<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-518/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0518</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:619">EU:C:2017:619</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Sharpstoni ettepanek – Kohtuasi C‑518/15</HT></P><P><HT TYPE="SC">Matzak</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Eleanor Sharpston</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20170726">26. juulil 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑518/15</HT></P><P>Ville de Nivelles</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Rudy Matzak</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour du travail de Bruxelles (Brüsseli töökohus, Belgia))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Töötajate ohutuse ja tervise kaitse</KEYWORD><KEYWORD>Tööaja korraldus</KEYWORD><KEYWORD>Töö- ja puhkeaja mõiste</KEYWORD><KEYWORD>Päästjad</KEYWORD><KEYWORD>Valveaeg</KEYWORD><KEYWORD>Väljakutsevalve</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesoleva eelotsusetaotlusega palutakse Euroopa Kohtult juhiseid tööaja korraldust käsitleva direktiivi 2003/88<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20031104">4. novembri 2003. aasta</DATE> direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 299, lk 9</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).</P></NOTE> tõlgendamisel seoses selle kohaldamisega reservpäästja<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt tagapool 6. joonealune märkus, kus ma selgitan lähemalt käesolevas ettepanekus kasutatava terminoloogia seda aspekti.</P></NOTE> suhtes, kes peab graafiku alusel olema valmis täitma tööülesandeid (ajaliselt) kindlaksmääratud raadiuses oma töökohast<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt tagapool 8. joonealune märkus.</P></NOTE>. Lisaks palutakse Euroopa Kohtult vastust järgmistele küsimustele: i) kas päästjate teatavaid kategooriaid võib direktiivi kohaldamisalast välja jätta; ii) kas liikmesriigid võivad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>tööaja<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> mõistet määratleda direktiivis sisalduvast vähem piiravalt, ja iii) kas direktiivis sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>tööaja<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> mõiste tõlgendamine hõlmab ka väljakutsevalves olevate isikute töötasu kindlaksmääramist.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õigusraamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">ELi õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>ELTL artikkel 153 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="153.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Pidades silmas artikli 151 eesmärkide saavutamist, toetab ja täiendab liit liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>töötingimused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><?PAGE NO="2"?><PARAG IDENTIFIER="153.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Selleks võivad Euroopa Parlament ja nõukogu:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>lõike 1 punktides a–i osutatud valdkondades direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="153.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata tasustamise […] suhtes<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/88 artikkel 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev direktiiv sätestab tööaja korralduse minimaalsed ohutus‑ ja tervishoiunõuded.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesolevat direktiivi kohaldatakse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>minimaalse igapäevase ja iganädalase puhkeaja ning põhipuhkuse, vaheaegade ja maksimaalse nädalase tööaja suhtes; ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>öötöö, vahetustega töö ja töökorralduse teatavate aspektide suhtes.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat direktiivi kohaldatakse nii avaliku kui erasektori kõigi tegevusalade suhtes [nõukogu <DATE ISO="19890612">12. juuni 1989. aasta</DATE> direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="183" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1989">EÜT 1989, L 183, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 349)] artikli 2 tähenduses, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artiklite 14, 17, 18 ja 19 kohaldamist.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/88 artikkel 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tööaeg</HT> – iga ajavahemik, mille jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma kohustusi kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">puhkeaeg</HT> – iga ajavahemik, mis ei ole tööaeg;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 15 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust kohaldada või kehtestada töötajate ohutuse ja tervise kaitseks soodsamaid õigus- ja haldusnorme või hõlbustada või lubada tööturu osapoolte vaheliste kollektiivlepingute või lepingute kohaldamist, mis on töötajate ohutuse ja tervise kaitse seisukohast soodsamad<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/88 artikli 17 lõiked 2 ja 3 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="017.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud erandid võib vastu võtta õigus- ja haldusnormidega või tööturu osapoolte vaheliste kollektiivlepingute või lepingutega, tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad või et erandjuhtudel, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik anda hüvituseks niisuguseid võrdväärse pikkusega puhkeaegu, võimaldatakse kõnealustele töötajatele asjakohane kaitse.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="017.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt võib teha erandeid artiklitest 3, 4, 5, 8 ja 16:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, eriti:</TXT><P>[…]</P><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>ajakirjandus, raadio, televisioon, kinematograafiatööstus, posti- ja telekommunikatsiooniteenused, kiirabi, tuletõrje ja kodanikukaitseteenused;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Belgia õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT><DATE ISO="20001214">14. detsembri 2000. aasta</DATE> seadusega, millega määratakse kindlaks tööaja korralduse teatavad aspektid avalikus sektoris (loi du 14 décembre 2000 fixant certains aspects de l’aménagement du temps de travail dans le secteur public, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/><DATE ISO="20001214">14. detsembri 2000. aasta</DATE> seadus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>), võeti direktiiv 93/104 tööaja korralduse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Nõukogu <DATE ISO="19931123">23. novembri 1993. aasta</DATE> direktiiv 93/104/EÜ, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="307" PAGE.FIRST="18" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 307, lk 18</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/02, lk 197). See direktiiv aga tühistati ja asendati direktiiviga 2003/88.