<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-52/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0052</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:22">EU:C:2019:22</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>14</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Wahli ettepanek – Kohtuasi C‑52/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Fülla</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Nils Wahl</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20190115">15. jaanuaril 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑52/18</HT></P><P>Christian Fülla</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Toolport GmbH</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Norderstedt (Norderstedti esimese astme kohus, Saksamaa))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 1999/44/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Tarbekaupade müük</KEYWORD><KEYWORD>Tarbija õigused</KEYWORD><KEYWORD>Üleantud kauba lepingule mittevastavus</KEYWORD><KEYWORD>Hilisem kauba lepinguga vastavusse viimine</KEYWORD><KEYWORD>Müüja kohustused</KEYWORD><KEYWORD>Selle koha kindlaksmääramine, kus kaup tuleb parandamise või asendamise eesmärgil kättesaadavaks teha (tagantjärele täitmise koht)</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>märkimisväärne ebamugavus tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> tähendus</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>tasuta parandamine<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> tähendus</KEYWORD><KEYWORD>Õigus nõuda lepingu tühistamist</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas liidu õiguses on olemas norm, mis määrab kindlaks koha, kus tarbija peab kauba, mille ta on ostnud ja omandanud kauglepingu alusel ning mis, nagu hiljem on selgunud, sellele lepingule ei vasta, müüjale kättesaadavaks tegema, et selle kauba saaks lepinguga vastavusse viia?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Digitaalkaubanduse ajastul on see küsimus järjest suurema tähtsusega, eriti kui kõne all on rasked või suuremõõtmelised tarbekaubad. Käesolevas asjas, milles taotleb eelotsust Amtsgericht Norderstedt (Norderstedti esimese astme kohus, Saksamaa), väidetakse, et kohale on toimetatud defektne 5 × 6 m suurune peotelk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Küsimusele vastamiseks tuleb Euroopa Kohtul lahendada mitu küsimust, mida reguleerib direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19990525">25. mai 1999. aasta</DATE> direktiiv (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="171" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 171, lk 12</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/04, lk 223).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiiviga ühtlustati teatavas ulatuses müüja kohustus viia tarbekaup lepinguga vastavusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi põhjendustes on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>(1)</NO.P><TXT>[EÜ] artikli 153 lõigetega 1 ja 3 nähakse ette, et ühendus peaks tarbijate kaitstuse kõrge taseme tagamisele kaasa aitama vastavalt asutamislepingu artiklile 95 võetavate meetmete abil;</TXT></NP></CONSID><?PAGE NO="2"?><CONSID><NP><NO.P>(2)</NO.P><TXT>siseturg kujutab endast ilma sisepiirideta ala, kus on tagatud kauba, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine; kauba vaba liikumine hõlmab peale äritegevusega seotud isikute tehingute ka üksikisikute tehinguid; see tähendab, et tarbijad, kelle elukoht on ühes liikmesriigis, peaksid saama vabalt osta kaupu teise liikmesriigi territooriumil ühiste miinimumeeskirjade alusel, mis käsitlevad tarbekaupade müüki ning põhinevad ausal konkurentsil;</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(12)</NO.P><TXT>lepingule mittevastavuse korral võib müüja alati pakkuda tarbijale vastastikusel kokkuleppel olemasolevaid parandusmeetmeid; ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise üle otsustab tarbija;</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(19)</NO.P><TXT>liikmesriikidele tuleks anda luba sätestada ajavahemik, mille jooksul tarbija peab igast lepingule mittevastavusest müüjale teatama; liikmesriigid võivad tagada tarbijakaitse kõrgema taseme sellist kohustust kehtestamata; tarbijatel kogu ühenduses peaks olema aega teatada müüjale lepingule mittevastavusest igal juhul vähemalt kaks kuud<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 2 lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Tarbekaup loetakse lepingule vastavaks, kui:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kaup vastab müüja esitatud kirjeldusele ning sellel on samad omadused nagu kaubal, mis müüja on esitanud tarbijale näidise või mudelina;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kaup sobib kasutamiseks mis tahes konkreetsel eesmärgil, mille tarbija tegi müüjale teatavaks lepingu sõlmimisel ning mille müüja on heaks kiitnud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kaup sobib kasutamiseks eesmärkidel, milleks sama liiki kaupa harilikult kasutatakse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kaubal on sama liiki kauba tavapärased omadused ja toimivus, mida tarbija võib põhjendatult eeldada, arvestades kauba laadi ning üldsusele tehtud avaldusi kauba liigitunnuste kohta, mis müüja, tootja või tootja esindaja on eelkõige reklaamis või etiketil kauba kohta esitanud.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 3 käsitleb tarbija õigusi seoses tarbekauba müügilepingute ja nendega seotud garantiidega. Selles on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Müüja vastutab tarbija ees kõigi lepingule mittevastavuste eest, mis esinevad kauba üleandmise ajal.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lepingule mittevastavuse korral on tarbijal lõike 3 kohaselt õigus lasta kaup tasuta muuta lepingule vastavaks kas parandamise või ümbervahetamise teel või lasta lõigete 5 ja 6 kohaselt alandada kõnealuse kauba hinda või tühistada leping.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Tarbija võib müüjalt nõuda eelkõige kauba parandamist või asendamist, mõlemal juhul tasuta, välja arvatud juhul, kui see on võimatu või põhjendamatu.</P><P>Parandusmeede loetakse põhjendamatuks juhul, kui sellega seoses tekivad müüjale kulud, mis on võrreldes alternatiivse parandusmeetmega põhjendamatud, kusjuures võetakse arvesse:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>väärtus, mis kaubal oleks juhul, kui lepingule mittevastavust ei esineks,</P></ITEM><ITEM><P>lepingule mittevastavuse olulisus ja</P></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><P>võimalus kasutada alternatiivset parandusmeedet ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale.</P></ITEM></LIST><P>Parandamine või asendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ning ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale, kusjuures võetakse arvesse kauba laad ja eesmärk, milleks tarbija kaupa vajas.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Lõigetes 2 ja 3 esitatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>tasuta<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> viitab kauba lepinguga vastavusse viimisel tekkivatele kuludele, eelkõige posti‑, tööjõu‑ ja materjalikuludele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA><P>Tarbija võib nõuda hinna asjakohast alandamist või lepingu tühistamist, kui:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tarbijal ei ole õigust lasta kaupa parandada ega asendada või</P></ITEM><ITEM><P>müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet mõistliku aja jooksul või</P></ITEM><ITEM><P>müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi põhjustamata.</P></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Tarbijal ei ole õigust lepingut tühistada juhul, kui lepingule mittevastavus on väike.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Peale selle on artikli 8 lõikes 2 sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalas vastu võtta või säilitada asutamislepingule vastavad rangemad sätted, et tagada tarbijate kaitstuse kõrgem tase.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Saksamaa õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Direktiiv võeti Saksamaa õigusesse üle tsiviilseadustikku (Bürgerliches Gesetzbuch; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>BGB<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) tehtud muudatustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>BGB §‑s 439 on seoses tagantjärele täitmisega sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="439.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Ostja võib tagantjärele täitmise korral nõuda enda valikul kas asja puuduste kõrvaldamist või puudusteta asja üleandmist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="439.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Müüja tasub tagantjärele täitmisega seotud kulud, kaasa arvatud transpordi, veo‑, tööjõu‑ ja materjalikulud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="439.003"><NO.PARAG>(3)</NO.PARAG><ALINEA>[…] müüja [võib] ostja poolt valitud viisil tagantjärele täitmisest keelduda vaid siis, kui sellega kaasnevad vältimatult ebaproportsionaalselt suured kulud. Eelkõige tuleb arvesse võtta eseme väärtust juhul, kui lepingule mittevastavust ei esineks, lepingule mittevastavuse olulisust ja võimalust kasutada alternatiivset parandusmeedet ilma märkimisväärsete ebamugavusteta ostjale. Ostja on sellisel juhul õigustatud nõudma üksnes muul viisil tagantjärele täitmist; müüjale jääb ka sel juhul õigus keelduda, kui täidetud on käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tingimus.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="439.004"><NO.PARAG>(4)</NO.PARAG><ALINEA>Müüja, kes täidab lepingu tagantjärele, andes üle puudusteta eseme, võib nõuda ostjalt puudustega eseme tagastamist vastavalt §‑dele 346–348.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Seoses lepingu täitmise kohaga on BGB §‑s 269 sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="269.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Kui soorituskohta ei ole määratud ja see ei tulene ka asjaoludest, iseäranis võlasuhte olemusest, peab sooritus toimuma kohas, kus oli võlasuhte tekkimise ajal võlgniku asukoht.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="269.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Kui kohustus on tekkinud võlgniku majandustegevuses, asendab juhul, kui võlgniku äriline tegevuskoht asub muus kohas, asukohta tegevuskoht.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="269.003"><NO.PARAG>(3)</NO.PARAG><ALINEA>Ainuüksi asjaolust, et võlgnik võttis üle saatekulud, ei saa tuletada, et koht, kuhu saatmine peab toimuma, peab olema soorituskoht.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja hageja ostis 2015. aastal kostjalt telefoni teel 5 × 6 m suuruse telgi (mida on kirjeldatud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>peotelki<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>). Telk toimetati hageja elukohta. Seejärel väitis hageja, et telgil esineb puudusi. Kostja lükkas kõik väited puuduste kohta põhjendamatuse tõttu tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Hageja nõudis tagantjärele täitmist, st puuduste parandamist või telgi asendamist teisega. Ent hageja ei saatnud vaidlusalust kaupa kostjale ega isegi teinud sellekohast ettepanekut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Sel ajal polnud pooled niisuguse tagantjärele täitmise koha üle omavahel arutanud. Ka pooltevaheline leping seda küsimust ei käsitle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja menetluses väitis kostja esimest korda, et tagantjärele täitmise koht on tema tegevuskoht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on tagantjärele täitmise koha kindlakstegemine tingimata vajalik, et tuvastada, kas hageja andis kostjale võimaluse puudused kõrvaldada või direktiivi artikli 3 lõike 5 tähenduses mõistliku aja, et ta saaks nõuda lepingu tühistamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Kuna Amtsgericht Norderstedtil (Norderstedti esimese astme kohus) tekkis kahtlusi, kuidas on õige asjakohaseid liidu õigusnorme tõlgendada, otsustas ta menetluse peatada ja taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>1.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi] artikli 3 lõike 3 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et kaugmüügi teel ostetud kauba parandamise või asendamise võimaldamiseks peab tarbija pakkuma asjaomast kaupa ettevõtjale alati ainult kauba asukohas?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus on eitav:</TXT><P>Kas [direktiivi] artikli 3 lõike 3 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et kaugmüügi teel ostetud kauba parandamise või asendamise võimaldamiseks peab tarbija pakkuma asjaomast kaupa ettevõtjale alati ainult ettevõtja tegevuskohas?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui vastus on eitav:</TXT><P>Millised kriteeriumid selle koha tuvastamiseks, kus tarbija peab pakkuma ettevõtjale kaugmüügi teel ostetud kaupa selle kauba parandamise või asendamise võimaldamiseks, tulenevad [direktiivi] artikli 3 lõike 3 kolmandast lõigust?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kui kohaks, kus tarbija peab ettevõtjale pakkuma kaugmüügi teel ostetud kaupa selle kauba ülevaatamiseks ja parandamise/asendamise võimaldamiseks, on – alati või konkreetsel juhul – ettevõtja tegevuskoht:</TXT><P>Kas [direktiivi] artikli 3 lõike 3 esimese lõiguga koosmõjus artikli 3 lõikega 4 on kooskõlas, et tarbija peab kauba saatmise ja/või tagasisaatmise kulud ette ära maksma või tuleneb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>tasuta parandamise<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> kohustusest müüja kohustus teha kulude eest ettemakse?</P></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kui kohaks, kus tarbija peab ettevõtjale pakkuma kaugmüügi teel ostetud kaupa selle kauba ülevaatamiseks ja parandamise/asendamise võimaldamiseks, on – alati või konkreetsel juhul – ettevõtja tegevuskoht ja tarbija kohustus veokulud ette ära maksta on kooskõlas [direktiivi] artikli 3 lõike 3 esimese lõiguga koosmõjus artikli 3 lõikega 4:</TXT><P>Kas [direktiivi] artikli 3 lõike 3 kolmandat lõiku koosmõjus artikli 3 lõike 5 teise taandega tuleb tõlgendada nii, et lepingu tühistamise õigust ei ole tarbijal, kes on ettevõtjale puudusest üksnes teatanud, kuid ei ole teinud ettepanekut toimetada kaup ettevõtja tegevuskohta?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Kui kohaks, kus tarbija peab ettevõtjale pakkuma kaugmüügi teel ostetud kaupa selle kauba ülevaatamiseks ja parandamise/asendamise võimaldamiseks, on – alati või konkreetsel juhul – ettevõtja tegevuskoht, kuid tarbija kohustus veokulud ette ära maksta ei ole [direktiivi] artikli 3 lõike 3 esimese lõiguga koosmõjus artikli 3 lõikega 4 kooskõlas:</TXT><P>Kas [direktiivi] artikli 3 lõike 3 kolmandat lõiku koosmõjus artikli 3 lõike 5 teise taandega tuleb tõlgendada nii, et lepingu tühistamise õigust ei ole tarbijal, kes on ettevõtjale puudusest üksnes teatanud, kuid ei ole teinud ettepanekut toimetada kaup ettevõtja tegevuskohta?<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Käesolevas menetluses on oma kirjalikud seisukohad esitanud Saksamaa valitsus ja Prantsuse valitsus ning Euroopa Komisjon. Kodukorra artikli 76 lõike 2 kohaselt otsustas Euroopa Kohus kohtuistungit mitte korraldada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma taotluses sisuliselt teada, kuidas määrata kindlaks koht, kus tuleb tarbekauba puudused parandamise või asendamise teel heastada, ning selle tagajärjed tarbija õigusele leping tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Enne aga, kui asun eelotsuse küsimuste sisu juurde, tuleb käsitleda Saksamaa valitsuse argumenti, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlus on vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Saksamaa valitsus väidab, et käesoleva eelotsusetaotluse vastuvõetavus on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>vähemalt kaheldav<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>. Tema väitel on juhtumi faktilisi asjaolusid kirjeldatud ja liikmesriigi õiguse asjakohaseid sätteid esitletud algeliselt. Vastates eelotsuse küsimustele nende esitamiskujul, peaks Euroopa Kohus lähtuma mitmest hüpoteesist ja eeldusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Kuigi Saksamaa valitsus on nõus, et Euroopa Kohtu praktikast tuleneb eeldus, mis räägib eelotsusetaotluse vastuvõetavuse kasuks, on ta teinud ettepaneku eelotsuse küsimused vähemalt ümber sõnastada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Tuleb meeles pidada, et ELTL artikli 267 alusel algatatud menetlustes, mis põhinevad siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel, on üksnes asja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval siseriiklikul kohtul kohtuasja eripära arvesse võttes õigus hinnata eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks ning Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Järelikult, kui esitatud küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus põhimõtteliselt kohustatud eelotsuse tegema.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Siseriikliku kohtu esitatud küsimusele saab vastuse andmata jätta vaid siis, kui on ilmne, et taotletud liidu õiguse tõlgendamine ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on oletuslik või kui Euroopa Kohtule ei ole teada eelotsuse küsimusele tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Arvan, et need tingimused ei ole käesolevas asjas täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus on kirjeldanud põhikohtuasja faktilisi asjaolusid ning asjakohaseid liikmesriigi õiguse sätteid lühidalt, kuid piisava selgusega, et Euroopa Kohtule oleksid teada kõik olulised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mida tal on vaja kohtuotsuse tegemiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest selgub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib direktiivi tõlgendust, et teha kindlaks kõnealuse kauba puuduste heastamise soorituskoht ja seega tuvastada, kas põhikohtuasja hageja võib lepingu tühistada või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Seda arvestades tuleb lugeda eelotsuse küsimused vastuvõetavaks ja analüüsida nende sisu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kui eelotsusetaotlust ei tunnistata vastuvõetamatuks, palub Saksamaa valitsus teise võimalusena Amtsgericht Norderstedti (Norderstedti esimese astme kohus) eelotsuse küsimused ümber sõnastada. Selles suhtes on ta teinud ettepaneku tõlgendada eelotsuse küsimusi nii, et nendes küsitakse, kas asjasse puutuvad Saksamaa õiguse sätted on direktiivi õige tõlgendusega vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole vaja eelotsuse küsimusi ümber sõnastada. Eelotsuse küsimused esitanud liikmesriigi kohus näib olevat kõige paremal positsioonil, et määrata kindlaks tema menetluses oleva asja lahendamiseks vajalike küsimuste sisu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Olen siiski arvamusel, et mõnda Amtsgericht Norderstedti (Norderstedti esimese astme kohus) küsimust on kõige parem kaaluda koos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimustest tuleneb kolm eraldi probleemi, mis puudutavad direktiivi artikli 3 tõlgendamist. Oma esimeses, teises ja kolmandas küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt kindlaks määrata, kus tuleb tarbekaubad kättesaadavaks teha, et need lepinguga vastavusse viia (tagantjärele täitmise koht). Seejärel käsitleb neljas eelotsuse küsimus seda, kas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>tasuta<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> parandamise nõudest tulenevalt peab müüja tegema ettemakse, et katta saatmiskulud, mis võivad tarbijale tekkida kauba müüjale kättesaadavaks tegemisel. Lõpuks puudutavad viies ja kuues eelotsuse küsimus olukordi, kus tarbijal võib olla mittevastava kauba korral õigus leping tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Käsitlen neid kolme probleemi järjest pärast seda, kui olen teinud mõned sissejuhatavad märkused direktiivi ja selle artikli 3 konteksti ja eesmärgi kohta.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Direktiiv on osa liidu seadusandja jõupingutustest, et tagada tarbijatele kogu Euroopa Liidus ühetaolisel minimaaltasemel kaitse kaubamüügilepingute puuduliku täitmise eest. Selle kaitse eesmärk on soodustada ja hõlbustada tarbijate jaoks piiriüleseid ostutehinguid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt direktiivi põhjendus 2, aga ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanek: direktiiv tarbekaupade müügi ja sellega seotud garantiide kohta (KOM(95) 520 (lõplik)), lk 1 jj.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Siiski ei ole kõrgetasemeline tarbijakaitse direktiivi ainus eesmärk. Direktiivi eesmärk on ka hoida teatavat tasakaalu eri poolte kohustuste vahel. Ühest küljest on direktiiviga kindlaks määratud müüjate kohustused juhul, kui tarbekaubad ei vasta lepingule. Teisest küljest on direktiivis sätestatud kohustused, mida tarbijad peavad täitma, et oma õigusi mitte kaotada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanek: direktiiv tarbekaupade müügi ja sellega seotud garantiide kohta, lk 7.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Selles mõttes on direktiivi üleüldine eesmärk mitte lisada pooltevahelisse lepingusse kohustusi, vaid hõlbustada kokkulepitud kohustuste täitmise tagamist. Ainult juhuks, kui müüja täidab lepingut puudulikult, on kehtestatud lisakohustusi, mis võivad mõnel juhul ületada lepingus ette nähtud kohustusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>On siiski oluline, et direktiivi eesmärk ei ole asetada tarbijaid soodsamasse olukorda kui see, millele neil oleks õigus müügilepingu alusel, vaid selle eesmärk on pelgalt taastada olukord, mis oleks esinenud siis, kui müüja oleks kohe algul üle andnud lepingule vastava kauba. Selles aspektis on oluline tähele panna, et direktiiv annab minimaalsel tasemel kaitse. Liikmesriigid võivad vastu võtta rangemaid sätteid, kuid ei tohi riivata Euroopa Liidu seadusandja kehtestatud tagatisi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt direktiivi artikli 8 lõige 2, aga ka <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb rõhutada ka seda, et direktiiv reguleerib ainult neid aspekte, mis on otseselt seotud tarbijate kaitsega, kuid nad ostavad kaupu, mis ei vasta lepingule. Pooltevahelise lepingu tekkimist, lepingu puudusi, lepingu tagajärgi ega muid puuduliku lepingutäitmise vorme nimetatud õigusakt ei käsitle ja neid küsimusi reguleerib üksnes riigisisene õigus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt direktiivi artikli 8 lõige 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanek: direktiiv tarbekaupade müügi ja sellega seotud garantiide kohta, lk 6.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 3 on konkreetselt sätestatud tarbija õigused juhul, kui talle on müüdud tarbekaupa, mis selle üleandmise ajal lepingule ei vasta. Selles sättes kajastuvad direktiivi üldised juhtpõhimõtted.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Nii on artikli 3 lõikes 1 sätestatud, et müüja vastutab tarbija ees kõigi lepingule mittevastavuste eest, mis esinevad kauba üleandmise ajal. Kui üle antud kaup lepingule ei vasta, ei ole müüja müügilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja peab seega kandma lepingu puuduliku täitmise tagajärjed.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20080417">17. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Quelle</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑404/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:231">EU:C:2008:231</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Artikli 3 lõike 2 kohaselt on tarbijal selles olukorras õigus kauba tasuta parandamisele või ümbervahetamisele, hinna asjakohasele alandamisele või lepingu tühistamisele selle kauba suhtes. Artikli 3 lõikest 5 selgub, et direktiivi kohaselt on prioriteetne müügilepingust tulenevate kohustuste säilitamine. Tarbija peab andma müüjale võimaluse kõnealune tarbekaup parandada või ümber vahetada. Vaid siis, kui müüja seda ei tee, on tarbijal õigus hinna alandamisele või lepingu tühistamisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Artikli 3 lõikes 3 on sätestatud teatavad tingimused seoses kauba parandamise või ümbervahetamise teel lepingule vastavaks muutmisega. Kaup tuleb viia lepinguga vastavusse tarbija jaoks tasuta, mõistliku aja jooksul ja ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale. Nagu Euroopa Kohus on varem märkinud, väljendavad need kolm nõuet liidu seadusandja ilmset tahet tagada tarbijatele tõhus kaitse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Samal ajal on direktiivis arvesse võetud ka müüja huve. Esiteks on direktiivis ette nähtud kaheaastane tähtaeg nõuete esitamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt direktiivi artikli 5 lõige 1.</P></NOTE> Teiseks võib müüja kauba parandamisest või asendamisest keelduda, kui selle lepinguga vastavusse viimine on võimatu või põhjendamatu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt direktiivi artikli 3 lõike 3 teine lõik.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus oma otsuses Gebr. Weber ja Putz märkis, üritatakse artikliga 3 sellega saavutada õiglast tasakaalu tarbija ja müüja huvide vahel, tagades tarbijale kui lepingu nõrgemale poolele täieliku ja tõhusa kaitse juhuks, kui müüja ei täida oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, võimaldades samas arvesse võtta müüja väljendatud majanduslikke kaalutlusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Direktiivi nagu ka teiste liidu tarbijaõiguse aktide eesmärk on taastada tasakaal tarbija ja müüja vahelises suhtes ning seega kujutavad need endast pooltevahelise lepinguvabaduse põhimõtte väljendust. Direktiivi eesmärk siiski ei ole asetada tarbija eriliselt soodsale positsioonile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt võrdluseks minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kásler ja Káslerné Rábai</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:85">EU:C:2014:85</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0105">105</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Käesolevas eelotsusetaotluses esitatud küsimuste käsitlemisel tuleb seda direktiivi loogikat arvesse võtta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kus tuleb tarbekaubad kättesaadavaks teha, et need saaks lepinguga vastavusse viia (tagantjärele täitmise koht)?