EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.7.2025

COM(2025) 137 final/2

2025/0071(COD)

ADDENDUM
This document replaces COM(2025)137 final of 28/03/2025
Addition of cross-reference to linked SWD(2025)237 final
Concerns all language versions.
The text should read as follows:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2021/2115 ja (EL) nr 251/2014 teatavate turureeglite ja valdkondlike toetusmeetmete osas veinisektoris ja aromatiseeritud veinitoodete puhul

{SWD(2025) 237 final}

SELETUSKIRI

1.    ETTEPANEKU TAUST

•    Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kuigi liit on veini tootmises, tarbimises ja ekspordis jätkuvalt maailmas esikohal, mõjutavad tarbitava veini kogust, kvaliteeti ja liike ühiskondlikud ja demograafilised muutused. Veini tarbimine on liidus viimase kolme aastakümne jooksul pidevalt vähenenud ja on praegu madalaimal tasemel ning liidu veinide traditsioonilisi eksporditurge mõjutab tarbimise vähenemise ja geopoliitiliste tegurite kombinatsioon, mis toob kaasa ebakindlamad ekspordimudelid.

Arvestades seda, et veinisektor on kliimamuutuste poolt haavatav, on ka tootmisega seotud prognoose üha keerulisem teha. Sellest tuleneva ülepakkumise tõttu, mis avaldab survet hindadele, on kahanenud viinamarjakasvatajate sissetulek, mida ettevõttesse investeerida, ja vähenenud finantsreservid, mida nad saaksid kasutada, kui mõni tihti esinev ja sageli raskete tagajärgedega kohalik ilmastikunähtus peaks nende piirkonda mõjutama.

Selleks et arutada neid probleeme ja teha kindlaks liidu veinisektori võimalused, loodi veinipoliitika kõrgetasemeline töörühm. Kõrgetasemelise töörühma moodustasid liidu liikmesriikide põllumajandusministeeriumide peadirektorid ning esimesel koosolekul paluti peamiste sidusrühmade organisatsioonide esindajatel esitada olukorra analüüs. Aruteludes keskenduti sellele, kuidas sektorit praeguste struktuursete probleemide valguses paremini toetada, et hallata tootmispotentsiaali, suurendada konkurentsivõimet ja uurida uusi turuvõimalusi. Pärast nelja koosolekut kinnitas veinipoliitika kõrgetasemeline töörühm 2024. aasta detsembris poliitikasoovitusi sisaldava dokumendi 1 . Sidusrühmad ja Euroopa Parlamendi liikmed kiitsid soovitused üldjoontes heaks põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni (COMAGRI) 13. jaanuari 2025. aasta koosolekul.

Võttes arvesse kõrgetasemelise töörühma soovitustele saadud positiivset tagasisidet oodatakse nüüd kõige kiireloomulisemate sektoripõhiste soovituste jõudmist võimalikult kiiresti seadusandlikesse ettepanekutesse, et veinisektor saaks tulla toime tõsiste probleemidega ja muutuda konkurentsivõimelisemaks. Kui komisjon ei tegutse kiiresti, halveneb olukord veelgi, ning sellel on pöördumatud tagajärjed paljudele maapiirkondadele, sest viinamarjaistandused jäetakse maha ning majanduskasv ja tööhõivevõimalused vähenevad.

•    Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Määrusega (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, on kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteem, mida on kavas käesoleva ettepanekuga muuta kooskõlas kõrgetasemelise töörühma soovitustega tootmisvõimsuse haldamise kohta, et liikmesriikidel oleks teatavates piirkondades ja turusegmentides lihtsam ületootmisega toime tulla või seda ära hoida. Kavandatava määrusega muudetakse ka kehtivaid märgistamiseeskirju, et hõlbustada väiksema alkoholisisaldusega veinitoodete tootmist ja võimaldada kasutada uusi viise tarbijate teavitamiseks ostetava veini omadustest.

Samuti muudetakse määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, et võtta arvesse määruses (EL) nr 1308/2013 väiksema alkoholisisaldusega veinide osas tehtud muudatusi, mis võimaldavad toota aromatiseeritud veinitooteid sellistest väiksema alkoholisisaldusega veinidest. Tagamaks, et tarbijaid teavitatakse vähesema alkoholisisaldusega aromatiseeritud veinitoodete laadist nõuetekohaselt, muudetakse ka märgistamiseeskirju vastavalt viinamarjasaaduste suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

Käesoleva ettepanekuga muudetakse määrust (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse strateegiakavade toetamise reeglid, et anda liikmesriikidele võimalus võtta viinamarjaistanduste tõhusal ümberkorraldamisel arvesse vajadust vältida tootmise suurenemist, nagu soovitas kõrgetasemeline töörühm. Lisaks saavad kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid haldavad tootjarühmad toetust veiniturismi arendamiseks oma piirkonnas ning pikendatakse kolmandates riikides toimuvaks müügiedendus- ja teavitustegevuseks antava toetuse maksimaalset kestust. Selleks et tugevdada koostööd veinisektoris, kohaldatakse tootjaorganisatsioonide teatavate investeeringute suhtes liidu finantsabi ülempiiri. Selleks et toetada tootjaid kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel, antakse liikmesriikidele võimalus suurendada liidu sellise finantsabi ülempiiri, mida saab anda asjaomase eesmärgi saavutamiseks tehtavatele investeeringutele.

Kavandatud poliitikameetmeid tuleks rakendada sidusas riiklikus strateegilises raamistikus, et meetmed oleksid maksimaalselt tõhusad. Liikmesriigid peavad hindama selliste poliitikameetmete mõju, et tagada nende tõhusus, kulutasuvus ja pikaajaline kasu. Peamised prioriteedid on turu tasakaalustamatuse vältimine, maastike ja maapiirkondade tööhõive säilitamine ning viinamarjakasvatajate ja veinitootjate konkurentsivõime suurendamine.

•    Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Hõlbustades veinitoodete ja vähesema alkoholisisaldusega aromatiseeritud veinitoodete tootmist, annab käesolev ettepanek tarbijatele võimaluse nautida veini, kuid vähendada alkoholi tarbimist. Kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid haldavate tootjarühmade juurdepääs toetusele veiniturismi arendamiseks oma piirkonnas on kooskõlas eesmärgiga luua maapiirkondades tööhõive- ja kasvuvõimalusi.

2.    ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•    Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikli 42 esimene lõik ja artikli 43 lõige 2.

•    Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kõrgetasemelise töörühma soovituste rakendamiseks on vaja muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste sätteid, sest liikmesriigid ei saa neid soovitusi rakendada, kui liidu õigusakte vastavalt ei muudeta. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega antakse käesoleva ettepaneku mitme sättega riiklikele ametiasutustele suurem tegutsemisruum tootmispotentsiaali haldamiseks, et nad saaksid võtta paremini arvesse veinitootmispiirkondade konkreetset olukorda.

•    Proportsionaalsus

Ettepanekus esitatud poliitilised valikud põhinevad kõrgetasemelise töörühma soovitustel, mis kajastavad ühehäälselt heakskiidetud kompromissi, mis saavutati pärast nelja aruteluvooru mitmesuguste poliitikavalikute üle, ning mida toetavad kõik liikmesriigid. Kõrgetasemelise töörühma aruteludel lähtuti veinituru vaatluskeskuse 2 ekspertide koostatud põhjalikust analüüsist. Eksperdid korraldasid ajavahemikul 2023. aasta detsembrist kuni 2024. aasta teise kvartalini kolm erikoosolekut, et hinnata veinituru olukorda, uurida erinevaid poliitikavalikuid praeguste probleemide lahendamiseks ja aidata sektoril kasutada ära võimalikke tulevasi valikuid. Käesolev ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik sellistes olemasolevates eeskirjades seatud eesmärkide saavutamiseks, mida on kavas muuta.

•    Vahendi valik

Eeskirjad, mida tuleb kõrgetasemelise töörühma soovituste rakendamiseks muuta, on sätestatud kolmes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses. Seetõttu peab valitud õigusakt olema samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

3.    JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•    Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

•    Konsulteerimine sidusrühmadega

Arvestades algatuse vastuvõtmise kiireloomulisust, ei ole kavandatud ei tagasisidekorjet ega avalikku konsultatsiooni.

