12.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 63/24


KOMISJONI OTSUS,

28. oktoober 2009,

abi kohta, mida antakse Sitsiilia 23. detsembri 2000. aasta maakonnaseaduse nr 32 (millega nähakse ette maakonna tegevuskava 2000–2006 rakendussätted ja korraldatakse ümber ettevõtetele mõeldud abikavad) artikli 99 lõike 2 punkti a (seoses põllumajandussektoriga) ja artikli 124 lõigete 1 ja 2 (muudetud kujul) alusel (riigiabi toimik C 21/04 – ex N 590/B/01)

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 8064 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2010/155/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt nimetatud artiklile

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

Asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt teatas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile oma 28. augusti 2001. aasta kirjas, mis registreeriti 29. augustil 2001. aastal, Sitsiilia 23. detsembri 2000. aasta maakonnaseaduse 32 (millega nähakse ette maakonna tegevuskava 2000–2006 rakendussätted ja korraldatakse ümber ettevõtetele mõeldud abikavad) (edaspidi „seadus nr 32/2000”) artiklite 99, 107, 110, 111, 112, 120, 122, 123, 124 ning artikli 135 lõigete 3 ja 4 sätetest.

(2)

Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures saatis komisjonile oma 17. mai 2002. aasta kirjaga, mis registreeriti 21. mail 2002. aastal, ja 10. oktoobri 2002. aasta kirjaga, mis registreeriti 11. oktoobril 2002. aastal, Itaalia ametiasutustelt 24. oktoobri 2001. aasta ja 18. juuli 2002. aasta kirjades nõutud täiendavat teavet.

(3)

Oma 10. oktoobri 2002. aasta kirjaga edastasid Itaalia ametiasutused täiendavat teavet üksnes seaduse nr 32/2000 artikli 123 kohase abi kohta, pidades silmas selle kiireloomulisust.

(4)

Seaduse nr 32/2000 artikli 123 kohane abi seoti lahti teatatud artiklites sätestatud muust abist ning tunnistati ühisturuga kokkusobivaks riigiabi toimiku N 590/A/2001 (1) raames.

(5)

Kuna Itaalia ametiasutuste 10. oktoobri 2002. aasta kiri käsitles üksnes kõnealuse maakonnaseaduse artiklit 123, saatis komisjon neile 11. veebruaril 2003. aastal meeldetuletuskirja, milles palus vastata ka 18. juuli 2002. aasta kirjas esitatud muudele küsimustele.

(6)

5. märtsi 2003. aasta kirjas, mis registreeriti 6. märtsil 2003. aastal, saatis Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste vastuse 18. juuli 2002. aasta kirjas esitatud küsimustele.

(7)

Pärast kõnealuse vastuse läbivaatamist saatis komisjon 2. mail 2003. aastal Itaalia ametiasutustele kirja, milles palus edastada täiendavat teavet.

(8)

13. augusti 2003. aasta kirjaga, mis registreeriti 18. augustil 2003. aastal, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste vastuse 2. mai 2003. aasta kirjale. Selles teatasid Itaalia ametiasutused seaduse nr 32/2000 artikli 111 tagasivõtmisest ning palusid komisjonil seaduse mõne artikli kohta võtta vastu eraldi otsus.

(9)

1. oktoobri 2003. aasta kirjas selgitas komisjon Itaalia ametiasutustele, et otsus võetakse vastu kogu riigiabi toimiku (N 590/B/2001) kohta, ning palus neilt mõningaid selgitusi seaduse nr 32/2000 ühe artikli kohta.

(10)

7. jaanuari 2004. aasta kirjas, mis registreeriti 14. jaanuaril 2004. aastal, saatis Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste vastuse 1. oktoobri 2003. aasta kirjale.

(11)

10. märtsi 2004. aasta kirjas edastas komisjon Itaalia ametiasutustele ametliku palve anda täiendavaid selgitusi, mida oli mitteametlike kontaktide ajal juba taotletud.

(12)

20. aprilli 2004. aasta kirjas, mis registreeriti 21. aprillil 2004. aastal, ja 24. mai 2004. aasta kirjas, mis registreeriti 25. mail 2004. aastal, saatsid Itaalia ametiasutused komisjonile põhjenduses 11 osutatud selgitused.

(13)

21. juuni 2004. aasta kirjas (2) ja 10. septembri 2004. aasta kirjas (eelmise kirja parandus, mis koostati pärast Itaalia ametiasutustelt saadud märkusi, mille edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures 7. juuli 2004. aasta kirjaga, mis registreeriti 12. juulil 2004. aastal) (3) teatas komisjon Itaaliale oma otsusest mitte esitada vastuväiteid seaduse nr 32/2000 artikli 99 lõike 2 punkti b (seoses põllumajandussektoriga) ning artiklite 107, 110, (4) 112, 120, 122 ja 135 kohta ning otsusest algatada seaduse artikli 99 lõike 2 punkti a (seoses põllumajandussektoriga) ning artikli 124 lõigete 1 ja 2 (mõne tootjarühma puhul) kohase abi suhtes (5) asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(14)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (6). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused kõnealuse abi kohta.

(15)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

II.   KIRJELDUS

(16)

Seaduse nr 32/2000 artikli 99 lõike 2 punktis a sätestatakse toetus esimese ja teise tasandi garantiikonsortsiumitele (consorzi fidi) (teisisõnu garantiikonsortsiumitele ja nende ühendustele), et moodustada või suurendada riskifonde, mille eesmärk on garantii andmine finantseeringute saamiseks krediidiasutustest, liisingufirmadest, ettevõtluskrediidi ettevõtetest ja muudest finantsasutustest (7).

(17)

Selliseid toetusi, mida ei saa kombineerida sama eesmärki teenivate muude kavadega, rahastatakse osaga artikli 99 kohaste meetmete jaoks eraldatud 20 miljonist eurost ning neid antakse toetusi taotlevatele garantiikonsortsiumitele. Toetuse suurus ei saa ületada konsortsiumi liikmete ja konsortsiumi toetavate organite võetud kohustuste summat.

(18)

Garantiid kitsas mõttes peavad võimaldama abisaajatele lihtsamat ligipääsu laenule (kuna ligikaudu 70 % Sitsiilia põllumajandussektori ettevõtetest on väikeettevõtted, ei pruugi mõned neist olla suutelised esitama laenu või garantii saamiseks vajalikku tagatist). Neid iseloomustavad järgmised omadused:

—

toetuse brutoekvivalent arvutatakse vastavalt komisjoni teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (8) punkti 3.2 teises lõigus kirjeldatud meetodile;

—

garantiid võivad katta kuni 80 % laenust kooskõlas kõnealuse teatise punktidega 3.3 ja 3.4;

—

garantiid tuleb anda tegevustele, mis on (abi osatähtsuse, abisaajate ja abi eesmärkide suhtes) kooskõlas ühenduse suunistega riigiabi kohta põllumajandussektoris, (9) ja heas finantsolukorras maksejõulistele ettevõtetele kooskõlas eespool nimetatud teatise punktidega 3.5 ja 5.2;

—

need peavad olema seotud üksnes komisjoni lubatud kavade raames antud ja nende kavade tingimustele vastavate laenudega;

—

garantiide tühistamine sõltub sellest, kas laenusaaja suhtes rakendatakse maksejõuetuse puhuks sätestatud kohtumenetlusi (abisaaja ettevõtte suhtes pankrotimenetluse algatamine, jne);

—

garantiisid võib anda ka isikutele, kes ei kuulu konsortsiumi (konsortsiumi liikmeks võivad piiranguteta olla kõik põllumajandussektori ettevõtjad) (10).

(19)

Seaduse nr 32/2000 artikli 124 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse alustamistoetus tootjaorganisatsioonidele, keda tunnustatakse vastavalt nõukogu 18. mai 1972. aasta määrusele (EMÜ) nr 1035/72 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (11). Selline abi, mida antakse viieks aastaks, katab 100 % organisatsiooni esimese aasta kuludest ning peab järgnevatel aastatel vähenema 20 % aastas ja jõudma kõnealuse ajavahemiku lõpuks nulli. Lisaks, abi ei saa anda pärast viieaastase ajavahemiku lõppu või pärast seda, kui organisatsiooni on tunnustatud seitse aastat. Abi rahastatakse osaga 3 615 198 eurost, mis on eraldatud kõigi artikli 124 kohaste meetmete jaoks.

