|
3.2.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 27/12 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2015/162,
9. juuli 2014,
riigiabi SA.36612 (2014/C) (ex 2013/NN) kohta, mida Läti andis Parex Bankale
(teatavaks tehtud numbri C(2014) 4550 all)
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,
olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sättele (1)
ja arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Varasemad Parexi kasuks kehtestatud meetmed
|
(1) |
10. novembril 2008 teatas Läti komisjonile AS Parex Banka (edaspidi „Parex Banka”) kasuks kehtestatud riigiabimeetmete paketist, mille eesmärk oli toetada finantssüsteemi stabiilsust. Komisjon kiitis need meetmed 24. novembril 2008 ajutiselt heaks (edaspidi „esimene päästmisotsus”) (2) tingimusel, et Läti esitab kuue kuu jooksul Parex Banka ümberkorralduskava. |
|
(2) |
Läti taotlusel kiitis komisjon 11. veebruari 2009. aasta otsusega (edaspidi „teine päästmisotsus”) (3) ja 11. mai 2009. aasta otsusega (edaspidi „kolmas päästmisotsus”) (4) heaks kaks Parex Bankaga seotud abimeetmete muudatuste paketti. |
|
(3) |
11. mail 2009 esitas Läti Parex Banka ümberkorralduskava. Komisjon jõudis 29. juuni 2009. aasta otsuses (5) esialgsele järeldusele, et teatatud ümberkorraldusmeetmed kujutasid endast Parex Bankale riigiabi andmist, ning väljendas kahtlust, kas sellist abi saab pidada siseturuga kokkusobivaks. Selle tulemusena otsustas komisjon algatada aluslepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse ja nõudis, et Läti esitaks abi kokkusobivuse hindamiseks vajaliku teabe. |
|
(4) |
11. maist 2009 kuni 15. septembrini 2010 vahetasid Läti ja komisjon mitmel korral Parex Banka ümberkorraldamisega seotud teavet ja pidasid sel teemal mitu arutelu. Samal ajavahemikul ajakohastas Läti mitu korda Parex Banka ümberkorralduskava. |
|
(5) |
Ümberkorralduskavas nähti ette Parex Banka jagunemine uueks toimivaks pangaks nimega AS Citadele Banka (edaspidi „Citadele”), mis võtaks üle kogu põhivara ja osa mittepõhivarast, (6) ning nn rämpspangaks (edaspidi „Reverta”), (7) millele jääb ülejäänud mittepõhivara ja langeva väärtusega vara. See jagunemine leidis aset 1. augustil 2010. |
|
(6) |
15. septembri 2010. aasta otsusega (edaspidi „Parexit käsitlev lõplik otsus”) (8) kiitis komisjon heaks Parex Banka ümberkorralduskava tingimusel, et Läti ametiasutused täidavad 3. septembril 2010 võetud kohustusi. |
|
(7) |
10. augusti 2012. aasta otsusega (edaspidi „muutmisotsus”) (9) kiitis komisjon Läti taotlusel heaks muudatused Parexit käsitlevas lõplikus otsuses sisalduva kolme kohustuse suhtes. Nende muudatustega 1) pikendati SRÜ laenude (10) võõrandamistähtaega 31. detsembrini 2014; 2) tõsteti Citadele kapitali adekvaatsuse miinimummäära panga ja kontserni tasandil ning 3) lubati üle kanda eelmiste aastate kasutamata laenude ülemmäärad, võttes samal ajal arvesse algset turuosa piirangut. |
|
(8) |
Komisjon märgib, et Läti nõustus 5. juunil 2014 erandkorras sellega, et käesolev otsus võetakse vastu inglise keeles. |
1.2. Ametlik uurimismenetlus
|
(9) |
1. oktoobril 2013 esitas Läti taotluse muuta uuesti Parexit käsitlevat lõplikku otsust, paludes Citadele varahaldusvaldkonna (11) loovutamise tähtaja edasilükkamist. Selle muutmistaotluse hindamise käigus tegi komisjon kindlaks, et Läti oli andnud Parexile ja Citadelele riigiabi rohkem, kui oli ette nähtud komisjoni heaks kiidetud abimeetmetega. |
|
(10) |
Ajavahemikus […] (*1) kuni 4. märtsini 2014 vahetasid Läti ja komisjon mitmel korral nende täiendavate abimeetmetega seotud teavet. Läti esitas teabe ja dokumendid 30. oktoobril 2013, 31. jaanuaril 2014 ja 4. märtsil 2014 (sh Parex Banka muudetud ümberkorralduskava). |
|
(11) |
Samuti on komisjon saanud alates 11. novembrist 2013 iga kuu uut teavet Läti edusammude kohta Citadele müümisel, millega alustati 2013. aasta oktoobris. |
|
(12) |
16. aprilli 2014. aasta otsusega (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) (12) teatas komisjon Lätile, et pärast Läti ametiasutuste esitatud teabe läbivaatamist tegi ta otsuse algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 108 lõike 2 kohane menetlus. Samuti kutsus komisjon menetluse algatamise otsuses huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkused. Selle üleskutse peale laekus komisjonile 23. mail 2014 üks märkus. |
|
(13) |
Läti on teatanud komisjonile, et küsimuse kiireloomulisuse tõttu ollakse erandkorras nõus käesoleva otsuse vastuvõtmisega inglise keeles. |
2. KIRJELDUS
2.1. Asjaomane ettevõtja
|
(14) |
Parex Banka oli Läti suuruselt teine pank, kelle varade kogumaksumus oli 31. detsembri 2008. aasta seisuga 3,4 miljardit latti (4,9 miljardit eurot). Parex Banka asutati 1992. aastal. 2008. aasta novembris omandas Läti kahelt suurimalt aktsionärilt sümboolse 2 lati (umbes 3 eurot) suuruse koguhinna eest 84,83 % panga aktsiakapitalist. See oli riigiabimeede, mille komisjon oli oma esimese ja teise päästmisotsusega heaks kiitnud. Pärast päästmisotsustes heaks kiidetud rekapitaliseerimist suurendas Läti oma osalust Parex Bankas umbes 95 protsendini, paigutades sellesse 2009. aasta mais veel 140,75 miljonit latti. Selle meetme oli komisjon heaks kiitnud oma kolmandas päästmisotsuses. |
|
(15) |
2009. aasta aprillis omandas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (edaspidi „EBRD”) 25 % Parex Banka aktsiakapitalist pluss ühe aktsia. Pärast 2010. aastal toimunud Parex Banka jagunemist toimivaks pangaks ja rämpspangaks ning sellele järgnenud muudatusi aktsiate jagunemises on praegu Citadele aktsionärideks Läti (75 %) ja EBRD (25 %) ning Reverta aktsionärideks Läti (84,15 %), EBRD (12,74 %) ja teised (3,11 %). |
|
(16) |
Parexit käsitleva lõpliku otsuse põhjendustest 11–15 leiab Parex Banka üksikasjaliku kirjelduse kõnealuse otsuse tegemisele eelneval ajal. |
2.2. Citadele ja Reverta puhul heaks kiidetud abimeetmed
|
(17) |
Parex Bankale oli antud õigus saada mitu abimeedet, mille komisjon oli heaks kiitnud esimeses, teises ja kolmandas päästmisotsuses (edaspidi „päästmisotsused”) ning Parexit käsitlevas lõplikus otsuses. |
|
(18) |
Ümberkorralduskavas, mille komisjon oli Parexit käsitleva lõpliku otsusega heaks kiitnud, oli ette nähtud, et komisjonilt eelnevalt heakskiidu saanud päästmisabi andmist pikendatakse ümberkorraldusperioodi lõpuni ja et see jagatakse Citadele ja Reverta vahel. Parexit käsitleva lõpliku otsusega kiideti heaks ka täiendava ümberkorraldusabi andmine Revertale ja Citadelele. Ühtlasi nähti selles ette kasutamismehhanism abi jaoks, mis oli pärast Parex Banka varade jagamist päästmisotsustega ajutiselt heaks kiidetud. Mehhanism hõlmas:
|
3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED
3.1. Läti võetud lisameetmed Parex Banka, Citadele ja Reverta suhtes
|
(19) |
Aruandest, mille järelevalve eest vastutav isik (17) esitas 29. augustil 2013, ning dokumentidest ja teabest, mida Läti on esitanud alates 2013. oktoobrist, on nähtunud, et Läti oli komisjoni eelnevalt teavitamata jõustanud järgmised meetmed:
|
|
(20) |
Teave, mis oli komisjonile menetluse algatamise otsuse tegemise ajal esimese ja teise meetme kohta kättesaadav, tekitas komisjonis tõsiseid kahtlusi, kas kõnealuseid meetmeid saab pidada siseturuga kokkusobivaks, võttes arvesse, et:
|
|
(21) |
Samamoodi ei esitatud menetluse algatamise otsuse tegemise ajal piisavaid väiteid kolmanda meetme kokkusobivuse tõestamiseks. |
|
(22) |
Eelnimetatud põhjustel algatas komisjon seoses põhjenduses 19 kirjeldatud esimese, teise ja kolmanda abimeetme kaudu antud ebaseadusliku abiga nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (20) artikli 13 lõike 1 ja artikli 4 lõike 4 kohase ametliku uurimismenetluse. |
3.2. Citadele varahalduse loovutamise kohustuse täitmata jätmine
|
(23) |
Läti ei ole täitnud ka Parexit käsitlevasse lõplikusse otsusesse kirja pandud kohustust loovutada Citadele varahaldusvaldkond ilma loovutamise eest vastutava usaldusisiku abita 30. juuniks 2013 või kõnealuse isiku abiga 31. detsembriks 2013 (edaspidi „neljas meede”) (21). Seega on jäetud täitmata kohustus loovutada Citadele varahaldusvaldkond nimetatud tähtaegadeks. |
|
(24) |
Komisjon järeldas menetluse algatamise otsuses, et põhjenduses 21 kirjeldatud kohustuse täitmatajätmine kujutab endast abi kuritarvitamist. Seepärast otsustas komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 16 algatada ametliku uurimismenetluse abi kuritarvitamise suhtes. |
4. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED
|
(25) |
Pärast menetluse algatamise otsuse tegemist sai komisjon märkused ühelt isikult, kelle esitatud teave ei tõendanud tema kvalifitseerumist huvitatud pooleks, st pooleks (nt konkurent või ametiliit) (22), kelle puhul meede oleks võinud mõjutada tema enda huve, ega tema tegutsemist huvitatud poole nimel. |
|
(26) |
Saadud märkused käsitlesid Parex Bankaga seotud väidetavat ebaseaduslikku tegevust ega olnud seotud esimese, teise ja kolmanda meetmega, mida Läti oli kohaldanud Parex Banka, Citadele ja Reverta suhtes, ega ka neljanda meetmega. Märkustes käsitleti peamiselt fakte ja teavet, mis ei puudutanud otseselt riigiabi eeskirjade täitmise tagamist vaatlusaluse juhtumi puhul. Käesoleva otsuse tegemisel toimunud hindamise käigus registreeriti ja võeti need märkused seepärast arvesse kui üldine turuteave. |
5. LÄTI MÄRKUSED AMETLIKU UURIMISMENETLUSE KOHTA
|
(27) |
Pärast menetluse algatamise otsuse tegemist esitas Läti 26. mail 2014 märkused, et kõrvaldada kahtlused, mis olid tekkinud komisjonil esimese, teise ja kolmanda meetme siseturuga kokkusobivuse suhtes, samuti Citadele varahaldusvaldkonna loovutamise kohustuse täitmata jätmise suhtes. |
|
(28) |
30. mail 2014 esitas Läti ka ajakohastatud ümberkorralduskava, mis sisaldas käesoleva otsuse punktides 5.1–5.5 esitatud teavet ja teavet tasakaalustavate meetmete kohta. |
|
(29) |
Pärast komisjoni teabenõuet esitas Läti 23. juunil 2014 lisaandmed teise meetme kohta. |
5.1. Allutatud laenude esialgne tähtaeg, mis ületas päästmisotsustes ja Parexit käsitlevas lõplikus otsuses kindlaks määratud tähtaega (esimene meede)
|
(30) |
26. mail 2014 esitatud märkustes väidab Läti, et esimese meetme võtmine oli vajalik selleks, et võimaldada Parex Bankal täita kohaldatavaid solventsusnõudeid ja hoida sellega ära Läti hapra, suuresti läbipõimunud ja tihedalt seotud pangandussüsteemi pöördumatu kokkuvarisemine. |
|
(31) |
Läti väidab, et esimese päästmisotsuse vastuvõtmise ajal oli Läti ametiasutustel vähe teavet Parex Banka tegeliku finantsolukorra ja panga varade kvaliteedi kohta. Seepärast kohustus Läti oma esialgses komisjonile saadetud taotluses riigiabi meetmed heaks kiita andma allutatud laene, mille tähtaeg oli viis aastat, sest see tähtaeg oli miinimum, mida nõuti allutatud laenude kvalifitseerumiseks teise taseme omavahenditeks vastavalt Läti õiguse asjakohastele sätetele. |
|
(32) |
Veel nendib Läti, et hindamaks paremini Parex Banka finantsolukorda, palus ta PricewaterhouseCoopersil teha Parex Bankas hoolsuskohustuse audit, millega jõuti lõpule 26. jaanuaril 2009, pärast esimese päästmisotsuse vastuvõtmist. |
|
(33) |
Samal ajal toonitab Läti, et turuolukord oli 2008.–2009. aastal väga heitlik ja laenude kvaliteet alanes oodatust kiiremini. Olukorra halvenemise tõttu võttis komisjon Parex Banka jaoks vastu kolm päästmisotsust ja Läti esitas mitu Parex Banka ümberkorralduskava versiooni, millest kõige viimane edastati 11. mail 2009 (edaspidi „2009. aasta ümberkorralduskava”). |
|
(34) |
Sellega seoses selgitab Läti, et päästmisotsustes esitatud eeldused ja prognoosid aegusid ruttu majanduskeskkonna kiire muutumise tõttu, mida põhjustas peamiselt üleilmne finantskriis ja turu vähenev usaldus Parex Banka vastu. Nii jõudis Läti järeldusele, et Läti poolt Parex Bankale antud allutatud laenude viieaastasest tähtajast ei piisa enam Läti hapra pangandussüsteemi stabiliseerimiseks. Selgus, et Parex Banka, mis oli tollal süsteemne pank, vajas tegelikult allutatud laene, mille tähtaeg oli pikem kui viis aastat, et täita solventsusnõudeid ja eelkõige kohaldatavaid kapitali adekvaatsuse nõudeid. |
|
(35) |
Parex Banka suhtes allutatud laenude andmise ajal kohaldatud õigusraamistiku alusel (mis põhines Basel II standarditel) (23) oleks viieaastastest laenudest kogusummas 50,27 miljonit latti kvalifitseerunud teise taseme omavahenditeks vaid 80 % (st üksnes 40,22 miljonit latti). Allutatud laenude kogusumma suhtes tuli regulatiivsel eesmärgil kohaldada igal aastal kumulatiivset diskontotegurit (või amortiseerimistegurit), et kajastada nende vahendite kui regulatiivse kapitali positiivsete komponentide väärtuse vähenemist. Seetõttu on viieaastane laen kapitali adekvaatsust silmas pidades alguses rahastamiskõlblik vaid 80 % ulatuses, teise aasta alguses 60 % ulatuses jne. |
|
(36) |
Läti põhjendab seda väidet võrdlevate lisaarvutuste abil, millest nähtub, et kui Läti oleks andnud allutatud laene vaid viieks aastaks, ei oleks need algusest peale teise taseme omavahenditeks täielikult kvalifitseerunud. |
|
(37) |
Seitsmeaastase tähtaja kehtestamine oli Läti poolt Parex Bankale antud allutatud laenude puhul vajalik selleks, et võimaldada riigi antud allutatud laenude kogu 50,27 miljoni lati suurusel kogusummal kvalifitseeruda 2009.–2010. aastal teise taseme omavahenditeks ja anda sellega Parex Bankale võimalus saavutada oma kapitali adekvaatsuse sihtmäär. Tabelis 1 on esitatud iga aasta lõpus Parex Bankale kuulunud rahastamiskõlblikud teise taseme omavahendite summad 2009. aasta mais antud 50,27 miljoni lati suuruse allutatud laenu tähtaja alusel. Tabel 1 2009. aasta mais antud allutatud laenu tähtaeg ja selle kvalifitseerumine teise taseme omavahenditeks (miljonites lattides)
|
|
(38) |
Läti selgitab, et 9. juunil 2009 tutvustas Nomura International (kelle Läti määras 2009. aasta märtsis korraldama Parex Banka müüki) Läti ametiasutustele Parex Banka müümise strateegiat väga jõulise tegevuskava kaudu, milles nähti ette müügi lõpuleviimine 2010. aastal. Seepärast oli vajalik, et Parex Banka vastaks kohaldatavatele kapitalinõuetele täielikult vähemalt 2010. aasta lõpuni. |
|
(39) |
Lõpetuseks väidab Läti, et kui allutatud laenu tähtaeg oleks olnud vaid viis aastat, oleks 2009. aasta ümberkorralduskava pidanud sisaldama muid meetmeid, et tugevdada Parex Banka kapitali adekvaatsust muul viisil (nt uue omakapitali süstid, allutatud laenude tähtaja viivitamatu pikendamine jne). Selliste meetmete puudumine oleks jätnud hoiustajad kaitseta ja ohustanud tõsiselt Läti finantssüsteemi stabiilsust. |
5.2. Allutatud laenude tähtaja pikendamine, millest jäeti teatamata (teine meede)
|
(40) |
Teise meetme kohta väidab Läti, et allutatud laenu tähtaega oli vaja veelgi pikendada 2013. aastal toimunud regulatiivsete muudatuste tõttu. 1. märtsil 2013 teatas Läti finants- ja kapitaliturgude komisjon Citadelele, et kontserni kapitali adekvaatsuse absoluutmäär peab jõudma 2013. aasta lõpuks vähemalt 10 protsendini, samal ajal kui olemasolevate ja potentsiaalsete riskide käsitlemise soovituslik suhe oli […]. Enne 2013. aasta märtsi oli minimaalne nõutav kapitali adekvaatsuse määr olnud 8,4 %. |
|
(41) |
Läti sõnul kohaldati teist meedet heas usus, kuivõrd Läti ametiasutused leidsid, et see meede on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega ega põhjusta riigile varalist kahju. |
|
(42) |
Edasi kinnitab Läti, et teise meetme kohaldamise ajal leidis riik koos Citadelega heas usus, et võimalus pikendada kõnealuse allutatud laenu tähtaega oli ette nähtud komisjoni asjaomaste otsuste ja ümberkorralduskavaga. |
|
(43) |
Läti väitel oleks iga turuinvestor andnud Citadele enamusaktsionärina endast parima, et säilitada oma investeeringu väärtus nii suures ulatuses kui võimalik, ning oleks olnud valmis võtma vastu ja rakendama vajalikke meetmeid, et hoida ära oma aktsiate arvestusliku väärtuse vähenemine panga suutmatuse tõttu täita oma kapitalinõudeid. Kui Citadele oleks jätnud tollased finants- ja kapitaliturgude komisjoni kehtestatud rangemad kapitali adekvaatsuse nõuded täitmata, oleksid olnud ohus panga stabiilsus, elujõulisus ja turustatavus, mis oleks lõppkokkuvõttes mõjutanud võimalust müüa pank heas finantsolukorras. |
|
(44) |
Läti esitab ka vastupidise stsenaariumi, mille puhul ei oleks teist meedet võetud. Selle stsenaariumi kohaselt ei oleks soovitatud kapitalimäära saavutatud, sest kapitali adekvaatsuse määr oleks olnud 31. detsembril 2013 võrreldes minimaalse nõutava 10 protsendiga alla 9,3 %. |
|
(45) |
Läti väidab ka seda, et Citadele kapitali adekvaatsuse suurendamiseks ei olnud võimalik võtta alternatiivseid meetmeid (nt suurendada kapitali või anda uusi allutatud laene). Konkreetsemalt märgib Läti, et Citadelel oleks olnud võimatu saada allutatud laene 2013. aastal kolmandatest isikutest investoritelt, võttes arvesse Läti ametiasutuste kohustust Citadele lühikese aja jooksul (st 31. detsembriks 2014) loovutada. Ebakindlus panga võimaliku omandaja ja tema tulevase strateegia suhtes oleks pannud allutatud laenude andjaid nõudma iga Citadelele antava allutatud laenu puhul müügioptsiooni (kontrolli ülemineku klausel) (24). See oleks tähendanud, et selliste allutatud laenude tegelikku tähtaega oleks peetud laenu andmisel lühemaks kui viis aastat ja seega ei oleks laenud kvalifitseerunud teise taseme omavahenditeks. |
|
(46) |
23. juunil 2014 andsid Läti ametiasutused vastuse komisjoni teabenõudele selle kohta, kas Läti pöördus Citadelega seotud allutatud laenude tähtaja võimaliku pikendamise küsimuses EBRD poole. Oma vastuses kinnitavad nad, et nad ei pöördunud enne teise meetme võtmist EBRD poole ettepanekuga, et EBRD pikendaks oma allutatud laenude tähtaega. Läti ametiasutused kordavad, et teine meede tuli võtta selleks, et ära hoida uute, rangemate kapitalinõuete eelseisev rikkumine Citadele poolt. |
|
(47) |
Läti väidab, et ta pidi pikendama oma allutatud võlakirjade tähtaega viivitamata ja et ta ei arutanud EBRD allutatud võlakirjade tähtaja pikendamist võrreldavatel tingimustel. |
|
(48) |
Läti sõnul kujundasid tema otsuse selles küsimuses järgmised kolm punkti.
|
5.3. Revertale antud likviidsustoetus, millest jäeti teatamata (kolmas meede)
|
(49) |
Läti ja Reverta tunnistavad, et alates 2010. aasta detsembrist on Läti andnud Parex Bankale (ja seejärel Revertale) likviidsustoetust, mis on ületanud Parexit käsitleva lõpliku otsuse põhjenduses 55 sätestatud lubatud piirnormi. Menetluse algatamise otsuses on märgitud, et 31. detsembri 2013. aasta seisuga oli Revertale antud ja tagasi maksmata likviidsustoetuse suurus 362,52 miljonit latti, mis ületas 55,52 miljoni lati võrra halvima stsenaariumi jaoks ette nähtud 307 miljoni lati suurust likviidsustoetuse piirnormi. |
|
(50) |
Läti väidab, et komisjon andis Parexit käsitlevas lõplikus otsuses algul loa konverteerida Parex Bankale eraldatud likviidsustoetusest kapitaliks 218,7 miljonit latti. Seda konverteeritavat summat vähendati muudetud otsuses hiljem 118,7 miljonile latile. Kui likviidsustoetusest oleks kapitaliks konverteeritud 118,7 miljonit latti, oleks likviidsustoetuse summa vähenenud ja jäänud lubatud piiridesse. Likviidsustoetuse 118,7 miljonist latist konverteeriti tegelikult kapitaliks aga üksnes 49,5 miljonit latti. Läti toob selle teguri esile kui ülemäärase likviidsustoetuse peamise põhjuse. |
|
(51) |
Pealegi väidab Läti, et ülemäärase toetuse põhjustasid ka rahaliste vahendite tagamise viivitused võrreldes Parexit käsitleva lõpliku otsuse tegemise ajal kavandatud vahendite tagamise tempoga. Pahatahtlikud võlgnikud on viivitanud maksetega ja nii on rahaliste vahendite tagasisaamine umbes kaks aastat edasi lükkunud. Läti peab seda nähtust ajutiseks ja loodab, et ülemäärase likviidsustoetuse probleem kaob 2015.–2016. aastal. |
|
(52) |
Sellegipoolest tunnistavad Läti ja Reverta kõrvalekaldumist neile lubatud abisummadest, mille põhjuseks olid pärast muutmisotsuse vastuvõtmist tekkinud raskused riigi toetuse nõuetekohasel jagamisel likviidsustoetuse ja kapitali sissemaksete vahel. |
|
(53) |
Veel selgitavad Läti ametiasutused, et kui Parex Bankal (nüüdne Reverta) oleks jäänud alles panganduslitsents, oleks Läti pidanud paigutama Parex Bankasse esialgu kavandatust rohkem kapitali (maksevõime-eeskirjades nõutud miinimumkapital oli tõepoolest suurem kui Parexit käsitlevas lõplikus otsuses lubatud 218,7 miljoni lati suurune maksimaalne kapitalitoetus). Komisjonile esitatud esialgse ümberkorralduskava põhjal ei oleks varade müügi ja 218,7 miljoni lati konverteerimisega loodud majanduslikust väärtusest Parex Bankale piisanud, et täita õigusaktidega ette nähtud kapitali adekvaatsuse nõudeid. |
|
(54) |
Seepärast oleks Parex Banka (Reverta) vajanud litsentsi allesjäämise korral lisakapitali. Pärast panganduslitsentsi äravõtmist piirduti täiendava abi andmisel summaga, mis oli vajalik panga tegevuse lõpetamiseks. |
|
(55) |
Läti sõnul ei olnud pärast 31. detsembrit 2011 likviidsustoetust enam vaja edasi kapitaliks konverteerida, sest Revertalt oli panganduslitsents ära võetud. Läti teatas komisjonile muutmisotsuse vastuvõtmisele eelnenud teabevahetuse käigus oma kavast mitte konverteerida likviidsustoetust pärast 31. detsembrit 2011 kapitaliks, kuid ta ei kinnitanud oma tahet seda kava ka tegelikult järgida, ei teinud selgelt kindlaks konverteerimatajätmise tehnilisi tagajärgi ega teavitanud nendest komisjoni. Eelkõige jättis Läti nimetamata selle, et toetuse kapitaliks konverteerimata jätmise tulemusel ei kahane likviidsustoetusena antud vahendid nii kiiresti, nagu oli nõutud Parexit käsitlevas lõplikus otsuses. |
|
(56) |
Kuna 31. detsembriks 2011 oli likviidsustoetusest kapitaliks konverteeritud vaid 49,5 miljonit latti ja konverteerimata oli 69,2 miljonit latti, jäi likviidsustoetus lubatust suuremaks umbes sama summa võrra. |
|
(57) |
Läti sõnul oli likviidsustoetuse säilitamine ja selle kapitaliks konverteerimata jätmine Läti ametiasutusi kõige vähem koormav meede ja see vähendab tegelikult riigiabi minimaalselt vajalikuni. |
|
(58) |
Läti ja Reverta kinnitavad, et Reverta ei vaja enam uusi rahalisi vahendeid. Kuna kapitaliks konverteeritav likviidsustoetuse summa on väiksem, eeldab Läti, et Revertale on jäänud likviidsustoetust alles 2014. aasta lõpuks [300–350] miljonit latti, 2015. aasta lõpuks [250–300] miljonit latti ning 2016. ja 2017. aasta lõpuks (Reverta likvideerimisel) [200–250] miljonit latti. Läti sõnul ületab see likviidsustoetus algul lubatud piirnormi, sest i) kapitaliks on konverteeritud vähem likviidsustoetust ja ii) Reverta tegevuse lõpetamise tõttu laekub eeldatavasti esialgu kavandatust vähem raha. |
|
(59) |
Tuginedes uuele rahaliste vahendite prognoosile, mis kajastab raskusi varade tagasisaamisel, eeldab Läti, et Revertal on likvideerimisprotsessi lõppedes (31. detsember 2017) [250–300] miljoni lati suurune negatiivne kapitalipositsioon. |
5.4. Varahaldusvaldkonna loovutamise kohustus (neljas meede)
|
(60) |
Läti alustas Citadele müügiga 2011. aastal, et täita võetud kohustusi, mis olid kirja pandud Parexit käsitlevasse lõplikusse otsusesse. Esimeses müügikatses oli nõustaja Nomura International, kuid see katse oli edutu euroala tabanud tormiliste sündmuste tõttu, mille põhjuseks oli majandus- ja finantskriis Kreekas, samuti Snorase ja Latvijas Krājbanka kokkuvarisemine vastavalt Leedus ja Lätis. |
|
(61) |
2013. aasta veebruaris tellis Läti sõltumatult eksperdilt […] spetsiaalse uuringu, milles käsitleti muu hulgas seda, millist mõju avaldab varahaldusvaldkonna müük võetud kohustusega kindlaks määratud kuupäeval. Ekspert tõendas, et kahe eraldi üksuse (varahaldusvaldkond ja Citadele ülejäänud osa) väärtus on Citadele kui terviku väärtusest väiksem. Seepärast vähendaks Citadele ilmajätmine varahaldusvaldkonnast panga arvestuslikku väärtust ja kahjustaks seega aktsionäride huve. Ekspert näitas erinevate prognooside varal, et ilma varahalduseta „väheneks panga tegevuskasum peadpööritava kiirusega […]” ja et panga […] halveneks. |
|
(62) |
Läti sõnul oleks varahaldusvaldkonna loovutamine 2013. aastal ülejäänud Citadelest eraldi kahjustanud eksperdi uuringu põhjal Citadele elujõulisust ja sellest tulenevalt panga turustatavust. See oleks märkimisväärselt vähendanud panga suutlikkust meelitada erainvestoreid tegema Citadelesse mõistliku hinnaga investeeringuid. Seepärast algas 2013. aastal välisnõustajate Société Générale ja Linklaters LLP toel teine müügiprotsess, mis hõlmas kogu Citadelet. Kaks müügimeetodit, mida praegu kaalutakse, on ühinemine ja ülevõtmine ning esmane avalik pakkumine. |
5.5. Läti kavandatud tasakaalustavad meetmed
|
(63) |
Tagamaks, et täiendav abi, mida Läti andis Parex Bankale, Citadelele ja Revertale esimese, teise ja kolmanda meetme kaudu, oleks liidu riigiabi eeskirjade alusel siseturuga kokkusobiv, ning põhjusel, et Citadele varahaldus jäi ettenähtud tähtajaks loovutamata (neljas meede), on Läti välja pakkunud hulga kohustusi, mis on kirjas põhjendustes 64–73. |
5.5.1. Citadele müügi ja varahaldusvaldkonna loovutamise tähtaeg
|
(64) |
Läti ja Citadele kohustuvad andma endast parima, et saada nii ruttu kui võimalik ja igal juhul enne […] siduvad pakkumised kogu Läti Vabariigi osaluse (sh varahaldusvaldkond) müümiseks Citadeles. Müük viiakse lõpule hiljemalt […]. Müügitehingu sobiv ülesehitus ja toimumise kord (nt äritegevuse müük või esmane avalik pakkumine) jäävad Läti Vabariigi (ja tema nõustaja) otsustada, tingimusel et lõppkokkuvõttes loovutab Läti Vabariik kogu oma osaluse Citadeles hiljemalt […]. Esmase avaliku pakkumise korral kohustub Läti Vabariik leppima finants- ja kapitaliturgude komisjoniga hiljemalt […] kokku juriidiliselt siduvas prospektis. |
|
(65) |
Samuti kohustuvad Läti ja Citadele määrama loovutamise eest vastutava isiku, kui hiljemalt […] ei ole saadud ühtki siduvat pakkumist või kui sama eesmärgiga esmase avaliku pakkumise puhul ei ole finants- ja kapitaliturgude komisjoniga prospektis kokku lepitud. Sellisel juhul astub Läti Vabariik vajalikud sammud, et tagada loovutamise eest vastutava usaldusisiku määramine ja töölehakkamine alates […]. Loovutamise eest vastutavaks usaldusisikuks võib määrata alates […] ka Citadele müügi finantsnõustaja. Loovutamise eest vastutava usaldusisiku määramise korral kohustuvad Läti ja Citadele hankima hiljemalt […] siduvad ja kõikide poolte jaoks tagasivõetamatud pakkumised ning sõlmima hiljemalt […] siduva ja tühistamatu kokkuleppe, et müüa hiljemalt […] kogu Läti Vabariigi osalus Citadeles. |
|
(66) |
Lisaks võtavad Läti ja Citadele endale kohustuse, et alates […] Citadele uus äritegevus […] ja Citadele ülejäänud äritegevus […], kui Läti Vabariik ei ole sõlminud hiljemalt […] siduvat ja tühistamatut kokkulepet, milles nähakse ette, et kogu Läti Vabariigi osalus Citadeles tuleb müüa hiljemalt […], või kui esmane avalik pakkumine ei võimalda Lätil müüa kogu oma osalust Citadeles hiljemalt […]. |
|
(67) |
Läti ja Citadele kohustuvad lõpetama ostu-müügitehingu kogu Läti Vabariigi osaluse müümiseks Citadeles hiljemalt […]. Kui selle osaluse müümine ei ole hiljemalt […] lõpule viidud, võtavad Läti ja Citadele endale kohustuse, et Citadele uus äritegevus […] ja Citadele ülejäänud äritegevus […]. |
|
(68) |
Kui Citadele on […] ükskõik millisel põhjendustes 64–67 nimetatud juhul, võib Läti Vabariik ja/või Citadele kolmanda isiku huvi korral sellisele isikule müüa ja üle anda ükskõik millise Citadele äritegevuse osa (ilma et see piiraks […] põhimõtete kohaldamist ja ilma uut riigiabi andmata). |
5.5.2. Lubatud kapitalisissemaksete edasine vähendamine
|
(69) |
Reverta puhul lubati muutmisotsusega konverteerida kapitaliks riigi hoiuseid ja nende intresse (likviidsustoetus) kogusummas 118,7 miljonit latti. Kuna praeguseks on likviidsustoetusest kapitaliks konverteeritud vaid 49,5 miljonit latti, teeb Läti ettepaneku alandada Läti poolt Revertale antava kapitali maksimaalse kogusumma varasemalt 118,7 miljonilt latilt viivitamata ja alaliselt 49,5 miljonile latile. |
5.5.3. Kohustus tõhustada koormuse jagamise meetmeid, hoides ära raha väljavoolu Reverta allesjäänud allutatud võlausaldajatele
|
(70) |
Läti tunnistab vajadust tõhusamate koormuse jagamise meetmete järele, et tagada esimese, teise ja kolmanda meetme kokkusobivus siseturuga. Tõhusamate meetmetega tagatakse muu hulgas see, et Revertale ja Citadelele antavast täiendavast riigiabist ei saaks põhjendamatult kasu ükski kolmas isik. |
|
(71) |
Sel eesmärgil kohustub Läti tõhustama varasemaid koormuse jagamise kohustusi, teisendades Parex Banka endiste enamusaktsionäride, nende tütarettevõtjate ja teiste allutatud laene (edaspidi „allesjäänud allutatud laenud”) andnud võlausaldajate (edaspidi „allesjäänud allutatud võlausaldajad”) kohustused ja nõudeõigused. |
|
(72) |
Reverta on ületanud Parexit käsitleva lõpliku otsusega lubatud likviidsustoetuse summat osaliselt seetõttu, et allesjäänud allutatud laenudelt tuli maksta intressi. Kui Reverta ei oleks sellist intressi maksnud või kui allesjäänud allutatud laenud oleksid kohe pärast Parexit käsitleva lõpliku otsuse tegemist alla hinnatud, ei oleks Lätil esimest, teist ja kolmandat meedet sellises ulatuses võib-olla tulnud kohaldada. |
|
(73) |
Eespool öeldut arvesse võttes teeb Läti ettepaneku selgitada ja tugevdada oma kohustusi seoses allesjäänud allutatud laenude puhul tasutava põhiosa ja intressiga järgmiselt.
|
5.6. Läti vastus kolmanda isiku märkustele
|
(74) |
6. juunil 2014 esitas Läti oma vastuse kolmanda isiku märkustele, mille komisjon oli saanud. Läti sõnul on märkustes esitatud väited põhjendamata ega ole menetluse algatamise otsuse seisukohast olulised. Läti lükkab kolmanda isiku väited tagasi ja palub jätta need komisjonil tähelepanuta. |
6. HINNANG
6.1. Riigiabi olemasolu pärast uute meetmete võtmist
|
(75) |
Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. |
|
(76) |
Meetme liigitamiseks selliseks riigiabiks peavad olema täidetud kumuleeruvalt järgmised tingimused: a) meedet tuleb rahastada riigi ressurssidest; b) meede peab andma valikulise eelise, mis võib olla soodne teatud ettevõtjatele või teatud kaupade tootjatele; c) meede peab moonutama või ähvardama moonutada konkurentsi ja sel peab olema potentsiaal kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. |
6.1.1. Esimene meede
|
(77) |
Asjaolu, et Läti poolt Parex Bankale allutatud laenude andmine kujutas endast riigiabi, tehti kindlaks esimeses päästmisotsuses, kus komisjon kiitis heaks viieaastase tähtajaga allutatud võlakirjade emiteerimise kui siseturuga kokkusobiva abimeetme. Komisjon otsustas tollal, et turumajanduse tingimustes tegutsev investor ei oleks andnud allutatud laenu, mille tähtaeg on viis aastat (25). |
|
(78) |
Allutatud laenud, mille Läti Parex Bankale andis, olid identsed komisjoni heaks kiidetud meetmega, kui jätta kõrvale asjaolu, et nende tähtaeg oli pikem, millega anti Parex Bankale lisaeelis. |
|
(79) |
Allutatud laenuga, millel on seitsmeaastane tähtaeg, antakse laenuvõtjale suurem eelis kui allutatud laenuga, mille tähtaeg on viis aastat, sest investori risk suureneb investeeringu tähtaja pikenedes. See, et turumajanduse tingimustes tegutsev investor oleks andnud pikema, seitsmeaastase tähtajaga allutatud laenu, on isegi vähem tõenäoline kui see, et ta oleks andnud selle laenu viieks aastaks. Seepärast tähendas allutatud laenu pikem tähtaeg Parex Banka jaoks lisaeelist võrreldes sellise allutatud laenuga, millele oli antud heakskiit päästmisotsustes ja Parexit käsitlevas lõplikus otsuses. Kuna kõik muud riigiabi olemasoluks nõutavad tingimused olid esimeses päästmisotsuses juba kindlaks tehtud, kujutab esimene meede endast täiendava riigiabi andmist. |
6.1.2. Teine meede
|
(80) |
27. juunil 2013 andis Läti allutatud laenudest 37 miljoni lati tagasimaksmiseks (Lätil oli tol hetkel allutatud laene koguväärtuses 45 miljonit latti) Citadelele 18 kuud ajapikendust. |
|
(81) |
Menetluse algatamise otsuses andis komisjon lisaargumentide puudumisel hinnangu, et turumajanduse tingimustes tegutsev investor ei oleks sellist ajapikendust võimaldanud, sest võrreldes allutatud laenude varasema vormiga tõi see kaasa lisariskid. Seepärast leidis komisjon, et allutatud laenu tähtaja pikendamisega andis riik Citadelele lisaeelise ja seega täiendavat abi, võrreldes sellise allutatud laenuga, millele oli antud heakskiit päästmisotsustes ja Parexit käsitlevas lõplikus otsuses. |
|
(82) |
Läti on väitnud, et turuinvestor oleks teinud ratsionaalse otsuse võtta konkreetseid meetmeid, et säilitada oma investeeringu väärtuse allesjäämiseks panga kapitali adekvaatsus. Sisuliselt väidab Läti seega, et teise meetmega ei antud Citadelele mingit eelist, sest täiendava abi andmine oli kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega. |
|
(83) |
Komisjon ei vaidlusta seda, et turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõte on kohandatav selliste tehingute suhtes nagu teine meede. Siiski tuletab komisjon meelde, et liidu kohtud on toonitanud, et kui liikmesriik tugineb haldusmenetluses sellele kriteeriumile, peab ta kahtluse korral tõendama üheselt ning lähtudes objektiivsetest ja kontrollitavatest tõenditest, et rakendatav meede pärineb temalt kui aktsionärilt, ning et selles osas võivad olla nõutavad tõendid, millest ilmneb, et kõnealune otsus põhineb majandushinnangutel, mis on sarnased nendega, mille käesoleva juhtumi asjaoludel oleks mõistlik erainvestor, kes on nimetatud liikmesriigiga võimalikult sarnases olukorras, enne selle investeeringu tegemist hankinud, et kindlaks teha sellise investeeringu kasumlikkus tulevikus (26). |
|
(84) |
Seda arvesse võttes leiab komisjon, et Läti väidet, nagu oleks ta toiminud kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega, ei ole põhjendatud kaalukate argumentide ja üksikasjaliku analüüsiga. |
|
(85) |
Esiteks ei ole komisjonile esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et Läti oleks hinnanud teise meetme rakendamise otsuse tegemise ajal oma Citadelesse tehtud investeeringu väärtust. Aktsionärist turuinvestor oleks Citadele väärtust hinnanud, et teha kindlaks sellesse panka tehtud investeeringu väärtus enne ja pärast teise meetme rakendamist, ning oleks neid kaht näitajat võrrelnud. Komisjon leiab, et kasumile keskenduv turuinvestor oleks teinud kõigepealt kindlaks oma investeeringu nüüdisväärtuse pangas ning selgitanud seejärel välja, kas selle investeeringu väärtus on allutatud laenude tähtaja edasise pikendamise korral kaitstud. Kui sellise analüüsi tulemusel oleks selgunud, et investeeringu väärtus on kaitstud või et see isegi suureneb, oleks kasumile keskenduv turuinvestor teise sammuna võrrelnud väärtuse kaitsmise (või isegi suurendamise) alternatiivkulude ja väärtuse erinevust. |
|
(86) |
Kui Läti oleks teinud sellise analüüsi, oleks ta pidanud tõestama, et laenutähtaja pikendamine oli tõhus meede vähemalt selleks, et kaitsta investeeringu väärtust, ning oleks seejärel pidanud näitama, et sellise meetme võtmise alternatiivkulud on väiksemad kui lisandunud väärtus. Vaid siis, kui tähtaja pikendamise alternatiivkulud oleksid olnud teise meetme võtmise tulemusel säilinud väärtusest väiksemad, saaks komisjon nõustuda, et Läti on toiminud kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega. Läti ei ole aga esitanud ei teise meetme võtmise otsuse tegemise ajal koostatud hinnangut investeeringu väärtuse kohta ega ka analüüsi, millest nähtuks, et tähtaja pikendamise alternatiivkulud olid väiksemad kui teise meetme rakendamise tulemusel säilinud väärtus. |
|
(87) |
Seepärast leiab komisjon, et teist meedet ei saa pidada kooskõlas olevaks viisiga, kuidas oleks käitunud turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja olukorras, mis oleks olnud võrreldav Läti olukorraga 2013. aasta juunis. |
|
(88) |
Teiseks on turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamisel väljakujunenud printsiipide alusel igal juhul nõutav võrdlus mõistliku erainvestori käitumisega olukorras, mis on liikmesriigi olukorraga võimalikult sarnane (27). Seepärast oleks Läti pidanud võtma oma Citadelesse tehtud investeeringu väärtuse hindamisel arvesse Citadele müügiga seotud kohustusi, mis olid kirja pandud Parexit käsitlevas lõplikus otsuses. Teise meetme rakendamise ajal 2013. aasta juunis kuulus nende hulka kohustus loovutada Citadele 31. detsembriks 2014, samuti kohustus loovutada Citadele ilma varahaldusvaldkonnata (sest varahaldus tuli loovutada eraldi, juhul kui see ei olnud 30. juuniks 2013 müüdud). Kuna 27. juuniks 2013, mil laenutähtaega pikendati, ei oldud leitud varahaldusvaldkonnale ühtki ostjat, oleks erainvestor järeldanud, et varahaldusvaldkonda ei ole võimalik koos Citadelega 30. juuniks 2013 — Parexit käsitlevas lõplikus otsuses kehtestatud tähtajaks — müüa ja seepärast tuleb need kaks üksust müüa eraldi. |
|
(89) |
Lisaks ei oleks panga eraaktsionäril olnud liikmesriigi olukorraga võimalikult sarnases olukorras alust eeldada, et kõnealuste kohustuste täitmisest loobutakse või et nende täitmine lükatakse edasi, sest kõikide selliste muudatuste jaoks oli vaja komisjoni heakskiitu. Seepärast ei saanud investeeringu väärtuse kindlakstegemisel 2013. aasta juunis olla mingeid ootusi, et kõnealused kohustused on ebaolulised, sest ei olnud võimalik eeldada, et komisjon kiidab heaks ükskõik kumma kohustuse mis tahes muutmise enne perioodi, mille jooksul Lätil tuli need kohustused täita. |
|
(90) |
Et teha otsus tähtaja pikendamise kohta, oleksid tegurid, mida võeti arvesse Läti poolt Citadelesse tehtud investeeringu väärtuse hindamisel 2013. aasta juunis, pidanud järelikult hõlmama Parexit käsitlevasse otsusesse kirja pandud kohustusi. Läti ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta arvestas kõikide nende teguritega, ega ka selle kohta, et tema investeeringu väärtus oli neid tegureid arvesse võttes tol hetkel suurem kui tähtaja pikendamise alternatiivkulud. Ka sel põhjusel ei saa komisjoni meelest pidada teist meedet kooskõlas olevaks viisiga, kuidas oleks käitunud turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja olukorras, mis oleks olnud võrreldav Läti olukorraga 2013. aasta juunis. |
|
(91) |
Kolmandaks, isegi kui Läti oli analüüsinud piisavalt üksikasjalikult teist meedet kui vahendit, mille abil säilitada 2013. aasta juuni seisuga oma Citadelesse tehtud investeeringu väärtus, ning isegi kui ta oli võtnud sellises analüüsis arvesse Citadele eraldi müügist ja varahaldusvaldkonna eraldi loovutamisest tulenevaid piiranguid, millega turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja oleks arvestanud, ei ole usutavad Läti väited teise meetme kulude ja Citadelesse tehtud investeeringu väärtuse kohta, mis eeldatavasti selle meetme võtmisega säilitatakse. |
|
(92) |
Ühest küljest väidab Läti, et teine meede ei põhjustanud riigile mingeid kulusid, ent seda väidet ei toetata ühegi uue üksikasjaga ega tõendiga selle kohta, et Läti oleks teise meetme võtmise ajal tehtud kulusid hinnanud. Erainvestori jaoks, kes soovib teha allutatud laenu tähtaja pikendamise kohta mõistlikku otsust, oleks selline alternatiivkulude ja muude teise meetmega seotud kulude analüüs olnud meetme võtmise eeltingimus. Kuluhinnangu puudumine viib komisjoni järeldusele, et erainvestor ei oleks saanud hinnata teise meetme soovitatavust kasumi maksimeerimise seisukohast. |
|
(93) |
Teisest küljest väidab Läti, et teise meetmega säilitati Citadelesse tehtud Läti investeeringu väärtus, ent seda väidet ei toeta 2013. aasta juuni seisuga Läti poolt Citadelesse tehtud investeeringu tunnusjooned. Komisjon märgib, et kasumile keskenduva investori jaoks sõltub investeeringu jooksev väärtus investeeringuga seotud tulevaste tuluvoogude (nt dividendide saamise) väljavaatest kombinatsioonis investeeritud kapitali maksumusega kindlal ajahetkel (mille võib tuletada näiteks hinnast, mida ostja maksaks aktsionäri investeeringu eest tol hetkel, või ajategurit arvesse võttes diskonteeritud hinnast, mida ostja maksaks aktsionäri investeeringu eest tulevikus). Kõik komisjonile kättesaadavad näitajad viitavad sellele, et Läti poolt Citadelesse tehtud investeeringu väärtus oli 2013. aasta juuni seisuga väike, kui üldse positiivne. |
|
(94) |
Mis puudutab Citadelesse tehtud Läti investeeringuga kaasnevaid võimalikke tulevasi tuluvoogusid, siis ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et aktsionärid oleksid võinud 2013. aasta juunis loota Citadelelt lähitulevikus ükskõik millisel hetkel mingeid dividende. Läti olukorraga võimalikult sarnases olukorras oleva eraaktsionäri ükskõik milline hinnang dividendide jagamisest saadava eeldatava tulu kohta oleks olnud seotud kohustusega Citadele 31. detsembriks 2014 loovutada. Peale selle tehti põhjenduses 61 kirjeldatud uuringus kindlaks, et Citadele toodaks ilma varahalduseta kahjumit. See järeldus vähendas veelgi väljavaadet saada kasu dividendide jagamisest, arvestades, et 27. juunil 2013 oleks turumajanduse tingimustes tegutseval ettevõtjal tulnud eeldada, et Citadele ja varahaldusvaldkond loovutatakse eraldi. |
|
(95) |
Seega ei olnud tähtaja pikendamise ajal mingeid tõendeid selle kohta, et Citadele oleks võimeline (võttes arvesse eeldatavat kasumit ja kapitalimäära) jagama enne 31. detsembrit 2014 dividende, sest 10,3 % suurune kapitalimäär, mis kavatseti 31. detsembriks 2013 saavutada, oleks vaid hädavaevu ületanud nõutavat 10 % kapitali adekvaatsuse miinimummäära ja oleks jäänud tunduvalt allapoole […] % suurust kapitalimäära, mida soovitas finants- ja kapitaliturgude komisjon Citadele olemasolevate ja võimalike riskide kõrvaldamiseks. Seepärast oleks erainvestor arvestanud sellega, et alates 2013. aasta juunist on vähetõenäoline, et aktsionäridel oleks olnud oodata Citadelelt lähitulevikus dividendide jagamist. |
|
(96) |
Mis puudutab Läti poolt Citadelesse 2013. aasta juunis tehtud investeeringu kogumaksumust, siis selgub Läti ametiasutuste esitatud ja 2013. aasta veebruaris koostatud uuringust, mida on kirjeldatud põhjenduses 61, et varahaldusvaldkonna eraldi loovutamine oleks mõjunud Citadelele halvasti. Olukorras, mis on võimalikult sarnane Läti olukorraga 2013. aasta juunis, oleks erainvestor võtnud arvesse asjaolu, et sõltumatu ekspert oli teinud umbes neli kuud varem kindlaks, et Citadele müügiväärtus oleks ilma varahalduseta kahe üksuse ühisest müügiväärtusest väiksem. Seepärast oleksid sellisel erainvestoril pidanud olema riskiga korrigeeritud tulu maksimeerimise seisukohast mõjuvad põhjused, et võtta allutatud laenude tähtaja pikendamisega lisariske. Läti ei ole esitanud ühtki tõendit selliste mõjuvate põhjuste kohta, mis oleksid pannud turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja tollal neid lisariske võtma. Isegi kui tähtaega oleks pikendatud, puudusid tõendid selle kohta, et ilma varahalduseta saaks Citadelet müüa […], mis viib komisjoni järeldusele, et 2013. aasta juunis ei olnud Lätil […] oma investeeringu säilitamiseks, mis oli […] teise meetme võtmiseks. |
|
(97) |
Ka need uued põhjused panevad komisjoni järeldama, et teist meedet ei saa pidada kooskõlas olevaks turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja käitumisega olukorras, mis oleks olnud võrreldav Läti olukorraga 2013. aasta juunis. |
|
(98) |
Neljandaks märgib komisjon lõpuks veel seda, et EBRD, kes oli 2013. aasta juunis Läti riigi kõrval ainus Citadele aktsionär, ei pikendanud oma Citadelele antud tagasimaksmata allutatud laenu tähtaega ja et Läti ei pöördunud kordagi EBRD poole, et arutada selle osalemist teises meetmes, nagu on selgitatud põhjendustes 46–48. Kui teine meede pidi olema vahend, millega säilitada Citadelesse tehtud investeeringute väärtus, on asjaolu, et selle meetme kulude kandmise koormuse jagamise arutamiseks ei tehtud ühtki katset, veel üks märk sellest, et teine meede ei olnud kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte nõuetega. |
|
(99) |
Sellega seoses tuletab komisjon esmalt meelde, et finants- ja kapitaliturgude komisjoni kirja kohaselt oli Citadelel uue kapitali adekvaatsuse määra saavutamiseks aega kümme kuud (1. märts kuni 31. detsember 2013). Seda silmas pidades leiab komisjon, et enamusaktsionär oleks kasutanud kogu seda kümne kuu pikkust ajavahemikku selleks, et leida uue kapitalinõude täitmiseks sobiv lahendus, mis viiks miinimumini tema enda kulud. Seepärast ei too Läti väide Citadele müügi lihtsustamise kohta selgust sellesse, miks teist meedet kohaldati — ilma et Citadele vähemusaktsionäri poole oleks kordagi pöördutud — nelja kuu jooksul pärast finants- ja kapitaliturgude komisjoni kirja, selle asemel et kasutada sellest ette nähtud kümnest kuust ära rohkem. |
|
(100) |
Isegi kui EBRD osalemine tähtaja pikendamises oleks tähendanud sellise meetme võtmist, mille omadused erinevad teise meetme omadest, ei esita Läti ühtki tõendit selle kohta, et selline EBRDd kaasav teistsugune meede oleks olnud vähem tõhus kui teine meede või et see oleks olnud enamusaktsionärile võrreldes teise meetme enda kuludega kulukam. |
|
(101) |
Läti väitis, et kui EBRD oleks pikendanud oma allutatud laenu tähtaega, oleks Citadele müük olnud veelgi koormavam. Ometi ei ole Läti ametiasutused esitanud mingeid andmeid, millest nähtuks, et selline tähtaja pikendamine oleks niisuguseid lisakulusid tegelikult tekitanud. Et õigustada Läti väidet lisakoormuse kohta, ei ole korraldatud ühtki konkreetset uuringut, milles oleks võrreldud teise meetme võtmise järel Citadele loovutamisel tekkivaid kulusid nendega, mis kaasnevad Citadele võimaliku müügiga pärast EBRD osalusel tähtaja pikendamist. Komisjon leiab, et ükskõik milline erasektori ettevõtja, kes kaalub seda, kuidas säilitada oma Citadelesse tehtud investeeringu väärtus, suudaks vähemalt viidata samast ajast pärit hinnangule selle kohta, millised oleksid hilisema müügi korral need alternatiivkulud, mis on tingitud Citadele vähemusaktsionäri otsusest pikendada enda poolt pangale antud allutatud laenude tähtaega. |
|
(102) |
Nagu on märgitud põhjenduse 48 punktis c, uskus Läti enda selgituse kohaselt, et EBRD oleks olnud valmis pikendama oma Citadelele antud laenude tähtaega. Selles kontekstis leiab komisjon, et isegi kui EBRD kaasamine oleks muutnud olukorra keerulisemaks, oleks erasektori enamusaktsionär, kaaludes Citadelele antud allutatud laenu tähtaja pikendamist, võtnud vähemalt ühendust vähemusaktsionäriga, kes oli samuti Citadele allutatud võlakirjade omanik, et näha, kas too oleks kas i) jaganud Citadelele antava lisatoetuse kulusid, pikendades enda antud laenude tähtaega, või ii) sõlminud otse enamusaktsionäriga mõne alternatiivse kokkuleppe, et katta enamusaktsionärile teise meetme võtmisega tekkivaid kulusid. Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamise mõttes ei saa komisjon nõustuda sellega, et ettevõtte enamusaktsionär oleks olnud nõus katma kogu kulu, mis oli seotud kõnealusesse ettevõttesse tehtud investeeringute väärtuse säilitamisega, ja kaitsnud sellega vähemusaktsionäri investeeringu väärtust, ilma et ta oleks isegi pöördunud viimatinimetatu poole sooviga paluda tema osalust. |
|
(103) |
Kõiki neid tegureid silmas pidades on asjaolu, et 1. märtsist 2013 kuni 27. juunini 2013 ei pöördutud kordagi EBRD poole, järjekordne märk sellest, et teist meedet ei viidud ellu kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte nõuetega. |
|
(104) |
Kõigil neljal põhjendustes 85–103 esitatud põhjusel ei ole üheselt ega objektiivsete ja kontrollitavate tõendite põhjal tõendatud, et teine meede pärineb liikmesriigilt, kes tegutseb nagu eraaktsionär. Neil asjaoludel ei saa komisjon nõustuda sellega, et Citadele võiks saada tavapärastele turutingimustele vastavates tingimustes sama eelise kui see, mis on antud talle teise meetme kujul riigi ressursside abil. |
|
(105) |
Läti on rakendanud teist meedet Citadele suhtes, kes tegutseb praegu ja tulevikus rahvusvahelisele konkurentsile avatud turgudel. Seepärast mõjutab iga riigi ressurssidest antud eelis konkurentsi pangandussektoris ja liidusisest kaubandust. Lisaks on kõnealune meede valikuline, sest see toob kasu üksnes Citadelele. Seda rahastatakse riigi ressurssidest. Nagu Läti on selgitanud põhjenduses 45, ei oleks turumajanduse tingimustes tegutsev kolmandast isikust ettevõtja võtnud võrreldavatel tingimustel 2013. aasta juunis teise meetmega sarnanevat meedet. Seepärast kinnitab komisjon oma menetluse algatamise otsuses antud esialgset hinnangut, et teine meede kujutab endast täiendavat riigiabi. |
6.1.3. Kolmas meede
|
(106) |
Revertale antud likviidsustoetus kiideti riigi hoiuste kujul algul heaks kui osa siseturuga kokkusobivatest riigiabimeetmetest, mis olid saanud heakskiidu esimeses päästmisotsuses. Komisjon märkis tollal, et Parex Bankal puuduvad likviidsed tagatised ja et Läti on hoiustanud vahendid panga likviidsusvajadusi arvesse võttes ajal, mil Parex Banka ebakindla olukorra tõttu ei olnud valmis likviidsust pakkuma ükski turuinvestor (28). |
|
(107) |
Pärast Parexit käsitleva lõpliku otsuse tegemist (ning panga jagamist toimivaks pangaks ja rämpspangaks) kanti likviidsustoetus üle Citadelele ja Revertale. Neist esimene on oma osa likviidsustoetusest juba täielikult tagasi maksnud. Revertalt nõuti saadava likviidsustoetuse summade piiramist, nagu on kirjeldatud põhjenduse 19 punktis c. Ometi ületab likviidsustoetus, mida Revertale tegelikult antakse, isegi neid summasid, mis on heaks kiidetud Parexit käsitlevas lõplikus otsuses ette nähtud halvimas stsenaariumis. Selle täiendava likviidsustoetusega antakse võrreldes päästmisotsustes ja Parexit käsitlevas lõplikus otsuses heaks kiidetud abiga Revertale lisaeelis. Läti ei ole väitnud, et ta toimis sellise likviidsuse pakkumisel turumajanduse tingimustes tegutseva laenuandjana. Samuti ei ole Läti esitanud mingeid andmeid, mis võimaldaksid komisjonil järeldada, et Reverta võiks saada tavapärastele turutingimustele vastavates tingimustes sama eelise kui see, mis on antud talle kolmanda meetme kujul riigi ressurssidest. Ühtki muud likviidsustoetuse näitajat peale selle summa ei ole muudetud, seega leiab komisjon, et kõnealune meede kujutab endast riigiabi. |
|
(108) |
Kuna põhjenduste 106 ja 107 kohaselt antakse suurema likviidsustoetusega selgelt lisaeelis võrreldes heakskiidetud abimeetmetega, kujutab see endast täiendavat abi (kuivõrd kõik teised aluslepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumid on endiselt täidetud). |
6.2. Uue täiendava abi kokkusobivuse õiguslik alus
|
(109) |
Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b antakse komisjonile õigus tunnistada abi siseturuga kokkusobivaks, kui see on ette nähtud „mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”. |
|
(110) |
Võttes arvesse Parex Banka süsteemset tähtsust (tegemist oli Läti juhtiva pangaga) ja panga laenutegevuse olulisust Läti majanduse jaoks abimeetmete heakskiitmise ajal, nõustus komisjon sellega, et panga raskuste kõrvaldamatajätmine oleks Läti majandusele kaasa toonud tõsised tagajärjed. |
|
(111) |
Seepärast hinnati Parex Banka jaoks heaks kiidetud meetmeid päästmisotsustes ja Parexit käsitlevas lõplikus otsuses aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel ning finantskriisi kontekstis vastu võetud ja abi andmisel jõus olnud teatiste põhjal (29). |
|
(112) |
Komisjon leiab, et esimese ja teise meetme kaudu antud täiendava abi puhul kehtib tulenevalt meetmete võtmise ajast ja meetmete sarnasusest heakskiidetud abimeetmetega sama õiguslik alus. |
|
(113) |
Kolmanda meetme puhul tuleb komisjonil hinnata meetme kokkusobivust 2013. aasta pangandusteatises (30) sätestatud ajakohastatud kriteeriumide alusel. Tegelikult tuleb kontrollida selle teatise alusel ükskõik millist abi, mis on antud ilma komisjoni loata täielikult või osaliselt (ja seega rikkudes aluslepingu artikli 108 lõiget 3) pärast 2013. aasta pangandusteatise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kuna kolmandat meedet on kohaldatud alates 2011. aastast kuni praeguse hetkeni pidevalt, võib järeldada, et abi anti osaliselt pärast 2013. aasta pangandusteatise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas1. augustil 2013. |
6.3. Abi kokkusobivus siseturuga
6.3.1. Esimene meede
|
(114) |
Läti poolt Parex Bankale antud allutatud laenu tähtaeg oli alates laenu andmise kuupäevast (22. mai 2009) seitse aastat (st 21. mai 2016) ning seega ületas see esimeses päästmisotsuses kindlaks määratud ja hiljem Parexit käsitlevas lõplikus otsuses kinnitatud viieaastast maksimumtähtaega. Meetmest komisjoni ei teavitatud. |
|
(115) |
Täiendav abimeede seisnes allutatud laenudele otsustes ette nähtust pikema tähtaja kehtestamises. Komisjon kahtles, kas see meede oli minimaalselt vajalik, ega saanud seetõttu järeldada, et kõik kokkusobivuse kriteeriumid olid täidetud. |
|
(116) |
Komisjon tuletas menetluse algatamise otsuses meelde, et päästmisotsustes anti Parex Banka puhul heaks kiidetud viieaastase tähtajaga allutatud laenule hinnang, mille kohaselt oli selle summa ja tähtaja puhul piirdutud minimaalse vajalikuga. Selle järelduse põhjal oli viieaastast allutatud laenu peetud päästmisotsustes ja Parexit käsitlevas lõplikus otsuses siseturuga kokkusobivaks. |
|
(117) |
Päästmisotsustes ja Parexit käsitlevas lõplikus otsuses esitatud väidete põhjal ning uute väidete puudumise tõttu väljendas komisjon kahtlust algselt heaks kiidetud viie aasta asemel seitsme aasta pikkuse tähtajaga antud allutatud laenude pikema tähtaja kokkusobivuse suhtes. |
|
(118) |
Võttes arvesse uusi väiteid, mille Läti esitas pärast menetluse algatamise otsuse tegemist ja mida on kirjeldatud punktis 5.1, tuleb komisjonil uuesti hinnata, kas seitsmeaastase tähtajaga allutatud laenud, mille Läti andis Parex Bankale, vastavad kokkusobivusnõudele, mille kohaselt tuleb riigiabi puhul piirduda minimaalselt vajalikuga. |
|
(119) |
Vastavalt 2008. aasta pangandusteatisele peab abimeede olema oma suuruselt ja vormilt vajalik püstitatud eesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et kapitalisüsti tegemisel tuleb piirduda eesmärgi saavutamiseks vajaliku miinimumsummaga. Teise taseme omavahenditeks kvalifitseeruva allutatud laenu andmisel Parex Bankale oli eesmärk võimaldada pangal säilitada kapitali adekvaatsuse määr ning tagada panga piisav kapitaliseeritus, et see suudaks paremini kanda võimalikke kahjusid, vältimaks tõsiseid häireid Läti majanduses. |
|
(120) |
Esimeses päästmisotsuses põhinesid komisjoni arvesse võetud miinimumnõuded, millele allutatud laenud pidid Parex Banka teise taseme omavahenditeks kvalifitseerumiseks vastama, Läti kohaldatavatel õigusaktidel, nagu Läti oli need edastanud (31). Tehti kindlaks, et allutatud laenu kvalifitseerumiseks teise taseme omavahenditeks oli miinimumtähtaeg viis aastat. Järgnevates otsustes seda hinnangut ei muudetud. |
|
(121) |
Olles läbi vaadanud Läti esitatud lisateabe, mida on käsitletud põhjendustes 30–39, tunnistab komisjon, et lisapiirangud muutsid allutatud laenude omadusi, mis olid vajalikud kvalifitseerumiseks 2010. aastani täielikult teise taseme omavahenditeks. |
|
(122) |
Eelkõige märgib komisjon, et allutatud laenude esialgse miinimumtähtaja kindlaksmääramisel oli eriti oluline tegur Basel II raamistiku kriteeriumide mõju 2009. aastal Parex Banka poolt saadud teise taseme omavahenditeks kvalifitseeruvate allutatud laenude summale. Et saavutada abimeetme lõppeesmärk tagada Parex Banka piisav kapitaliseeritus ja vältida esialgse allutatud laenu andmise ajal tõsiseid häireid Läti majanduses, tuli nõuetekohaselt arvesse võtta Basel II amortiseerimistegurit. |
|
(123) |
Komisjon leiab, et kui eeldused ja prognoosid, mille Läti esitas päästmisotsuste tegemise ajal, oleksid asjakohaselt ja täielikult kajastanud allutatud võlakirjade Basel II eeskirjade kohast amortisatsiooni, nagu seda on kirjeldatud põhjenduses 37, oleks allutatud laenude tähtaja kohta antud teistsugune hinnang ja jõutud järeldusele, et minimaalselt vajalik ei ole mitte viis, vaid seitse aastat. |
|
(124) |
Samuti tuletab komisjon meelde, et kolmandas päästmisotsuses lähtuti abi kokkusobivuse hindamisel muu hulgas Läti ametiasutuste võetud kohustusest müüa oma aktsiad Parex Bankas võimalikult ruttu, hiljemalt kolm aastat pärast esimeste päästmismeetmete võtmist Parex Banka suhtes, (32) st mitte hiljem kui 2011. aastal. |
|
(125) |
Nende asjaolude valguses võib komisjoni meelest pidada esialgse seitsmeaastase tähtaja kehtestamist minimaalselt vajalikuks, et võimaldada Läti antud allutatud laenudel kvalifitseeruda täielikult teise taseme omavahenditeks ning tagada, et Parex Banka saavutab kapitali adekvaatsuse sihtmäära eesmärgiga säilitada Läti pangandussüsteemi stabiilsus ja täita kohustus pank ära müüa. |
6.3.2. Allutatud laenude tähtaja pikendamine, millest jäeti teatamata (teine meede)
|
(126) |
Komisjon avaldas menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas täiendavat abi, mida kujutas endast allutatud laenude tagasimaksmiseks antud 18kuuline ajapikendus, saab pidada siseturuga kokkusobivaks, kuivõrd olemasoleva hinnangu põhjal tagas minimaalselt vajalikuga piirdumise allutatud laenu viieaastase tähtaja kehtestamine ning kokkusobivuse põhjendamiseks ei olnud laekunud ühtki uut väidet. |
|
(127) |
Võttes arvesse teavet, mille Läti esitas pärast menetluse algatamise otsuse tegemist, märgib komisjon, et 2013. aastal tehti seoses miinimumkapitali nõuetega regulatiivseid muudatusi (33). |
|
(128) |
Sellega seoses on komisjonile esitatud kiri, mille finants- ja kapitaliturgude komisjon saatis 1. märtsil 2013 Citadelele. Kiri sisaldab pangandust reguleeriva asutuse vastust sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise aruandele, mille Citadele esitas finants- ja kapitaliturgude komisjonile 30. juunil 2012 pangas valitsenud finantsolukorra kohta. |
|
(129) |
Selles 1. märtsi 2013. aasta kirjas on kõigepealt juhitud tähelepanu asjaolule, et finants- ja kapitaliturgude poliitikadokumentide kohaselt peab kõikide pankade kapitali adekvaatsuse määr olema üle 10 %. Seejärel on seal selgelt öeldud, et kui panga ja konsolideerimisgrupi kapitali adekvaatsuse määr langeb alla 10 %, peetakse panka ja konsolideerimisgruppi ebapiisavalt kapitaliseerituks ning finants- ja kapitaliturgude komisjon võib võtta parandusmeetmeid, nt piirata panga tegevust. Kirjas on lisatud, et Citadele ja tema konsolideerimisgrupi puhul pidi kapitali adekvaatsuse määr tõusma 2013. aasta lõpuks […] %ni, et katta Citadele tegevusest tulenevad olemasolevad ja võimalikud riskid. |
|
(130) |
Selle kirja põhjal nõustub komisjon, et Citadele kapitali adekvaatsuse määr pidi ületama 2013. aasta lõpus vähemalt 10 %, et panga tegevus saaks täies mahus jätkuda. |
|
(131) |
Komisjon tuletab meelde, et riigiabi andmisel allutatud laenude kujul oli lõppeesmärk — nagu määrati kindlaks päästmisotsustes ja Parexit käsitlevas lõplikus otsuses — tagada Parex Banka (pärast 2010. aastat Citadele) piisav kapitaliseeritus, et vältida tõsiseid häireid Läti majanduses. |
|
(132) |
Seepärast nõustub komisjon, et Läti pidi võtma 2013. aasta juunis parandusmeetmeid, et vältida riske, mis oleksid tekkinud juhul, kui Citadele ei oleks suutnud täita ootamatult suurenenud järelevalvenõudeid. Et vältida uute nõuete valguses võimalikku kapitalipuudujääki, oleksid olnud ainukesed võimalikud lahendused:
|
|
(133) |
Tabelis 2 on esitatud stsenaarium, mille puhul võrreldakse olukorda, kus allutatud laenude tähtaega 2013. aastal pikendatakse (nagu tehti teise meetme võtmisel), olukorraga, kus tingimused jäävad samaks mis laenude andmisel; sealjuures on kõik muud näitajad samaväärsed Komisjon leiab arvutuste põhjal, et allutatud laenude esialgse tähtaja säilitamise korral ei oleks Citadele — arvestades, et kõik muud tegurid on samaväärsed — saavutanud 2013. aasta lõpuks 10 %list kapitali adekvaatsuse määra. Tabel 2 Kapitali adekvaatsuse määr tähtaja pikendamise korral ja tähtaja pikendamata jätmise korral
|
|
(134) |
Võttes arvesse, et:
nõustub komisjon, et teine meede oli tõhus ja tulemuslik lahendus, et täita Citadele uued kapitali adekvaatsuse nõuded, ja et antud ajapikendus oli selle eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalik. See lahendus ei nõudnud uute rahaliste vahendite ülekandmist (ehkki Läti pidi jätma tagasi nõudmata vahendid, mis oleksid tulnud muidu tagasi maksta) ning selles käsitleti finantsstabiilsuse kindlustamise vajadusel põhinevat järelvalvenõuet. |
|
(135) |
Komisjonil on hea meel märkida ka seda, et 31. detsembri 2013. aasta seisuga oli Citadele kapitali adekvaatsuse määr pisut kõrgem kui nõutav 10 %, (35) mis kinnitab komisjoni seisukohta, et 18kuulise ajapikenduse andmisel piirduti minimaalselt vajalikuga. |
6.3.3. Revertale antud likviidsustoetus, millest jäeti teatamata (kolmas meede)
|
(136) |
Läti on andnud alates 2011. aastast Revertale likviidsustoetust, mis ületab komisjoni poolt Parexit käsitlevas lõplikus otsuses heaks kiidetud piirnorme nii põhistsenaariumi kui ka halvima stsenaariumi jaoks. Need piirnormid on esitatud tabelis 3 (36). Reverta saadud likviidsustoetuse tegelikud summad (millest Läti on teatanud oma 2014. aasta jaanuaris edastatud muudetud ümberkorralduskavas), nagu need on esitatud tabelis 4, on pidevalt ületanud Parexit käsitlevas lõplikus otsuses sätestatud summasid. Tabel 3 Revertale antava likviidsustoetuse piirnormid, nagu need on esitatud Parexit käsitlevas lõplikus otsuses
Tabel 4 Reverta saadud likviidsustoetuse tegelikud summad
|
|
(137) |
Revertale antav likviidsustoetus kiideti algselt riiklike hoiuste kujul heaks kui osa esimese päästmisotsusega hõlmatud kokkusobivatest riigiabimeetmetest. |
|
(138) |
Pärast Parexit käsitleva lõpliku otsuse tegemist (ning Parex panka jagamist toimivaks pangaks ja rämpspangaks) kanti likviidsustoetus üle Citadelele ja Revertale. Citadele on oma osa likviidsustoetusest juba täielikult tagasi maksnud, Revertal tuli aga saadava likviidsustoetuse summasid piirata. Ometi ületab likviidsustoetus, mida Revertale tegelikult antakse, kõiki Parexit käsitlevas lõplikus otsuses heaks kiidetud tasemeid. |
|
(139) |
Hinnang, mis anti ümberkorralduskavale Parexit käsitlevas lõplikus otsuses, põhines tollastel eeldustel likviidsete vahendite sissevoolu kohta Revertasse, mis oleks võimaldanud pangal hakata riigi hoiuste kujul antud likviidsustoetust kuni Parexit käsitlevas lõplikus otsuses kindlaks määratud tasemeteni tagasi maksma (37). |
|
(140) |
Summad, mille puhul eeldati, et need jäävad tagasi maksmata, ulatusid Parexit käsitleva lõpliku otsuse kohaselt [0–100] miljonist latist (põhistsenaariumi korral) kuni [100–200] miljoni latini (halvima stsenaariumi korral). Ent võttes aluseks Läti esitatud kõige värskemad rahavoogude prognoosid, ületab antud likviidsustoetus kavakohaselt Parexit käsitlevas lõplikus otsuses sätestatud piirnormi kuni 2017. aastani, nagu on näidatud tabelis 5. Tabel 5 Revertale antav ülemäärane likviidsustoetus vs. 2010. aasta ümberkorralduskava
|
|
(141) |
Komisjon mõistab, et võttes arvesse järgmisi raskusi:
tekkis rahaliste vahendite tagasisaamisel võrreldes Parexit käsitleva lõpliku otsuse vastuvõtmise ajal kavandatuga kaheaastane viivitus (nagu on öeldud põhjenduses 51). See viivitus tingis riigi toetuse suurendamise. |
|
(142) |
Seega oli likviidsustoetuse lisavajadus põhjustatud sellest, et Reverta finantsolukord oli võrreldes Parexit käsitleva lõpliku otsuse tegemise ajal koostatud prognoosiga halvem. Komisjon täheldab, et antud likviidsustoetus on viimastel aastatel seoses Reverta raskustega varade tagasisaamisel järjest suurenenud. |
|
(143) |
Nagu on kirjeldatud põhjenduses 56, väidab Läti, et kuna likviidsustoetuse 118,7 miljonist latist oli kapitaliks konverteeritud vaid 49,5 miljonit latti, oli likviidsustoetus selle ülejäänud 69,2 miljoni lati tõttu ülemäärane umbes sama summa võrra. |
|
(144) |
Komisjon tuletab siiski meelde, et nagu on sätestatud Parexit käsitleva lõpliku otsuse põhjenduse 63 punktis b, saab kapitaliks konverteerida üksnes riigi hoiuseid. Seepärast ei toonud asjaolu, et kapitaliks konverteeritud likviidsustoetuse tase oli madalam, komisjoni meelest automaatselt kaasa likviidsustoetuse ülemäärasust. |
|
(145) |
Edasi märgib komisjon, et Revertalt oli panganduslitsents 2011. aastal ära võetud, millega välditi vajadust konverteerida likviidsustoetust täiendavalt kapitaliks, et saavutada õigusaktides ette nähtud maksevõime suhtarv. Seega tunnistab komisjon, et kapitalinõuete kohaldamise lakkamine (38) võimaldas Lätil anda Revertale rekapitaliseerimistoetust, mis oli otsustes heaks kiidetud rekapitaliseerimise maksimumsummast väiksem. |
|
(146) |
Võttes arvesse Reverta raskusi varade tagasisaamisel ja kapitaliseerimiseks vajalike summade piiratust pärast panganduslitsentsi äravõtmist, järeldab komisjon, et Revertale likviidsustoetuse andmisel on piirdutud miinimumiga, mis on vajalik panga tegevuse nõuetekohaseks lõpetamiseks. |
|
(147) |
Samuti järeldab komisjon, et täiendav likviidsustoetus on vastavuses 2013. aasta pangandusteatises sätestatud kulude jagamise nõudega. Eelkõige märgib komisjon, et kooskõlas 2013. aasta pangandusteatise punktiga 77 on Parex Banka endiste aktsionäride omakapital täielikult alla hinnatud ning et Läti on võtnud nüüd kohustuse vältida täiendava abi andmist allutatud võlakirjade omanikele. |
6.3.4. Citadele varahaldusvaldkonna loovutamise kohustuse täitmata jätmine (neljas meede)
|
(148) |
Läti ametiasutused väidavad, et Läti ei ole suutnud leida praeguste keeruliste turutingimuste tõttu ettenähtud tähtajaks Citadele varahaldusvaldkonnale huvitatud ostjaid ega suuda seda teha ka lähitulevikus. |
|
(149) |
Läti ametiasutused tuletavad meelde, et Citadele müük määrati muude kohustuste hulgas kindlaks kui peamine meede, millega kõrvaldada abimeetmete tekitatud konkurentsimoonutus. Ent kuna Citadele finantsolukord Parexit käsitleva lõpliku otsuse tegemise ajal kavandatuga võrreldes halvenes, ei olnud võimalik Citadele varahaldusvaldkonda kindlaks määratud tähtajaks loovutada. |
|
(150) |
Edasi väidab Läti, et varahaldusvaldkonna ja Citadele müügi ühendamine kasvatab turu huvi Citadele vastu ning et loovutusperioodi pikendamine võimaldab suurema tõenäosusega Citadele taaserastada. |
|
(151) |
Komisjon on nõus, et Citadele finantsolukord on halvem, kui osati oodata esialgses ümberkorralduskavas. Seda hinnangut kinnitab ka järelevalve eest vastutav isik (39) ja kajastavad tabelis 6 esitatud näitajad. Tabel 6 Peamiste finantsnäitajate võrdlus ümberkorralduskavas esitatud näitajatega
Kuna Citadele kasumlikkus oli esialgses ümberkorralduskavas plaanitust väiksem, mõistab komisjon raskusi Citadele loovutamisel rangelt kindlaks määratud tähtajaks. |
||||||||||||||||||||||||
|
(152) |
Komisjon tuletab meelde, et varahaldusvaldkonna müümise kohustus koos Citadele enda müümise kohustusega lisati Parexit käsitlevasse lõplikusse otsusesse selleks, et piirata konkurentsimoonutusi, sest need kohustused andsid konkurentidele võimaluse teha nende ettevõtete kohta pakkumisi (40). |
|
(153) |
Komisjon märgib rõõmustava asjaoluna, et Citadele alustas pärast Parexit käsitleva lõpliku otsuse tegemist müügiprotsessi, et selgitada välja, milline on turu huvi, ja määras ka sõltumatu eksperdi parima müügistrateegia väljatöötamiseks, nagu on kirjeldatud põhjendustes 61 ja 62, püüdes seega kõnealuseid kohustusi heas usus täita. |
|
(154) |
Komisjon võtab teadmiseks, et Läti püüab varahaldusvaldkonna müügi lõpuleviimiseks saada nüüd pikemat tähtaega kui need, millest Läti kohustus 2009. aastal kinni pidama. Läti taotleb Parexit käsitleva lõpliku otsuse muutmist, et lükata varahaldusvaldkonna loovutamise esialgne tähtaeg edasi eesmärgiga müüa varahaldusvaldkond põhjendustes 64–68 sätestatud täiendavatele kohustustele tuginedes koos Citadelega. |
6.3.5. Tasakaalustavad meetmed, mis leevendavad konkurentsimoonutusi ja tõhustavad koormuse jagamist
|
(155) |
Et komisjon kiidaks heaks oma lõplikesse otsustesse tehtavad muudatused, peavad need põhinema uutel kohustustel, mida saab pidada esialgu kehtestatud kohustustega samaväärseteks (41). Sellisel juhul jääksid abimeetmed aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks vaid juhul, kui esialgse otsuse üldine tasakaal jääb puutumata. Esialgse tasakaalu säilitamiseks ei tohiks muudetud kohustused kahjustada abisaaja elujõulisust, mistõttu peaksid kohustused jääma koormuse jagamise ja tasakaalustavate meetmete poolest vähemalt samaväärseteks, võttes arvesse kohaldatavates komisjoni teatistes kehtestatud nõudeid. |
|
(156) |
Sellega seoses on komisjonile meeltmööda Läti esitatud ja põhjendustes 64–73 käsitletud kohustused, sest need aitavad kõrvaldada esimesest, teisest, kolmandast ja neljandast meetmest tulenevaid võimalikke konkurentsimoonutusi ning tagada abi saavate sidusrühmade vahel sobiva koormuse jagamise. |
|
(157) |
Ümberkorraldamisteatise 4. jaos kutsutakse üles kohaldama konkurentsimoonutusi piiravaid tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid. |
|
(158) |
Parexit käsitlev lõplik otsus sisaldas mitut sellist meedet, mille hulgas oli kõige olulisem Läti kohustus võõrandada Citadele või tagada Citadele võõrandamine 31. detsembriks 2015 (42). Komisjon pidas Parex Bankale antud riigiabist tulenevate konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks piisavaks ja asjakohaseks kohustust müüa Citadele nimetatud tähtajaks koos Citadele turuosaluse kärpimisega. |
|
(159) |
Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses, et nii allutatud laenu esialgu pikem tähtaeg kui ka selle tähtaja pikendamine 18 kuu võrra 2013. aastal andis Parex Bankale päästmisotsustes ja Parex Bankat käsitlevas lõplikus otsuses heaks kiidetud allutatud laenuga võrreldes lisaeelised. |
|
(160) |
Sellega seoses valmistab komisjonile heameelt Läti välja pakutud kohustus tuua Citadele müügi lõpuleviimise tähtaeg 31. detsembrilt 2015 ettepoole […] kui meede, millega tasakaalustada allutatud laenude pikemast tähtajast tulenevat lisaeelist. Citadele müügi kiirendamine aitab säilitada võrdsed tingimused. |
|
(161) |
Peale selle märgib komisjon, et Läti on võtnud selge kohustuse […], kui müük kõnealuseks varasemaks tähtajaks ei õnnestu. Selle kohustusega antakse lisatagatis (mida ei olnud esialgses ümberkorralduskavas selgelt olemas), et kindlustada konkurentsimoonutuste asjakohane leevendamine, kuivõrd Citadele […] enne […]. |
|
(162) |
Komisjon nimetab rõõmustava asjaoluna ka seda, et Läti on võtnud kohustuse vähendada veelgi selle kapitali summat, mida Läti võib Revertale anda, nagu on märgitud põhjenduses 69. |
|
(163) |
Ümberkorraldamisteatise 3. jaos on ette nähtud, et pangad ja nende sidusrühmad peaksid kandma võimalikult suure osa ümberkorralduskuludest, et viia abi miinimumini ning tegeleda konkurentsimoonutuste ja moraaliriski küsimustega. |
|
(164) |
Sellega seoses võtab komisjon teadmiseks Läti kavandatud edasised tasakaalustavad meetmed tagamaks, et Reverta saadud täiendavast abisummast ei saaks kasu kolmandad isikud, nimelt põhjendustes 70–73 kirjeldatud kohustuse tõhustada koormuse jagamise korda. |
|
(165) |
Läti seisab hea selle eest, et Citadele ja Reverta (endine Parex Banka) ning nende tütarettevõtjad ei maksa olemasolevatelt kapitaliinstrumentidelt (sh eelisaktsiad, B-aktsiad ning teise taseme ülemised ja alumised instrumendid) intresse, dividende ega kupongiintresse (ei tasumisele kuuluvaid ega kogunevaid) ega kasuta nendega seoses ostuoptsioone teiste allutatud võlausaldajate või aktsionäride puhul kui Läti Vabariik või EBRD enne, kui Revertale ja/või Citadelele antud riigiabi on täielikult tagasi makstud, ja välja arvatud juhul, kui selleks on seadusest tulenev kohustus. Sellega seoses kohustub Läti ühtlasi kõik sellised seadusest tulenevad kohustused võimalikult ruttu ja igal juhul hiljemalt 30. aprilliks 2015 kaotama. Selle tulemusel ei saa olemasolevate kapitaliinstrumentide omanikud mingeid makseid, sest nendelt olemasolevatelt kapitaliinstrumentidelt ei arvestata kohustuslikku kupongiintressi ja Reverta likvideerimise käigus (mis toimub 2017. aasta lõpuks) reastatakse need instrumendid kõrgema nõudeõiguse järguga võlgadest tahapoole. Kuna Reverta kapital on negatiivne, on nende kapitaliinstrumentide omanikel praktikas võimatu mingit makset või hüvitist saada. |
|
(166) |
Peale põhjenduses 165 nimetatud kohustuste maksab Läti allesjäänud allutatud laenude jäägi (põhiosa) tagasi alles siis, kui kogu Revertale/Citadelele antud riigiabi on täielikult tagasi makstud ulatuses, mis on vajalik Reverta netovara puudujäägi katmiseks, ja tingimusel, et selleks tagasimaksmiseks on olemas õiguslik alus. Sel eesmärgil allesjäänud allutatud laenude jääk (põhiosa) kas i) hõlmatakse siduva korraldusega mitte teha allesjäänud allutatud laenude alusel ühtki makset või ii) konverteeritakse hääleõigust mitte andvateks teise taseme omavahenditeks või iii) hinnatakse alla. Kuna riigi õiguses ei leidu praegu asjakohast õiguslikku alust, mis võimaldaks seda kohustust täita, kohustub Läti täiendavalt võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et hiljemalt 30. aprilliks 2015 oleksid kehtestatud kõik kõnealuse kohustuse täitmiseks vajalikud õigusnormid. |
|
(167) |
Komisjon kiidab heaks Läti kohustused, mida on nimetatud põhjendustes 165 ja 166, sest kuivõrd nende eesmärk on piirata allesjäänud allutatud laenude ning Reverta ja Citadele kapitaliinstrumentide puhul põhiosa ja intresside maksmist, aitavad nad täiendavalt koormust jagada. |
|
(168) |
Selle tulemusel leiab komisjon, et kavandatud tasakaalustavaid meetmeid, mis on nimetatud punktis 5.5, võib pidada asjakohasteks ja samaväärseteks (tõhususe seisukohast) Läti varem kavandatud meetmetega, mille komisjon kiitis heaks Parexit käsitleva lõpliku otsusega, mida on muudetud muutmisotsusega. Kavandatud tasakaalustavatel meetmetel on tõepoolest sama siht: piirata konkurentsi moonutamist. Meetmed on sihipärased, kuivõrd nende eesmärk on piirata konkurentsimoonutusi turgudel, kus Citadele tegutseb. |
|
(169) |
Sellega kooskõlas järeldab komisjon, et muudetud kohustused on elujõulisuse taastamise, koormuse jagamise ja konkurentsimoonutuste leevendamise seisukohast esialgsete kohustustega samaväärsed. Esialgsete kohustuste asendamine uute kohustustega ei muuda abi kokkusobivust siseturuga, nagu on kindlaks tehtud Parexit käsitlevas lõplikus otsuses, mida on muudetud muutmisotsusega. |
7. JÄRELDUS
|
(170) |
Komisjonil on kahju, et Läti kohaldas esimest, teist ja kolmandat meedet ebaseaduslikult, rikkudes sellega ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3, ning et Läti jättis täitmata kohustuse loovutada Citadele varahaldusvaldkond Parexit käsitlevas lõplikus otsuses kindlaks määratud tähtajaks (neljas meede). |
|
(171) |
Eespool kirjeldatud põhjustel ning võttes arvesse Läti ja Citadele võetud täiendavaid kohustusi, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Järgmised meetmed kujutavad endast aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi:
|
a) |
allutatud laenude andmine Parex Bankale esialgse tähtajaga, mis ületas päästmisotsustes ja Parexit käsitlevas lõplikus otsuses heaks kiidetud tähtaega (esimene meede); |
|
b) |
Citadelele allutatud laenudest 37 miljoni lati tagasi maksmiseks 18 kuu pikkuse täiendava ajapikenduse andmine (teine meede); |
|
c) |
komisjoni poolt Parexit käsitlevas lõplikus otsuses heaks kiidetud piirnorme ületava likviidsustoetuse andmine Revertale (kolmas meede). |
Artikkel 2
Artiklis 1 nimetatud abimeetmed on aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobivad, võttes arvesse Läti võetud kohustusi, mis on sätestatud I lisas.
