<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2025-11-202511C127202401370-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0137-24-202505732-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="7/01/2026 23:31:18" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="DdPGwmla1rsNEO3BrRK56WthzBAG+ZlwOn0I2XGBWCP5+ZWPyWjjLqgQ+PVplcBIUi2H48/ouTetkk1wvNU0uqFhKFxN4wK5XJUWxAmm1jXyM4Y81ywj1u4vBrbqRqMS/thbggLploQBwdThWDYnnJe37u3asN+BTQM1bZH5+4w=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="svc_wsgendoc" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="2866bca4-321d-48df-921d-f80fbf7f34fd" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0137" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2024" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 19-05-25 09:36:04" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2025-06-12T13:28:05Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="40a6b29d84874e93a8062c4c37efcc7d" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0137" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="PV" name="NatureAff"/>
    <meta content="PV" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Ćapeta ettepanek – Kohtuasi C‑137/24 P</div>
      <div id="rId21" style="default">Heßler vs. komisjon</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      TAMARA ĆAPETA
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 12. juunil 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑137/24 P
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      Michael Heßler
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      Euroopa Komisjon
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-8" title="page-1">
      Apellatsioonkaebus – Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 – Personalieeskirjad – Ülalpeetava lapse toetus – Maksusoodustus – Seos ülalpeetava lapse toetuse ja maksusoodustuse vahel – Liidu institutsioonide sisejuhiste ja hierarhiliselt kõrgemate õigusaktide vaheline seos
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu institutsioonide töötajatel on õigus teatavatele sotsiaaltoetustele. Ülalpeetavate lastega töötajate puhul hõlmavad sellised hüvitised ülalpeetava lapse toetust ja maksusoodustust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjoni ametnik Michael Heßler esitas maksusoodustuse taotluse oma tütre eest, kes – olles küll üle 26‑aastane – oli taotluse esitamise ajal endiselt üliõpilane. Komisjon jättis selle taotluse rahuldamata. M. Heßler esitas komisjoni rahuldamata jätmise otsuse peale kaebuse Üldkohtule, kes jättis tema hagi 20. detsembri 2023. aasta otsusega Heßler vs. komisjon (T‑369/22, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2023:855) rahuldamata. Käesolevas apellatsioonkaebuses vaidlustab M. Heßler selle kohtuotsuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu palvel keskendutakse käesolevas ettepanekus apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimustest ainult küsimusele, kas ülalpeetava lapse toetuse ja määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) sätestatud ülalpeetava lapse maksusoodustuse vahel on seos.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellele küsimusele vastamiseks peab Euroopa Kohus tõlgendama kahte liidu õigusakti: personalieeskirju (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>) ja määrust nr 260/68.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohaldatavad õigusnormid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Personalieeskirjad</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ülalpeetava lapse toetuse saamise tingimused on sätestatud personalieeskirjade VII lisa „Töötasu ja kulude hüvitamine“ artiklis 2, mis sätestab:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-19" title="page-3">
      „1. Ametnik, kellel on üks või mitu ülalpeetavat last, saab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 igakuist toetust […] iga lapse kohta.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-20" title="page-3">
      2. Ülalpeetav laps on ametniku või tema abikaasa seaduslik, väljaspool abielu sündinud või lapsendatud laps, keda ametnik tegelikult ülal peab.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-21" title="page-3">
      Sama kohaldatakse lapse suhtes, kelle puhul on esitatud lapsendamistaotlus ja alustatud lapsendamismenetlust.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-22" title="page-3">
      Mis tahes last, keda ametnik on kohustatud ülal pidama liikmesriikide alaealiste kaitset käsitlevatel õigusaktidel põhineva kohtuotsuse kohaselt, käsitatakse ülalpeetava lapsena.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-23" title="page-3">
      3. Toetust antakse:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-24" title="page-3">
      a) automaatselt alla 18aastaste laste puhul;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-25" title="page-3">
      b) ametniku põhjendatud taotluse põhjal koos tõendavate dokumentidega 18–26aastaste laste puhul, kes käivad üld- või kutsekoolis.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-26" title="page-3">
      4. Iga isikut, keda ametnik on seaduslikult kohustatud ülal pidama ja kelle ülalpidamine nõuab suuri kulusid, võib erandjuhul ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega, mis põhineb tõendavatel dokumentidel, käsitada ülalpeetava lapsena.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-27" title="page-3">
      5. Lapse puhul, kes raske haiguse või invaliidsuse tõttu ei suuda endale elatist teenida, makstakse toetust kogu haiguse või invaliidsuse ajal tema vanusest sõltumata.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-3">
      6. Ühe ülalpeetava lapse kohta käesoleva artikli tähenduses makstakse ainult üht ülalpeetava lapse toetust isegi juhul, kui lapsevanemad on kahe erineva Euroopa Liidu institutsiooni teenistuses.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-3">
      7. Kui lõigete 2 ja 3 tähenduses ülalpeetav laps on seadusega või kohtu või pädeva haldusasutuse otsusega usaldatud teise isiku hooldada, makstakse ülalpeetava lapse toetust ametniku nimel ja tema eest sellele teisele isikule.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus nr 260/68</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Maksusoodustust reguleerib määruse nr 260/68 artikkel 3, mille asjaomastes osades on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-32" title="page-3">
      „1. Maksukohustuslased maksavad makse iga kuu ühenduse poolt makstavatelt palkadelt, töötasudelt ja muudelt rahalistelt tasudelt.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-33" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-34" title="page-3">
      3. Allpool loetletud peretoetused ja sotsiaaltoetused arvatakse maksustatavast põhisummast maha:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-35" title="page-3">
      a) peretoetused:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-36" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-37" title="page-3">
      – ülalpeetava lapse toetus,
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-38" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-39" title="page-3">
      4. Kui artikli 5 sätetest ei tulene teisiti, vähendatakse eelnevate sätete kohaldamisel saadud summat 10% võrra ametialaste ja isiklike kulutuste alusel.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-3">
      Iga ülalpeetava lapse kohta ja iga isiku kohta, keda käsitatakse personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõike 4 tähenduses ülalpeetava lapsena, tehakse maksukohustuslasele lisavähendus, mille suurus on võrdne ülalpeetava lapse kohta makstava kahekordse toetussummaga.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-41" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Faktilised asjaolud ja menetlus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse taust</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant on komisjoni ametnik. Ta on 1993. ja 1994. aastal sündinud kahe tütre isa, kelle eest sai ta ülalpeetava lapse toetust, kui kumbki neist sai vastavalt 2019. ja 2020. aastal 26‑aastaseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks ülalpeetava lapse toetuse maksmisele kohaldati apellandi suhtes ka määruse nr 260/68 artikli 3 lõike 4 teises lõigus ette nähtud maksusoodustust kuni 31. juulini 2021 mõlema tema tütre eest, kes olid sel kuupäeval veel üliõpilased.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant saatis 28. juunil 2021 maksusoodustuse pikendamise taotlemiseks oma vanima tütre õpingute kohta tõendi komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile (edaspidi „PMO“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Toimiku eest vastutava PMO üksuse juhtumihaldur teatas vastuseks sellele taotlusele 29. juuni 2021. aasta e‑kirjaga, et kohtuotsuse XB vs. EKP (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>) alusel lükatakse tagasi kõik kõnealuse maksusoodustuse saamiseks või selle pikendamiseks esitatud taotlused, kui puudub õigus personalieeskirjade VII lisa artikli 2 alusel makstavale ülalpeetava lapse toetusele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant saatis 15. juulil 2021 toimiku eest vastutava PMO üksuse juhatajale kirja, milles ta vaidlustas 29. juuni 2021. aasta e-kirjades sisalduva teabe. Apellant ei saanud sellele kirja sõnaselget vastust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">18. augustil 2021 palus apellant PMO-l pikendada tema teise tütre maksusoodustust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Toimiku eest vastutava PMO üksuse juhtumihaldur vastas apellandile 27. augusti 2021. aasta e-kirjaga. Selle vastuse sisu oli põhimõtteliselt sama mis tema vanimat tütart puudutav vastus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant esitas taotletud pikendamisest keeldumise peale 24. novembril 2021 vaide, nõudes, et vastavalt taotlusele pikendataks maksusoodustust tema kahele tütrele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi finants-, õigus- ja partnerlusküsimuste talituse direktor kui ametisse nimetav asutus tegi 25. märtsil 2022 otsuse jätta apellandi vaie rahuldamata (edaspidi „vaideotsus“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Üldkohtus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant esitas 24. juunil 2022 Üldkohtusse hagi, milles palus nimetatud kohtul esiteks tühistada vaideotsus ja teiseks kohustada komisjoni võimaldama talle tagasiulatuvalt kõnealust maksusoodustust alates 1. augustist 2021 ja seni, kuni selle tingimused on täidetud, ning tasuma maksmata summadelt viivitusintressi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsusega jättis Üldkohus hagi tervikuna rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">C.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte väited ja nõuded Euroopa Kohtus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu märgitud eespool punktis 3, kuigi apellatsioonkaebus põhineb kolmel väitel, analüüsitakse Euroopa Kohtu palvel käesolevas ettepanekus ainult kolmandat väidet. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ehkki need ei ole selgelt eristatud, võib apellandi kolmanda väite raames esitatud argumendid jagada mitmeks osaks. Esiteks väidab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 93, et maksusoodustuse ja ülalpeetava lapse toetuse tegeliku maksmise vahel on seos. Teiseks väidab apellant, et muu hulgas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 74 tõlgendas Üldkohus vääralt mõistet „ülalpeetav laps“ ja jättis seega ekslikult rahuldamata tema taotluse saada oma tütre pealt maksusoodustus. Kolmandaks väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 94 eiras Üldkohus komisjoni siseaktide siduvust. Neljandaks väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 100 tõlgendas Üldkohus vääralt taotletud maksusoodustuse õiguslikku olemust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitatud väidete alusel palub apellant Euroopa Kohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada vaidlustatud kohtuotsus;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada vaideotsus;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">kohustada komisjoni jätkama maksusoodustuse andmist määruse nr 260/68 artikli 3 lõike 4 teise lõigu alusel, nagu on kindlaks määratud haldusjuhtide järeldustes nr 222/04 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>), tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2021 ja seni, kuni tingimused on täidetud;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">kohustada komisjoni tasuma väljamaksmata summadelt vastavalt finantsmäärusele viivitusintressi; ja</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista kohtukulud välja komisjonilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon palub Euroopa Kohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, ja</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista kohtukulud välja apellandilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu palvel käsitletakse käesolevas ettepanekus üksnes apellandi apellatsioonkaebuse kolmandat väidet ja minu ettepanek on struktureeritud järgmiselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">A jaos käsitlen apellandi argumenti, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et ülalpeetava lapse toetuse ja ülalpeetava lapse eest maksusoodustuse andmise vahel on seos. B jaos käsitlen mõistet „ülalpeetav laps“ määruse nr 260/68 artikli 3 lõike 3 punkti a tähenduses koostoimes personalieeskirjade VII lisa artikliga 2. C jaos kaalun haldusjuhtide siseotsuse võimalikku kohaldamist ning liidu institutsioonide siseaktide ja liidu seadusandlike aktide suhet. Lõpuks hindan D jaos põgusalt apellandi väidet, et Üldkohus tõlgendas vääralt maksusoodustuse olemust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ülalpeetava lapse soodustuse ja maksusoodustuse vaheline seos</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant väidab, et seades mahaarvamise õiguse sõltuvusse lapsetoetuse tegelikust maksmisest, tõlgendas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 93 õigusnormi valesti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma jagan