13.11.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/47


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1686,

12. november 2020,

millega kehtestatakse Türgist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi registreerimise nõue

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eelkõige selle artikli 14 lõiget 5,

pärast liikmesriikidele teatamist

ning arvestades järgmist:

(1)

14. mail 2020 teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Liidu Teatajas (2) avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) dumpinguvastase menetluse algatamisest Türgist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes pärast seda, kui Euroopa terasetootjate ühendus Eurofer (edaspidi „kaebuse esitaja“) oli 31. märtsil 2020 esitanud kaebuse nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete kogutoodangust liidus.

1.   REGISTREERIMISELE KUULUV TOODE

(2)

Registreerimisele kuuluvad tooted (edaspidi „asjaomane toode“) on rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata. Need tooted kuuluvad praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10 (TARICi kood 7225191090), 7225 30 90, ex 7225 40 60 (TARICi kood 7225406090), 7225 40 90, ex 7226 19 10 (TARICi kood 7226191090), 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks.

(3)

Registreerimisele ei kuulu: i) roostevabast terasest tooted ja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga tooted, ii) tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooted, iii) mitte rullidena, ilma reljeefse mustrita, üle 10 mm paksusega ja vähemalt 600 mm laiusega tooted, iv) mitte rullidena, ilma reljeefse mustrita, vähemalt 4,75 mm ja kuni 10 mm paksusega ning vähemalt 2 050 mm laiusega tooted.

2.   TAOTLUS

(4)

17. septembril 2020 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohase taotluse hakata importi registreerima. Kaebuse esitaja nõudis asjaomase toote impordi registreerimist, et kõnealuse impordi suhtes saaks kohaldada meetmeid tagasiulatuvalt alates impordi registreerimise kuupäevast.

(5)

Vastuseks taotlusele esitasid märkusi järgmised huvitatud isikud: Türgi valitsus, kasutajate konsortsium (kasutajad), Colakoglu ja Erdemiri kontsernid ning Habas (eksportivad tootjad), Türgi teraseeksportijate ühendus (ÇİB) ning Türgi terasetootjate ühendus (TCUD).

3.   REGISTREERIMISE ALUSED

(6)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 võib komisjon, kui kõik alusmääruses sätestatud tingimused on täidetud, anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada. Impordi registreerimise nõude võib kehtestada vastavalt liidu tootmisharu taotlusele, mis sisaldab piisavalt tõendeid sellise meetme põhjendatuse kohta.

(7)

Kaebuse esitaja väitis, et uusimate kättesaadavate statistiliste andmete põhjal on import uurimise algatamise järgsel ajal oluliselt suurenenud, mis tõenäoliselt oluliselt vähendab lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et importijad olid või oleksid pidanud olema Türgi dumpingust teadlikud, kuna see oli kestnud pikemat aega.

(8)

Komisjon vaatas taotluse läbi, võttes arvesse alusmääruse artikli 10 lõiget 4. Komisjon kontrollis, kas importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingu kestusest ja väidetavast või kindlakstehtud kahjust. Samuti analüüsiti seda, kas import on jätkanud olulist kasvu, mis kasvu aega, mahtu ja muid asjaolusid arvestades tõenäoliselt oluliselt vähendaks lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju, juhul kui see maks üldse kehtestatakse.

3.1.   Importijate teadlikkus dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust

(9)

Komisjonil on praeguseks piisavalt tõendeid selle kohta, et Türgist imporditud asjaomast toodet müüakse dumpinguhinnaga. Kaebuse esitaja esitas piisavalt tõendeid dumpingu kohta. Need põhinevad normaalväärtuse võrdlusel, mille aluseks on liitu ekspordiks müüdava asjaomase toote ekspordihind (tehasehindade tasandil). Võttes arvesse väidetavate dumpingumarginaalide suurust (vahemikus 4–8 %), saab nende tõendite alusel piisava kindlusega väita, et eksportivad tootjad kasutavad dumpingut.

(10)

Kaebuses esitati ka piisavalt tõendeid väidetava kahju kohta liidu tootmisharule, sealhulgas liidu tootmisharu peamiste tulemusnäitajate negatiivse arengu kohta.

