11.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 208/1

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2021/830,

26. märts 2021,

rahaloomeasutuste bilansikirjete ja intressimäärade statistika kohta (EKP/2021/11)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 5 lõiget 5.1, artikli 12 lõiget 12.1 ja artikli 14 lõiget 14.3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Oma aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmiseks vajab Euroopa Keskpank (EKP) statistilist teavet rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid“). See teave annab EKP-le tervikliku statistilise ülevaate ühtse majandusterritooriumina käsitletavate euroala liikmesriikide monetaararengu kohta. Piisavalt detailne statistiline teave on vajalik ka euroala rahaagregaatide ja tehingupoolte analüüsikõlblikkuse tagamiseks, et teostada makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja struktuurset analüüsi liidu tasandil.

(2)

Statistilise teabe kogumine riikide keskpankadelt (RKPd) tuleb euroalaüleselt harmoneerida. Seetõttu tuleb sätestada ühised reeglid selle teabe kogumiseks ja käsitlemiseks. Tähtis on tagada, et need reeglid ei paneks RKPdele ebamõistlikku aruandluskoormust. Seega peavad RKPd esitama EKP-le statistilise teabe, mis on kogutud kooskõlas Euroopa Keskpanga määrusega (EL) 2021/379 (EKP/2021/2), (1) Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) (2) ja Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) (3). EKP võib kasutada käesoleva suunise alusel esitatud statistilist teavet kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2533/98 (4).

(3)

Käesoleva suunise kohases aruandluses tuleb järgida teatavaid asjakohaseid mõisted määruses (EÜ) nr 2533/98.

(4)

Tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvad rahaloomeasutused peavad esitama oma bilansi statistilise teabe oma residentsuse liikmesriigi keskpangale (RKP) kooskõlas määrusega (EL) 2021/379 (EKP/2021/2). Seetõttu tuleb sätestada RKPde poolt tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt kogutud teabest ja RKPde oma bilansist tuletatud statistilise teabe Euroopa Keskpangale (EKP) esitamise vormid ja kord. Lisaks peab EKP statistika eesmärgil tuletama statistilise teabe oma bilansist, mis on kooskõlas RKPde bilanssidest tuletatud andmetega.

(5)

Monetaararengu analüüsiks rahaloomeasutuste liikide kaupa koostab EKP rahaturufondide ja hoiuseid kaasavate ettevõtete, välja arvatud keskpank, agregeeritud bilansi statistikat. Selle statistika tuletamiseks euroala ja üksikute euroala liikmesriikide kohta peab EKP koguma RKPdelt statistilist teavet rahaturufondide varade ja kohustuste kohta.

(6)

EKP-le rahaloomeasutuste sektori kohta esitatud statistilise teabe representatiivsuse tagamiseks iga euroala liikmesriigi kõikide andeesitajate osas tuleb sätestada ühised reeglid juurdearvestuse tegemiseks väikeste rahaloomeasutuste jaoks, kes on teatavatest aruandlusnõuetest vabastatud kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikliga 9 ja määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) artikliga 4. Samal põhjusel tuleb sätestada juurdearvestuse ühised reeglid rahaloomeasutuste jaoks, kes kuuluvad RKPde valimisse kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) artikliga 2.

(7)

Rahaloomeasutuste poolt mittefinantsettevõtetele euroalal ja euroala liikmesriikides antud laenude arengu paremaks analüüsiks peavad RKPd võimaluse korral EKP-le esitama statistilise teabe rahaloomeasutuste laenude kohta mittefinantsettevõtetele majandustegevuse kaupa.

(8)

Euroala ja euroala liikmesriikide krediidianalüüsi täiendamiseks peavad RKPd esitama EKP-le teabe rahaloomeasutuste kasutamata krediidiliinide kohta institutsionaalsete sektorite kaupa. Riikide võrreldavuse suurendamiseks peavad RKPd esitama teabe kasutamata krediidiliinide kohta kooskõlas mõistetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (5) ja Euroopa Keskpanga määruses (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) (6).

(9)

EKP-l on vaja jälgida rahapoliitika toimimist Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiliste refinantseerimisoperatsioonide nendes intressimäärades toimuvate muutuste kaudu, mida rahaloomeasutused kohaldavad kodumajapidamiste ning mittefinantsettevõtete hoiustele ja laenudele. Selleks tuleb sätestada vorm ja kord, mida RKPd peavad selle teabe EKP-le esitamisel järgima kooskõlas määrusega (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34).

(10)

Eurosüsteem peab kasutama individuaalsete rahaloomeasutuste bilansikirjete ja intressimäärade kohta kogutud statistikat kooskõlas määrusega (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) ja määrusega (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) rahapoliitika, finantsstabiilsuse ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil ning euroala liikmesriikide krediidiasutuste mikrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud ülesannete jaoks. Seetõttu peavad RKPd esitama EKP-le vajaliku individuaalsete rahaloomeasutuste bilansikirjete (IBSI) ja individuaalsete rahaloomeasutuste intressimäärade (IMIR) statistika.

(11)

5. juunil 2020 otsustas EKP nõukogu laiendada nende euroala krediidiasutuste kogumit, kes edastavad EKP-le individuaalseid bilansikirjeid (7), mille korrapärane edastamine algab alates 2021. aasta veebruari bilansiteabest. Selleks et leevendada sellest laiendamisest tulenevat RKPde suurenenud aruandluskoormust, on asjakohane, et nõuded IBSI teabe edastamisele kõnealuste krediidiasutuste puhul oleksid piiratud võrreldes IBSI teabe edastamisega enne kogumi laiendamist sellesse kuulunud krediidiasutuste poolt (põhiasutused).

(12)

Monetaar- ja krediidisuundumuste õigeaegse analüüsi täiendamiseks on kohane, et EKP saab IBSI ja IMIR teavet samaaegselt riikide agregaatidega põhiasutuste kohta, kelle tegevus hõlmab märkimisväärset osa asjakohastest koondnäitajatest. IBSI ja IMIR aegridade katkemise vältimiseks ja põhiasutuste riiklike koondnäitajate jätkuva hõlmamise tagamiseks on asjakohane, et uus krediidiasutus, mis tekib ühe või mitme põhiasutuse ühinemise, omandamise või muu ümberkujundamise tulemusel, peaks ise olema põhiasutus. Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, tuleb kindlaks teha, millised residentidest krediidiasutused peaksid olema põhiasutused, et õigeaegselt analüüsida monetaar- ja krediidisuundumusi selles liikmesriigis, võttes arvesse ka asjaomase RKP aruandluskoormust.

(13)

EKP nõukogu võib Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPS põhikiri) artikli 12 lõike 12.1 alusel delegeerida EKP juhatusele teatavaid volitusi. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu poolt välja töötatud ja heakskiidetud delegeerimise üldpõhimõtetele peab otsuste tegemise volituste delegeerimine olema piiritletud, proportsionaalne ja vastama kindlatele kriteeriumidele. Seetõttu on kohane, et EKP nõukogu või EKP juhatuse poolt RKP-le loa andmisel või selle kehtetuks tunnistamisel konkreetse läve kohaldamiseks EKP-le euroala krediidiasutuste bilansside kohta esitatava individuaalse teabe suhtes, peavad nad kaaluma, kas see toob nende RKPde jaoks kaasa ebaproportsionaalse aruandluskoormuse.

(14)

EKP peab asutuste ja filiaalide andmete registrit (Register of Institutions and Affiliates Data, RIAD), mis on juriidiliste isikute ja muude statistiliste institutsionaalsete üksuste viitandmete keskne teabehoidla statistika eesmärgil. RKPde poolt esitatud IBSI ja IMIR andmed on rahaloomeasutuste ja euroala krediidiasutuste teabe osas viitandmed, mis salvestatakse RIADis kooskõlas Euroopa Keskpanga suunisega (EL) 2018/876 (EKP/2018/16) (8). Seetõttu on kohane sätestada, millist teavet peavad RKPd RIADis sisestama ja ajakohastama seoses euroala krediidiasutustega, kelle IBSI ja IMIR teavet esitatakse.

(15)

Üldise aruandluskoormuse vähendamiseks kasutatakse määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) alusel kogutud statistilist teavet EKP kohustusliku reservi korra subjektiks olevate krediidiasutuste reservibaasi regulaarseks arvutamiseks kooskõlas Euroopa Keskpanga määrusega (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) (9). Et võimaldada EKP-l teha statistikat agregeeritud reservibaasi jaotustega kohustuste liikide kaupa, peavad RKPd esitama krediidiasutuste reservibaasi statistilise teabe iga euroala liikmesriigi kohta. Samuti peab EKP koguma statistilist teavet makrosuhtarvu kohta, et jälgida standardmahaarvamise õigsust kooskõlas määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikliga 5.

(16)

Euroala rahaagregaadid ja nende vastaskirjed tuletatakse peamiselt rahaloomeasutuste bilansiandmetest, mida kogutakse määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) alusel. Samas on euroala rahaagregaatides rahaloomeasutuste monetaarkohustuste kõrval hõlmatud ka keskvalitsuse ja keskvalitsusse mittekuuluvate postipankade monetaarkohustused. Seetõttu on vajalik, et EKP-le esitatakse statistiline teave postipankade kohta, kes võtavad hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt kooskõlas määrusega (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39). Samal põhjusel on vajalik, et EKP-le esitatakse statistiline teave keskvalitsuse monetaarkohustuste ning keskvalitsuse poolt hoitava sularaha ja euroala rahaloomeasutuste poolt emiteeritud väärtpaberite kohta. Seetõttu tuleb määrata selle teabe aruandluse vorm ja kord.

(17)

Euro pangandussektori struktuuri ja arengu analüüsi toetamiseks peavad RKPd esitama krediidiasutuste struktuuri finantsnäitajad kooskõlas käesolevas suunises osutatud vormidega. Aruandluskoormuse vähendamiseks peab RKPdel olema kokkuleppel EKPga võimalik teha kättesaadavaks teave alternatiivsetest andmeallikatest, mida EKP saab kasutada vajalike näitajate tuletamiseks.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2033 (10) muudetakse muuhulgas krediidiasutuse mõistet määruses (EL) nr 575/2013, et hõlmata süsteemselt olulised investeerimisühingud, mis ei ole rahaloomeasutused, kui nad ei tegutse aladel, mis vastavad hoiuseid kaasavate ettevõtete liigituse ühistele standarditele, mõistetele ja liigitustele. Seega eristatakse määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) tegelikus andmeid esitavas üldkogumis krediidiasutusi, mis liigitatakse rahaloomeasutuste sektorisse, ja mitterahaloomeasutustest krediidiasutusi. Et EKP saaks tulemuslikult jälgida krediidiasutuste tegevust, peavad RKPd mitterahaloomeasutustest krediidiasutustelt teavet koguma määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) alusel ja esitama selle EKP-le.

(19)

EKP poolt kogutava statistilise teabe täpsuse ja kvaliteedi tagamiseks on vajalik ette näha RKPde poolt esitatava statistilise teabe jälgimine, kontroll ja vajadusel parandamine. Samal põhjusel peaksid RKPd esitama EKP-le selgitused paranduste kohta, millega oluliselt parandatakse esitatud statistilist teavet, või juhul, kui EKP seda nõuab.

(20)

EKPS põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 tuleneb, et liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro ja mis kavatsevad euro kasutusele võtta (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid“), peaksid euro kasutuselevõtu ettevalmistamisel kujundama ja kasutusele võtma meetmed statistilise teabe kogumiseks, mis on vajalik EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks. Seetõttu võib käesoleva suunise kohaldamist kindlaksmääratud vaatlusperioodiks laiendada ka euroalaväliste liikmesriikide keskpankadele. Lisaks sellele võib euro kasutuselevõttu kavandavate euroalaväliste liikmesriikide RKPdelt nõuda euro kasutuselevõtule ja liiduga ühinemisele eelnevat kindlaksmääratud ajavahemikku hõlmava statistilise teabe EKP-le esitamist, mis võimaldab EKP-l kujundada kogutud statistilise teabe tervikliku ülevaate ja teostada vajalikke analüüse.

(21)

EKP ülesannete täitmiseks on kohane sätestada kuupäev nõutava statistilise teabe RKPde poolt esitamiseks. Sellel eesmärgil ja selguse suurendamiseks RKPdele on kohane, et RKPd esitaksid aruandeid kooskõlas EKP poolt RKPdele edastatud aruandluskalendriga.

(22)

Statistilise teabe avaldamisele rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta riikide keskpankade poolt tuleb kehtestada ühised eeskirjad, et tagada sellega seotud oluliste, turu suhtes tundlike agregaatide korrapärane avaldamine.

(23)

Kohane on ühise meetodi sätestamine kõikide RKPde poolt EKP-le statistilise teabe edastamiseks. Selleks peab EKPS kokku leppima ja sätestama harmoneeritud elektroonilise edastusvormi.

(24)

Tuleb kehtestada tõhus kord tehniliste paranduste tulemuslikuks tegemiseks käesoleva suunise lisadesse tingimusel, et need parandused ei muuda selle aluseks olevaid raampõhimõtteid ega aruandluskoormust. Selleks peaks EKP juhatusel olema pädevus teha tehniliste muudatuste ettepanekuid statistikakomitee kaudu ning selle korra järgimisel tuleb arvesse võtta EKPSi statistikakomitee seisukohti.

