EUROOPA KOMISJON
Brüssel,17.9.2026
COM(2026) 7001 final
2026/0284(BUD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et anda abi Maltale ja Itaaliale seoses 2026. aasta jaanuari tormiga Harry ning Portugalile ja Hispaaniale seoses 2026. aasta jaanuari ja veebruari tormidega
SELETUSKIRI
1.Ettepaneku taust
Käesolev otsus käsitleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „ELSF“) kasutuselevõtmist kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 (edaspidi „ELSFi määrus“) summas 489 148 220 eurot, et anda abi Maltale ja Itaaliale seoses 2026. aasta jaanuari tormiga Harry ning Portugalile ja Hispaaniale seoses 2026. aasta jaanuari ja veebruari tormidega.
Käesoleva otsusega kaasneb ümberpaigutusettepanek DEC nr 16/2026, mille eesmärk on paigutada Euroopa solidaarsusreservi eelarverealt ELSFi tegevuskulude eelarvereale ümber vajalik summa nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena.
2.Teave ja tingimused
2.1Malta – suur looduskatastroof: 2026. aasta jaanuari torm Harry
(1)10. aprillil 2026 esitas Malta taotluse ELSFist rahalise toetuse saamiseks, et rahastada 2026. aasta jaanuari tormiga Harry seotud hädaolukorra- ja taastamismeetmeid. 15. juunil 2026 esitas Malta muudetud taotluse, mis sisaldas määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt otsese kahju kogusumma ajakohastatud hinnangut.
(2)Malta esitas taotluse ELSFist rahalise toetuse saamiseks 12 nädala pikkuse tähtaja jooksul pärast esimeste kahjude registreerimist 18. jaanuaril 2026. Taotlus sisaldab kogu teavet, mida ELSFi määruse artikli 4 alusel nõutakse.
(3)Tegemist on looduskatastroofiga ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.
(4)Malta ametiasutused hindavad katastroofist tekkinud otsese kahju kogusummaks 132,97 miljonit eurot. See summa ületab 0,6 % Malta kogurahvatulust, s.t „suure looduskatastroofi“ künnise, mis oli 2026. aastal 121,55 miljonit eurot. Seega saab katastroofi käsitada ELSFi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt suure looduskatastroofina.
(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise alus on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult ELSFi määruse artiklis 3 määratletud esmatähtsateks hädaolukorra- ja taastamismeetmeteks.
(6)Malta taotles ettemakset vastavalt ELSFi määruse artiklile 4a. Esialgse hinnangu põhjal järeldas komisjon, et ELSFist ettemakse tegemise tingimused on täidetud. Seepärast otsustas komisjon 23. juuli 2026. aasta rakendusotsusega C(2026) 5301 teha 931 014 euro suuruse ettemakse. Ettemakse tehti Maltale 4. augustil 2026.
(7)18.–21. jaanuaril 2026 tabas Malta saarestikku torm Harry, mis põhjustas tugevat tuult ja vihmasadu, tõstis merevee taset ning suurendas lainetust. Sündmus tekitas kõikjal Malta ja Gozo saarel laialdast kahju ning mõjutas paljusid omavalitsusüksusi, eelkõige ranniku- ja sadamaalasid. Torm häiris märkimisväärselt elutähtsate teenuste toimimist, põhjustades näiteks teesulgusid ja katkestusi transpordiühenduses. Samuti registreeriti kahju põllumajandus-, vesiviljelus- ja kalandussektorile.
(8)Malta ametiasutused ei taotlenud abi Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames.
(9)Malta hindas ELSFi määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike meetmete maksumuseks 73,16 miljonit eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurim osa kuludest on seotud energia-, vee- ja reovee-, telekommunikatsiooni- ning transporditaristu ja -seadmete töökorra taastamisega (52,08 miljonit eurot). Teisel kohal on kaitsetaristu kindlustamise ja kultuuripärandi kaitsmisega seotud kulud (15,91 miljonit eurot). Kolmandal kohal on katastroofipiirkondade koristamisega seotud kulud (5,09 miljonit eurot). Neljandal kohal on ajutise majutuse ja päästeteenustega seotud kulud (0,08 miljonit eurot).