(20)

Oma 13. augusti 2003. aasta kirjas teatasid Itaalia ametiasutused oma kavatsusest muuta seadust nii, et viia abi andmise menetlus kooskõlla määruses (EMÜ) nr 1035/72 sätestatuga. Nad märkisid samuti, et abikõlblikud on üksnes järgmised organisatsioonid:

—

ASPROSUD (Messina), tunnustatud 13. märtsil 1992. aastal, neljandal ja viiendal aastal pärast tunnustamist (1995 ja 1996);

—

Sicilia Verde (Bagheria), tunnustatud 8. juulil 1993. aastal, kolmandal, neljandal ja viiendal aastal pärast tunnustamist (1996, 1997 ja 1998);

—

AGRISUD (Vittoria), tunnustatud 15. novembril 1994. aastal, teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal aastal pärast tunnustamist (1996, 1997, 1998 ja 1999);

—

APRO FRUS (Capo d’Orlando), tunnustatud 23. novembril 1990. aastal, neljandal ja viiendal aastal pärast tunnustamist (1994–1995 ja 1995–1996).

III.   ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKES 2 SÄTESTATUD MENETLUSE ALGATAMINE

(21)

Komisjon algatas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse seaduse nr 32/2000 artikli 99 lõike 2 punkti a ja artikli 124 lõigete 1 ja 2 kohase abi suhtes (esimesel juhul selles osas, mis käsitleb põllumajandussektorit, ning teisel juhul selles osas, mis käsitleb organisatsioone ASPROSUD, Sicilia Verde ja APRO FRUS), kuna tal oli kahtlusi, kas abi on ühisturuga kokkusobiv.

(22)

Seaduse nr 32/2000 artikli 99 lõike 2 punkti a kohaselt põllumajandussektorile antava abi puhul on garantii andmise eelduseks laenu olemasolu. Komisjoni taotlusel saatsid Itaalia ametiasutused loetelu kavadest, mille suhtes saab kohaldada garantii andmist; kõnealune loetelu sisaldas mitut kava, mida oleks raske laenude abil rahastada, võttes arvesse kavandatavate meetmete laadi (nt oli raske ette kujutada, et põllumajandussektori kindlustuspreemiate katmiseks ette nähtud abi antakse laenuna).

(23)

Teine element, mis andis komisjonile alust kahelda seaduse nr 32/2000 artikli 99 lõike 2 punkti a kohase abi kokkusobivuses ühisturuga, on võimalus, et abi antakse kombineeritult seaduse artikli 124 lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmete kohaldamisega. Komisjon ei saanud vältida abi kokkusobivuses kahtlemist, arvestades, et tal olid samuti kahtlused artikli 124 lõigete 1 ja 2 kohase abi abikõlblikkuses.

(24)

Lisaks ei olnud komisjonil teavet selle kohta, kuidas Itaalia ametiasutused kavatsevad kontrollida, et garantiidena antava võimaliku abi ja sellistele kavadele, mille suhtes kõnealused garantiid olid kohaldatavad, antava abi kombineerimine ei põhjusta kõnealuste kavade puhul toetuse abikõlblikkusele kehtestatud protsendimäära ületamist.

(25)

Seaduse nr 32/2000 artikli 124 lõigete 1 ja 2 kohase abi kohta olid Itaalia ametiasutused selgitanud, et see oli mõeldud eranditult määruse (EMÜ) nr 1035/72 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidele maksmata toetussummade maksmiseks. Need toetused oleks pidanud olema juba makstud, kuid see ei olnud nii, kuna EAGGF ei olnud andnud finantsgarantiisid Itaalia tasandil võetud rahaliste kohustuste katmiseks.

(26)

Itaalia ametiasutused olid lisanud, et abi saavad ainult üksused, mis olid saanud õiguse abile enne 1996. aasta 21. novembrit (kuupäev, mil jõustus nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (12) millega asendati määrus (EMÜ) nr 1035/72) ega olnud seda õigust kaotanud.

(27)

Riigiabi toimikut läbi vaadates tegi komisjon kindlaks, et vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklile 53 säilivad kõik õigused, mille tootjaorganisatsioonid on omandanud enne nimetatud määruse jõustumist määruse (EMÜ) nr 1035/72 artikli 14 ja IIa jaotise alusel, kuni nende lõppemiseni ning kui on täidetud kõik määruse (EMÜ) nr 1035/72 artikli 14 tingimused, on igasugune kõnealuse artikli kohaselt antud riiklik abi ipso jure kooskõlas puu- ja köögiviljaturu ühist korraldust reguleerivate eeskirjadega ega peaks kuuluma riigiabi suhtes kohaldatavate eeskirjadega seonduva edasise uurimise alla (13).

(28)

Nendele kaalutlustele tuginedes otsustasid Itaalia ametiasutused muuta sätestatud abi andmise menetlust, et viia see kooskõlla määruse (EMÜ) nr 1035/72 sätetega (vt põhjendusi 19 ja 20). Komisjon märkis siiski Itaalia ametiasutuste esitatud abisaajate nimekirja kohta, et põhjenduses 21 osutatud organisatsioonide puhul makstaks sätestatud abi tükk aega pärast seitset aastat organisatsiooni tunnustamisest ning et selle tulemusena ei oleks kõik määruse (EMÜ) nr 1035/72 artikli 14 tingimused enam täidetud (kuna üks neist tingimustest näeb ette, et abi tuleb anda viie aasta jooksul, kuid mitte rohkem kui seitse aastat pärast tunnustamist); seetõttu tuleks abi andmist uurida, pidades silmas asutamislepingu artikleid 87 ja 88.

(29)

Selle asutamislepingu artiklitega 87 ja 88 seotud uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et kuna määrus (EMÜ) nr 1035/72 oli määrusega (EÜ) nr 2200/96 kehtetuks tunnistatud, takistaks abi andmine olematuks muutunud sätte alusel organisatsioonidele, kelle õigused olid aegunud (muutes seeläbi kohaldamatuks määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 53, millele osutatakse põhjenduses 27), määrusega (EÜ) nr 2200/96 kehtestatud puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse mehhanismide toimimist. Vastavalt põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punktile 3.2 ei või komisjon mingil juhul kiita heaks abi, mis ei ole kooskõlas turu ühist korraldust reguleerivate sätetega või mis takistaks nende nõuetekohast toimimist.

(30)

Sellest tulenevalt ei saanud komisjon vältida kahtlusi, kas abi oli kokkusobiv ühisturuga.

(31)

Neid kahtlusi toetas asjaolu, et kirjeldatud tingimustel antud abi näol oli tegemist tagasiulatuva mõjuga abiga, mis on põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punkti 3.6 kohaselt sõnaselgelt keelatud, kuna selle puhul puudub täielikult vajalik stimuleeriv element, mis peab iseloomustama põllumajandussektoris antavat abi, välja arvatud hüvitavat laadi abi puhul.

(32)

Lisaks oli komisjonil samuti kahtlusi selles osas, kas peab paika väide, et EAGGF ei garanteerinud rahaliselt Itaalia tasandil võetud kohustusi, kuna tootjaorganisatsioonide loomise kaasrahastamine hõlmab turu ühise korralduse raames heaks kiidetud abi osalist automaatset hüvitamist EAGGFi poolt.

IV.   ITAALIA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

(33)

26. augusti 2004. aasta kirjas, mis registreeriti 30. augustil 2004. aastal, 24. novembri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti 26. novembril 2004. aastal, ja 26. oktoobri 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 28. oktoobril 2005. aastal, saatis Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste vastuse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse algatamisele seaduse nr 32/2000 artikli 99 lõike 2 punkti a ning artikli 124 lõigete 1 ja 2 kohase abi suhtes (esimesel juhul selles osas, mis käsitleb põllumajandussektorit, ning teisel juhul selles osas, mis käsitleb organisatsioone ASPROSUD, Sicilia Verde ja APRO FRUS).

(34)

Oma 26. augusti 2004. aasta kirjas saatsid Itaalia ametiasutused seaduse nr 32/2000 artikli 99 lõike 2 punkti a kohase abi kohta järgmised taotlused ja märkused:

—

nad palusid mõne põhjenduses 22 osutatud loetelus nimetatud kava eemaldamist loetelust, sest nad olid teinud kindlaks, et praktikas ei saanud neid laenudega rahastada;

—

nad selgitasid, et eespool nimetatud loetelusse siiski kantud kavade puhul antakse garantii üksnes investeeringute erasektori osale, juhul kui kava on juba heaks kiidetud ja rahastatud, ning kogu abikõlblikule summale, kui kava on juba heaks kiidetud, kuid veel rahastamata, kuid vaadeldavast juhtumist olenemata ei või toetuse brutoekvivalent garantii puhul ületada kõnealuse kava raames lubatud abi maksimumsummat (oli sätestatud, et pisteliselt kontrollitakse vähemalt 5 % abisaajatelt nõutud kinnitusi andmete õigsuse kohta);

—

nad kinnitasid, et koostavad seaduse nr 32/2000 artikli 99 lõike 2 punkti a rakenduseeskirjad ning et need eeskirjad sisaldavad eespool nimetatud loetelu.

(35)

Samas kirjas esitasid Itaalia ametiasutused seaduse nr 32/2000 artikli 124 lõigete 1 ja 2 kohase abi kohta seoses põhjenduses 21 osutatud kolme organisatsiooniga järgmised märkused:

—

nad kinnitasid, et nende arvates tuleb ka antud juhtumi puhul lähtuda seisukohast, mille komisjon võttis seoses riigiabi toimikuga N 157/2000, ning et kõnealuse kolme organisatsiooni jaoks ette nähtud abi ei peaks kuuluma uurimise alla, pidades silmas asutamislepingu artikleid 87 ja 88;

—

nad viitasid määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklile 53, mille kohaselt kõik õigused, mille tootjaorganisatsioonid on omandanud, säilivad kuni nende lõppemiseni (ning seega toetuse lõpliku tasumiseni), eesmärgiga rõhutada, et kõnealune õigus omandati, kui organisatsioon esitas nõuetekohases vormis avalduse, ning et antud juhtumi puhul esitati kõik avaldused ette nähtud tähtaja jooksul, st seitsme aasta jooksul pärast tunnustamist, ning et seda õigust ei või seada ohtu riigiasutuste poolt üldiselt põhjustatud viivitus abi rahastamiseks sobivate vahendite otsimisel;

—

nad kinnitasid seaduse nr 32/2000 muutmist, millele osutatakse põhjenduses 20.

(36)

24. novembril 2004. aastal saabunud kirjaga saatsid Itaalia ametiasutused koopia 5. novembri 2004. aasta maakonnaseaduse nr 15 (edaspidi „seadus nr 15/2004”) artiklist 12, millega muudetakse muu hulgas seaduse nr 32/2000 artikleid 99 ja 124.

(37)

Seaduse nr 15/2004 artikli 12 lõigetega 2 ja 4 suurendati seaduse nr 32/2000 artikliga 99 võrreldes sätestatud meetmetega seotud võimalike abisaajate arvu, hõlmates ettevõtted, mis ei kuulu organisatsioonidesse ning mis võtavad enda kanda garantii andmisega seonduvad halduskulud, ning sätestati, et ajavahemikuks 2000–2006 on kõnealuse artikli kohaste meetmete jaoks eraldatud maksimaalne summa 20 000 000 eurot.

(38)

Samas sätestati seaduse nr 15/2004 artikli 12 lõikega 8 seaduse nr 32/2000 artikli 124 uus lõige 2, millega asendati eespool põhjenduses 19 kirjeldatud abi andmise menetlused määruse (EMÜ) nr 1035/72 artikliga 14 kooskõlas olevate menetlustega.

(39)

Kõnealuse uue lõike 2 (mis lisati seaduse nr 32/2000 artiklile 124 eesmärgiga asendada sellega olemasolev lõige, mida Itaalia ametiasutused olid lubanud muuta (vt eespool põhjendust 20)) sõnastus on järgmine:

„Kooskõlas määruse (EMÜ) nr 1035/72 artikliga 14 on sellise abi maksimumsumma 5 % (esimesel ja teisel aastal), 4 % (kolmandal aastal), 3 % (neljandal aastal) ja 2 % (viiendal aastal) tootjaorganisatsiooni tegevusega hõlmatud turustatud toodangu väärtusest. Abi suurus ei või mingil juhul ületada organisatsiooni tegelikke asutamis- ja halduskulusid. Abi ei või anda seoses kuludega, mis kanti pärast viiendat aastat või rohkem kui seitse aastat pärast tunnustamist.”

(40)

26. oktoobril 2005. aastal saabunud kirjas märkisid Itaalia ametiasutused, et seaduse nr 32/2000 artikli 99 lõike 2 punkt a on 21. septembri 2005. aasta maakonnaseaduse nr 11 artikliga 23 kehtetuks tunnistatud, ning teatasid asjaomase teatise tagasivõtmisest.

V.   HINDAMINE

(41)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest mis tahes kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(42)

Käesolevas asjas uuritud meetmed vastavad sellele määratlusele, kuivõrd neid rahastatakse riigi ressurssidest, need soodustavad teatud kaupade tootmist (nt puu- ja köögiviljad) ning võivad kahjustada kaubandust, võttes arvesse Itaalia seisundit nendel turgudel (2005. aastal tootis Itaalia 11 443 000 tonni puuvilja, välja arvatud tsitrusviljad, olles sellega suurim puuviljade tootja Euroopa Liidus).

(43)

Asutamislepingu artikli 87 lõigetega 2 ja 3 reguleeritud juhtudel võib mõne meetme suhtes näha siiski ette erandi ning neid võib pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(44)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud meetmeid, on ainus võimalik erand vaatlusaluses asjas sätestatud asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c, mille kohaselt võib abi pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui leitakse, et sellega soodustatakse teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengut, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(45)

Komisjon märgib esiteks, et seaduse nr 32/2000 artikli 99 lõike 2 punkt a tunnistati kehtetuks ilma seda kordagi kohaldamata (võttes arvesse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse algatamisega kaasnevat peatavat mõju) ning et Itaalia ametiasutused on vastava teatise tagasi võtnud. See muudab üleliigseks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandi kohaldatavuse uurimise.

(46)

Seaduse nr 32/2000 artikli 124 lõigete 1 ja 2 kohase abiga seoses märgib komisjon, et abi andmise menetlused viidi kooskõlla määrusega (EMÜ) nr 1035/72, nagu seda on muudetud nõukogu 14. novembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 3284/83 (millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1035/72 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta seoses tootjaorganisatsioonidega) (14) artikliga 3, sätestades seaduse nr 15/2004 artikliga 12 seaduse nr 32/2000 artikli 124 uue lõike 2.

(47)

Kõnealuse seaduse vastuvõtmise kuupäeval reguleeriti tootjaorganisatsioonidele antavat abi määrusega (EÜ) nr 2200/96.

(48)

Nagu põhjenduses 27 märgitud, sätestatakse määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklis 53, et kõik õigused, mille tootjaorganisatsioonid on omandanud enne määruse jõustumist määruse (EMÜ) nr 1035/72 artikli 14 ja IIa jaotise alusel, säilivad kuni nende lõppemiseni, eeldusel et on täidetud artiklis 14 sätestatud tingimused.

(49)

Seaduse nr 32/2002 artikli 124 uue lõike 2 sätted, mis kehtestati seaduse nr 15/2004 artikliga 12, on kooskõlas artiklis 14 sätestatud tingimustega ja tagavad tegelikkuses, et abi saajate hulgast on välja arvatud mis tahes tootjaorganisatsioonid, mis nendele tingimustele ei vasta. Kuna määrusega (EMÜ) nr 1035/72 kohaldati riigiabi eeskirju üksnes nõukogu kehtestatud piires ja määruse artiklis 14 sisaldus otse kohaldatav säte, mis võimaldas riikliku abi maksmist, kui sellel ajal olid täidetud teatud tingimused, ei pea kõnealune riiklik abi enam kuuluma uurimise alla, pidades silmas riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

(50)

Seetõttu on muutunud samuti põhjendamatuks muud kahtlused, mida komisjon väljendas menetluse algatamise ajal.

VI.   JÄRELDUS

(51)

Kuna seaduse nr 32/2000 artikli 99 lõike 2 punkt a on kehtetuks tunnistatud, ei ole komisjonil vaja teha otsust selles sätestatud abi ühisturuga kokkusobivuse kohta. Sellest tulenevalt on nende sätete suhtes algatatud menetlus muutunud tarbetuks ja selle võib lõpetada.

(52)

Võttes arvesse, et seaduse nr 32/2000 artikli 124 lõikega 2, mida on muudetud seaduse nr 15/2004 artikliga 12, viiakse tootjaorganisatsioonide jaoks ette nähtud abi kooskõlla määruse (EMÜ) nr 1035/72 artikli 14 sätetega ning et seetõttu peetakse sellist abi automaatselt kokkusobivaks turu ühist korraldust reguleerivate eeskirjadega ja see ei pea enam kuuluma uurimise alla, pidades silmas riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju, on sellega seoses algatatud menetlus muutunud tarbetuks ja selle võib samuti lõpetada,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga lõpetatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus, mis algatati Sitsiilia 23. detsembri 2000. aasta maakonnaseaduse nr 32 artikli 99 lõike 2 punkti a kohase abi suhtes, tulenevalt menetluse muutumisest tarbetuks, kuna Itaalia on teatise tagasi võtnud.

Artikkel 2

Käesolevaga lõpetatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus, mis algatati Sitsiilia 23. detsembri 2000. aasta maakonnaseaduse nr 32 artikli 124 lõigete 1 ja 2 (muudetud kujul) kohase abi suhtes, kuid mis on muutunud tarbetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 28. oktoober 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  Kiri SG(2002) D/233133, 18.12.2002.

(2)  Kiri SG-Greffe (2004) D/202440, 21.6.2004.

(3)  Kiri SG-Greffe (2004) D/203974, 10.9.2004.

(4)  Otsus sisaldab siiski soovitusi selle artikli kohta.

(5)  Seaduse nr 32/2000 artikli 124 lõige 3 sisaldas samuti abimeedet, kuid komisjon leidis, et selle puhul oli tegemist siseriikliku abimeetmega, mis oli ühist turukorraldust käsitleva määrusega sõnaselgelt lubatud, mistõttu ei tuleks seda edasi uurida.

(6)   ELT C 52, 2.3.2005, lk 23.

(7)  Neid sätteid kohaldatakse nii põllumajandus- kui ka kalandussektori suhtes. Asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse algatamise otsuses ja käesolevas otsuses viidatakse üksnes põllumajandussektorile, kuna põhjenduses 12 osutatud 24. mai 2005. aasta kirjas märkis Sitsiilia kalandusministeerium, et hiljem esitatakse eraldi teatis ka kalandussektori kohta.

(8)   EÜT C 71, 11.3.2000, lk 14.

(9)   EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17.

(10)  Need kriteeriumid ei ole sätestatud artiklis 99, kuid neist teatati Itaalia ametiasutuste esitatud täiendava teabe raames.

(11)   EÜT L 118, 20.5.1972, lk 1.

(12)   EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1.

(13)  Seda põhimõtet oli juba järgitud seoses abiga, mis oli riiklikul tasandil sätestatud tootjate jaoks vastavalt määruse (EMÜ) nr 1035/72 artiklile 14 (vt riigiabi toimikut N 157/2000, mis suleti 16. mai 2001. aasta kirjaga SG(2001) D/288558).

(14)   EÜT L 325, 22.11.1983, lk 1.