(25)

EKP nõukogu 5. juuni 2020. aasta otsuse individuaalsete bilansikirjete statistika laiendamise kohta rakendamiseks peavad RKPd võtma alates veebruari 2021 vaatlusperioodist EKP-le IBSI statistika korralisel esitamisel arvesse laiendatud euroala krediidiasutuste kogumit. Seetõttu peavad RKPd kindlaks tegema krediidiasutused, kelle osas tuleb esitada IBSI ja IMIR andmeid kooskõlas käesoleva suunise kohaldamisalaga. Kuna Euroopa Keskpanga suunis EKP/2014/15 (11) rahandus- ja finantsstatistika kohta kehtib kuni 1. veebruarini 2022, tuleb käesolevas suunises ette näha aruandluse üleminekunõuded kuni 1. veebruarini 2022. Samuti on vajalik, et RKPd esitaksid sellel ajavahemikul teavet kooskõlas käesolevas suunises sätestatud tähtaegadega.

(26)

Võttes arvesse määruse (EL) nr 575/2013 mõiste „krediidiasutus“ määratluse muudatusi, mida kohaldatakse alates 26. juunist 2021, tuleb RKPde jaoks mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste bilansikirjete aruandlusnõuete osas sätestada üleminekusätted ajavahemikuks 26. juunist 2021 kuni 1. veebruarini 2022.

(27)

Statistilise teabe kogumise ja analüüsi tulemuslikkuse tagamiseks peavad RKPd järgima käesoleva suunise nõudeid alates samast kuupäevast, mil hakatakse kohaldama uusi aruandlusnõudeid määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 5 alusel. Seetõttu tuleb käesolevat suunist kohaldada alates 1. veebruarist 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

1. JAGU

REGULEERIMISESE JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva suunisega kehtestatakse RKPdele nõuded statistilise teabe esitamiseks EKP-le rahaloomeasutuste bilansikirjete ja intressimäärade, mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste bilansikirjete, krediidiasutuste kohustusliku reservi ja struktuuri finantsnäitajate ning postipankade ja keskvalitsuse kohta, mis on vajalik rahaagregaatide ja tehingupoolte statistika koostamiseks. Sealhulgas täpsustab käesolev suunis RKPde poolt EKP-le esitatavat teavet, selle käsitlemist, aruandluse sagedust, tähtaegu ja aruandluse suhtes kohaldatavaid standardeid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse mõisteid, mis on määratletud määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artiklis 2, määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) (12) artiklis 1 ja Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) (13) artiklis 1.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

1)

„statistiline teave“ (statistical information) – nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 (14) artikli 1 punkti 11 määratluse kohaselt;

2)

„koostamisperiood“ (production period) – ajavahemik statistilise teabe aruandluse RKPde poolt EKP-le esitamiseks käesolevas suunises sätestatud kuupäeva ja EKP poolt andmete vastuvõtmise lõppkuupäeva vahel;

3)

„reservibaas“ (reserve base) – määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 2 lõike 8 määratluse kohaselt;

4)

„hoidmisperiood“ (maintenance period) – määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 2 lõike 10 määratluse kohaselt.

2. JAGU

RAHALOOMEASUTUSTE BILANSIKIRJED

Artikkel 3

Keskpankade bilansikirjete statistilise teabe aruandlus

1.   RKPd esitavad EKP-le järgmised keskpanga sektori bilansikirjed:

a)

kuulõpu seisud kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 2. osa tabeliga 1, välja arvatud järgmine:

i)

hoiustega seonduvad kohustused, mida esitavad ainult krediidiasutused, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet;

ii)

kontsernisisesed positsioonid;

iii)

sündikaatlaenud;

iv)

arvestusliku kontsernikonto positsioonid;

v)

emiteeritud rahaturufondide aktsiad/osakud;

vi)

mittefinantsettevõtetele antud eurodes vääringustatud laenude jaotused tähtaegade kaupa;

vii)

kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele antud eurodes vääringustatud laenude jaotused tähtaegade ja laenuotstarbe kaupa;

viii)

väärtpaberite omaosalus;

b)

kvartalilõpu seisud kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 3. osa tabelitega 2, 3 ja 4;

c)

kuu- ja kvartalilõpu seisud kooskõlas käesoleva suunise II lisa 1. osa tabeliga 1 parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad;

d)

kvartalilõpu seisud kooskõlas käesoleva suunise II lisa 1. osa tabeliga 3;

2.   RKPd esitavad EKP-le järgmise keskpanga sektori statistilise teabe ümberhindluskorrigeerimiste kohta:

a)

kuu ümberhindluskorrigeerimised kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 4. osa tabeliga 1A, välja arvatud järgmine:

i)

kontsernisisesed positsioonid;

ii)

sündikaatlaenud;

iii)

arvestusliku kontsernikonto positsioonid;

iv)

emiteeritud rahaturufondide aktsiad/osakud;

v)

mittefinantsettevõtetele antud eurodes vääringustatud laenude jaotused tähtaegade kaupa;

vi)

kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele antud eurodes vääringustatud laenude jaotused tähtaegade ja laenuotstarbe kaupa;

vii)

väärtpaberite omaosalus;

b)

kvartali ümberhindluskorrigeerimised kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 4. osa tabeliga 2A;

c)

kuu ja kvartali ümberhindluskorrigeerimised kooskõlas käesoleva suunise II lisa 1. osa tabeliga 1 parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad;

d)

kvartali ümberhindluskorrigeerimised kooskõlas käesoleva suunise II lisa 1. osa tabeliga 3.

3.   RKPd esitavad EKP-le järgmise keskpanga sektori statistilise teabe ümberliigituskorrigeerimiste kohta:

a)

kuu ümberliigituskorrigeerimised iga seisu osas, mis esitati kooskõlas lõike 1 punktiga a;

b)

kvartali ümberliigituskorrigeerimised iga seisu osas, mis on osutatud määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 3. osa tabelis 2, välja arvatud andmeühikud laenude jaotuste kohta järelejäänud tähtaegade lõikes;

c)

kuu ja kvartali ümberliigituskorrigeerimised kooskõlas käesoleva suunise II lisa 1. osa tabeliga 1 parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad;

d)

kvartali ümberliigituskorrigeerimised kooskõlas käesoleva suunise II lisa 1. osa tabeliga 3.

4.   RKPd tuletavad käesoleva artikli alusel esitatava statistilise teabe oma raamatupidamissüsteemidest kooskõlas EKP veebilehel avaldatud tabelitega (15), mis võimaldavad ühildada statistilisi ja raamatupidamislikke bilansikirjeid, võttes eelkõige arvesse järgmist:

a)

raamatupidamiskirjete 9.5 „Muud nõuded eurosüsteemi piires (neto)“ ja 10.4 „Muud kohustused eurosüsteemi piires (neto)“ osas peavad RKPd eristama varad ja kohustused ja esitama need brutosummana;

b)

kui raamatupidamiskirje 14 „Ümberhindluskontod“ tuleb raamatupidamises esitada brutosummana, esitavad RKPd selle statistika eesmärgil netosummana;

c)

Kui RKPd hindavad oma väärtpaberiportfellid sisemiseks kasutamiseks ümber kord kuus või sagedamini, millele viidatakse Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) (16) artikli 9 lõikes 2, tuleb ümberhindamist kajastada lõike 2 alusel esitatavas statistilises teabes kuupõhiselt;

d)

ilma et see mõjutaks raamatupidamislikku hindamist, peavad RKPd hoitavate ja emiteeritud väärtpaberite aruandluses kasutama ühte järgmist hindamist:

i)

turuväärtuse hindamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (17) A lisa 7. peatüki punkti 38 kohaselt või

ii)

raamatupidamislik hindamine kooskõlas suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artiklis 9 sätestatud ühtlustatud raamatupidamisreeglitega, kui raamatupidamislik hindamine erineb oluliselt turuväärtuse hindamisest.

5.   EKP bilansi osas teeb käesolevas artiklis osutatud statistilise teabe EKP statistika peadirektoraadile kättesaadavaks asjaomane EKP struktuuriüksus.

6.   Käesoleva artikli alusel esitatakse statistiline teave agregeeritult ja seda kontrollitakse kooskõlas artikliga 30. Käesolevas artiklis osutatud statistiline teave ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimiste kohta esitatakse kooskõlas käesoleva suunise I lisaga.

Artikkel 4

Muude rahaloomeasutuste bilansikirjete statistilise teabe aruandlus

1.   RKPd esitavad EKP-le järgmised muude rahaloomeasutuste bilansikirjed:

a)

kuulõpu seisud määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 2. osa tabelis 1 kohaselt, välja arvatud hoiustega seonduvad kohustused, mida esitavad ainult krediidiasutused, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet;

b)

kvartalilõpu seisud kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 3. osa tabelitega 2, 3 ja 4;

c)

kuulõpu seisud väärtpaberistamiste ja muu laenuülekannete kohta kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 5. osa tabeliga 5b;

d)

kuu- ja kvartalilõpu seisud kooskõlas käesoleva suunise II lisa 1. osa tabeliga 2, kui andmed on kättesaadavad, sealhulgas parima hinnangu alusel;

e)

kvartalilõpu seisud kooskõlas käesoleva suunise II lisa 1. osa tabeliga 3 parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad.

2.   RKPd esitavad EKP-le järgmise statistilise teabe muude rahaloomeasutuste ümberhindluskorrigeerimiste kohta:

a)

kuu ümberhindluskorrigeerimised kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 4. osa tabeliga 1A;

b)

kuu ümberhindluskorrigeerimised kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 5. osa tabeliga 5b;

c)

kvartali ümberhindluskorrigeerimised kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 4. osa tabeliga 2A;

d)

kuu ja kvartali ümberhindluskorrigeerimised kooskõlas käesoleva suunise II lisa 1. osa tabeliga 2 võimaluste piires, kui andmed on kättesaadavad;

e)

kvartali ümberhindluskorrigeerimised kooskõlas käesoleva suunise II lisa 1. osa tabeliga 3 võimaluste piires, kui andmed on kättesaadavad.

3.   RKPd esitavad EKP-le järgmise statistilise teabe muude rahaloomeasutuste ümberliigituskorrigeerimiste kohta:

a)

kuu ümberliigituskorrigeerimised iga seisu osas, mis esitati kooskõlas lõike 1 punktiga a;

b)

kuu ümberliigituskorrigeerimised iga seisu osas, mis esitati kooskõlas lõike 1 punktiga c;

c)

kvartali ümberliigituskorrigeerimised iga seisu osas, mis on osutatud määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 3. osa tabelis 2, välja arvatud andmeühikud laenude jaotuste kohta järelejäänud tähtaegade lõikes;

d)

kuu ja kvartali ümberliigituskorrigeerimised kooskõlas käesoleva suunise II lisa 1. osa tabeliga 2 parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad;

e)

kvartali ümberliigituskorrigeerimised kooskõlas käesoleva suunise II lisa 1. osa tabeliga 3 parima hinnangu alusel, kui andmed on kättesaadavad.

4.   RKPd esitavad EKP-le kuustatistika laenude netoülekannete kohta kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 5. osa tabeliga 5a.

5.   RKPd esitavad EKP-le järgmise statistilise teabe väärtpaberistatud laenude või muul viisil rahaloomeasutuste poolt ülekantud laenude kohta, mida teenindavad mitterahaloomeasutused, kui see on kättesaadav:

a)

kuulõpu seisud mitterahaloomeasutuste poolt teenindatavate laenude kohta kooskõlas käesoleva suunise II lisa 2. osa tabeliga 1;

b)

kuu finantstehingud mitterahaloomeasutuste poolt teenindatavate laenude seisude osas, millest jäetakse välja käesoleva suunise II lisa 2. osa tabelis 1 osutatud laenude ülekannete mõju.

6.   RKPd esitavad neto ülekanded, bilansiseisud, ümberliigituskorrigeerimise ja ümberhindluskorrigeerimise kooskõlas käesoleva suunise II lisa 2. osa tabeliga 2, kui RKPd on andnud rahaloomeasutustele juhise hõlmata aruandluses määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 5. osa tabelite 5a ja 5b bloki 1 osas rahaloomeasutuste poolt üle kantud laenud, kui teenindajana tegutseb muu riigisisene rahaloomeasutus, kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 5. osa punktiga 2.3.

7.   Käesoleva artikli alusel esitatakse statistiline teave agregeeritult ja seda kontrollitakse kooskõlas artikliga 30. Käesolevas artiklis osutatud statistiline teave ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimiste kohta esitatakse kooskõlas käesoleva suunise I lisaga. Asjakohastel juhtudel tehakse käesoleva artikli alusel esitatud teabe osas juurdearvestus kooskõlas artikliga 8.

Artikkel 5

Rahaturufondide bilansikirjete statistilise teabe aruandlus

1.   RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe rahaturufondide kvartalilõpu bilanssiseisude kohta kooskõlas käesoleva suunise II lisa 3. osa tabelitega 1 ja 2.

2.   RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe kvartalilõpu ümberhindluskorrigeerimiste kohta kooskõlas käesoleva suunise II lisa 3. osa tabeliga 1. Kui mõnede või kõikide rahaturufondide suhtes kohaldatakse ümberhindluskorrigeerimiste aruandluse osas erandeid kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõikega 6, esitavad RKPd teabe parima hinnangu alusel, kui asjaomased summad on olulised.

3.   RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe kvartalilõpu ümberliigituskorrigeerimiste kohta kooskõlas käesoleva suunise II lisa 3. osa tabeliga 1.

4.   Käesoleva artikli alusel esitatakse statistiline teave agregeeritult ja seda kontrollitakse kooskõlas artikliga 30. Käesolevas artiklis osutatud statistiline teave ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimiste kohta esitatakse kooskõlas käesoleva suunise I lisaga. Asjakohastel juhtudel tehakse käesoleva artikli alusel esitatud teabe osas juurdearvestus kooskõlas artikliga 8.