(10)Malta on võtnud üleujutuste direktiivi 2007/60/EÜ üle üleujutusriski hindamise ja maandamise normide kaudu (S.L. 549.167), millest tulenevalt tegutseb pädeva asutusena energia- ja veeamet, kes on koostanud üleujutusriski esialgse hinnangu, üleujutusohu ja -riski kaardi ning Malta valglapiirkonna teise üleujutusriski maandamise kava.
(11)Taotluse esitamise kuupäevaks ei olnud Malta suhtes algatatud ühtegi rikkumismenetlust seoses kõnealust katastroofi liiki käsitlevate liidu õigusaktidega.
2.2Itaalia – piirkondlik looduskatastroof: 2026. aasta jaanuari torm Harry
(1)10. aprillil 2026 esitas Itaalia taotluse ELSFist rahalise toetuse saamiseks, et rahastada 2026. aasta jaanuari tormiga Harry seotud hädaolukorra- ja taastamismeetmeid.
(2)Itaalia esitas taotluse ELSFist rahalise toetuse saamiseks 12 nädala pikkuse tähtaja jooksul pärast esimeste kahjude registreerimist 18. jaanuaril 2026. Taotlus sisaldab kogu teavet, mida ELSFi määruse artikli 4 alusel nõutakse.
(3)Tegemist on looduskatastroofiga ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.
(4)Itaalia ametiasutused esitasid taotluse ELSFi määruse artikli 2 lõikes 3 määratletud „piirkondliku looduskatastroofi“ kohta, mis on mis tahes looduskatastroof, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna sisemajanduse koguproduktist (SKP). Itaalia ametiasutused hindavad katastroofist tekkinud otsese kahju kogusummaks 2 995,4 miljonit eurot. Kui looduskatastroof on seotud mitme NUTS 2. tasandi piirkonnaga, kohaldatakse künnist ELSFi määruse artikli 2 lõike 3 kolmanda lõigu kohaselt kõnealuste piirkondade keskmise SKP suhtes, mis on kaalutud vastavalt kogukahju osale igas piirkonnas. Otsene kahju, väljendatuna protsendina Calabria, Sardiinia ja Sitsiilia maakonna kaalutud piirkondlikust SKPst, on 3,256 %. See summa ületab 1,5 % Calabria, Sardiinia ja Sitsiilia maakonna kaalutud piirkondlikust SKPst.
(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise alus on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult ELSFi määruse artiklis 3 määratletud esmatähtsateks hädaolukorra- ja taastamismeetmeteks.
(6)Itaalia ei taotlenud ettemakset.
(7)18.–21. jaanuaril 2026 tabas Calabria, Sardiinia ja Sitsiilia maakonda torm Harry, mis põhjustas intensiivset pikaajalist vihmasadu, tugevat tuult ja ajuvett. Kõige rohkem kannatasid ranniku- ja jõepiirkonnad, kus veetaseme tõus kahjustas märkimisväärselt mitut tammi. Selle tulemusena evakueeriti tuhandeid inimesi ja sajad eluasemed tunnistati elamiskõlbmatuks. Tormis hävis ka avalikke hooneid, raudteeliine, sadamataristuid ja maanteid, mistõttu osa kogukondi oli ajutiselt ära lõigatud.
(8)Itaalia ametiasutused ei taotlenud abi Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames.
(9)Itaalia hindas ELSFi määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike meetmete maksumuseks 116,66 miljonit eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurim osa kuludest on seotud energia-, vee- ja reovee-, telekommunikatsiooni-, transpordi-, tervishoiu ja haridustaristu ja -seadmete töökorra taastamisega (93,01 miljonit eurot). Teisel kohal on kaitsetaristu kindlustamise ja kultuuripärandi kaitsmisega seotud kulud (9,76 miljonit eurot). Kolmandal kohal on katastroofipiirkondade koristamisega seotud kulud (8,67 miljonit eurot). Neljandal kohal on ajutise majutuse ja päästeteenustega seotud kulud (5,22 miljonit eurot).
(10)Itaalia on võtnud direktiivi 2007/60/EÜ üle 23. veebruari 2010. aasta seadusandliku dekreediga nr 49/2010, mis käsitleb direktiivi 2007/60/EÜ (üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta) rakendamist. Seadusandlikus dekreedis nr 49/2010 on sätestatud, et selles õigusaktis määratletud alade kohta tuleb võtta vastu üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid. Lisaks kiideti 22. detsembril 2015 heaks valglapiirkondadeks jagatud üleujutusriski maandamise kava.