•    Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Kõrgetasemelise töörühma soovitused tuginesid ulatuslikule ja põhjalikule arutelule ja analüüsimisele, mida alustati juba enne kõrgetasemelise töörühma loomist, kõigepealt turu vaatlusrühma veiniekspertide ja sidusrühmadega ning kuhu seejärel kaasati kõrgetasemelise töörühma raames kõigi liikmesriikide põllumajandusministeeriumide peadirektorid. Ühele kõrgetasemelise töörühma koosolekule kutsuti oma seisukohti tutvustama ka peamised sidusrühmad. Õigusakti ettepanek põhineb kõrgetasemelise töörühma soovitustel, mille liikmesriigid kiitsid ühehäälselt heaks, mida toetasid sidusrühmad ning millega nõustus põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon.

•    Mõjuhinnang

Arvestades algatuse vastuvõtmise kiireloomulisust, mõjuhinnangut ei tehta. Algatusega seotud kulusid ja tulusid hinnatakse komisjoni talituste töödokumendis, mis avaldatakse kolme kuu jooksul pärast algatuse vastuvõtmist.

•    Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesoleva ettepaneku eesmärk on lisaks loale kasutada juba olemasolevat võimalust esitada koostisosade loetelu ja toitumisalane teave digitaalsel märgistusel, mis lihtsustab liidu liikmesriikide vahelist kaubandust, minimeerida VKEde jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid veelgi enam. Praegu on pakendil või sellele kinnitatud märgistusel esitatav link (nt QR-kood) koostisosade loetelu ja toitumisalast teavet sisaldavale digitaalsele märgistusele ning märgistusele trükitav tekst (nt „koostisosad“ ja/või „toitumisalane teave“) veinitootjatele kasutamiseks tülikas ning märgistuseeskirjad on liikmesriigiti erinevad. Kavandatava määrusega antakse komisjonile volitused töötada koostöös liikmesriikidega välja eeskirjad ühise märgistamisviisi kohta, mis vähendab kulusid ja halduskoormust eelkõige väiketootjate jaoks, kes saavad müüa oma veine eri riikides sama märgistusega. Vähendatud alkoholisisaldusega veinide müüginimetused on kogu liidus samuti ühtlustatud ja need muudetakse selgemaks, kasutades tarbijatele tuttavamaid termineid.

 •    Põhiõigused

Ettepanekus austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

4.    MÕJU EELARVELE

Ettepanekul puudub kvantifitseeritav mõju eelarvele. Kõik muudatused, mis on seotud strateegilise kava kohaste sekkumiste raames antava liidu finantsabiga, tehakse riiklikest finantsvahenditest.

5.    MUU TEAVE

•    Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Võttes arvesse kriisi, millega liidu veinisektor praegu silmitsi seisab, peaks meede jõustuma võimalikult kiiresti, välja arvatud uued märgistamiseeskirjad, mida tuleb kohaldada hiljem, et anda tootjatele aega kohanemiseks ja varem kohaldatud eeskirjade kohaselt märgistatud toodete müügiks kuni varude ammendumiseni.

Veinituru vaatluskeskus jälgib pidevalt eri liiki veinide pakkumist ja nõudlust liidu turul ning annab ülevaate madala alkoholisisaldusega veinide turusegmendi arengust, mille toetamine on käesoleva kavandatava määruse eesmärk. Viinapuude istutuslubade süsteemi muudatuste mõju jälgitakse liikmesriikide poolt kava rakendamise kohta esitatavate kohustuslike iga-aastaste teatiste põhjal.

•    Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata

•    Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kui viinamarjaistandus on välja juuritud, võib viinamarjakasvataja taotleda taasistutusluba, mis kehtib kolm aastat (kuus aastat, kui taasistutamine toimub samal maatükil). Kõrgetasemeline töörühm soovitas pikendada kõigi taasistutuslubade kehtivusaega kaheksa aastani, et anda selles ebakindlas olukorras viinamarjakasvatajatele rohkem aega, et uurida võimalust istutada sorte, mis on paremini kohandunud turunõudlusega või muutuvate ilmastikutingimustega, või kasutada viinamarjaistanduste haldamisel uusi meetodeid.

Lisaks tuleks viinamarjakasvatajatele avalduva surve leevendamiseks kaotada halduskaristused, mida kohaldatakse juhul, kui taasistutusluba selle kehtivusaja jooksul ei kasutata. Samas nõustus kõrgetasemeline töörühm säilitama halduskaristuse, mida kohaldatakse juhul, kui uusistutusload jäävad kasutamata, et takistada spekulatiivseid taotlusi kasvatajatelt, kellel ei ole kavatsust viinamarjaistandust rajada. Võttes arvesse, et praegu on nõudlus veini järele vähenemas, tuleks viinamarjakasvatajatel, kellel on kehtivad, kuid kasutamata load uute istanduste rajamiseks, mis on neile antud enne 1. jaanuari 2025, lubada loobuda kõnealustest lubadest kuni teatava kuupäevani ilma halduskaristust kohaldamata, nii ei oleks istutuslubade omanikel stiimulit rajada viinamarjaistandusi olukorras, kus ei nende toodetava veini järele ei pruugi enam nõudlust olla.

Liikmesriikidel on juba võimalus piirata lubade andmist piirkondlikul tasandil konkreetsete piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele või piirkondade puhul, millel ei ole geograafilist tähist. Samuti tuleks neile anda võimalus piirata uusistutuslubade väljastamist piirkondlikul tasandil teatavatele ülemäärase pakkumisega aladele, kus rakendatakse või on rakendatud riiklikke või liidu selliseid pakkumist vähendavaid meetmeid, nagu destilleerimine, roheline korje või viinamarjaistanduste väljajuurimine, et vältida tootmisvõimsuse edasist suurendamist piirkondades, kus pakkumine juba ületab nõudlust.

Kui liikmesriik otsustab kehtestada piirkondlikud ülempiirid teatavatele aladele, et tootmisvõimsus ülemäära ei suureneks, on asjakohane lubada, et liikmesriigid nõuaksid, et piirkondliku piiranguga hõlmatud ala jaoks antud lube kasutataks kõnealusel alal, sest vastasel juhul tekib oht, et uued ettevõtjad jäetakse täielikult kõrvale, mis heidutaks uusi turuletulijaid ja noori põllumajandustootjaid.

Kuigi väljajuuritud viinamarjaistanduse taasistutamine ei suurenda kogu viinamarjaistanduse pindala, tuleks liikmesriikidele anda võimalus kehtestada taasistutuseeskirjad, et paremini hallata viinamarjaistanduste territoriaalset jaotust. Taasistutusluba antakse samale põllumajandusettevõttele, kus toimus väljajuurimine. Arvestades, et põllumajanduslikel majapidamistel võib olla viinamarjaistandusi eri piirkondades, peaks liikmesriikidel olema võimalik vältida viinamarjaistanduste ümberpaigutamist piirkondade vahel, kui viinamarjakasvatuse säilitamine algses geograafilises piirkonnas on oluline sotsiaal-majanduslikel või keskkonnaalastel põhjustel, näiteks viinamarjaistanduste säilitamiseks nõlvadel ja terrassidel või maastiku säilitamiseks ja mullaerosiooni vältimiseks. Samuti tuleks liikmesriikidele anda võimalus kehtestada eritingimused taasistutuslubadele, et soodustada selliste sortide ja tootmismeetodite kasutamist, mis ei suurenda keskmist saagikust.

Väheneva tarbimise kontekstis on turu tulevase tasakaalu jaoks väga oluline jälgida üldist tootmisvõimsust. See on istutuslubade süsteemi kohaldamise eesmärk ja seda tuleks kohaldada kõigis veini tootvates liikmesriikides, kus on saavutatud viinamarjaistanduste asjakohane pindala.

Viimastel aastatel on tarbijate nõudlus vähendatud alkoholisisaldusega viinamarjasaaduste järele pidevalt kasvanud. Selliste toodete puhul on tarbijad tuttavad mõistetega nagu alkoholivaba, alkoholitustatud ja vähese alkoholisisaldusega, mis on liikmesriigiti siiski erinevalt reguleeritud. Kui puuduvad ühenduse erieeskirjad toitumisalaste väidete kohta, mis viitavad vähesele alkoholisisaldusele või alkoholi- või energiasisalduse vähendamisele või puudumisele tavaliselt alkoholi sisaldavates jookides, võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) (edaspidi „toitumis- ja tervisealaste väidete määrus“) artikli 4 lõikega 4 kohaldada asjakohaseid siseriiklikke eeskirju. Seetõttu on vaja ühtlustada nende terminite kasutamist ja määrata kogu ELis kindlaks iga terminiga seotud alkoholisisaldus. See peaks kajastuma ka veinitoodete märgistamise eeskirjades, et tarbijaid paremini teavitada vähendatud alkoholisisaldusega viinamarjasaaduste omadustest ja tootmismeetoditest, võimaldades liidu veinisektoril saada sellisest tarbijate nõudluse arengust kasu, säilitades samal ajal kõrged tootmisstandardid.

