EUROOPA KOMISJON
Brüssel,21.11.2025
COM(2025) 719 final
2025/0373(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva kokkuleppe ettevalmistuskomisjonis ja kokkuleppe osaliste konverentsi esimesel istungil
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva kokkuleppe ettevalmistuskomisjoni viimasel koosolekul ja kokkuleppe osaliste konverentsi esimesel istungil seoses osaliste konverentsi kodukorra, osaliste konverentsi rahastamist reguleerivate finantsreeglite, sekretariaadi ja mis tahes allorganite rahastamise ning kokkuleppe finantsmehhanismi kasutuselevõtmisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitlev kokkulepe
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva kokkuleppe (edaspidi „BBNJ kokkulepe“) eesmärk on tõhustada väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja neid alasid paremini majandada. Sellised alad võtavad enda alla peaaegu kaks kolmandikku maailmamerest ja umbes 95 % selle mahust ning hõlmavad avamerd ja rahvusvahelist merepõhja. BBNJ kokkuleppes käsitletakse eelkõige küsimusi, mis on seotud mere geneetiliste ressurssidega, sealhulgas nendega seotud tulude jagamisega, selliste meetmetega nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid, sealhulgas merekaitsealad, keskkonnamõju hindamistega ning suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirdega. BBNJ kokkulepe jõustub 17. jaanuaril 2026. Euroopa Liit on BBNJ kokkuleppe osaline.
Komisjon pidas aastatel 2016–2023 läbirääkimisi, et sõlmida BBNJ kokkulepe asjaomaste nõukogu otsuste alusel. BBNJ kokkuleppe lõplik tekst võeti vastu BBNJ valitsustevahelisel konverentsil 19. juunil 2023. EL kirjutas BBNJ kokkuleppele alla 20. septembril 2023 ja ratifitseeris selle 28. mail 2025.
2.2.BBNJ kokkuleppe osaliste konverents
BBNJ kokkuleppe osaliste konverents (edaspidi „osaliste konverents“) on loodud BBNJ kokkuleppe artikli 47 lõikega 1. Artikli 47 lõikes 2 on sätestatud, et osaliste konverentsi esimese istungi kutsub kokku ÜRO peasekretär hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva kokkuleppe jõustumisest, st 17. jaanuariks 2027.
BBNJ kokkuleppe kohaselt võidakse osaliste konverentsil paluda vastu võtta õigusliku toimega akte.
BBNJ kokkuleppe artikli 47 lõike 4 kohaselt võtab osaliste konverents oma esimesel istungil konsensuse alusel vastu oma kodukorra (edaspidi „kodukord“) ja finantsreeglid, mis reguleerivad osaliste konverentsi ning sekretariaadi ja kõigi allorganite rahastamist (edaspidi „finantsreeglid“).
2.3.Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva kokkuleppe jõustumise ettevalmistuskomisjon
ÜRO Peaassamblee moodustas ettevalmistuskomisjoni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva kokkuleppe jõustumiseks (edaspidi „ettevalmistuskomisjon“), et valmistada ette osaliste konverentsi esimese istungi kokkukutsumine. Oma viimasel koosolekul võtab ettevalmistuskomisjon vastu otsused osaliste konverentsile esitatavate soovituste kohta.
Ettevalmistuskomisjon on avatud kõigile ÜRO liikmesriikidele, spetsialiseeritud asutuste liikmetele ja ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) osalistele. Pärast 20. septembrit 2025 võivad ettevalmistuskomisjoni otsuseid vastu võtta üksnes sellised riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kes on kokkuleppele alla kirjutanud või kes on kokkuleppe ratifitseerinud, heaks kiitnud, vastu võtnud või sellega ühinenud. Ettevalmistuskomisjon teeb heas usus kõik endast oleneva, et jõuda sisulistes küsimustes kokkuleppele konsensuse alusel. Ettevalmistuskomisjon lakkab eksisteerimast pärast kokkuleppe osaliste esimese konverentsi lõppu.
EL on UNCLOSi osaline ja on ratifitseerinud BBNJ kokkuleppe. Seepärast osaleb EL ettevalmistuskomisjonis.