(11)Taotluse esitamise kuupäevaks ei olnud Itaalia suhtes algatatud ühtegi rikkumismenetlust seoses kõnealust looduskatastroofi liiki käsitlevate liidu õigusaktidega.
2.3 Portugal – suur looduskatastroof: 2026. aasta jaanuari ja veebruari tormid
(1)13. aprillil 2026 esitas Portugal taotluse ELSFist rahalise toetuse saamiseks, et rahastada 2026. aasta jaanuari ja veebruari tormidega seotud hädaolukorra- ja taastamismeetmeid.
(2)Portugal esitas taotluse ELSFist rahalise toetuse saamiseks 12 nädala pikkuse tähtaja jooksul pärast esimeste kahjude registreerimist 22. jaanuaril 2026. Taotlus sisaldab kogu teavet, mida ELSFi määruse artikli 4 alusel nõutakse.
(3)Tegemist on looduskatastroofiga ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.
(4)Portugali ametiasutused hindavad katastroofist tekkinud otsese kahju kogusummaks 5 351,97 miljonit eurot. See summa ületab 0,6 % Portugali kogurahvatulust, s.t „suure looduskatastroofi“ künnise, mis oli 2026. aastal 1 703,84 miljonit eurot. Seega saab katastroofi käsitada ELSFi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt suure looduskatastroofina.
(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise alus on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult ELSFi määruse artiklis 3 määratletud esmatähtsateks hädaolukorra- ja taastamismeetmeteks.
(6)Portugal taotles ettemakset vastavalt ELSFi määruse artiklile 4a. Esialgse hinnangu põhjal järeldas komisjon, et ELSFist ettemakse tegemise tingimused on täidetud. Seepärast otsustas komisjon 23. juuli 2026. aasta rakendusotsusega C(2026) 5300 teha 65 370 952 euro suuruse ettemakse. Ettemakse tehti Portugalile 4. augustil 2026.
(7)22. jaanuarist 15. veebruarini 2026 tabasid Portugali järjestikku rängad tormid, millega kaasnesid tugev tuul ja vihmasadu, mis põhjustasid omakorda hävitavaid üleujutusi ja maalihkeid. Tormid tekitasid märkimisväärset materiaalset kahju avalikule ja erataristule ning hävitasid palju eluasemeid. Lisaks esines katkestusi elutähtsas energia-, vee- ja reovee-, transpordi-, tervishoiu- ja haridustaristus ja -teenustes. Katastroofi tõttu evakueeriti tuhandeid inimesi ja hukkus 18 inimest.
(8)Portugali ametiasutused esitasid taotluse võtta Copernicuse programmi raames kasutusele Maa seire satelliidiandmed, et kaardistada Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu üleujutatud alad ja tormist mõjutatud piirkond.
(9)Portugal hindas ELSFi määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike meetmete maksumuseks 1 937,94 miljonit eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurim osa kuludest on seotud energia-, vee- ja reovee-, telekommunikatsiooni-, transpordi-, tervishoiu- ja haridustaristu ja -seadmete töökorra taastamisega (1 436,61 miljonit eurot). Teisel kohal on katastroofipiirkondade koristamisega seotud kulud (341,5 miljonit eurot). Kolmandal kohal on kaitsetaristu kindlustamise ja kultuuripärandi kaitsmisega seotud kulud (149,56 miljonit eurot). Neljandal kohal on ajutise majutuse ja päästeteenustega seotud kulud (10,27 miljonit eurot).
(10)Portugal on võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/60/EÜ üle dekreetseadusega nr 115/2010, mis võeti vastu 22. oktoobril 2010.
(11)Taotluse esitamise kuupäevaks ei olnud Portugali suhtes algatatud ühtegi rikkumismenetlust seoses kõnealust katastroofi liiki käsitlevate liidu õigusaktidega.
2.4 Hispaania – suur looduskatastroof: 2026. aasta jaanuari ja veebruari tormid
(1)17. aprillil 2026 esitas Hispaania taotluse ELSFist rahalise toetuse saamiseks, et rahastada 2026. aasta jaanuari ja veebruari tormidega seotud hädaolukorra- ja taastamismeetmeid.