Tarbijate suur nõudlus vähesema alkoholisisaldusega või alkoholivabade vahuveinide järele annab sektorile võimaluse, kuid nende tootmist mõjutavad tehnoloogilised piirangud, mis tulenevad kehtivatest alkoholitustamise tootmiseeskirjadest. Praegu kehtivate eeskirjade kohaselt peavad veinitooted enne alkoholitustamist olema saavutanud kategooria omadused ja minimaalse tegeliku alkoholisisalduse. Alkoholitustamise protsessi käigus eemaldatakse vahuveinidest CO2. Seepärast tuleks lubada toota vahuveine ja gaseeritud veine alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud vaiksetest veinidest teisese kääritamise või CO2 lisamise teel tingimusel, et need on märgistatud viisil, mis ei eksita tarbijat.

Võimalus esitada koostisosade loetelu ja toitumisalane teave digitaalsel märgistusel on osutunud ettevõtjate jaoks tõhusaks vahendiks tarbijate teavitamisel, hõlbustades samal ajal siseturu toimimist ja veinieksporti, eriti väiketootjate jaoks. Ühtlustatud eeskirjade puudumine füüsiliselt märgistuselt digitaalsele märgistusele suunamise kohta ja sellest tulenevad erinevad lahendused, mida liikmesriigid kasutavad, põhjustab ühtse turu killustumise, mis mõjutab veinide nõuetekohast turustamist kogu liidus. Seega tuleks komisjoni volitada töötama koostöös liikmesriikidega välja eeskirjad tarbijatele teavet andva digitaalse märgistamise kohta, eelkõige keeleneutraalse süsteemi kaudu, et minimeerida ettevõtjate kulusid ja halduskoormust ning tagada ühtne lähenemisviis kogu liidu turul, võttes samal ajal arvesse vajadust teha teave tarbijatele kättesaadavaks. Käesoleva määruse eelnõuga antakse komisjonile õigus kohandada digitaalse märgistamise eeskirju vastavalt uutele vajadustele, mis tulenevad digiteerimise kiirest ja pidevast arengust ning üha suuremast teabehulgast, mis tuleks tarbijatele kättesaadavaks teha.

Liikmesriikidel on võimalus võtta vastu turustamiseeskirjad, et reguleerida pakkumist veinisektoris ning seeläbi parandada ja stabiliseerida ühise veinituru toimimist. Arvestades praegust struktuurset tarbimise vähenemist ning korduvat ülepakkumist teatavates piirkondades ja turusegmentides, on asjakohane selgitada, et sellised eeskirjad võivad hõlmata viinamarjade maksimaalse saagikuse kehtestamist ja veinivarude haldamist. Lisaks võivad tootjaorganisatsioonid mängida olulist rolli viinamarjakasvatajate positsiooni tugevdamisel toiduainete tarneahelas ja pakkumise kohandamisel turusuundumustega. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik vastu võtta ka veinisektoris kohaldatavaid turustuseeskirju, võttes arvesse tunnustatud tootjaorganisatsioonide või tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide ettepanekuid, kui need on asjaomases majanduspiirkonnas representatiivsed.

Turu tasakaalustamatuse korral on liikmesriikidel praegu lubatud maksta veinitootjatele riiklikku abi vabatahtlikuks või kohustuslikuks veini destilleerimiseks. Käesoleva ettepaneku eesmärk on lubada kasutada riiklikku abi vabatahtliku rohelise korje ja tootlike viinamarjaistanduste vabatahtliku väljajuurimise eest kui täiendavat pakkumise haldamise vahendit, võttes arvesse, et kulutõhus on kõrvaldada üleliigne vein turult enne selle tootmist. Konkurentsi moonutamise vältimiseks on kehtestatud piirangud liikmesriigi poolt igal aastal destilleerimiseks ja roheliseks korjeks lubatud riikliku abi kogusummale. Võttes arvesse meetme struktuurset laadi ja suuremaid kulusid, kehtestatakse väljajuurimise puhul riikliku abi ülempiir juhtumipõhiselt, lähtudes selle liikmesriigi ja viinamarjakasvatuspiirkonna konkreetsetest turutingimustest, kus meedet rakendatakse.

Aromatiseeritud veinitooted on veel üks viinamarjasaaduste oluline müügiartikkel. Samas ei ole kehtivate õigusaktide kohaselt lubatud kasutada aromatiseeritud veinitoodete müüginimetusi jookide puhul, mille alkoholisisaldus ei ületa konkreetse tootekategooria minimaalset alkoholisisaldust. Võttes arvesse tarbijate üha suurenevat nõudlust uuenduslike alkohoolsete jookide järele, mille tegelik alkoholisisaldus on väiksem, tuleks lubada valmistada aromatiseeritud veinitooteid alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud veinidest. Selleks et tagada tarbijate nõuetekohane teavitamine vähesema alkoholisisaldusega aromatiseeritud veinitoodete laadist, on asjakohane sätestada alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud veinide märgistamise eeskirjad, et aromatiseeritud veinitoodete esitlemisel ja märgistamisel saaks kasutada samu kirjeldavaid termineid nagu vastava alkoholisisaldusega viinamarjasaaduste puhul. Et tarbijatele antav teave oleks selgem, tuleks toitumisalase teabe märgistust ja aromatiseeritud veinitoodete koostisosade loetelu käsitlevad sätted viia vastavusse viinamarjasaaduste suhtes kohaldatavate sätetega.

Selleks et rahuldada tarbijate uusi nõudmisi ja vastata vajadusele tooteuuenduste järele, muudetakse aromatiseeritud veini alla kuuluvale tootekategooriale Glühwein esitatavaid nõudeid, et võimaldada roosade veinide kasutamist. Samas nähakse ette, et punase ja valge veini omavahelisel või neist kummagi roosa veiniga segamisel, on sõna „roosa“ kasutamine Glühwein’i märgistusel keelatud. Pakutakse välja kehtestada märgistamise erand, millega lubatakse kasutada müüginimetust Glühwein selliste alkohoolsete jookide esitlemisel ja märgistamisel, mis on valmistatud samade nõuete kohaselt kui Glühwein, kuid mille puhul kasutatakse viinamarjasaaduste asemel puuviljaveini, et rahuldada tarbijate nõudlust kirjeldatud toodete järele.

ÜPP strateegiakavade raames võib toetada viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist. Selleks et saavutada tasakaal ühelt poolt liikmesriikide vajaduse vahel tagada viinamarjaistanduste tõhus ümberkorraldamine ja teiselt poolt vajaduse vahel vältida tootmise suurenemist, mis võib põhjustada ülepakkumist, lubatakse liikmesriikidel kehtestada tingimused ümberkorraldus- ja muutmismeetmete rakendamiseks, et vältida saagikuse suurenemist ja seega selle sekkumisliigiga hõlmatud viinamarjaistanduste toodangu suurenemist.

Veiniturismi arendamiseks kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega hõlmatud viinamarjakasvatuspiirkondades võivad kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid haldavad tootjarühmad nüüd saada toetust sekkumistest, millega edendatakse turismi veinitootmispiirkondades.

Sidusrühmad ja liikmesriigid on korduvalt märkinud, et kolmandates riikides turuväljundite tugevdamisega seotud müügiedendus- ja teavitustegevuseks antava toetuse praegune maksimaalne kolmeaastane kestus on seatud eesmärgi saavutamiseks liiga lühike. Seetõttu pikendatakse toetuse maksimaalset kestust kolmelt aastalt viiele.

Selleks et pakkuda veinisektoris koostöö edendamiseks lisastiimulit, kohaldatakse tunnustatud tootjaorganisatsioonide tehtud teatavate investeeringute suhtes liidu finantsabi puhul sama ülempiiri nagu praegu mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

Selleks et ka edaspidi toetada tootjaid kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel, antakse liikmesriikidele võimalus suurendada liidu sellise finantsabi ülempiiri, mida saab anda sellise eesmärgi saavutamiseks tehtavatele investeeringutele, kuni 80 %-ni rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest.

Selleks et täpsustada tingimusi, mida kohaldatakse innovatsiooniinvesteeringuteks antava liidu finantsabi suhtes, on sõnaselgelt sätestatud, et sellist liidu finantsabi ei anta raskustes olevatele ettevõtjatele komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ tähenduses.