</P></NOTE> üle Belgia õigusse. Selle seaduse artiklis 3 on töötajatena määratletud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>isikud, kes teevad õiguslikus või lepingulises suhtes […] tööd teise isiku juhtimisel<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>. Artikkel 8 sätestab muu hulgas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>tööaeg<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> on aeg, mil töötaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>on tööandja käsutuses<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT><DATE ISO="20091230">30. detsembri 2009. aasta</DATE> mitmesuguseid sätteid hõlmava seaduse (loi du <DATE ISO="20091230">30 décembre 2009</DATE> portant sur diverses dispositions) artikkel 186 sätestab muu hulgas, et reservpäästjad ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>töötajad<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> <DATE ISO="20001214">14. detsembri 2000. aasta</DATE> seaduse artikli 3 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Nivelles’i päästeteenistuse määruse (règlement organique du service d’incendie de Nivelles) artikkel 9 <HT TYPE="ITALIC">bis</HT> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Nivelles’i päästedepoo valveteenistuses olles peab päästeteenistuse iga reservliige:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>olema päästedepoost sellises kauguses, et ta jõuaks sinna tavapärase liikluse korral kuni 8 minuti jooksul;</P></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Rudy Matzak on reservpäästja<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>R. Matzaki kohta kasutatakse eelotsusetaotluses väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>pompier volontaire<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> (vabatahtlik päästja). On aga selge, et ta saab oma tööandjalt väljakutsel olemise eest tasu. Ühendkuningriigi valitsus märgib, et Ühendkuningriigis jagunevad päästjad kolme kategooriasse: i) kutselised päästjad, kes on tööl täistööajaga ja kellele makstakse vastavat töötasu; ii) reservpäästjad, kellele makstakse tasu selle eest, et nad on teatavatel aegadel kättesaadavad, ja iii) vabatahtlikud päästjad, kellele töötasu ei maksta. Kuigi paistab, et Ühendkuningriigis võidakse reservpäästjatele töötasu maksta mitte ainult väljakutsel olemise eest, vaid ka (erinevalt R. Matzakist) valvesoleku eest (vähemalt osaliselt), kasutan käesolevas ettepanekus just seda mõistet, kuna see vastab R. Matzaki olukorrale kõige täpsemalt. Vt siiski ka tagapool punkt 22.</P></NOTE> Belgias asuvas Ville de Nivelles’is (Nivelles’i linn).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>R. Matzak juhib oma kirjalikes seisukohtades tähelepanu asjaolule, et tema tööandja on alates 2015. aasta aprillist olnud Zone de secours du Brabant Wallon (Vallooni Brabanti päästeteenistus). Paistab aga, et see ei muuda midagi.</P></NOTE> Tema töösuhte tingimuste kohaselt peab ta olema valves igal neljandal nädalal õhtuti ja nädalavahetusel. Töötasu makstakse talle ainult aja eest, mil ta on väljakutsel. Aja eest, mil ta on valves ega pea täitma ametiülesandeid päästjana (nn väljakutsevalve),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Eelotsusetaotluses kasutatakse ka väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>kodune valveaeg<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> (<HT TYPE="ITALIC">heures de garde à domicile</HT>). Kuna aga paistab, et päästjal ei ole kohustust omada elukohta 8 minuti kaugusel päästedepoost või, kui tal on selline elukoht, püsida seal asjaomastel perioodidel, kasutan tagapool väljendeid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>väljakutsevalve<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>väljakutsevalves olemine<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>, et tähistada aega, mil töötaja peab olema tööandjale kättesaadav, kuid mil töötaja ei pea viibima töökohal (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20041005">5.10.2004</DATE>, <NAME.CASE>Pfeiffer jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑397/01–C‑403/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:584">EU:C:2004:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> töötasu ei maksta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Valvekohustuse täitmise ajal peab R. Matzak olema kättesaadav ja vajaduse korral ilmuma päästedepoosse võimalikult kiiresti ning tavaoludes igal juhul mitte hiljem kui 8 minuti jooksul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt eespool punkt 9.</P></NOTE> Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tähendab see praktikas, et päästja peab elama depoo lähedal ja et tema tegevusvabadus on nendel aegadel vastavalt piiratud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Kuna R. Matzak ei olnud rahul tema suhtes kehtiva tööaja korralduse mitme aspektiga, sealhulgas eelkõige tema töötasu suurusega väljakutsevalves olemise ajal, esitas ta kaebuse Tribunal du travail de Nivelles’ile (Nivelles’i töökohus, Belgia), kes rahuldas <DATE ISO="20120323">23. märtsi 2012. aasta</DATE> otsusega enamiku tema nõuetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Nivelles’i linn kaebas selle otsuse edasi Cour du travail de Bruxelles’i (Brüsseli töökohus, Belgia). Viimane märgib, et Belgia õiguse kohaselt on tööaeg üldiselt määratletav ajana, mil töötaja on oma tööandja käsutuses, ja et töötaja asukoht sellel ajal ei tundu olevat määrav. Arvestades Euroopa Kohtu tõlgendust direktiivi 2003/88 artikli 2 lõikele 1,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt tagapool punkt 51 jj.</P></NOTE> tundub, et tööaja mõiste ei ole Belgia õiguses ja ELi õiguses määratletud täiesti kattuvalt. Sama kohus lisab, et Belgia kohtupraktikas kaldutakse reservpäästjate nagu R. Matzak töötasu küsimuse lahendamisel lähtuma peamiselt või ainult tööaja mõistest, nii nagu see on määratletud ELi õiguses. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et vajab tema lahendada olevas menetluses Euroopa Kohtu tõlgendust direktiivi 2003/88 teatavatele sätetele, on ta ELTL artikli 267 alusel esitanud järgmised küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>1.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 2003/88] artikli 17 lõike 3 punkti c alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid võivad teatavad avalik‑õigusliku päästeasutuse poolt tööle võetud päästjate kategooriad välja jätta seda direktiivi ülevõtvate sätete, sealhulgas töö‑ ja puhkeaega määratlevate sätete kohaldamisalast?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas niivõrd, kui [direktiiv 2003/88] näeb ette vaid miinimumnõuded, tuleb seda tõlgendada nii, et see ei takista liikmesriigi seadusandjat kehtivana hoidmast või kehtestamast vähem piiravat tööaja määratlust?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas ELTL artikli 153 lõiget 5 ja [direktiivi 2003/88] eesmärke arvestades tuleb direktiivi artiklit 2, mis määratleb direktiivis kasutatavad peamised mõisted ja eelkõige töö‑ ja puhkeaja mõiste, tõlgendada nii, et see ei kohaldu tööaja mõiste suhtes, mille alusel on võimalik määrata kindlaks koduse valveaja eest makstav töötasu?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas [direktiiv 2003/88] takistab lugemast kodust valveaega tööajaks, kui vaatamata sellele, et töötaja teostab valvet kodus, lasuvad tal valveaja jooksul kohustused (nt kohustus reageerida tööandja väljakutsele 8 minuti jooksul), mis piiravad väga oluliselt muuga tegelemise võimalust?