apellandi seisukohta, et määruse nr 260/68 artikli 3 lõike 4 sõnastus ei seo õigust maksusoodustusele lapsetoetuse tegeliku maksmisega. Kuid nagu ma järgnevalt selgitan, on maksusoodustus siiski seotud personalieeskirjade VII lisa artikliga 2, kuna selle maksmise tingimuseks on samad ülalpidamisnõuded, mis kehtivad lapsetoetuse saamise õiguse suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 260/68 artikli 3 lõike 4 teise lõigu sõnastus viitab sellele, et maksusoodustuse tingimuseks on üksnes ülalpeetava lapse olemasolu personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses. Lisaks, kui isik kvalifitseerub personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõike 4 kohaselt ülalpeetavaks lapseks, võib selle ülalpeetava lapse olemasolu kaasa tuua tema eest vastutava ametniku õiguse maksusoodustusele. Seega ei sea kõnealune säte kõnealuse maksusoodustuse saamise tingimuseks seda, et personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõike 3 alusel tegelikult saadakse ülalpeetava lapse toetust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei ole ülalpeetava lapse toetuse ja maksusoodustuse vahel mingit sellist seost selles mõttes, et selleks, et ametnikul tekiks õigus maksusoodustusele, peab ülalpeetava lapse soodustust olema tegelikult makstud. Selles mõttes on Üldkohus tõepoolest eksinud, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 93 märkis, et ametnikul on õigus maksusoodustusele üksnes siis, kui sellele ametnikule tegelikult makstakse ülalpeetava lapse toetust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tegi Üldkohus samuti vea, kui ta tugines kohtuotsuse XB vs. EKP punktile 103 ning järeldas, et ainult ülalpeetava lapse toetuse tegelik maksmine annab õiguse maksusoodustusele. Kõnealuses kohtuasjas seisnes põhiküsimus selles, kas Euroopa Keskpanga (edaspidi „EKP“) juures lühiajalise lepinguga töötaval isikul on õigus maksusoodustusele, mitte selles, kas lapsetoetuse ja maksusoodustuse vahel on seos. Kohtuotsus XB vs. EKP ei ole seega käesolevas asjas otseselt asjakohane.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma nõustun apellandiga, et ülalpeetava lapse õigus maksusoodustusele ei sõltu lapsetoetuse tegelikust maksmisest, kuid ma ei jaga apellandi seisukohta, et nende kahte liiki hüvitiste vahel puudub seos.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtupraktikas on juba selgitatud, et maksusoodustuse ja ülalpeetava lapse toetuse vaheline seos on olemas, sest need mõlemad on kantud samast sotsiaalsest eesmärgist ja peegeldavad sama muret, kuivõrd mõlemad on põhjendatud kuludega, mis tulenevad lapse olemasolu ja tema tegeliku ülalpidamisega seotud jätkuvast ja kindlast vajadusest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>) Lisaks on nende kahe hüvitise vahel seos selles mõttes, et kumbagi liiki hüvitiste saamise tingimused on samad, kuna mõlemad sõltuvad mõistest „ülalpeetav laps“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna õigus maksusoodustusele sõltub ülalpeetava lapse olemasolust ja kuna määruse nr 260/68 artikli 3 lõikes 4 on selle mõiste määratlemiseks viidatud personalieeskirjadele, tuleb järgmisena analüüsida, kas Üldkohus tõlgendas mõistet „ülalpeetav laps“ vääralt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõiste „ülalpeetav laps“</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant leiab, et Üldkohus tõlgendas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 74 mõistet „ülalpeetav laps“ valesti, kui ta järeldas, et selle mõiste määratlemisel tuleb arvesse võtta ka personalieeskirjade VII lisa artikli 2 teisi lõikeid, mitte ainult selle lõiget 2. Oma argumendi toetuseks väidab apellant, et kohtuotsusest Brems vs. nõukogu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>) tuleneb, et mõistet „ülalpeetav laps“ tuleb hinnata üksnes personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõike 2 alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma ei nõustu apellandiga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õigus maksusoodustusele määruse nr 260/68 artikli 3 lõike 4 alusel tekib personalieeskirjade VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetav lapse suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikes 2 on ülalpeetav laps määratletud kui „ametniku või tema abikaasa seaduslik, väljaspool abielu sündinud või lapsendatud laps, keda ametnik tegelikult ülal peab“. Selles sättes ei ole mõiste „ülalpeetav laps“ määratluses seatud mingit vanusepiirangut.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 79 õigesti märkis (mida apellant ei ole sõnaselgelt vaidlustanud), ei saa seda sätet tõlgendada eraldi selle artikli muudest sätetest. Hoopis üksnes seda artiklit tervikuna lugedes on võimalik mõista liidu seadusandja tahet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses viitab personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõige 3 sellele, et liidu seadusandja tahe oli kehtestada vanusepiiri, mille ületamisel ei saa isikut enam pidada ülalpeetavaks lapseks, välja arvatud artikli 2 lõigetes 4 ja 5 ette nähtud erandite korral. Selle vanusepiirina kehtestati 18 aastat, millest allapoole ei ole vaja tõendada ülalpidamist. Seda vanusepiiri võib aga pikendada 26 aastani teatavatel juhtudel, mil „ülalpidamine“ jätkub seetõttu, et laps osaleb haridus- või kutseõppes ja esitatakse sellekohane tõend. Pärast 26‑aastaseks saamist ei peeta last siiski enam ülalpeetavaks, isegi kui ta veel õpib.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võib vaielda valitud 26 aasta vanusepiirangu asjakohasust, võttes arvesse teatavat liiki õpingute võimalikku pikkust. Sellist arutelu tuleb aga pidada seadusandlikus menetluses, mitte kohtus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on liidu seadusandja ette näinud muud võimalused, mis annavad ametnikele õiguse saada lisahüvitisi olukordades, kus isikut võib pidada ülalpeetavaks lapseks vastavalt personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõigetes 4 või 5 sätestatud tingimustele. Nii võib ametnikul olla õigus maksusoodustusele üle 26-aastase lapse puhul, kes veel õpib, kui selle isiku ülalpidamine nõuab ametnikult suuri kulusid, nagu on ette nähtud artikli 2 lõikes 4. Ametnik peaks aga tõendama, et see tingimus on täidetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei ole apellant väitnud, et tal on õigus maksusoodustusele personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõike 4 alusel. Apellant väidab, et ehkki tema tütar on üle 26‑aastane, on tal õigus maksusoodustusele pelgalt seetõttu, et tütar veel õpib.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhjendamaks apellandi argumenti, et mõiste „ülalpeetav laps“ on väljendatud personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikes 2 eraldivõetuna ja seega ei sisalda see vanusepiirangut, tugines apellant kohtuotsusele Brems vs. nõukogu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma ei nõustu apellandi tõlgendusega sellest kohtuotsusest. Kuigi on tõsi, et Üldkohus leidis selles kohtuotsuses, et ülalpeetava lapse määratlus on ette nähtud personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikes 2, viitas ta esitatud küsimustele vastamisel ka selle artikli teistele lõigetele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus kinnitas sellist tõlgendust kohtuotsuses nõukogu vs. Brems (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>), milles ta märkis, et personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõiget 4 ei saa tõlgendada nii, et see ei luba lugeda ülalpeetavateks lasteks isikuid, keda ametnik ülal peab ja kes on personalieeskirjade artikli 2 lõigetes 3 ja 5 silmas peetust erinevas olukorras.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kokkuvõttes jagan komisjoni seisukohta, et mõistet „ülalpeetav laps“ tuleb tõlgendada, võttes arvesse personalieeskirjade VII lisa artiklit 2 tervikuna, kuna ei saa eeldada, et liidu seadusandja oleks soovinud pakkuda hüvitisi liidu ametnike lastele, olenemata nende vanusest või erilisest olukorrast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samamoodi, kui üle 26-aastane ülalpeetav laps ei saa anda liidu ametnikule õigust lapsetoetusele, kehtib sama ka maksusoodustuse suhtes, kuna määruses nr 260/68 viidatakse selgelt mõistele „ülalpeetav laps“, nagu on määratletud personalieeskirjades.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega leidis Üldkohus oma põhjenduskäigus õigesti, et õigus maksusoodustusele sõltub samadest kriteeriumidest kui need, mis on kehtestatud lapsetoetuse saamiseks, kuna mõlemad põhinevad mõistel „ülalpeetav laps“. Seda mõistet tuleb tõlgendada personalieeskirjade VII lisa artiklit 2 tervikuna arvestades ning see välistab põhimõtteliselt üle 26-aastased lapsed, isegi kui nad veel õpivad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellandi argumendid, mille kohaselt Üldkohus eksis mõiste „ülalpeetav laps“ tõlgendamisel, tuleb seega põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">C.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kas institutsiooni siseaktidega võib tõsta vanusepiiri, mille puhul laps loetakse „ülalpeetavaks lapseks“?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant väidab, et Üldkohus tõlgendas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 94 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>) vääralt komisjoni 24. mai 2004. aasta sisejuhise 36‑2004 olemust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle siseaktiga võttis komisjon üle haldusjuhtide 7. aprilli 2004. aasta järeldused nr 222/04, milles haldusjuhid nõustusid määruse nr 260/68 artikli 3 lõike 4 teise lõigu alusel maksusoodustusega üle 26‑aastaste ülalpeetavate laste puhul. Sellise soodustuse võib kiita heaks üksnes juhul, kui laps on alustanud õpinguid enne 26‑aastaseks saamist ja jätkab regulaarselt asjaomaste õpingutega. Samuti leppisid nad kokku, et sel alusel maksusoodustust ei võimaldata enam alates kuupäevast, mil lapsel tekib sissetulek, mis ületab 40% palgaastme 1 järgu 1 ametniku palgast, või kui laps saab 30‑aastaseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant väidab, et eelnimetatud akt ei ole personalieeskirjade alusel kehtestatud üldist laadi siseotsus, vaid määruse nr 260/68 artikli 10 alusel vastu võetud otsus, mille eesmärk on tagada selle määruse ühetaoline tõlgendamine. Lisaks leiab apellant, et haldusjuhtide 7. aprilli 2004. aasta järeldused nr 222/04 on lex specialis, mille lõppeesmärk on haldusmenetluse lihtsustamine. Sisuliselt väidab apellant, et lastel, kes on õpingute tõttu endiselt ülalpeetavad, kuid kes on üle 26-aastased, on igal juhul õigus maksusoodustusele vastavalt personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikele 4, mis on kohaldatav määruse nr 260/68 artikli 3 lõike 4 alusel. Haldusjuhtide kokkulepe üksnes lihtsustas sellel alusel hüvitise saamise menetlust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma ei nõustu apellandi argumentidega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb institutsioonide siseakte pidada soovituslikuks tegevusjuhiseks, mida administratsioon loeb endale siduvaks ning millest ta ei või kõrvale kalduda ilma seda tinginud põhjuseid nimetamata. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>) Sellisena piiravad kõnealused aktid need väljastanud asutuse kaalutlusõigust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellised liidu institutsioonide poolt vastu võetud siseaktid ei või aga mingil juhul kõrvale kalduda taolistest hierarhiliselt kõrgematest siduvatest aktidest, nagu määrus nr 260/68 või personalieeskirjad. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisisõnu ei saa sisejuhisega õiguslikult kehtestada eeskirju, mis kalduvad kõrvale personalieeskirjade või mis tahes muu seadusandliku või rakendusakti sätetest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Toimikust ei nähtu, mille alusel komisjon kõnealuse sisejuhise vastu võttis. Sama põhjenduskäik kehtiks aga nii juhul, kui see sisejuhis oleks – nagu väidab apellant – määruse nr 260/68 artikli 10 alusel vastu võetud otsus, et tagada selle määruse ühetaoline tõlgendamine, kui ka juhul, kui tegemist oleks personalieeskirjade alusel kehtestatud üldise siseotsusega. Olenemata sellest, millisel alusel see otsus vastu võeti, ei ole selline siseotsus kohaldatav, kui see on vastuolus liidu õigusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taolist sisejuhist, nagu on kõne all käesolevas asjas, ei saa pidada kooskõlas olevaks ei personalieeskirjade ega määruse nr 260/68 sõnastuse ega eesmärkidega. Selle asemel kaldub ta nendest seadusandlikest aktidest kõrvale, kehtestades vanusepiiri, mida ei ole nendes õigusaktides ette nähtud, või loobudes põhjendamatult nõudest tõendada personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikes 4 ette nähtud tingimuste täidetust, et saada õigus maksusoodustusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ka apellandi argumendid, mille kohaselt rikkus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 94 õigusnormi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">D.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Maksusoodustuse olemus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant väidab, et Üldkohus tõlgendas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 100 vääralt maksusoodustuse tegelikku olemust. Ta leiab, et maksusoodustuse puhul ei ole tegemist maksega, vaid see toob üksnes kaasa maksustatava tulu vähenemise, mistõttu ta taotles üksnes nende tasutud maksusummade tagastamist, mis arvutati selle summa alusel, milleni oleks maksustatavat tulu vähendatud, kui ta oleks saanud maksusoodustust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõustun apellandiga, et maksusoodustus ei ole komisjoni poolt ametnikule makstav summa, vaid tasumisele kuuluva summa arvutamise aluseks olevast maksubaasist mahaarvatav summa.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates ei viita miski vaidlustatud kohtuotsuse punktis 100 sellele, et Üldkohus oleks teistsugusel seisukohal. Nimetatud kohus pidas apellandi nõuet rahaliseks nõudeks seetõttu, et apellant nõudis oma hagis komisjonilt alusetult makstud summade maksmist. Taoline nõude kvalifitseerimine oli vajalik selleks, et tuvastada Üldkohtu pädevus apellandi (tollal hageja) nõude suhtes, olles seega tema kasuks tehtud järeldus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kokkuvõttes – isegi kui eeldada, et Üldkohus eksis, kui ta leidis, et ülalpeetava lapse õigus maksusoodustusele sõltub lapsetoetuse tegelikust maksmisest – ei teinud Üldkohus viga, kui ta leidis, et nende kahe hüvitise liigi vahel on seos. Maksusoodustuse saamiseks peab olema täidetud nõue, mis on sätestatud personalieeskirjade VII lisa artiklis 2, mida tuleb mõiste „ülalpeetav laps“ tähenduse kindlaksmääramiseks lugeda tervikuna. See mõiste ei hõlma üle 26-aastaseid lapsi, isegi kui nad veel õpivad, välja arvatud juhul, kui nad vastavad muudele personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Liidu õigusaktidega selliselt kehtestatud maksusoodustuse õiguse eeskirju ei saa liidu institutsioonide siseaktidega muuta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku apellandi kolmas väide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: inglise.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT 1968, L 56, lk 8; ELT eriväljaanne 01/01, lk 33).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) Määrus nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 1962, 45, lk 135) (edaspidi „personalieeskirjad“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) 12. märtsi 2020. aasta kohtuotsus (T‑484/18, edaspidi „kohtuotsus XB vs. EKP“, EU:T:2020:90).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) Igas e‑kirjas oli juhtumihalduri allkirja all toodud märkus, et e‑kirjad saadetakse üksnes teavitamise eesmärgil ega kujuta endast personalieeskirjade artikli 90 alusel vaidlustatavat otsust.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) Esimene väide puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 44 ja 45, milles Üldkohus tunnistas apellandi hinnangul tema tühistamisnõude ekslikult vastuvõetamatuks apellandi teise tütre osas. Teine väide puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkti 50, mille kohta apellant väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta ei tunnustanud administratsiooni kohustust, mis tuleneb Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõike 2 punktist c, ja tõlgendas vääralt harta artikli 41 lõike 2 punktis a sätestatud õigust olla ära kuulatud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) Haldusjuhtide 7. aprilli 2004. aasta järeldused nr 222/04 (SEC(2004)411).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Vt 27. novembri 1980. aasta kohtuotsus Sorasio-Allo jt vs. komisjon (81/79, 82/79 ja 146/79, EU:C:1980:270, punkt 15), 28. novembri 1991. aasta kohtuotsus Schwedler vs. parlament (C‑132/90 P, EU:C:1991:452, punkt 26), ning 7. mai 1992. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Brems (C‑70/91 P, EU:C:1992:201, punkt 7).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) 14. detsembri 1990. aasta kohtuotsus (T‑75/89, edaspidi „kohtuotsus Brems vs. nõukogu“, EU:T:1990:88).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) Kohtuotsus Brems vs. nõukogu (punkt 23). Selles kohtuasjas küsiti Üldkohtult, kui kaua võimaldavad personalieeskirjade sätted anda ametnikule ülalpeetava lapse toetust üle 18-aastase lapse eest, kes ei saa haridust ega kutseõpet ning keda raske haigus või invaliidsus ei takista elatist teenimast. Selle vaidluse aluseks olnud õigusküsimus puudutas personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõike 4 tõlgendamist ja eelkõige seda, kas ametniku laps on hõlmatud fraasiga „iga isik“, nagu hageja selles kohtuasjas väitis, või tuleb seda fraasi tõlgendada nii, et see tähendab „mis tahes muud isikut“, välja arvatud ametniku laps, nagu väitis kostja.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) 7. mai 1992. aasta kohtuotsus (C‑70/91 P, EU:C:1992:201, punkt 8).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Apellant viitab vaidlustatud kohtuotsuse punktile 84. See peab siiski olema lapsus calami, kuna nimetatud punkt ei ole apellandi argumentidega kuidagi seotud. Seetõttu lähtun järgnevas sellest, et apellant soovis tegelikult viidata vaidlustatud kohtuotsuse punktile 94.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Vt selle kohta 30. jaanuari 1974. aasta kohtuotsus Louwage vs. komisjon (148/73, EU:C:1974:7) ja 1. detsembri 1983. aasta kohtuotsus Michael vs. komisjon (343/82, EU:C:1983:360).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Kohtujurist Stix-Hackli ettepanek kohtuasjas Libéros vs. komisjon (C‑171/00 P, EU:C:2001:628, punkt 33).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) 1. detsembri 1983. aasta kohtuotsus Blomefield vs. komisjon (190/82, EU:C:1983:358, punkt 21).</p>
</body>
</html>