2025/0071 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2021/2115 ja (EL) nr 251/2014 teatavate turureeglite ja valdkondlike toetusmeetmete osas veinisektoris ja aromatiseeritud veinitoodete puhul

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 42 esimest lõiku ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 3 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 4 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Kuigi liit on veini tootmises, tarbimises ja ekspordis jätkuvalt maailmas esikohal, mõjutavad tarbitava veini kogust, kvaliteeti ja liike ühiskondlikud ja demograafilised muutused. Veini tarbimine on liidus viimase kolme aastakümne madalaimal tasemel ning liidu veinide traditsioonilisi eksporditurge mõjutab tarbimise vähenemise ja geopoliitiliste tegurite kombinatsioon, mis toob kaasa ebakindlamad ekspordimudelid. Arvestades seda, et veinisektor on kliimamuutuste poolt haavatav, on ka tootmisega seotud prognoose üha keerulisem teha. Sellest tuleneva ülepakkumise tõttu, mis avaldab survet hindadele, on kahanenud viinamarjakasvatajate sissetulek, mida ettevõttesse investeerida, ja vähenenud finantsreservid, mida nad saaksid kasutada, kui mõni tihti esinev ja sageli raskete tagajärgedega kohalik ilmastikunähtus peaks nende piirkonda mõjutama.

(2)Selleks et arutada neid probleeme ja teha kindlaks liidu veinisektori ees seisvad võimalused, loodi veinipoliitika kõrgetasemeline töörühm. Töörühm uuris, kuidas praeguste struktuursete probleemide lahendamisel sektorit paremini toetada, hallata tootmispotentsiaali, suurendada konkurentsivõimet ja kasutada uusi turuvõimalusi. Pärast nelja koosolekut kinnitas veinipoliitika kõrgetasemeline töörühm poliitikasoovitusi sisaldava dokumendi. 5

(3)Selleks et pakkuda eespool nimetatud probleemidega silmitsi seisvatele veinitootjatele parimat võimalikku tuge, on asjakohane kajastada veinisektori kõrgetasemelise töörühma kõige kiireloomulisemaid soovitusi veinide ja aromatiseeritud veinitoodete suhtes kohaldatavas õigusraamistikus.

(4)Võttes arvesse, et praegu on nõudlus veini järele vähenemas, tuleks viinamarjakasvatajatel, kellel on kehtivad, kuid kasutamata load uute istanduste rajamiseks ja kellele on enne 1. jaanuari 2025 antud luba istutusõiguste muutmiseks, lubada loobuda kõnealustest lubadest ilma halduskaristust kohaldamata, sest nii ei oleks istutuslubade omanikel stiimulit istutada viinapuid viinamarjaistandusse olukorras, kus nende toodetava veini järele ei pruugi enam nõudlust olla. Uute istutuslubade puhul, mis on välja antud pärast osutatud kuupäeva, tuleks lubade kasutamata jätmise korral halduskaristust jätkuvalt kohaldada, et viinamarjakasvatajad, kellel ei ole kavatsust viinapuid viinamarjaistandusse istutada, ei esitaks spekulatiivseid taotlusi.

(5)Tootmisvõimsuse haldamise kontekstis tuleks ette näha taasistutuslubade pikem kehtivusaeg, et anda tootjatele rohkem aega uurida võimalust istutada sorte, mis on paremini kohandunud turunõudlusele või muutuvatele kliimatingimustele, või kasutada uusi viinamarjaistanduste haldamise meetodeid. Et leevendada survet viinamarjakasvatajatele, ei tohiks neile määrata halduskaristusi, kui nad otsustavad taasistutusluba mitte kasutada.

(6)Et tootmisvõimsus edaspidi ei suureneks, tuleks anda liikmesriikidele võimalus piirata uute istutuslubade väljaandmist piirkondlikul tasandil teatavate ülemäärase pakkumisega alade puhul, kus rakendatakse või on rakendatud riiklikke või liidu meetmeid pakkumise vähendamiseks (st destilleerimine, roheline korje või viinamarjaistanduste väljajuurimine).

(7)Kui liikmesriik otsustab kehtestada teatavatele aladele piirkondlikud piirangud, et tootmisvõimsus ülemäära ei suureneks, on asjakohane lubada, et liikmesriigid nõuaksid, et piirkondliku piiranguga hõlmatud ala jaoks antud lube kasutataks kõnealuses piirkonnas. Selleks et võtta paremini arvesse hiljutisi suundumusi veinisektoris, tuleks liikmesriikidele jätta paindlikkus kehtestada teatavatele aladele piirkondlikud piirangud, mis on kuni 0 %, et kohandada tootmisvõimsust turunõudlusega.

(8)Kuigi väljajuuritud viinapuude taasistutamine ei suurenda viinamarjaistanduse pindala, tuleks liikmesriikidele anda võimalus kehtestada taasistutuseeskirjad, et paremini hallata viinamarjaistanduste territoriaalset jaotust, näiteks vältida viinamarjaistanduste ümberpaigutamist piirkondadesse, kus turg ei ole tasakaalus, või nõlvadest ja terrassidest eemale, kus viinapuudel on oluline roll maastiku säilitamisel ja mullaerosiooni vältimisel. Samuti tuleks anda liikmesriikidele võimalus kehtestada tingimused selliste sortide ja tootmismeetodite kasutamiseks, millega vältida saagikuse suurenemist ning tagada traditsiooniliste viinamarjasortide ja tootmismeetodite säilimine.

(9)Selleks et tagada proportsionaalne lähenemisviis viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldamisele ning võtta samal ajal arvesse tõsist ohtu, mida ülepakkumine turule kujutab, on asjakohane kehtestada viinapuid täisistutatud viinamarjaistanduste puhul hektarite maksimumkünnis, mille alusel liikmesriigid on vabastatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldamise kohustusest.

(10)Viimastel aastatel on tarbijate nõudlus pidevalt kasvanud selliste vähendatud alkoholisisaldusega viinamarjasaaduste järele, mida praegu toodetakse alkoholitustamise teel, kasutades teatavaid liidus lubatud meetodeid. Tarbijad tunnevad selliseid mõisteid nagu „0,0 %“, „alkoholivaba“ ja „vähese alkoholisisaldusega“, sest neid kasutatakse eri liikmesriikides laialdaselt, kuid need on reguleeritud erinevalt. Seetõttu on vaja nende mõistete kasutamist kogu liidus ühtlustada. Veinitoodete märgistamise eeskirju tuleks seega muuta, et tarbijaid paremini teavitada vähendatud alkoholisisaldusega viinamarjasaaduste omadustest, säilitades samal ajal tootjatele seatud kohustuse esitada teavet alkoholitustamisega kaasneva tootmismeetodi kohta. Nii peaks liidu veinisektor saama kasu sellest tarbijate nõudlusel toimunud arengust ning säilitama kõrged tootmisstandardid.

(11)Tarbijate suur nõudlus vähesema alkoholisisaldusega või ilma alkoholita vahuveinitoodete järele on sektori jaoks uus võimalus. Alkoholitustatud veinide tootmise kehtivate eeskirjadega on selliste veinide tootmisele kehtestatud siiski teatavad tehnoloogilised piirangud. Kehtivate õigusnormide kohaselt peavad veinitooted olema enne alkoholitustamist saavutanud vastava kategooria omadused ja minimaalse alkoholisisalduse, mis tähendab, et alkoholitustatud vahuveine saab toota ainult vahuveinidest. Alkoholitustamise käigus eemaldatakse algsest vahuveinist siiski täielikult CO2. Seetõttu on vähesema alkoholisisaldusega või ilma alkoholisisalduseta vahuveini tootmiseks vaja osaliselt või täielikult alkoholitustatud veinile, mis on kaotanud oma esialgse CO2 sisalduse, lisada uue, eraldiseisva protsessi käigus CO2 uuesti. Seepärast tuleks lubada toota alkoholitustatud vahuveine ja alkoholitustatud gaseeritud vahuveine otse alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud vaiksetest veinidest teisese kääritamise või CO2 lisamise teel.