Artikkel 6

Rahaloomeasutuste kasutamata krediidiliinide statistilise teabe aruandlus

1.   RKPd esitavad EKP-le kord kvartalis järgmise statistilise teabe muude rahaloomeasutuste poolt antud, kasutamata krediidiliinide summade kohta:

a)

käesoleva suunise II lisa 4. osa tabelis 1 osutatud bilansiseisud kvartali iga kuu lõpu bilansi kohta või

b)

käesoleva suunise II lisa 4. osa tabelis 1 osutatud bilansiseisud kvartali viimase kuu lõpu bilansi kohta.

Esimese lõike osas esitavad RKPd statistilise teabe, kui tegelik teave on kättesaadav. Kui tegelik teave ei ole kättesaadav, esitavad RKPd hinnangulised andmed.

2.   RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe ümberliigituskorrigeerimiste kohta iga lõike 1 alusel esitatud seisu osas võimaluste piires.

3.   RKPd esitavad statistilise teabe rahaloomeasutuste kasutamata krediidiliinide kohta, osutades võimalusel järgmise:

a)

„bilansiväline summa“ määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) IV lisa määratluse kohaselt või

b)

„kasutamata krediidilimiit“, mis liigitatakse määruse (EL) nr 575/2013 I lisa kohaselt mõõdukaks, mõõdukaks/madalaks ja madalaks riskiks.

Kui RKPd ei esita statistilist teavet esimese lõigu punktide a ja b osas, esitavad RKPd statistilise teabe kooskõlas asjaomaste riigis kehtivate mõistetega.

4.   Käesoleva artikli alusel esitatakse statistiline teave agregeeritult ja seda kontrollitakse kooskõlas artikliga 30. Statistiline teave ümberliigituskorrigeerimiste kohta esitatakse kooskõlas käesoleva suunise I lisaga. Asjakohastel juhtudel tehakse käesoleva artikli alusel esitatud teabe osas juurdearvestus kooskõlas artikliga 8.

Artikkel 7

Rahaloomeasutuste poolt mittefinantsettevõtetele antud laenude statistilise teabe aruandlus tegevusvaldkondade kaupa

1.   Kättesaadavuse korral esitavad RKPd EKP-le statistilise teabe rahaloomeasutuste poolt euroala mittefinantsettevõtetele antud laenude kvartalilõpu seisude kohta ning majandustegevuste kaupa kooskõlas liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev.2) (18) ja käesoleva suunise II lisa 5. osaga.

2.   RKPd esitavad EKP nõudmisel selgitused ümberliigituskorrigeerimiste, k.a artikli 4 lõike 3 alusel esitatud ümberliigituskorrigeerimised, mõju kohta lõike 1 alusel esitatud seisudele.

3.   Käesoleva artikli alusel esitatakse statistiline teave agregeeritult ja seda kontrollitakse kooskõlas artikliga 30.

Artikkel 8

Rahaloomeasutuste bilansikirjete juurdearvestus

1.   Kui RKPd kohaldavad rahaloomeasutuste suhtes erandeid kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõigetega 1, 2, 4, 6 ja 7, teevad RKPd käesoleva jao alusel EKP-le esitatava kuu ja kvartali statistilise teabe koostamiseks nimetatud määruse alusel kogutud statistilise teabe juurdearvestuse, et see kajastaks kõiki andmeesitajaid.

2.   Lõike 1 kohaselt statistilise teabe juurdearvestuse tegemiseks kohaldavad RKPd vähemalt ühte järgmist võimalust:

a)

kui puudub teave alajaotuste kohta, tuletatakse hinnangulised andmed suhtarvu abil sellisest tegelikust andmeid esitava üldkogu alajaotusest mis on lihtsustatud aruandlusega asutuste suhtes kõige representatiivsem, järgmiselt:

i)

RKPd liikmesriikides, mille osa euroala rahaloomeasutuste agregeeritud bilansimahus ületab 2 %, määravad selle alajaotuse viisil, mille puhul alajaotusesse kuuluvate üksuste bilansi kogumaht ei ületa 35 % riigi rahaloomeasutuste agregeeritud bilansimahust;

ii)

RKPd liikmesriikides, kelle osa euroala rahaloomeasutuste agregeeritud bilansimahus ei ületa 2 %, määravad selle alajaotuse viisil, mille puhul alajaotusesse kuuluvate üksuste bilansi kogumaht ei ületa 35 % riigi rahaloomeasutuste bilansi kogumahust, kuid kui sel meetodil juurdearvestusega kaasnevad RKP-le olulised kulud, võib RKP kohaldada kogu tegelikul andmeid esitaval üldkogumil põhinevaid suhtarve;

iii)

Alapunktides i ja ii osutatud tegeliku andmeid osutava üldkogumi alajaotuste kindlaksmääramise nõudeid ei kohaldata, kui asutuste, mille suhtes kohaldatakse erandeid, bilansimaht on väiksem kui 1 % riigi rahaloomeasutuste agregeeritud bilansimahust. Sellisel juhul võivad RKPd kohaldada kogu tegelikul andmeid esitaval üldkogumil põhinevaid suhtarve;

b)

punkti a kohaldamisel võib lihtsustatud aruandlusega asutuste ja tegeliku andmeid esitava üldkogumi alajaotuse osas esitada täiendavad alajaotused asutuste liikide kohta;

c)

Kui kõikide rahaturufondide, kelle suhtes kohaldatakse erandit määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõike 1 alusel, osa kokku ületab 30 % riigi rahaturufondide bilansist, teevad RKPd rahaturufondidega seotud teabe osas juurdearvestuse eraldi hoiuseid kaasavatest ettevõtetest kooskõlas ühe järgmise võimalusega:

i)

RKPd kasutavad rahaturufondidelt, kelle suhtes ei kohaldata erandit määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõike 1 alusel, kogutud statistilist teavet, kui see statistiline teave on juurdearvestuseks piisavalt representatiivne;

ii)

RKPd koostavad hinnangulise rahaturufondide sektori bilansi alternatiivsete teabeallikate põhjal vähemalt kord aastas ja kasutavad seda juurdearvestuseks, kui rahaturufondide suhtes kohaldatakse erandeid määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõike 1 alusel või juhul kui rahaturufondidelt, kelle suhtes ei kohaldata erandeid määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõike 1 alusel, kogutud statistiline teave ei ole juurdearvestuseks piisavalt representatiivne;

d)

kui statistilist teavet kogutakse määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) alusel väiksema sagedusega või hilisematel kuupäevadel kui käesoleva suunise alusel EKP-le esitatud statistilist teavet, esitavad RKPd puuduvate perioodide statistilise teabe hinnangulised andmed järgmiselt:

i)

andmeid korratakse, kui see on osutunud piisavaks või

ii)

kohaldatakse kohaseid statistikaprognoosi meetodeid, et võtta arvesse suundumusi või hooajalist eripära.

Punktide a kuni d osas võib suhtarvud või muu juurdearvestuses kasutatava vahearvestuse tuletada järelevalveasutustelt saadud teabest, kui see teave on piisavas kooskõlas juurdearvestuses asjaomase statistilise teabega.

3.   Kui RKPd kohaldavad rahaloomeasutuste suhtes erandit kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõikega 7, teevad nad EKP-le artikli 4 alusel esitava kvartalistatistika hindamiseks järgmise juurdearvestuse:

a)

kui RKPd koguvad rahaloomeasutustelt statistilist teavet määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) alusel kvartalist väiksema sagedusega, võivad nad kasutada seda statistilist teavet hinnanguliste andmete koostamiseks puuduvate perioodide osas või kohaldada kohaseid statistikaprognoosi meetodeid, et võtta arvesse suundumusi või hooajalist eripära;

b)

kui RKPd koguvad rahaloomeasutuste statistilist teavet määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) alusel kõrgemal agregeerituse tasandil, võivad nad kasutada seda statistilist teavet EKP-le artikli 4 alusel esitatavate hinnanguliste andmete koostamiseks või kohaldada nende hinnanguliste andmete jaoks kohaseid alajaotusi;

c)

kui RKPd koguvad määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) alusel rahaloomeasutustelt kvartalistatistikat, mis hõlmab vähemalt 80 % euroalavälise liikmesriigi residentide kõikidest hoiustest, laenudest ja võlaväärtpaberite hoiustest ning investeerimisfondide aktsiatest/osakutest, mille suhtes erandit kohaldatakse, koostavad nad hinnangulised andmed selle põhjal, või

d)

kui RKPd koostavad hinnangulised andmed aruandluses nõutava statistilise teabe kohta alternatiivsete allikate põhjal, korrigeerivad nad andmeid, kui see on vajalik määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) mõistete arvesse võtmiseks, kui need erinevad alternatiivsete allikate mõistetest.

Artikkel 9

Tähtajad

1.   RKPd esitavad EKP-le käesolevas jaos osutatud kuustatistika vaatluskuu lõpule järgneva 15. tööpäeva tööaja lõpuks kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 7 lõikega 2 ja artiklis 32 osutatud aruandluskalendriga.

2.   RKPd esitavad EKP-le käesolevas jaos osutatud kvartalistatistika vaatluskvartali lõpule järgneva 28. tööpäeva tööaja lõpuks kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 7 lõikega 3 ja artiklis 32 osutatud aruandluskalendriga.

Artikkel 10

Parandused

1.   RKPd võivad käesoleva jao alusel esitatud statistilist teavet parandada järgmiselt:

a)

parandusi artiklite 3 ja 4 alusel esitatud viimase ja eelmise kuustatistika kohta võib EKP-le esitada igal ajal;

b)

parandusi artiklite 3 ja 4 alusel esitatud viimase kvartalistatistika kohta võib EKP-le esitada igal ajal;

c)

parandusi artiklite 3 ja 4 alusel esitatud statistilise teabe kohta, välja arvatud lõigetes a ja b osutatud parandused, võib EKP-le esitada väljaspool kuuandmete koostamise tsüklit;

d)

parandusi artiklite 5 kuni 7 alusel esitatud statistilise teabe kohta võib EKP-le esitada igal ajal.

Pärast EKP teavitamist võivad RKPd parandada lõikes c osutatud statistilist teavet kuuandmete koostamise tsükli kestel, kui parandused tõstavad statistilise teabe kvaliteeti oluliselt. EKP võib parandusi arvesse võtta pärast selle kuu andmete koostamise tsüklit. EKP teavitab asjaomaseid RKPsid, kui paranduste arvesse võtmine lükatakse edasi kuuandmete koostamise tsüklist hilisemale ajale.

2.   RKPd esitavad EKP nõudmisel selgitused lõike 1 alusel esitatud paranduste kohta. RKPd esitavad EKP-le selgitused järgmistel juhtudel:

a)

RKPd esitavad selgitused paranduste kohta absoluutväärtustes vähemalt 5 miljardit eurot; selgitused tuleb esitada parandustega samal ajal ja igal juhul enne asjaomase andmete koostamise tsükli lõpetamist EKP poolt;

b)

kui RKPd esitavad parandused statistika koostamise tsükli kestel kooskõlas lõike 1 teise lõiguga, esitatakse selgitused koos aruandlusega.

Esimese lõigu alusel esitatud selgitustes tuleb osutada, kas esitatud aegridade parandused on lõplikud või on võimalik nende edasine parandamine.

3. JAGU

RAHALOOMEASUTUSTE INTRESSIMÄÄRAD

Artikkel 11

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistilise teabe aruandlus

1.   RKPd esitavad EKP-le järgmise statistilise teabe rahaloomeasutuste poolt kodumajapidamiste ning mittefinantsettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade kohta („rahaloomeasutuste intressimäärad“ või „MIR“):

a)

riigi kuustatistika bilansiseisude ja uute tegevuste kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 1. ja 2. liitega;

b)

riigi kuustatistika uute tegevuste kohta kooskõlas käesoleva suunise III lisa 1. osaga.

Käesoleva artikli alusel esitatakse statistiline teave agregeeritult ja seda kontrollitakse kooskõlas artikliga 30. RKPd esitavad selle teabe asjakohastel juhtudel kooskõlas käesoleva suunise III lisa 3. osaga.

2.   Järgmiste näitajate osas võivad RKP kohaldada erandeid:

a)

määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 2. liite tabelite 3 ja 4 näitajad 62 kuni 85 järgmise osas:

i)

mittefinantsettevõtete suhtes kohaldatavad intressimäärad;

ii)

mittefinantsettevõtetele antavate tagatud/garanteeritud laenude mahud;

b)

määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 2. liite tabelite 3 ja 4 näitajad 37 kuni 54, kui riigi agregeeritud äritegevuse maht näitajate 37 kuni 54 osas, mis hõlmab kõiki laene, on väiksem kui 10 % sama suuruskategooria kõikide laenude summa riigi agregeeritud äritegevuse mahust ning väiksem kui 2 % sama suuruskategooria ja sama esialgse intressimäära fikseerimise perioodi kategooria äritegevuse mahust euroala tasandil.

RKP poolt esimese lõigu alusel antud erandid ei mõjuta määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) artiklit 4.

3.   Kui erandid tehakse lõike 2 alusel, kontrollivad RKPd osutatud piirmäärasid kord aastas.

Artikkel 12

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika juurdearvestus

1.   Kui RKPde poolt saadud MIR statistiline teave ei hõlma kogu tegelikku andmeid esitavat üldkogumit seoses valimi kasutamisega, koostavad RKPd valimi ja teevad statistilise teabe juurdearvestuse uue äritegevuse mahu osas, et tagada aruandluskogumi 100 % hõlmatus kooskõlas käesoleva suunise III lisa 2. osaga.

2.   Kui RKPd kohaldavad erandeid rahaloomeasutuste intressimäärade statistika aruandlusnõuetest kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) artikliga 4 või käesoleva suunise artikli 11 lõikega 2, kantakse käesoleva suunise artikli 11 lõike 1 alusel esitatud statistiline teave tulevasse puuduvasse kuuperioodi, kohaldades kohaseid statistikaprognoosi meetodeid, et võtta arvesse suundumusi või hooajalist eripära.