Ettevalmistuskomisjoni järgmine koosolek on kavas 23. märtsist kuni 3. aprillini 2026.
2.4.Ettevalmistuskomisjoni ja kokkuleppe osaliste konverentsi kavandatavad aktid
Ettevalmistuskomisjon võtab oma viimasel koosolekul vastu BBNJ kokkuleppe osaliste konverentsile esitatava soovituse, mis käsitleb töökorda, finantsreegleid ja finantsmehhanismi kasutuselevõttu. BBNJ kokkuleppe osaliste konverents võtab oma esimesel istungil ettevalmistuskomisjoni soovituste põhjal vastu enda kodukorra ja finantsreeglid, millega reguleeritakse osaliste konverentsi rahastamist ning sekretariaadi ja mis tahes allorganite rahastamist, ning otsused finantsmehhanismi kasutuselevõtu kohta.
Kodukord on ette nähtud selleks, et käsitleda kokkuleppe osaliste konverentsi koosolekute sagedust, kohta, korraldust ja läbiviimist, vaatlejate osalemist, päevakorra ettevalmistamist, esindatust ja volitusi, juhatuse loomist ja toimimist, sekretariaadi rolli, sekretariaadi juhi rolli, hääletamist ja otsuste tegemist, kodukorra muudatusi, allorganite loomist, vajaduse korral allorganite erimenetlusi, keelte kasutamise korda, valimiseeskirju, Rahvusvaheliselt Mereõiguse Kohtult nõuandvate arvamuste taotlemise korda, koostöömehhanismi asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste üleilmsete, piirkondlike, allpiirkondlike ja valdkondlike organitega, ning kõiki muid kokkuleppe kohaseid eeskirju. Kodukord mõjutab seda, kuidas kokkuleppe osaliste konverents otsuseid teeb.
Finantsreeglitega kehtestatakse osaliste konverentsi, selle sekretariaadi ja mis tahes allorganite rahastamist reguleerivad reeglid, sealhulgas osaliste hinnangulise osamakse alus ja liidu osamakse kokkuleppe eelarvesse, ning need reeglid on kokkuleppe osalistele õiguslikult siduvad.
Kokkuleppe artiklis 52 sätestatud finantsmehhanismi kasutuselevõtmisega määratakse kindlaks, kuidas finantsmehhanismi eri elemendid väljendavad kokkuleppe alusel rahaliste vahendite eraldamist ja aitavad sellele kaasa, et toetada osalisi arenguriikidest kokkuleppe tõhusal rakendamisel.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
BBNJ kokkuleppe nõuetekohase toimimise tagamiseks peaks EL toetama kodukorda, millega nähakse ette osaliste konverentsi istungite tõhus, kulutõhus, läbipaistev ja nõuetekohane toimimine ja korraldamine ning mis võimaldab liidul osaleda täielikult osalisena BBNJ kokkuleppe kohaselt.
Selleks et tagada BBNJ kokkuleppe nõuetekohane rahastamine, peaks EL toetama finantsreegleid ja finantsmehhanismi kasutuselevõttu viisil, millega kehtestatakse õiglane ja läbipaistev protsess, milles võetakse arvesse iga kokkuleppe osalise olukorda, tagamaks, et iga osaline aitab kaasa BBNJ kokkuleppe rahalisele jätkusuutlikkusele ja selle rakendamisele õiglaselt ja viisil, mis on kooskõlas nende suutlikkusega oma osamakset tasuda.
Kodukorra ja finantsreeglite vastuvõtmine on vajalik BBNJ kokkuleppe rakendamiseks ja toimimiseks.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud võtta vastu otsused, millega „[…] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Ettevalmistuskomisjon on ÜRO Peaassamblee loodud organ. Osaliste konverents on BBNJ kokkuleppega loodud organ.
Ettevalmistuskomisjoni viimasel koosolekul võetakse vastu otsused kokkuleppe osaliste konverentsile esitatavate soovituste kohta, mis käsitlevad kodukorda ja finantsreegleid. Kokkuleppe osaliste konverents võtab oma esimesel istungil ettevalmistuskomisjoni soovituste põhjal vastu kodukorra ja finantsreeglid. Aktid, mille ettevalmistuskomisjon ja kokkuleppe osaliste konverents peavad vastavalt oma lõppkoosolekul ja esimestel istungitel vastu võtma, on õigusliku toimega aktid.
Kodukorral on õiguslik toime, sest see mõjutab viisi, kuidas kokkuleppe osaliste konverents teeb otsuseid, mis on rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad või mis võivad otsustavalt mõjutada ELi õigusaktide sisu.
Finantsreeglitega määratakse kindlaks liidu poolt BBNJ kokkuleppe eelarvesse tehtava osamakse alus ja see on kokkuleppe artikli 52 kohaselt rahvusvahelise õiguse alusel siduv.
Seepärast on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatud akti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatud aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 191 ja artikli 192 lõikele 1 peab EL aitama kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, inimeste tervise kaitsmine, loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine ning meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ning eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.
Võttes arvesse BBNJ kokkuleppe eesmärke ja sisulisi sätteid ning kõiki asjakohaseid kohaldatavaid ELi poliitikameetmeid, nähtub raskuskeskme kontrollist, et keskkonnaalane õiguslik alus on kavandatud otsuse vastuvõtmiseks kõige asjakohasem materiaalõiguslik alus.
4.3.Järeldus
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 koostoimes sama lepingu artikli 218 lõikega 9.
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohane otsus hõlmab üksnes menetluslikke küsimusi ega muuda liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust BBNJ kokkuleppega reguleeritud küsimustes. Käesolev ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohane otsus ei puuduta liikmesriikide osamakseid BBNJ kokkuleppe eelarvesse, mille puhul jääb pädevus liikmesriikidele.
5.Mõju eelarvele
BBNJ kokkuleppega luuakse spetsiaalne institutsiooniline struktuur. See hõlmab sekretariaati, teadus- ja tehnilist organit, teabevõrgustikku, suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komiteed, juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteed, finantskomiteed ning vastavuskomiteed. Nagu on sätestatud BBNJ kokkuleppe artikli 52 lõikes 2, rahastatakse neid asutusi kokkuleppe osaliste kindlaksmääratud osamaksetest, mis põhinevad finantsreeglitel.
BBNJ kokkuleppe rakendamise rahalised institutsioonilised kulud Euroopa Liidu jaoks selguvad alles pärast osaliste konverentsi esimest istungit, kus tuleks kokku leppida BBNJ kokkuleppe esialgses eelarves. BBNJ kokkuleppe artikli 47 lõike 6 punkti e kohaselt võtab osaliste konverents vastu eelarve sellise sagedusega ja selliseks eelarveperioodiks, mille ta määrab.
Lisaks institutsioonilistele kuludele tekitab BBNJ kokkuleppe rakendamine tõenäoliselt rahalisi vajadusi, et suurendada arenguriikide suutlikkust ja aidata kaasa meretehnoloogia siirdele, aga ka näiteks selleks, et koguda merekaitsealade loomiseks, seireks ja läbivaatamiseks vajalikke teaduslikke teadmisi. BBNJ kokkuleppe artikli 14 lõikes 6 on sätestatud, et selleks teevad arenenud osalised pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist BBNJ kokkuleppe artiklis 52 osutatud erifondi iga-aastaseid osamakseid, mis võrduvad 50 %-ga hinnangulisest sissemaksust, mille osaline teeb osaliste konverentsi poolt BBNJ kokkuleppe artikli 47 lõike 6 punkti e kohaselt vastu võetud eelarvesse. Osamakseid tasutakse seni, kuni osaliste konverents teeb BBNJ kokkuleppe artikli 14 lõike 7 kohase otsuse. Võimalikud kogukulud hinnatakse BBNJ kokkuleppe alusel õigeaegselt, tuginedes kokkuleppe finantsmehhanismide kasutuselevõtmisele.
2025/0373 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva kokkuleppe ettevalmistuskomisjonis ja kokkuleppe osaliste konverentsi esimesel istungil
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Ühendus kiitis nõukogu otsusega 98/392/EÜ heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu.
(2)Liit sõlmis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) nõukogu otsuse 2024/1830 alusel ning see [jõustub] 17. jaanuaril 2026.