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Esimeses, teises ja kolmandas küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt kindlaks teha, millises kohas tuleb tarbekaup lepinguga vastavusse viia (tagantjärele täitmise koht). Vastusest oleneb, kas piisab sellest, kui tarbija teeb kõnealuse kauba kättesaadavaks selle asukohas (milleks on harilikult tema elukoht), või peab tarbija tegema kauba kättesaadavaks müüja tegevuskohas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Seisukohti esitanud menetlusosalised on väljendanud selles küsimuses, mis on käesolevas eelotsusetaotluses kesksel kohal, lahknevaid seisukohti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Samal ajal kui nii Prantsuse valitsus kui ka komisjon rõhutavad direktiiviga taotletavat kõrgetasemelist tarbijakaitset, märgib Prantsuse valitsus, et direktiivi artiklis 3 sätestatud vastavusse viimise nõuded saab täita vaid siis, kui tarbijal on vaja teha kaubad kättesaadavaks kõigest nende asukohas. Komisjon aga pooldab nüansirikkamat seisukohta, et tarbija võib olla kohustatud tegema kauba kättesaadavaks müüja tegevuskohas, kui see ei ole tarbija jaoks märkimisväärselt ebamugav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Saksa valitsus märgib, et nõue, et kaup tuleb viia lepinguga vastavusse tarbija jaoks tasuta, ei ole piisav märk sellest, et kaup tuleb alati teha kättesaadavaks selle asukohas. Peale selle märgib ta, et nõue <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> tähendab seda, et tarbijale võib tekkida ebamugavusi, mis <HT TYPE="ITALIC">ei ole märkimisväärsed</HT>. Kuna selleks, et teha kaup kättesaadavaks müüja tegevuskohas, võib olla vaja erineval määral aega ja vaeva, peaks see igal korral, kui on vaja kaup lepinguga vastavusse viimiseks kättesaadavaks teha, olenema juhtumi asjaoludest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Artiklis 3 ei ole sõnaselgelt kindlaks määratud, kus lepingule mittevastav kaup tuleb parandamiseks või asendamiseks kättesaadavaks teha, ning niipalju kui mina tean, ei ole seda küsimust seni käsitlenud ka Euroopa Kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Kuigi artiklis 3 ei ole sõnaselgelt sätestatud, <HT TYPE="ITALIC">kus</HT> tuleb puudustega tarbekaup lepinguga vastavusse viimise eesmärgil kättesaadavaks teha, on selles siiski ette nähtud teatavad sellekohased nõuded. Nagu eespool märgitud, peab tarbekauba parandamine või asendamine olema tarbija jaoks tasuta, see peab toimuma mõistliku aja jooksul ja ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Nõue, et kaup tuleb viia lepinguga vastavusse tasuta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Nõuet, et kaup tuleb viia lepinguga vastavusse tasuta, on täpsustatud artikli 3 lõikes 4, kus on ette nähtud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>tasuta<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> viitab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>kauba lepinguga vastavusse viimisel tekkivatele kuludele, eelkõige posti‑, tööjõu‑ ja materjalikuludele<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus märkis oma otsuses Gebr. Weber ja Putz, et Euroopa Liidu seadusandja kavatsuse kohaselt on kauba <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>tasuta<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> lepinguga vastavusse viimine müüja poolt kõnesoleva direktiiviga tagatud tarbijakaitse oluline osa. Selle nõude eesmärk on kaitsta tarbijaid võimalike rahaliste kohustuste eest, mis võiksid takistada tarbijat sellise kaitse puudumise korral oma õigusi realiseerimast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Artikli 3 lõikes 3 on aga samuti sätestatud, et müüja võib kauba tasuta parandamisest või asendamisest keelduda, kui see on võimatu või põhjendamatu. Parandusmeedet peetakse põhjendamatuks, kui see tekitab müüjale ebamõistlikke kulutusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt direktiivi artikli 3 lõike 3 teine lõik ja selle kohta ka <DATE ISO="20080417">17. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Quelle</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑404/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:231">EU:C:2008:231</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Selles mõttes on direktiivis arvesse võetud mitte ainult tarbijakaitset, vaid ka müüja majanduslikke kaalutlusi. Kui müüja peaks kandma lepingule mittevastava kauba parandamisel või asendamisel põhjendamatuid kulutusi, viiks see lõpuks selleni, et ta tõstab hinda. Seega kanduksid selliselt kantud kulud üle tarbijatele tervikuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Siiski ei ole selge, kas nõue <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>tasuta<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> tähendab, et tarbijal on pelgalt õigus kauba lepinguga vastavusse viimisega seoses tekkivate kulude hüvitamisele või on tal õigus saada parandusmeede ilma mingite omapoolsete (rahaliste või muude) kuludeta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Usun, et vastus sellele küsimusele peitub kahes teises nõudes, mis on sätestatud direktiivi artiklis 3.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Nõue viia kaup lepinguga vastavusse mõistliku aja jooksul</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Artikli 3 lõike 3 kolmandas lõigus on samuti sätestatud, et parandamine või asendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul. See nõue on seotud liidu seadusandja tahtega, et tarbija ja müüja vahelised probleemid saaksid lahendatud kiiresti ja sõbralikult.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanek: direktiiv tarbekaupade müügi ja sellega seotud garantiide kohta, lk 14 ja 15.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kauba kättesaadavaks tegemine müüja tegevuskohas võib teatavatel asjaoludel tagada kiire parandamise või asendamise. Niisugustel asjaoludel võib minna palju aega selleni, kui müüja saab korraldada ülevaatamise kauba asukohas või korraldada nende veo müüja tegevuskohta, eriti kui müüja tegevuskoht asub teises riigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Teisest küljest, kui müüjal juba on kauba asukohas olemas logistikavõrk kaupade veoks, võib olla müüja jaoks kiirem ja kulutõhusam kas vaadata kaubad üle nende asukohas või korraldada nende vedu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Kui lähtuda ainult otstarbekusest, näib seega, et koht, kus kaup tuleb lepinguga vastavusse viimise eesmärgil kättesaadavaks teha, oleneb iga juhtumi asjaoludest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Nõue, et kaup tuleb lepinguga vastavusse viia ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Kolmanda artikli 3 lõikes 3 sätestatud nõude kohaselt tuleb viia kaup lepinguga vastavusse ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale. Märkimisväärse ebamugavuse määratlemisel võetakse arvesse kauba laadi ja eesmärki, milleks tarbija kaupa vajas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt direktiivi artikli 3 kolmas lõik.