Artikkel 13

Tähtajad

RKPd esitavad EKP-le artiklis 11 osutatud statistilise teabe vaatluskuu lõpule järgneva 19. tööpäeva tööaja lõpuks kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) artikli 3 lõikega 4 ja artiklis 32 osutatud aruandluskalendriga.

Artikkel 14

Parandused

1.   RKPd võivad parandada käesoleva jao kohaselt esitatud statistilist teavet igal ajal, välja arvatud asjaomase statistika koostamise tsükli kestel, mil RKPd võivad parandada ainult eelmise vaatlusperioodi kohta esitatud statistilist teavet.

Pärast EKP teavitamist võivad RKPd parandada käesoleva jao kohaselt esitatud statistilist teavet statistika koostamise tsükli kestel, kui parandused tõstavad statistilise teabe kvaliteeti oluliselt. EKP võib parandusi arvesse võtta pärast seda statistika koostamise tsüklit. EKP teavitab asjaomaseid RKPsid, kui paranduste arvesse võtmine lükatakse edasi kuuandmete koostamise tsüklist hilisemale ajale.

2.   RKPd esitavad EKP nõudmisel järgmised selgitused lõike 1 kohaselt esitatud paranduste kohta

a)

selgitused EKP-le esitatud statistilise teabe kvaliteedi oluliste paranduste kohta;

b)

selgitused EKP-le eelmisele vaatluskuule eelnevate perioodide osas esitatud statistilise teabe paranduste kohta.

Esimese lõigu alusel esitatud selgitustes tuleb osutada, kas esitatud aegridade parandused on lõplikud või on võimalik nende edasine parandamine.

4. JAGU

INDIVIDUAALSETE RAHALOOMEASUTUSTE BILANSIKIRJED JA INTRESSIMÄÄRAD

Artikkel 15

Individuaalse statistilise teabe aruandluse nõudega hõlmatud krediidiasutuste määratlemine

1.   RKPd esitavad artiklis 16 osutatud statistilise teabe euroala residentidest krediidiasutuste osas, välja arvatud järgmised:

a)

mitterahaloomeasutustest krediidiasutused;

b)

lihtsustatud aruandlusega asutused ja

c)

krediidiasutused, kellel on koguvara 100 miljonit eurot või vähem, kui EKP nõukogu on andnud asjaomasele RKP-le loa kooskõlas lõikega 2.

Statistilise teabe EKP-le esitamiseks artikli 16 alusel võivad asjaomased RKPd statistilise teabe esitada krediidiasutuste gruppide kohta. RKPd määravad need krediidiasutuste grupid EKP-ga konsulteerides.

2.   EKP nõukogu võib anda RKP taotlusel loa lõike 1 punktis c osutatud piirmäära kohaldamiseks, kui asjaomase RKP aruandluskoormus oleks muidu ebaproportsionaalne. EKP nõukogu võib asjaomase RKP taotlusel selle loa kehtetuks tunnistada, kui ta leiab, et ebaproportsionaalset mõju selle RKP aruandluskoormusele enam ei esine.

3.   RKPd registreerivad lõikes 1 osutatud krediidiasutused ja krediidiasutuste grupid Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2018/876 (EKP/2018/16) (19) alusel asutatud asutuste ja filiaalide andmete registris (Register of Institutions and Affiliates Data, RIAD).

4.   RKPd registreerivad lõikes 1 osutatud krediidiasutused ja krediidiasutuste grupid, mis on käesoleva jao kohaldamisel põhiasutused, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

krediidiasutus on nende krediidiasutuste kogumi liige, kelle kohta on EKP-le esitatud rahaloomeasutuste individuaalsed andmed 2021. aasta jaanuari vaatlusperioodi kohta kooskõlas suunise EKP/2014/15 artikli 17a lõikega 1;

b)

krediidiasutus on uus krediidiasutus, mis on tekkinud ühinemise, omandamise või muu ettevõtete ümberkujundamise tulemusel, millesse on kaasatud üks või mitu põhiasutust ja mis toimub pärast käesoleva suunise jõustumist;

c)

krediidiasutus on sellise liikmesriigi resident, mis võtab euro kasutusele pärast käesoleva suunise jõustumist ja kelle EKP nõukogu on statistikakomiteega konsulteerides nimetanud põhiasutuseks.

Kui EKP nõukogu määrab esimese lõigu punkti c kohaselt kindlaks põhiasutused, teatab ta sellest asjaomasele RKP-le.

5.   Kui RKPdele on antud lõike 1 punkti c alusel luba jätta välja krediidiasutused, kelle koguvara on 100 miljonit eurot või vähem, vaatavad nad krediidiasutuste koguvara üle vähemalt kord kolme aasta jooksul ja registreerivad selle RIADis. EKP nõukogu tuleb teavitada selle läbivaatamise tulemustest ilma ebakohase viivituseta.

6.   EKP nõukogu võib delegeerida loa andmise või kehtetuks tunnistamise pädevuse lõike 2 alusel EKP juhatusele. Sellise delegeerimise alusel kaalutakse, kas asjaomase RKP aruandluskoormus on ebaproportsionaalselt mõjutatud.

7.   Kui EKP juhatus teostab oma pädevust lõike 6 alusel, tuleb teavitada EKP nõukogu kõikidest tehtud otsustest ilma ebakohase viivituseta.

Artikkel 16

Individuaalse rahaloomeasutuse bilansikirjete ja intressimäärade statistilise teabe aruandlus

1.   RKPd esitavad EKP-le kooskõlas määrusega (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) kogutud statistilise teabe artikli 15 lõikes 1 osutatud krediidiasutuste järgmiste individuaalsete bilansikirjete (IBSI) kohta:

a)

käesoleva suunise IV lisa tabelites 1 ja 2 märgitud kuulõpu bilansiseisud;

b)

käesoleva suunise IV lisa tabelites 1 ja 2 märgitud kvartalilõpu bilansiseisud.

Kui RKPd koguvad esimese lõigu punktis b osutatud statistilist teavet kuupõhiselt, võivad nad esitada EKP-le nende andmeühikute osas kuulõpu seisud.

2.   RKPd esitavad EKP-le kuupõhiselt käesoleva suunise IV lisa tabelites 1 ja 2 märgitud abistavad aegread artikli 15 lõikes 1 osutatud krediidiasutuste bilansi osas kooskõlas käesoleva suunise I lisaga. Need abistavad aegread hõlmavad ühte või mõlemat järgmist:

a)

ümberhindlus- ja ümberliigituskorrigeerimised;

b)

laenude ülekanded.

3.   RKPd esitavad EKP-le artikli 15 lõikes 4 osutatud põhiasutustelt kooskõlas määrusega (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) kogutud järgmise individuaalsete rahaloomeasutuste intressimäärade (IMIR) statistilise teabe:

a)

kuupõhised intressimäärad, mida kohaldatakse euroala residentidest kodumajapidamiste ja mittefinantsasutuse eurodes vääringustatud hoiuste ja laenude seisudele kooskõlas käesoleva suunise IV lisa tabeliga 3;

b)

kuupõhised uue tegevuse mahud seoses euroala residentidest kodumajapidamiste ja mittefinantsasutuse eurodes vääringustatud hoiuste ja laenudega kooskõlas käesoleva suunise IV lisa tabeliga 3;

c)

kuupõhised intressimäärad, mida kohaldatakse euroala residentidest kodumajapidamiste ja mittefinantsasutuse eurodes vääringustatud hoiuste ja laenude uute tegevuste mahtude osas kooskõlas käesoleva suunise IV lisa tabeliga 3.

4.   Kui statistilist teavet esitatakse artikli 15 lõikes 1 osutatud krediidiasutuste gruppide kohta, kohaldavad RKPd järgmist:

a)

RKPde poolt lõike 1 alusel esitatavad seisud arvutatakse kõikide gruppi kuuluvate liikmete seisude summana;

b)

RKPde poolt lõike 2 alusel esitatavad abistavad aegread arvutatakse kõikide gruppi kuuluvate liikmete abistavate aegridade summana;

c)

RKPde poolt lõike 3 alusel esitatavad intressimäärad arvutatakse kaalutud keskmisena, mille puhul grupi osas arvutatakse maht individuaalsete mahtude summana. Kui RKP kogub teavet grupi kohta asutuste kaupa, hõlmavad intressimäärade keskmised asutusi, mis kuuluvad riigi rahaloomeasutuste intressimäärade valimisse ja mille suhtes ei kohaldata erandeid; sama kehtib ka grupi mahtude suhtes.

5.   RKPd esitavad EKP nõudmisel võimaluste piires selgitused vaatluskuul toimunud ühinemiste, omandamiste, muude ümberkujundamiste ja laenude ülekannete kohta, mis mõjutasid käesoleva artikli alusel esitatud põhiasutuste statistilist teavet.

6.   Andmete analüüsi toetamiseks võib EKP kasutada ja eurosüsteemi siseselt edastada lõike 5 alusel esitatud selgitusi, võttes arvesse kehtivat konfidentsiaalsuskorda.

Artikkel 17

Tähtajad

1.   RKPd esitavad EKP-le artikli 16 lõigete 1 ja 2 alusel kogutud statistilise teabe artikli 15 lõikes 4 osutatud põhiasutuste kohta vaatlusperioodi lõpule järgneva 15. tööpäeva tööaja lõpuks kooskõlas artiklis 32 osutatud aruandluskalendriga. Muus osas esitavad RKPd EKP-le statistilise teabe vaatlusperioodi lõpule järgneva 20. tööpäeva tööaja lõpuks kooskõlas artiklis 32 osutatud aruandluskalendriga.

2.   RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe artikli 16 lõike 3 alusel vaatlusperioodi lõpule järgneva 19. tööpäeva tööaja lõpuks kooskõlas artiklis 32 osutatud aruandluskalendriga.

Artikkel 18

Parandused

1.   Kui RKPd parandavad statistilist teavet kooskõlas artikliga 10, peavad nad asjakohastel juhtudel parandama ka artikli 16 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud IBSI statistilise teabe.

2.   Artikli 16 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud statistilise teabe parandusi krediidiasutuste osas, mis ei ole põhiasutused, esitavad RKPd võimaluste piires.

3.   Kui RKPd parandavad statistilist teavet kooskõlas artikliga 14, peavad nad asjakohastel juhtudel parandama ka artikli 16 lõike 3 alusel esitatud IMIR statistilise teabe.

4.   RKPd esitavad EKP nõudmisel selgitused käesoleva artikli kohaselt esitatud paranduste kohta.

5. JAGU

KREDIIDIASUTUSTE KOHUSTUSLIK RESERV

Artikkel 19

Reservibaasi statistilise teabe aruandlus

1.   RKPd esitavad EKP-le käesoleva suunise V lisa 1. osa tabelis 1 märgitud kuulõpu seisude statistilise teabe krediidiasutuste agregeeritud reservibaasi kohta, mis arvutatakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/378 (EKP/2021/1).

2.   Lõike 1 alusel esitatav statistiline teave tuletatakse määrusega (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) hõlmatud statistilisest teabest, mida RKPd koguvad krediidiasutustelt, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet kooskõlas määrusega (EL) 2021/378 (EKP/2021/1).

Lihtsustatud aruandlusega krediidiasutuste osas kasutavad RKPd kuulõpu agregeeritud reservibaasi arvutamisel viimast kvartalilõpu statistilist teavet, mis avaldati pärast EKP poolt kvartalistatistika kogumist käesoleva suunise artikli 4 alusel.

3.   RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe käesoleva suunise V lisa 1. osa tabelis 2 osutatud agregeeritud kindlasummalise mahaarvamise kohta, mis lahutatakse kohustuslikust reservist kooskõlas määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 6 lõikega 2.

4.   RKPd võivad käesoleva artikli alusel esitatud statistilist teavet parandada igal ajal. Kui käesoleva artikli alusel esitatakse EKP-le parandusi pärast hoidmisperioodi algust, võib EKP parandusi mitte töödelda.

Kui teavitav osapool teeb parandusi oma reservibaasis määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 7 lõike 5 alusel, teeb RKP vastavad parandused käesoleva artikli kohaselt esitatud statistilises teabes.

Artikkel 20

Makrosuhtarvu statistilise teabe aruandlus

RKPd esitavad EKP-le makrosuhtarvuga seotud kuulõpu seisude kohta statistilise teabe, mis on sätestatud käesoleva suunise V lisa 2. osa tabelis.

RKPd tuletavad esimese lõigu alusel esitatava statistiline teabe kättesaadavast kuupõhisest statistilisest teabest, mida kogutakse krediidiasutustelt kooskõlas määrusega (EL) 2021/379 (EKP/2021/2). Kui liikmesriigis ei kohaldata statistilise teabe aruandlust, esitab asjaomane RKP statistilise teabe nullväärtusega.

Artikkel 21

Tähtajad

RKPd esitavad EKP-le artiklites 19 ja 20 osutatud asjaomase kuustatistika vastava hoidmisperioodi algusele eelneva viimase tööpäeva tööaja lõpuks kooskõlas artiklis 32 osutatud aruandluskalendriga.

6. JAGU

POSTIPANGAD JA KESKVALITSUS

Artikkel 22

Postipankade ja keskvalitsuste statistilise teabe aruandlus

1.   RKPd esitavad EKP-le käesoleva suunise VI lisa tabeli 1 kohaselt kuulõpu bilansiseisude kohta järgmise statistilise teabe:

a)

postipankade aruandlus määruse (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) artikli 3 kohaselt;

b)

keskvalitsuse monetaarkohustused, keskvalitsuse sularaha hoiused ja euroala rahaloomeasutuste poolt emiteeritud väärtpaberite hoiused.