(3)Kokkuleppe osaliste konverents (edaspidi „osaliste konverents“) on asutatud kokkuleppe artikli 47 lõikega 1. Kokkuleppe artikli 47 lõike 4 kohaselt võtab osaliste konverents oma esimesel istungil konsensuse alusel vastu oma kodukorra (edaspidi „kodukord“) ja finantsreeglid, mis reguleerivad osaliste konverentsi ning sekretariaadi ja kõigi allorganite rahastamist (edaspidi „finantsreeglid“).
(4)ÜRO Peaassamblee otsustas oma 24. aprillil 2024 vastu võetud resolutsioonis 78/272 moodustada ettevalmistuskomisjoni, et valmistada ette kokkuleppe jõustumine ja kokkuleppe osaliste konverentsi esimese istungi kokkukutsumine (edaspidi „ettevalmistuskomisjon“), mille lõppedes saadetakse ettevalmistuskomisjon laiali.
(5)Vastavalt peaassamblee resolutsiooni punktile 9 on ette nähtud, et ettevalmistuskomisjon võtab oma viimasel koosolekul vastu otsused kokkuleppe osaliste konverentsile esitatavate soovituste kohta, mis käsitlevad kodukorda ja finantsreegleid.
(6)Ettevalmistuskomisjoni ja kokkuleppe osaliste konverentsi kavandatavatel aktidel on õiguslik toime.
(7)Seepärast on vaja määrata kindlaks liidu nimel ettevalmistuskomisjoni viimasel koosolekul ja osaliste konverentsi esimesel istungil võetav seisukoht. Kokkuleppe nõuetekohase toimimise tagamiseks peaks liit toetama kodukorda, millega nähakse ette osaliste konverentsi istungite tõhus, kulutõhus, läbipaistev ja nõuetekohane toimimine ja korraldamine ning mis võimaldab liidul täielikult osaleda osalisena kokkuleppe kohaselt.
(8)Selleks et tagada BBNJ kokkuleppe toimimise ja rakendamise nõuetekohane rahastamine, peaks EL toetama selliste finantsreeglite vastuvõtmist ja finantsmehhanismi kasutuselevõttu, millega kehtestatakse õiglane ja läbipaistev protsess, milles võetakse arvesse iga kokkuleppe osalise olukorda, tagamaks, et iga kokkuleppe osaline aitab kaasa BBNJ kokkuleppe rahalisele jätkusuutlikkusele ja selle rakendamisele õiglaselt ja viisil, mis on kooskõlas iga kokkuleppe osalise suutlikkusega oma osamakset tasuda. Liidu loodud finantsmehhanismi kasutuselevõtmine peaks tagama ka abi andmise arenguriikidest osalistele nende püüdlustes kokkulepet rakendada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ettevalmistava komisjoni viimasel koosolekul ja kokkuleppe osaliste konverentsi esimesel istungil, on järgmine.
(1)Liit toetab sellise kodukorra vastuvõtmist, millega nähakse ette kokkuleppe osaliste konverentsi istungite tõhus, kulutõhus, läbipaistev ja nõuetekohane toimimine ja korraldamine ning mis võimaldab liidul täielikult osaleda osalisena kokkuleppe kohaselt.
(2)Liit toetab selliste finantsreeglite vastuvõtmist ja finantsmehhanismi kasutuselevõttu, millega kehtestatakse õiglane ja läbipaistev protsess, milles võetakse arvesse iga kokkuleppe osalise olukorda, tagamaks, et iga kokkuleppe osaline aitab kaasa kokkuleppe rahalisele jätkusuutlikkusele ja selle rakendamisele õiglaselt ja viisil, mis on kooskõlas iga kokkuleppe osalise suutlikkusega oma osamakset tasuda, ning mille puhul finantsmehhanism tagab ka abi andmise arenguriikidest osalistele nende püüdlustes kokkulepet rakendada.
Artikkel 2
Käesoleva otsuse kohaselt esitatud seisukohtade väiksemates tehnilistes muudatustes, mis on kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 1, kokkuleppes ja liidu õiguses sätestatud liidu seisukohaga, võib liit kokku leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel,