(1)

Selleks et konkurents elektri ja gaasi siseturul oleks avatud ja aus ning et turuosalistele oleks tagatud võrdsed võimalused, peavad energia hulgimüügiturud olema terviklikud ja läbipaistvad. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1227/2011 (2) on kehtestatud selle eesmärgi saavutamise terviklik raamistik.

(2)

Määrusega (EL) nr 1227/2011 kohustatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit (edaspidi „amet“) jälgima energia hulgimüügiturge, et tihedas koostöös riiklike reguleerivate asutuste ja muude riigiasutustega tagada tõhus järelevalve nende turgude üle. Määruse (EL) 2019/942 artikli 32 lõike 1 punktiga b nähakse ette lõivud ameti paremaks rahastamiseks ning kõnealuse jälgimis- ja järelevalvetegevusega seotud kulude katmiseks. Ametile suuremate rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine peaks ka aitama tal parandada andmeid esitavatele üksustele ja vajaduse korral turuosalistele üldiselt osutatavate teenuste kvaliteeti.

(3)

Määruse (EL) 2019/942 artiklis 32 on seadusandja sätestanud lõivusüsteemi kohaldamisala ja aluspõhimõtted ning teinud komisjonile ülesandeks kehtestada lõivud ja nende maksmise kord.

(4)

Vastavalt määruse (EL) 2019/942 artikli 32 lõikele 2 korraldati avalik konsultatsioon ning konsulteeriti ameti haldusnõukoguga ja reguleerivate asutuste nõukoguga. Lisaks avalikule konsultatsioonile korraldati sidusrühmade seminar, kuhu kutsuti kõik sellise lõivusüsteemi alla kuuluda võivad turuosalised ning neid ja muid turuosalisi esindavad ühendused.

(5)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/715 (3) on kehtestatud selliste asutuste raamfinantsmäärus, mille liit on asutanud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millel on juriidilise isiku staatus ja mis saavad liidu eelarvest rahalist toetust. Amet on selline asutus ja võttis vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2019/715 vastu oma finantsreeglid, s.t ameti finantsmääruse, (4) mis ei erine delegeeritud määruse (EL) 2019/715 kohastest reeglitest.

(6)

Ameti programmdokument, mis on koostatud kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikliga 20 ja ameti finantsmääruse artikliga 32, sisaldab iga- ja mitmeaastast programmitööd ning selles on üksikasjalikult sätestatud ameti ülesanded ja nende täitmiseks kasutatavad vahendid. Seepärast on programmdokument asjakohane vahend nende kulude kindlakstegemiseks, mis vastavalt määruse (EL) 2019/942 artikli 32 lõike 1 punktile b on lõivudest rahastamise kõlblikud.

(7)

Rahastamiskõlblike kulude hulka peaksid kuuluma kulud, mis ametil tekivad seoses andmete kogumisega kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1348/2014, (5) aga ka kõikide muude määruse (EL) nr 1227/2011 kohaste ülesannete täitmisel või sellekohases tegevuses, mis hõlmab kogutud andmete käitlemist, töötlemist ja analüüsimist, et tagada energia hulgimüügiturgude terviklikkus ja läbipaistvus. Vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 20 esitab komisjon arvamuse ameti programmdokumendi kavandi kohta, sealhulgas ameti nende ettepanekute kohta, milliseid kulusid peetakse lõivudest rahastamise kõlblikuks.

(8)

Vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 31 tuleks ametit rahastada peamiselt liidu üldeelarvest. Seetõttu ei tohiks lõivudest saadav tulu ületada liidu eelarvest ametile eraldatavat rahalist toetust.

(9)

Selleks et tagada läbipaistvus selles osas, et lõive kasutatakse üksnes rahastamiskõlblike kulude katmiseks ja et ametit rahastatakse peamiselt liidu üldeelarvest, tuleks ameti finantsmääruse artikli 48 kohaselt koostatud iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes esitada teave saadud tulu eri allikate ja tulu kasutamise kohta.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 9 peavad turuosalised olema registreeritud riikliku reguleeriva asutuse juures. Andmete esitajad (nimetatakse ka registreeritud aruandlusmehhanismideks) on turuosalised või turuosaliste nimel andmeid esitavad üksused, mis vastavad tehnilistele ja organisatsioonilistele nõuetele, et tagada määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 ja rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 alusel esitatava teabe tõhus, tulemuslik ja turvaline vahetamine ja käitlemine. Registreeritud aruandlusmehhanismid tuleb registreerida otse ameti juures, mistõttu peaksid just need maksma lõivud.

(11)

Registreeritud aruandlusmehhanismidele saadetud arved peaksid sisaldama teavet selle kohta, kuidas lõiv arvutati, et muuta registreeritud aruandlusmehhanismi jaoks läbipaistvaks, kuidas eri turuosalised, kelle kohta ta andmeid esitab, maksmisele kuuluva lõivu tasumises osalevad. Registreeritud aruandlusmehhanismide tarbetu finantskoormuse vältimiseks peaks olema võimalik ametiga kokku leppida, et suuri arveid makstakse osade kaupa. Otsustamine, millises ulatuses võivad registreeritud aruandlusmehhanismidena tegutsevad elektripõhivõrgu ettevõtjad ja gaasiülekandesüsteemi haldurid katta ametile lõivude maksmisega kaasnevaid kulusid võrgu kasutajatelt küsitavate võrgutariifide kaudu, on osa liikmesriikide reguleerivate asutuste kohustustest ja volitustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 (6) artikli 59 lõikele 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (7) artikli 41 lõikele 1.

(12)

Vastavalt määruse (EL) 2019/942 artikli 32 lõikele 2 peaksid lõivud olema proportsionaalsed asjaomaste kulutõhusalt osutatud teenuste kuludega ja piisavad nende kulude katmiseks ning lõivud tuleks kehtestada tasemel, mis tagab, et need ei ole diskrimineerivad ega põhjusta turuosalistele või nende nimel andmeid esitavatele üksustele põhjendamatut finants- või halduskoormust.

(13)

Asjaomaste teenuste ja sellest tulenevalt ameti rahastamiskõlblike kulude peamised kulukäiturid on registreeritud aruandlusmehhanismide arv, nende turuosaliste arv, kelle kohta mehhanismid andmeid esitavad, ning nende esitatud andmete hulk ja üksikasjad. Nende kulukäiturite kajastamiseks peaks lõiv, mida iga registreeritud aruandlusmehhanism peab maksma, koosnema kindlasummalisest lõivukomponendist, s.o kindlasummalise registreerimislõivu komponendist, ja muutuva suurusega lõivukomponendist, s.o tehingukirjetel põhinevast lõivukomponendist, sõltuvalt nende turuosaliste arvust, kelle kohta registreeritud aruandlusmehhanism andmeid esitab, ning esitatud andmete hulgast ja üksikasjadest.

(14)

Kindlasummaline lõivukomponent peaks kajastama ameti kulusid, mis on seotud registreeritud aruandlusmehhanismina registreerimise taotluste töötlemisega ja selle tagamisega, et juba registreeritud aruandlusmehhanismid vastavad rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artiklis 11 sätestatud nõuetele. Kuna need kulud kaasnevad ametile ka olenemata sellest, kas registreeritud aruandlusmehhanismid esitavad tehingukirjeid või põhiandmeid, peaksid kindlasummalise lõivukomponendi maksma kõik registreeritud aruandlusmehhanismid.

(15)

Selleks et vältida registreeritud aruandlusmehhanismidele põhjendamatu finantskoormuse tekitamist, peaks artiklis 6 osutatud muutuva suurusega lõivukomponent kajastama esitatud tehingukirjete arvu, mis on seotud kauplemismahuga ja seega registreeritud aruandlusmehhanismi potentsiaalse tuluga. Muutuva suurusega lõivukomponendi puhul tuleks arvesse võtta asjaolu, et paljud registreeritud aruandlusmehhanismid esitavad andmeid paljude selliste turuosaliste kohta, kes sageli tegutsevad mitmel organiseeritud turul ja kasutavad mitmesuguseid kauplemiskanaleid.