2.   RKPd ei pea esitama statistilist teavet käesoleva artikli kohaselt, kui lõike 1 punktis a osutatud teave puudub ja lõike 1 punktis b osutatud varade ja kohustuste teave puudub või on väheoluline.

3.   RKPd esitavad EKP-le ümberliigituskorrigeerimised, kui need on olulised, käesoleva suunise VI lisa tabeli 1 kohaselt.

4.   RKPd esitavad EKP-le ümberhindluskorrigeerimised, kui need on olulised, käesoleva suunise VI lisa tabeli 1 kohaselt.

5.   Käesoleva artikli alusel esitatakse statistiline teave agregeeritult ja seda kontrollitakse kooskõlas artikliga 30. Käesolevas artiklis osutatud statistilist teavet ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimiste kohta esitatakse kooskõlas käesoleva suunise I lisaga.

Artikkel 23

Tähtajad

RKPd esitavad EKP-le käesolevas jaos osutatud statistilise teabe vaatluskuu lõpule järgneva 15. tööpäeva tööaja lõpuks kooskõlas määruse (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) artikliga 5 ja käesoleva suunise artiklis 32 osutatud aruandluskalendriga.

Artikkel 24

Parandused

1.   RKPd võivad käesoleva jao alusel esitatud statistilist teavet parandada järgmiselt:

a)

parandusi viimase ja eelmise kuustatistika kohta võib EKP-le esitada igal ajal;

b)

parandusi kuustatistika kohta, mis ei hõlma viimast ja eelmist kuustatistikat, võib esitada väljaspool kuuandmete koostamise tsüklit.

Pärast EKP teavitamist võivad RKPd parandada punktis b osutatud statistilist teavet kuustatistika koostamise tsükli kestel, kui parandused tõstavad statistilise teabe kvaliteeti oluliselt. EKP võib parandusi arvesse võtta pärast selle kuu statistika koostamise tsüklit. EKP teavitab asjaomaseid RKPsid, kui paranduste arvesse võtmine lükatakse edasi kuustatistika koostamise tsüklist hilisemale ajale.

2.   RKPd esitavad EKP nõudmisel selgitused lõike 1 alusel esitatud paranduste kohta järgmiselt:

a)

RKPd esitavad selgitused paranduste kohta absoluutväärtustes vähemalt 5 miljardit eurot parandustega samal ajal ja igal juhul enne selle statistika koostamise tsükli lõpetamist EKP poolt;

b)

kui RKPd esitavad parandusi andmete koostamise tsükli kestel kooskõlas lõike 1 teise lõiguga, esitatakse selgitused koos aruandlusega.

Esimese lõigu alusel esitatud selgitustes tuleb osutada, kas esitatud aegridade parandused on lõplikud või on võimalik nende edasine parandamine.

7. JAGU

KREDIIDIASUTUSTE STRUKTUURI FINANTSNÄITAJAD

Artikkel 25

Krediidiasutuste struktuuri finantsnäitajate statistilise teabe aruandlus

1.   RKPd esitavad EKP-le rahaloomeasutustest krediidiasutuste struktuuri finantsnäitajate (SFI) aruandluse kooskõlas käesoleva suunise VII lisaga. Struktuuri finantsnäitajate statistiline teave esitatakse agregeeritult ja seda kontrollitakse kooskõlas artikliga 30.

Erandina esimesest lõigust võivad RKPd esitada selles nõutava statistilise teabe muid andmeallikaid kasutades. EKP ja RKP vahelise kokkuleppe korral võib EKP seda teavet kasutada krediidiasutuste struktuuri finantsnäitajate tuletamiseks.

2.   Kui lõike 1 alusel esitatud statistilise teave ei hõlma kogu andeesitajate üldkogumit, teevad RKPd kogu andeesitajate üldkogumi kajastamiseks juurdearvestuse.

Esimese lõigu osas peavad RKPd esitama EKP-le selgitused.

3.   RKPd võivad käesoleva artikli alusel esitatud teavet parandada andmete koostamise tsükli kestel ja EKP nõudmisel peavad nad esitama paranduste kohta selgitused.

Artikkel 26

Tähtajad

RKPd esitavad EKP-le artiklis 25 osutatud krediidiasutuste struktuuri finantsnäitajate statistilise teabe eelmise aasta kohta iga aasta märtsi lõpuks ja kooskõlas artiklis 32 osutatud aruandluskalendriga; erandiks on näitaja „krediidiasutuste töötajate arv“, mis esitatakse eelmise aasta kohta iga aasta mai lõpuks ja kooskõlas artiklis 32 osutatud aruandluskalendriga.

8. JAGU

MITTERAHALOOMEASUTUSTEST KREDIIDIASUTUSED

Artikkel 27

Mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste bilansikirjete statistilise teabe aruandlus

1.   RKPd esitavad EKP-le järgmised mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste bilansikirjed:

a)

kuulõpu seisud kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 2. osa tabeliga 1, välja arvatud järgmine:

i)

hoiustega seonduvad kohustused, mida esitavad ainult krediidiasutused, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet;

ii)

arvestusliku kontsernikonto positsioonid;

iii)

emiteeritud rahaturufondide aktsiad/osakud;

iv)

andmeühikud, mille suhtes kohaldavad RKPd erandeid statistilise aruandluse nõuetest määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõike 5 punkti b alusel;

b)

kvartalilõpu seisud kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 3. osa tabelitega 2, 3 ja 4, välja arvatud andmeühikud, mille suhtes kohaldavad RKPd erandeid statistilise aruandluse nõuetest määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõike 5 punkti b alusel.

2.   RKPd esitavad EKP-le järgmise statistilise teabe mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste ümberhindluskorrigeerimiste kohta:

a)

kuu ümberhindluskorrigeerimised kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 4. osa tabeliga 1A, välja arvatud järgmine:

i)

arvestusliku kontsernikonto positsioonid;

ii)

emiteeritud rahaturufondide aktsiad/osakud;

iii)

andmeühikud, mille suhtes RKPd kohaldavad erandeid statistilise aruandluse nõuetest määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõike 5 punkti b alusel;

b)

kvartali ümberhindluskorrigeerimised kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 4. osa tabeliga 2A, välja arvatud andmeühikud, mille suhtes RKPd kohaldavad erandeid statistilise aruandluse nõuetest määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõike 5 punkti b alusel.

3.   RKPd esitavad EKP-le järgmise statistilise teabe mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste ümberliigituskorrigeerimiste kohta:

a)

kuu ümberliigituskorrigeerimised iga seisu osas, mis esitati kooskõlas lõike 1 punktiga a;

b)

kvartali ümberliigituskorrigeerimised iga seisu osas, mis on määratletud määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 3. osa tabelis 2, välja arvatud andmeühikud, mille suhtes RKPd kohaldavad erandeid statistilise aruandluse nõuetest määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõike 5 punkti b alusel.

4.   RKPd ei pea esitama statistilist teavet käesoleva artikli alusel järgmistel juhtudel:

a)

residentidest mitterahaloomeasutustest krediidiasutused puuduvad või

b)

asjaomane RKP kohaldab kõikide residentidest mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste suhtes määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 5 lõike 2 kohaselt nõutava statistilise teabe aruandluse osas erandeid kooskõlas selle määruse artikli 9 lõike 5 punktiga a.

5.   Käesoleva artikli alusel esitatakse statistiline teave agregeeritult ja seda kontrollitakse kooskõlas artikliga 30. Käesolevas artiklis osutatud statistilist teavet ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimiste kohta esitatakse kooskõlas käesoleva suunise I lisaga.

Artikkel 28

Tähtajad

1.   RKPd esitavad EKP-le käesolevas jaos osutatud kuustatistika vaatluskuu lõpule järgneva 15. tööpäeva tööaja lõpuks kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 7 lõikega 2 ja käesoleva suunise artiklis 32 osutatud aruandluskalendriga.

2.   RKPd esitavad EKP-le käesolevas jaos osutatud kvartali statistilise teabe vaatluskvartali lõpule järgneva 28. tööpäeva tööaja lõpuks kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 7 lõikega 3 ja käesoleva suunise artiklis 32 osutatud aruandluskalendriga.

Artikkel 29

Parandused

1.   RKPd võivad käesoleva jao alusel esitatud statistilist teavet parandada igal ajal.

2.   RKPd esitavad EKP nõudmisel selgitused lõike 1 alusel esitatud paranduste kohta.

Esimese lõigu alusel esitatud selgitustes tuleb osutada, kas esitatud aegridade parandused on lõplikud või on võimalik nende edasine parandamine.

9. JAGU

KONTROLL, TAGASIVAATELISTE ANDMETE ARUANDLUS JA EDASTAMINE

Artikkel 30

Kontroll ja selgitused

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2533/98, määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2), määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) ja määruse (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) kohaldamist, jälgivad ja kontrollivad RKPd käesoleva suunise alusel EKP-le esitatava statistilise teabe kvaliteeti ja usaldusväärsust.

2.   Enne aruandluse esitamist EKP-le käesoleva suunise alusel peavad RKPd kontrollima, et teave vastab kõikidele EKP kehtestatud ja ajakohastatud lineaarkitsendustele, k.a asjakohased juhud, kui lineaarkitsendused on seotud eri sagedusega esitatavate andmete vahelise kooskõlaga.

RKPd esitavad EKP nõudmisel selgitused kontrolli käigus avastatud kõrvalekallete kohta.

3.   RKPd kontrollivad lõikes 2 osutatud eri sagedusega esitatavate andmete kooskõla puudutavate lineaarkitsendustega seoses, et:

a)

kvartalistatistika on kooskõlas vastava kuustatistikaga, mida esitatakse artiklite 3 ja 4 alusel;

b)

kvartalistatistika on kooskõlas vastava kuustatistikaga, mida esitatakse artikli 27 alusel;

c)

artikli 5 alusel esitatav statistiline teave rahaturufondide bilansikirjete kohta on kooskõlas artikli 4 alusel esitatava kvartalilõpu teabega muude rahaloomeasutuste bilansikirjete kohta.

Kui punktis a osutatud statistilises teabes puudub eri sagedusega esitatavate andmete vahel kooskõla, peavad RKPd esitama parandatud statistilise teabe, mille puhul eri sagedusega esitatavad andmed on omavahel kooskõlas, võimaluste piires hinnangulisel alusel.

4.   RKPd kontrollivad kooskõla artikli 3 lõikes 4 osutatud ühildamistabelite abil, kõrvutades artikli 3 lõike 1 punkti a alusel esitatud kuulõpu seisu ühega järgmistest suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) alusel esitatud seisudest:

a)

kuu viimasel tööpäeval koostatud eurosüsteemi päevaaruanne;

b)

vastava kuu viimane disagregeeritud nädalaaruanne.

RKPd esitavad EKP nõudmisel esimeses lõigus osutatud kooskõla kontrollimise tulemused ja selgitused seisude erinevuste kohta.

5.   Kui RKPd esitavad artikli 25 kohaselt VII lisas osutatud mitteresidentidest krediidiasutuste filiaalide ja tütarettevõtjate arvu, peavad nad tagama, et see statistiline teave on alates 1999. aastast kooskõlas teabega, mis registreeritakse määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 4 kohaselt statistika tarvis peetavas rahaloomeasutuste nimekirjas.

6.   RKPd esitavad EKP nõudmisel selgitused käesoleva suunise alusel esitatud statistilise teabe muutuste kohta, sh lüngad esitatud statistilises teabes võrrelduna eelmise vaatlusperioodiga.

7.   Kui RKPd esitavad käesoleva suunise alusel nõutava statistilise teabe osas hinnangulisi andmeid, peavad nad esitama EKP nõudmisel selgitused.

Artikkel 31

Tagasivaateliste andmete aruandlusnõuded euro kasutuselevõtu korral

1.   Kui euroalaväline liikmesriik võtab euro kasutusele pärast käesoleva suunise jõustumist, esitab selle liikmesriigi RKP EKP-le järgmise statistilise teabe:

a)

rahaloomeasutuste, sh rahaturufondide bilansikirjete statistiline teave kõikide vaatlusperioodide kohta alates selle liikmesriigi liitumisest Euroopa Liiduga ning igal juhul vähemalt kolme aasta kohta enne euro kasutuselevõttu selles liikmesriigis;

b)

rahaloomeasutuste bilansikirjete statistiline teave vähemalt kolme aasta kohta enne euro kasutuselevõttu selles liikmesriigis, kui EKPga ei ole teisiti kokku lepitud.

2.   Euro kasutusele võtvate liikmesriikide RKPd peavad lõikes 1 osutatud statistilist teavet koguma, nagu oleks liikmesriik kõikide aruandluse vaatlusperioodide kestel olnud euroala liikmesriik. Selleks võivad RKPd kasutada EKP-le enne selle liikmesriigi poolt euro kasutuselevõttu esitatud statistilist teavet kooskõlas aruandlusskeemidega, mida EKP on kohandanud euroalaväliste liikmesriikide jaoks. RKPd peavad esitama statistilise teabe kooskõlas nõuete ja vormidega, mida kohaldatakse euroala liikmesriikide suhtes asjaomastes aruandluse vaatlusperioodides, kui EKP ja asjaomane RKP ei ole kokku leppinud osa statistilise teabe väljajätmises.

3.   Euroala liikmesriikide RKPd esitavad EKP-le pärast käesoleva suunise jõustumist statistilise teabe riskipositsioonide kohta euro kasutusele võtvate euroalaväliste liikmesriikide residentidega rahaloomeasutuste bilansikirjete osas, mis hõlmab vähemalt kolme aastat enne euro kasutuselevõttu selles liikmesriigis, kui EKPga ei ole teisiti kokku lepitud. RKPd peavad esitama ainult nende riskipositsioonide kuuseisud, mis esitati kooskõlas määrusega (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) ja mis ületavad 50 miljonit eurot. RKPd võivad vabatahtlikult esitada ka kuuseisud riskipositsioonide osas, mis on alla 50 miljoni euro.

Artikkel 32

Aruandluskalender

Iga aasta septembri lõpuks teatab EKP RKPdele aruandluskalendris andmete edastamise täpsed kuupäevad. RKPd peavad esitama statistilise teabe käesoleva suunise alusel kooskõlas selle aruandluskalendriga.

Artikkel 33

Edastamine

1.   RKPd edastavad käesoleva suunise kohaselt esitatava statistilise teabe elektrooniliselt, kasutades EKP poolt osutatud vahendeid. Statistilise teabe elektrooniliseks edastamiseks välja töötatud statistika sõnumivorming lepitakse kokku EKPSi poolt.

2.   Kui lõiget 1 ei kohaldata, võivad RKPd EKP eelneval loal kasutada statistilise teabe edastamiseks muid vahendeid.

10. JAGU

MUUDATUSTE TEGEMISE LIHTSUSTATUD KORD JA AVALDAMINE

Artikkel 34

Muudatuste tegemise lihtsustatud kord

Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, teeb EKP juhatus lisades vajalikke tehnilisi muudatusi, tingimusel et need ei muuda aluspõhimõtteid ega mõjuta liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu nendest muudatusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 35

Avaldamine

RKPd ei avalda riigi andmeid euroala rahaagregaatide kuuandmetes ja nende vastaskirjeid enne, kui EKP on need agregaadid avaldanud. Selle teabe avaldamise korral RKPde poolt peab see olema sama, mis sisaldus viimastes avaldatud euroala agregaatides. Kui RKPd avaldavad EKP poolt avaldatud euroala agregaate, peavad nad need taasesitama tõetruult.

11. JAGU

ARUANDLUSE ALGUS JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 36

Aruandluse algus

1.   Kuustatistika aruandlus käesoleva suunise alusel algab statistilise teabega jaanuari 2022 kohta.

2.   Kvartalistatistika aruandlus käesoleva suunise alusel algab statistilise teabega 2022. aasta esimese kvartali kohta. 2021. aasta neljanda kvartali statistiline teave esitatakse kooskõlas suunise EKP/2014/15 rahandus- ja finantsstatistika kohta II lisa 1., 4., 7., 19. ja 20. osaga.

3.   Aastastatistika aruandlus käesoleva suunise alusel algab statistilise teabega 2021. aasta kohta.

Artikkel 37

Üleminekusätted

1.   Ajavahemiku osas 15. aprilli 2021 kuni 1. veebruarini 2022, mille puhul RKPd esitavad IBSI teavet kooskõlas suunise EKP/2014/15 rahandus- ja finantsstatistika kohta artikliga 17a, tuvastavad nad krediidiasutused, mille osas tuleb seda teavet esitada käesoleva suunise artikli 15 alusel. RKPd esitavad selle teabe EKP-le ajavahemiku kohta 15. aprilli 2021 kuni 1. veebruarini 2022 kooskõlas käesoleva suunise artiklis 17 sätestatud tähtaegadega.

2.   Ajavahemiku osas 15. aprilli 2021 kuni 1. veebruarini 2022, mille puhul RKPd esitavad IMIR teavet kooskõlas suunise EKP/2014/15 rahandus- ja finantsstatistika kohta artikliga 17a, esitavad nad selle teabe käesoleva suunise artikli 15 lõikes 4 osutatud põhiasutuste kohta. RKPd esitavad selle teabe EKP-le ajavahemiku osas 15. aprilli 2021 kuni 1. veebruarini 2022 kooskõlas käesoleva suunise artiklis 17 sätestatud tähtaegadega.

3.   Ajavahemiku osas 26. juunist 2021 kuni 1. veebruarini 2022 esitavad RKPd statistilise teabe, mida kogutakse mitterahaloomeasutustest krediidiasutustelt määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 17 lõike 2 alusel, kooskõlas käesoleva suunise 8. jaoga. RKPd esitavad selle teabe EKP-le hiljemalt 29. aprillil 2022.

12. JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Jõustumine

1.   Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2.   RKPd liikmesriikides, mille rahaühik on euro, järgivad käesolevat suunist alates 1. veebruarist 2022.

Artikkel 39

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 26. märts 2021

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE

(1)  Euroopa Keskpanga 22. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/379 krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16).

(2)  Euroopa Keskpanga 24. septembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1072/2013 rahaloomeasutuste kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2013/34) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 51).

(3)  Euroopa Keskpanga 18. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1074/2013 statistikaaruandluse nõuete kohta postipankadele, mis võtavad vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt (EKP/2013/39) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 94).

(4)  Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(6)  Euroopa Keskpanga 18. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/867 granulaarsete krediidi- ja krediidiriski andmete kogumise kohta (EKP/2016/13) (ELT L 144, 1.6.2016, lk 44).

(7)  Vt EKP nõukogu 26. juuni 2020. aasta otsus, kättesaadav EKP veebilehel: www.ecb.europa.eu.

(8)  Euroopa Keskpanga 1. juuni 2018. aasta suunis (EL) 2018/876 asutuste ja filiaalide andmete registri kohta (EKP/2018/16) (ELT L 154, 18.6.2018, lk 3).

(9)  Euroopa Keskpanga 22. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/378 kohustusliku reservi kohaldamise kohta (EKP/2021/1) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

(11)  Euroopa Keskpanga 4. aprilli 2014. aasta suunis EKP/2014/15 rahandus- ja finantsstatistika kohta (ELT L 340, 26.11.2014, lk 1).

(12)  Euroopa Keskpanga 24. septembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1072/2013 rahaloomeasutuste kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2013/34) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 51).

(13)  Euroopa Keskpanga 18. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1074/2013 statistikaaruandluse nõuete kohta postipankadele, mis võtavad vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt (EKP/2013/39) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 94).

(14)  Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8).

(15)  Vt „Bridging tables between the accounting balance sheet items of the NCBs and the ECB and the items to be reported for statistical purposes“, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(16)  Euroopa Keskpanga 3. novembri 2016. aasta suunis (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34) (ELT L 347, 20.12.2016, lk 37).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta, (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(18)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1893/2006 (millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi) (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1) I lisale.

(19)  Euroopa Keskpanga 1. juuni 2018. aasta suunis (EL) 2018/876 asutuste ja filiaalide andmete registri kohta (EKP/2018/16) (ELT L 154, 18.6.2018, lk 3).

I LISA

KORRIGEERIMISTE ARUANDLUS JA TEHINGUTE TULETAMINE

1. OSA

Tehingute tuletamise korra üldine kirjeldus

Finantstehingud on finantsvarade netosoetamine või netokohustuste võtmine seoses igat liiki finantsinstrumentidega, s.t. aruandlusperioodi kõikide finantstehingute kogusumma. Finantstehingute tuletamise raamistik rahaloomeasutuste (RA) bilansikirjete (BSI) statistikas põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (1) kehtestatud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemil (edaspidi „ESA 2010“). Sellest rahvusvahelisest standardist on vajadusel andmete sisu ja statistikamõistete osas kõrvale kaldutud. Käesolevat lisa tuleb tõlgendada koosmõjus ESA 2010ga, kui määruses (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) (2) või käesolevas suunises ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

BSI statistika osas arvutab EKP finantstehingud, võttes iga vara ja kohustuse kirje puhul aluseks aruandluskuupäevade seisude vahe ja jätab välja selliste arengute mõjud, mis ei tulene tehingutest („korrigeerimine“). Need jagatakse põhiliikidesse: „ümberliigituskorrigeerimised“, „ümberhindluskorrigeerimised“ ja „vahetuskursikorrigeerimised“. Riikide keskpangad (RKPd) esitavad EKP-le „ümberliigituskorrigeerimised“ ja „ümberhindluskorrigeerimised“, et oleks võimalik see mittetehinguline mõju finantstehingute statistika arvutamisel kõrvaldada. „Vahetuskursikorrigeerimised“ tuletab tavaliselt EKP. Finantstehingud arvutatakse netopõhiselt, s.t ei ole vajalik tuvastada bruto finantstehinguid ega kogukäivet. Finantstehinguid tuleks üldjuhul väljendada tehinguväärtuses – varade soetus-/võõrandamisväärtus ja/või kohustuste väärtus nende võtmisel, likvideerimisel või vahetamisel –, mis ei pruugi kokku langeda turu hinnanoteeringuga või tehingu õiglase väärtusega tehingu toimumise ajal. Tehinguväärtus ei hõlma teenustasu, lõivu, vahendustasu ega samalaadseid makseid tehingu teostamiseks osutatud teenuse eest.

Käesolevas lisas vaadatakse läbi tehingute tuletamise meetodid BSI statistika osas. Teises osas keskendutakse RKPde poolt EKP-le korrigeerimiste esitamise põhimõtetele (3). Kolmandas osas on toodud BSI statistika koostamise erisused.

Täpsustused ja arvutusnäited on esitatud väljaandes „Manual on MFI balance sheet statistics“, mis on avaldatud EKP veebilehel.

2. OSA

RKPde poolt korrigeerimiste esitamine EKP-le

1.   Korrigeerimiste aluspõhimõtted

Ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimiste suhtes kohaldatakse sama kahekordse kirjendamise meetodit nagu bilansiseisude puhul ja seetõttu on need tasakaalus. Kui statistilise bilansi (võrreldes raamatupidamisliku bilansiga) suhtes kohaldatav erinev hindamine nõuab tasakaalustavaid kirjeid, tuleb see kajastada muude kohustuste all (kohastel juhtudel kas positiivse või negatiivse summana).

Hoitavatelt ja emiteeritud hoiustelt, laenudelt ja võlaväärtpaberitelt kogunev intress kirjendatakse tekkepõhiselt, kuid seda ei tohi kunagi kajastada asjaomase instrumendiga tehtud tehinguna. Laenude ja hoiuste osas on see tagatud nõudega, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) II lisa 2. osas, mille kohaselt tuleb kogunenud intress kajastada nende instrumentide „muude varade“ ja „muude kohustuste“ all. Samas puudub määruses emiteeritud või hoitavate võlaväärtpaberite kogunenud intressi käsitlemise reegel. Tegelikult on kogunenud intress sageli turuhinna lahutamatu osa, mida on raske raamatupidamislikust hinnast lahutada, kuna seda kajastatakse statistilises bilansis. Kooskõlaliste ja riigiti võrreldavate andmete huvides tuleb kohaldada järgmist:

a)

kui kogunenud intress on raamatupidamisliku hinna lahutamatu osa, kuna seda kajastatakse statistilises bilansis tuleb selle suhtes kohaldada ümberhindluskorrigeerimist;

b)

kui kogunenud intress jäetakse statistilises bilansis nendega seotud väärtpaberite bilansiseisust välja, liigitatakse see „muude varade“ või „muude kohustuste“ alla ja seda ei käsitleta ümberhindluskorrigeerimisena.

Seda soovitatud käsitlemist kajastavad ka käesolevas suunises sätestatud aruandlusnõuded (vt II lisa 1. osa).

Kui esitatakse kuupõhised korrigeerimised, võib see mõjutada kvartalipõhiselt esitatavate andmeühikute jaotusi. Seetõttu tuleb tagada kooskõla nende kahe andmekogumi vahel, s.t kohastel juhtudel peab kuuandmete korrigeerimiste summa vastama kvartali korrigeerimistele. Kui kvartaliandmete korrigeerimistele kehtestatakse piirmäär või kui kvartali korrigeerimisi ei saa kindlaks määrata täielikult või sama üksikasjalikult kui kuuandmete korrigeerimisi, arvutatakse korrigeerimised viisil, mis väldib lahknevust kuuandmete kohta esitatud korrigeerimistest.

2.   Ümberliigituskorrigeerimised

Ümberliigituskorrigeerimised hõlmavad kõiki vaatlussektori bilansi muutusi, mis on põhjustatud andmeid esitava üldkogumi koosseisu- või struktuurimuutustest, finantsinstrumentide või vastaspoolte liigitamise muutustest, statistikamõistete muutustest ja aruandlusvigade (osaliselt) parandamisest, millest tekivad andmeridade katkestused ja mis seega mõjutavad kahe järjestikuste perioodilõpu seisu võrreldavust. Euroala laienemist võib vaadelda kui ümberliigitamise erijuhtu.

RKPd esitavad andmed ümberliigituskorrigeerimise kohta käesolevas suunise nõuete kohaselt, kasutades andmeid esitava üldkogumi poolt otse esitatud andmeid, järelevalveandmeid, usutavuse kontrollimist, sihtpäringuid (nt koos nendega seotud võõrväärtustega), riigisisese statistika nõudeid, teavet esitavast üldkogumist lahkujate ja sellesse lisandujate kohta ning muid neile kättesaadavaid allikaid. RKPd teevad kindlaks seisude muutused, mis tulenevad ümberliigitamisest, ja esitavad netoväärtuse. Jäägi netosuurenemine ümberliigitamise tulemusena kantakse bilanssi plussmärgiga ja jäägi netovähenemine miinusmärgiga.

RKPd võivad esitada ümberliigituskorrigeerimise osas hinnangulisi väärtusi, eelkõige juhul, kui statistiline teave ei ole lihtsalt kättesaadav või selle kvaliteet on ebarahuldav. EKP ei tee üldjuhul tagantjärele parandusi, v.a juhul, kui RKPd avastavad lõpliku statistilise teabe ümberliigitustes olulisi vigu, mida nad ei saa parandada õigeaegselt. Sellistel juhtudel teeb EKP tagantjärele parandused koostöös asjaomase RKPga.