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Seetõttu ei saa valida kohta, kus kaup tuleb lepinguga vastavusse viimiseks kättesaadavaks teha (tagantjärele täitmise koht) nii, et sellest tekiks tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi. <HT TYPE="ITALIC">Argumentum a contrario</HT> alusel saab järeldada, et tarbija peab siiski taluma vähe olulisi või väikesi ebamugavusi kaupade parandamisel või asendamisel. Artikli 3 lõike 3 kolmanda lõigu sõnastusest tuleneb, et hinnates, kas miski kujutab või ei kujuta endast tarbija jaoks märkimisväärset ebamugavust, tuleb arvesse võtta kauba laadi ja eesmärki, milleks tarbija kaupa vajas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Gebr. Weber ja Putz märkis Euroopa Kohus, et võttes arvesse direktiivi eesmärgiks olevat kõrgetasemelist tarbijakaitset, ei saa tõlgendada väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> kitsendavalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Esmapilgul võib see avaldus tunduda mõnevõrra vastuoluline. Näib, et ebamugavust <HT TYPE="ITALIC">märkimisväärseks</HT> kvalifitseerides tahtis liidu seadusandja kehtestada sedalaadi ebamugavustele, mida tarbijal võib olla vaja taluda, üpris kõrge künnise. Selle väljendi laialt tõlgendamine aga toob künnise allapoole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Minu arvates tuleb selle väljendi tõlgendamisel tasakaalustada huvi kaitsta tarbijaid huviga mitte võtta liidu seadusandja kehtestatud tingimuselt toimet. Seepärast usun, et igal juhul, isegi kui võtta arvesse Euroopa Kohtu seisukohta kohtuasjas Gebr. Weber ja Putz, ei saa see väljend viia ainult tarbija huve soosiva tõlgenduseni. Eriti on see nii, kui arvestada direktiivi eesmärki luua õiglane tasakaal ühelt poolt tarbija huvide ja teiselt poolt müüja majanduslike kaalutluste vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Niisiis olen arvamusel, et kui koormus on selline, et see takistab tarbijat tema õigusi realiseerimast, esineb tarbija jaoks märkimisväärne ebamugavus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Ent nagu ka muude liidu tarbijaõiguse aktide puhul, ei saa rajada hinnangut sellele, mis võib takistada individuaalset tarbijat tema õigusi realiseerimast. Selle asemel tuleb hinnangus lähtekohaks võtta objektiivne standard, s.o keskmist tarbijat takistav koormus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt selle kohta nt <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dyson</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑632/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:599">EU:C:2018:599</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (mis käsitleb ebaausaid kaubandustavasid), ja <DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andriciuc jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (mis käsitleb ebaõiglasi lepingutingimusi).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Selleks et tagada kiire parandamine või asendamine, võib keskmine tarbija olla valmis korraldama kõnealuse kauba saatmise müüja tegevuskohta või tegema selle kättesaadavaks lähedal asuvas teeninduspunktis. See aga oleneb üldiselt kauba laadist. Kui kõnealune kaup on pigem kompaktne ja seda saab kergesti tavalise postiga saata, võib eeldada, et kauba kättesaadavaks tegemine müüja tegevuskohas ei tekita tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi. Seevastu kui kaup on suuremõõtmeline või eeldab muul viisil erikäitlemist, on ise saatmise korraldamine tarbijale rohkem vastumeelt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Seega näib, et see, kus kaup tuleb direktiivi artikli 3 lõike 3 nõuete täitmise eesmärgil kättesaadavaks teha, oleneb iga juhtumi asjaoludest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Igal juhul kehtivad need kaalutlused kaugmüügist ostetud kauba kohta. Kui tarbija ostis kauba müüja tegevuskohas ja kui kaup pealegi ei eelda erilist paigaldamist, võib minu arvates eeldada, et kauba kättesaadavaks tegemine müüja tegevuskohas ei kujuta endast tarbijale märkimisväärset ebamugavust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Lisamärkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Võib argumenteerida, et kui rajada see, kus kaup tuleb parandamise või asendamise eesmärgil kättesaadavaks teha, asjaoludel põhinevale hinnangule, ei teki sellest kuigi palju õiguskindlust. Võib olla juhtumeid, kus ei ole algusest peale selge, kus kaup tuleb lepinguga vastavusse viimise eesmärgil kättesaadavaks teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Siiski võib kindlustunnet laiendada meetmetega, mida võtavad müüjad või liikmesriigid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Esiteks võivad müüjad tarbijate rahulolu, aga ka kauba lepingule mittevastavuse küsimuste kiire ja sõbraliku lahendamise huvides vabatahtlikult osutada teatavaid müügijärgseid teenuseid (nagu defektsete majapidamisseadmete ülevaatamine tarbija elukohas või kauba tagasisaatmiseks ette nähtud postietiketid). Õigupoolest on see mõnes õiguskorras juba nii korraldatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Teiseks, kuna direktiiv on minimaalse ühtlustamise meede ja jätab liikmesriikidele mõningase kaalutlusruumi, võivad nad oma riigisisestes õigusnormides määrata kindlaks koha, kus kaup tuleb lepinguga vastavusse viimise eesmärgil kättesaadavaks teha, võttes arvesse artikli 3 lõike 3 nõudeid. Samuti võivad liikmesriigid direktiivi artikli 8 lõike 2 kohaselt alati vastu võtta või säilitada rangemaid sätteid, et tagada tarbijate kaitstuse kõrgem tase. Seega võivad liikmesriigid õiguskindluse huvides vastu võtta erinorme teatavat liiki kaupade suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele, teisele ja kolmandale eelotsuse küsimusele selliselt, et direktiivi artikli 3 lõike 3 kolmandat lõigu tuleb tõlgendada nii, et koha, kus tarbija peab kauglepingu kohaselt ostetud kauba parandamise või asendamise eesmärgil ettevõtjale andma, määrab kindlaks liikmesriigi kohus, võttes arvesse kõiki tema menetluses oleva juhtumi olulisi asjaolusid. Seejuures peab koht, kus kaup tuleb kättesaadavaks teha, olema selline, mille puhul on võimalik tasuta parandamine või asendamine mõistliku aja jooksul ja ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale, võttes arvesse kauba laadi ja eesmärki, milleks tarbija seda kaupa vajas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Juhuks kui eelotsusetaotluse esitanud kohus järeldab, et käesolevas asjas peab tarbija tegema kõnealuse kauba kättesaadavaks müüja tegevuskohas, käsitlen järgnevalt küsimust, kas tarbijal on õigus saada tekkida võivate saatmiskulude katteks ettemakse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>tasuta parandamise<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> nõue annab tarbijale õiguse saada ettemakse saatmiskulude eest?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Neljandas eelotsuse küsimuses palub liikmesriigi kohus Euroopa Kohtul käsitleda küsimust, kas müüja peab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>tasuta parandamise<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> nõudest tulenevalt tegema ettemakse, et katta saatmiskulud, mis võivad tarbijal tekkida kauba müüjale kättesaadavaks tegemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>tasuta<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> on direktiivi artikli 3 lõikes 4 määratletud nii, et see viitab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>kauba lepinguga vastavusse viimisel tekkivatele kuludele, eelkõige posti-, tööjõu- ja materjalikuludele<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. Nagu Euroopa Kohus oma otsuses Quelle juba märkis, on see loetelu näitlik ja mitte ammendav, kuna liidu seadusandja kasutas määrsõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>eelkõige<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt <DATE ISO="20080417">17. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Quelle</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑404/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:231">EU:C:2008:231</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Artikli 3 lõikest 4 selgub, et igal juhul ei pea tarbija kandma kulusid, mis tekivad lepingule mittevastava kauba saatmisest tagasi müüjale. Ent nagu käesoleva ettepaneku punktis 57 on mõista antud, ei ole selle sätte põhjal sama selge, kas nõue <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>tasuta<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> hõlmab tarbija õigust pelgalt kauba lepinguga vastavusse viimisest tekkivate kõikide kulude hüvitamisele või hoopis seda, et tarbijalt ei tohi selle protsessi käigus isegi ajutiselt nõuda rahalist panust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Kohtuotsuse Gebr. Weber ja Putz põhjal näib, et Euroopa Kohus on kaudselt nõustunud viimati kirjeldatud tõlgendusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Samuti märkis Euroopa Kohus selles otsuses, et nii direktiivi sõnastusest kui muu hulgas ka selle asjakohastest ettevalmistavatest materjalidest tuleneb, et liidu seadusandja kavatsuse kohaselt on kauba <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>tasuta<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> lepinguga vastavusse viimine müüja poolt kõnesoleva direktiiviga tagatud tarbijakaitse oluline osa. Müüjal lasuv kohustus lepingule mittevastav kaup parandamise või asendamise teel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>tasuta<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> lepinguga vastavusse viia on suunatud tarbija kaitsmisele võimalike rahaliste kohustuste eest, mis võiksid takistada sellise kaitse puudumise korral tarbijat tema õigusi realiseerimast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Sellest võiks järeldada, et tarbijale tuleb alati teha saatmiskulude ettemakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Ent direktiivi eesmärk ei ole ainult tarbija huvide kaitse. Direktiivi eesmärk on ka tasakaalustada need huvid müüja majanduslike kaalutlustega. Peale selle soosib direktiiv kauba lepingule vastavusega seotud küsimuste kiiret lahendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Saatmiskulude ettemakse müüja poolt pikendab alati aega, mida on vaja kauba lepinguga vastavusse viimiseks. Peale selle võib saatmiskulude ettemakse asetada müüjale põhjendamatu halduskoormuse. Iseäranis on see nii, kui ülevaatamisel selgub, et kõnealusel kaubal ei olegi puudusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Seepärast usun, et direktiivi alusloogikaga on kooskõlas see, kui tarbijad peavad esialgu ise maksma saatmiskulud, et kauba saaks müüja tegevuskohas üle vaadata või lepinguga vastavusse viia. Euroopa Kohtu praktika kohaselt aga ei tohi saatmiskulud olla nii suured, et kujutada endast rahalist koormust, mis takistab tarbijaid nende õigusi realiseerimast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Kas see künnis on ületatud või mitte, tuleb minu arvates kindlaks määrata iga juhtumi kõikide asjaolude põhjal, võttes arvesse niisuguseid tegureid nagu saatmiskulude summa, kauba väärtus ja võimalikud heastamisvahendid, kui müüja esialgu makstud kulusid ei hüvita.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Sellepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata neljandale eelotsuse küsimusele nii, et direktiivi artikli 3 lõike 3 esimese lõiguga koostoimes artikli 3 lõikega 4 ei ole vastuolus see, kui tarbija peab esialgu ise maksma kauba välja‑ ja/või tagasisaatmiskulud, niikaua kui see ei kujuta endast rahalist koormust, mis takistab tarbijat tema õigusi realiseerimast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Millal on tarbijal õigus leping tühistada?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Viies ja kuues eelotsuse küsimus puudutavad olukordi, kus tarbijal võib olla õigus leping tühistada, kui kaup lepingule ei vasta. Nimelt on küsimus selles, kas tarbija, kes on kõigest teatanud müüjale, et kaup lepingule ei vasta, kuid kes ei ole kaupa müüja tegevuskohas kättesaadavaks teinud ega teinud ka sellekohast ettepanekut, võib direktiivi artikli 3 lõikele 5 tuginedes lepingu tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 3 lõike 5 kohaselt on tarbijal õigus nõuda hinna alandamist või lepingu tühistamist esiteks juhul, kui parandamine või asendamine on võimatu või kui see kujutaks endast müüjale põhjendamatut koormust, teiseks juhul, kui müüja ei ole kaupa mõistliku aja jooksul parandanud ega asendanud, ja kolmandaks juhul, kui müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi põhjustamata. Samuti ei laiene õigus leping tühistada olukordadele, kui lepingule mittevastavus on väike.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt direktiivi artikli 3 lõige 6.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Seega on artikliga 3 kehtestatud selges hierarhilises järjekorras õiguskaitsevahendid, millele tarbijal on õigus, kui kaup lepingule ei vasta. Lepingu tühistamine asub selles hierarhias viimasel kohal. On selge, et direktiiv soosib lepingu täitmist mõlema lepingupoole huvides.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt selle kohta ka <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gebr. Weber ja Putz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/09 ja C‑87/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:396">EU:C:2011:396</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Seepärast olen arvamusel, et lepingu tühistamise võimalust tuleb tõlgendada kitsalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Kuna direktiiviga on püütud säilitada teatavat tasakaalu eri lepingupoolte kohustuste vahel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanek: direktiiv tarbekaupade müügi ja sellega seotud garantiide kohta, lk 7.</P></NOTE> tulenevad direktiivi artiklist 3 teatavad kohustused nii tarbijale kui ka müüjale, kui kaup lepingule ei vasta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Ühelt poolt peab tarbija andma müüjale piisava võimaluse kaup lepinguga vastavusse viia. Selleks on vaja aktiivset tegutsemist tarbija poolt. Kõigepealt peab tarbija olema müüjale teatanud kauba lepingule mittevastavusest ja sellest, millise parandusmeetme ta on direktiivi artikli 3 lõike 3 alusel valinud (parandamise või asendamise). Peale selle peab tarbija lepingule mittevastava kauba müüjale kättesaadavaks tegema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Teiselt poolt peab müüja kauba mõistliku aja jooksul parandama või asendama ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale. Müüja võib sellest keelduda vaid siis, kui see on võimatu või põhjendamatu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt direktiivi artikli 3 lõige 3.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Tarbija võib hinna alandamist või lepingu tühistamist nõuda vaid siis, kui müüja ei täida artiklist 3 tulenevaid kohustusi. Nagu eespool mainitud, ei ole lepingu tühistamine üldse võimalik juhul, kui lepingule mittevastavus on väike.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul lahendada küsimus, kas tarbija on täitnud artiklist 3 tulenevad kohustused ja võib seega lepingu tühistada, kui ei ole selge, millises kohas tuleb kaup lepinguga vastavusse viimise eesmärgil kättesaadavaks teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Amtsgericht Norderstedti (Norderstedti esimese astme kohus) eelotsusetaotlusest ei selgu kõik tarbija ja müüja vahelise suhtluse üksikasjad. Näib siiski, et pooled ei arutanud, kus tuleb kaup lepinguga vastavusse viimise eesmärgil kättesaadavaks teha. Kohtutoimikust nähtub, et tarbija nõudis kõigest kauba lepinguga vastavusse viimist tema elukohas. Müüja jällegi märkis alles eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses esimest korda seda, et kaup oleks tulnud kättesaadavaks teha tema tegevuskohas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Mulle näib, et tarbija on seega omapoolsed artiklist 3 tulenevad kohustused täitnud. Nagu Euroopa Kohus oma otsuses Faber märkis, ei saa tarbijale sellega pandud kohustus olla laiaulatuslikum kui müüjale lepingule mittevastavuse esinemisest teatamine. Arvestades nõrgemat positsiooni, milles on tarbija võrreldes müüjaga kauba omadusi puudutava teabe osas ja kauba seisundi suhtes müügi hetkel, ei saa tarbija olla kohustatud ka märkima ära täpset põhjust, miks on kaup lepingule mittevastav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt selle kohta direktiivi artikli 5 lõige 2 koostoimes põhjendusega 19. Vt samuti <DATE ISO="20150604">4. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Faber</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑497/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:357">EU:C:2015:357</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Seevastu näib eelotsusetaotluse esitanud kohtu antud teabe põhjal, et müüja ei ole omapoolseid artiklist 3 tulenevaid kohustusi täitnud. Minu arvates kaasneb kohustusega teostada parandusmeede mõistliku aja jooksul see, et ka parandusmeetme jaoks vajalikud sammud peavad olema astutud mõistliku aja jooksul, eeldusel et tarbija on selgelt teatanud kauba lepingule mittevastavusest, sealhulgas teatanud teatavad andmed seoses kõnealuse kauba laadi, kokkulepitud lepingutingimuste ja sellega, kuidas väidetav lepingule mittevastavus ilmnes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20150604">4. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Faber</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑497/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:357">EU:C:2015:357</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel, olukorras, kus müüja jääb tarbijaga suheldes pelgalt seisukohale, et kõnealune kaup vastab lepingule, ega astu mingeid samme kauba ülevaatamisekski, tuleb see võrdsustada täieliku tegevusetusega ja see ei saa kujutada endast direktiivi artikli 3 tingimuste täitmist. Müüja vähim kohustus on mõistliku aja jooksul tarbijale teatada, kus tuleb kaup lepinguga vastavusse viimise eesmärgil kättesaadavaks teha. Kuna müüja tegutseb oma majandus- või kutsetegevuse käigus, on tõenäolisem, et tema teab, kus tuleb kaup lepinguga vastavusse viimise eesmärgil kättesaadavaks teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva juhtumi puhul pidada tähtaega, mille jooksul kaup oleks tulnud lepinguga vastavusse viia, alanuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Direktiivi artiklist 3 tulenevate mis tahes õiguste teostamine eeldab aga tingimata seda, et kaup üleandmise ajal lepingule ei vasta. Kuna direktiivi kohaselt eeldatakse kauba lepingule vastavust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt direktiivi artikli 2 lõige 2.</P></NOTE> tuleb enne, kui tarbija saab lepingu tühistada, ikkagi tõendada, et kaup tegelikult lepingule ei vasta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt <DATE ISO="20150604">4. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Faber</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑497/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:357">EU:C:2015:357</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Seepärast tuleb viiendale ja kuuendale eelotsuse küsimusele vastata, et tarbijal on õigus tarbekauba müügileping tühistada, kui müüja ei ole astunud samme direktiivi artikli 3 lõikes 3 ette nähtud parandusmeetmete võtmiseks ja sealhulgas ei ole andnud teavet selle kohta, kus tuleb kaup lepinguga vastavusse viimise eesmärgil kättesaadavaks teha, välja arvatud juhul, kui lepingule mittevastavus on väike või tõendamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Eespool esitatud kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Amtsgericht Norderstedti (Norderstedti esimese astme kohus, Saksamaa) küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19990525">25. mai 1999. aasta</DATE> direktiivi 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta artikli 3 lõike 3 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et koha, kus tarbija peab kauglepingu kohaselt ostetud kauba parandamise või asendamise eesmärgil ettevõtjale andma, määrab kindlaks liikmesriigi kohus, võttes arvesse kõiki tema menetluses oleva juhtumi olulisi asjaolusid. Seejuures peab koht, kus kaup tuleb kättesaadavaks teha, olema selline, mille puhul on võimalik tasuta parandamine või asendamine mõistliku aja jooksul ja ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale, võttes arvesse kauba laadi ja eesmärki, milleks tarbija seda kaupa vajas.</P><P>Direktiivi 1999/44 artikli 3 lõike 3 esimese lõiguga koostoimes artikli 3 lõikega 4 ei ole vastuolus see, kui tarbija peab esialgu ise maksma kauba välja‑ ja/või tagasisaatmiskulud, niikaua kui see ei kujuta endast rahalist koormust, mis takistab tarbijat tema õigusi realiseerimast.</P><P>Direktiivi 1999/44 artikli 3 lõike 3 kolmandat lõiku koostoimes artikli 3 lõikega 5 tuleb tõlgendada nii, et tarbijal, kes on müüjale puudusest teatanud, on õigus leping tühistada, kui müüja ei ole astunud samme direktiivi 1999/44 artikli 3 lõikes 3 ette nähtud parandusmeetmete võtmiseks ja sealhulgas ei ole andnud teavet selle kohta, kus tuleb kaup lepinguga vastavusse viimise eesmärgil kättesaadavaks teha, välja arvatud juhul, kui lepingule mittevastavus on väike või tõendamata.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>