<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on esitanud põhikohtuasja pooled, Belgia, Madalmaade, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi valitsus ning Euroopa Komisjon. <DATE ISO="20161215">15. detsembril 2016</DATE> toimunud kohtuistungil esitasid kõik pooled peale Madalmaade valitsuse oma suulised seisukohad ja vastasid Euroopa Kohtu küsimustele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Nii Nivelles’i linn kui ka komisjon on tõstatanud küsimused, mis puudutavad (osaliselt või täielikult) eelotsusetaotluse vastuvõetavust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt ka tagapool punktid 29–31, kus ma käsitlen Belgia valitsuse argumente teise küsimuse vastuvõetavuse kohta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Nad teevad seda põhjendusega, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu lahendada oleva vaidluse ese on töötasu, millele R. Matzakil on õigus reservpäästjana tehtud töö eest, mitte tema tööaeg. Kuna ELTL artikli 153 lõige 5 jätab artikli 153 (mis hõlmab töötajate tervisekaitse ja ohutuse parandamist, millega direktiiv 2003/88 on seotud) kohaldamisalast välja töötasuga seotud küsimused, on eelotsusetaotluse esitanud kohus esitanud küsimused teemadel, mille üle Euroopa Kohus ei ole pädev otsustama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Sellega seoses juhin tähelepanu väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt on siseriikliku kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamisest keeldumine võimalik vaid siis, kui on ilmselge, et taotletud ELi õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja tegelike asjaolude või esemega, või kui kõnealune probleem on oletuslik või kui Euroopa Kohtule ei ole teada eelotsuse küsimusele tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud. Seega kaasneb ELi õiguse küsimuse tekkega asjakohasuse eeldus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Selle kohta vt nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170511">11.5.2017</DATE>, <NAME.CASE>Archus ja Gama</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑131/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:358">EU:C:2017:358</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kas selline küsimus tekib käesolevas asjas?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Minu arvates jah.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kuigi eelotsusetaotlusest ja selle esitanud kohtu poolt Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et R. Matzaki nõue eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses puudutab peamiselt tema töötasu küsimust, ei ole see asjaolu ise veel piisav selleks, et otsustada selle üle, kas Euroopa Kohus peaks esitatud küsimustele vastama või mitte. Küsimus, mis sellega seoses vastust vajab, ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>mis on põhikohtuasja menetluse ese?<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>. Küsimus on hoopis selles, kas ELi õiguse tõlgendamine, mida Euroopa Kohtult palutakse, on <HT TYPE="ITALIC">seotud</HT> põhikohtuasja tegelike asjaoludega. Eelotsusetaotluses on märgitud, et<?PAGE NO="6"?> reservpäästjate nagu R. Matzaki töötasu küsimuse lahendamisel on oluline tööaja mõiste, nii nagu see on määratletud ELi õiguses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt eespool punkt 13.</P></NOTE> Seega aitab Euroopa Kohtu tõlgendus sellele mõistele eelotsusetaotluse esitanud kohtul oma menetluses olev asi lahendada. Sellest tulenevalt on esitatud küsimused vastuvõetavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Põhjalikumat analüüsi Euroopa Kohtu pädevuse kohta sarnaste küsimustega seotud eelotsusetaotluste puhul sisaldab kohtujuristi ettepanek, Wathelet, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hälvä</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑175/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:285">EU:C:2017:285</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. See kohtuasi puudutab ka direktiivi 2003/88. Ka kohtujurist Wathelet jõudis järeldusele, et Euroopa Kohus peaks asjas oma otsuse tegema.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Töötaja mõiste</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Kuigi direktiivi 2003/88 artiklis 2 on tööaja mõiste määratletud muu hulgas kui ajavahemik, mil <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>töötaja teeb tööd<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>töötaja<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> ise direktiivis määratletud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Prantsusmaa valitsus viitas oma kirjalikes seisukohtades ja kohtuistungil Prantsusmaa olukorrale, kus kõiki päästjaid peale elukutseliste palgatakse alusel, millega ei kaasne alluvussuhet ja mille tõttu neile ei maksta töötasu või palka kui sellist. Selle asemel makstakse neile hüvitist (prantsuse keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>indemnité<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>), millest ei arvata maha makse ega sotsiaalkindlustusmakseid. Sarnaselt väidab Belgia valitsus, et Belgias ei liigitata reservpäästjaid Belgia õiguse asjakohaste sätete tähenduses töötajateks,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt eespool punkt 8.</P></NOTE> vaid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>tasustatud vabatahtlikeks<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> (prantsuse keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>bénévolat indemnisé<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Kas see tähendab, et selliseid päästjaid ei saa direktiivi tähenduses liigitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>töötajateks<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on jõudnud järeldusele, et töötaja mõiste, nii nagu seda direktiivis kasutatakse, on ELi õiguse autonoomne mõiste.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101014">14.10.2010</DATE>, <NAME.CASE>Union syndicale Solidaires Isère</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑428/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:612">EU:C:2010:612</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> See tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>igaüht, kes teeb tegelikku ja tulemuslikku tööd, välja arvatud sedavõrd väikesemahuline töö, et mida saab pidada üksnes kõrval‑ või lisategevuseks<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. Töösuhtele on omane see, et isik teeb teatud ajavahemiku jooksul teisele isikule tema juhtimisel teatud töid, mille eest ta saab tasu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150326">26.3.2015</DATE>, <NAME.CASE>Fenoll</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑316/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:200">EU:C:2015:200</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Euroopa Kohus ei ole pidanud lahendama küsimust, mis täpselt on selle mõiste tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>(töö)tasu<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>. Natuke abi saab siin aga ELTL artikli 157 lõikest 2 (seoses võrdse tasustamisega), kus tasu mõiste on määratletud kui summad, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100610">10.6.2010</DATE>, <NAME.CASE>Bruno ja Pettini</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑395/08 ja C‑396/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:329">EU:C:2010:329</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, kus Euroopa Kohus sedastab, et see kriteerium võib <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>ainsana […] olla määrav<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> seoses praeguse ELTL artikliga 157. Euroopa Kohus on kasutanud sama määratlust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>tasu<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> mõiste tõlgendamisel osalist tööaega käsitleva <DATE ISO="19970606">6. juuni 1997. aasta</DATE> raamkokkuleppe tähenduses, nagu see on lisatud nõukogu <DATE ISO="19971215">15. detsembri 1997. aasta</DATE> direktiivile 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE), Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="014" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, L 14, lk 9</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/03, lk 