(11)

See teave sisaldus nii kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis kui ka 14. mail 2020 avaldatud algatamisteates. Algatamisteade on pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist avalik dokument, mis on kõigile importijatele kättesaadav. Importijatel kui uurimises osalevatel huvitatud isikutel on juurdepääs ka kaebuse mittekonfidentsiaalsele versioonile ja muudele mittekonfidentsiaalsetele dokumentidele. Sellest lähtudes leidis komisjon, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust (3).

(12)

Nagu on märgitud põhjenduses 5, esitas registreerimistaotluse kohta märkusi mitu huvitatud isikut. Seoses esimese kriteeriumiga rõhutasid Türgi valitsus, Habas, ÇİB ning Colakoglu ja Erdemiri kontsernid, et dumpinguvastase uurimise algatamine iseenesest ei tähenda automaatselt dumpingu olemasolu, kuna osa uurimisi (neist mõned Türgi suhtes) lõpetatakse ilma tollimaksu kehtestamata. Pigem on tegemist ühe poole väitega. Importija ei saa olla teadlik mingist asjast (nt dumpingust), mida uurimisega ei ole veel välja selgitatud. Türgi valitsus, Habas ja ÇİB seadsid kahtluse alla ka teatavad Euroferi taotluses esitatud täiendavad tõendid, sealhulgas väite, et Türgi eksportiva tootja tegevjuht oli teadlik eelseisvast dumpinguvastasest uurimisest ja sellest, et kolmandad riigid kohaldavad asjaomase toote impordi suhtes kaubanduse kaitsemeetmeid. TCUD omakorda märkis, et mõned Euroferi kaebuses esitatud väited, mis käsitlevad Türgist pärit asjaomase toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, ei vasta tõele. TCUD väitis, et pärast vaide esitamist asjaomasele kohtule vabastati üks äriühing Ameerika Ühendriikide meetmetest ning et veel üks kolmas riik (Maroko) kaotas Türgile kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud WTO vaekogu otsuse alusel.

(13)

Alusmääruse artikli 14 lõikes 5 on sätestatud, et alates uurimise algatamisest ja pärast liikmesriikide õigeaegset teavitamist võib komisjon anda tolliasutustele korralduse astuda impordi registreerimiseks vajalikud sammud, et edaspidi oleks võimalik sellise impordi vastu meetmeid võtta alates kõnealuse registreerimise kuupäevast. Käesoleva juhtumi puhul on registreerimise peamine eesmärk võimaldada vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 4 kehtestada tagasiulatuvalt ajutisi meetmeid kuni 90 päeva enne nende kohaldamise algust. Selle sätte valguses ei saa komisjon importi registreerida, kui ajutine tollimaks on juba kehtestatud.

(14)

Seega kui osutuks tõeks seisukoht, et registreerimine on võimalik alles pärast dumpingu kindlakstegemist uurimise teel, ei oleks see põhimõtteliselt võimalik enne ajutise tollimaksu kehtestamist. Selline lähenemisviis võtaks registreerimiselt kasuliku mõju (4). Seepärast peab komisjon oma otsuse impordi registreerimise või registreerimata jätmise kohta tegema enne ajutise tollimaksu kehtestamist. Sellega seoses märkis komisjon, et ajal, mil kaebuse esitaja esitas registreerimistaotluse, oli kaebuses esitatud teave ühtlasi parim kättesaadav teave, mille alusel komisjon algatas algatamisteate kohase dumpinguvastase uurimise. See teave näis osutavat kahjustava dumpingu olemasolule. Seetõttu lükkas komisjon need väited põhjendamatuna tagasi. Seda järeldust arvesse võttes ei pidanud komisjon ka analüüsima eespool nimetatud täiendavaid tõendeid, mis käsitlevad Türgi eksportivate tootjate importi kolmandatesse riikidesse, ega nendega seotud väiteid.

(15)

Sellest järeldab komisjon, et esimene registreerimiskriteerium on täidetud.

3.2.   Impordi edasine oluline suurenemine

(16)

Komisjon analüüsis selle kriteeriumi täitmist „Surveillance 2“ andmebaasis asjaomase toote kohata olemas olevate statistiliste andmete põhjal. Selleks et hinnata, kas pärast uurimise algatamist on import veelgi oluliselt suurenenud, määras komisjon kõigepealt kindlaks võrreldavad ajavahemikud. Ühelt poolt analüüsis ta Türgi impordi andmeid alates dumpinguvastase uurimise algatamisest (st alates ajast, mil importijad olid või oleksid pidanud olema dumpingust teadlikud) kuni viimase ajani, st 2020. aasta juunist kuni oktoobri keskpaigani. Teiselt poolt arvutas komisjon välja Türgi impordi uurimisperioodi (5) samal ajavahemikul (st 2019. aasta juunist kuni oktoobri keskpaigani) ja uurimisperioodi kuu keskmise impordimahu.

(17)

Komisjon leidis, et võttes arvesse turul toimuvaid muutusi ja asjaomase toote suhtes kehtestatud kaitsemeetmetest tulenevat ladustamist, ei piisa käesolevas juhtumis impordi olulise suurenemise väljaselgitamiseks uurimise algatamise järgse kuu keskmise impordimahu võrdlemisest Türgi impordi kuu keskmise mahuga kogu uurimisperioodil. Komisjon pidas asjakohaseks suurenemise väljaselgitamiseks võrrelda menetluse algatamise järgsete kuude keskmist impordimahtu uurimisperioodi samade kuude impordimahuga. See võimaldaks paremini kajastada kehtivate kaitsemeetmete võimalikku mõju Türgist pärit impordi voogude muutumisele vaatlusalusel perioodil (6). Menetluse algatamise järgsete impordimahtude võrdlemine eelmise aasta sama perioodi impordimahtudega võimaldaks arvesse võtta ka võimalikku hooajalist kõikumist (7).

(18)

Seoses kaitsemeetmete mõjuga Türgi impordi voogudele märkis komisjon, et kogu 2019. aasta jooksul (edaspidi „uurimisperiood“) muudeti Türgist pärit asjaomase toote impordi suhtes kehtestatud kaitsemeetmeid mitu korda, ja see mõjutas Türgi ekspordikäitumist.

(19)

Esiteks oli 2019. aasta jaanuar, mil asjaomase toote import Türgist oli selgelt suurem kui teistel kuudel, ühtlasi ajutiste kaitsemeetmete viimane kuu. Seetõttu valitses turul ebakindlus küsimuses, milliseks kujunevad lõplikud meetmed. Komisjon märgib, et kõnealuse kuu lõpuks ärakasutamata jäänud tollimaksuvaba tariifikvooti ei oleks järgmisesse perioodi üle kantud, st selle maht oleks läinud kaotsi. Sarnane oli olukord ka 2019. aasta veebruaris ja märtsis, viimastel kuudel enne uute meetmete kehtestamist. Teiseks avati 2019. aasta veebruaris, aprillis, juulis ja oktoobris uued tollimaksuvabade tariifikvootide kogused. Teatavate terasetoodete suhtes kohaldatavate kaitsemeetmete puhul on iga tariifikvootide koguse avamise järel toimunud impordimahu järsk kasv kohe kvartali alguses. Lisaks teatas komisjon 2019. aasta augustis terase kaitsemeetmete esimese läbivaatamise raames, et kehtestab asjaomase toote impordile Türgist ülempiiri – 30 % asjaomase tootekategooria saadaolevatest tariifikvootidest. Import suurenes ka enne seda tariifikvootide muutmist.

(20)

Komisjon rõhutas, et nimetatud sündmused avaldasid mõju impordivoogude statistikale. Nimelt olid 2019. aasta jaanuar, märts ja september kuude lõikes Türgi ekspordimahtude poolest esimesel, teisel ja neljandal kohal (ja mõnel juhul oli nende kuude ekspordimaht oluliselt suurem kui sama aasta muudel kuudel) (8). Sellest järeldab komisjon, et terase kaitsemeetmete raames võetud reguleerivad meetmed mõjutasid märkimisväärselt turuosaliste käitumist ja impordivoogude muutumist aasta vältel.

(21)

Oluliselt lühema ajavahemiku (juunist oktoobri keskpaigani) puhul oli tariifikvootide haldamisega seotud regulatiivsete muudatuste mõju väiksem. Seetõttu võrdles komisjon Türgist pärit impordi kuu keskmist mahtu ajavahemikus 2020. aasta juunist oktoobri keskpaigani eelnenud, 2019. aasta samade kuude keskmise impordimahuga.

(22)

Võrdlusest selgub, et Türgist pärit impordi kuu keskmine maht suurenes sel perioodil 6 %.

