>Seega tuleb väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>Kehtetust puudutav väide, mille kohaselt on otsuse 2014/512 ja määruse nr 833/2014 vahel väidetavalt vastuolu</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0184"><NO.P>184.</NO.P><TXT>Rosneft väidab, et otsuse 2014/512 artikli 4 lõike 4 ja määruse nr 833/2014 artikli 3 lõike 5 teise lõigu sõnastuses esineb vastuolu. Kui esimene säte ei anna liikmesriikidele mingit hindamisruumi seoses keeluga jätta enne 1. augustit 2014 sõlmitud lepingutele luba andmata, siis teine võimaldab neil sellistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks loa anda ja seega ka selle andmisest keelduda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0185"><NO.P>185.</NO.P><TXT>Olgu meenutatud, et määrus nr 833/2014 on ELTL artikli 215 alusel vastu võetud liidu õigusakt, mis võimaldab nõukogul võtta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0156" REF.END="QE0156"/>vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0156" CODE="201C" ID="QE0156"/>, käesoleval juhul piiravad meetmed, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0157" REF.END="QE0157"/>[k]ui vastavalt [EL] lepingu V jaotise 2. peatükile vastu võetud otsus näeb ette<QUOT.END REF.START="QS0157" CODE="201C" ID="QE0157"/> majandus- ja rahandussuhete katkestamise või piiramise kolmanda riigiga või piiravate meetmete võtmise füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0186"><NO.P>186.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on selle kohta leidnud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0158" REF.END="QE0158"/>[liit] on [ÜVJP otsuse] vastuvõtmise tõttu [EL toimimise] lepingu alusel kohustatud võtma selles õigusaktis nõutud meetmeid<QUOT.END REF.START="QS0158" CODE="201C" ID="QE0158"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0109"><P>Kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kadi ja Al Barakaat International Foundation <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑402/05 P ja C‑415/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:461">EU:C:2008:461</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punkt 296.</P></NOTE> Järelikult, nagu märgib Prantsuse valitsus, kui nõukogu võtab määruse vastu ELTL artikli 215 alusel, on määrusele eelneva ÜVJP otsuse sätted talle siduvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0187"><NO.P>187.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu nõukogu seisukohaga, et ELTL artikli 215 alusel vastu võetud määrus on EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel vastu võetud ÜVJP otsusest sõltumatu ja võib sellega isegi vastuolus olla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0188"><NO.P>188.</NO.P><TXT>Kohtuistungil tugines nõukogu sellega seoses kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bank Melli Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑548/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:735">EU:C:2011:735</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktile 70, milles Euroopa Kohus leidis, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0159" REF.END="QE0159"/>[m]is puudutab vajadust kaasata ühine seisukoht 2007/140 õiguslike aluste hulka, […] siis piisab tõdemisest, et selle välistab juba EÜ artikli 301 sõnastus, milles on ette nähtud võimalus võtta ühenduse meetmeid, kui EL lepingu (<HT TYPE="ITALIC">Lissaboni lepingule eelnenud redaktsioonis</HT>) ÜVJP‑d käsitlevate sätetega kooskõlas vastu võetud ühises seisukohas või ühismeetmes on ette nähtud ühenduse tegutsemine. Sellest tekstist ilmneb, et ühenduse meetmete võtmiseks peab ühine seisukoht või ühismeede olemas olema, mitte aga, et need meetmed peavad põhinema sellel ühisel seisukohal või ühismeetmel<QUOT.END REF.START="QS0159" CODE="201C" ID="QE0159"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0110"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0189"><NO.P>189.</NO.P><TXT>Ent just nii, nagu märgib Euroopa Kohus oma otsuse osas, mis on kursiivis, ei ole ELTL artikli 215 sõnastus sama kui EÜ artiklis 301, milles oli viidatud olukorrale, kus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0160" REF.END="QE0160"/>Euroopa Liidu lepingu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevate sätetega kooskõlas vastu võetud ühises seisukohas või ühismeetmes on ette nähtud ühenduse tegutsemine selleks, et osaliselt või täielikult katkestada majandussuhted või piirata neid ühe või mitme kolmanda riigiga<QUOT.END REF.START="QS0160" CODE="201C" ID="QE0160"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0190"><NO.P>190.</NO.P><TXT>Vastupidi, mis puudutab piiravaid meetmeid, mis võetakse lisaks majandus- ja rahandussuhete osalisele või täielikule katkestamisele või piiramisele kolmanda riigiga, nagu need, mis on ette nähtud otsuse 2014/512 artiklis 4,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0111"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 85.</P></NOTE> siis on ELTL artikli 215 lõikega 1 nõukogule pandud kohustus võtta vastu määrus, millega rakendatakse vajalikud meetmed.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0112"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 72.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="38"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0191"><NO.P>191.</NO.P><TXT>Seega, kuivõrd otsusega 2014/512 kehtestati piiravad meetmed, et viia ellu majandus- ja rahandussuhete osaline või täielik katkestamine või piiramine kolmanda riigiga, pidi see otsus koos ELTL artikliga 215 olema määruse nr 833/2014 õiguslik alus, mida see ka on.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0113"><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0161" REF.END="QE0161"/>[…] võttes arvesse [EL] toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,</P><P>võttes arvesse […] otsust 2014/512[…]</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0161" CODE="201C" ID="QE0161"/>.</P></QUOT.S></P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0192"><NO.P>192.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et määruse nr 833/2014 sätted ei või olla otsuse 2014/512 sätetega vastuolus, ilma et rikutaks seaduslikkuse põhimõtet, mida see määrus peab samamoodi kõikide liidu õigusaktidega järgima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0193"><NO.P>193.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on kõnealuse kahe sätte sõnastus erinev. Otsuse 2014/512 artikli 4 lõikes 4 on ette nähtud, et keeld anda luba selle artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud varustuse müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või teenuste osutamiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0162" REF.END="QE0162"/><HT TYPE="ITALIC">ei mõjuta</HT> enne 1. augustit 2014 sõlmitud lepingute […] täitmist<QUOT.END REF.START="QS0162" CODE="201C" ID="QE0162"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0114"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> samas kui määruse nr 833/2014 artikli 3 lõikes 5 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0163" REF.END="QE0163"/>[p]ädevad asutused <HT TYPE="ITALIC">võivad</HT> siiski loa anda<QUOT.END REF.START="QS0163" CODE="201C" ID="QE0163"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0115"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> kui müümine, tarnimine, üleandmine või eksport puudutab enne 1. augustit 2014 sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0194"><NO.P>194.