(2)Hispaania esitas taotluse ELSFist rahalise toetuse saamiseks 12 nädala pikkuse tähtaja jooksul pärast esimeste kahjude registreerimist 23. jaanuaril 2026. Taotlus sisaldab kogu teavet, mida ELSFi määruse artikli 4 alusel nõutakse.
(3)Tegemist on looduskatastroofiga ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.
(4)Hispaania ametiasutused hindavad katastroofist tekkinud otsese kahju kogusummaks 4 839,53 miljonit eurot. See summa ületab Hispaania puhul „suure looduskatastroofi“ künnise, mis oli 2026. aastal 4 037,61 miljonit eurot (3 000 miljonit eurot 2011. aasta hindades). Seega saab katastroofi käsitada ELSFi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt suure looduskatastroofina.
(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise alus on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult ELSFi määruse artiklis 3 määratletud esmatähtsateks hädaolukorra- ja taastamismeetmeteks.
(6)Hispaania taotles ettemakset vastavalt ELSFi määruse artiklile 4a. Esialgse hinnangu põhjal järeldas komisjon, et ELSFist ettemakse tegemise tingimused on täidetud. Seepärast otsustas komisjon 23. juuli 2026. aasta rakendusotsusega C(2026) 5374 teha 37 263 842 euro suuruse ettemakse. Ettemakse tehti Hispaaniale 4. augustil 2026.
(7)22. jaanuarist 14. veebruarini 2026 tabasid Hispaaniat järjestikku rängad tormid. Need tekitasid kõige suuremat kahju Andaluusia ja Extremadura autonoomses piirkonnas. Tormidega kaasnenud tugeva vihmasaju tõttu evakueeriti tuhandeid inimesi, suleti üle 150 maantee ja said struktuurseid kahjustusi inimeste eluasemed. Lisaks ei toiminud pikka aega elektri-, vee- ja telekommunikatsioonitaristu, mis põhjustas märkimisväärset majanduslikku kahju ja lõikas ära osa kogukondi.
(8)Hispaania ametiasutused ei taotlenud abi Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames.
(9)Hispaania hindas ELSFi määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike meetmete maksumuseks 1 801,64 miljonit eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurim osa kuludest on seotud energia-, vee- ja reovee-, telekommunikatsiooni- ja transporditaristu ja -seadmete töökorra taastamisega (1 585,07 miljonit eurot). Teisel kohal on katastroofipiirkondade koristamisega seotud kulud (194,30 miljonit eurot). Kolmandal kohal on kaitsetaristu kindlustamise ja kultuuripärandi kaitsmisega seotud kulud (20,93 miljonit eurot). Neljandal kohal on ajutise majutuse ja päästeteenustega seotud kulud (1,34 miljonit eurot).
(10)Hispaania on võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/60/EÜ üle 9. juuli 2007. aasta kuningliku dekreediga 903/2010 üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta.
(11)Taotluse esitamise kuupäevaks ei olnud Hispaania suhtes algatatud ühtegi rikkumismenetlust seoses kõnealust katastroofi liiki käsitlevate liidu õigusaktidega.
2.5Järeldus
Eespool esitatud põhjustel ja esitatud teabele antud hinnangu põhjal järeldab komisjon, et Malta, Itaalia, Portugali ja Hispaania esitatud taotlustes kirjeldatud katastroofid vastavad ELSFi määruses fondi kasutuselevõtuks sätestatud tingimustele.
3.Rahastamine
ELSF loodi solidaarsuse põhimõttel ja seetõttu kohaldab komisjon abi eraldamisel järkjärgulist lähenemisviisi. Seega peaks abi osatähtsus ELSFi vahendite kasutuselevõtmiseks suure looduskatastroofi puhul (s.o 0,6 % kogurahvatulust või 3 miljardit eurot 2011. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, vt ELSFi määruse artikli 2 lõige 2) olema suurema kahju puhul suurem kui künnisest väiksema kahju puhul. See tähendab, et suure looduskatastroofi tingimustele vastavas katastroofis kannatada saanud riigile antava abi summa arvutatakse järgmise kahe summa liitmise teel: 2,5 % otsese kahju kogusummast, mis jääb allapoole künnist, ja 6 % künnist ületava otsese kahju kogusummast. Piirkondliku looduskatastroofi puhul, mis jääb määratluse kohaselt allapoole riiklikku künnist, on abisummade kindlaksmääramisel kohaldatav määr 2,5 % otsese kahju kogusummast.
ELSFi abi arvutamise metoodika on esitatud ELSFi aastaaruandes (2002–2003) ning selle on kiitnud heaks Euroopa Parlament ja nõukogu. ELSFi toetus ei tohi ületada rahastamiskõlblike meetmete hinnangulist kogumaksumust.
Kohaldades eespool kirjeldatud metoodikat, hindas komisjon ELSFi abi vastusena neljale taotlusele, mille esitasid Malta, Itaalia, Portugal ja Hispaania seoses 2026. aasta jaanuaris ja veebruaris toimunud tormidega.
Seepärast teeb komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku võtta kasutusele järgmised summad:
|
Riik/katastroof
|
Otsese kahju kogusumma
|
Kohaldatud looduskatastroofi künnis
|
2,5 % otsese kahju kogusummast [kuni suure katastroofi künniseni]
|
6 % otsesest kahjust üle suure katastroofi künnise
|
Kavandatava abi kogusumma (eurodes)
|
Ettemakse
|
Lõppmakse
|
|
|
(eurodes)
|
(eurodes)
|
(eurodes)
|
(eurodes)
|
(eurodes)
|
(eurodes)
|
(eurodes)
|
|
Malta – torm
|
132 970 625
|
121 548 000
|
3 038 700
|
685 357
|
3 724 057
|
931 014
|
2 793 043
|
|
(suur katastroof)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Itaalia – torm
|
2 995 399 358
|
1 379 823 036
|
74 884 983
|
ei kohaldata
|
74 884 983
|
ei taotlenud
|
74 884 983
|
|
(piirkondlik katastroof)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Portugal – torm
|
5 351 969 000
|
1 703 838 000
|
42 595 950
|
218 887 860
|
261 483 810
|
65 370 952
|
196 112 858
|
|
(suur katastroof)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hispaania – torm
|
4 839 525 763
|
4 037 605 000
|
100 940 125
|
48 115 245
|
149 055 370
|
37 263 842
|
111 791 528
|
|
(suur katastroof)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOKKU
|
489 148 220
|
103 565 808
|
385 582 412
|
Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“) kohaselt koosneb solidaarsus- ja hädaabireserv kahest vahendist: Euroopa solidaarsusreservist ja hädaabireservist.
Euroopa solidaarsusreservi, mille suurus on 1 016 miljonit eurot (2018. aasta hindades; 1 190,4 miljonit eurot 2026. aasta hindades) aastas, kasutatakse abi andmiseks neis hädaolukordades, mis kuuluvad Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kohaldamisalasse. Eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist ning uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 10 on sätestatud kord ELSFi kasutuselevõtmiseks solidaarsus- ja hädaabireservi raames.
Selleks et vältida aastasumma varajast ammendumist, on ELSFi määruse artikli 3 lõikes 7 ja mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõike 2 teises lõigus sätestatud, et 25 % ELSFi aastasummast peab jääma kättesaadavaks iga aasta 1. oktoobril (aastalõpu reserv). 2026. aastal on see summa 297,6 miljonit eurot.
Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõike 2 esimese lõigu kohaselt võib aastal N kasutamata jäänud osa aastasummast kasutada kuni aastani N+1. 2025. aastast on kantud 2026. aastasse üle 21,3 miljonit eurot.
Peale selle on kooskõlas ELSFi määruse artikli 4a lõikega 4 juba kantud 2026. aasta üldeelarvesse 50 miljonit eurot (kulukohustuste ja maksetena) võimalike ettemaksete tegemiseks. 2026. aastal on komisjon teinud juba neli ettemakset kogusummas 133,7 miljonit eurot: Hispaaniale seoses 2025. aasta metsa- ja maastikupõlengutega, Maltale seoses 2026. aasta jaanuari tormiga Harry ning Portugalile ja Hispaaniale seoses 2026. aasta jaanuari ja veebruari tormidega.