Üldjuhul esitavad RKPd ümberliigituskorrigeerimised iga käesolevas suunises osutatud andmeühiku osas. Kui ümberliigituse summa on hinnanguliselt alla 5 miljoni euro RKP enda bilansis või alla 50 miljoni euro muude andmeesitajate agregeeritud bilansis, võivad RKPd esitada ümberliigituskorrigeerimise summaks nulli või väärtuse puudumise. See künnis aitab RKPdel otsustada, kas koostada korrigeerimiste statistika või mitte. Kui olenemata künnisest kogutakse suhteliselt üksikasjalikku teavet, võib RKPde püüe kohaldada sellist alampiiri olla ebatulemuslik. Paindlikkus ei mõjuta kooskõla nõuet vaatlusperioodi aruandeandmete ning kuu- ja kvartaliandmete vahel, mis on osutatud allpool.

Võttes aluseks paranduste põhimõtetest tulenevad piirangud, parandavad RKPd bilansiseisudes esinevaid aruandlusvigu pärast nende vigade avastamist. Ideaalne oleks paranduse abil vea täielikult kustutamine bilansiseisudest, eriti kui viga mõjutab üksikut perioodi või piiratud ajavahemikku. Sellisel juhul andmerida ei katke. Kui viga mõjutab tagasivaatelisi andmeid ja varasemaid andmeid ei parandata või parandatakse ainult piiratud ajavahemiku andmeid, katkeb esimese parandatud arvuga perioodi seos viimase parandamata arvuga perioodiga. Sellisel juhul määravad RKPd kindlaks tekkinud katkestuse ulatuse ja registreerivad korrigeerimise „ümberliigituskorrigeerimise“ all. Sama kohaldatakse statistikamõistete muutmisel, mis mõjutab esitatud andmeid, ja katkestuste parandusi mis võivad tekkida juurdearvestuse meetodite kasutuselevõtust, muutusest või lõpetamisest.

Varade ülekandmise käsitlemisel tehinguna juhindutakse asjaolust, kas esineb kaks eraldi üksust, mis tegutsevad omavahelise kokkuleppe alusel. Kui ülekanded tulenevad institutsionaalse üksuse loomisest või kadumisest, tuleb neid kajastada ümberliigituskorrigeerimistena. Eelkõige tuleb vastav ümberliigituskorrigeerimine esitada juhul, kui ühinemise või omandamise tulemusel kaob süsteemist üks või mitu üksust ning ühinevate asutuste omavahelised positsioonid tasaarveldatakse seoses üksuste lõppemisega. Äriühingute jagunemist käsitletakse sama sümmeetriliselt.

3.   Ümberhindluskorrigeerimised

Käesoleva suunise alusel esitatavad „ümberhindluskorrigeerimised“ koostab tavaliselt RKP otse andmeid esitava üldkogumi poolt esitatud andmete põhjal. RKPd võivad aruandluse nõudeid täita ka kaudselt (näiteks otsene tehingute andmete kogumine) või kogudes väärtpaberite kaupa andmeid või muid andmeid esitava üldkogumi poolt esitatavaid andmeid ning igal juhul on neil õigus vajaduse korral koguda andmeesitajatelt täiendavat teavet.

4.   Vahetuskursikorrigeerimised

Muutused euro vahetuskursis, mis toimuvad perioodilõpu aruandekuupäevade vahel, tingivad eurodes väljendatud välisvääringus varade ja kohustuste väärtuse muutuse. RKPd peavad esitama välisvääringutes nomineeritud varade ja kohustuste andmed eurodes, kasutades EKP viitekurssi andmetega seotud kuupäeval. Kuna kõik kursimuutustest tingitud muutused seisudes on seotud kasumi/kahjumiga, mitte finantstehingutes, tuleb tuvastada hindamise mõju, et see voogudest välja jätta. Vahetuskursi muutustest tulenev ümberhindluskorrigeerimine võib sisaldada ka hindamise muutusi, mis tulenevad tehingutest varadega ja kohustustega, s.o realiseeritud kasum/kahjum, kuid selles osas on riikide tavad erinevad.

EKP tuletab tavaliselt vajalikud vahetuskursikorrigeerimised RKPde poolt esitatud statistilise teabe põhjal. Kui RKPdel on võimalik koostada täpsemad vahetuskursikorrigeerimised, võivad nad EKPga kokkuleppel edastada vahetuskursikorrigeerimised, mida EKP kasutab finantstehingute tuletamiseks.

3. OSA

Erisätted ja kohandused

1.   Rahaturufondid

Ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimiste aruandluskohustuse täitmisel esitavad RKPd rahaturufondide andmete korrigeerimiste andmed. Need korrigeerimised esitatakse eraldi rahaturufondide aruandlusest kooskõlas kvartaliaruandluse eriskeemiga.

RKPd esitavad ümberliigituskorrigeerimised, kui rahaturufondide andmeid esitavas üldkogumis vastavalt määratlusele määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artiklis 2 esinevad muutused seoses muutustega rahaturufondidena tegutsemiseks vajaliku tegevusloa ulatuses kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1131 (4). Muutus rahaturufondide andmeid esitavas üldkogumis, mis tuleneb fondi investeerimispoliitika muutusest, kirjendatakse finantstehinguna, mitte ümberliigitusena. See tuleneb asjaolust, et investeerimispoliitika muudatused peavad investorid kokku leppima enne selle muudatuse tegemist ja seda käsitletakse aktiivse investeerimisotsusena.

Määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 9 lõike 6 kohaselt võib RKP kohaldada mõnede või kõikide rahaturufondide suhtes erandeid ümberhindluskorrigeerimiste aruandluse nõudest. Nendel juhtudel peavad RKPd siiski esitama parima hinnangu alusel statistilise teabe kooskõlas käesoleva suunise artikli 5 lõikega 2, kui asjaomased summad on olulised.

Rahaturufondide varade ümberhindluskorrigeerimiste arvutamisel kohaldatakse kõikide rahaloomeasutuste suhtes kehtivat tavalist korda. Kohustuste poolel loetakse rahaturufondide aktsiate/osakute väärtuse positiivsed muutused traditsiooniliselt tehinguteks, mis vastab hoiuselt intressi maksmisele (mitte kogunevale intressile), millest tuleneb, et varade poolel on ümberhindamise vastaskanne „muud kohustused“, mitte „rahaturufondide aktsiad/osakud“. Kui rahaturufondide aktsiate/osakute väärtus langeb fondivarade kahjumi tagajärjel, ei saa seda võrrelda intressimaksega. Selles osas sätestab määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisa 4. osa tabel 1A rahaturufondide aktsiate/osakute ümberhindluskorrigeerimise nõude; RKPd peaksid kohastel juhtudel kasutama seda kirjet, et tasakaalustada ümberhindamine varade poolel. Kanne tuleb teha viisil, mis hõlmaks ainult tegelikke ümberhindamisi, mida kajastatakse rahaturufondide aktsiate/osakute väärtuse muutusena.

2.   Individuaalsete rahaloomeasutuste bilansikirjete (IBSI) statistika

Käesoleva suunise artikli 16 lõike 2 kohaselt esitavad RKPd võimaluste piires abistavad aegread ümberhindlus- ja ümberliigituskorrigeerimiste kohta (vt käesoleva lisa 2. osa) ning laenude ülekanded.

RKPd võivad aruandluskoormuse vähendamiseks kohaldada abistavate aegridade tuletamisel piirmäära meetodit. Eelkõige juhul, kui esitatavate abistavate aegridade absoluutsumma jääb alla 50 miljoni euro maksimumsumma ja 1% vastavast jäägist (s.t künnis = max(50 miljonit eurot, 1% jäägist), võib RKP selle asemel aruandes näidata nullväärtuse või puuduva väärtuse. See piirmäär kehtib ka krediidiasutuste gruppidele ja signaliseerib RKPdele korrigeerimise vajadust. Kui teave ei ole lihtsalt kättesaadav või on puuduliku kvaliteediga, võivad RKPd otsustada koostada hinnangulised andmed või näidata aruandes puuduva väärtuse.

Lisaks sellele on RKPd käesoleva suunise kohaselt ainult kohustatud esitama abistavaid aegridu krediidiasutuste suhtes, mis ei ole põhilised asutused, kui statistilist teavet kogutakse nendelt asutustelt kooskõlas määrusega (EL) nr 2021/379 (EKP/2021/2). Kui krediidiasutuste osas, mis ei ole põhiasutused, ei ole abistavate aegridade aruandluses nõutav statistiline teave kättesaadav, võivad RKPd aruandes näidata puuduva väärtuse.

3.   Postipangad (POGId) ja keskvalitsus

Asjakohastel juhtudel esitavad RKPd statistilise teabe POGIde ja keskvalitsuse kohta, mis hõlmab nende rahalisi kohustusi euroala residentidest mitterahaloomeasutuste ees ning nende sularahahoiuseid ja euroala rahaloomeasutuste poolt emiteeritud väärtpaberite hoiuseid kooskõlas käesoleva suunise 6. jaoga. Tehingute koostamise eesmärgil esitatakse korrigeerimiste andmed üldjuhul kooskõlas rahaloomeasutuste bilansikirjete statistika osas kehtivate nõuetega, kuigi praktikas ei ole tõenäoline muutuste esinemine kursi- või turuhinnamuutuste tõttu. Need andmed esitatakse vastavalt IV lisale.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta, (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(2)  Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2021/379, 22. jaanuar 2021, krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16).

(3)  Sama metoodikat kohaldatakse statistilise teabe suhtes, mida esitatakse EKP bilansis käesoleva suunise artikli 3 lõike 5 kohaselt.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1131, 14. juuni 2017, rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).

II LISA

1. OSA

Tabel 1

Täiendavad andmeühikud keskpankade bilansi aruandluses (1)

BILANSIKIRJED

Kokku

Euroala

Välismaailm

 

 

 

Riigisisesed

Riigivälised euroala riigid

 

Mitte-RAd

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

8.

Ringluses olev sularaha

 

 

 

 

 

sellest: pangatähed

 

 

 

 

 

euro pangatähed

M (†)

 

 

 

 

Riigi vääringus pangatähed  (2)

M (†)

 

 

 

 

sellest: mündid

 

 

 

 

 

euros vääringustatud mündid

M (†)

 

 

 

 

Riigi vääringus mündid (2)

M (†)

 

 

 

 

9.

Hoiused

 

 

 

 

 

9.1e

Üleööhoiused (eurodes)

 

 

 

 

M

9.1.x

Üleööhoiused (välisvaluutad)

 

 

 

 

M

10.

MMF aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

11.

Emiteeritud võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

kuni üks aasta (3)

 

M

M

M

 

12.

Kapital ja reservid

 

 

 

 

 

13.

Muud kohustused

 

 

 

 

 

sellest: transiitkirjed

M

 

 

 

 

sellest: vahekirjed

M

 

 

 

 

sellest: ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed kohustused

 

M

 

 

sellest: eraldised kolmandate isikute ees olevate kohustuste jaoks

M

 

 

 

 

sellest: kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus  (4)

Q (#)

 

 

 

 

sellest: raamatupidamise/statistika erinevuste korrigeerimine  (5)

M (#)

 

 

 

 

SDRide vastaskirje

M (#)

 

 

 

 

VARAD

 

 

 

 

 

1.

Sularaha

 

 

 

 

 

2.

Laenud

 

 

 

 

 

sellest: rahvusvahelise reserviga seotud hoiused EKP-s  (6)

 

 

M

 

 

3.

Investeeringud võlaväärtpaberitesse

 

 

 

 

 

sellest: hoitavate võlaväärtpaberite kogunenud intress  (7)

Q

 

 

 

 

4.

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

5.

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

6.

Mittefinantsvara

 

 

 

 

 

7.

Muu vara

 

 

 

 

 

sellest: transiitkirjed

M

 

 

 

 

sellest: vahekirjed

M

 

 

 

 

sellest: ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed nõuded

 

M

 

 

sellest: kindlustuse ettemaksed ja reservid tasumata nõuete jaoks  (8)

Q (#)

 

 

 

 

sellest: nõuded, mis on seotud keskvalitsuse poolt emiteeritud käibemüntidega

 

M

 

 

 

sellest: hoitavate võlaväärtpaberite kogunenud intress  (7)

Q

 

 

 

 

Kuld & saadav kuld (rahaline kuld)

M (#)

 

 

 

 

Sadaolevad summad IMFilt - kasutusõigused, SDRid, jm

M (#)

 

 

 

 


Tabel 2

Täiendavad andmeühikud muude rahaloomeasutuste aruandluses (9)

BILANSIKIRJED

Kokku

Euroala

Välismaailm

 

 

 

Riigisisesed

Riigivälised euroala riigid

 

Mitte-RAd

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

8.

 Ringluses olev sularaha

 

 

 

 

 

9.

 Hoiused

 

 

 

 

 

Sellest: bilansist eemaldamata laenude vastaskanne  (10)

 

M

M

M

 

9.1e

 Üleööhoiused (eurodes)

 

 

 

 

M

9.1.x

 Üleööhoiused (välisvaluutad)

 

 

 

 

M

10.

 MMF aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

11.

 Emiteeritud võlaväärtpaberid  (11)

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

M (#)

M (#)

M (#)

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

M (#)

M (#)

M (#)

 

Euro

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

M (#)

M (#)

M (#)

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

M (#)

M (#)

M (#)

 

välisvaluutad

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

M (#)

M (#)

M (#)

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

M (#)

M (#)

M (#)

 

sellest: emiteeritud võlaväärtpaberite kogunenud intress  (12)

Q

 

 

 

 

12.

 Kapital ja reservid

 

 

 

 

 

13.