267) (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141105">5.11.2014</DATE>, <NAME.CASE>Österreichischer Gewerkschaftsbund</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑476/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2332">EU:C:2014:2332</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Konkreetsemalt on Euroopa Kohus tuvastanud, et direktiiv on kohaldatav elukutseliste päästjate suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050714">14.7.2005</DATE>, <NAME.CASE>Personalrat der Feuerwehr Hamburg</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑52/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:467">EU:C:2005:467</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101014">14.10.2010</DATE>, <NAME.CASE>Fuß</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑243/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:609">EU:C:2010:609</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Mis puudutab küsimust, kas direktiiv laieneb päästjate teistele kategooriatele, siis juhin tähelepanu, et eelotsusetaotluses ei ole märgitud, et R. Matzaki olukorras päästjad ei tegele tegeliku ja tõelise tegevusega ning et nad ei allu päästeteenistuse näol <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>teise isiku juhtimisele<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Jätan Prantsusmaa seisukohas esitatud küsimuse kõrvale. Käesolevas menetluses ei ole see asjakohane.</P></NOTE> On selge, et selleks, et päästeenistus saaks tõhusalt toimida, peavad kõik selle liikmed (olgu nad elukutselised, reservis olevad või vabatahtlikud päästjad) täitma neile antavaid korraldusi, sealhulgas olema väljakutsele minekuks valmis graafiku alusel. Mis puudutab küsimust, kas raha, mida R. Matzak saab oma töö eest, on eespool punktis 24 kirjeldatud kriteeriumidele vastav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>(töö)tasu<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, on Euroopa Kohtule, kui jätta arvestamata Belgia valitsuse (suhteliselt hägusad) seisukohad, antud vähe teavet selle kohta, kuidas täpselt on see teema Belgias reguleeritud, mistõttu ei ole mul seda rohkem võimalik<?PAGE NO="7"?> kommenteerida. Küsimuse, kas sellised tuletõrjujad saavad oma töö eest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>tasu<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus lahendama ise vastavalt kriteeriumidele, millele ma just viitasin. Kuna töötaja mõiste on ELi õiguse mõiste, ei saa tööd tegeva isiku täpne nimetus ja raha liigitus, mida ta selle töö eest saab, siseriikliku õiguse kohaselt olla ühene.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Oma esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas liikmesriigid võivad päästjate teatavaid kategooriaid jätta välja kõigi nende sätete kohaldamisalast, mis võtavad direktiivi 2003/88 üle siseriiklikku õigusse, sealhulgas töö- ja puhkeaega määratlevad sätted.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Need mõisted on määratletud direktiivi artiklis 2. Nagu direktiivi 2003/88 artikli 17 lõikes 3 on sätestatud, võib erandeid teha ainult selles sättes nimetatud sätetest muu hulgas päästeteenistuse puhul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Selle kohta vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101014">14.10.2010</DATE>, <NAME.CASE>Fuß</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑243/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:609">EU:C:2010:609</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Seega tuleneb artikli 17 lõikest 3, et liikmesriik, kes on täitnud artikli 17 lõikes 2 sätestatud nõuded, võib teha erandeid direktiivi artiklitest 3, 4, 5, 8 ja 16. See õigus ei laiene artiklis 2 määratletud töö‑ ja puhkeaja mõistele ja kuna artikli 17 lõiget 3 tuleb nagu kõiki erandsätteid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Direktiivi 2003/88 artikli 17 kohta vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101014">14.10.2010</DATE>, <NAME.CASE>Union syndicale Solidaires Isère</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑428/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:612">EU:C:2010:612</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> tõlgendada kitsalt, ei ole minu arvates võimalik kasutada laia lähenemisviisi, mis võiks erandsätte täpsest sõnastusest kaugemale minna.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20051201">1.12.2005</DATE>, <NAME.CASE>Dellas jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑14/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:728">EU:C:2005:728</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110304">4.3.2011</DATE>, <NAME.CASE>Grigore</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑258/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:122">EU:C:2011:122</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, kus Euroopa Kohus kinnitab seda tõlgendust.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Seepärast tuleks minu arvates esimesele küsimusele vastata nii, et direktiivi 2003/88 artikli 17 lõike 3 punkti c alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et see annab liikmesriikidele õiguse jätta avalik‑õigusliku päästeteenistuse poolt palgatud päästjate teatavad kategooriad välja ainult direktiivi artikli 17 lõike 3 kohaldamisalast. See säte ei anna liikmesriikidele õigust jätta selliseid töötajaid välja kõigi direktiivi ülevõtvate sätete kohaldamisalast ja eriti mitte õigust jätta nende suhtes kohaldamata sätteid, mis määratlevad töö‑ ja puhkeaja mõiste.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Oma teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi 2003/88 võib seetõttu, et see näeb ette ainult miinimumtingimused, tõlgendada nii, et see ei takista liikmesriiki kasutusele võtmast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>tööaja<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> mõiste vähem piiravat määratlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Belgia valitsus väidab, et see küsimus on vastuvõetamatu, juhtides tähelepanu Belgia Cour de cassation’i (kassatsioonikohus) korduvale järeldusele, et tööaja mõistet tuleb Belgia õiguses tõlgendada samamoodi kui ELi õiguses ja et eelotsusetaotluse esitanud kohtul on olemas kõik materjalid selle mõiste tõlgendamiseks. Seejuures viitab ta konkreetselt kohtuotsusele Dzodzi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19901018">18.10.1990</DATE>, <NAME.CASE>Dzodzi</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑297/88 ja C‑197/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:360">EU:C:1990:360</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>kohtuotsus Dzodzi<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>).</P></NOTE> väites, et selle kohtuotsuse punkt 42 näeb ette, et olukorras, kus on ELi õiguse ja ELi õiguse sättele viitava siseriikliku õiguse sätte lahknemise oht, on Euroopa Kohus pädev ELTL artikli 267 alusel otsust tegema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Mainisin eespool, et kui Euroopa Kohtul palutakse tõlgendada mõnda ELi õiguse sätet, eeldatakse esitatud küsimuste puhul, et need on asjakohased.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt eespool punkt 17.</P></NOTE> Ma ei näe põhjust siin sellest eeldusest loobuda. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on märkinud, et reservpäästjate töötasuga seotud küsimusi peab siseriikliku õiguse kohaselt saama lahendada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>tööaja<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> mõiste põhjal, nii nagu see on määratletud ELi õiguses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt eespool punkt 13.</P></NOTE> Eelotsusetaotluse esitanud kohus loodab, et vastus tema teisele küsimusele aitab tal<?PAGE NO="8"?> menetluses olev asi lahendada. Seega peaks Euroopa Kohus selle vastuse andma. Mis puudutab kohtuotsuse Dzodzi kohaldamist, siis on Euroopa Kohus oma hilisemas praktikas sedastanud, et ta on pädev otsustama olukorras, kus liikmesriigi kohtute menetluses olevad asjaolud jäävad ELi õiguse kohaldamisalast küll välja, kuid on siseriikliku õiguse tulemusel (asjaolu tõttu, et see viitab ELi õigusele) muutunud kohaldatavaks, ja kus vaidlusalused siseriiklikud õigusnormid ei ole ELi õigust piiranud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19970717">17.7.1997</DATE>, <NAME.CASE>Leur-Bloem</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑28/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:369">EU:C:1997:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika. Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111221">21.12.2011</DATE>, <NAME.CASE>Cicala</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑482/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:868">EU:C:2011:868</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Käesoleva asja puhul tundub mulle, et Belgia õiguses, nii nagu seda on eelotsusetaotluses kirjeldatud, on olemas viide ELi õigusele, mis ei piira selle kohaldamist. Sel põhjusel ei ole ma Belgia valitsuse väitega nõus. Minu arvates on Euroopa Kohus pädev sellele küsimusele vastama ja peakski seda tegema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Kui nüüd küsimust ennast vaadata, siis tundub esmapilgul, et see nõuab jaatavat vastust. Tõsi, direktiivi 2003/88 artikkel 1 sätestab, et direktiiv sätestab tööaja korralduse minimaalsed ohutus‑ ja tervishoiunõuded, ning nagu R. Matzak ja komisjon märgivad, annab artikkel 15 liikmesriikidele õiguse kehtestada töötajate ohutuse ja tervise kaitseks soodsamaid norme. Lisaks on artiklis 2 esitatud tööaja mõiste määratluses sõnaselgelt sätestatud, et arvesse tuleb võtta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>siseriiklikke õigusakte ja/või tavasid<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Tegelikkuses on olukord minu arvates keerulisem. Direktiivi 2008/33 vastuvõtmisel oli (toonase) ühenduse seadusandja eesmärk kehtestada miinimumnormid, mida kohaldatakse kogu praeguses Euroopa Liidus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt direktiivi artikkel 1.</P></NOTE> Selleks määratles ta muu hulgas töö‑ ja puhkeaja mõiste, mida pidi hakatama ühetaoliselt kohaldama kõigis liikmesriikides. Järelikult tuleb neid mõisteid tõlgendada objektiivsete tunnuste alusel, pidades silmas nimetatud direktiivi süsteemi ja eesmärki, kuna ainult selline tõlgendus saab tagada direktiivi täieliku tõhususe ning nende mõistete ühetaolise kohaldamise kõigis liikmesriikides.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Selle kohta vt muu hulgas kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20030909">9.9.2003</DATE>, <NAME.CASE>Jaeger</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑151/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:437">EU:C:2003:437</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Seega ei ole direktiivi rakendaval liikmesriigil mingit võimalust võtta kummagi mõiste puhul kasutusele vähem piiravat määratlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>See muidugi ei tähenda, et liikmesriigid ei tohi direktiiviga tagatud kaitset mitmesuguste seadusandlike võtetega parandada. Liikmesriigid võivad näiteks direktiivi artiklist 15 neile tulenevate õiguste alusel näha ette minimaalseid puhkeaegu, mis on direktiivi artiklites 3–7 ette nähtutest pikemad. Sama kehtib direktiivi artiklite 8–13 puhul, mis käsitlevad öö‑ ja vahetustega tööd. Kuid kui liikmesriigid teevad seda, peavad nad säilitama töö‑ ja puhkeaja määratluse, nii nagu need on sätestatud artiklis 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Seega tuleks teisele küsimusele minu arvates vastata nii, et direktiivi 2003/88 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriigi seadusandjal kehtestada või jõus hoida tööaja mõiste määratlust, mis on direktiivis sätestatust vähem piirav. Liikmesriigi seadusandja võib aga parandada töötajatele tagatud kaitset seni, kuni ta selle mõiste määratlusest kõrvale ei kaldu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Oma kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi 2003/88 artiklit 2 võib sedavõrd, kuivõrd selles on määratletud eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>direktiivis kasutatavad peamised mõisted<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, nende hulgas eelkõige töö- ja puhkeaja mõiste, tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav tööaja mõiste suhtes, mille alusel määratakse kindlaks R. Matzaki olukorras makstav töötasu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks on seda vaja täpsustada. Esiteks on käesolevas asjas oluline, et direktiivi 2003/88 artikkel 2 määratleb ajamõistetest ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>tööaja<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> ja sellega kaasneva <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>puhkeaja<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>. Kas tööaja mõiste hõlmab ka R. Matzaki olukorras töötajaid, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu neljas küsimus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Teiseks on täiesti selge, et Euroopa Kohtu ülesanne vastavalt ELTL artiklile 267 on tõlgendada ELi õigust. Ta ei saa tõlgendada liikmesriikide õigust; seda saavad teha ainult vastava liikmesriigi kohtud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Selle kohta vt nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090219">19.2.2009</DATE>, <NAME.CASE>Schwarz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑321/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:104">EU:C:2009:104</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Niisiis, kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Belgia kohtupraktikas kaldutakse reservpäästjate töötasu küsimuse lahendamisel lähtuma tööaja mõistest, nii nagu see on määratletud ELi õiguses,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt eespool punkt 13.</P></NOTE> ei saa Euroopa Kohus käsitleda nende normide toimimist siseriiklikus õiguses. Seni, kuni liikmesriigi õigusnormid on ELi õigusega kooskõlas, võib iga liikmesriik oma norme enda äranägemisel kohandada ja tema kohtud neid tõlgendada. Seepärast käsitlen selle küsimuse analüüsis (ainult) ELi õiguse küsimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Neid tähelepanekuid arvestades tundub mulle, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma kolmanda küsimusega teada, kas direktiivi 2003/88 artiklis 2 määratletud tööaja mõiste kehtib automaatselt ja ilma täiendavate tingimusteta nii, et see reguleerib selliste töötajate tasu, kel on õigus direktiiviga tagatud tervise ja ohutuse kaitsele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Minu arvates sellist automaatset seost ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Direktiiv 2003/88 võeti vastu praeguse ELTL artikli 153 lõike 2 alusel. See säte annab ELi seadusandjale õiguse võtta vastu direktiive, mis näevad ette järkjärgulise ühtlustamise miinimumtingimused (käesoleva ettepaneku puhul olulises osas) seoses tervise ja turvalisusega (artikli 153 lõike 1 punkt a), töötingimustega (artikli 153 lõike 1 punkt b) ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitsega (artikli 153 lõike 1 punkt c). Lõige 5 sätestab sõnaselgelt, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>[k]äesoleva artikli sätteid ei kohaldata tasustamise […] suhtes<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>. Seega on see küsimus ainult liikmesriikide endi reguleerida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Sellega seoses vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20070913">13.9.2007</DATE>, <NAME.CASE>Del Cerro Alonso</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑307/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:509">EU:C:2007:509</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>See võimulahusus peegeldub ka Euroopa Kohtu praktikas. Kohtuotsuses Dellas märkis Euroopa Kohus direktiivi 93/104 kohta, et nagu ilmneb nii direktiivi eesmärgist kui ka tegelikust sõnastusest, ei kohaldata seda töötasule. Ta lisas, et niisugune tõlgendus tuleneb ühemõtteliselt praeguse ELTL artikli 153 lõikest 5.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Selle kohta vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20051201">1.12.2005</DATE>, <NAME.CASE>Dellas jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑14/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:728">EU:C:2005:728</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Kohtumääruses Vorel kinnitas Euroopa Kohus selle põhimõtte kohaldatavust direktiivi 2003/88 suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20070111">11.1.2007</DATE>, <NAME.CASE>Vorel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑437/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:23">EU:C:2007:23</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt ka kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110304">4.3.2011</DATE>, <NAME.CASE>Grigore</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑258/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:122">EU:C:2011:122</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Federación de Servicios Privados del sindicato Comisiones obreras</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑266/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:578">EU:C:2015:578</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Selle põhimõtte ainus erand on direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikes 1, mis käsitleb põhipuhkuste teemat.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Ainuüksi sellest peakski kolmandale küsimusele vastamiseks piisama. Kuid Madalmaade valitsus märgib õigusega, et kuigi direktiiv 2003/88 ei kohusta liikmesriike töötasu küsimuste puhul tööaja mõistest lähtuma, ei keela ta neil ka seda teha. Seega on liikmesriigil õigus kehtestada õigusnorme selle kohta, et ühe või mitme töötajate kategooria töötasu tuleb kindlaks määrata selle mõiste alusel. Ka töö‑ ja kollektiivlepingutes on tavaks kasutada üldise töötasu määratlemiseks tööaja mõistet koos töötundidega ja kokkuleppeliste tasumääradega. Viimased, see tähendab tasumäärad, võivad lisaks sõltuda asjaomase tööaja laadist (väljakutsel viibitud aeg, valvesoleku aeg).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt nt kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20070111">11.1.2007</DATE>, <NAME.CASE>Vorel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑437/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:23">EU:C:2007:23</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj.</P></NOTE> Kõike seda peavad liikmesriigid reguleerima oma õigusega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Seega tuleks minu arvates kolmandale küsimusele vastata nii, et direktiivi 2003/88 artiklis 2 määratletud tööaja mõiste ei kehti automaatselt ja ilma täiendavate tingimusteta nii, et see reguleerib selliste töötajate tasu, kel on õigus direktiiviga tagatud tervise ja ohutuse kaitsele. Kuigi see direktiiv ei kohusta liikmesriike töötasu küsimuste puhul tööaja mõistest lähtuma, ei keela ta siiski neil seda ka teha. Järelikult on liikmesriigil õigus kehtestada õigusnorme selle kohta, et ühe või mitme töötajate kategooria töötasu tuleb kindlaks määrata selle mõiste alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Oma neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/88 artikli 2 lõikes 1 määratletud tööaja mõistet tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab R. Matzaki olukorras töötajaid, kes on väljakutsevalves ja peavad olema valmis reageerima lühikese aja (käesoleval juhul 8 minuti) jooksul tööandja väljakutsele, kuid ei pea samas ise tööandja ruumides viibima, ja kelle võimalused muuks tegevuseks sellel ajal võivad vastavalt olla piiratud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Alustuseks märgin, et kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma küsimuse sõnastamiseks kasutanud fraasi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>töötaja teostab valvet kodus<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, ei ole nõue, millele ta taotluses viitab, see, et töötaja peab asjaomasel ajal kodus olema, vaid see, et ta peab 8 minuti jooksul töökohale jõudma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt eespool punkt 9.</P></NOTE> Sellises olukorras võib tõepoolest olla, et töötajad peavad väljakutsevalve ajal kodus olema ja et neil on selle nõude tagajärjel otseselt vaja, et nende kodu asuks selle piiranguga hõlmatud piirkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Mis puudutab kõnealust küsimust sisuliselt, siis väidab R. Matzak, et tema kohtuasja asjaoludest ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb tema väljakutsevalves oleku aeg üheselt lugeda tööajaks. Eelkõige peab ta ebaoluliseks asjaolu, et valves olles ei pruugi ta tegelikult mingeid ametiülesandeid täita. Tema kohustus on olla asjaomasel ajal tööandjale pidevalt kättesaadav, mistõttu tema vabadus liikuda ja oma asju korraldada on sellel ajal mõistagi väga piiratud. Nende kohustuste rikkumine võib viia distsiplinaar‑ ja võimalik, et isegi kriminaalkaristusteni. R. Matzak, kes on kohustatud ilmuma väga lühikese aja jooksul töökohta, on tõepoolest palju piiratumas olukorras kui töötaja, kes on samuti valves, kuid võib töökohta ilmuda palju pikema aja jooksul või täita oma ülesandeid kaugtöö teel. Järelikult tuleb teda pidada töötajaks, kes on asjaomastel aegadel pidevalt tööandja käsutuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kuigi ma saan nende seisukohtade loogikast vähemalt osaliselt aru, ei ole olukord minu arvates nii lihtne, nagu R. Matzak väidab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Igasugusel analüüsimisel tuleb minu arvates lähtuda direktiivi 2003/88 artikli 2 lõigete 1 ja 2 sõnastusest. Neis sätetes on tööaja mõiste määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>iga ajavahemik, mille jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma kohustusi<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> ning puhkeaja mõiste kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>iga ajavahemik, mis ei ole tööaeg<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>. Nagu mitu oma seisukohad esitanud menetlusosalist ja ka Euroopa Kohus oma praktikas on märkinud, on eristus kahetine: aeg kas on või ei ole tööaeg.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Federación de Servicios Privados del sindicato Comisiones obreras</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑266/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:578">EU:C:2015:578</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks määratleda mingeid muid kategooriaid, mis aitaks seda mõistet täpsustada või nüansseerida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Kuna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>puhkeaja<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> kategooria tuleneb määratluse kohaselt tööaja mõistest, keskendun järgnevas analüüsis viimasele. Pisut juhiseid tööaja mõiste tõlgendamise kohta võib juba leida Euroopa Kohtu praktikast.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Nii on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>tööaeg<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> direktiivi 2003/88 tähenduses on ELi õiguse autonoomne mõiste, mida tuleb määratleda vastavalt objektiivsetele tunnustele, lähtudes töötajate elu‑ ja töötingimuste parandamiseks miinimumnõuded kehtestanud direktiivi ülesehitusest ja eesmärgist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Federación de Servicios Privados del sindicato Comisiones obreras</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑266/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:578">EU:C:2015:578</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Selleks peab olema täidetud kolm tingimust. Esiteks peab töötaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>tegema tööd<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>, teiseks peab ta olema tööandja käsutuses ja kolmandaks täitma oma kohustusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Federación de Servicios Privados del sindicato Comisiones obreras</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑266/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:578">EU:C:2015:578</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Esimest korda pidi Euroopa Kohus neid tingimusi tõlgendama kohtuasjas Simap.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20001003">3.10.2000</DATE>, <NAME.CASE>Simap</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑303/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:528">EU:C:2000:528</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>kohtuotsus Simap<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>).</P></NOTE> Selles oli kõne all ühe haigla kiirabiarstide valveaeg. Osa sellest ajast olid arstid kohustatud veetma töökohal, ülejäänu ajal aga pidid nad lihtsalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>kättesaadavad<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> olema. Euroopa Kohus tuvastas kahe aja vahel olulise erinevuse. Mis puudutab esimesena nimetatud aega, siis isegi kui arstid pidid sellel ajal olenevalt olukorrast täitma erinevaid ülesandeid, tähendas asjaolu, et nad pidid viibima oma ametiülesannete täitmiseks töökohal, et nad täitsid oma ametiülesandeid. Seega olid artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused täidetud. Mis puudutab aga teisena nimetatud aega ja isegi kui nad olid tööandja käsutuses – kuna nendega pidi sellel ajal olema võimalik ühendust võtta –, said arstid oma aega vähemate piirangutega korraldada ja oma huvidega tegelda. Järelikult kuulus see aeg puhkeaja alla.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt kohtuotsus, punktid 48–50.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Jaeger<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20030909">9.9.2003</DATE>, <NAME.CASE>Jaeger</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑151/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:437">EU:C:2003:437</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>kohtuotsus Jaeger<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>).</P></NOTE> oli arutusel ühe haiglaarsti olukord, kes pidi oma valve ajal viibima haiglas. Talle oli eraldatud voodiga ruum, kus ta sai ametikohustuste täitmisest vabal ajal magada. Euroopa Kohus kordas kohtuotsuses Simap<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt kohtuotsus, punktid 48–51.</P></NOTE> tehtud järeldusi, kuid märkis, et selles kohtuasjas on jäänud lahendamata olukord, kus töötajal on õigus töökohal valves olles puhata või magada. Ta tuli järeldusele, et see asjaolu ei ole oluline. Tema sõnul oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>otsustav tegur<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> asjaolu, et töötajal oli kohustus viibida isiklikult tööandja määratud kohas ja olla seal tööandjale kättesaadav, et vajaduse korral otsekohe oma töökohustusi täita. Järelikult ei saanud sellist töötajat kõnealusel ajal pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>puhkeajal olevaks<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Selle kohta vt kohtuotsus, punktid 60–65.</P></NOTE> Kohtuasjas eelotsusetaotluse esitanud kohtule antud vastuse aga sõnastas Euroopa Kohus nii, et tema tõlgendus hõlmab olukorda, kus töötajalt nõutakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>haiglas isiklikku kohalolekut<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt kohtuotsus, punkt 71 ja resolutsiooni punkt 1.</P></NOTE> Selline töötaja on allutatud märgatavalt suurematele piirangutele, kuivõrd tal on vähem vabadust oma ajaga ümber käia ning ta peab viibima eemal oma perekonnast ja sotsiaalsest keskkonnast. Euroopa Kohus lisas, et sellist tööaja mõiste tõlgendust ei saa seada kahtluse alla ka vastuväidetega, mis põhinevad majanduslikel ja korralduslikel tagajärgedel, mis vastavalt teatavate liikmesriikide arvamusele kaasneksid sellega, kui selline aeg liigitataks tööajaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt kohtuotsus, punkt 66.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Dellas,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20051201">1.12.2005</DATE>, <NAME.CASE>Dellas jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑14/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:728">EU:C:2005:728</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>kohtuotsus Dellas<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>).</P></NOTE> kus oli samuti kõne all erivajadustega inimeste õpetamisega tegelevate töötajate kohustus olla valves töökohal, jõudis Euroopa Kohus täpselt samale järeldusele kui kohtuotsuses Jaeger.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Kohtumääruses Grigore<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110304">4.3.2011</DATE>, <NAME.CASE>Grigore</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑258/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:122">EU:C:2011:122</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>kohtumäärus Grigore<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>).</P></NOTE> oli kõne all ühe metsatöötaja olukord, kellele tööandja oli tema vastutusalasse jäävas metsas eraldanud tööruumid. Tal oli kohustus seal teatud ajavahemikel viibida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Kohtumäärusest nähtub, et selle kohustuse täpne ulatus ei olnud selge. Vt eelkõige punkt 35.</P></NOTE> Euroopa Kohus tuli järeldusele, et nende ruumide eraldamine ei olnud ammendav tõend selle kohta, et seal veedetud aeg oli tööaeg, pelgalt põhjusel, et need asusid N. Grigore tööpiirkonnas; kui ta aga oleks tegelikult olnud kohustatud oma tööandjale vajaduse korral asjakohaste ülesannete täitmiseks kohe kättesaadav olema, vastaks see aeg tööaja mõistele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt eelkõige kohtumäärus, punktid 64–70.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Viimase näitena<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Täielikkuse huvides peaksin lisama, et kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151223">23.12.2015</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑180/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:840">EU:C:2015:840</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, kordas Euroopa Kohus järeldusi, milleni ta jõudis kohtuotsustes Simap ja Jaeger (vt kohtuotsuse punktid 36 ja 37).