Impordimaht (kuu keskmine)

Uurimisperiood (2019)

2019. aasta juuni – oktoobri keskpaik

2020. aasta juuni – oktoobri keskpaik

Erinevus

2020. aasta juuni – oktoobri keskpaik võrreldes uurimisperioodiga

2020. aasta juuni – oktoobri keskpaik võrreldes 2019. aasta juuni – oktoobri keskpaik  (9)

Türgi (tonnides)

227 875

164 897

174 986

–23 %

+6 %

Allikas: Andmebaas Surveillance 2.

(23)

Selleks et teha kindlaks, kas kõnealune 6 % kasv tähendab käesoleval juhul impordi olulist suurenemist, vaatles komisjon valitud ajavahemiku ja uurimisperioodi vastava ajavahemiku impordisuundumusi täiendavalt. Komisjon leidis, et 2020. aasta septembris oli Türgist pärit impordi maht tühine. Impordi maht oli erakordselt väike peamiselt seetõttu, et Türgi oli kõnealusel kuul peaaegu ammendanud talle terase kaitsemeetmete raames ettenähtud tootekategooria 1 (kuhu asjaomane toode kuulub) riigipõhise tariifikvoodi ja seega oleks ta saanud asjaomast toodet suuremates kogustes eksportida ainult 25 % tollimaksuga (10). 2020. aasta septembri erakordselt väike impordimaht vähendas oluliselt kuu keskmist impordimahtu komisjoni poolt võrdluseks valitud ajavahemikul – 2020. aasta juunist oktoobri keskpaigani. Komisjon märkas ka, et eelmise aasta samal kuul, s.o 2019. aasta septembris, oli impordimaht väga suur, sest 2019. aasta oktoobris pidid jõustuma kaitsemeetmete esimese läbivaatamise järgsed kohandused. Seepärast eksportisid Türgi tootjad 2019. aasta septembris ennetavalt väga suuri koguseid.

(24)

Eelmises põhjenduses esitatud kaalutlustel leidis komisjon, et ei 2019. ega ka 2020. aasta septembri import ei olnud tüüpiline. Seetõttu analüüsis ta ka impordi suurust ilma kummagi aasta septembrit arvesse võtmata. Sellest võrdlusest selgus, et võrreldes uurimisperioodi samade kuudega suurenes import väga oluliselt. Näiteks ajavahemikul 2020. aasta juunist augustini oli import 44 % suurem kui ajavahemikul 2019. aasta juunist augustini. Ka võrreldes ajavahemikku 2020. aasta juunist oktoobri keskpaigani sama ajavahemikuga 2019. aastal, kuid jättes välja septembrikuud, oleks kasv märkimisväärsed 49 %. Neid kaalutlusi arvesse võttes leidis komisjon, et tegemist on impordi olulise suurenemisega.

(25)

Selle kriteeriumi osas vaidlustasid Türgi valitsus, Habas, ÇİB, Colakoglu ja Erdemiri kontsernid ning kuumvaltsitud lehtterastoodete kasutajate konsortsium ajavahemiku, mida kaebuse esitaja arvates tuleks kasutada impordi olulise suurenemise väljaselgitamiseks. Nad pakkusid välja muid võrreldavaid ajavahemikke, väites, et nendest lähtudes ei oleks kõnealune kriteerium täidetud. Habasi ja kuumvaltsitud lehtterastoodete kasutajate konsortsiumi väitel ilmneks 2019. aasta ja 2020. aasta esimese poolaasta samade ajavahemike (kummagi aasta esimese kahe kvartali) võrdlusest hoopis impordi vähenemine. ÇİB ning Colakoglu ja Erdemiri kontsernid väitsid, et Euroferi valitud ajavahemik, st 2020. aasta juuni ja juuli, oli liiga lühike ja seega ebaülevaatlik. ÇİB ja kuumvaltsitud lehtterastoodete kasutajate konsortsium väitsid, et impordi suurenemise põhjuseid tuleks otsida COVID-19 pandeemia aegsete liidu liikumispiirangute leevendamisest, mis toimus just menetluse algatamise järgse perioodi alguses. ÇİB väitis, et komisjon peab võrdlema uurimise algatamise järgset impordi mahtu uurimisperioodi impordi mahuga. Tema arvates vähenes Türgi import ajavahemikul 2020. aasta jaanuarist maini järjekindlalt ning et 2020. aasta juuni ja juuli suurenemine tähendas lihtsalt impordi taastumist tavapärasele tasemele. Lisaks järeldas ÇİB, et kuna olukord oli „karantiinijärgne“, peaks komisjon kõrvale jätma andmed uurimise algatamise järgse aja – 2020. aasta juuni – kohta. Sellisel juhul näitaks võrdlus uurimisperioodi kuu keskmisega 12 % kasvu, mida ei saa pidada oluliseks, vaid pigem väga tagasihoidlikuks suurenemiseks. Teised isikud tegid ettepaneku analüüsida aastate 2017–2020 esimese seitsme kuu (jaanuarist juulini) impordisuundumusi, analüüsida aastate 2017–2020 impordisuundumusi aastate lõikes, (11) võrrelda 2018. ja 2019. aasta kuu keskmist näitajat 2020. aasta jaanuari–juuli keskmise näitajaga, võrrelda 2018. ja 2019. aasta jaanuari–juuli keskmist näitajat 2020. aasta sama perioodi kuu keskmisega ning võrrelda uurimisperioodi kuu keskmist impordimahtu 2020. aasta juulikuu impordimahuga (12). Nende arvates annavad need kõik tunnistust impordi vähenemisest. Colakoglu ja Erdemiri kontsernid nägid probleemi ka selles, et taotluses ei olnud esitatud andmeid impordi kohta uurimisperioodi lõpust uurimise algatamiseni kulunud ajavahemikul.