(12)Võimalus esitada veinitoodete koostisosade loetelu ja veinitoodete toitumisalane teave digitaalsel märgistusel on osutunud ettevõtjate jaoks tõhusaks vahendiks tarbijatele olulise teabe edastamisel, hõlbustades samal ajal siseturu toimimist ja veinieksporti, eriti väiketootjate jaoks. Kuid kuna praegu puuduvad ühtlustatud eeskirjad pakendil või sellele lisatud märgistusel digitaalselt esitatud koostisosade loetelu ja/või toitumisalase teabe identifitseerimiseks, kasutavad ettevõtjad eri tavasid ja riikide ametiasutuste erinevaid eeskirju, ning see mõjutab veinide nõuetekohast turustamist. Selleks et minimeerida ettevõtjate kulusid ja halduskoormust ning et kogu liidu turul valitseks ühtne lähenemisviis, võttes samal ajal arvesse vajadust teha selline teave tarbijatele kättesaadavaks, tuleks komisjonile anda õigus töötada koostöös liikmesriikidega välja eeskirjad pakendil või sellele lisatud märgistusel digitaalselt esitatud teabe identifitseerimiseks, edastades sel viisil tarbijatele koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe ühtlustatud viisil, sealhulgas keelevaba süsteemi kaudu.

(13)Komisjonile tuleks anda volitused kohandada digitaalset märgistamist käsitlevaid eeskirju lähtuvalt uutest vajadustest, mis tulenevad digiteerimise kiirest ja pidevast edenemisest, samuti tuleks talle anda volitused edastada tarbijatele muud sellist kohustuslikku või asjakohast teavet, mida saab esitada digitaalselt.

(14)Liikmesriikidel on võimalus võtta vastu turustamiseeskirjad, et reguleerida pakkumist veinisektoris ning parandada ja stabiliseerida ühtse veinituru toimimist. Arvestades praegust struktuurse tarbimise vähenemist ja korduvaid ülepakkumise olukordi teatavates piirkondades ja turusegmentides, on asjakohane selgitada, et sellised eeskirjad võivad hõlmata viinamarjade maksimaalse saagikuse kehtestamist ja veinivarude haldamist. Lisaks võib tootjaorganisatsioonidel olla oluline roll viinamarjakasvatajate positsiooni tugevdamisel toiduainetega varustamisel ja varustamise kohandamisel turusuundumustega. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik vastu võtta ka veinisektori turustuseeskirju, võttes arvesse tunnustatud tootjaorganisatsioonide või tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide ettepanekuid, kui need on asjaomases majanduspiirkonnas või asjaomastes majanduspiirkondades representatiivsed.

(15)Liikmesriikidele võib praegu olla antud luba maksta veinitootjatele riiklikku abi vabatahtlikuks või kohustuslikuks veini destilleerimiseks. Võttes arvesse ülemäärase toodangu turult kõrvaldamise kulutõhusust enne veini tootmist, on asjakohane näha ette ka võimalus lubada liikmesriikidel põhjendatud kriiside korral maksta riiklikku abi vabatahtliku toorelt koristamise ja tootlike viinamarjaistanduste vabatahtliku väljajuurimise eest. Konkurentsi moonutamise vältimiseks tuleks määrusega kehtestada piirangud liikmesriigi poolt igal aastal destilleerimiseks ja roheliseks korjeks lubatud riikliku abi kogusummale. Väljajuurimise puhul ei ole meetme struktuurilist laadi ja selle suuremaid kulusid arvestades asjakohane riikliku abi kogusummat kehtestada. Oma teadetes peavad liikmesriigid siiski põhjendama iga juhtumi puhul riikliku abi summade piirangut, lähtudes oma konkreetsest turuolukorrast ja nende veinipiirkondade olukorrast, kus meedet rakendataks.

(16)Viinamarjasaaduste loomulik müügiartikkel on aromatiseeritud veinitoode. Samas ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 251/2014 6 kohaselt lubatud kasutada aromatiseeritud veinitoodete müüginimetusi jookide puhul, mille alkoholisisaldus ei ulatu kõnealuse määrusega iga tootekategooria puhul kehtestatud minimaalse alkoholisisalduseni. Pidades silmas tarbijate kasvavat nõudlust selliste uuenduslike alkohoolsete jookide järele, mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on väiksem, tuleks lubada turule lasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 7 kohaselt toodetud alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud veinidest valmistatud jooke, mille esitlemisel ja märgistamisel on kasutatud aromatiseeritud veinitoodete müüginimetusi.

(17)Selleks et tagada tarbijate nõuetekohane teavitamine vähesema alkoholisisaldusega aromatiseeritud veinitoodete laadist, on asjakohane kehtestada kooskõlas määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatuga alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud veinide märgistamise eeskirjad, et alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud veinidest saadud aromatiseeritud veinitoodete esitlemisel ja märgistamisel saaks kasutada samu termineid nagu vastava alkoholisisaldusega viinamarjasaaduste puhul.

(18)Eespool esile toodud teemad seoses sellega, kuidas viinamarjatoodete puhul digitaalsel märgistusel edastatud toitumisalast teavet ja koostisosade loetelu identifitseerida, kehtivad ka aromatiseeritud veinitoodete puhul. Seepärast tuleks komisjonile anda volitused töötada koostöös liikmesriikidega välja eeskirjad, kuidas aromatiseeritud veinitoodete puhul digitaalsel märgistusel edastatud toitumisalast teavet ja koostisosade loetelu pakendil või sellele kinnitatud märgistusel identifitseerida. Lihtsuse ja selguse tagamiseks peaksid need eeskirjad olema samad, mida kohaldatakse viinamarjasaaduste suhtes.

(19)Selleks et rahuldada tarbijate uusi nõudmisi ja vastata vajadusele tooteuuenduste järele, tuleks muuta aromatiseeritud veini alla kuuluvale tootekategooriale Glühwein esitatavaid tootmis- ja märgistamiseeskirju, et võimaldada roosade veinide kasutamist. Samas tuleks ette näha, et punase ja valge veini segamisel või neist kummagi roosa veiniga segamisel on sõna „roosa“ kasutamine Glühwein’i märgistusel keelatud. Samadel põhjustel on ka asjakohane kehtestada erand, millega lubatakse selliste alkohoolsete jookide puhul, mis on valmistatud samade nõuete alusel kui Glühwein’ile kehtestatud, kuid mille tootmiseks kasutatakse viinamarjasaaduste asemel peamise koostisosana puuviljaveini, kasutada joogi esitlemisel ja märgistamisel müüginimetust Glühwein.

(20)Selleks et arendada veiniturismi kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega veinipiirkondades, on asjakohane lubada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1143 8 kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid haldavatel tootjarühmadel saada toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 9 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis i osutatud sekkumisliigist.

(21)Selleks et saavutada tasakaal liikmesriikide vajaduse vahel tagada viinamarjaistanduste tõhus restruktureerimine ja vajaduse vahel vältida tootmise suurenemist, mis võib põhjustada ülepakkumist, peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada tingimused viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis a. Nende tingimuste eesmärk peaks olema vältida saagikuse ja seega ka toodangu suurenemist viinamarjaistandustes, mille suhtes seda liiki sekkumisi kohaldatakse.

(22)Selleks et kohaneda turusuundumustega ja kasutada ära tõhusaid turuvõimalusi, tuleks kolmandates riikides turuväljundite konsolideerimisega seotud müügiedendus- ja teavitustegevuste toetuse maksimaalset kestust pikendada kolmelt aastalt viiele.

(23)Et tugevdada koostööd veinisektoris, tuleks määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud investeeringute suhtes, mida teevad määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid, kohaldada määruse (EL) 2021/2115 artikli 59 lõikes 2 sätestatud liidu finantsabi ülempiiri, nagu seda juba tehakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul komisjoni soovituse 2003/361/EÜ 10 tähenduses.

(24)Selleks et veelgi enam toetada tootjaid kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel, on asjakohane näha liikmesriikidele ette võimalus suurendada liidu maksimaalset finantsabi selle eesmärgi saavutamiseks tehtavatele investeeringutele kuni 80 %ni rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest.

(25)Lisaks on vaja selgitada, et määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud innovatsiooniks antavat liidu finantsabi ei tohiks anda raskustes olevatele ettevõtjatele komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ tähenduses, nagu see on kõnealuse määruse artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud investeeringuteks antava liidu finantsabi puhul.

(26)Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 251/2014 ja (EL) 2021/2115 vastavalt muuta,

(27)Selleks et anda tootjatele aega kohaneda vähese alkoholisisaldusega viinamarjasaaduste nimetusi käsitlevate uute nõuetega, tuleks hakata neid uusi nõudeid kohaldama 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. Samuti on asjakohane näha ette üleminekueeskirjad, millega lubada enne uute nõuete kohaldamist märgistatud viinamarjasaadusi jätkuvalt turule viia kuni varude ammendumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) nr 1308/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1308/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 62 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lõikes 1 osutatud luba, mis on välja antud kooskõlas artiklitega 64 ja 68, kehtib kolm aastat alates selle väljastamise päevast. Selle tootja suhtes, kes ei ole luba, mis on välja antud kooskõlas artiklitega 64 ja 68, selle kehtivuse ajal kasutanud, rakendatakse artikli 90a lõikes 4 ette nähtud halduskaristusi.