</NO.P><TXT>Teisisõnu ei mõjuta otsus 2014/512 enne 1. augustit 2014 sõlmitud lepinguid, samas kui määrus nr 833/2014 võimaldab liikmesriikide asutustel anda või jätta andmata loa müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks, mis on seotud enne 1. augustit 2014 sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0195"><NO.P>195.</NO.P><TXT>Minu hinnangul esineb nende kahe õigusakti vahel ületamatu vastuolu ning käesoleva ettepaneku punktides 185–192 esitatud põhjustel leian ma, et määruse nr 833/2014 artikli 3 lõike 5 teine lõik on õigusvastane.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>Kehtetust puudutav väide, mille kohaselt on proportsionaalsuse põhimõtet ja Rosnefti põhiõigusi väidetavalt rikutud</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0196"><NO.P>196.</NO.P><TXT>Rosneft väidab, et otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktid b–d, lõige 3 ja artikkel 7 ning III lisa ja määruse nr 833/2014 artiklid 3 ja 3a, artikli 4 lõiked 3 ja 4, artikli 5 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3, artikli 11 lõige 1 ning II ja VI lisa on õigusvastased, kuna need on teatud eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed ning kujutavad endast harta artikli 16 (ettevõtlusvabadus) ja artikli 17 lõike 1 (õigus omandile) rikkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0197"><NO.P>197.</NO.P><TXT>Viidates eriti kohtuotsustele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bank Melli Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:401">EU:T:2009:401</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Manufacturing Support &amp; Procurement Kala Naft</NAME.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:776">EU:C:2013:776</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), leiab Rosneft, et nõukogu võetud meetmed ei ole vajalikud ega sobivad, kuna puudub mõistlik seos kasutatud vahendite ja kõnealuste meetmete eesmärgi vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0198"><NO.P>198.</NO.P><TXT>Rosneft väidab, et otsuse 2014/512 artikli 7 lõike 1 punkt a ja määruse nr 833/2014 artikli 11 lõige 1 annavad loa tema vara konfiskeerimiseks ja olemasolevate lepinguliste õiguste ehk harta artikli 17 lõikega 1 kaitstud omandiõiguste riiveks. Need sätted lähevad vajalikust kaugemale, nähes sisuliselt ette, et muud kui Vene lepingupooled võivad vabaneda kõigist nendes lepingutes ette nähtud kohustustest, mis on sõlmitud määruses nimetatud üksustega, isegi kui tegemist on kohustusega tarnida terve hulk varustust, millest ainult väike osa on seotud määruse II lisas nimetatud tehnoloogiaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0199"><NO.P>199.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu nende argumentidega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="39"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0200"><NO.P>200.</NO.P><TXT>Samamoodi nagu Ühendkuningriigi, Eesti ja Prantsuse valitsus ning nõukogu ja komisjon, leian ma, et Rosnefti kirjeldatud riive on üksnes vältimatu tagajärg nõukogu otsusele esiteks piirata majandus- ja rahandussuhteid Venemaa Föderatsiooniga ning teiseks kehtestada Rosnefti suhtes piiravad meetmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0201"><NO.P>201.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bank Melli Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑548/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:735">EU:C:2011:735</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 113 märkis, ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0164" REF.END="QE0164"/>käesolevas asjas käsitletavad põhiõigused […] absoluutsed õigused ja […] nende teostamisele võidakse kehtestada piiranguid, mis on õigustatud [liidu] taotletavate üldise huvi eesmärkidega<QUOT.END REF.START="QS0164" CODE="201C" ID="QE0164"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0116"><P>Vt selle kohta samuti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bosphorus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑84/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:312">EU:C:1996:312</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0202"><NO.P>202.</NO.P><TXT>Sellega seoses leidis Euroopa Kohus kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bosphorus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑84/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:312">EU:C:1996:312</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 22 ja 23, et: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0165" REF.END="QE0165"/>igal karistusmeetmel on selle määratlusest tulenevalt tagajärjed, mis mõjutavad omandiõigusi ja kutsetegevusega tegelemise vabadust, tekitades nii kahju isikutele, kes ei ole vastutavad karistuste kehtestamise põhjustanud olukorra eest<QUOT.END REF.START="QS0165" CODE="201C" ID="QE0165"/> ning et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0166" REF.END="QE0166"/>[s]eejärel tuleb märkida, et vaidlusaluste õigusnormidega taotletavate eesmärkide olulisus õigustab teatud ettevõtjatele põhjustatavaid negatiivseid tagajärgi, isegi kui need on märkimisväärsed<QUOT.END REF.START="QS0166" CODE="201C" ID="QE0166"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0117"><P>Vt selle kohta samuti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bank Melli Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑548/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:735">EU:C:2011:735</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0114">114</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0203"><NO.P>203.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on kõnealuste sätete eesmärk just piirata Venemaa naftasektori seadmetega varustamist ja rahastamist, mistõttu kuuluvad need meetmed täpselt piiritletud alale, mis ei puuduta vahet tegemata kõiki Vene ettevõtjaid, olenemata sellest, milline on nende strateegiline tähtsus Venemaa majanduse jaoks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0204"><NO.P>204.</NO.P><TXT>Seega, nagu märgib Prantsuse valitsus, võttes arvesse vaidlustatud sätete vastuvõtmise konteksti ja eesmärki, milleks on suurendada Venemaa Föderatsiooni tegevusega kaasnevaid kulusid, võttes sihikule Venemaa majanduse strateegilised sektorid, mille hulka kuulub naftasektor, võis nõukogu kõnealused sätted vastu võtta, ilma et ta oleks väljunud taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiliku ja vajaliku piiridest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0205"><NO.P>205.</NO.P><TXT>Neil põhjustel teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teise küsimuse punktile a järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>selle küsimuse analüüsimisel ei ilmnenud ühtki asjaolu, mis võiks mõjutada järgmiste sätete kehtivust:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3,</P></ITEM><ITEM><P>artikkel 7 ja</P></ITEM><ITEM><P>III lisa</P></ITEM></LIST></P><P>ning</P><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>määruse nr 833/2014 artikli 3 lõiked 1–4, lõike 5 esimene ja kolmas lõik ning lõiked 6–8,</P></ITEM><ITEM><P>artikkel 3a,</P></ITEM><ITEM><P>artikli 4 lõiked 3 ja 4,</P></ITEM><ITEM><P>artikli 5 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3,</P></ITEM><ITEM><P>artikkel 11 ning</P></ITEM><?PAGE NO="40"?><ITEM><P>II ja VI lisa.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Määruse nr 833/2014 artikli 3 lõike 5 teine lõik on õigusvastane.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teise küsimuse punkt b</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0206"><NO.P>206.</NO.P><TXT>Teise küsimuse punktis b palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas juhul, kui Rosnefti vaidlustatud piiravad meetmed on õiguspärased, on õiguskindluse ja kohaldatava õiguse täpsuse (<HT TYPE="ITALIC">nulla poena sine lege certa</HT>) põhimõttega vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab määruse nr 833/2014 artikli 8 alusel kriminaalkaristused, enne kui Euroopa Kohus on kõnealuse süüteo kohaldamisala piisavalt selgitanud.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Vastuvõetavus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0207"><NO.P>207.</NO.P><TXT>Nõukogu hinnangul on see küsimus vastuvõetamatu, kuna see ei puuduta mitte liidu õigusaktide kehtivust ega tõlgendamist, vaid siseriiklike õigusnormide õiguspärasust õiguskindluse ja kohaldatava õiguse täpsuse (<HT TYPE="ITALIC">nulla poena sine lege certa</HT>) põhimõtte seisukohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0208"><NO.P>208.</NO.P><TXT>Ühendkuningriigi valitsus ja nõukogu väidavad samuti, et küsimus on hüpoteetiline, kuna see ei käsitle Ühendkuningriigi kõnealustes õigusnormides ette nähtud kriminaalkaristuste konkreetset rakendamist, mis oleks Rosnefti puhul pealegi võimatu, sest otsuse 2014/512 ja määruse nr 833/2014 sätete rikkumise eest ette nähtud kriminaalkaristused puudutavad üksnes Ühendkuningriigis asuvaid isikuid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0209"><NO.P>209.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu nende argumentidega. Minu hinnangul ilmneb eelotsusetaotlusest selgelt, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei esita Euroopa Kohtule küsimusi selle kohta, kas määruse nr 833/2014 artikli 8 lõike 1 rakendamiseks vastu võetud Ühendkuningriigi õigusnormid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0118"><P>Jutt on käesoleva ettepaneku punktis 25 viidatud siseriiklikest õigusnormidest, milles on määruse nr 833/2014 sätete rikkumise eest ette nähtud kriminaalkaristused.</P></NOTE> on siseriikliku õiguse põhimõtete seisukohast õiguspärased. Ta soovib sisuliselt välja selgitada, kas õiguskindluse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0119"><P>Juba ammu liidu õiguses tunnustatud (vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Racke</NAME.CASE>, <NO.CASE>98/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:14">EU:C:1979:14</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja kohaldatava karistusõiguse täpsuse (harta artikkel 49) põhimõtet tuleb tõlgendada viisil, mis välistab kriminaalkaristuste kehtestamise, kui Euroopa Kohus ei ole süütegusid kirjeldavaid sõnu piisavalt täpsustanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0210"><NO.P>210.</NO.P><TXT>Ma ei leia ka, et teise küsimuse punkt b on hüpoteetiline. Esiteks, kuigi määruse nr 833/2014 artiklis 3 on käsitletud müümist, tarnimist, üleandmist või eksportimist üksnes liikmesriikide territooriumilt,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0120"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 127.</P></NOTE> olen ma seisukohal, et 2014. aasta ekspordikontrolli määrusega (Venemaa, Krimmi ja Sevastopoliga seotud sanktsioonid) kehtestatud karistused ei ole suunatud üksnes Ühendkuningriigis või liidus asuvatele isikutele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0121"><P>Vt artikli 1 lõike 2 punkt a, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0167" REF.END="QE0167"/>[a]n offence may be committed under this Order […] in the United Kingdom by any person<QUOT.END REF.START="QS0167" CODE="201C" ID="QE0167"/>, ja artikli 4 lõige 2, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0168" REF.END="QE0168"/>[a] person commits an offence and may be arrested if that person […] is concerned in an activity […] for which EU authorisation is required<QUOT.END REF.START="QS0168" CODE="201C" ID="QE0168"/>.</P></NOTE> Rosneft väitis nimelt kohtuistungil, et piiravate meetmete rikkumise korral võidakse ta võtta kaasaaitajana kriminaalkorras vastutusele, ning Ühendkuningriigi valitsus ei vaielnud sellele vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0211"><NO.P>211.</NO.P><TXT>Igal juhul ei muuda see, kui Rosneftile ei saa neid karistusi kohaldada, küsimust hüpoteetiliseks, arvestades, et eelotsusetaotlusest ei nähtu, et Rosneftil ei ole õigust vaidlustada meetmeid, mis Ühendkuningriigi valitsus on määruse nr 833/2014 artikli 8 kohaselt vastu võtnud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="41"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0212"><NO.P>212.</NO.P><TXT>Teiseks ei ole oluline see, et Rosneftile ei ole veel kriminaalkaristust mõistetud. Nimelt leidis Euroopa Kohus oma otsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Unibet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:163">EU:C:2007:163</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 64, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0169" REF.END="QE0169"/>[k]ui […] ainus õiguskaitsevahend, mida [pool] saaks vaidlusaluste siseriiklike õigusnormide [liidu] õigusele vastavuse vaidlustamiseks kasutada, seisneks [tema] jaoks selles, […] et ta on sunnitud laskma enda vastu alustada haldus- või kriminaalmenetlust koos sellest tuleneda võivate sanktsioonidega, siis see ei oleks piisav, et tagada talle tõhus kohtulik kaitse<QUOT.END REF.START="QS0169" CODE="201C" ID="QE0169"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0213"><NO.P>213.</NO.P><TXT>Järelikult ei ole vaja sellele küsimusele vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Sisulised küsimused</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0214"><NO.P>214.</NO.P><TXT>Rosnefti hinnangul ei küündi süütegusid kirjeldavad sõnad, eelkõige <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0170" REF.END="QE0170"/>rohkem kui 150 meetri sügavuses vees<QUOT.END REF.START="QS0170" CODE="201C" ID="QE0170"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0122"><P>Määruse nr 833/2014 artikli 3 lõike 3 punkt a ja artikli 3a lõike 1 punkt a. Rosnefti sõnul on suuri alasid, kus vee sügavus varieerub märkimisväärselt, mistõttu teatud kohtades on vee sügavus üle 150 meetri, samas kui mujal jääb see alla 150 meetri. Rosnefti sõnul ei ole selles kontekstis määruses nr 833/2014 ka kindlaks määratud, millisest punktist lähtudes tuleb 150 meetrit mõõta või kas on keelatud puurida vertikaalselt punktis, kus mere sügavus jääb alla 150 meetri, ja seejärel puurida väljapoole punkti suunas, mis asub aluskivimis, mis on üle 150 meetri sügavuses vees.</P></NOTE>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0171" REF.END="QE0171"/>kilt<QUOT.END REF.START="QS0171" CODE="201C" ID="QE0171"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0123"><P>Määruse nr 833/2014 artikli 3 lõike 3 punkt c ja artikli 3a lõike 1 punkt c. Rosnefti sõnul puudub nii geoloogiasektoris kui ka mujal konsensus kilda määratluse suhtes ja ka määruses nr 833/2014 ei ole selle mõiste definitsiooni antud.</P></NOTE>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0172" REF.END="QE0172"/>rahaline abi<QUOT.END REF.START="QS0172" CODE="201C" ID="QE0172"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0124"><P>Määruse nr 833/2014 artikli 4 lõike 3 punkt b. Rosnefti sõnul puudub rahalise abi mõiste määratlus nii ÜRO‑s kui ka liidus ja ka määruses nr 833/2014 ei ole selle mõiste definitsiooni antud.</P></NOTE> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0173" REF.END="QE0173"/>väärtpaberi[d], […] [mis] on pärast <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE> välja an[t]ud<QUOT.END REF.START="QS0173" CODE="201C" ID="QE0173"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0125"><P>Määruse nr 833/2014 artikli 5 lõige 2. Rosnefti sõnul on võimatu teada, kas see säte keelab pärast <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE> välja anda GDR‑e, mis on seotud enne seda kuupäeva välja antud aktsiatega. GDR‑i täieliku määratluse kohta vt käesoleva ettepaneku 133. joonealune märkus.</P></NOTE> kriminaalkaristuste puhul nõutava täpsuse ja kindluse tasemeni. Seetõttu leiab ta, et õiguskindluse ja kohaldatava õiguse täpsuse (<HT TYPE="ITALIC">nulla poena sine lege certa</HT>) põhimõttega on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab määruse nr 833/2014 artikli 8 alusel kriminaalkaristused, ilma et või enne kui Euroopa Kohus on nendele sõnadele andnud ühetaolise tõlgenduse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0215"><NO.P>215.</NO.P><TXT>Sarnaselt eelotsusetaotluse esitanud kohtuga olen ma seisukohal, et kõnealustel sõnadel on vaieldamatult lai ulatus, kuid ma kahtlen, et kokku võttes on nendele sõnadele omane ebaselgus õiguskindlusetuse tekkimiseks piisav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0216"><NO.P>216.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus leidis kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dansk Rørindustri jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑189/02 P, C‑202/02 P, C‑205/02 P–C‑208/02 P ja C‑213/02 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:408">EU:C:2005:408</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 217, ei saa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0174" REF.END="QE0174"/>kuritegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõt[et] (<HT TYPE="ITALIC">nullum crimen, nulla poena sine lege</HT>) […] tõlgenda nii, et see keelustab kriminaalvastutuse sätete järkjärgulise täpsustamise<QUOT.END REF.START="QS0174" CODE="201C" ID="QE0174"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0217"><NO.P>217.</NO.P><TXT>Jätkates oma arutluskäiku, leidis Euroopa Kohus seega, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0175" REF.END="QE0175"/>ootuspärasuse mõiste ulatus sõltub suurel määral asjaomase teksti sisust, hõlmatavast ainevaldkonnast ning normi adressaatide arvust ja nende isikutest. Seaduse ootuspärasuse põhimõttega ei ole vastuolus see, kui asjaomane isik peab pöörduma õigusnõuandja poole, et konkreetsetel asjaoludel piisava mõistlikkusega hinnata kindla teo tagajärgi. See on nii eelkõige kutseala esindajatega, kes on harjunud oma kutsetegevuses suuremat hoolsust üles näitama. Neilt võib ka oodata suuremat hoolt sellise tegevusega kaasnevate riskide hindamisel<QUOT.END REF.START="QS0175" CODE="201C" ID="QE0175"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0126"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dansk Rørindustri jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑189/02 P, C‑202/02 P, C‑205/02 P–C‑208/02 P ja C‑213/02 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:408">EU:C:2005:408</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0219">219</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0218"><NO.P>218.</NO.P><TXT>Viidatud kohtuotsusest nähtub, et ainuüksi karistusõigusnormi erinevate tõlgenduste võimalus ei muuda seda normi automaatselt õiguskindluse ja kohaldatava õiguse täpsuse (<HT TYPE="ITALIC">nulla poena sine lege certa</HT>) põhimõttega vastuolus olevaks. Nimelt on olemas palju karistusõigusnorme, mille sõnastus ei ole kohe üheselt tõlgendatav.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="42"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0219"><NO.P>219.</NO.P><TXT>Nagu riigikassa ning ettevõtluse, innovatsiooni ja kutseoskuste minister eelotsusetaotluse esitanud kohtus märkisid, on juhul, kui esineb tõelisi kahtlusi mõnele kõnealusele sõnale antava tõlgenduse suhtes, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0176" REF.END="QE0176"/>asjasse puutuval ettevõtjal alati võimalik paluda õiguskaitseasutustelt täpsustusi ja ennetada seega igasugust ohtu, et tema suhtes alustatakse menetlust asjaomaste sätete põhimõtteliselt tahtmatu rikkumise tõttu<QUOT.END REF.START="QS0176" CODE="201C" ID="QE0176"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0127"><P><HT TYPE="ITALIC">R (OJSC Rosneft Oil Company) v Her Majesty’s Treasury and ors</HT> [2015] EWHC 248 (Admin) punkt 53. Vastupidi teoreetilisele olukorrale, mida ma kritiseerisin oma ettepaneku punktis 62 kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stichting Woonpunkt jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑132/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:335">EU:C:2013:335</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), näib see võimalus käesolevas asjas tõepoolest esinevat.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0220"><NO.P>220.</NO.P><TXT>Olgu sellega seoses märgitud, et liikmesriigid on vastavalt ELL artiklile 19 kohustatud looma vajalikud õiguskaitsevahendid, et võimaldada ettevõtjatel vaidlustada tõlgendus, mille liikmesriikide asutused on otsuse 2014/512 ja määruse nr 833/2014 sõnastusele andnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0221"><NO.P>221.</NO.P><TXT>Liikmesriikide kohtud võivad seega ELTL artikli 267 alusel esitada eelotsusetaotluse iga kord, kui nad leiavad, et määruse nr 833/2014 ja otsuse 2014/512 sõnastus (Euroopa Kohtu pädevusse kuuluvas osas) ei ole piisavalt selge, nagu käesoleva eelotsusetaotluse esitanud kohus toimiski, kui ta esitas kolmanda küsimuse, mis puudutab just teise küsimuse punktis b nimetatud sõnade tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0222"><NO.P>222.