<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="ECRCJ2004ETB.1101131301.case.xml"><NO.CASE>C-16/03</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62003C0016</NO.CELEX><NO.SEQ>0011.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>11316</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11330</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUJURIST STIXHACKLI ETTEPANEK — KOHTUASI C-16/03</LEFT><RIGHT>PEAK HOLDING</RIGHT></CURR.TITLE><CONTENTS.CONCLUSION><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Christine Stix-Hackl</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20040527">27. mail 2004</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT>Sissejuhatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas palutakse Euroopa Kohtul uuesti tõlgendada direktiivi 89/104/EMÜ<NOTE NOTE.ID="E0002" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Nõukogu <DATE ISO="19881221">21. detsembri 1988</DATE>. aasta esimene direktiiv 89/104/ EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="040" DATE.PUB="1988" PAGE.FIRST="1">EÜT L 40, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>direktiiv 89/104<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>) artikli 7 lõiget 1 seoses Euroopa Majanduspiirkonda (edaspidi <QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>EMP<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/>) hõlmava kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumise põhimõttega.</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja menetluses ilmnenud asjaolude kohaselt tootis kaubamärgi omanik väljaspool EMPd kaubamärki kandvaid tooteid, mida importisid EMPsse kas kaubamärgi omanik ise või vähemalt temaga seotud äriühingud. Kaupade edasise müügiga tegelesid osaliselt kas temaga seotud äriühingud või kolmandad isikud ning poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaupu müüdi EMPs. Kaubamärgi omanik esitas kaubamärgiõiguse rikkumise tuvastamise hagi, et kontrollida EMPs toimuvat müüki; selle asja raames esitas siseriiklik kohus küsimuse, et kas, ning jaatava vastuse korral, mis ajast alates, on kaubamärgi omaniku õigused ammendatud või tuleb lugeda ammendunuks.</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Arvestades eespool nimetatud asjaolusid, seisneb siseriikliku kohtu küsimus põhiliselt selles, kas kaubamärki kandvate kaupade importimist EMPsse saab lugeda kaupade turuleviimiseks, millega kaasneb kaubamärgiõiguse ammendumine, või sõltub see kaubamärgi omaniku hilisematest toimingutest.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT>Õiguslik raamistik</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 5 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>Kaubamärgiga antavad õigused</P><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Registreeritud kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul<?PAGE NO="I-11317"?> on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP><P>[...]</P><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Lõigete 1 ja 2 alusel võib muu hulgas keelata järgmised toimingud:</TXT><P>[...]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP><P>[...]<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 7 pealkiri on <QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/>. Artikli 7 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamine seoses kaupadega, mille on kõnealuse kaubamärgi all ühenduse turule viinud kaubamärgi omanik või mis on seal turule viidud tema loaga.<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 65 lõikega 2 koostoimes selle lepingu XVII lisa punktiga 4 muudeti direktiivi esialgse redaktsiooni artikli 7 lõiget 1 selle lepingu tarvis ning väljend <QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>ühenduse<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/> asendati sõnadega <QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>ühe osalisriigi territooriumil<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/>.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja asjaolud ja celotsuse küsimused</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Peak Holding AB (edaspidi <QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>Peak Holding<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/>) on mitme Rootsis või ühenduses<?PAGE NO="I-11318"?> registreeritud kaubamärgi omanik. Õigus neid kaubamärke kasutada anti nimetatud äriühinguga seotud äriühingule Peak Performance Production AB (edaspidi <QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>Peak Production<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/>), mis toodab ja müüb selle kaubamärgi all rõivaid ja aksessuaare Rootsis ja teistes riikides.</TXT></NP><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>2000. aasta septembris pakkus Handelskompaniet Factory Outlet i Löddeköpinge AB, nüüd Axolin-Elinor AB (edaspidi <QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>Axolin-Elinor<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/>), umbes <FT TYPE="NUMBER">25000</FT> esemest koosneva Peak Holding kaubamärgi rõivapartiid lõpptarbijatele müügiks oma kauplustes ning reklaamis seda pakkumist ajalehtedes. Neid kaupu imporditi Euroopasse<NOTE NOTE.ID="E0003" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eelotsusetaotlusest ei ole võimalik kindlalt määratleda, kas sõna <QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>Euroopa<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/> viitab ainult EMP osalisriikidele. Käesolevas ettepanekus eeldatakse, et kõnealune partii toodeti väljaspool EMPd.</P></NOTE> müümise eesmärgil ja need pärinesid Peak Production'i 1996.-1998. aasta rõivakollektsioonist.</TXT></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja menetluses ei vaidlustanud pooled asjaolu, et sel perioodil oli 70% nendest rõivaesemetest lõpptarbijale kauplustes müügil. Kui Axolin-Elinor väitis, et neid rõivaid müüdi iseseisvates kauplustes, siis vastavalt Peak Holding'ule müüdi neid Peak Production'i kauplustes.</TXT></NP><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>1999. aasta novembris ja detsembris olid kõik selle vaidlusaluse rõivapartii esemed lõpptarbijatele müügiks Kopenhaagenis kaupluses Base Camp, mida varustab Peak Production'i sõsaräriühing Carli Gry Denmark A/S. Järelejäänud osa nendest rõivaesemetest müüs Peak Production Prantsuse äriühingule COPAD International. Peak Production'i väite kohaselt oli müügitingimuseks, et nimetatud partii ei läheks uuesti müüki muudesse Euroopa riikidesse kui Sloveenia ja Venemaa, v.a 5% kogu partiist, mida võis müüa Prantsusmaal.</TXT></NP><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Axolin-Elinor eitab sõnaselgelt kokkulepet säärase piirangu kohta ning väidab, et tema omandas partii Rootsi äriühingult Truefit Sweden AB.</TXT></NP><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>Pooled ei vaidlusta asjaolu, et vaidlusalune partii ei lahkunud EMPst ajavahemikus, kui ta väljus Peak Production'i laost Taanis kuni kättetoimetamiseni Axolin-Elinor'ile.</TXT></NP><?PAGE NO="I-11319"?><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Leides, et Axolin-Elinor'i turundustegevus rikkus Peak Holding'u kaubamärgiõigust, esitas Peak Holding 2000. aasta oktoobris hagiavalduse Lunds Tingsrätt'ile. Tingsrätt jättis taotluse rahuldamata, lugedes kaubad <QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>turule viiduks<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/> seetõttu, et need olid tarbijale müügiks Base Camp'i kauplustes ja et kaubamärgiga antud õigusi ei saanud pärast seda toimingut enam taastada. Peak Holding esitas apellatsioonkaebuse Tings-rätt'i otsuse peale Hovrätten över Skåne och Blekinge'le.</TXT></NP><NP><NO.P>14.</NO.P><TXT>Leides, et kuna vaidluse lahendamiseks on vaja tõlgendada direktiivi 89/104 artikli 7 lõiget 1, otsustas see kohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused.</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas kaubad võib lugeda turule viiduks asjaolu tõttu, et kaubamärgi omanik:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>importis nad tollimaksu tasudes ühisturule eesmärgiga need sellel turul müüa?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>pakkus neid müügiks nii oma kauplustes kui ka seotud äriühingu kaupluses, ilma et seal oleks müük toimunud?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Juhul kui kaubad viidi turule ühel kahest eespool kirjeldatud viisil ja kui kaubamärgiõigus seetõttu ammendus, ilma et kaupade müük oleks toimunud, siis kas kaubamärgi omanik võib katkestada selle ammendumise, pannes kaubad lattu?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas kaubad tuleb lugeda turule viiduks asjaolu tõttu, et kaubamärgi omanik müüs need teisele äriühingule siseturul, kui müügi ajal oli kaubamärgi omanik esitanud tingimuse, et neid kaupu ühisturul edasi ei müüda?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas asjaolu, et kaubamärgi omanik lubas partii, millesse kaubad kuulusid, üleandmise ajal selle omandajal müüa väikese osa kaupades ühisturul, täpsustarnata<?PAGE NO="I-11320"?> nimelt, milliseid kaupu selle loaga silmas peeti, mõjutab vastust kolmandale küsimusele?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT>Õiguslik analüüs</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega uuritakse, mis ajast tuleb kaubamärki kandvad kaubad lugeda <QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>turule viiduks<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/>. Teine küsimus täiendab esimest, omades tähtsust, kui kaubad tuleb lugeda turule viiduks niisuguste toimingute tulemusena, millele siseriiklik kohus on viidanud esimeses küsimuses. Kuna esimene ja teine küsimus on tihedalt seotud, sooviksin ma neid koos käsitleda.</TXT></NP><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>Kolmas ja neljas küsimus käsitlevad kaupade turuleviimise tingimuse ja artikli 7 lõikes 1 sätestatud loa seost, kusjuures neljas küsimus on suunatud ainult selle loa, mis võib otsustav olla, konkreetsele vormile. Seega tuleb mõlemat küsimust koos käsitleda.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT>Esimene ja teine küsimus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>Esimene ja teine küsimus nõuavad sisuliselt turuleviimise mõiste definitsiooni, mille abil oleks võimalik kindlaks määrata, mis ajast tuleb kaubamärki kandvad kaubad lugeda EMPs turule viiduks kaubamärgi omaniku poolt. See küsimus on praktilise tähtsusega; selle lahendusest sõltub nimelt analüüs kontsernisiseste<NOTE NOTE.ID="E0004" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kas kaubamärgi omaniku õigusi tuleb pidada ammendunuteks, kui la näiteks on loovutanud kaubamärki kandvad kaubad temaga seotud äriühingule?</P></NOTE> kaubamärgiõiguslike tehingute ning edasimüüjatega sõlmitud tehingute<NOTE NOTE.ID="E0005" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kas kaubamärgi omaniku õigusi tuleb pidada ammendunuteks, kui ta näiteks on tarninud kaubamärki kandvad kaubad edasimüüjatele?</P></NOTE> kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT>Alustuseks tuleb mainida, et direktiivi 89/104 artiklis 5 sätestatud kaubamärgiga antavad õigused on ainuõiguslikud. Artikli 5 lõikes 3 on loetletud üksikasjalikult kaubamärgi omaniku õigused; nimetatud õigused sisaldavad vastavalt artikli 5 lõike 3 punktile b õigust keelata kaupade pakkumist või kõnealuse tähisega kaupade turuleviimist või ladustamist nimetatud otstarbel. Vastavalt ühenduse väljakujunenud kohtupraktikale sisaldavad kaubamärgi omaniku põhiõigused õigust kontrollida kaubamärki kandvate<?PAGE NO="I-11321"?> kaupade EMPs turuleviimise kohta ja aega.<NOTE NOTE.ID="E0006" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Ning tegelikult EMPd hõlmava ammendumise põhimõtte tõttu, isegi juhul, kui kaubamärgi omanik viis kaubad esmakordselt turule väljaspool EMPd, vt Fezer, K.-H, Markcnrecht, 3. tr, München, 2001, S 24 MarkenG., punkt 93. Kriitika osas vaata justice Laddie <DATE ISO="19990518">18. mai 1999</DATE>. aasta celotsuse punkt 36 kohtuasjas C-414/99 (lõigud avaldatud HC Vol 30, nr 5/1999, lk 567): <QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>Minu arvates see näitab, kuivõrd hästi on Silhouette andnud kaubamärgi omanikule parasiitliku Õiguse sekkuda kaupade larnimisse, millel on vähe või üldse ei ole seost kaubamärgiõiguse tegeliku funktsiooniga. On raske uskuda, et üks hästi informeeritud seadusandja oleks taotlenud sellist tulemust, isegi kui oleks tegemist direktivi artikli 7 lõikele 1 vastava nõuetekohase konstruktsiooniga.<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/></P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT>Direktiivi 89/104 artikli 7 lõikes 1 sätestatud ühenduse õiguse järgse ammendumise põhimõtte eesmärk on huvide tasakaalustamine ühelt poolt kaupade vaba liikumise ja teiselt poolt kaubamärgiga antavate õiguste kasutamise vahel. Ilma nimetatud põhimõtteta oleks kaubamärgi omanikul õigus keelata nende kaubamärki kandvate kaupade turuleviimine teatud liikmesriigis, mis on turule viidud mingis teises liikmesriigis kas tema enda või temalt loa saanud kolmanda isiku poolt. See mõjutaks oluliselt siseturu toimimist. Seega võimaldab nõuetekohaselt toimiva siseturu huvides nüüd direktiivi 89/104 artikli 7 lõikes 1 sisalduv ühenduse õiguse järgne ammendumise põhimõte ületada siseriiklike kaubamärkide territoriaalse kaitse ulatust.<NOTE NOTE.ID="E0007" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Seoses ammendumise põhimõtte rolliga huvide tasakaalustamises vt samuti minu <DATE ISO="20010405">5. aprilli 2001</DATE>. aasta ettepanekut liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-414/99—C-416/99" YEAR="2001" PAGE.ECR="I-8691">C-414/99-C-416/99: Davidoff jt (EKL 2001, lk I-8691, punkt 80 jj)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Huvide tasakaalustamisest tulenevalt on kaubamärgi omanikul õigus otsustada, millal viiakse kaubad esmakordselt EMPs turule,<NOTE NOTE.ID="E0008" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Seda arvamust on sõnaselgelt avaldatud kohtuotsuse Davidoff jt (viidatud 7. joonealuses märkuses) punktis 33 ja seal viidatud kohtupraktikas.</P></NOTE> kuid samas on tal keelatud kontrollida kaupade edasist tarnimist.</TXT></NP><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kaubamärke käsitlevate siseriiklike õigusaktide (osalise) ühtlustamise vastavalt direktiivile 89/104 eriline omadus seisneb selles, et kaubamärgiõiguste ammendumine vastavalt ühenduse õigusele, mis algselt arenes siseturu kontekstis, on muutunud tähtsaks ka kaubavahetuses kolmandate riikidega.<NOTE NOTE.ID="E0009" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt samuti minu ettepanek kohtuasjas Davidoff jt (viidatud 7. joonealuses märkuses), punktid 78 ja 84 ning tähelepanekud 6. joonealuses märkuses.</P></NOTE> Euroopa Kohus on selgelt väitnud, et EMP väliselt kaupade turuleviimine ei ammenda kaubamärgi omaniku õigusi selliselt, et kaubamärgi omanik ei saaks vaidlustada nende kaupade importimist ilma tema loata, ning järeldas, et <QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>ühenduse seadusandja lubab kaubamärgi omanikul teostada kontrolli kaubamärki kandvate kaupade esialgse turunduse üle EMPs,<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/><NOTE NOTE.ID="E0010" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuotsus Davidoff jt (viidatud 7. joonealuses märkuses), punkt 33. Vt selle kohta <DATE ISO="19990701">1. juuli 1999</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-173/98" YEAR="1999" PAGE.ECR="I-4103">C-173/98: Sebago ja Maison Dubois (HKL 1999, lk I-4103, punkt 21)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> kuid jättis siiski uurimata siseturu nõuetekohase toimimise kaalutlustest väljaspool olevate kaubamärgiõiguste ammendumise mõtte ja eesmärgi, mis antud kontekstis ei olnud asjakohane.<NOTE NOTE.ID="E0011" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt samuti Hays, T., Parallel importation under European Union law, London, 2004, punktid 7.55 jj, ning punklid 10.02 jj ja 10.11 jj.</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="I-11322"?><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>Lõpetuseks tuleb mainida, et kaubamärgi omaniku õiguste tugevdamine — näiteks selle toimingu aja edasilükkamine, millega kaasneb kaubamärgiõiguste ammendumine — looks põhimõtteliselt uued võimalused kaupade vaba liikumise piiramiseks EMPs.</TXT></NP><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>Vastus kahele esimesele küsimusele direktiivi 89/104 artikli 7 lõikega 1 kooskõlas oleva turuleviimise tingimuse kohta nõuab selle sätte tõlgendamist tavapäraste tõlgendamismeetodite abil. Need tõlgendamismeetodid nõuavad, et võetaks arvesse tähendusi, mida siseriiklik kohus on esimeses küsimuses välja pakkunud.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 1 grammatiline tõlgendamine</P></TI></TITLE><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT>Hoolimata erinevustest, mis võivad esineda erinevates direktiivi 89/104<NOTE NOTE.ID="E0012" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kui saksakeelses versioonis on väljend <HT TYPE="ITALIC">Inverkehrbringen,</HT> siis prantsuskeelses on <HT TYPE="ITALIC">mis dans le commerce,</HT> hispaaniakeelses ja portugalikeelses ühtmoodi kõlav <HT TYPE="ITALIC">comercializado</HT> (täpsemini <HT TYPE="ITALIC">comercializados),</HT> itaaliakeelses <HT TYPE="ITALIC">immessi in commercio,</HT> mis viitavad kaubandusele; samas kui ingliskeelses <HT TYPE="ITALIC">put on the market,</HT> rootsikeelses <HT TYPE="ITALIC">marknaden</HT> või taanikeelses <HT TYPE="ITALIC">markedsfoert</HT> viitavad turule.</P></NOTE> artikli 7 lõike 1 keeleversioonides, märgib Rootsi valitsus õigustatult, et kui lähtuda igapäevasest keelekasutusest, tähendavad selles sättes kasutatud sõnad seda, et kaubamärgi omaniku turulesuunatud toiming on igal juhul vajalik, et lugeda turuleviimise tingimus täidetuks. Seda seisukohta toetavad ka ajaloolised kaalutlused. Suundaandvas kohtuasjas Centrafarm <HT TYPE="ITALIC">v.</HT> Winthrop<NOTE NOTE.ID="E0013" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="19741031">31. oktoobri 1974</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="16/74" YEAR="1974" PAGE.ECR="1183">16/74 (EKL 1974, lk 1183, punktid 9-11)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> sedastas Euroopa Kohus: <QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>Sellist takistust [kaupade vabale liikumisele] ei saa õigustada, kui kaup on seaduslikult <HT TYPE="ITALIC">turule viidud</HT> liikmesriigis, kust seda importis kas kaubamärgi omanik ise või tema loal kolmandad isikud, nii et ei saaks üldse kõne alla tulla kaubamärgi kuritarvitamine või kaubamärgiõiguse rikkumine<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/> (kohtujuristi kursiiv).</TXT></NP><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kaubamärgi omaniku toimingu, millega kaasneb direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 1 kohaselt kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine, suuna — nimelt turule suunatud — olulisusest järeldub, et kõnealuse sätte sõnastus tähendab seda, et sisetehinguid, nagu näiteks kaubamärki kandvate kaupade üleandmist jaemüügiga tegelevatele ailette võtjatele, või ettevalmistavaid toiminguid, nagu näiteks omaniku poolt kaupade importimine kolmandatest riikidest, kus neid kaupu tema nimel toodeti, ei saa pidada kaubamärki kandvate kaupade turuleviimiseks.</TXT></NP><?PAGE NO="I-11323"?><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Väljaspool EMPd toodetud kaubamärki kandvate kaupade puhul tuleb märkida, et kaubamärgi omanik ei pruugi ilmtingimata olla otsustanud, kuidas nimetatud kaupade esmakordsel importimisel EMPsse tuleks neid müüa. Juhul kui kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumiseks piisaks ainult importimisest ning tollivormistusest kaubamärgi omaniku poolt, siis temal ei oleks lõppkokkuvõttes õigust teostada kontrolli kaubamärki kandvate kaupade esmakordse müügi üle EMPs.</TXT></NP><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT>Järelikult, kui käsitleda EMPsse importimise asjaolu asjasse mittepuutuvana otsustamaks küsimuse üle, millal lugeda kaubad turule viiduks, jääb lahtiseks küsimus, kas kaupade pakkumist EMPs tuleb lugeda <HT TYPE="ITALIC">turuleviimiseks</HT> või selleks tuleb kaupu müüa; või tuleb kaubad lugeda turule viiduks siis, kui vähemalt nende loovutamisõigus on üle antud kokkuleppe alusel, mis ei ole tingimuslik.</TXT></NP><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>Tundub, et sellele küsimusele on võimatu vastata, kasutades direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 1 grammatilist tõlgendamist, sest nii kaubamärki kandvate kaupade pakkumine kui ka nende müük on mõlemad <QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>turulesuunatud<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/> toimingud. Igatahes saab grammatilise tõlgendamise raames väita — mida näiteks täheldas Rootsi valitsus —, et kaupade müümist ei saa pidada turuleviimiseks, kuna tegelikult just siis toimub kaupade eemaldamine turult. Axolin-Elinor'i seisukoht on sarnane, kui ta väidab, et kaupade pakkumine kauplustes viitab selgelt asjaolule, et kaubad on turul.