Erandina esimesest lõigust ei kohaldata tootjate suhtes, kellel on artiklite 64 ja 68 kohased, enne 1. jaanuari 2025 välja antud kehtivad load, artikli 90a lõikes 4 osutatud halduskaristust, tingimusel et tootjad teavitavad pädevaid asutusi enne loa kehtivusaja lõppu ja hiljemalt 31. detsembriks 2026, et nad ei kavatse oma luba kasutada.

Taasistutuseks artikli 66 kohaselt antud load kehtivad kaheksa aastat alates nende andmise kuupäevast. Nende tootjate suhtes, kes ei ole artikli 66 kohaselt antud luba selle kehtivusaja jooksul kasutanud, artikli 90a lõikes 4 osutatud halduskaristust ei kohaldata.“

(2)Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid võivad:

a) kohaldada riiklikul tasandil madalamat protsendimäära kui lõikes 1 sätestatu;

   b) piirata lubade andmist piirkondlikul tasandil teatavate aladega, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, aladega, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, või aladega, millel ei ole geograafilist tähist.

c) piirata uusistutuslubade väljaandmist piirkondlikul tasandil selliste aladega, kus põhjendatud kriisiolukordades on rakendatud riiklikke või liidu meetmeid veini destilleerimise, rohelise korje või väljajuurimise puhul.

Punkti c kohaldamisel tähendab „roheline korje“, et viinamarjakobarad hävitatakse või eemaldatakse täielikult siis, kui need on veel toored, kõrvaldades seega asjaomase ala saagi täielikult; siia alla ei kuulu koristamata jätmine, mis tähendab kaubanduslike viinamarjade viinapuude külge jätmist pärast tavapärase tootmistsükli lõppu Liikmesriigid, kes piiravad uusistutuslubade väljaandmist piirkondlikul tasandil lähtuvalt esimese lõigu punktidest b või c, võivad kehtestada nõude, et kõnealustes piirkondades tuleb selliseid lubasid kasutada.“;

(b)lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega:

„3. Lõikes 2 osutatud piirangud aitavad kohandada saadavat toodangut vastavalt turu nõudlusele ning neil on üks või mitu alljärgnevatest konkreetsetest põhjendustest:“.

(3)Artikli 66 lõikele 3 lisatakse teine lõik:

„Liikmesriik võib lõikes 1 osutatud taasistutuslubade andmisele seada ka ühe või mitu järgmistest tingimustest:

a) luba kasutatakse samas geograafilises piirkonnas, kus asusid väljajuuritud viinapuud, kui viinamarjakasvatuse säilitamine selles geograafilises piirkonnas on sotsiaal-majanduslikel või keskkonnaalastel põhjustel õigustatud;

b) kasutatakse üksnes selliseid sorte ja tootmismeetodeid, mille keskmine saagikus ei ole suurem kui väljajuuritud viinapuudel, või ainult selle piirkonna traditsioonilisi sorte ja tootmismeetodeid, kui vastav väljajuuritud ala asus tootmispiirkonnas, mille puhul liikmesriik on tunnistanud, et seda on mõjutanud turu struktuuriline tasakaalustamatus, või

c) luba ei kasutata tootmispiirkonnas, mis ei ole sama piirkond, kus asub väljajuuritud ala, ning mille kohta on liikmesriik tunnistanud, et seda tootmispiirkonda on mõjutanud turu struktuuriline tasakaalustamatus.“

(4)Artikkel 67 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 67
Vähese tähtsuse reegel

Käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi ei kohaldata liikmesriikides, kus viinamarjaistanduse pindala ei ole eelnevast viiest turustusaastast vähemalt kolmel aastal ületanud 10 000 hektarit. Kui see tingimus ei ole liikmesriigis enam täidetud, kohaldatakse viinapuude istutuslubade süsteemi selles liikmesriigis alates selle turustusaasta algusest, mis järgneb aastale, mil see tingimus ei ole enam täidetud.“

(5)Artikli 119 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VII lisa II osaga. VII lisa II osa punktis 1 ja punktides 4–9 määratletud kategooriatesse kuuluvate viinamarjasaaduste puhul, kui kogu toodet või osa toodet on töödeldud selle alkoholitustamiseks vastavalt VIII lisa I osa E jaole, lisandub kategooria nimetusele

i) sõna „alkoholivaba“, kui toote tegelik alkoholisisaldus on kuni 0,5 mahuprotsenti; ja sellele on lisatud märge „0,0 %“, kui toote tegelik alkoholisisaldus ei ületa 0,05 mahuprotsenti;

ii) sõnad „vähese alkoholisisaldusega“, kui toote tegelik alkoholisisaldus on suurem kui 0,5 mahuprotsenti ja vähemalt 30 % väiksem kui kategooria minimaalne tegelik alkoholisisaldus enne alkoholitustamist;“;

(b)lisatakse punkt k:

„k) punkti a teises lauses osutatud viinamarjasaaduste puhul väljend „toodetud alkoholitustamise teel“.

(6)Artikli 122 lõike 1 punktis d lisatakse järgmised alapunktid:

„v) pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel digitaalselt esitatud teabe, millele on osutatud artikli 119 lõigetes 4 ja 5, sealhulgas teabe, kus sõnade asemel on piktogramm või sümbol, identifitseerimine;

vi) digitaalselt esitatava teabe vorm ja kujundus, et lihtsustada selle esitamist, kohandada seda vastavalt tulevasele tehnoloogia arengule, liidu või siseriiklike õigusaktidega tarbijate jaoks olulisele teabele esitatavate uute nõuetega või parandada tarbijate juurdepääsu.“

(7)Artikli 167 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid kehtestada tarne reguleerimiseks turustamiseeskirju, sealhulgas maksimaalse saagikusega seotud nõudeid ja eeskirju varude majandamiseks. Liikmesriigid võtavad arvesse artiklite 152 ja 154 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide või artiklite 157 ja 158 alusel tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide ettepanekuid, kui asjaomases majanduspiirkonnas või asjaomastes majanduspiirkondades tegutsevat organisatsiooni otsustatakse käsitada kooskõlas artikli 164 lõikega 3 veinisektoris representatiivsena.“

(8)Artiklit 216 muudetakse järgmiselt:

(a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Riiklik abi veini destilleerimiseks, roheliseks korjeks või väljajuurimiseks põhjendatud kriisiolukordades“;

(b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad maksta veinitootjatele põhjendatud kriisiolukordades riiklikku abi vabatahtlikuks või kohustuslikuks veini destilleerimiseks, vabatahtlikuks roheliseks korjeks ja tootlike viinamarjaistanduste vabatahtlikuks väljajuurimiseks.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „roheline korje“, et viinamarjakobarad hävitatakse või eemaldatakse täielikult siis, kui need on veel toored, kõrvaldades seega asjaomase ala saagi täielikult; siia alla ei kuulu koristamata jätmine, mis tähendab kaubanduslike viinamarjade viinapuude külge jätmist pärast tavapärase tootmistsükli lõppu.

Esimeses lõigus osutatud abi ei tohi ületada vajaduse korral toote kulusid ning kulusid, mis on seotud asjaomase toiminguga ning edendavad tegevust, mille abil on võimalik kriisiga toime tulla.

Liikmesriigil aasta jooksul kasutada olev summa riikliku abi andmiseks destilleerimise ja rohelise korje puhul ei ületa 20 % kõnealusel aastal liikmesriigil kasutada olevast üldsummast, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2021/2115 VII lisas.“;

(c)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada lõikes 1 osutatud riiklikku abi, esitavad komisjonile selle kohta teatise koos nõuetekohase põhjendusega. Liikmesriigid põhjendavad oma teadetes meetme asjakohasust, kestust, toetussummasid ja muid üksikasju, lähtudes oma konkreetsest turuolukorrast ja nende veinipiirkondade olukorrast, kus meedet rakendataks.

Komisjon otsustab ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata meetme summa, kestuse ja muude üksikasjade heakskiitmise üle ja selle üle, kas makseid veinitootjatele võib teha.“;

(d)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat artiklit, sätestades eeskirjad, milles käsitletakse miinimumnõudeid kriisiolukorra olemasolu kindlakstegemiseks ja riikliku abi maksete arvutamist.“

(9)VII lisa II osa sissejuhatavale osale lisatakse teise lõiguna järgmine lõik:

„Punktides 4 ja 7 sätestatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaadusi võib saada ka punktis 1 osutatud alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud veinide teise kääritamise või neile süsinikdioksiidi lisamise teel.“

Artikkel 2
Määruse (EL) nr 251/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 251/2014 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:

„5. Erandina lõike 2 punktis g, lõike 3 punktis g ja lõike 4 punktis f ning II lisas sätestatud minimaalse alkoholisisalduse piirmääradest iga tootekategooria puhul võib aromatiseeritud veinitoodete tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides olla väiksem, kui aromatiseeritud veinitooted on saadud viinamarjasaadustest, mis on läbinud alkoholitustamise vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa E jaole.“

(2)Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Kui aromatiseeritud veinitooted on saadud viinamarjasaadustest, mis on täielikult või osaliselt läbinud alkoholitustamise kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa E jaoga, lisatakse nende müüginimetustele samadel tingimustel samad mõisted, mis on neile viinamarjasaadustele ette nähtud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punkti a teises lauses ja artikli 119 lõike 1 punktis k.“

(3)Artiklisse 6a lisatakse järgmine lõige:

„4a. Selleks et võtta arvesse aromatiseeritud veini sektori eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikli 34 lõikega 2 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu eeskirjad seoses järgmisega:

a) pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel digitaalselt esitatud teabe, millele on osutatud lõigetes 2 ja 3, sealhulgas teabe, kus sõnade asemel on piktogramm või sümbol, identifitseerimine;

b) digitaalselt esitatava teabe vorm ja kujundus, et lihtsustada teabe esitamist, kohandada seda vastavalt tulevasele tehnoloogia arengule, liidu või siseriiklike õigusaktidega tarbijate jaoks olulisele teabele esitatavate uute nõuetega või parandada tarbijate juurdepääsu.“

(4)II lisa B osas asendatakse punkt 8 järgmisega:

„8) Glühwein

Aromatiseeritud veinijook,

–mis on saadud eranditult punasest või valgest või roosast veinist või nende segamisel;

–mis on maitsestatud põhiliselt kaneeli või nelgiga või nende mõlemaga ning

–mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemat 7 mahuprotsenti.

Ilma et see piiraks I lisa punkti 2 kohaldamisest lähtuvate veekoguste kasutamist, on vee lisamine keelatud.

Kui jook on valmistatud valgest veinist, tuleb müüginimetust Glühwein täiendada sõnaga, mis viitab valgele veinile, lisades sõna „valge“.

Kui jook on valmistatud üksnes roosast veinist, tuleb müüginimetust Glühwein täiendada roosale veinile viitava sõnaga, lisades sõna „roosa“. Sõna „roosa“ ei kasutata siiski juhul, kui Glühwein on saadud punase veini ja valge veini omavahelisel segamisel või neist kummagi segamisel roosa veiniga.

Erandina käesoleva määruse artikli 5 lõigetest 1 ja 3 võib müüginimetust Glühwein kasutada eespool nimetatud nõuete kohaselt toodetud, kuid muudest puuviljadest kui viinamarjadest toodetud kääritatud alkohoolsete jookide esitlemisel ja märgistamisel. Sellisel juhul tuleb puuviljaveinist valmistatud ja müüginimetusega Glühwein hõlmatud veinile lisada üks järgmistest märgetest: Heidelbeer-Glühwein, Apfel-Glühwein või Frucht-Glühwein.“

Artikkel 3
Määruse (EL) 2021/2115 muutmine

Määrust (EL) 2021/2115 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 58 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt i asendatakse järgmisega:

„i) meetmed, mida võtavad veinisektoris liikmesriikide tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid kooskõlas määrusega (EL) nr 1308/2013 või tootjarühmad, kes haldavad kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid kooskõlas määrusega (EL) 2024/1143,* mille eesmärk on parandada liidu viinamarjaistanduste mainet, edendades tootmispiirkondades veiniturismi;

_______________________;

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L, 2024/1143, 23.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1143/oj ).“

(b)esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võivad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades sätestada konkreetsed agronoomilised, viinamarjakasvatuslikud või muud liiki tingimused, millega tagatakse, et pärast sordi muutmist, viinamarjaistanduse ümberpaigutamist, viinamarjaistanduse taasistutust või viinamarjaistanduse majandamismeetodite parandamist ei suurendata selle viinamarjaistanduse saagikust.“;

(c)teisest lõigust saab kolmas lõik ja see asendatakse järgmisega:

„Esimese lõigu punkti k kohaldatakse üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide või selliste veinide suhtes, millele on märgitud viinamarjasort. Müügiedendus- ja teavitustegevused, mille eesmärk on turuväljundite tugevdamine, ei tohi kesta kauem kui viis aastat, nende kestust ei ole võimalik pikendada ning need puudutavad üksnes päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid hõlmavaid liidu kvaliteedikavasid.“

(2)Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liidu finantsabi artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud investeeringute korral ei tohi ületada järgmisi piirmäärasid:

a) 50 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest vähem arenenud piirkondades;

b) 40 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest muudes kui vähem arenenud piirkondades;

c) 75 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest äärepoolseimates piirkondades;

d) 65 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest Egeuse mere väikesaartel.

Liidu finantsabi antakse esimeses lõigus osutatud piirmääraga üksnes mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele komisjoni soovituse 2003/361/EÜ** tähenduses ja määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidele. Siiski võib seda anda kõikidele ettevõtjatele äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel.

Ettevõtjate puhul, kes ei ole määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid ega ole hõlmatud soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikega 1 ja milles on vähem kui 750 töötajat või kelle aastakäive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse esimeses lõigus sätestatud liidu finantsabi ülempiiri poole võrra.

Erandina esimesest lõigust võib artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud investeeringuteks antavat liidu finantsabi suurendada kuni 80 %-ni rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest investeeringute puhul, mis on seotud artikli 57 punktis b sätestatud eesmärgiga aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele.

Liidu finantsabi ei anta raskustes olevatele ettevõtjatele komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ tähenduses***“

_______________________;

** Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj ).

*** ELT C 249, 31.7.2014, lk 1, ELI: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0731(01) .

(b)lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Siiski võib artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis m osutatud investeeringuteks antavat liidu finantsabi suurendada kuni 80 %-ni rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest selliste investeeringute puhul, mis on seotud artikli 57 punktis b sätestatud eesmärgiga aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele.“;

(c)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.    Liidu finantsabi artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud innovatsiooni korral ei tohi ületada järgmisi piirmäärasid:

a) 50 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest vähem arenenud piirkondades;

b) 40 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest muudes kui vähem arenenud piirkondades;

c) 80 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest äärepoolseimates piirkondades;

d) 65 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest Egeuse mere väikesaartel.

Liidu finantsabi antakse esimeses lõigus osutatud piirmääraga üksnes mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele komisjoni soovituse 2003/361/EÜ** tähenduses ja määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidele. Siiski võib seda anda kõikidele ettevõtjatele äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel.

Ettevõtjate puhul, kes ei ole määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid ega ole hõlmatud soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikega 1 ja milles on vähem kui 750 töötajat või kelle aastakäive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse esimeses lõigus sätestatud liidu finantsabi ülempiiri poole võrra.

Erandina esimesest lõigust võib artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud investeeringuteks antavat liidu finantsabi suurendada kuni 80 %-ni rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest investeeringute puhul, mis on seotud artikli 57 punktis b sätestatud eesmärgiga aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele.

Liidu finantsabi ei anta raskustes olevatele ettevõtjatele komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ tähenduses.“

Artikkel 4
Üleminekusäte

Viinamarjasaadusi, mis on märgistatud vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punkti a teisele lausele enne [konkreetne kuupäev – 18 kuud pärast jõustumist], võib jätkuvalt turule lasta kuni varude ammendumiseni.

Artikkel 5
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõiget 5 kohaldatakse siiski alates [konkreetne kuupäev – 18 kuud pärast jõustumise kuupäeva].