(26)

Lisaks väitis kuumvaltsitud lehtterastoodete kasutajate konsortsium, et registreerimine põhjustaks impordi vähenemist ja seetõttu alapakkumist, mis seaks ohtu teatavate kasutajate liidus asuvate tehaste tegevuse. See aga häiriks väidetavalt turgu ja tekitaks korvamatut kahju asjaomase toote sõltumatutele kasutajatele.

(27)

Kõik Euroferi registreerimistaotlusele vastanud huvitatud isikud väitsid üksmeelselt, et Türgi suhtes kehtestatud terase kaitsemeetmete tõttu ei saaks ta lähikuudel (st enne ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist) eksporti enam suurendada ning et seetõttu peaks komisjon registreerimistaotluse tagasi lükkama.

(28)

Väljapakutud ajavahemike osas viitab komisjon punktis 3.2 esitatud argumentidele ja selgitustele. Mõned väited tuleb aga eraldi ümber lükata. Esiteks märgib komisjon, et kuigi ta tavaliselt võrdleb ka menetluse algatamise järgse perioodi kuu keskmist impordimahtu uurimisperioodi keskmise impordimahuga, ei pruugi selline võrdlus alati olla asjakohane. Käesoleval juhul leidis komisjon, et võttes arvesse konkreetseid turutingimusi, mis mõjutavad uuritavat importi, ei sobi 2019. aasta keskmine import kuigi hästi võrdlusaluseks. Seda on selgitatud põhjendustes 16–20.

(29)

Teiseks märgib komisjon, et ühes ettepanekus oli osutatud dumpinguvastase uurimise algatamise eelsetele suundumustele. See aga ei sobi kokku tõdemusega, et Türgi dumpingust saadi teada alles algatamisteatest. Registreerimistaotluse põhjendatuse hindamisel ei tuleks arvesse võtta impordisuundumust perioodil, mis eelnes hetkele, mil importija oleks võinud olla dumpingust teadlik.

(30)

Kolmandaks märgib komisjon, et kuigi Eurofer oli oma taotluses esitanud esmase analüüsi, peab komisjon ka ise teostama põhjaliku analüüsi. Seejuures on komisjoni käsutuses andmed hilisema perioodi kohta kui Euroferi taotluses käsitletud (kuni 2020. aasta oktoobri keskpaigani) (13). Pealegi pidas komisjon eespool kirjeldatud põhjustel asjakohasemaks võrrelda neid andmeid uurimisperioodi sama ajavahemiku andmetega.

(31)

Seega komisjon ei leia, et oleks kaalukaid põhjusi, miks impordisuundumusi tuleks analüüsida nende ettepanekute kohaselt, mitte aga vastavalt punktis 3.2 esitatud argumentidele. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(32)

Väidetega, et kehtivate kaitsemeetmete tõttu puudub igasugune impordi edasise olulise suurenemise oht, ei nõustunud komisjon järgmistel põhjustel.

(33)

Esiteks ei mõjuta registreerimine seda, kas ajutine dumpinguvastane tollimaks otsustatakse tagasiulatuvalt sisse nõuda. Seda, kas kaitsemeetmed takistavad impordi suurenemist kuni ajani, mil kehtestatakse ajutised meetmed, tuleks analüüsida tollimaksu võimaliku tagasiulatuva sissenõudmise kontekstis (14).

(34)

Igal juhul tunnistab komisjon, et Türgi suhtes kehtestatud ja kaitsemeetmetest tingitud, alates 1. juulist 2020 kehtivate muudatuste tulemusel on Türgi suhtes hakatud kohaldama riigipõhiseid tariifikvoote, mille kvartalimaht on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/894 (15) II lisas. Türgil on lubatud liitu eksportimist jätkata ka pärast nende koguste ammendamist (16).

(35)

Komisjon ei nõustu aga sellega, et ainuüksi see tegur takistaks automaatselt Türgi impordi olulist suurenemist enne ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist (kui seda üldse kehtestatakse). Seda põhjusel, et selle aja jooksul, mil ajutisi tollimakse võib veel kehtestada, st 2021. aasta jaanuari keskpaigani, on Türgil kasutada kaks tollimaksuvabade riigipõhiste tariifikvootide kogust (17). Pealegi impordimahtude võrdlemisel tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise põhjendatuse väljaselgitamiseks võidakse vaadelda ka aega, mis eelneb Türgi suhtes riigipõhiste tariifikvootide kohaldamise algusele, nagu on selgitatud põhjendustes 18 ja 19. Seega esialgu ei ole millegagi põhjendatud väide, et koguseid, mida Türgi võib eksportida tollimaksuvabalt ja ka 25 % tollimaksuga kuni ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseni, ei saaks arvata edasise olulise suurenemise hulka. Komisjon saab selles küsimuses teha järelduse ainult juhul, kui praeguse uurimise lõpus kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

(36)

Seetõttu lükkab komisjon tagasi väited, et kehtivate kaitsemeetmete tõttu ei saa import enam oluliselt suureneda.

(37)

Lõpuks märgib komisjon, et kasutajate konsortsiumi märkus registreerimise mõju kohta asjaomase toote tarnimisele ja sõltumatutele kasutajatele ei kuulu õigusaktidega kehtestatud kriteeriumite hulka, mida tuleb impordi registreerimise nõude kehtestamisel analüüsida. Seetõttu komisjon seda asjaolu menetluse praeguses etapis ei käsitle.

(38)

Eespool esitatud asjaolusid silmas pidades leidis komisjon, et täidetud on ka teine registreerimiskriteerium.

3.3.   Tollimaksu parandava mõju kahjustamine

(39)

Komisjonil on piisavalt tõendeid selle kohta, et kui üha alanevate hindadega import Türgist veelgi suureneks, tekitaks see veelgi rohkem kahju.

(40)

Nagu punktis 3.2 märgitud, leidub asjaomase toote impordi olulise suurenemise kohta piisavalt tõendeid.

(41)

Tõendeid on ka asjaomase toote impordihinna edasise alanemise kohta. Sellega seoses on Türgist liitu suunatud impordi hind ajavahemikul 2020. aasta juunist oktoobri keskpaigani langenud keskmiselt 13 % võrreldes sama perioodiga 2019. aastal ja 14 % võrreldes uurimisperioodi kuu keskmise hinnaga.

Periood

Uurimisperiood (2019)

2019. aasta juuni – oktoobri keskpaik

2020. aasta juuni – oktoobri keskpaik

Erinevus

2020. aasta juuni – oktoobri keskpaik võrreldes uurimisperioodiga

2020. aasta juuni – oktoobri keskpaik võrreldes 2019. aasta juuni – oktoobri keskpaik

Keskmine ühikuhind:

(EUR/t)

493

488

422

–14 %

–13 %

Allikas: Andmebaas Surveillance 2.

(42)

Pidades silmas ajastust, mahtu ja muid asjaolusid, näiteks eksportivate tootjate hinnakäitumist, on tõenäoline, et impordi edasine suurenemine pärast juhtumi algatamist võib oluliselt kahjustada lõpliku tollimaksu parandavat mõju, kui maksu ei kohaldata tagasiulatuvalt.

(43)

Sellest järeldab komisjon, et täidetud on ka kolmas registreerimiskriteerium.