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 1 süstemaatiline tõlgendamine</P></TI></TITLE><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT>Süstemaatilisest seisukohast lähtuvalt tuleks ennekõike käsitleda direktiivi 89/104 artikli 5 lõike 3 ning artikli 7 lõike 1 seost. Artikli 5 lõike 3 punkt b sätestab, et kaubamärgi omanik võib muu hulgas keelata <QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>kõnealuse tähisega kaupade pakku mi [se], turuleviimi[se] või ladustami[se] nimetatud otstarbel...<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/>. Selline sõnastus eeldab, et vahet tuleb teha kaupade pakkumisel ja nende turuleviimisel.</TXT></NP><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>On siiski küsitav, kas selle sätte kohaselt tähendab kaupade turuleviimine sama, mis sellega identne väljend artikli 7 lõikes 1. Seda seisukohta toetab samade sõnade kasutamine ning asjaolu, et mõlemad sätted eristavad turulesuunatud toiminguid kontsernisisestest toimingutest.<NOTE NOTE.ID="E0014" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt selle kohta seoses direktiivi ülevõtmisega Saksa õigusesse Ingerl ja Rohnke, <HT TYPE="ITALIC">Marketlgesetz. 2.</HT> tr, München, 2003, 5 24, nr 18.</P></NOTE> Kuna kõnealustel sätetel on erinev eesmärk, siis ei saa rakendada ühtset tõlgendamist; artikkel 5 sisaldab<?PAGE NO="I-11324"?> üksikasjalikult tingimusi, mis kehtivad kaubamärgi ainuõigusest tuleneva kaitse ulatuse kohta, samas kui artikli 7 lõige 1 sisaldab selle ainuõiguse piiranguid.<NOTE NOTE.ID="E0015" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt selle kohta seoses direktiivi ülevõtmisega Saksa õigusesse Fezer (viidatud 6. joonealuses märkuses) § 24, punkt 7d; Ströbele ja Hacker, Markengesetz. 7. tr, Köln, 2003, § 24, punkt 33 ja selles viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>Järelikult ei saa kindlat vastust ka direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 1 süstemaatilise tõlgendamise abil.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 1 teleoloogiline tõlgendamine</P></TI></TITLE><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>Direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 1 teleoloogiline tõlgendamine lähtub eespool mainitud<NOTE NOTE.ID="E0016" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt punkt 19.</P></NOTE> õiguste ammendumise põhimõtte tasakaalustavast toimest. Seega ei lähe arvesse mitte ükski tõlgendus, mis keelab kaubamärgi omanikul kontrollida kaubamärki kandvate kaupade esmakordset turuleviimist EMPs. Samas tuleb mainida, et direktiivi 89/104 artikli 7 lõikest 1 tulenevate kaubamärgi omaniku õiguste piirangute eesmärk ei ole mitte ainult siseturu nõuetekohane toimimine, vaid ka õiguskindluse tagamine, kuivõrd kõnealused piirangud takistavad kaubamärgi omanikul kontrollida kogu järgnevat müüki, ning samas võimaldavad piirangud kaubamärgiseadusest lähtuvalt heausksetele ostjatele kaitset.</TXT></NP><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Teleoloogilisel tõlgendamisel on vaja tagada, et kaubamärgi omanik saaks teostada ainuõigusi mainitud ulatuses<NOTE NOTE.ID="E0017" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt punkt 19.</P></NOTE> ja saada seeläbi majanduslikku tulu ilma, et õiguskindlus oleks ohustatud.</TXT></NP><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>Nagu eespool mainitud, ei ole need tingimused täidetud juhul, kui kaubamärki kandvaid kaupu loetakse turule viiduks ainuüksi asjaolu tõttu, et neid imporditi EMPsse.<NOTE NOTE.ID="E0018" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt punkt 24 jj.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>Kuigi komisjon ja Rootsi valitsus nõustuvad, et otsustav asjaolu on võimalus teenida kaubamärgi kasutamisest majanduslikku tulu, jõuavad nad siiski erinevatele järeldustele. Kui komisjon leiab, et mainitud majanduslikku tulu saab teenida ainult kaubamärki kandvate kaupade müügist, siis Rootsi valitsus arvab, et piisab, kui kaubamärgi<?PAGE NO="I-11325"?> omanik pakub oma kaupa avalikkusele, nagu käesoleva juhtumi puhulgi võis kaubamärgi omanik igal ajal kontrollida esmakordse müügi tingimusi, sõltumata asjaolust, kas kaupu tegelikult müüdi.</TXT></NP><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>Rootsi valitsuse arvamust saab kindlasti toetada, lähtudes majanduslikust seisukohast, mille kohaselt tähendab turuleviimine turustamist kaupade avalikkusele tutvustamise mõttes ning millest tulenevalt ta tõlgendab kaupade müüki turult eemaldamisena. Kui määratleda turgu kohana, kus vastutasu saamise eesmärgil pakutakse vabalt teenuseid, mille hinna määrab nõudluse ja pakkumise vahekord, siis sellisel juhul tuleb mainida, et Rootsi valitsuse tõlgendus ei ole mingil juhul kohustuslik. Turul kujunevad hinnad nõudluse ja pakkumise vastastikuse toime tulemusena ning hinnad määratakse lõplikult kindlaks alles kauba müümisel, järelikult kõneleb nii mõnigi asi komisjoni tõlgenduse kasuks. Ainult see tõlgendus õigustab turu käsitlust kohana, kus vastutasu saamise eesmärgil pakutakse vabalt teenuseid.<NOTE NOTE.ID="E0019" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt samuti erinevas kontekstis kohtujurist Leger <DATE ISO="20041113">13. novembri 2004</DATE>. aasta ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-371/02" YEAR="2004">C-371/02: Björnekylla Fruktindustrier (EKI. 2004. lk I-5791, punkt 40</REF.DOC.ECR>): <QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>Turu all peetakse silmas pakkumist ja nõudmist või kaubavahetust, tellingut [...]<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>Axolin-Elinor'i arvates ei saa sellegipoolest vaidlustada seda, et kaubad, mida kauplustes pakutakse, on turule viidud. Siis on tegemist juhtumiga, et juhul, kui otsustavaks loetakse kaupade pakkumist lõpptarbijale, säilib kaubamärgi põhiline funktsioon — nn päritolugarantii.</TXT></NP><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Selline arvamus ei ole veenev mitmel põhjusel. Isegi kui nõustuda, et tegemist on turule suunatud toiminguga, ei arvesta see käsitlus piisavalt kaubamärgi omaniku huve, sest tema kaubamärgi investeeringute kaitset ei ole võimalik teostada ainult majanduslikult kaubamärki kandvate kaupade müügi kaudu.<NOTE NOTE.ID="E0020" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi Euroopa Kohus kinnitas otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-206/01" YEAR="2002" PAGE.ECR="I-10273">C-206/01: Arsenal Fooball Club (EKL 2002, lk I-10273)</REF.DOC.ECR> kaubamärgi traditsioonilist funktsiooni kaupade päritolu näitajana, rõhutas ta samal ajal kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomeri (<DATE ISO="20020613">13. juuni 2002</DATE>. aasta ettepanek, punkt 46) arutluskäiku järgides kaubamärgi suurenenud tähtsust investeerimise ja reklaami toetajana. Sellest lähtudes on Azolin-Elinor'i vaatepunkt liialt kitsendav.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Ka praktilistest kaalutlustest lähtuvalt ei ole võimalik lugeda otsustavaks kaupade pakkumist. Peak Holding leiab, et asja teeb keeruliseks see, et juhul, kui otsustavaks lugeda kaupade pakkumist ning juhul, kui kaubad on laos, siis on ebaselge, milliste õigused ammenduvad. Sellega seoses tuleb<?PAGE NO="I-11326"?> viidata kohtuotsusele Sebago,<NOTE NOTE.ID="E0021" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud joonealuses märkuses 10, punkt 19.</P></NOTE> milles väidetakse, et <QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>... kaubamärgist tulenevad õigused ammenduvad ainult iga kaubamärgi omaniku loaga kindlaksmääratud territooriumil turuleviidud tooteartiklite suhtes eraldi. Vastavalt direktiivist tulenevatele õigustele võib kaubamärgi omanik jätkuvalt keelata kaubamärgi kasutamist sellise tooteartikli suhtes, mis on teatud territooriumil turule viidud ilma tema loata.<QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/> Sellest kohtuotsusest järeldub, et otsustamaks selle üle, kas kaubamärgist tulenevad õigused on ammendunud või mitte, tuleb igal juhul tuvastada, millised kaubad on turule viidud ning kas nad on turule viinud kaubamärgi omanik või kolmandad isikud kaubamärgi omaniku loaga. Kui kaupadest lähtudes oleks piisav, et lugeda need turule viiduks pakkumise teel, siis oleks küsitav selliste laos olevate kaupade õiguskindlus, mis ei pruugi müüki minna.</TXT></NP><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Samuti tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et kui pidada otsustavaks kaupade pakkumist, siis sellistel juhtudel, kui kaubad olid algselt EMPs müügil, kuid neid ei õnnestunud müüa, on võimatu takistada paralleelset importi kolmandatest riikidest. Kohtuasjas Silhouette,<NOTE NOTE.ID="E0022" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="19980716">16. juuli 1998</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-355/96" YEAR="1998" PAGE.ECR="I-4799">C-355/96 (EKL 1998, lk I-4799)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> kus samuti ilmnesid kõnealused asjaolud, kaalus Euroopa Kohus teadaolevalt siseriikliku sätte lubatavust, mis toob kaasa rahvusvaheliste kaubamärgiõiguste ammendumise, mille loogiline eeldus omakorda on see, et kaubamärgiõigusi ei saa pidada ammendunuks kaupade pakkumise tõttu teises liikmesriigis.</TXT></NP><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>Seega, kui keegi käsitleb majanduslikust seisukohast lähtuvalt kaubamärki kandvate kaupade loovutamist nende turuleviimisena,<NOTE NOTE.ID="E0023" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Seda võib järeldada näiteks otsusest kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-115/02" YEAR="2003" PAGE.ECR="I-12705">C-115/02: Rioglass ja Transtemar (EKL 2003, lk I-12705, punkt 28)</REF.DOC.ECR>, milles Euroopa Kohus sedastab, et transüditoimingu (mis seisneb niisuguste kaupade transportimises kolmandasse riiki, mida seaduslikult toodeti ühes liikmesriigis ja mis läbivad ühe või mitu liikmesriiki) <QUOT.START ID="QS0021" REF.END="QE0021" CODE="201E"/>definitsioon ei sisalda turule viimist [kauba kaubandusse laskmise lähenduses — vt samuti selle otsuse punkt 25]<QUOT.END ID="QE0021" REF.START="QS0021" CODE="201D"/>.</P></NOTE> tuleb õiguslikust seisukohast kindlaks teha omandisuhte ülemineku nõutavus. Nagu nähtub esimesest küsimusest, viitab eelotsusetaotlus asjaolule, et tegemist ei ole kaupade <QUOT.START ID="QS0022" REF.END="QE0022" CODE="201E"/>müügiga<QUOT.END ID="QE0022" REF.START="QS0022" CODE="201D"/>. Samas on komisjon väitnud — nimelt suulises menetluses —, et <QUOT.START ID="QS0023" REF.END="QE0023" CODE="201E"/>müük<QUOT.END ID="QE0023" REF.START="QS0023" CODE="201D"/> on otsustav asjaolu.</TXT></NP><NP><NO.P>41.</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb mainida, et ka omandisuhte ülemineku puhul jääb lahtiseks küsimus, kas kaubamärgi omanikul on õigus<?PAGE NO="I-11327"?> saada kaubamärgist majanduslikku tulu. Teisisõnu, kaubamärki kandvate kaupade omandisuhte üleminek ei ole majandusliku käsitluse puhul asjakohane.<NOTE NOTE.ID="E0024" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kui kaubamärki kandvate kaupade müügil kehtestatakse omandi reservatsiooni klausel, eelneb loovutamisõiguse üleminek seadusliku omandisuhte muutumisele. Selles ulatuses ei mõjuta omandi reservatsioon kaubamärgiöiguse ammendumist kaubamärgi seaduse mõttes. Kui kaubad antakse iile tagatisena, on igal juhul kahtlane, kas tegemist on turule suunatud toiminguga, kuna tagatise andja on endiselt kaupade omanik. Vt selle kohta Mulch, J <HT TYPE="ITALIC">Der Tatbestand der markenrechtlichen Erschöpfung</HT>, Köln, 2001, lk 20.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Kui omandisuhte üleminek ei puutu asjasse, tuleb otsustavana käsitleda kaupade loovutamisõiguse tegelikku üleminekut. Vastavalt sellele käsitlusele loetakse kaubad turule viiduks, kui kolmas isik, kelle otsuseid kaupade müügi osas ei saa omistada kaubamärgi omanikule — näiteks seetõttu, et kolmas isik on sõltumatu<NOTE NOTE.ID="E0025" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Seda ei saa reeglina rakendada omavahel seotud ettevõtjate tehingutele ega tarnesiisteemisisestele tehingutele.</P></NOTE> —, on omandanud kaupade loovutamise tegeliku õiguse.</TXT></NP><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT>Seetõttu teen ma ettepaneku vastata esimesele küsimusele, et kaubamärki kandvaid kaupu ei saa lugeda turule viiduks ei ainuüksi asjaolu tõttu, et need impordiü EMPsse ja vormistati tollis, ega ka asjaolu tõttu, et neid pakuti müügiks kauplustes, mis kuuluvad kas kaubamärgi omanikule või temaga seotud allettevõtjale. Selle asemel loetakse kaubad EMPs turule viiduks direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 1 mõttes, kui iseseisev kolmas isik on omandanud kaubamärki kandvate kaupade loovutamisõiguse, mille toime tõttu kaubamärgiõigused ammenduvad.</TXT></NP><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>Vastatud küsimust arvestades ei ole teist küsimust enam vaja käsitleda.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT>Kolmas ja neljas küsimus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kaks viimast küsimust uurivad sisuliselt seda, kas ja millises ulatuses on kaubamärgi omaniku lepinguline vaba tahte väljendus kaubamärki kandvate kaupade müügi puhul seotud direktiivi 89/104 artikli 7 lõikes 1 sätestatud loa tingimusega.</TXT></NP><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>Selle küsimuse tagamaa seisneb selles, et kui oleks võimalik tuvastada lepingulise vaba<?PAGE NO="I-11328"?> tahte väljenduse rikkumist, siis ei oleks tegemist loaga direktiivi artikli 7 lõike 1 mõttes, mistõttu küsimus, kas kaubamärki kandvad kaubad viidi turule EMPs või mitte, ei omaks enam tähtsust.</TXT></NP><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et Peak Holding soovis müüa enamikku järelejäänud kaupadest kolmandates riikides. Seetõttu lisas Peak Holding vastava tingimuse Prantsuse ettevõtjaga COPAD sõlmitavasse lepingusse. Kolmas ja neljas küsimus tulenevad paljuski Peak Holding'u väitest, et territoriaalse piirangu tingimuse rikkumine on sama, mis direktiivi 89/104 artikli 7 lõikes 1 sätestatud loa kohustuse rikkumine, välistades seega kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumise.</TXT></NP><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>Nagu Rootsi valitsus õigesti väidab, ei mõista selline käsitlus õigesti ammendumise kui seaduse alusel kaubamärgist tulenevate õiguste piirangu õiguslikku olemust. Nii tähenduslikus mõttes kui ka laadi ja eesmärgi poolest nõuab ammendumise kontseptsioon, et eristada tuleks turuleviimist kaubamärgiomaniku enda poolt turuleviimisest kolmanda isiku poolt kaubamärgi omaniku loaga.<NOTE NOTE.ID="E0026" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt samuti minu ettepanek (viidatud 7. joonealuses märkuses), punkt 42.</P></NOTE> Direktiivi artikli 7 lõikes 1 sätestatud loa kontseptsioon väljendab omistatavust, mis võimaldab tuvastada, kas kaupade turuleviimist EMPsse kolmanda isiku poolt saab omistada kaubamärgi omanikule.