<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-514/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CJ0514</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:908">EU:C:2017:908</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>Kohtuotsus <DATE ISO="20171128">28.11.2017</DATE> – Kohtuasi C‑514/16</P><P>Rodrigues de Andrade</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (suurkoda)</P><P><DATE ISO="20171128">28. november 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: portugali.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Mootorsõiduki kasutamise kohustuslik vastutuskindlustus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 72/166/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 3 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Talumajapidamises juhtunud õnnetus</KEYWORD><KEYWORD>Õnnetus, milles osales seisev, kuid umbrohutõrjevahendi pihustusseadme pumba tööshoidmiseks käima pandud mootoriga põllumajandustraktor</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑514/16,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunal da Relação de Guimarãesi (Guimarãesi apellatsioonikohus, Portugal) <DATE ISO="20160623">23. juuni 2016. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20161003">3. oktoobril 2016</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Isabel Maria Pinheiro Vieira Rodrigues de Andrade,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Fausto da Silva Rodrigues de Andrade</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">José Manuel Proença Salvador,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Crédito Agrícola Seguros – Companhia de Seguros de Ramos Reais SA,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Jorge Oliveira Pinto,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (suurkoda),</P><P>koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident A. Tizzano, kodade presidendid M. Ilešič, L. Bay Larsen, T. von Danwitz, C. G. Fernlund ja C. Vajda, kohtunikud J.–C. Bonichot, A. Arabadjiev (ettekandja), C. Toader, M. Safjan, D. Šváby ja A. Prechal,</P><P>kohtujurist: Y. Bot,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Isabel Maria Pinheiro Vieira Rodrigues de Andrade ja Fausto da Silva Rodrigues de Andrade, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">advogado</HT> L. Ferreira,</P></ITEM><ITEM><P>Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, M. Figueiredo ja S. Jaulino,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Eesti valitsus, esindaja: N. Grünberg,</P></ITEM><ITEM><P>Iirimaa, esindajad: L. Williams, G. Hodge, M. Browne ja A. Joyce, keda abistasid C. Toland, <HT TYPE="ITALIC">SC</HT>, G. Gibbons, <HT TYPE="ITALIC">BL</HT>, ja J. Buttimore, <HT TYPE="ITALIC">BL</HT>,</P></ITEM><ITEM><P>Hispaania valitsus, esindaja: V. Ester Casas,</P></ITEM><ITEM><P>Läti valitsus, esindajad: I. Kucina ja G. Bambāne,</P></ITEM><ITEM><P>Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: G. Brown, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> A. Bates,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: M. França ja K.‑P. Wojcik,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="103" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1972">EÜT 1972, L 103, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 10; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>esimene direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) artikli 3 lõike 1 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kohtuvaidluses ühelt poolt Isabel Maria Pinheiro Vieira Rodrigues de Andrade ja Fausto da Silva Rodrigues de Andrade (edaspidi koos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>abielupaar Rodrigues de Andrade<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) ning teiselt poolt José Manuel Proença Salvador, Crédito Agrícola Seguros – Companhia de Seguros de Ramos Reais SA (endise nimega Rural Seguros – Companhia de Seguros SA, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>CA Seguros<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) ja Jorge Oliveira Pinto vahel seoses abielupaarilt Rodrigues de Andrade hüvitise väljamõistmisega kahju eest, mis tekkis José Manuel Proença Salvadoril tema abikaasa surma tõttu abikaasa töötamiskohaks olnud talumajapidamises põllumajandustraktoriga toimunud õnnetuse tagajärjel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Esimene direktiiv tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="263" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 263, lk 11</REF.DOC.OJ>). Põhikohtuasjaga seotud asjaolude toimumise kuupäeva arvestades on põhikohtuasjas kohaldatav siiski esimene direktiiv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Esimese direktiivi artikkel 1 sätestas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">sõiduk</HT> – kõik maismaal sõitmiseks mõeldud mootorsõidukid, mis liiguvad edasi mehhaanilise jõuga, kuid ei sõida rööbastel, ja ühendatud või ühendamata haagised;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 3 lõige 1 sätestas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Iga liikmesriik võtab artiklit 4 arvestades kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende sõidukite kasutamisel, mille põhiasukoht on tema territooriumil, on tsiviilvastutus kaetud kindlustusega. Kaetud vastutuse ulatus ja kindlustuskaitse tingimused määratakse kindlaks kõnealuste meetmete põhjal.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 4 sätestas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Liikmesriik võib teha erandi artikli 3 sätetest seoses:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>teatavat liiki sõidukitega või teatavate erimärki kandvate sõidukitega; asjaomane riik koostab selliste liikide või selliste sõidukite nimekirja ja edastab selle teistele liikmesriikidele ja komisjonile.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Abielupaar Rodrigues de Andradel on talumajapidamine Sabrosas (Portugal).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>José Manuel Proença Salvadori abikaasa Maria Alves töötas nende juures osaajaga põllutöötajana. Töötajana allus ta abielupaar Rodrigues de Andrade korraldustele, juhtimisele ja kontrollile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT><DATE ISO="20060318">18. märtsil 2006</DATE> oli Maria Alves ametis viinapuudele umbrohutõrjevahendi pihustamisega abielupaar Rodrigues de Andrade viinamarjaistanduses, mis paiknes terrassidega nõlval.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Umbrohutõrjevahend oli põllumajandustraktori (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>kõnesolev traktor<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) taga rippes olnud pritsi paagis. Kõnesolev traktor oli peatunud tasasel pinnasteel, kuid selle mootor käis, et hoida töös umbrohutõrjevahendi pritsi pumpa. Traktori mass, mootori ja pritsi väljalaskepumba põhjustatud rappumine ning umbrohutõrjevahendi pritsi voolikute käsitsemine eeskätt Maria Alvesi poolt ühes tugeva sajuga sel päeval tekitasid maalihke, mis viis traktori kaasa. Traktor kukkus terrassilt alla ja paiskus ümber, tabades nelja töötajat, kes pihustasid umbrohutõrjevahendit alumisel terrassil paiknevas viinamarjaistanduses. Maria Alves jäi kõnesoleva traktori alla, mille tagajärjel ta suri.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Kõnesolev traktor oli registreeritud Jorge Oliveira Pinto abikaasa Nair Morais da Silva Pinto nimele. Jorge Oliveira Pinto oli abielupaar Rodrigues de Andrade töödejuhataja ja seega Maria Alvese ülemus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Nair Morais da Silva Pinto oli sõlminud CA Segurosega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>põllumajandustraktoreid ja -masinaid<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> hõlmava kindlustuslepingu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Isabel Maria Pinheiro Vieira Rodrigues de Andrade oli sõlminud teise kindlustusettevõtjaga lepingu, mis katab tema vastutuse tööõnnetuste eest. See kindlustusettevõtja maksis Maria Alvese lesele José Manuel Proença Salvadorile välja hüvitise tema abikaasa surmaga lõppenud õnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahju eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>José Manuel Proença Salvador esitas kohtusse hagi, milles ta nõudis õnnetusest tulenenud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist kas solidaarselt abielupaar Rodrigues de Andradelt, Jorge Oliveira Pintolt ja Nair Morais da Silva Pintolt või CA Seguroselt, kui viimast peetakse kohustatuks sellise juhtumi korral kahjuhüvitist maksma.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Esimese astme kohus rahuldas José Manuel Proença Salvadori nõude osaliselt. Kohus mõistis Jorge Oliveira Pintolt ja abielupaar Rodrigues de Andradelt solidaarselt välja ühe osa nõutud summast, kuid jättis nõude Nair Morais da Silva Pinto ja CA Segurose vastu suunatud osas rahuldamata põhjendusel, et kõnesolev traktor ei osalenud liiklusõnnetuses, mida kataks mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>kohustuslik kindlustus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>), sest õnnetus ei juhtunud kõnesoleva traktori kasutamisel liiklusvahendina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Abielupaar Rodrigues de Andrade esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Tribunal da Relação de Guimarãesile (Guimarãesi apellatsioonikohus, Portugal), väites, et õnnetus, mille ohver Maria Alves oli, juhtus kõnesoleva traktori töötamisel põllutööde tegemise käigus, mistõttu peaks see olema Nair Morais da Silva Pinto sõlmitud kindlustuslepinguga kaetud, sõltumata sellest, kas traktor oli abielupaar Rodrigues de Andrade majapidamise pinnasteel peatunud, pargitud või liiklemas. Apellatsioonkaebuse esitas ka Jorge Oliveira Pinto, kes väitis eelkõige, et CA Segurosega sõlmitud kindlustusleping katab tsiviilvastutuse kindlustatud sõidukiga ühendatud seadmest ja sõiduki töötamisest tingitud kahju eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et esimese astme kohtu otsus on kooskõlas Supremo Tribunal de Justiça (Portugali kõrgeim kohus) kohtupraktikaga, mille kohaselt peab selleks, et juhtumit saaks kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>liiklusõnnetuseks<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>, õnnetuses osalenud sõiduk õnnetusjuhtumi ajal liikuma ja kolmandatele isikutele tekkinud kahju peab olema tingitud sellest liikumisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Viimati nimetatud kohus leidis <DATE ISO="20151217">17. detsembri 2015. aasta</DATE> otsuses – mis tehti asjas, milles oli surmaga lõppenud õnnetuse põhjustanud põllumajandustraktor õnnetuse hetkel paigal ja ainult selle külge ühendatud hekseldi töötas –, et õnnetust ei saa kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>liiklusõnnetuseks<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>, kuna esiteks see traktor ei liikunud ja seda ei kasutatud sel otstarbel ning teiseks kasutati seda õnnetuse hetkel üksnes hekseldi käitamise otstarbel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib veel, et <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vnuk</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑162/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2146">EU:C:2014:2146</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis käsitles põllumajandustraktoriga tagurdamist, asus Euroopa Kohus seisukohale, et mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> on hõlmatud sõiduki mis tahes kasutamine, mis vastab sõiduki tavapärasele otstarbele. Selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas esinenud asjaolud võimaldavad järeldada, et sõiduki tavapärane otstarve on olla liikumises.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Euroopa Kohus ei ole aga veel võtnud seisukohta küsimuses, kas mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> on hõlmatud ka sõiduki kasutamine energiaallikana, ilma et sõiduk samal ajal liiguks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Nimelt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>segatüüpi<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> sõidukeid, mida saab kasutada nii transpordivahendi kui ka lihtsalt energiaallikana ning mis võivad tekitada kahju mitte ainult siis, kui need liiguvad, vaid ka siis, kui neid kasutatakse energiaallikana ajal, kui need on paigale seisma pandud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Niisiis soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas arvestades nii kohustuslikku kindlustust reguleerivate liidu õigusnormide eesmärki kaitsta õnnetustes kannatanuid kui ka vajadust tagada liidu õiguse ühetaoline kohaldamine, on õigustatud arvata mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> kohaldamisalast välja olukord, kus paigalseisvat sõidukit kasutatakse selle tavapärasel otstarbel energiaallikana teise töö tegemiseks, kui selline kasutamine võib põhjustada raskeid või isegi surmaga lõppevaid õnnetusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Tribunal da Relação de Guimarães (Guimarãesi apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>1.</NO.P><TXT>Kas [esimese direktiivi] artikli 3 lõikes 1 ette nähtud kohustuslik kindlustus on kohaldatav sõidukite kasutamisele igal pool, kas avalikus või eraomandis olevas kohas, ainult juhtudel, kui need liiguvad, või ka juhtudel, kus need seisavad paigal, aga mootor käib?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses hõlmab talumajapidamise tasasel pinnasteel peatatud põllumajandustraktorit, mida kasutati, nagu harilikult, põllutööde tegemiseks (umbrohutõrjevahendi pihustamine viinamarjaistanduses), mootor käimas umbrohutõrjevahendit sisaldava paagi pumba töös hoidmiseks, ja mis paiskus ümber, kukkudes peale neljale töötajale, kes tegid seda tööd alumistel terrassidel, ja põhjustas ühe pihustusvoolikut hoidnud naistöötaja surma, nendel asjaoludel maalihke tõttu, mis oli tingitud järgmistest teguritest koostoimes:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>traktori mass,</P></ITEM><ITEM><P>traktori mootorist ja traktori taha ühendatud pritsi väljalaskepumbast põhjustatud rappumine,</P></ITEM><ITEM><P>tugev sadu?</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui vastus mõlemale eelmisele eelotsuse küsimusele on jaatav, siis kas [esimese direktiivi] artikli 3 lõike 1 mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> niisuguse tõlgendusega on vastuolus siseriiklik õigusnorm ([<DATE ISO="20070821">21. augusti 2007. aasta</DATE> dekreetseaduse nr 291/2007 mootorsõidukite liiklusest tuleneva kohustusliku tsiviilvastutuskindlustuse süsteemi korra kohta (Decreto-Lei n.<HT TYPE="SUP">o</HT> 291/2007 que aprova o regime do sistema do seguro obrigatório de responsabilidade civil automóvel, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>dekreetseadus nr 291/2007<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>)] artikli 4 lõige 4), mis välistab viidatud [direktiivi] artikli 3 lõikes 1 ette nähtud kindlustuskohustuse juhtudel, kus sõidukeid kasutatakse üksnes põllu- või tööstustööde otstarbel?<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20170418">18. aprillil 2017</DATE> saabunud kirjas taotles Iirimaa Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 16 kolmanda lõigu alusel, et Euroopa Kohus tuleks kokku suurkojana.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimuste analüüs</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Esimene ja teine küsimus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Esimese ja teise küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas esimese direktiivi artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes sisalduv mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> hõlmab olukorda, kus traktor, mis oli talumajapidamise pinnasteel paigal ja mille mootor oli käigus sellele traktorile kinnitatud umbrohutõrjevahendi pritsi pumba töös hoidmiseks ning mis paiskus ümber maalihke tõttu, mis oli tingitud mitmest tegurist nende koostoimes, see tähendab traktori massist, traktori mootori ja pumba põhjustatud rappumisest ning tugevast sajust, tuues kaasa selles talumajapidamises töötanud isiku surma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Need küsimused lähtuvad eeldusest, et käesoleva otsuse punktis 12 mainitud kindlustusleping, mille oli sõlminud Nair Morais da Silva Pinto ja mis puudutas kõnesolevat traktorit, katab ainult traktori liikluses kasutamisega seotud tsiviilvastutuse. Seda eeldust aluseks võttes soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas eelmises punktis kirjeldatud olukorda võib pidada õnnetuseks, mis on seotud sõiduki kasutamisega esimese direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Selle täpsustuse järel tuleb meenutada, et esimese direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et iga liikmesriik võtab selle direktiivi artiklit 4 arvestades kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende sõidukite kasutamisel, mille põhiasukoht on tema territooriumil, on tsiviilvastutus kaetud kindlustusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Sissejuhatuseks olgu märgitud, et selline põllumajandustraktor nagu kõnesolev traktor on hõlmatud direktiivi artikli 1 punktis 1 määratletud mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>sõiduk<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, kuna see vastab määratlusele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>maismaal sõitmiseks mõeldud mootorsõidukid, mis liiguvad edasi mehhaanilise jõuga, kuid ei sõida rööbastel<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Sellega seoses on oluline märkida, et see määratlus ei sõltu sellest, kuidas asjaomast sõidukit kasutatakse või võidakse kasutada. Asjaolu, et traktorit võidakse teatud juhtudel kasutada põllutöömasinana, ei mõjuta seega järeldust, et niisugune sõiduk vastab esimese direktiivi artikli 1 punktis 1 esitatud mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>sõiduk<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140904">4.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Vnuk</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2146">EU:C:2014:2146</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Veel nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et kõnesoleva traktori põhiasukoht on liikmesriigi territooriumil ning seda ei puuduta direktiivi artikli 4 kohaselt tehtud erand.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Seoses mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> selle direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses olgu meenutatud, et seda ei saa jätta iga liikmesriigi hinnata, vaid tegemist on liidu õiguse autonoomse mõistega, mille tõlgendamisel tuleb eeskätt arvesse võtta õigusnormi konteksti ja selle õigusakti eesmärke, millesse norm kuulub (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140904">4.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Vnuk</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2146">EU:C:2014:2146</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Esimene direktiiv kuulub nende direktiivide hulka, millega on järk-järgult täpsustatud liikmesriikide kohustusi mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse valdkonnas. Esimese direktiivi ja nõukogu <DATE ISO="19831230">30. detsembri 1983. aasta</DATE> teise direktiivi 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="008" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="1984">EÜT 1984, L 8, lk 17</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 3) preambulist nähtub, et esiteks on nende direktiivide eesmärk tagada liidu territooriumil põhiasukohta omavate sõidukite ja nendes viibivate isikute vaba liikumine ning teiseks tagada nende sõidukitega põhjustatud õnnetusjuhtumites kannatanutele samaväärne kohtlemine, olenemata sellest, kus liidu territooriumil õnnetusjuhtum on toimunud (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110609">9.6.2011</DATE>, <NAME.CASE>Ambrósio Lavrador ja Olival Ferreira Bonifácio</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑409/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:371">EU:C:2011:371</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121023">23.10.2012</DATE>, <NAME.CASE>Marques Almeida</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑300/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:656">EU:C:2012:656</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140904">4.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Vnuk</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2146">EU:C:2014:2146</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Lisaks ilmneb kohustuslikku kindlustust reguleerivate liidu õigusnormide arengust, et liidu seadusandja on eesmärki kaitsta sõidukiga põhjustatud õnnetustes kannatanuid pidevalt taotlenud ja tugevdanud (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140904">4.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Vnuk</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2146">EU:C:2014:2146</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on selles kontekstis sisuliselt otsustanud, et esimese direktiivi artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sisalduva mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> ei ole silmas peetud mitte üksnes teeliikluse olukorda, vaid on hõlmatud sõiduki mis tahes kasutamine, mis vastab sõiduki tavapärasele otstarbele (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140904">4.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Vnuk</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2146">EU:C:2014:2146</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest järeldub esiteks, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> ulatus ei sõltu selle maastiku omadustest, millel mootorsõidukit kasutatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Ka ei piira ükski kohustuslikku kindlustust käsitlevate direktiivide säte kindlustuskohustuse ulatust ega mootorsõidukiga põhjustatud õnnetustes kannatanutele selle kohustusega tagatava kaitse ulatust mootorsõidukite kasutamise korral teatud maastikel või teatud teedel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Teiseks olgu rõhutatud, et esimese direktiivi artikli 1 punktis 1 nimetatud sõidukeid kasutatakse nende omadustest sõltumata tavaliselt transpordivahendina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Järelikult kuulub direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> kohaldamisalasse igasugune sõiduki transpordivahendina kasutamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Ainuüksi asjaolu, et õnnetuses osalenud sõiduk oli õnnetuse toimumise hetkel paigal, ei välista, et sõiduki kasutamine sel hetkel võib kuuluda sõiduki transpordivahendina kasutamise alla ja seetõttu esimese direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> kohaldamisalasse. Seejuures ei ole määrav, kas sõiduki mootor õnnetuse toimumise hetkel töötas või mitte.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Seoses sõidukitega, mida võib nagu kõnesolevat traktorit lisaks tavapärasele transpordivahendina kasutamisele teatud juhtudel kasutada tööseadmena, on vaja kindlaks teha, kas sellise sõidukiga toimunud õnnetuse ajal kasutati seda sõidukit peamiselt transpordivahendina, mispuhul võib see kasutamine olla hõlmatud mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> esimese direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses, või tööseadmena, mispuhul ei ole see kasutamine selle mõistega hõlmatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Antud juhul nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud andmetest, et kõnesoleva traktoriga toimunud õnnetuse ajal kasutati traktorit energiaallikana traktorile kinnitatud umbrohutõrjevahendi pritsi pumba töös hoidmiseks, et pihustada seda umbrohutõrjevahendit talumajapidamise viinamarjaistanduses. Kui kontrollimise käigus, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema, ei ilmne muud, on selline kasutamine peamiselt seotud traktori kasutamisega tööseadmena, mitte transpordivahendina, ega ole seetõttu hõlmatud mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> esimese direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele ja teisele küsimusele vastata, et esimese direktiivi artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes sisalduv mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> ei hõlma olukorda, kus õnnetus juhtus põllumajandustraktoriga, kui seda traktorit ei kasutatud õnnetusse sattumise ajal mitte transpordivahendina, vaid selle põhifunktsioon oli tööseadmena olla energiaallikas umbrohutõrjevahendi pritsi pumba töös hoidmiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kolmas küsimus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas esimese direktiivi artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm nagu dekreetseaduse nr 291/2007 artikli 4 lõige 4, mis välistab sõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohustuse juhtudel, kui sõidukeid kasutatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>üksnes põllu- või tööstustööde otstarbel<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavust Euroopa Kohus ei pea kontrollima, on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlusele vastamast üksnes juhul, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendamisel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170720">20.7.2017</DATE>, <NAME.CASE>Piscarreta Ricardo</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑416/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:574">EU:C:2017:574</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Antud juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et õnnetus, mille tagajärjel Maria Alves suri, juhtus <DATE ISO="20060318">18. märtsil 2006</DATE> ehk aasta enne dekreetseaduse nr 291/2007 vastuvõtmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule edastatud toimikust ei selgu, et sellel dekreetseadusel oleks tagasiulatuv mõju või et selle artikli 4 lõige 4 oleks muul põhjusel põhikohtuasjas kohaldatav. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole selgitanud, mis põhjustel ta leiab, et selles kontekstis on tal vaja vastust kolmandale eelotsuse küsimusele, et lahendada tema menetluses olev vaidlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Lisaks ilmneb Portugali valitsuse kirjalikust vastusest Euroopa Kohtu esitatud küsimusele, et põhikohtuasjaga seotud faktilistele asjaoludele on <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldatav mitte dekreetseadus nr 291/2007, vaid <DATE ISO="19851231">31. detsembri 1985. aasta</DATE> dekreetseadus nr 522/85, mis käsitleb mootorsõiduki kohustuslikku tsiviilvastutuskindlustust (Decreto-Lei n<HT TYPE="SUP">o</HT> 522/85 – Seguro Obrigatório de Responsabilidade Civil Automóvel).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Neil asjaoludel on ilmselge, et kolmas küsimus on hüpoteetiline ja seetõttu vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes sisalduv mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> ei hõlma olukorda, kus õnnetus juhtus põllumajandustraktoriga, kui seda traktorit ei kasutatud õnnetusse sattumise ajal mitte transpordivahendina, vaid selle põhifunktsioon oli tööseadmena olla energiaallikas umbrohutõrjevahendi pritsi pumba töös hoidmiseks.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>