4.   MENETLUS

(44)

Komisjon on seisukohal, et tõendeid asjaomase toote impordi registreerimise õigustamiseks vastavalt subsiidiumivastase alusmääruse artikli 14 lõikele 5 on piisavalt.

(45)

Huvitatud isikutel palutakse oma seisukoht ja tõendid esitada kirjalikult. Komisjon võib huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

5.   REGISTREERIMINE

(46)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks asjaomase toote impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue selle tagamiseks, et kui uurimise tulemusena kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud, oleks neid tollimakse asjakohaste tingimuste täitmise korral võimalik registreeritud impordilt kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega sisse nõuda tagasiulatuvalt.

(47)

Tulevased kohustused olenevad dumpinguvastase uurimise tulemustest.

(48)

Dumpinguvastase uurimise algatamise aluseks olnud kaebuses esitatud väidete põhjal on asjaomase toote dumpingumarginaal 4–8 % ja kahju kõrvaldamist võimaldav marginaal 10–25 %. Võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse hinnanguliseks suuruseks saab pidada kaebuse alusel arvutatud suurimat dumpingumarginaali, mis on väärtuseliselt 8 % asjaomase toote CIF-impordihinnast.

6.   ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(49)

Registreerimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (18),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Tolliasutustele antakse käesolevaga määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõike 5 kohaselt korraldus võtta asjakohased meetmed, et registreerida liitu imporditavad rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata. Need tooted on pärit Türgist ning kuuluvad praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10 (TARICi kood 7225191090), 7225 30 90, ex 7225 40 60 (TARICi kood 7225406090), 7225 40 90, ex 7226 19 10 (TARICi kood 7226191090), 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla.

2.   Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.   Huvitatud isikutel palutakse kirjalikult teatavaks teha oma seisukohad ning esitada asjakohased tõendid ja taotleda ärakuulamist 21 päeva jooksul arvates käesoleva määruse avaldamise kuupäevast.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 12. november 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)   ELT C 166, 14.5.2020, lk 9.

(3)  Vt üldkohtu (teine koda) 8. mai 2019. aasta otsus kohtuasjas T-749/16: Stemcor vs. Euroopa Komisjon, punkt 56.

(4)  Vt üldkohtu (teine koda) 8. mai 2019. aasta otsus kohtuasjas T-749/16: Stemcor vs. Euroopa Komisjon, punkt 33.

(5)  Uurimisperiood on ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019.

(6)  Türgist pärit asjaomase toote (tootekategooria 1) impordi suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid alates 2018. aasta juuli keskpaigast. Kaitsemeetmete kohaseid tariifikvoote eraldatakse kvartali kaupa. Kui võrreldakse samu ajavahemikke, on uurimisperioodi jooksul tariifikvootide eraldamises tehtud arvukate muudatuste mõju suundumusele väiksem. Seejuures on uurimisperioodiks terve 2019. aasta, mille jooksul kehtis Türgi suhtes kolm erinevat tariifikvootide eraldamise süsteemi.

(7)  Komisjon märgib, et suvel vähenes asjaomase toote tarbimine järjekindlalt võrreldes varasema perioodiga. Komisjon kasutab käesolevas juhtumis neid ajavahemikke hooajalistest mõjudest tingitud võimalike moonutuste vältimiseks.

(8)  Nende kuude keskmine impordimaht oli nimelt üle kahe korra suurem kui 2019. aasta ülejäänud üheksa kuu keskmine impordimaht.

(9)  Seda võrdlust tuleb pidada asjakohasemaks, vt põhjendused 17–21.

(10)  Kuni järgmise riigipõhiste tariifikvootide koguste avamiseni.

(11)  Kuumvaltsitud lehtterastoodete kasutajate konsortsium.

(12)  Colakoglu ja Erdemiri kontsernid.

(13)  Euroferi esitatud registreerimistaotluses oli kasutatud ainult 2020. aasta juuni ja juuli andmeid.

(14)  S.t siis, kui andmed impordi kohta asjaomasel perioodil, mida analüüsitakse tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise otsustamiseks, on kättesaadavad.

(15)  Komisjoni 29. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/894, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 206, 30.6.2020, lk 27).

(16)  Kuni järgmise tariifikvootide koguse avanemiseni järgmises kvartalis on tollimaksumäär 25 %.

(17)  Kahe kvartali – 2020. aasta oktoobrist detsembrini ja 2021. aasta jaanuarist märtsini – kogused.

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).