Lisaks antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuli 2026. aasta otsuse (EL) 2026/1809 kohaselt Rumeeniale seoses 2025. aasta mai lõpu üleujutustega, Küprosele seoses 2025. aasta juuli metsa- ja maastikupõlengutega ning Hispaaniale seoses 2025. aasta augusti metsa- ja maastikupõlengutega ELSFist kokku 144,1 miljonit eurot abi, millest 111,6 miljonit eurot moodustavad tasumisele kuuluvad lõppmaksed.
Kokkuvõttes on enne 1. oktoobrit reservi eelarvereal kasutada olev kogusumma 628,1 miljonit eurot (v.a ettemaksed ja aastalõpu reserv), millest piisab kavakohaselt kasutusele võetava summa katmiseks.
|
ELSFi raames 2026. aastal kasutada olevad vahendid (eurodes)
|
|
|
2026. aasta kogusumma
|
1 190 405 931
|
|
2025. aastast üle kantud summa (sh kasutamata ettemaksed) (+)
|
21 304 355
|
|
Juba kasutatud summa (–)
|
245 348 099
|
|
Kogu kasutada olev summa, millest:
|
966 362 187
|
|
® Ettemakseteks kasutatav summa
|
40 647 932
|
|
®Aastalõpu reserv, mis on kättesaadav pärast 1. oktoobrit
|
297 601 483
|
|
®Enne 1. oktoobrit kasutada olev summa
|
628 112 772
|
|
Kavakohaselt kasutusele võetav summa, millest:
|
489 148 220
|
|
Lõppmaksed
|
385 582 412
|
|
Tulevaste taotluste jaoks üle jääv summa (sh ettemaksed ja aastalõpu reserv)
|
580 779 775
|
2026/0284 (BUD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et anda abi Maltale ja Itaaliale seoses 2026. aasta jaanuari tormiga Harry ning Portugalile ja Hispaaniale seoses 2026. aasta jaanuari ja veebruari tormidega
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta, eriti selle artikli 4 lõiget 3,
võttes arvesse eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist ning uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava käsitlevat Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet, eriti selle punkti 10,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „ELSF“) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele ning näidata üles solidaarsust suure või piirkondliku looduskatastroofi või ulatusliku rahvatervise hädaolukorra tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.
(2)ELSF ei tohi ületada nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 artiklis 9 sätestatud ülemmäärasid.
(3)10. aprillil 2026 esitas Malta taotluse ELSFi vahendite kasutuselevõtuks seoses 2026. aasta jaanuari tormiga Harry.
(4)10. aprillil 2026 esitas Itaalia taotluse ELSFi vahendite kasutuselevõtuks seoses 2026. aasta jaanuari tormiga Harry.
(5)13. aprillil 2026 esitas Portugal taotluse ELSFi vahendite kasutuselevõtuks seoses 2026. aasta jaanuari ja veebruari tormidega.
(6)17. aprillil 2026 esitas Hispaania taotluse ELSFi vahendite kasutuselevõtuks seoses 2026. aasta jaanuari ja veebruari tormidega.
(7)Need taotlused vastavad ELSFist rahalise toetuse saamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artiklis 4.
(8)Seepärast tuleks ELSFi vahendid kasutusele võtta, et anda Maltale, Itaaliale, Portugalile ja Hispaaniale rahalist abi.
(9)Selleks et tagada liidu finantsabi võimalikult kiire kättesaadavus asjaomastele liikmesriikidele ja vältida viivitusi Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisel, peaks käesolev otsus jõustuma kiireloomulisena selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja seda tuleks kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu üldeelarves võetakse seoses looduskatastroofidega Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahenditest kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele järgmised summad:
(a)Maltale eraldatakse 3 724 057 eurot seoses 2026. aasta jaanuari tormiga Harry;
(b)Itaaliale eraldatakse 74 884 983 eurot seoses 2026. aasta jaanuari tormiga Harry;
(c)Portugalile eraldatakse 261 483 810 eurot seoses 2026. aasta jaanuari ja veebruari tormidega;
(d)Hispaaniale eraldatakse 149 055 370 eurot seoses 2026. aasta jaanuari ja veebruari tormidega.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates [vastuvõtmise kuupäevast].
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel