<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2025-11-202511C113202305250-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0525-23-202503208-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="10/12/2025 16:37:57" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="qN0XZcCicp0Ai5moeX3nJtoIiYSVolVYyOiEACiD2ueVR7EWd6+swUlmUqZWfS4KpMWS2WCPsyryNgbNi5nPK/TIRTyoV6cAm81wKGBXDdC6ttRB2mGpeA29T/xnJEAfE6LKKx7XZpjHxect4WZokqk/z5OIciVZg1K29COu/VU=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="bechtma" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0525" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2023" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="bechtma" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 11-03-25 10:48:00" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="0bda45ba27c34a359e2b964523fac68b" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="0525" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Emiliou ettepanek – Kohtuasi C‑525/23</div>
      <div id="rId21" style="default">Oti</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      NICHOLAS EMILIOU
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 3. aprillil 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑525/23 [Oti] (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">i</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      OS
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-8" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus, Ungari))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-9" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Ränne – Direktiiv (EL) 2016/801 – Kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tegevuse eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimused – Elamisloa pikendamisest keeldumine – Artikli 7 lõike 1 punkt e – Piisavad vahendid – Liikmesriigi kõrgeima kohtu praktika, millega nõutakse, et vahendid omandatakse lõplikult ja vahendite laadi käsitlevad avaldused oleksid järjepidevad – Nende nõuete kooskõla ELi õigusega
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolev kohtuasi puudutab direktiivi (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta tõlgendamist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">2</a>
</span>) Täpsemalt soovib Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus, Ungari) Euroopa Kohtult selgitust selle direktiivi artikli 7 lõike 1 punktis e ette nähtud riiki sisenemise ja seal elamise tingimuse kohta, mille kohaselt peavad kolmanda riigi kodanikul olema piisavad vahendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses uurib Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus), kas liikmesriigi kohtupraktika, millega nõutakse esiteks, et asjaomane isik omandaks sellised vahendid lõplikult, ja teiseks, et ta tõendaks nende vahendite laadi järjepidevalt, on kooskõlas ELi õigusega. Need küsimused tekivad seoses kolmanda riigi kodaniku OSi ja Országos Idegenrendészeti Főigazgatósági (migratsiooniasjade politsei peadirektoraat, Ungari) (edaspidi „sisserändeasjades pädev liikmesriigi asutus“) vahelise vaidlusega, mis on seotud tema vabatahtliku teenistuse eesmärgil taotletud elamisloa pikendamise taotluse tagasilükkamisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Alustuseks märgin, et piisavate vahendite tingimus ei ole iseenesest Euroopa Kohtule tundmatu, kuna on juba olemas kohtupraktika selle kohta, kuidas seda tuleb tõlgendada teiste ELi rändeõigust ja vaba liikumist käsitlevate õigusaktide kontekstis. Käesolev kohtuasi annab aga Euroopa Kohtule võimaluse tõlgendada seda esimest korda direktiivi 2016/801 kohaldamise kontekstis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2016/801 põhjendustes 20, 21, 41 ja 42 on märgitud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-18" title="page-3">
      „(20) Käesolev direktiiv peaks toetama Euroopa vabatahtliku teenistuse eesmärki arendada noorte seas ja neid ümbritsevas ühiskonnas solidaarsust, vastastikust mõistmist ja sallivust, aidates samal ajal suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning edendades noorte kodanikuaktiivsust. Et tagada kogu liidus püsiv juurdepääs Euroopa vabatahtlikule teenistusele, peaksid liikmesriigid kohaldama käesoleva direktiivi sätteid kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalemist.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-19" title="page-3">
      (21) Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada käesolevat direktiivi kooliõpilaste, muude kui Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalevate vabatahtlike ning au pair’ide suhtes, et hõlbustada nende riiki sisenemist ja seal elamist ning tagada nende õigused.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-20" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-21" title="page-3">
      (41) Riiki lubamise taotluse põhjuseid käsitlevate kahtluste korral peaks liikmesriik saama teha kohaseid kontrolle või nõudma tõendeid, et hinnata iga üksikjuhtumi puhul taotleja kavandatava teadustegevuse, õpingu, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammis või haridusprojektis osalemise või au pair’ina töötamise eesmärki ning võidelda käesolevas direktiivis sätestatud menetluse kuri- ja väärtarvitamise vastu.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-22" title="page-3">
      (42) Kui esitatud teave on puudulik, peaksid liikmesriigid teatama taotlejale mõistliku aja jooksul, millist täiendavat teavet on vaja esitada, ning määravad selle esitamiseks mõistliku tähtaja. Kui täiendavat teavet ei ole nimetatud tähtaja jooksul esitatud, võib taotluse tagasi lükata.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 1 „Reguleerimisese“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-24" title="page-3">
      „Käesolevas direktiivis sätestatakse:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-25" title="page-3">
      a) tingimused, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike, ja kui see on kohaldatav, nende pereliikmete liikmesriigi territooriumile sisenemist ja seal elamist kauem kui 90 päeva teadustegevuse, õpingute, praktika või Euroopa vabatahtlikus teenistuses vabatahtliku teenistuse, ning kui liikmesriigid nii otsustavad, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise, muu vabatahtliku teenistuse kui Euroopa vabatahtlik teenistus või au pair’ina töötamise eesmärgil, ning nende õigused;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-26" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2016/801 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-3">
      „Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist või on liikmesriigi territooriumile lubatud teadustegevuse, õpingute, praktika või Euroopa vabatahtlikus teenistuses vabatahtliku teenistuse eesmärgil. Liikmesriigid võivad samuti otsustada kohaldada käesoleva direktiivi sätteid kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad riiki lubamist õpilasvahetusprogrammis või haridusprojektis osalemise, muu vabatahtliku teenistuse kui Euroopa vabatahtlik teenistus või au pair’ina töötamise eesmärgil.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 5 „Põhimõtted“ on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-30" title="page-3">
      „1. Käesoleva direktiivi alusel kolmanda riigi kodaniku riiki lubamisel tuleb kontrollida dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad, et kolmanda riigi kodanik vastab
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-3">
      a) artiklis 7 sätestatud üldtingimustele ja
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-32" title="page-3">
      b) artiklites 8, 11, 12, 13, 14 või 16 sätestatud asjakohastele eritingimustele.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-33" title="page-3">
      2. Liikmesriigid võivad nõuda, et taotleja esitaks lõikes 1 osutatud dokumentaalsed tõendid asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles või kõnealuse liikmesriigi poolt määratud mõnes muus liidu ametlikus keeles.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-34" title="page-3">
      3. Kui kõik riiki lubamise üldtingimused ja asjakohased eritingimused on täidetud, on kolmanda riigi kodanikul õigus saada luba.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-35" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2016/801 artiklis 7 „Üldtingimused“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-37" title="page-3">
      „1. Käesoleva direktiivi alusel kolmanda riigi kodaniku riiki lubamisega seoses esitab taotleja
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-38" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-39" title="page-3">
      e) asjaomase liikmesriigi nõutavad tõendid, mille kohaselt kolmanda riigi kodanikul on kavandatud riigis viibimise ajal piisavad vahendid elamiskulude katmiseks ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi kasutamata, ja tagasisõidukulude katmiseks. Vahendite piisavust hinnatakse igal üksikjuhul eraldi ja võetakse arvesse vahendeid, mis tagatakse muu hulgas toetuse või stipendiumi, kehtiva töölepingu või siduva tööpakkumise või tema suhtes võetud finantsvastutusega õpilasvahetusprogrammi organisatsiooni, praktikante vastuvõtva üksuse, vabatahtliku teenistuse programmi organisatsiooni, vastuvõtva perekonna või au pair’ide vahendusorganisatsiooni poolt.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 20 lõikes 1 „Taotluse tagasilükkamise alused“ on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-3">
      „1. Liikmesriigid lükkavad taotluse tagasi, kui
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-43" title="page-3">
      a) artiklis 7 sätestatud üldtingimused või artiklites 8, 11, 12, 13, 14 või 16 sätestatud asjakohased eritingimused ei ole täidetud;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-44" title="page-3">
      b) esitatud dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-45" title="page-3">
      c) asjaomane liikmesriik lubab isikuid riiki üksnes heakskiidetud vastuvõtva üksuse kaudu ja vastuvõtval üksusel heakskiit puudub.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Riigisisene õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis 2007. aasta II seaduse kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigis viibimise kohta (a harmadik országbeli állampolgárok beutazásáról és tartózkodásáról szóló 2007. évi II. törvény; edaspidi „2007. aasta II seadus“) § 2 punktis d sätestatakse, millised sugulased loetakse kolmanda riigi kodanike pereliikmeteks. Seaduse § 13 lõike 1 punkti f kohaselt võivad kolmandate riikide kodanikud jääda Ungari territooriumile rohkem kui 90 päevaks 180 päeva jooksul, kui neil on kogu nende seal viibimise ajal piisavalt vahendeid, et katta oma elamis- ja majutuskulud, sealhulgas tagasisõidukulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Valitsuse 24. mai määruse 114/2007, millega kiidetakse heaks 2007. aasta II seaduse rakendusmäärused (a harmadik országbeli állampolgárok beutazásáról és tartózkodásáról szóló 2007. évi II. törvény végrehajtásáról szóló 114/2007. (V. 24.) Korm. rendelet; edaspidi „valitsuse määrus 114/2007“) § 29 lõikes 5 sätestatakse sisuliselt, et kolmanda riigi kodanikul on Ungaris viibimiseks vajalikud rahalised vahendid olemas juhul, kui ta või mõni tema pereliige suudab katta tema käsutuses oleva seaduslikult omandatud sissetuleku või varaga asjaomased elamis-, majutus-, tagasisõidu- ja vajaduse korral ravikulud. Samuti loetletakse selle valitsuse määruse § 29 lõikes 6 viisid, millega saab elatusvahendite olemasolu tõendada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja asjaolud, menetlus Euroopa Kohtus ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja kaebaja OS on kolmanda riigi kodanik. Tal oli Ungaris õppimiseks elamisluba, mis kehtis kuni 30. juunini 2020.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaebaja esitas 5. juunil 2020 taotluse nimetatud elamisloa pikendamiseks, et teha vabatahtlikku tööd Ungaris Mahatma Gandhi Emberi Jogi Egyesületis (Mahatma Gandhi nimeline inimõiguste edendamise ühing; edaspidi „ühing“). Ta märkis, et kavatses vabatahtliku töö ajal katta Ungaris viibimise kulud oma Ühendkuningriigi kodanikust onu abiga. Peale selle lisas ta taotlusele ühinguga sõlmitud lepingu, oma pangakonto kuue kuu väljavõtte, onu kinnituse ülalpidamise kohta ja onu sissetulekut tõendavad dokumendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisserändeasjades pädev piirkondlik asutus lükkas elamisloa pikendamise taotluse tagasi ja otsustas kaebaja Euroopa Liidu territooriumilt välja saata. Nimetatud asutus selgitas, et kuna OSi onu ei peeta 2007. aasta II seaduse § 2 punkti d tähenduses pereliikmeks, ei saa ta katta kaebaja elamiskulusid Ungaris, mistõttu ei saa taotlusele lisatud tõendavaid dokumente valitsuse määruse nr 114/2007 § 29 lõigete 5 ja 6 alusel arvesse võtta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaebaja vaidlustas selle otsuse sisserändeasjades pädevas liikmesriigi asutuses. Ta väitis, et ta oli sõlminud oma onuga laenulepingu, ja lisas avalduse, milles viimane kohustus teda vabatahtliku teenistuse ajaks muu hulgas pangaülekannete abil teatava summa ulatuses toetama. Sisserändeasjades pädev liikmesriigi asutus oli aga samuti seisukohal, et kaebaja onu ei ole pereliige ja seetõttu ei saa ta katta kaebaja elamiskulusid Ungaris.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OS esitas selle peale kaebuse Fővárosi Törvényszékile (Pealinna Budapesti kohus, Ungari). Kõnealuse kohtu ees väitis ta, et tema onu abistab teda rahaliselt, kuid mitte laenu, vaid kingituse vormis. Lisaks väitis ta, et sisserändeasjades pädev liikmesriigi asutus tegutses õigusvastaselt, kui ta otsustas jätta arvestamata kaebaja onu antud vahendeid üksnes seetõttu, et viimane ei olnud pereliige riigisisese õiguse tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus) nõustus oma otsuses selles suhtes kaebajaga. Seega tühistas ta sisserändeasjades pädeva piirkondliku ja liikmesriigi asutuse otsused ning kohustas seda piirkondlikku asutust algatama uue menetluse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kúria (Ungari kõrgeim kohus) tühistas siiski nimetatud kohtuotsuse. See kohus leidis, et direktiivi 2016/801 artikli 7 lõike 1 punktis e, nagu see on riigisisesesse õigusesse üle võetud, ette nähtud piisavate vahendite tingimuse täitmiseks peab kolmanda riigi kodanik tõendama, et ta on omandanud asjakohased vahendid kas pereliikmelt 2007. aasta II seaduse § 2 punkti d tähenduses või isikliku tulu ja/või varana, st lõplikult (kingituse, mitte laenuna, kui see on saadud kolmandalt isikult, kes ei ole pereliige) ja võimega neid vahendeid piiramatult enda omadena käsutada. Lisaks on vaja, et kaebaja sellekohased avaldused oleksid järjepidevad. Neid elemente arvestades tegi Kúria (kõrgeim kohus) Fővárosi Törvényszékile (Pealinna Budapesti kohus) kohustuseks algatada uus menetlus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Uue menetluse raames otsustas Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus) – kuna ta kahtles, kas Kúria (kõrgeim kohus) otsuses esitatud kriteeriumid on kooskõlas ELi õigusega – peatada menetluse ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-58" title="page-3">
      „1. Kas liikmesriigi praktika, mille puhul selle kindlakstegemiseks, et vabatahtlikku tööd teha soovival kolmanda riigi kodanikust elamisloa taotlejal on olemas elatusvahendid – olles kindlaks teinud, et tema sugulane, keda ei peeta pereliikmeks, saab anda ja annab oma seaduslikult omandatud sissetulekust korrapäraste ülekannetega taotlejale elamiseks vajaliku summa, mis on piisav tema ülalpidamiseks ja tagasisõiduks –, seatakse täiendavaks tingimuseks, et selline taotleja märgib täpselt, kas saadud summa näol on tegemist sissetuleku või varaga, ning tõendab lisaks dokumentaalselt, millisel õiguslikul alusel nimetatud sissetulek või vara on omandatud ja et see rahasumma või vara kuulub talle lõplikult ja piiramatult, on kooskõlas [direktiivi 2016/801] artikli 7 lõike 1 punktis e liikmesriikidele jäetud kaalutlusruumiga, võttes arvesse selle direktiivi põhjendustes 2 ja 41 ning selle artikli 1 punktis a ja artikli 4 lõikes 1 sätestatud eesmärke?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-59" title="page-3">
      2. Arvestades liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtet, ELTL artikli 79 kohast võrdset kohtlemist, [Euroopa Liidu põhiõiguste] harta [edaspidi „harta“] artiklis 45 nimetatud elamisvabadust ning harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning [direktiivi (EL) 2016/801] põhjendusi 54 ja 61, eriti õiguskindluse põhimõtet, siis kas vastust esimesele eelotsuse küsimusele mõjutab asjaolu, et elamislube käsitlev viidatud liikmesriigi õigusnorm tervikuna ei sisalda esimeses eelotsuse küsimuses nimetatud tingimusi, mistõttu selliseid tingimusi ei ole kehtestanud mitte seadusandja, vaid liikmesriigi kõrgeim kohus õiguse kohaldamisel, mis peab looma pretsedendi?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-60" title="page-3">
      3. Juhul kui selle kindlakstegemiseks, et taotlejal on olemas elatusvahendid, on samuti nõutud kinnitus ja dokumentaalsed tõendid eespool osutatud nõuete täidetuse kohta, nagu on kindlaks määratud liikmesriigi kohtupraktikaga, siis kas [direktiivi 2016/801] artikli 7 lõike 1 punkti e tuleb – võttes arvesse ELTL artikli 79 kohast võrdse kohtlemise nõuet, harta artiklis 47 tunnustatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, [direktiivi 2016/801] põhjenduses 2 osutatud õiguskindluse nõuet ning [selle direktiivi] põhjendustes 41 ja 42 osutatud menetluslikke tagatisi – tõlgendada nii, et õigusaktide sätetega on selline liikmesriigi praktika kooskõlas ainult siis, kui juhul, kui taotlejalt palutakse, et ta märgiks ning tõendaks sidusalt ja järjepidevalt vajalikuks peetavaid täiendavate nõuete täidetust, teavitatakse teda juriidilistest tagajärgedest, ning et elamisloa taotlus võidakse jätta rahuldamata sellel põhjusel, et taotleja ei ole kohtupraktikas kehtestatud nõuete täidetust tõendanud, ainult siis, kui on austatud huvitatud isiku õigusi ja järgitud seega menetluslikke tagatisi?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">26. juuni 2023. aasta eelotsusetaotlus saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 14. augustil 2023. Ungari valitsus ja Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad ning olid 20. novembril 2024 peetud kohtuistungil esindatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2016/801, milles on sätestatud kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal elamise tingimused, põhineb loogikal, et „sisseränne väljastpoolt liitu on üks võimalus suurendada kõrge kvalifikatsiooniga inimeste hulka“ ning et neil isikutel „on kaalukas roll liidu ühe põhivara, nimelt inimkapitali kujunemises ja aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamises“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">3</a>
</span>) Nagu mitme teise direktiivi puhul, millega reguleeritakse rännet või vaba liikumist liidus, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">4</a>
</span>) on üks neist tingimustest see, et asjaomasel isikul peab olema piisavalt vahendeid katmaks oma elamis- ja tagasisõidukulud ning ta ei koorma rahaliselt selle liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi, kus ta viibib. Kuigi mõnes muus õigusaktis on piisavate vahendite nõue seotud muude tingimustega, mille järgi ei pea sissetulek olema mitte ainult piisav, vaid ka stabiilne ja korrapärane, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">5</a>
</span>) ei ole see direktiivi 2016/801 raames nii. Selle artikli 7 lõike 1 punktis e nõutakse tõepoolest üksnes seda, et vahendid oleksid piisavad. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">6</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle taustal tulenevad eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused sellest, et põhikohtuasja kaebaja – kolmanda riigi kodanik, kes taotleb elamisluba vabatahtliku teenistuse eesmärgil – on esitanud vastuolulisi avaldusi tema Ungaris viibimise ajal elamiskulude katmise vahendite laadi kohta. Esialgu väitis ta, et need vahendid andis talle tema onu laenulepingu alusel, kuid hiljem väitis ta, et tegelikult onu kinkis need talle. Kúria (kõrgeim kohus) on teinud sellele kohtule ülesandeks arvestada, et sellises olukorras ei saa elamisluba anda. Nimelt leiab Kúria (kõrgeim kohus) esiteks, et direktiivi 2016/801 alusel elamisloa taotleja esitatud vahendid peavad olema omandatud kas pereliikmelt liikmesriigi õiguses määratletud tähenduses (mida OSi onu ei ole) või taotleja isikliku sissetuleku või varana, st lõplikult (mida eelotsusetaotluse esitanud kohus mõistab nii, et vahendid peavad olema omandatud kingituse, mitte laenuna, kui need on saadud kolmandalt isikult, kes sarnaselt OSi onule ei kvalifitseeru selliseks pereliikmeks) ning võimega neid piiramatult enda omadena käsutada. Teiseks peab kaebaja tõendama nende vahendite laadi järjepidevalt (edaspidi koos „vaidlusalused nõuded“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt soovib Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus) esimese ja kolmanda küsimusega sisuliselt teada, kas need nõuded on liidu õigusega kooskõlas. See kohus märgib, et tema arvates ei ole liikmesriikidel lubatud täiendada direktiivi 2016/801 artikli 7 lõike 1 punkti e sisu lisatingimustega. Lisaks, kuna käesoleval juhul on tõendatud, et OSi onu on maksejõuline isik ja saab oma tulu seaduslikult, on selle olulisus, kas OS saab temalt rahalisi vahendeid laenu või kingituse vormis ja on omandanud need lõplikult, vaieldav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järgmistes osades käsitlen esmalt Ungari valitsuse väiteid eelotsuse küsimuste vastuvõetavuse kohta (A), enne kui pöördun eelmises punktis mainitud küsimuste juurde (B). Seejärel annan vastuse teisele küsimusele, mis on seotud asjaoluga, et vaidlusalused nõuded ei ole kehtestatud mitte elamislube käsitlevates riiklikes õigusaktides, vaid asjaomase liikmesriigi kõrgeima astme kohtu praktikas (C).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ungari valitsus väidab, et eelotsuse küsimused, mis puudutavad direktiivi 2016/801 tõlgendamist, on vastuvõetamatud, kuna põhikohtuasjas käsitletav vaidlus ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses esitab valitsus kaks argumenti. Esiteks märgib ta, et OS ei ole oma taotluses märkinud, et ta taotles elamisluba vabatahtliku teenistuse eesmärgil direktiivi 2016/801 tähenduses; selle asemel on ta esitanud oma taotluse muudel eesmärkidel (nagu on ette nähtud liikmesriigi õiguses) – sellised muud eesmärgid ei ole nimetatud direktiiviga hõlmatud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">7</a>
</span>) Teiseks väidab ta, et isegi kui astuda seisukohale, et OS esitas oma elamisloa taotluse vabatahtliku teenistuse eesmärgil, ei kuuluks ta ikkagi selle direktiivi kohaldamisalasse. Ungari valitsus märgib sellega seoses, et Ungari on kasutanud direktiivi 2016/801 artikli 1 punktis a ja artikli 2 lõikes 1 – tõlgendatuna põhjendust 21 arvestades – sätestatud võimalust kohaldada selle õigusakti sätteid mitte ainult kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad osaleda Euroopa vabatahtlikus teenistuses, vaid ka nendele, kes soovivad sarnaselt kaebajale osaleda muus vabatahtlikus teenistuses. Sellises olukorras on aga vajalik, et kõnealune vabatahtliku teenistuse programmi organisatsioon kvalifitseeruks vastuvõtva üksusena direktiivi 2016/801 artikli 3 punkti 14 tähenduses. Ühingu puhul see aga nii ei ole.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates saab Ungari valitsuse esitatud argumendid kergesti tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks märgin vastuseks selle valitsuse teisele väitele, et direktiivi 2016/801 artikli 3 punktis 14 määratletud mõiste „vastuvõttev üksus“ ei esine selle direktiivi artiklis 2 „Kohaldamisala“. Seda kasutatakse aga selle artiklis 14, kus on loetletud vabatahtlike riiki sisenemise ja seal elamise eritingimused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi Ungari valitsusele saan ma nendest elementidest aru, et see, kas kõnealune vabatahtliku teenistuse programmi organisatsioon kvalifitseerub vastuvõtva üksusena või mitte, on seega oluline selle hindamisel, kas need tingimused on täidetud, mitte aga esialgse küsimuse puhul, kas kaebaja kuulub selle õigusakti kohaldamisalasse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tuletan meelde, et vastavalt väljakujunenud praktikale on Euroopa Kohus ELTL artiklis 267 sätestatud Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelise koostöö raames põhimõtteliselt kohustatud tegema otsuse, kui esitatud küsimused puudutavad ELi õiguse tõlgendamist, ning eeldatakse, et need küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus võib need jätta läbi vaatamata ainult siis, kui on ilmselge, et taotletud liidu õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega või kui kõnealune probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">8</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ükski neist olukordadest ei kehti käesoleva juhtumi puhul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige ei tundu mulle, et taotletav tõlgendus, mis on seotud direktiivi 2016/801 artikli 7 lõike 1 punktis e sätestatud piisavate vahendite tingimusega, ei ole seotud põhikohtuasja asjaolude ega selle eesmärgiga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõepoolest, sõltumata sellest, millise konkreetse kategooria alusel OS elamisloa taotluse esitas (kas vabatahtliku teenistuse eesmärgil või muudel eesmärkidel), käsitlesid pädevad sisserändeasutused ja liikmesriigi kohtud seda taotlust igal juhul vabatahtliku teenistuse eesmärgil esitatud taotlusena ning analüüsisid seda muu hulgas direktiivi 2016/801 artiklis 7 loetletud üldtingimuste, sealhulgas piisavate vahendite tingimuse (artikli 7 lõike 1 punkt e) alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tunnistas Ungari valitsus kohtuistungil, et asjaolu, et ühingut ei saa pidada vastuvõtvaks üksuseks direktiivi 2016/801 artikli 3 punkti 14 tähenduses, ei olnud põhjus, mille tõttu OSi elamisloa taotlus tagasi lükati, kuna sisserändeasjades pädevate riiklike ja piirkondlike asutuste otsused põhinesid üksnes sellel, et ta ei olnud tõendanud, et tal on piisavad vahendid selle direktiivi artikli 7 lõike 1 punkti e tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et põhikohtuasjas käsitletava vaidluse lahendamine sõltub selle tingimuse tõlgendamisest ja et esitatud küsimused on vastuvõetavad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kooskõla hindamine (1. ja 3. küsimus)</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu ma käesoleva ettepaneku punktides 22 ja 23 juba selgitasin, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotluses teada, kas selle tõendamiseks, et kaebajal on piisavad vahendid direktiivi 2016/801 artikli 7 lõike 1 punkti e tähenduses, piisab sellest, kui nimetatud vahendite eest vastutav isik (käesoleval juhul kaebaja onu) tõendab oma suutlikkust neid vahendeid anda ning kinnitab, et need on mõeldud kaebaja elamiskulude kui ka tagasisõidukulude katmiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu on Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus) arvamusel, et Kúria (kõrgeim kohus) näib olevat seisukohal, et kui vahendid pärinevad kolmandalt isikult, kes ei ole pereliige riigisisese õiguse tähenduses (nagu OSi onu), peab kaebaja tõendama, et ta on need vahendid tegelikult omandanud isikliku sissetuleku või varana, st lõplikult (kingituse, mitte laenuna), ja et ta võib neid piiramatult enda omadena käsutada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese küsimusega tõstatab eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtluse, kas see nõue on kooskõlas selle direktiivi eesmärkidega (nagu need on kajastatud selle põhjendustes 2 ja 41 ning artikli 4 lõikes 1).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas küsimus omakorda tuleneb Kúria (kõrgeim kohus) järeldusest, et OS ei ole põhikohtuasjas järjepidevalt tõendanud tema käsutuses olevate vahendite laadi, ennekõike, kuidas need omandati, ega nende lõplikkust. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on taas tekkinud küsimus, kas see nõue on kooskõlas liidu õigusega (eelkõige ELTL artikliga 79, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">9</a>
</span>) harta artikliga 47 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">10</a>
</span>) ning direktiivi 2016/801 põhjendustega 2, 41 ja 42), kuna haldusmenetluses ei teavitatud OSi sellest, et tema elamisloa taotlus võidakse jätta rahuldamata, kui tema sellekohased avaldused ei ole järjepidevad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järgnevates osades vaatlen ma iga nimetatud küsimust eraldi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõue, et vahendid tuleb omandada lõplikult</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivis 2016/801 ei ole mõistet „piisavad vahendid“ määratletud. Selle artikli 7 lõike 1 punktis e märgitakse vaid, et selle kindlakstegemiseks, kas elamisluba taotlev isik saab piisavaid vahendeid, arvestatakse vahendeid, mis „tagatakse muu hulgas toetuse või stipendiumi, kehtiva töölepingu või siduva tööpakkumise või tema suhtes võetud finantsvastutusega õpilasvahetusprogrammi organisatsiooni, praktikante vastuvõtva üksuse, vabatahtliku teenistuse programmi organisatsiooni, vastuvõtva perekonna või au pair’ide vahendusorganisatsiooni poolt“. Direktiivi artikli 7 lõikes 3 on sätestatud, et „liikmesriigid võivad määrata lähtesumma, mida nad peavad piisavateks vahenditeks“. Nendes sätetes täpsustatakse ka, et „vahendite piisavust hinnatakse igal üksikjuhul eraldi“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seni on Euroopa Kohus teinud vaid kaks otsust, mis on seotud direktiivi 2016/801 tõlgendamisega, ja kummaski neist otsustest ei ole konkreetselt käsitletud mõistet „piisavad vahendid“ või muid selle direktiivi kohaseid sisulisi nõudeid. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">11</a>
</span>) Euroopa Kohus on siiski täpsustanud seoses direktiiviga 2004/114/EÜ, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">12</a>
</span>) mida kohaldati enne direktiivi 2016/801 jõustumist, et liikmesriigid on sisuliselt kohustatud väljastama elamisloa mõnel direktiivis loetletud eesmärgil taotlejale, kes vastab direktiivis 2004/114 ette nähtud üld- ja eritingimustele, sest need tingimused on ammendavad. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">13</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates on selge, et sama kehtib ka direktiivi 2016/801 kohta, sest selle artikli 5 lõikes 3 on sätestatud, et „kui kõik riiki lubamise üldtingimused ja asjakohased eritingimused on täidetud, on kolmanda riigi kodanikul õigus saada luba“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">14</a>
</span>) Sellest võib järeldada, et selle direktiivi artiklis 7 loetletud üldtingimused, sealhulgas piisavate vahendite tingimus, on ammendavad ja neid ei saa seega täiendada muude üldtingimustega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas olen seisukohal, et mõistel „piisavad vahendid“ on kaks mõõdet. Nimelt sõltub see, kas taotlejal on piisavalt elatusvahendeid, esiteks nende vahendite suurusest (mis peavad olema piisavad, et katta selle isiku elamis- ja tagasisõidukulud) ning teiseks ajavahemikust, mille jooksul need vahendid on tema käsutuses (sest ta peab tõendama, et tal on „kavandatud riigis viibimise ajal piisavad vahendid elamiskulude katmiseks ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi kasutamata, ja tagasisõidukulude katmiseks“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">15</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuletan meelde, et Euroopa Kohus on juba otsustanud seoses teiste ELi rändeõigust käsitlevate õigusaktidega, et liikmesriikide pädevatel asutustel ei ole keelatud kontrollida, kas piisavate vahendite tingimus on täidetud, võttes arvesse asjaolu, kas need vahendid jäävad alles pärast taotluse esitamise kuupäeva. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">16</a>
</span>) Minu arvates kehtib sama ka direktiivi 2016/801 kohaldamise kontekstis. Vaja on prognoosivat hinnangut selle kohta, kas asjaomane isik suudab kogu riigis viibimise ajal oma elamiskulusid katta. Tõepoolest, kui võtta äärmuslik näide (mis ei vasta põhikohtuasja asjaoludele), mille kohaselt taotleb kolmanda riigi kodanik elamisluba direktiivi 2016/801 alusel, väites, et tal on piisavad vahendid, kuid tegelikult on ta kohustatud vastava summa kohe pärast saabumist tagasi maksma, siis kas ta vastab selle direktiivi artikli 7 lõike 1 punktis e sätestatud tingimusele? Arvan, et ei.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline prognoosiv hindamine on minu arvates seda vajalikum, et direktiivi 2016/801 artikli 7 lõike 1 punktist e tuleneb piisavate vahendite tingimuse olulisus tagamaks, et kolmandate riikide kodanikud, kellele antakse elamisluba ühel nimetatud direktiivis loetletud eesmärkidest, saavad kogu oma riigis viibimise aja jooksul end ise ülal pidada, ilma et nad peaksid kasutama liikmesriikide sotsiaalabi, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">17</a>
</span>) ning et teatud taotlejate kategooriad, näiteks tasuta töötavad vabatahtlikud, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">18</a>
</span>) kes võivad selle direktiivi alusel elamisluba taotleda, ei teeni oma riigis viibimise ajal raha.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma siiski ei jaga Kúria (kõrgeim kohus) seisukohta, et kolmanda riigi kodanik, kes taotleb selle direktiivi alusel elamisluba, peab tingimata olema vahendid omandanud lõplikult. Selle nõude kehtestamine läheks minu arvates kaugemale direktiivi 2016/801 artikli 7 lõike 1 punkti e sõnastusest ja selle õigusakti eesmärkidest. See tähendaks sisuliselt (nagu väidab eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotluses), et sellisele isikule võidakse elamisloa andmisest keelduda üksnes põhjusel, et tal võib olla vaja tagasi maksta rahasumma, mille teine isik on talle elamis- ja tagasisõidukulude katmiseks laenanud, isegi kui ta peaks seda tegema alles pärast tema riigis viibimise lõppu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuletan sellega seoses meelde, et nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 21 märkisin, on direktiivi 2016/801 eesmärk soodustada ja hõlbustada kolmandate riikide kodanike rännet teadusuuringute, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil. Kõnealuse direktiivi põhjenduses 6 on märgitud, et selle eesmärk on „inimestevaheliste kontaktide ja liikuvuse toetamine“, ja selle põhjenduses 7, et selle direktiivi alusel toimuv ränne „moodustab asjaomaste rändajate, nende päritoluriigi ja asjaomase liikmesriigi jaoks vastastikuse rikastumise keskkonna, tugevdades kultuurilisi sidemeid ja edendades kultuurilist mitmekesisust“. Direktiivi 2016/801 põhjenduses 8 on omakorda märgitud, et see õigusakt peaks tugevdama Euroopa Liidu „positsiooni üleilmses konkurentsis talentide pärast“, samas kui selle põhjenduses 21 viidatakse eesmärgile „hõlbustada“ vabatahtlike riiki sisenemist ja seal elamist. Minu arvates kinnitavad need põhjendused, et selle direktiivi eesmärk ei ole luua takistusi elamisloa saamisele selle kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike kategooriate jaoks, vaid üksnes tagada teatavate ammendavate tingimuste täitmine, millest kõige olulisem on see, et neil isikutel oleksid vajalikud vahendid, et mitte muutuda neid vastuvõtvale liikmesriigile koormaks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuletan meelde, et erinevalt teatavatest teistest rännet käsitlevatest ELi õigusaktidest, nimelt direktiividest 2003/109 ja 2003/86, milles käsitletakse pikemaajalist riigis viibimist, ei ole ELi seadusandja pidanud direktiivi 2016/801 artikli 7 lõike 1 punktis e vajalikuks nõuda, et vahendid ei oleks mitte ainult piisavad, vaid ka stabiilsed või korrapärased. Seetõttu ei näe ma, kuidas liikmesriigid võiksid nõuda, et isik, kes taotleb selle direktiivi alusel elamisluba, tõendaks kõikehõlmavalt (st tema kavandatud viibimise tegelikust kestusest pikemaks perioodiks) oma saadud vahendite stabiilsust või korrapärasust, rääkimata nende lõplikkusest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">19</a>
</span>) Kui ELi seadusandja oleks soovinud kohaldada muid tingimusi kui vahendite piisavus, oleks ta seda sõnaselgelt öelnud nagu nendes teistes direktiivides.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul ei pea taotleja isegi nende teiste õigusaktide kohaldamise kontekstis olema asjaomaseid vahendeid lõplikult omandanud. Euroopa Kohus on näiteks seoses direktiiviga 2003/86 (milles käsitletakse perekonna taasühinemist) otsustanud, et piisab prognoosivast hinnangust tõenäosusele, et sellel taotlejal säilib vajalik stabiilne ja korrapärane sissetulek või mitte. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">20</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nendest asjaoludest tuleneb minu arvates, et direktiivi 2016/801 alusel elamisloa andmisest ei saa keelduda ainuüksi põhjusel, et taotleja vahendid ei ole omandatud lõplikult (näiteks seetõttu, et need on laenatud).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Enne selle osa kohta kokkuvõtte tegemist soovin teha kaks lisamärkust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks nõustun Ungari valitsusega, et kuigi direktiivi 2016/801 artiklis 7 loetletud üldised tingimused on ammendavad, ei ole seda selle artikli 7 lõike 1 punktis e loetletud vahendite liigid, mille alusel kontrollitakse, kas piisavate vahendite tingimus on täidetud. Nõustun samuti sellega, et lisaks võivad liikmesriigid selle tingimuse täitmise kindlakstegemiseks nõuda taotlejatelt, et nad märgiks ära väidetavalt saadud vahendite laadi või kuidas nad need omandasid. Tõepoolest, nagu Ungari valitsus ja komisjon on kohtuistungil märkinud ning nagu selle õigusakti põhjenduses 41 kinnitatakse, peab liikmesriik saama „teha kohaseid kontrolle või nõudma tõendeid, et hinnata iga üksikjuhtumi puhul taotleja kavandatava teadustegevuse, õpingu, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammis või haridusprojektis osalemise või au pair’ina töötamise eesmärki ning võidelda [selles] direktiivis sätestatud menetluse kuri- ja väärtarvitamise vastu“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">21</a>
</span>) Peale selle on Euroopa Kohus muudes kontekstides juba otsustanud, et piisavate vahendite tingimuse täidetuse kindlakstegemisel võib olla oluline vahendite laad. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">22</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates ei saa siiski tugineda liikmesriikide sellega seotud kaalutlusõigusele, et töötada välja nõudeid, mis lähevad kaugemale pelkadest tõendamisnormidest, ja tegelikult lisada sisulisi tingimusi nendele, mis on juba ammendavalt ette nähtud direktiivi 2016/801 artiklis 7 (näiteks seades elamisloa andmise tingimuseks, et vahendid on omandatud lõplikult). Sellega seoses ei tohi unustada, et direktiivi 2016/801 artikli 7 lõike 1 punkt e piirdub nõudega, et taotleja tõendaks, et „[tal] on kavandatud riigis viibimise ajal piisavad vahendid elamiskulude katmiseks ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi kasutamata, ja tagasisõidukulude katmiseks“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">23</a>
</span>) Nagu komisjon kohtuistungil selgitas, tuleb taotleja esitatud tõendeid analüüsida üksnes direktiivis 2016/801 sätestatud ammendavate tingimuste alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks märgin, et niisugusel nõudel, nagu on käesoleval juhul Kúria (kõrgeim kohus) kehtestatud nõue, on tõepoolest mitu osa. Nimelt nõuab viimati nimetatud kohus sisuliselt, et selliselt kolmandalt isikult pärit sissetulek, kes ei ole pereliige riigisisese õiguse tähenduses, ei oleks mitte ainult omandatud selliselt isikult konkreetsel viisil (lõplikult, st tähendab kingituse, mitte laenuna), vaid et need oleksid ka kaebaja käsutuses ilma igasuguste piiranguteta nii, et need kuuluvad tegelikult tema enda vara või sissetuleku hulka.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Konkreetselt tähendab see käesoleval juhul, et OSi onu ei saa OSi elamiskulusid ise otse tasuda. OS peaks tõendama, et raha kantakse tema onult üle talle ja see muutub tegelikult tema omandiks, enne kui seda kasutatakse tema elamiskulude katmiseks. Selline nõue välistab praktikas, et võetakse arvesse selliste kolmandate isikute vahendeid, kes ei ole riigisisese õiguse määratluse kohaselt pereliikmed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuletan meelde, et teiste õigusaktide (nimelt direktiivi 2003/109 pikaajaliste elanike kohta ja direktiivi 2003/86 perekonna taasühinemise kohta) puhul on Euroopa Kohus otsustanud, et nendes õigusaktides nimetatud vahendite mõiste ei puuduta üksnes taotleja omavahendeid, vaid võib hõlmata ka vahendeid, mille kolmas isik on sellele taotlejale kättesaadavaks teinud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">24</a>
</span>) Lisaks täpsustas Euroopa Kohus, et „kui piisavaid vahendeid käsitlevat tingimust tõlgendada nii, et asjasse puutuval isikul endal peavad need vahendid olema“, lisaks see vahendite päritolu nõude, mis ei ole vajalik, et saavutada taotletav eesmärk ehk liikmesriikide eelarvevahendite kaitse. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">25</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates kehtib sama ka direktiivi 2016/801 kohta. Nõue, mille kohaselt peavad kolmandalt isikult (kes ei ole pereliige) saadud vahendid olema piiramatult taotleja käsutuses, et need moodustaksid tegelikult osa tema enda sissetulekust või varast, ei ole nimetatud direktiivis (milles on ammendavalt loetletud sisulised tingimused, mis peavad olema täidetud) nõutav ega vajalik selle eesmärkide saavutamiseks. Euroopa Kohus on nimelt otsustanud, et „alati jääb oht kaotada piisavad elatusvahendid, olgu need siis isiklikud või pärit kolmandalt isikult“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">26</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõue, et avaldused vahendite laadi kohta peavad olema järjepidevad</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas küsimus on seotud Kúria (kõrgeim kohus) kehtestatud nõudega, et direktiivi 2016/801 alusel elamisluba taotleva kolmanda riigi kodaniku avaldused peavad olema järjepidevad tema käsutuses olevate vahendite laadi suhtes, ennekõike, kuidas need omandati, ja seoses nende lõplikkusega; vastasel juhul võidakse tema taotlus tagasi lükata. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus, kas see nõue on kooskõlas ELi õigusega ja eelkõige ELTL artikliga 79, harta artikliga 47 ning selle direktiivi 2016/801 põhjendustega 2, 41 ja 42.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses meenutan kõigepealt, et nagu ma eespool punktis 53 märkisin, võivad liikmesriigid „teha kohaseid kontrolle või [nõuda] tõendeid“, eelkõige selleks, et muu hulgas „võidelda [selles] direktiivis sätestatud menetluse kuri- ja väärtarvitamise vastu“. Lisaks on direktiivi 2016/801 artiklist 7 selge, et selle direktiivi alusel elamisloa taotleja peab esitama oma taotluse põhjendamiseks vajalikud tõendid. Teisisõnu ei ole riigisiseste ametiasutuste ülesanne teha kontrolli, mis läheb kaugemale taotleja esitatud tõenditest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates tuleneb eespool viidatud sätetest, et direktiivis 2016/801 sätestatud menetluse kuritarvitamise ja väärkasutamise vastu võitlemiseks on liikmesriigi asutustel õigus otsida elemente, mis võivad osutada sellise kuritarvitamise või väärkasutamise esinemisele. Selline element võib minu arvates olla näiteks asjaolu, et taotleja on teinud pädevatele liikmesriigi asutustele vastuolulisi avaldusi, kuigi sellest asjaolust üksi ei pruugi piisata, et tuvastada menetluse kuritarvitamist või väärkasutamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samal ajal ja hoolimata asjaolust, et – nagu ma eespool punktis 60 – taotleja peab esitama oma taotluse põhjendamiseks vajalikud tõendid, tuleneb direktiivi 2016/801 artikli 34 lõikest 3 koostoimes direktiivi põhjendusega 42, et kui esitatud teave on puudulik, peab asjaomane liikmesriik taotlejat sellest teavitama ning andma talle mõistliku võimaluse need esitada. Lisaks sätestatakse selle õigusakti artiklis 35, et „liikmesriigid teevad taotlejatele hõlpsasti kättesaadavaks teabe kõikide taotluse esitamiseks vajalike tõendavate dokumentide kohta ning riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste, sealhulgas [selle] direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike ja, kui see on asjakohane, nende pereliikmete õiguste, kohustuste ning menetlustagatiste kohta“. Peale selle on direktiivi 2016/801 artikli 20 lõikes 4 sätestatud, et „taotluse tagasilükkamise otsuses [võetakse] arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ning austatakse proportsionaalsuse põhimõtet“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nendest erinevatest sätetest tuleneb minu arvates, et kui tõendid selles õigusaktis sätestatud menetluse kuritarvitamise või väärkasutamise kohta puuduvad, tuleb liikmesriigi pädeval asutusel käsitleda asjaolu, et taotleja on teinud vastuolulisi avaldusi, kui märki sellest, et taotleja toimikus sisalduv teave on puudulik, ja seega kui direktiivi 2016/801 artikli 34 lõikes 3 sätestatud kohustust teavitada taotlejat vastuolust ning anda talle mõistlik võimalus oma olukorra selgitamiseks. Otsus taotluse tagasilükkamise kohta ilma sellise võimaluse andmiseta oleks minu arvates vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ja seega rikuks selle direktiivi artikli 20 lõiget 4.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti nõustun eelotsusetaotluse esitanud kohtuga, et kui taotlejat ei teavitatud taotluse esitamise ajal või selle eel sellest, et igasugune vastuolu tema avaldustes tema käsutuses olevate vahendite laadi, ennekõike, kuidas need omandati, ja nende lõplikkuse kohta võib viia tema taotluse tagasilükkamiseni, siis on tema taotluse tagasilükkamine sellel alusel, ilma et talle oleks antud võimalus oma olukorda selgitada, vastuolus mitte ainult direktiivi 2016/801 artikliga 35, vaid rikuks ka selle direktiivi põhjenduses 2 nimetatud õiguskindluse ja läbipaistvuse põhimõtet. Taotlus jäetakse nimelt rahuldamata põhjusel, mida ei ole direktiivis 2016/801 sõnaselgelt ette nähtud ja millest taotleja ei ole teadlik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest võib järeldada, et Kúria (kõrgeim kohus) kehtestatud nõue, mille kohaselt sõltub direktiivi 2016/801 kohase elamisloa taotluse rahuldamine sellest, kas taotleja on teinud nende elementide kohta järjepidevaid avaldusi, on vastuolus ELi õigusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">C.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle asjaolu asjakohasus, et vaidlusalused nõuded on lahendatud liikmesriigi kõrgeima kohtu praktikas, mitte aga elamislube käsitlevates riigisiseses õigusaktides (2. küsimus)</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mul jääb veel hajutada eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused küsimuses, kas asjaolu, et vaidlusalused nõuded ei ole kehtestatud mitte elamislube käsitlevates riigisisestes õigusnormides, vaid liikmesriigi kõrgeima kohtu Kúria (kõrgeim kohus) praktikas, mõjutab nende kooskõla liidu õigusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna eelmisest osast nähtub selgelt, et need nõuded on iseenesest vastuolus ELi õigusega, ei pea Euroopa Kohus minu arvates seda küsimust oma otsuses käsitlema. Igal juhul tuletan meelde, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei nõua direktiivi ülevõtmine tingimata direktiivi sätete formaalset ja sõnasõnalist kordamist selges ja täpses õigusnormis, vaid see võib piirduda üldise õigusliku raamistikuga; samas on vajalik, et asjaomane õiguslik olukord oleks piisavalt selge ja täpne, et asjasse puutuvad isikud mõistaksid täiel määral oma õigusi ning saaksid vajaduse korral neile õigustele riigisiseses kohtus tugineda. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">27</a>
</span>) Euroopa Kohus on varem juba sedastanud, et ainult liikmesriigi kohtute praktikas (mitte riigisisestes õigusaktides) sätestatud nõuded ei pruugi seda künnist ületada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">28</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seoses asjaoluga, et käesoleval juhul on nõuded sätestatud liikmesriigi kõrgeima kohtu ehk Kúria (kõrgeim kohus) kohtupraktikas, tuletan meelde, et liidu õiguse esimuse põhimõte näeb ette liidu õiguse esmajärjekorras kohaldatavuse liikmesriikide õiguse ees. Seega ei saa selle põhimõtte kohaselt asjaolu, et liikmesriik tugineb riigisisestele õigusnormidele, isegi kui need on põhiseaduse sätted, kahjustada liidu õiguse ühtsust ja tõhusust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">29</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega nõustun komisjoniga, et asjaolu, et liikmesriigi kõrgeim kohus on konkreetse riigisisese normi kehtestanud, ei saa mõjutada selle kooskõla hindamist ELi õigusega. Tegelikult on vaidlusaluse riigisisese normi või nõude päritolu selle hinnangu puhul täiesti ebaoluline. Seega ei saa käesoleval juhul asjaolu, et vaidlusalused nõuded kehtestas Kúria (kõrgeim kohus), mõjutada Euroopa Kohtu vastust esimesele ja kolmandale küsimusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool esitatud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Fővárosi Törvényszéki (Pealinna Budapesti kohus, Ungari) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C10Marge1" id="para-119" title="page-3">
      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta artikli 7 lõike 1 punkti e
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-120" title="page-3">
      tuleb tõlgendada nii, et mõiste „piisavad vahendid“ ei võimalda liikmesriikidel kehtestada nõuet, mis seab selle direktiivi alusel elamisloa andmise tingimuseks selle, et taotleja peab olema vahendid, mis ta on saanud kolmandalt isikult, kes ei ole pereliige riigisisese õiguse tähenduses, omandanud lõplikult, st kingituse, mitte laenuna, ja võimega käsutada neid vahendeid piiramatult enda omadena, nii et need moodustavad tegelikult osa tema sissetulekust või varast. Samuti ei võimalda see säte liikmesriikidel keelduda selle direktiivi alusel elamisloa andmisest üksnes seetõttu, et taotleja tehtud avaldused tema käsutuses olevate vahendite laadi, ennekõike nende omandamise viisi, ja nende lõplikkuse kohta ei ole kogu menetluse jooksul olnud järjepidevad, ilma et talle oleks antud võimalus neid asjaolusid selgitada või teda oleks teavitatud sellest, et tema taotlus võidakse selle alusel tagasi lükata. Asjaolu, et need nõuded kehtestab liikmesriigi kõrgeim kohus, ei ole sellega seoses asjakohane.
    </p>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: inglise.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">i</a>
</span>) Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">2</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (ELT 2016, L 132, lk 21).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">3</a>
</span>) Vt selle direktiivi põhjendus 3.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">4</a>
</span>) Vt nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (EÜT 2003 L 251, lk 12; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224) artikli 7 lõike 1 punkt c; nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (EÜT 2004 L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272) artikli 5 lõike 1 punkt a, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT 2004, L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46), artikli 7 lõike 1 punkt b.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">5</a>
</span>) Vt nõukogu direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 1 punkt c ja direktiivi 2003/109 artikli 5 lõike 1 punkt a.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">6</a>
</span>) Sama kehtib direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 1 punkti b kohta, milles sätestatakse, et kõikidel liidu kodanikel on õigus elada teise liikmesriigi territooriumil, kui neil on „enda ja oma pere jaoks piisavalt vahendeid, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi[,] ja neil on vastuvõtva liikmesriigi üldine ravikindlustus“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">7</a>
</span>) Direktiivi 2016/801 kohaldatakse tõepoolest ainult sellise rände kohta, mis toimub teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">8</a>
</span>) Vt selle kohta 4. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Migrationsverket (C‑193/19, EU:C:2021:168, punktid 25 ja 26).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">9</a>
</span>) ELTL artikli 79 lõikes 1 on sätestatud, et „liit töötab välja ühise sisserändepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigil etappidel sisserändevoogude tõhus juhtimine, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine ning tõhusamad meetmed ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">10</a>
</span>) Harta artikli 47 lõikega 2 kaitstakse õigust õiglasele kohtulikule arutamisele.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">11</a>
</span>) Vt 10. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Konsul Rzeczypospolitej Polskiej w N. (C‑949/19, EU:C:2021:186) ja 29. juuli 2024. aasta kohtuotsus Perle (C‑14/23, EU:C:2024:647).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">12</a>
</span>) Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (ELT 2004, L 375, lk 12).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">13</a>
</span>) Vt 10. septembri 2014. aasta kohtuotsus Ben Alaya (C‑491/13, EU:C:2014:2187, punkt 31).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">14</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv. Lisan, et selle õigusakti põhjenduses 2 on märgitud, et selle eesmärk on „tagada suurem läbipaistvus ja õiguskindlus ning pakkuda ühtset õiguslikku raamistikku liitu saabuvate kolmandate riikide kodanike eri kategooriate jaoks“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">15</a>
</span>) Direktiivi 2016/801 artikli 7 lõike 1 punkt e; kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">16</a>
</span>) Vt 21. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Khachab (C‑558/14, EU:C:2016:285, punkt 31).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">17</a>
</span>) Lisaks on Euroopa Liidu Nõukogu märkinud, et ta lisas direktiivi 2016/801 artikli 7 lõike 1 punkti e sõnad „ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi kasutamata“, et viia see säte kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (ELT 2014, L 157, lk 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta (ELT 2014, L 94, lk 375) vastavate sätetega (vt „Nõukogu põhjendused: nõukogu esimese lugemise seisukoht (EL) nr 9/2016 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta“ (ELT 2016 C 170, lk 40)).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">18</a>
</span>) Seevastu teatavatel muudel direktiiviga 2016/801 hõlmatud kategooriatel, näiteks au pair’idel, võib olla õigus saada riigis viibimise ajal taskuraha (vt kõnealuse direktiivi artikli 16 lõige 6: „Liikmesriigid võivad sätestada minimaalse taskurahasumma, mis au pair’ile makstakse“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">19</a>
</span>) Lisan, et selliste piiratud kestusega riigis viibimiste puhul, nagu on hõlmatud direktiiviga 2016/801, on igal juhul vähem vajalik, et vahendid omandataks lõplikult, kui muude õigusaktide alusel, sest ajavahemik, mille jooksul võib taotleja olla koormaks liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemidele, on lühem.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">20</a>
</span>) Vt 21. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Khachab (C‑558/14, EU:C:2016:285, punktid 46 ja 48); kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">21</a>
</span>) Sellega seoses võivad liikmesriigid uurida, kas kolmanda isiku poolt kättesaadavaks tehtud vahendite maksmine võis lõppeda selle kolmanda isiku äranägemisel.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">22</a>
</span>) Vt 3. oktoobri 2019. aasta otsus kohtuasjas X (pikaajalised elanikud – stabiilne, korrapärane ja piisav sissetulek) (C‑302/18, EU:C:2019:830, punkt 43). Vt ka kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanek kohtuasjas X (pikaajalised elanikud – stabiilne, korrapärane ja piisav sissetulek) (C‑302/18, EU:C:2019:469, punkt 70).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">23</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">24</a>
</span>) Vt 3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus X (pikaajalised elanikud – stabiilne, korrapärane ja piisav sissetulek) (C‑302/18, EU:C:2019:830, punkt 44).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">25</a>
</span>) Vt 16. juuli 2015. aasta kohtuotsus Singh jt (C‑218/14, EU:C:2015:476, punkt 75).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">26</a>
</span>) Vt 23. märtsi 2006. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia (C‑408/03, EU:C:2006:192, punkt 47).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">27</a>
</span>) Vt 28. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Iirimaa (C‑456/08, EU:C:2010:46, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">28</a>
</span>) Ibid., punktid 64 ja 65. Vt ka 1. juuli 2004. aasta kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa (C‑311/03, EU:C:2004:405, punktid 5 ja 6).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">29</a>
</span>) Vt selle kohta 11. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Global Ink Trade (C‑537/22, EU:C:2024:6, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</body>
</html>