Artikkel 3
Komisjoni 15. septembri 2009. aasta otsuse C(2010) 6202 (lõplik) (muudetud) (riigiabi C 26/09 (ex N 289/09) kohta, mida Läti kavatseb anda AS Parex Banka ümberkorraldamiseks) põhjenduses 73 kindlaks määratud tähtaegu — Citadele varahaldusvaldkonna loovutamine loovutamise eest vastutava isiku abita 30. juuniks 2013 või kõnealuse isiku abiga 31. detsembriks 2013 (neljas meede) — muudetakse kooskõlas Läti võetud kohustusega, mis on sätestatud II lisas.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.
Brüssel, 9. juuli 2014
Komisjoni nimel
asepresident
Joaquin ALMUNIA
(1) Komisjoni otsus SA.36612 — 2014/C (ex 2013/NN) (ELT C 147, 16.5.2014, lk 11).
(2) Komisjoni otsus NN 68/08 (ELT C 147, 27.6.2009, lk 1).
(3) Komisjoni otsus NN 3/09 (ELT C 147, 27.6.2009, lk 2).
(4) Komisjoni otsus N 189/09 (ELT C 176, 29.7.2009, lk 3).
(5) Komisjoni otsus C 26/09 (ex N 289/09) (ELT C 239, 6.10.2009, lk 11).
(6) Eelkõige teenindatavad laenud Sõltumatute Riikide Ühenduse (edaspidi „SRÜ”) laenuvõtjatele, Leedu tütarettevõtja, filiaalid Rootsis ja Saksamaal ning varahaldusvaldkond, mis hõlmab Šveitsi tütarettevõtjat.
(7) Pärast 1. augustil 2010 toimunud jagunemist jättis rämpspank endale esialgu nime Parex Banka, kuid muutis selle 2012. aasta mais ärinimeks AS Reverta.
(8) Komisjoni otsus 2011/364/EL (ELT L 163, 23.6.2011, lk 28).
(9) Komisjoni otsus SA.34747 (ELT C 273, 21.9.2013, lk 1).
(10) SRÜs asuvate laenuvõtjate laenud.
(11) Varahaldusvaldkond hõlmab Citadele erakapitali halduse sektorit, varahaldusega tegelevaid tütarettevõtjaid ja Šveitsi ettevõtjat AP Anlage & Privatbank.
(*1) Konfidentsiaalne informatsioon.
(12) Vt joonealune märkus 1.
(13) Parexit käsitleva lõpliku otsuse põhjendused 55–57.
(14) Parexit käsitleva lõpliku otsuse põhjendused 58–61.
(15) Parexit käsitleva lõpliku otsuse põhjendused 62–68.
(16) Parexit käsitleva lõpliku otsuse põhjendused 69–70.
(17) Järelevalve eest vastutav isik nimetati ametisse mandaadiga, millele Reverta, Citadele ja Läti ametiasutused kirjutasid alla 28. veebruaril 2011. Järelevalve eest vastutav isik on esitanud eelnevat poolaastat käsitlevaid poolaastaaruandeid alates poolaastast, mis lõppes 31. detsembril 2010.
(18) Pärast Parex Banka varade jagamist asutati 1. augustil 2010 Citadele. Parexit käsitleva lõpliku otsusega kiideti heaks kõikide varem Parex Bankale antud allutatud laenude ülekandmine Citadelele. Läti ei andnud Parex Bankale varade jagamise ajal teise taseme omavahendeid ega oleks saanud anda seda ka pärast varade jagamist, nagu on kirjeldatud üksikasjalikumalt menetluse algatamise otsuse põhjenduses 21.
3. septembril 2009 nõustus EBRD refinantseerima osa allutatud laenust, mille Läti oli varem Parex Bankale andnud. 31. detsembri 2009. aasta seisuga oli Läti andnud Parex Bankale allutatud laene kogusummas 37 miljonit latti, EBRD refinantseeritud allutatud laenu suurus oli 13 miljonit latti.
Varade jagamise ajal võttis Läti EBRD 13 miljoni lati suurusest allutatud laenust üle 8 miljoni lati. 1. augusti 2010. aasta seisuga oli Läti allutatud laenude kogusumma 45 miljonit latti (kusjuures laenudel olid erinevad tähtajad) ja EBRD puhul oli sama summa 5 miljonit latti.
(19) Seda on kirjeldatud üksikasjalikumalt menetluse algatamise otsuse põhjenduses 21.
(20) Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).
(21) Vt Parexit käsitleva lõpliku otsuse põhjendus 73.
(22) Vt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkt h.
(23) 23 Basel II nime all tuntakse kapitali mõõtmise ja omavahendite nõuete rahvusvahelise lähendamise läbivaadatud raamistikku (International Convergence of Capital Measurement and Capital Standards: A Revised Framework), milles on määratud pangandusorganisatsioonide miinimumkapitali nõuete kehtestamiseks kindlaks hulk nõudeid. Raamistiku on koostanud Baseli pangajärelevalve komitee ehk rühm G10 keskpanku ja pangandussektori järelevalveasutusi, kes töötasid esimesed nõuded välja 1988. aastal.
(24) Võimalus, millega allutatud võlakirjade omanikule antakse õigus nõuda pangalt oma võlakirjade tagasiostmist, kui panga kontrollivad aktsionärid pärast võlakirjade emiteerimist muutuvad.
(25) Esimese päästmisotsuse põhjendus 40.
(26) Otsus kohtuasjas C-124/10 P: komisjon vs. EDF (ECLI:EU:C:2012:318, punktid 82 ja 84).
(27) Vt otsus kohtuasjas 303/88: Itaalia vs. komisjon (ECLI:EU:C:1991:136).
(28) Esimese päästmisotsuse põhjendus 41.
(29) Komisjoni teatis „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” („2008. aasta pangandusteatis”) (ELT C 270, 25.10.2008, lk 8); komisjoni teatis „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu” („rekapitaliseerimisteatis”), (ELT C 10, 15.1.2009, lk 2); komisjoni teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris („langenud väärtusega varade teatis”) (ELT C 72, 26.3.2009, lk 1); ning komisjoni teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta („ümberkorraldamisteatis”), (ELT C 195, 19.8.2009, lk 9).
(30) Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („pangandusteatis”) (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).
(31) Esimese päästmisotsuse põhjendus 55.
(32) Seda on kirjeldatud kolmanda päästmisotsuse põhjenduses 21.
(33) Seda on kirjeldatud põhjenduses 40.
(34) Teave on avaldatud Citadele 2013. aasta aruandes (lk 75): http://west.citadele.lv/common/img/uploaded/doc/reports/annual_report_2013_en.pdf.
(35) Vt tabel 2.
(36) See teave on esitatud Parexit käsitleva lõpliku otsuse tabelis 6.
(37) Parexit käsitleva lõpliku otsuse põhjendus 55.
(38) Nagu on selgitatud põhjendustes 53–57.
(39) 9. mail 2014 esitatud järelevalve eest vastutava isiku aruanne 31. detsembril 2013. valitsenud olukorra kohta.
(40) Parexit käsitleva lõpliku otsuse põhjendus 152.
(41) Vt ka teisi sarnaseid otsuseid, näiteks SA.29833 KBC — Extension of the target date of certain divestments by KBC and Amendment of restructuring commitments (ELT C 135, 9.5.2012, lk 5); SA.29833 KBC — Accelerated phasing-out of the State Protection measure and amendments to the KBC restructuring plan, (ELT C 163, 8.6.2013, lk 1); SA.34539 Commerzbank — Amendment to the restructuring plan of Commerzbank (ELT C 177, 20.6.2012, lk 20).
(42) Parexit käsitleva lõpliku otsuse põhjendus 76.
I LISA
Läti ametiasutused teevad ettepaneku selgitada ja tugevdada oma kohustusi seoses allesjäänud allutatud laenude põhiosa ja intressiga järgmiselt.
|
a) |
Citadele ja Reverta (endine Parex Banka) ning nende tütarettevõtjad ei maksa olemasolevatelt kapitaliinstrumentidelt (sh eelisaktsiad, B-aktsiad ning teise taseme ülemised ja alumised instrumendid) intresse, dividende ega kupongiintresse (ei tasumisele kuuluvaid ega kogunevaid) ega kasuta nendega seoses ostuoptsioone teiste allutatud võlausaldajate või aktsionäride puhul kui Läti Vabariik või Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) enne, kui Revertale ja/või Citadelele antud riigiabi on täielikult tagasi makstud, ja välja arvatud juhul, kui selleks on seadusest tulenev kohustus. Kui sellised seadusest tulenevad kohustused peaksid olemas olema, kohustuvad Läti ametiasutused need võimalikult kiiresti (igal juhul hiljemalt 30. aprilliks 2015) kaotama. |
|
b) |
Samuti kohustuvad Läti ametiasutused maksma allesjäänud allutatud laenude jäägi (põhiosa) tagasi alles siis, kui kogu Revertale/Citadelele antud riigiabi on täielikult tagasi makstud. See laenujääk kas:
ulatuses, mis on vajalik Reverta netovara puudujäägi katmiseks, ja tingimusel, et selleks on olemas õiguslik alus. |
|
c) |
Läti ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et hiljemalt 30. aprilliks 2015 on kehtestatud kõik eespool nimetatud kohustuste täitmiseks vajalikud õigusnormid. |
|
d) |
Lätilt Revertale antava kapitali maksimaalne kogusumma alandatakse varasemalt 118,7 miljonilt latilt 49,5 miljonile latile. |
II LISA
1)
Läti ametiasutused ja Citadele kohustuvad andma endast parima, et saada nii ruttu kui võimalik ja igal juhul enne […] siduvad pakkumised kogu Läti Vabariigi osaluse (sh varahaldusvaldkond) müümiseks Citadeles. Müük viiakse lõpule hiljemalt […]. Müügitehingu asjakohane struktuur ja toimumise kord (nt äritegevuse müük või esmane avalik pakkumine) jäävad Läti Vabariigi (ja tema nõustaja) otsustada, tingimusel et lõppkokkuvõttes loovutab Läti Vabariik kogu oma osaluse Citadeles hiljemalt […]. Esmase avaliku pakkumise korral kohustub Läti Vabariik leppima Läti finants- ja kapitaliturgude komisjoniga hiljemalt […] kokku siduvas prospektis.
2)
Samuti kohustuvad Läti ametiasutused ja Citadele määrama loovutamise eest vastutava isiku, kui hiljemalt […] ei ole saadud ühtki siduvat pakkumist või kui sama eesmärgiga esmase avaliku pakkumise puhul ei ole lepitud finants- ja kapitaliturgude komisjoniga kokku prospektis. Sellisel juhul astub Läti Vabariik vajalikud sammud, et tagada loovutamise eest vastutava usaldusisiku määramine ja töölehakkamine alates […]. Loovutamise eest vastutavaks usaldusisikuks võib määrata alates […] ka Citadele müügi finantsnõustaja. Loovutamise eest vastutava usaldusisiku määramise korral kohustuvad Läti ametiasutused ja Citadele hankima hiljemalt […] siduvad ja kõikide poolte jaoks tagasivõetamatud pakkumised ning sõlmima hiljemalt […] siduva ja tühistamatu kokkuleppe, et müüa hiljemalt […] kogu Läti Vabariigi osalus Citadeles.
3)
Veel näevad Läti ametiasutused ja Citadele ette, et Citadele […] alates […] uus äritegevus ja Citadele ülejäänud äritegevus […], kui Läti Vabariik ei ole sõlminud hiljemalt […] siduvat ja tühistamatut kokkulepet, milles nähakse ette, et kogu Läti Vabariigi osalus Citadeles tuleb müüa hiljemalt […], või kui esmane avalik pakkumine ei võimalda Läti Vabariigil müüa kogu oma osalust Citadeles hiljemalt […].
4)
Läti ametiasutused ja Citadele kohustuvad lõpetama ostu-müügitehingu kogu Läti Vabariigi osaluse müümiseks Citadeles hiljemalt […]. Kui selle osaluse müümine ei ole hiljemalt […] lõpule viidud, on Läti ametiasutused ja Citadele nõus, et Citadele uus äritegevus […] ja Citadele ülejäänud äritegevus […].
5)
Kui Citadele äritegevus ükskõik millisel eespool nimetatud juhul […], võib Läti Vabariik ja/või Citadele kolmanda isiku huvi korral sellisele isikule müüa ja üle anda ükskõik millise Citadele äritegevuse osa (ilma et see piiraks […] põhimõtte kohaldamist ja andmata uut riigiabi).