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb:4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.8

2.2.2.Teave tuvastatud ohtude ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta.8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.    Eesmärgid

1.3.1.    Üldeesmärgid

1.3.2.    Erieesmärgid

1.3.3.    Oodatavad tulemused ja mõju

–ELi veinisektor on jätkuvalt üleilmsel veiniturul esirinnas;

–taastatakse tasakaal veinitootmispotentsiaali ning sise- ja rahvusvaheliste turgude nõudluse suundumuste vahel;

–liikmesriigid saavad võtta paindlikumaid meetmeid probleemide ja raskuste lahendamiseks;

–põllumajandustootjad ja tootjaorganisatsioonid saavad kasu paindlikumast poliitikaraamistikust turusuundumustega kooskõlas olevate otsuste tegemiseks;

–ELi veinisektor kasvatab suutlikkust parandada oma positsiooni tärkavatel ja uutel turgudel ning mitmekesistada sissetulekuallikaid;

–ELi veinisektor suudab paremini toime tulla turgu mõjutava ebakindlusega, sealhulgas kliimamuutustega.

1.3.4.    Tulemusnäitajad

1.4.    Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 11  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.    Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.    ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.    Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.    Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.    Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.    Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

·Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

·millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.    Kavandatud eelarve täitmise viisid 12  

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

· tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

·    rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

· kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

· rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

· Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

· finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

· avalik-õiguslikele asutustele;

· avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

· liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

· asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

·liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.    HALDUSMEETMED 

2.1.    Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.    Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.    Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.    Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.    Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.    ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

–Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 13	EFTA riigid 14	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 15	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
3	[08.02.02.03] Sekkumisliigid teatavates ÜPP strateegiakava alla kuuluvates sektorites Kavad – veinisektor	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

–Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

3.2.    Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.    Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

·    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

·    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.    Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)					0,000
	Maksed	(2a)					0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)					0,000
	Maksed	(2b)					0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 16
Eelarverida		(3)					0,000
Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Kohustuslik tabel

			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	(5)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat				Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
				2024	2025	2026	2027
 Personalikulud				0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud				0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG: <…….>				Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
				2024	2025	2026	2027
 Personalikulud				0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud				0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU		(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
		2024	2025	2026	2027
Mitmeaastase finantsraamistiku	Kulukohustused	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Maksed	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.2.    Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (not to be completed for decentralised agencies)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid 

Aasta  2024

Aasta  2025

Aasta  2026

Aasta  2027

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 17

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 18 …

– Väljund

– Väljund

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.    Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

·        Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

·    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.4.    Hinnanguline personalivajadus 

·    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

·    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.    Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2024	2025	2026	2027
 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread – Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread – Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

3.2.5.    Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslike meetmete korral: parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta tuleks esitada järgmises tabelis.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada järgmiselt: „Poliitilised IT-kulud rakenduskavadele“. Need kulud on tegevuseelarve, mida kasutatakse algatuse rakendamisega ja nendega seotud investeeringutega (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne) otseselt seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks. Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.6.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

·    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

·    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

·    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.    Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

·        ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

·    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta  2024	Aasta  2025	Aasta  2026	Aasta  2027	Kokku
Kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

·    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

·    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

(3)omavahenditele

    muudele tuludele

    kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 19
		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.    Digimõõde

4.1.    Diginõuded

Viide nõudele Nõude kirjeldus Nõudest mõjutatud või sellega seotud osaleja Kõrgetasemelised protsessid Kategooria Artikli 1 lõige 6 Komisjonil on õigus määrata kindlaks eeskirjad ja sätted määruse artiklis 119 määratletud kohustusliku teabe digitaalse märgistamise kohta. – Euroopa Komisjon – Sidusrühmad – Üldsus Viinamarjasaaduste märgistamine Digilahendus Artikli 2 lõige 3 Nagu eespool aromatiseeritud veinitoodete puhul. – Sidusrühmad – Üldsus Aromatiseeritud veinitoodete märgistamine Digilahendus

4.2.    Andmed

Kavandatud sätetega nähakse ette järgmist: a) komisjonile antakse volitus anda välja eeskirjad, millega täiendatakse kehtivaid eeskirju, milles käsitletakse veinisektori ettevõtjate poolt tarbijatele esitatava teatava kohustusliku teabe digitaalset märgistamist (artikli 1 lõige 6). Isikuandmete kaitset käsitletakse juba kehtivas määruses ja see ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse; b) toitumisalase teabe digitaalset märgistamist ja aromatiseeritud veinitoodete koostisosade loetelu käsitlevate sätete vastavusse viimine viinamarjasaaduste suhtes kohaldatavate sätetega (artikli 2 lõige 3). Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga Viinamarjasaaduste ja veinitoodete digitaalset märgistamist puudutavate delegeeritud volitustega ühtlustatakse kooskõlas ELi andmestrateegiaga tarbijatele digitaalse teabe esitamise tingimused ja eeskirjad, millega tagatakse ühtne lähenemisviis kogu liidu turul. Kokkuvõttes võimaldab selline lähenemisviis, et sellise märgistusega tooted saavad ELi piires kõigi hüvanguks vabalt liikuda Konkreetseid elemente, mis on seotud vastavuse tagamisega Euroopa andmestrateegiaga, tuleks alati hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Kooskõla ühekordsuse põhimõttega Ei kohaldata. See ei puuduta avalikke haldusasutusi. Andmevoog Ei kohaldata.

4.3.    Digilahendused

Digilahendused: sätted, milles käsitletakse digitaalsel märgistusel esitatavat kohustuslikku teavet Viide nõuetele: artikli 1 lõige 6 Komisjon võib töötada välja delegeeritud õigusakte, et kehtestada ühised nõuded viinamarjasaaduste pakendil või märgistusel tarbijatele kohustuslikus korras esitatava teabe digitaalse esitamise kohta, ning selleks, et kohandada elektroonilist märgistamist käsitlevaid eeskirju vajaduse korral tehnoloogia tulevase arenguga (nt rangemad nõuded elektroonilise teabe esitamisele ettevõtjalt ettevõtjale või ettevõtjalt tarbijale). Uued eeskirjad parandaksid seega juurdepääsu digitaalsele märgistusele ja sellest aru saamist kogu ELis, vähendaksid ettevõtjate kulusid ja suurendaksid selgust tarbijate jaoks. Vastutav asutus: Euroopa Komisjon (jõustamine); ettevõtjad (rakendamine). Digilahendused: säte, mis võimaldab esitada kohustusliku teabe digitaalsel märgistusel. Viide nõuetele: artikli 2 lõige 3 Aromatiseeritud veinitoodete digitaalse märgistamise eeskirjad ühtlustataks veinisektori omadega, luues sektoriülese ühtse süsteemi. Peamised veini suhtes kehtivad kohustuslikud eeskirjad, mille ulatust laiendatakse: ettevõtjad võivad esitada teatava kohustusliku teabe (koostisosade loetelu, toitumisalane teave) füüsilisel või digitaalsel kujul kas pakendil või sellele kinnitatud märgistusel. Süsteemi puhul tuleb vältida kasutajaandmete kogumist või jälgimist ning süsteem ei tohi anda turunduseesmärkidele suunatud teavet. Vastutav asutus: ettevõtja Praegu ei ole poliitikaalgatusega ette nähtud, et kindlaksmääratud digilahenduse puhul võiks kasutada tehisintellekti tehnoloogiaid.

4.4.    Koostalitlusvõime hindamine

Poliitikaalgatuses sätestatud nõuded ei puuduta digitaalseid avalikke teenuseid.

4.5.    Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Artikli 1 lõige 6. Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid, kui seda peetakse vajalikuks (konkreetset tähtaega ei sätestata). Liikmesriigid on kaasatud. Artikli 2 lõige 3. Veini suhtes kohaldatavaid digitaalse märgistamise eeskirju laiendatakse aromatiseeritud veinidele. Liikmesriigid on kaasatud. Eeskirju rakendavad ettevõtjad.

(1)     https://agriculture.ec.europa.eu/document/download/f9ee9420-2b95-4788-8dc2-faa3cfb8171a_en?filename=policy-recommendations-wine-sector-hlg_en.pdf

(2)     https://agriculture.ec.europa.eu/document/download/83588b14-0c75-43a4-b8ab-c5718bee6b01_en?filename=future-prospects-of-the-eu-wine-sector-june-2024.pdf

(3)    ELT C , , lk .

(4)    ELT C , , lk .

(5)     https://agriculture.ec.europa.eu/document/download/f9ee9420-2b95-4788-8dc2-faa3cfb8171a_en?filename=policy-recommendations-wine-sector-hlg_en.pdf  

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/251/oj ).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete turgude ühine korraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1308/oj ).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L, 2024/1143, 23.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1143/oj ).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2115/oj ).

(10)    Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj ).

(11)    Nagu on osutatud finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktis a või b.

(12)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(13)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(14)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(15)    Kandidaatriigid ja asjakohasel juhul Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(16)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(17)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(18)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(19)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) puhul tuleb märkida netosummad, mis on saadud brutosummast 20 % ulatuses sissenõudmiskulude mahaarvamisel.