</NO.P><TXT>Teen seega Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teise küsimuse punktile b, et õiguskindluse ja kohaldatava õiguse täpsuse (<HT TYPE="ITALIC">nulla poena sine lege certa</HT>) põhimõte ei takista liikmesriigil kehtestada määruse nr 833/2014 artikli 8 alusel kriminaalkaristusi, enne kui Euroopa Kohus on kõnealuse süüteo kohaldamisala määratlemiseks määruses kasutatud sõnastuse tähendust piisavalt täpsustanud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>D.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmanda küsimuse punkt a</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0223"><NO.P>223.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimuse punktis a palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas määruse nr 833/2014 artikli 4 lõike 3 punktis b kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0177" REF.END="QE0177"/>rahaline abi<QUOT.END REF.START="QS0177" CODE="201C" ID="QE0177"/> hõlmab maksekorralduse töötlemist panga või muu finantsasutuse poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0224"><NO.P>224.</NO.P><TXT>Rosnefti hinnangul tuleks sõnu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0178" REF.END="QE0178"/>rahastamine ning rahaline abi<QUOT.END REF.START="QS0178" CODE="201C" ID="QE0178"/> tõlgendada koos ja neid peaks mõistma nii, et need tähendavad rahastamise ja sellega seotud teenuste pakkumist, mis ei hõlma maksekorralduste töötlemist, kuid ettevõtluse, innovatsiooni ja kutseoskuste minister ei ole selle seisukohaga nõus, vaid leiab, et maksekorralduste töötlemine on rahaline abi määruse nr 833/2014 artikli 4 lõike 3 punkti b tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0225"><NO.P>225.</NO.P><TXT>Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, on see küsimus erilise tähtsusega, kuna talle esitatud tõenditest nähtub, et neid sõnu tõlgendavad liikmesriikide pädevad asutused erinevalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0226"><NO.P>226.</NO.P><TXT>Käesolevas menetluses esitatud kirjalikest seisukohtadest ilmneb nimelt, et Eesti valitsus ja komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0128"><P>Nõukogu ei esitanud seisukohta selle kohta, kuidas tuleks vastata kolmandale küsimusele.</P></NOTE> nõustuvad Ühendkuningriigi valitsuse antud tõlgendusega, samas kui Saksamaa valitsus toetab Rosnefti välja pakutud tõlgendust. Prantsuse valitsus omakorda leiab, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0179" REF.END="QE0179"/>rahaline abi<QUOT.END REF.START="QS0179" CODE="201C" ID="QE0179"/> hõlmab maksekorralduste töötlemist tingimusel, et maksetega kannab finantsasutus maksete saajatele üle uusi ressursse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0227"><NO.P>227.</NO.P><TXT>Olgu lisaks märgitud, et kõnealuseid sõnu on kasutatud paljudes piiravaid meetmeid kehtestavates määrustes. Seetõttu võivad Euroopa Kohtu otsusel olla tagajärjed, mis ületavad käesoleva kohtuasja piirid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0129"><P>Vt eelkõige nõukogu <DATE ISO="20040219">19. veebruari 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="055" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT L 55, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 18/03, lk 50) (hiljem muudetud) artikli 2 punkt b ja artikli 4 lõike 1 punkt a ning nõukogu <DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> määruse (EL) nr 747/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Sudaanis ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 131/2004 ja (EÜ) nr 1184/2005 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="203" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT L 203, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikli 2 punkt b ja artikkel 3.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="43"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0228"><NO.P>228.</NO.P><TXT>Minu hinnangul ei saa vastus sellele küsimusele olla kategooriliselt eitav ega jaatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0229"><NO.P>229.</NO.P><TXT>Kõigepealt märgin ma, et kõnealuse sätte sõnastuse kohaselt on eelnevat luba vaja järgmiste tegevuste jaoks: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0180" REF.END="QE0180"/>II lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiatega seotud rahastamine ning rahaline abi, sealhulgas eelkõige toetuste, laenude või ekspordikrediidikindlustuse andmine nimetatud kaupade ja tehnoloogiate müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks või seonduva tehnilise abi […] osutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0180" CODE="201C" ID="QE0180"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0230"><NO.P>230.</NO.P><TXT>Nagu mainib Ühendkuningriigi valitsus, tähendab see sõnastus, et rahaline abi on rahastamise alternatiiv, mitte sünonüüm ega rahastamise mõistega hõlmatud mõiste. Järelikult peab rahalise abi mõiste tingimata hõlmama tegevusi, mis väljuvad rahastamise mõiste alla kuuluvate raamest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0231"><NO.P>231.</NO.P><TXT>Kõnealuse sätte sõnastus pakub ka mõne näite selle kohta, mida mõistetakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0181" REF.END="QE0181"/>rahastamise ning rahalise abi<QUOT.END REF.START="QS0181" CODE="201C" ID="QE0181"/> all – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0182" REF.END="QE0182"/>toetuste, laenude või ekspordikrediidikindlustuse andmine<QUOT.END REF.START="QS0182" CODE="201C" ID="QE0182"/>. Loetelule eelneb siiski sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0183" REF.END="QE0183"/>sealhulgas<QUOT.END REF.START="QS0183" CODE="201C" ID="QE0183"/>, mis viitab sellele, et silmas on peetud ka muid tehinguid, ilma et maksekorralduste töötlemist oleks otseselt mainitud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0232"><NO.P>232.</NO.P><TXT>Olgu sellega seoses märgitud, et <DATE ISO="20141216">16. detsembri 2014. aasta</DATE> suunistes, mis käsitlevad määruse (EL) nr 833/2014 teatavate sätete rakendamist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0130"><P>C(2014) 9950 (final).</P></NOTE> täpsustas komisjon, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0184" REF.END="QE0184"/>makseteenuste osutamine ja garantiikirjade/akreditiivide väljaandmine [kujutavad] endast finantsabi ning on keelatud, kui [need] on seotud artikliga 2 keelatud äritehinguga<QUOT.END REF.START="QS0184" CODE="201C" ID="QE0184"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0131"><P>C(2014) 9950, lk 2.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0233"><NO.P>233.</NO.P><TXT>Komisjon täpsustas samuti, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0185" REF.END="QE0185"/>[o]ma klientide nimel või kasuks tegutsevad pangad peaksid suhtuma oma klientide tehtud maksetesse hoolikalt ning keelduma igast määrust rikkudes tehtud maksest. Juhul kui pangad toimivad korrespondentpankadena, peaksid nad keelduma maksetest, kui teave sellise rikkumise kohta on olemas<QUOT.END REF.START="QS0185" CODE="201C" ID="QE0185"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0132"><P>C(2014) 9950, lk 3.