(16)

Rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 4 lõike 1 punktidega b ja c jäetakse määruse (EL) nr 1227/2011 kohasest pidevast aruandlusest välja väikesed elektri- ja gaasitootjad, kes sageli on taastuvenergiatootjad. Seepärast ei tohiks lõivude kehtestamisega tekitada sellistele tootjatele finantskoormust.

(17)

Põhiandmeid, näiteks teavet, mis on seotud elektrienergia ja maagaasi tootmise, salvestamise/hoidmise, tarbimise või edastamise rajatiste võimsuse ja kasutamisega või maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamisega, kogub amet üksnes selleks, et täiendada selliseid kogutud tehingukirjeid nagu kauplemiskorraldused, kauplemistehingud, ebastandardsed lepingud või transportimislepingud. Seetõttu ei tohiks põhiandmeid muutuva suurusega lõivukomponendi arvutamisel arvesse võtta. Kuna registreeritud aruandlusmehhanismi staatus on ameti jaoks oluline kulukäitur, peaksid põhiandmeid esitavad registreeritud aruandlusmehhanismid igal juhul maksma kindlasummalise lõivukomponendi.

(18)

Selleks et turu kuritarvitamist tõhusalt avastada, ei kogu amet andmeid mitte ainult kauplemise ja muude lepingute kohta, vaid ka märkimisväärsel hulgal andmeid organiseeritud turgudel, näiteks energiabörsidel, antud kauplemiskorralduste kohta. Seepärast peaks lõivusüsteem kulude proportsionaalsuse tagamiseks hõlmama ka kauplemiskorraldusi. Samal põhjusel peaks lõivusüsteemi alla kuuluma ka olelusringi käsitlev teave.

(19)

Lõivusüsteem ei tohiks diskrimineerida kauplemist organiseeritud turgudel. Energia hulgimüügitoodetega kauplemist seoses elektri või maagaasi tarnimisega organiseeritud turgudel iseloomustab kõrgem standardimistase kui selliste toodetega kauplemist väljaspool organiseeritud turge. Lisaks sisaldavad organiseeritud turgudelt pärit tehingukirjed kauplemiskorraldusi. Turu arengu tendentsid elektri- või maagaasitarnete lepingutega kauplemisel, nagu algoritm- ja välkkauplemine, muutuvad olulisemaks ja seetõttu teatatakse organiseeritud turgudel üha arvukamatest kauplemiskorraldustest ühe standardse tarnelepingu kohta võrreldes väljaspool organiseeritud turgu sõlmitud tarnelepingutega. Seepärast tuleks muutuva suurusega lõivukomponendi arvutamisel kaaluda energia hulgimüügitoodete tehingute kirjeid elektri või maagaasi tarnete kohta organiseeritud turgudelt teisiti kui kirjeid väljastpoolt organiseeritud turge saadud tarnete kohta.

(20)

Elektri või maagaasi transpordiga seotud energia hulgimüügitooteid iseloomustab samasugune lepingute standardimise tase, olenemata sellest, kas nende toodetega kaubeldakse väljaspool organiseeritud turge või organiseeritud turgudel, ning konkurents organiseeritud turgudel ja väljaspool organiseeritud turge kauplemise vahel on väike. Seega ei tohiks lõivusüsteem nende toodete puhul teha vahet organiseeritud turgudelt pärit tehingukirjete ja väljastpoolt organiseeritud turge pärit tehingukirjete vahel.

(21)

Kuna lõivud kehtestatakse täismahus käesoleva otsusega, mille alusel määrab amet kindlaks saadaolevad summad, tuleks arved vastavalt ameti finantsmääruse artiklile 71 esitada võlateatena.

(22)

Vastavalt ameti finantsmääruse artiklile 71 osutab amet teenuseid üksnes pärast seda, kui asjakohane lõivusumma on täielikult makstud. Kuna lõivud arvutatakse eelmisel aastal teatatud tehingukirjete arvu alusel, saab saadaolevad summad kindlaks määrata ja arved välja saata alles iga aasta alguses. Registreeritud aruandlusmehhanismidel peaks siiski olema võimalik esitada ametile andmeid pidevalt, seega ka enne, kui nad on asjakohase aasta eest arve tasunud. Kui registreeritud aruandlusmehhanism peaks aga arve tasumisega hilinema, peaks ametil olema õigus võtta üksuselt võimalus esitada andmeid, hoolimata sellest, et üksus on registreeritud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artiklile 11.

(23)

2021. aasta peaks olema esimene aasta, mil registreeritud aruandlusmehhanismid peavad maksma lõivu, et katta rahastamiskõlblikud kulud, mis on kindlaks määratud ameti haldusnõukogu poolt määruse (EL) 2019/942 artikli 20 kohaselt 31. detsembriks 2020 vastu võetavas programmdokumendis.

(24)

Lõivusüsteemi käivitumisel peaks registreeritud aruandlusmehhanismidel olema võimalik otsustada, kas nad soovivad säilitada oma registreeringu ameti juures. Seetõttu peaks neil isegi pärast aastalõivu kohta arve saamist olema võimalik vältida lõivu maksmist ja teatada ametile, et nad soovivad loobuda registreeritud aruandlusmehhanismi staatusest. Sel juhul peaks neil olema aega rakendada alternatiivlahendusi määrusest (EL) nr 1227/2011 tulenevate kohustuste täitmiseks, näiteks kasutada muu registreeritud aruandlusmehhanismi teenuseid. Esimesele aastale järgnevatel aastatel peaksid registreeritud aruandlusmehhanismid saama enne iga aasta lõppu otsustada, kas nad soovivad selle staatuse säilitada või mitte, ning neil ei tohiks olla õigus makstud lõive tagasi saada või tasumisele kuuluvate lõivude maksmisest loobuda.

(25)

Määruse (EL) 2019/942 artikli 32 lõike 2 kohaselt peab komisjon lõivusumma suuruse korrapäraselt läbi vaatama. Seda tuleks teha koos ameti tegevuse hindamisega vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 45. Selline nõue ei takista komisjoni lõivusüsteemi kõnealustest hindamistest eraldi läbi vaatamast.

(26)

Käesolev otsus peaks jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist, kuna ameti programmdokument aastateks 2021–2023, millele on osutatud artikli 3 lõigetes 1 ja 2, võetakse vastu 2020. aasta detsembris. Kuna 2021. aasta peaks olema esimene aasta, mil registreeritud aruandlusmehhanismid peavad lõivu maksma, tuleks käesolevat komisjoni otsust, välja arvatud selle artikli 3 lõiked 1 ja 2, kohaldada mitte alates selle jõustumisest, vaid alates 1. jaanuarist 2021,

1)

„registreeritud aruandlusmehhanism“ – üksus, mille amet on registreerinud kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikliga 11 tehingukirjetest või põhiandmetest teatamiseks;

2)

„tehingukirje“ – individuaalne andmekogum, mis sisaldab kauplemistehingu, kauplemiskorralduse või lepingu üksikasju või olelusringi käsitlevat teavet, nagu kauplemistehingute, kauplemiskorralduste või lepingute muutmine, ennetähtaegne lõpetamine või korrigeerimine, ja millest on ametile teatatud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artiklile 3;

3)

„turuosaline“ – üksus, mis on registreeritud riikliku reguleeriva asutuse juures vastavalt määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 9.

a)

varaseim tähtaeg, mille amet võib artikli 4 lõike 2 kohaselt arvete maksmiseks määrata, on 31. märts 2021;

b)

registreeritud aruandlusmehhanismid, mis teatavad ametile hiljemalt 31. märtsiks 2021, et ei soovi enam olla ameti juures registreeritud, ei ole kohustatud lõivu maksma. Neil on võimalik jätkata andmete esitamist kuni 30. juunini 2021;

c)

lõivu tasumata jätnud registreeritud aruandlusmehhanismid võib artikli 7 lõike 3 kohaselt jätta ametile andmete esitamise võimalusest ilma alates 1. juulist 2021;

d)

artikli 5 lõike 1 punkti c ei kohaldata 2021. aastal makstavate lõivude suhtes.