</P></NOTE> paluti Euroopa Kohtul kohtuasjas Tyco<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Federación de Servicios Privados del sindicato Comisiones obreras</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑266/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:578">EU:C:2015:578</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> vastust küsimusele, kas ilma kindla või tavapärase töökohata töötajate poolt oma kodu ja tööandja klientide vahel liikumiseks kulunud aeg on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>tööaeg<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>. Euroopa Kohus otsustas, et on. Ta osutas konkreetselt kohtuotsusest Jaeger pärit põhimõttele, et tööaja mõistele vastavuse puhul on otsustav asjaolu, et töötaja on kohustatud füüsiliselt viibima tööandja määratud töökohal ning asuma vajaduse korral kohe tööülesannete täitmisele. Samas rõhutas ta kohtuotsuses Simap tehtud järeldust, et töötajate võimalus pühenduda oma huvidele on asjaolu, mis viitab sellele, et kõnealune aeg ei kujuta endast tööaega direktiivi 2003/88 tähenduses. Põhikohtuasjas kõne all olnud töötajad aga olid teistsuguses olukorras; kuigi neil oli teatav liikumisvabadus, olid nad sellegipoolest asjaomastel aegadel kohustatud oma tööandja korraldustele reageerima.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt kohtuotsus, punktid 35, 37 ja 39.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Minu arvates tuleb järeldusse, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>kohustus füüsiliselt viibida tööandja määratud töökohal ning asuda vajaduse korral kohe tööülesannete täitmisele<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>otsustav tegur<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> selle üle otsustamisel, mis on tööaeg ja mis ei ole, suhtuda ettevaatusega. On selge, et see oli asjakohane kohtuotsustes Jaeger ja Dellas, kus oli kohustus viibida valve ajal töökohal. Asjaolu, et töötaja ei pruukinud kogu seda aega töötades veeta, oli ebaoluline. Samamoodi ei olnud see järeldus ammendav kohtumääruses Grigore, kus Euroopa Kohus rõhutas ka tööaja vabaduse suurust. See oli isegi kohtuotsuse Simap peamine aspekt. Minu arvates on sama oluline küsimus, kui kvaliteetne on aeg, mida töötaja saab valves olles kasutada (näiteks pühendudes oma huvidele ja perele)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt kohtujuristi ettepanek, Saggio, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simap</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑303/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:621">EU:C:1999:621</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Federación de Servicios Privados del sindicato Comisiones obreras</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑266/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:578">EU:C:2015:578</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, kus Euroopa Kohus sedastab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>töötajate võimalus hallata oma aega oluliste piiranguteta ja pühenduda oma huvidele on asjaolu, mis viitab sellele, et kõnealune aeg ei kujuta endast tööaega direktiivi 2003/88 tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>.</P></NOTE>. Asjaolu, et töötaja võib olla kohustatud viibima oma töökohale suhteliselt lähedal, ei kaota minu arvates igatahes vajadust võtta arvesse selle aja kvaliteeti, mida ta võib kulutada. Kui tal ei ole just võimalust täita oma ülesandeid kaugtöö teel, kaasneb valvekorraga paratamatult, et ta võib olla kohustatud püsima oma töökoha lähedal. Sellega seoses on määrav tähtsus kulunud aja kvaliteedil, mitte see, kui kaugel töökohast ta täpselt tohib viibida. Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kelle käsutuses on ainsana kõik asjaolud, peab ise otsustama, kas R. Matzaki tööandja poolt talle kehtestatud piirangud nõrgendavad tema valveaja kvaliteeti niivõrd, et see tuleb liigitada tööajaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Seepärast tuleb minu arvates neljandale küsimusele vastata nii, et direktiivi 2003/88 artikli 2 lõikes 1 määratletud tööaja mõistet tuleb tõlgendada nii, et see laieneb automaatselt töötajatele, kes on valves ja peavad olema valmis reageerima lühikese aja jooksul tööandja väljakutsele (kuid ei pea samas ise töökohal viibima) ja kelle võimalused muuks tegevuseks sellel ajal võivad vastavalt olla piiratud. Arvesse on pigem vaja võtta selle aja kvaliteeti, mida töötaja saab sedalaadi tööl olles kasutada, näiteks pühendudes oma huvidele ja perele. Sellega seoses on määrav tähtsus kulunud aja kvaliteedil, mitte sellel, kui kaugel töökohast ta täpselt tohib viibida. Küsimuse, kas selline aeg tuleb liigitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>tööajaks<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> või mitte, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus lahendama oma käsutuses olevate konkreetsete asjaolude põhjal.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Kõiki eespool kirjeldatud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Cour du travail de Bruxelles’i (Brüsseli töökohus, Belgia) esitatud küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20031104">4. novembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 17 lõike 3 punkti c alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et see annab liikmesriikidele õiguse jätta avalik‑õigusliku päästeteenistuse palgatud päästjate teatavad kategooriad välja ainult direktiivi artikli 17 lõike 3 kohaldamisalast. See säte ei anna liikmesriikidele õigust jätta selliseid töötajaid välja kõigi direktiivi ülevõtvate sätete kohaldamisalast ja eriti mitte õigust jätta nende suhtes kohaldamata sätteid, mis määratlevad töö- ja puhkeaja mõiste.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/88 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriigi seadusandjal kehtestada või jõus hoida tööaja mõiste määratlust, mis on direktiivis sätestatust vähem piirav. Liikmesriigi seadusandja võib aga parandada töötajatele tagatud kaitset seni, kuni ta selle mõiste määratlusest kõrvale ei kaldu.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/88 artiklis 2 määratletud tööaja mõiste ei kehti automaatselt ja ilma täiendavate tingimusteta nii, et see reguleerib selliste töötajate tasu, kel on õigus direktiiviga tagatud tervise ja ohutuse kaitsele. Kuigi see direktiiv ei kohusta liikmesriike töötasu küsimuste puhul tööaja mõistest lähtuma, ei keela ta siiski neil seda ka teha. Järelikult on liikmesriigil õigus kehtestada õigusnorme selle kohta, et ühe või mitme töötajate kategooria töötasu tuleb kindlaks määrata selle mõiste alusel.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/88 artikli 2 lõikes 1 määratletud tööaja mõistet tuleb tõlgendada nii, et see laieneb automaatselt töötajatele, kes on valves ja peavad olema valmis reageerima lühikese aja jooksul tööandja väljakutsele (kuid ei pea samas ise töökohal viibima) ja kelle võimalused muuks tegevuseks sellel ajal võivad vastavalt olla piiratud. Arvesse on pigem vaja võtta selle aja kvaliteeti, mida töötaja saab sedalaadi tööl olles kasutada, näiteks pühendudes oma huvidele ja perele. Sellega seoses on määrav tähtsus kulunud aja kvaliteedil, mitte sellel, kui kaugel töökohast ta täpselt tohib viibida. Küsimuse, kas selline aeg tuleb liigitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>tööajaks<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> või mitte, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus lahendama oma käsutuses olevate konkreetsete asjaolude põhjal.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>