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0234"><NO.P>234.</NO.P><TXT>Kõnealuse sätte eesmärk on seega keelata igasuguse rahalist laadi abi osutamine tehingu jaoks, mis on määruse nr 833/2014 artikli 4 lõike 4 ja artikli 3 lõike 5 kohaselt keelatud, ehk II lisasse kantud kaupade ja tehnoloogiate müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks, kui on piisavalt alust arvata, et nimetatud kaupade ja tehnoloogiate müümine, tarnimine, üleandmine või eksport on ette nähtud määruse artikli 3 lõikes 3 viidatud nafta uurimise ja tootmise projektide jaoks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0235"><NO.P>235.</NO.P><TXT>Nagu ma selgitasin käesoleva ettepaneku punktides 126–131, siis määruse nr 833/2014 artikli 3 lõikes 5 nimetatud tehingud, mis on keelatud, on need, mis tehakse liikmesriikide territooriumilt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0236"><NO.P>236.</NO.P><TXT>Seega, kui määrus nr 833/2014 ei takista kolmandatest riikidest Venemaa Föderatsiooni suunduvate II lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiate transiiti läbi liidu territooriumi, siis sellest järeldub, et nende tehingute jaoks maksekorralduste töötlemine ei kuulu määruse nr 833/2014 artikli 4 lõike 3 punkti b tähenduses mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0186" REF.END="QE0186"/>rahaline abi<QUOT.END REF.START="QS0186" CODE="201C" ID="QE0186"/> alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0237"><NO.P>237.</NO.P><TXT>Ma viitan siinkohal määruse põhjendusele 5, mis puudutab küll teatavate finantsasutuste suhtes artikliga 5 kehtestatud kapitaliturgudele juurdepääsu piiranguid, kuid milles on täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0187" REF.END="QE0187"/>[k]äesoleva määrusega ei ole hõlmatud muud finantsteenused nagu […] makseteenused […]<QUOT.END REF.START="QS0187" CODE="201C" ID="QE0187"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="44"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0238"><NO.P>238.</NO.P><TXT>Seevastu maksekorralduste töötlemisele II lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiate müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks liidu territooriumilt kehtib kohustus taotleda luba, et liikmesriikide pädevad asutused saaksid kontrollida, kas kõnealune makse ja selle aluseks olev tehing puudutavad määruse nr 833/2014 artikli 3 lõikes 3 loetletud kolme olukorda. Üksnes juhul, kui kõnealused kaubad ja tehnoloogiad on mõeldud Venemaal kasutamiseks nendele kolmele olukorrale vastaval viisil, on pädevad asutused kohustatud loa andmisest keelduma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0239"><NO.P>239.</NO.P><TXT>Neil põhjustel teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku vastata kolmanda küsimuse punktile a, et määruse nr 833/2014 artikli 4 lõikes 3 sisalduv mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0188" REF.END="QE0188"/>rahaline abi<QUOT.END REF.START="QS0188" CODE="201C" ID="QE0188"/> hõlmab sellise maksekorralduse töötlemist panga või muu finantsasutuse poolt, mille aluseks olevat tehingut on määruse artikli 3 lõikes 1 nimetatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>E.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmanda küsimuse punkt b</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0240"><NO.P>240.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimuse punktis b palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas määruse nr 833/2014 artikli 5 lõike 2 kohaselt on keelatud alates <DATE ISO="20140912">12. septembrist 2014</DATE> GDR‑e<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0133"><P>GDR‑id on hoidmistunnistused, mis annavad tunnistust teatud hulga äriühingu aktsiate omamisest. Kuna need tunnistused on vabalt võõrandatavad, kujutavad need endast iseseisvaid väärtpabereid, mida on võimalik noteerida ja millega on võimalik kaubelda kapitaliturul sõltumata nende aluseks olevatest aktsiatest, mis võivad olla eraldi noteeritud mõnel välismaisel turul. GDR‑e annavad välja depositooriumid (sageli investeerimispangad) deponeerimislepingute alusel, mis on sõlmitud depositooriumide ja GDR‑i aluseks olevate aktsiate väljaandjate vahel.</P></NOTE> välja anda mõne VI lisas loetletud üksusega sõlmitud hoiulepingu alusel või teha GDR‑idega mis tahes muid tehinguid, kui need on välja antud mõne sellise üksuse aktsiate suhtes, mis emiteeriti enne kõnealust kuupäeva.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0241"><NO.P>241.</NO.P><TXT>Rosneft väidab, et alates <DATE ISO="20140912">12. septembrist 2014</DATE> GDR‑ide väljaandmise keeld ei hõlma GDR‑e, mille aluseks olevad aktsiad emiteeriti enne <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE>. Selle tõlgendusega ei nõustu FCA, kes leiab, et keeld on alates sellest kuupäevast kohaldatav, sõltumata aluseks olevate aktsiate emiteerimise kuupäevast, ning seda seisukohta pooldab ka eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0242"><NO.P>242.</NO.P><TXT>Minu hinnangul ilmneb kõnealuse sätte sõnastusest väga selgelt, et GDR‑ide väljaandmine on alates <DATE ISO="20140912">12. septembrist 2014</DATE> keelatud, sõltumata nende aluseks olevate aktsiate emiteerimise kuupäevast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0243"><NO.P>243.</NO.P><TXT>Määruse nr 833/2014 artikli 5 lõikest 2 ilmneb, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0189" REF.END="QE0189"/>[k]eelatud on selliste vabalt võõrandatavate väärtpaberite […] otsene või kaudne müümine, ostmine, nende emiteerimisega seoses investeerimisteenuste osutamine või abi andmine […], mille lõpptähtaeg on üle 30 päeva ja mi[s] on pärast <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE> välja an[t]ud<QUOT.END REF.START="QS0189" CODE="201C" ID="QE0189"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0244"><NO.P>244.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0190" REF.END="QE0190"/>vabalt võõrandatavad väärtpaberid<QUOT.END REF.START="QS0190" CODE="201C" ID="QE0190"/> on määratletud artikli 1 punkti f alapunktis i kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0191" REF.END="QE0191"/>äriühingute aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute, usaldusühingute või muude üksuste aktsiatega, ning <HT TYPE="ITALIC">aktsiate hoidmistunnistused</HT><QUOT.END REF.START="QS0191" CODE="201C" ID="QE0191"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0134"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0245"><NO.P>245.</NO.P><TXT>Kuna nende sätete sõnastuses ei ole midagi, mis täpsustaks GDR‑ide aluseks olevate aktsiate piirkuupäeva, on selge, et GDR‑ide väljaandmise keeld kehtib sõltumata nende aluseks olevate aktsiate emiteerimise kuupäevast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0135"><P>Vt selle kohta samuti komisjoni <DATE ISO="20141216">16. detsembri 2014. aasta</DATE> suunised, mis käsitlevad määruse (EL) nr 833/2014 teatavate sätete rakendamist (C(2014) 9950 (final), lk 7).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="45"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0246"><NO.P>246.</NO.P><TXT>See on minu meelest ka tavapärane, kuna – nagu FCA märgib – GDR‑id on investeerimisvahendid, mis on küll äriühingu aktsiatega seotud, kuid mis on börsil noteeritud ja millega kaubeldakse nende aluseks olevatest aktsiatest eraldi. Selles mõttes annavad GDR‑id kolmandate riikide äriühingutele juurdepääsu liidu kapitaliturgudele ja võimaldavad neil seal kaasata kapitali, ilma et nad tingimata peaksid vastama kriteeriumidele ja tingimustele, mis on nõutavad nende aktsiate noteerimiseks kõnealuste turgude börsil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0247"><NO.P>247.</NO.P><TXT>Samuti on oluline märkida, et FCA sõnul esindavad praegu Rosnefti aktsiate alusel välja antud GDR‑id üksnes 7,5% tema kogu aktsiakapitalist, samas kui ülempiir, millele FCA on börsilelaskmise ja kauplemise jaoks juba loa andnud, võimaldaks ligikaudu 90% tema aktsiakapitalist muuta GDR‑ideks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0248"><NO.P>248.</NO.P><TXT>See tähendab, et kui Rosnefti seisukohaga nõustuda, muutuks kõnealuse sättega kehtestatud piirav meede sisutühjaks, kuivõrd enamik Rosnefti aktsiatest on emiteeritud enne <DATE ISO="20140912">12. septembrit 2014</DATE> ja Rosneft võiks neid jätkuvalt vabalt GDR‑ideks muuta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0249"><NO.P>249.</NO.P><TXT>Neil põhjustel teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku vastata kolmanda küsimuse punktile b, et määruse nr 833/2014 artikli 5 lõike 2 kohaselt on keelatud alates <DATE ISO="20140912">12. septembrist 2014</DATE> GDR‑e välja anda VI lisas loetletud üksuste aktsiate alusel, sõltumata nende aktsiate emiteerimise kuupäevast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>F.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmanda küsimuse punkt c</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0250"><NO.P>250.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimuse punktis c palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kuidas määratleda määruse nr 833/2014 artikli 3 lõikes 3 ja artikli 3a lõike 1 punktis c sisalduvat mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0192" REF.END="QE0192"/>kilt<QUOT.END REF.START="QS0192" CODE="201C" ID="QE0192"/>, ning kas määruse artikli 3 lõikes 3 ja artikli 3a lõike 1 punktis a sisalduvat mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0193" REF.END="QE0193"/>rohkem kui 150 meetri sügavuses vees<QUOT.END REF.START="QS0193" CODE="201C" ID="QE0193"/> tuleb tõlgendada nii, et 150 meetrit tuleb mõõta puurimise kohast või mujalt.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0194" REF.END="QE0194"/>rohkem kui 150 meetri sügavuses vees<QUOT.END REF.START="QS0194" CODE="201C" ID="QE0194"/></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0251"><NO.P>251.</NO.P><TXT>Nagu ma märkisin käesoleva ettepaneku punktis 214 ja 122. joonealuses märkuses, on suuri alasid, kus vee sügavus varieerub märkimisväärselt, mistõttu teatud kohtades on vee sügavus üle 150 meetri, samas kui mujal jääb see alla 150 meetri. Rosnefti sõnul ei ole määruses nr 833/2014 kindlaks määratud, millisest punktist lähtudes tuleb 150 meetrit mõõta, ega täpsustatud, kas on keelatud puurida vertikaalselt punktis, kus mere sügavus jääb alla 150 meetri, ja seejärel puurida väljapoole punkti suunas, mis asub aluskivimis, mis on üle 150 meetri sügavuses vees.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0252"><NO.P>252.</NO.P><TXT>Olgu märgitud, et Rosnefti, Ühendkuningriigi ja Prantsuse valitsuse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0136"><P>Põhikohtuasja teised pooled ja menetlusse astujad ei esitanud selle kohta seisukohta.</P></NOTE> ning komisjoni arvamused ühtivad küsimuses, kuidas seda mõistet tõlgendada, kuivõrd nad kõik on seisukohal, et sügavust tuleb mõõta nafta puurimise kohas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0253"><NO.P>253.</NO.P><TXT>Ma nõustun samuti selle tõlgendusega, mis paistab olevat loogiline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0254"><NO.P>254.</NO.P><TXT>Samamoodi nagu komisjon, leian ma, et 150 meetrit tuleb mõõta vertikaalselt, mis välistab selle, et ettevõtja võiks puurida diagonaalselt kohast, kus vee sügavus on 150 meetrit või alla selle, naftavälja suunas, mis asub üle 150 meetri sügavuses vees.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0255"><NO.P>255.</NO.P><TXT>Samuti on välistatud selline vertikaalne puurimine, mis toimub kohas, kus vee sügavus on alla 150 meetri, ja millele järgneb puurimine väljapoole naftavälja suunas, mis asub üle 150 meetri sügavuses vees.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="46"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0256"><NO.P>256.</NO.P><TXT>Kui vastupidine oleks lubatud, siis eeldusel, et tehnika ja otstarbekus seda võimaldavad, oleks piiravast meetmest võimalik mööda hiilida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0257"><NO.P>257.</NO.P><TXT>Lisaks on Rosneft, Prantsuse valitsus ja komisjon (Ühendkuningriigi valitsus ei võtnud selles küsimuses seisukohta) arvamusel, et 150 meetri kriteeriumi tuleb kohaldada puurimise kohale endale, mitte selle naftavälja perimeetrile, kus puurimine toimub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0258"><NO.P>258.</NO.P><TXT>See tähendab, et sellise naftavälja puurimist, mis asub osaliselt üle 150 meetri sügavuse vee all ja osaliselt alla 150 meetri sügavuse vee all, ei ole määruse nr 833/2014 artikli 3 lõikes 3 ja artikli 3a lõike 1 punktis a silmas peetud, tingimusel et puurimine toimub kohas, kus vee sügavus on 150 meetrit või alla selle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0259"><NO.P>259.</NO.P><TXT>Ma nõustun samuti selle tõlgendusega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0195" REF.END="QE0195"/>kilt<QUOT.END REF.START="QS0195" CODE="201C" ID="QE0195"/></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0260"><NO.P>260.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0196" REF.END="QE0196"/>kilt<QUOT.END REF.START="QS0196" CODE="201C" ID="QE0196"/> tõlgendamine osutub keerulisemaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0261"><NO.P>261.</NO.P><TXT>Ühendkuningriigi valitsus leiab, et Euroopa Kohtul ei ole võimalik asuda analüüsima teaduslikke ja geoloogilisi tõendeid, samas kui Prantsuse valitsus on seisukohal, et see mõiste vastab konkreetsele geoloogilisele mõistele, mida Euroopa Kohtul ei ole vaja tõlgendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0262"><NO.P>262.</NO.P><TXT>Seevastu Rosneft ja komisjon pakuvad mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0197" REF.END="QE0197"/>kilt<QUOT.END REF.START="QS0197" CODE="201C" ID="QE0197"/> välja oma tõlgendused, mis on kardinaalselt erinevad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0263"><NO.P>263.</NO.P><TXT>Oma geoloogiaeksperdi arvamuse põhjal teeb Rosneft ettepaneku määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0198" REF.END="QE0198"/>kilt<QUOT.END REF.START="QS0198" CODE="201C" ID="QE0198"/> kui kerogeeni sisaldav kivim, mis koosneb peamiselt savist (mille savimineraali sisaldus ületab 35%) ja mis ei sisalda vedelat naftat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0264"><NO.P>264.</NO.P><TXT>Komisjoni hinnangul hõlmavad kõnealused sätted projekte, millel on võimekus naftat toota – olenemata sellest, kas kildakihtides leiduv tooraine on kerogeen või toornafta – alati, kui toimub hüdrofrakkimine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0265"><NO.P>265.</NO.P><TXT>Niisugune tõlgenduste erinevus annab tunnistust sellest, et vastupidi Prantsuse valitsuse seisukohale tekitab geoloogiline mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0199" REF.END="QE0199"/>kilt<QUOT.END REF.START="QS0199" CODE="201C" ID="QE0199"/> vaidlusi. Lisaks leian ma samamoodi nagu Ühendkuningriigi valitsus, et Euroopa Kohtul ei ole võimalik anda geoloogilistele mõistetele nagu kilt teaduslikke määratlusi, eriti juhul kui õigusakti vastuvõtja, kelleks käesoleval juhul on nõukogu, ei ole seda mõistet määratlenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0266"><NO.P>266.</NO.P><TXT>Tahtmata seega anda geoloogilist eksperdiarvamust mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0200" REF.END="QE0200"/>kilt<QUOT.END REF.START="QS0200" CODE="201C" ID="QE0200"/> kohta, märgin ma, et nagu mainib komisjon, sisaldub kõnealune mõiste lauses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0201" REF.END="QE0201"/>projektid, millel on võimekus toota naftat kildakihtides leiduvast toorainest hüdrofrakkimise teel<QUOT.END REF.START="QS0201" CODE="201C" ID="QE0201"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0267"><NO.P>267.</NO.P><TXT>Ma kahtlen selles, et kõnealune lause ei võimalda nii asjasse puutuvate ettevõtjate kui ka liikmesriikide pädevate asutuste vastavatel ekspertidel seda sätet rakendada. Nimelt, nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0202" REF.END="QE0202"/>mõistavad asjaomase valdkonna eksperdid vähemalt valdaval enamikul juhtudel nende määratluste piire ja […][Rosnefti] esile toodud probleemid on seega pigem hüpoteetilised kui tegelikud või vähemalt puudutavad vaid määratluste äärealasid<QUOT.END REF.START="QS0202" CODE="201C" ID="QE0202"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0137"><P><HT TYPE="ITALIC">R (OJSC Rosneft Oil Company) v Her Majesty’s Treasury and ors</HT> [2015] EWHC 248 (Admin) punkt 53.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0268"><NO.P>268.</NO.P><TXT>Tuleb siiski rõhutada, et kuna piiravad meetmed puudutavad nafta uurimist ja tootmist Venemaal, tuleb mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0203" REF.END="QE0203"/>kilt<QUOT.END REF.START="QS0203" CODE="201C" ID="QE0203"/> määratlemisel arvesse võtta selles riigis esinevate kildakihtide laadi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="47"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0269"><NO.P>269.</NO.P><TXT>Seetõttu ei leia ma, et Euroopa Kohus võiks mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0204" REF.END="QE0204"/>kilt<QUOT.END REF.START="QS0204" CODE="201C" ID="QE0204"/> anda teadusliku määratluse, ega ka, et selline määratlus oleks määruse nr 833/2014 kõnealuste artiklite rakendamiseks vältimatult vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0270"><NO.P>270.</NO.P><TXT>Neil põhjustel teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku vastata kolmanda küsimuse punktile c, et seda, kas koht on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0205" REF.END="QE0205"/>rohkem kui 150 meetri sügavuses vees<QUOT.END REF.START="QS0205" CODE="201C" ID="QE0205"/>, tuleb mõõta vertikaalselt puurimise kohast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Järeldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0271"><NO.P>271.</NO.P><TXT>Eespool toodud kaalutlusi arvestades teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele, mille esitas High Court of Justice (England &amp; Wales), Queen’s Bench Division (Divisional Court) (kõrgem kohus (Inglismaa ja Wales), Queen’s Benchi osakond (mitmest kohtunikust koosnev kolleegium)), järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimase lause ja ELTL artikli 275 kohaselt on Euroopa Kohtul pädevus teha ELTL artikli 267 alusel eelotsus nõukogu <DATE ISO="20140731">31. juuli 2014. aasta</DATE> otsuse 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, kehtivuse kohta ELL artikli 40 seisukohast ning kontrollida selle otsuse artikli 1 lõike 2 punktide b–d ja lõike 3 ning artikli 7 õiguspärasust.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>Selle küsimuse analüüsimisel ei ilmnenud ühtki asjaolu, mis võiks mõjutada järgmiste sätete kehtivust:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>otsuse 2014/512 artikli 1 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3,</P></ITEM><ITEM><P>artikkel 7 ja</P></ITEM><ITEM><P>III lisa</P></ITEM></LIST></P><P>ning</P><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>nõukogu <DATE ISO="20140731">31. juuli 2014. aasta</DATE> määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikli 3 lõiked 1–4, lõike 5 esimene ja kolmas lõik ning lõiked 6–8,</P></ITEM><ITEM><P>artikkel 3a,</P></ITEM><ITEM><P>artikli 4 lõiked 3 ja 4,</P></ITEM><ITEM><P>artikli 5 lõike 2 punktid b–d ja lõige 3,</P></ITEM><ITEM><P>artikkel 11 ning</P></ITEM><ITEM><P>II ja VI lisa.</P></ITEM></LIST></P><P>Määruse nr 833/2014 artikli 3 lõike 5 teine lõik on õigusvastane.</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>Õiguskindluse ja kohaldatava õiguse täpsuse (<HT TYPE="ITALIC">nulla poena sine lege certa</HT>) põhimõte ei takista liikmesriigil kehtestada määruse nr 833/2014 artikli 8 alusel kriminaalkaristusi, enne kui Euroopa Kohus on kõnealuse süüteo kohaldamisala määratlemiseks määruses kasutatud sõnastuse tähendust piisavalt täpsustanud.</TXT></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="48"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>Määruse nr 833/2014 artikli 4 lõikes 3 sisalduv mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0206" REF.END="QE0206"/>rahaline abi<QUOT.END REF.START="QS0206" CODE="201C" ID="QE0206"/> hõlmab sellise maksekorralduse töötlemist panga või muu finantsasutuse poolt, mille aluseks olevat tehingut on määruse artikli 3 lõikes 1 nimetatud.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>Määruse nr 833/2014 artikli 5 lõike 2 kohaselt on keelatud alates <DATE ISO="20140912">12. septembrist 2014</DATE> aktsiate globaalseid hoidmistunnistusi välja anda VI lisas loetletud üksuste aktsiate alusel, sõltumata nende aktsiate emiteerimise kuupäevast.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c.</NO.P><TXT>Seda, kas koht on määruse nr 833/2014 artikli 3 lõike 3 ja artikli 3a lõike 1 punkti a tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0207" REF.END="QE0207"/>rohkem kui 150 meetri sügavuses vees<QUOT.END REF.START="QS0207" CODE="201C" ID="QE0207"/>, tuleb mõõta vertikaalselt puurimise kohast.</TXT></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>