<NOTE NOTE.ID="E0027" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Juba <DATE ISO="19940622">22. juuni 1994</DATE>. aasta otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-9/93" YEAR="1994" PAGE.ECR="I-2789">C-9/93: Ideal-Standard (EKL 1994, lk I-2789, punkt 43)</REF.DOC.ECR> väitis Euroopa Kohus selgesõnaliselt, et <QUOT.START ID="QS0024" REF.END="QE0024" CODE="201E"/>loa puhul, mida on vaja igaks üleandmiseks, ei ole tegemist loaga kaubamärgiõiguste ammendumise doktriini kohaldamiseks<QUOT.END ID="QE0024" REF.START="QS0024" CODE="201D"/>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kohas, kus kaubamärgi omanik viib kaubamärki kandvad kaubad EMPs turule, toimub ammendumine seaduse alusel, sõltumata kaubamärgi omaniku ja ostja vahel sõlmitud lepingust. Müügi territoriaalse piirangu, mille kaubamärgi omanik võis ostja suhtes kehtestada seoses kaupade müügiga EMPs, rikkumisega võib kaasneda nõuete esitamine vastavalt lepingule, kuid see ei oma põhimõtteliselt tähendust kaubamärgiseaduse suhtes.</TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>Käesolevas analüüsis ei muutu midagi, kui viidata otsusele kohtuasjas Davidoff jt.<NOTE NOTE.ID="E0028" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud 7. joonealuses märkuses.</P></NOTE> Muu hulgas sedastas kohus, et <QUOT.START ID="QS0025" REF.END="QE0025" CODE="201E"/>siseriiklik õigusnorm, mis lähtub kaubamärgi omaniku vaikimisest, ei tunnista tuletatud, vaid pigem<?PAGE NO="I-11329"?> oletatavat luba. See ei vasta positiivselt väljendatud nõusoleku tingimusele, mida nõuab ühenduse õigus.<QUOT.END ID="QE0025" REF.START="QS0025" CODE="201D"/><NOTE NOTE.ID="E0029" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool viidatud ettepnnek, punkt 58.</P></NOTE> Tegelikult saab sellest järeldada, et kaubamärgi omaniku loa olemasolu direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 1 mõttes, ehk teisisõnu tema luba kolmanda isiku poolt kaupade EMPs turuleviimiseks, ei saa järeldada ainuüksi müügi territoriaalse piirangu puudumisest kaubamärgi omaniku ja ostja vahel sõlmitud lepingus.</TXT></NP><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Küsimus, kas vastupidi lepingus müügi territoriaalse piirangu kehtestamine välistab põhimõtteliselt kaubamärgi omaniku loa direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 1 mõttes, on oluline siiski ainult sel määral, mil määral sellest loast tuleneb kaubamärgi õiguste ammendumine. See küsimus tekib siis, kui kaupu imporditakse uuesti kolmandatest riikidest.<NOTE NOTE.ID="E0030" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Juhul kui kaubamärgi omanik ei ole veel kaubamärki kandvaid kaupu EMPs turule viinud, kuid kaubad on siiski EMPsse importinud kolmas isik, näiteks paralleelse taasimpordi kaudu, siis küsimus, mis kerkib seoses võimaliku kaubamärgiõiguste ammendumisega, ei seisne mitte selles, kas kaubad viis EMPs turule kaubamärgi omanik ise, vaid selles, kas kaubad viis EMPs turule kolmas isik kaubamärgi omaniku loaga.</P></NOTE> Selliseid teemasid ei tõstatatud põhikohtuasja menetluses, kuna seal oli ainus küsimus see, millal loetakse kaubamärki kandvad kaubad turule viiduks EMPsse kaubamärgi omaniku enda poolt.</TXT></NP><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Ei ole vajadust arutleda selle üle, kas Peak Holding'u ja COPAD'i vahel sõlmitud lepingus kehtestatud müügi territoriaalne piirang on kooskõlas konkurentsiõigusega, kuna see asjaolu ei oma tähtsust kolmandale küsimusele vastamisel.</TXT></NP><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>Seoses neljanda küsimusega piisab, kui täheldada, et juhul, kui müügi territoriaalse piirangu olemasolu ei oma mingit tähtsust vastusel küsimusele, kas kaubamärgi õiguste ammendumise juhtudel, mida käsitletakse põhikohtuasja menetluses,<NOTE NOTE.ID="E0031" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt punkt 51.</P></NOTE> peab sama kehtima <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT> ka juhul, kui see tingimus esineb konkreetses vormis.</TXT></NP><NP><NO.P>54.</NO.P><TXT>Seega on vastus kolmandale ja neljandale küsimusele, et kui kaubamärki kandvad kaubad müüakse teisele ettevõtjale EMPs, siis kaubamärgi õiguste ammendumisel direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 1 mõttes ei oma tähtsust, kas ja mil määral on kaubamärgi omanik kehtestanud ostjale müügi territoriaalse piirangu.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="I-11330"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>V.</NO.P><TXT>Kohtukulud</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>55.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud nimetatud poolte kulud, ei hüvitata. Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>VI.</NO.P><TXT>Ettepanek</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>56.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Direktiivi 89/104/EMÜ artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kaubamärki kandvaid kaupu ei saa lugeda turule viiduks ei ainuüksi asjaolu tõttu, et need imporditi EMPsse ja vormistati tollis, ega ka asjaolu tõttu, et neid pakuti müügiks kauplustes, mis kuulusid kas kaubamärgi omanikule või tema allettevõtjale. Selle asemel loetakse kaubad turule viiduks EMPs siis, kui kolmas isik on omandanud kaubamärki kandvate kaupade loovutamisõiguse.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui kaubamärki kandvad kaubad müüakse teisele ettevõtjale EMPs, siis kaubamärgi õiguste ammendumisel direktiivi 89/104/EMÜ artikli 7 lõike 1 mõttes ei oma tähtsust, kas ja mil määral on kaubamärgi omanik kehtestanud ostjale müügi territoriaalse piirangu.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>