 Muud kohustused

 

 

 

 

 

sellest: transiitkirjed

M

 

 

 

 

sellest: vahekirjed

M

 

 

 

 

sellest: eraldised kolmandate isikute ees olevate kohustuste jaoks

M

 

 

 

 

sellest: kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus  (13)

Q (#)

 

 

 

 

sellest: emiteeritud võlaväärtpaberite kogunenud intress  (12)

Q

 

 

 

 

sellest: raamatupidamise/statistika erinevuste korrigeerimine  (14)

M (#)

 

 

 

 

VARAD

 

 

 

 

 

1.

 Sularaha

 

 

 

 

 

2.

 Laenud

 

 

 

 

 

3.

 Investeeringud võlaväärtpaberitesse

 

 

 

 

 

sellest: hoitavate võlaväärtpaberite kogunenud intress  (12)

Q

 

 

 

 

4.

 Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

5.

 Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

6.

 Mittefinantsvara

 

 

 

 

 

7.

 Muu vara

 

 

 

 

 

sellest: transiitkirjed

M

 

 

 

 

sellest: vahekirjed

M

 

 

 

 

sellest: kindlustuse ettemaksed ja reservid tasumata nõuete jaoks  (15)

Q (#)

 

 

 

 

sellest: hoitavate võlaväärtpaberite kogunenud intress  (12)

Q

 

 

 

 


Tabel 3

Laenud, mis on antud euroala muudele finantsvahendusettevõtetele+finantsvahenduse abiettevõtetele+varasid hoidvatele finantsasutustele ja laenuandjatele (S.125+S.126+S.127)

Bilansiseisud, ümberhindlus- ja ümberliigituskorrigeerimised (kvartaalne)

BILANSIKIRJED

A. Riigisisesed

B. Riigivälised euroala riigid

 

Kokku

Muud finantsvahendusettevõtted (S.125)

Finantsvahenduse abiettevõtted (S.126)

Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127)

Kokku

Muud finantsvahendusettevõtted (S.125)

Finantsvahenduse abiettevõtted (S.126)

Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127)

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

Laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

üle viie aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

2 OSA

Image 1
Tabel 1 Riigisiseste rahaloomeasutuste ülekantud laenud, mida teenindavad mitterahaloomeasutused ja mis mõjutavad aruandluse laenude seisu(1) 1

Bilansiseisud ja vood, v.a ülekantud laenude mõju (kuupõhine)

Image 2
Tabel 2 Riigisiseste rahaloomeasutuste, kes ei ole laenu ülekandjad, poolt teenindatavad ülekantud laenud (1) 1 2

Netoülekanded, bilansiseisud, ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimised (kuupõhine) (2)

3. OSA

Image 3
Tabel 1 Rahaturufondide bilansikirjete statistilise teabe aruandlus

Bilansiseisud, ümberhindlus- ja ümberliigituskorrigeerimised (kvartaalne)

Tabel 2

Rahaturufondide bilansikirjed - jaotused vääringute kaupa

Bilansisseisud (kvartaalne)

BILANSIKIRJED

Kõik vääringud

Euro

Muud vääringud

 

 

 

 

 

 

 

 

GBP

USD

JPY

CHF

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

Laenud

 

 

 

 

 

 

 

Välismaailm

 

 

 

 

 

 

 

Investeeringud võlaväärtpaberitesse

 

 

 

 

 

Riigisisesed

 

 

 

 

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

Riigivälised euroala riigid

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

Välismaailm

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RAdele kohaldatavad kvartalinõuded määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) alusel.

 

4. OSA

Tabel 1

Rahaloomeasutuste kasutamata krediidiliinide statistika

Bilansiseisud ja ümberliigituskorrigeerimised

BILANSIVÄLISED ANDMEÜHIKUD

A. Riigisisesed

B. Riigivälised euroala riigid

C. Välismaailm

 

 

Kasutamata krediidiliinid

 

 

 

Kokku

 

 

 

RAd (S.121+S.122+S.123)

 

 

 

Valitsemissektor (S.13)

 

 

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

 

 

Muud finantsvahendusettevõtted+finantsvahenduse abiettevõtted+varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

 

 

Kindlustusseltsid (S.128)

 

 

Pensionifondid (S.129)

 

 

Mittefinantsettevõtted (S.11)

 

 

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

 

 

5. OSA

Laenud mittefinantsettevõtetele tegevusvaldkondade kaupa

RKPd esitavad eraldi andmed iga sektori kohta vormil I või vormil II, kui eraldi andmed iga sektori kohta ei ole kättesaadavad.

RKPd esitavad bilansijäägid eraldi laenude kohta riigisisestele mittefinantsettevõtetel ja, kui andmed on kättesaadavad, laenud euroala liikmesriikide mittefinantsettevõtetele. Kõik andmed esitatakse miljonites eurodes.

Vorm 1

Vorm II

1

A.

Põllumajandus, metsandus ja kalandus

1

A.

Põllumajandus, metsandus ja kalandus

2

B.

Mäetööstus

2

B.

Mäetööstus

3

C.

Töötlev tööstus

3

C.

Töötlev tööstus

4

D.

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

4

D.

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

+

E.

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

5

E.

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

6

F.

Ehitus

5

F.

Ehitus

7

G.

Hulgi- ja jaekaubandus Mootorsõidukite ja mootorrataste remont

6

G.

Hulgi- ja jaekaubandus Mootorsõidukite ja mootorrataste remont

8

I.

Majutus ja toitlustus

7

I.

Majutus ja toitlustus

9

H.

Veondus ja laondus

8

H.

Veondus ja laondus

+

J.

Teave ja teabevahetus

10

J.

Teave ja teabevahetus

11

L.

Kinnisvaraalane tegevus

9

L.

Kinnisvaraalane tegevus

+

M.

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

+

N.

Haldus- ja abitegevused

12

M.

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

13

N.

Haldus- ja abitegevused

14

Kõik muud sektorid, mis on mittefinantsettevõtete osas asjakohased

10

Kõik muud sektorid, mis on mittefinantsettevõtete osas asjakohased

Märkus: Tähed viitavad vastavale NACE Rev.2 liigitusele.

(1)  Seisud tuleb esitada kõikide andmeühikute osas. Ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimised tuleb esitada (#) tähistusega lahtrite kohta. Ainult ümberliigituskorrigeerimised tuleb esitada (†) tähistusega lahtrite kohta.

(2)  Endistes riigi vääringutes pangatähtede ja müntide seisud pärast euro kasutuselevõttu. Andmed tuleb esitada vähemalt 12 kuu kohta pärast liitumist.

(3)  Esitatakse ainult siis, kui nähtus esineb.

(4)  Eraldised, mis tagavad kohustusi kolmandate isikute ees, mis on rahaloomeasutuste kohustused kodumajapidamiste ees töötajate pensione katvate tehniliste eraldiste kujul. See osutab tavaliselt töötajate pensionifondidele, mida ei halda sõltumatud asutused.

(5)  See andmeühik näitab korrigeerimise netoväärtust statistilises bilansis tulenevalt erinevusest esitatud varade ja kohustuste statistilise ja raamatupidamisliku hindamise vahel.

(6)  See andmeühik sisaldab RKPde nõudeid eurodes, mis vastavad välisvaluutareservi ülekandmisele RKPdelt EKP-le.

(7)  Intressilaekumised võlaväärtpaberitesse investeerimises või muudes varades, mida esitatakse kooskõlas riigisisese tavaga.

(8)  Rahaloomeasutustele makstud brutopreemiate see osa, mida käsitletakse järgmises raamatupidamisperioodis, pluss nõuded, mis on rahaloomeasutuse poolt veel arveldamata .

(9)  Seisud tuleb esitada kõikide andmeühikute osas. Ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimised tuleb esitada (#) tähistusega lahtrite kohta. Ümberliigituskorrigeerimised tuleb esitada ainult (†) tähistusega lahtrite kohta.

(10)  Need andmeühikud on vastaskanne väärtpaberistatud laenude osas, mida ei ole rahaloomeasutuse bilansist eemaldatud kehtivate raamatupidamisstandardite kohaselt.

(11)  EKP ja RKP vahelise kokkuleppe kohaselt ei pea RKP neid andmeridu esitama, kui EKP kasutab alternatiivseid andmeallikaid.

(12)  Intressilaekumised, mida esitatakse vastavas instrumendiliigis või muudes varades/muudes kohustustes kooskõlas riigisisese tavaga.

(13)  Eraldised, mis tagavad kohustusi kolmandate isikute ees, mis on rahaloomeasutuste kohustused kodumajapidamiste ees töötajate pensione katvate tehniliste eraldiste kujul. See osutab tavaliselt töötajate pensionifondidele, mida ei halda sõltumatud asutused.

(14)  See andmeühik näitab korrigeerimise netoväärtust statistilises bilansis tulenevalt erinevusest esitatud varade ja kohustuste statistilise ja raamatupidamisliku hindamise vahel.

(15)  Rahaloomeasutustele makstud brutopreemiate see osa, mida käsitletakse järgmises raamatupidamisperioodis, pluss nõuded, mis on rahaloomeasutuse poolt veel arveldamata .

III LISA

1. OSA

Rahaloomeasutuste intressimäärade (MIR) täiendav kuustatistika

Tabel 1: Vaba tagasimaksega krediit ja arvelduskrediit, tavaline ja pikendatud krediitkaardi krediit

 

Sektor

Instrumendi liik

Uue tegevuse näitaja

Aruandluskohustus

Laenud eurodes

Kodumajapidamistele

Vaba tagasimaksega krediit ja arvelduskrediit, tavaline ja pikendatud krediitkaardi krediit

86

AAR/NDER, summa

Mittefinantsettevõtetele

Vaba tagasimaksega krediit ja arvelduskrediit, tavaline ja pikendatud krediitkaardi krediit

87

AAR/NDER, summa

1.

 MIR statistika eesmärgil kasutatakse mõisteid „vaba tagasimaksega krediit“ ja „arvelduskrediit“, „tavaline krediitkaardi krediit“ ja „pikendatud krediitkaardi krediit“ määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) (1) II lisa 2. osa määratluse kohaselt, olenemata nende intressimäära fikseerimise algsest tähtajast. Sanktsioonid arvelduskrediidi ületamise eest, näiteks eritasud, ei ole hõlmatud aastapõhises lepingulises intressimääras (AAR), mis on määratletud Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) (2) I lisa 1. osas. Käesoleva lisa tabelis 1 toodud liikide kohta esitatakse AAR või kitsalt määratletud efektiivne intressimäär (narrowly defined effective rate, NDER). AAR/DNER aruanne esitatakse koos seonduva uue tegevuse mahuga.

2.

 Vaba tagasimaksega krediitide ja arvelduskrediitide, tavalise ja pikendatud krediitkaardi krediidi puhul kattub uue tegevuse mahu mõiste bilansiseisuga. Näitajad 86 ja 87 arvutatakse määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 2. liite näitajate 12, 23, 32 ja 36 põhjal ning vaba tagasimaksega krediitide ja arvelduskrediitide, tavalise ja pikendatud krediitkaardi krediidi seisud arvutatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) I lisaga. Intressimäärad arvutatakse vastavate määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 1. ja 2. liite kirjete kaalutud keskmisena, määrates tavalise krediitkaardi krediidi intressimääraks nulli. Näitajate 86 ja 87 eesmärgiks on varasemas kehtetuks tunnistatud määruses (EÜ) nr 63/2002 (EKP/2001/18) (3) määratletud näitajate 12 ja 23 (arvelduskrediidid) järjepidevus, enne nende muutmist määrusega (EÜ) nr 290/2009 (EKP/2009/7) (4).

Tabel 2: Kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele antud muudetud tingimustega laenude intressimäärad

 

Sektor

Instrumendi liik

Esialgne tähtaeg, etteteatamistähtaeg, esialgne fikseeritud intressimäära periood

Uue tegevuse näitaja

Aruandluskohustus

Muudetud tingimustega laenud eurodes

Kodumajapidamistele

Tarbimiseks

Kokku

88

AAR/NDER

Eluaseme ostmiseks

Kokku

89

AAR/NDER

Muuks otstarbeks

Kokku

90

AAR/NDER

Mittefinantsettevõtetele

Kokku

91

AAR/NDER

3.

 Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika eesmärgil hõlmavad kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele antud laenud kõiki uue äritegevuse laene, v.a vaba tagasimaksega krediit ja arvelduskrediit ja krediitkaardi krediit, mis on antud, kuid tingimuste muutmise ajal tagasi maksmata. Muult asutuselt üle kantud laenude osas osutab tingimuste muutmine uue äritegevuse laenudele, mille andis laenu müünud või üle andnud asutus. Lisaks tegevuse mahtudele, mis on nõutavad määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) kohaselt, esitatakse võimaluste piires tabelis 2 osutatud liikide osas ainult AAR või NDER.

2. OSA

Tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimine ja rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks valimi korrastamine

1. jagu: Tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimine

1.   Üldine valimise menetlus

1.

 Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kogumiseks andmeesitajatelt kooskõlas määrusega (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) kohaldavad RKPd järgmisel skeemil kujutatud korda. Kord on järgmine:

Image 4

2.   Kõikne vaatlus või valim

2.

 Iga RKP valib oma andmeesitajad oma liikmesriigi, mille rahaühik on euro („euroala liikmesriik“), residendiks olevate vaadeldava andmeid esitava üldkogumi rahaloomeasutuste hulgast, v.a keskpangad ja rahaturufondid.

3.

 Andmeesitajate valimiseks kasutavad RKPd kõikset vaatlust või valimimeetodit kooskõlas järgmistes punktides sätestatud nõuetega.

4.

 Kõikse vaatluse puhul palub RKP kõigil vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvatel residentidest rahaloomeasutustel teatada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika. Kõikse vaatluse teel kogutavad muutujad on intressimäärad ja uue tegevuse mahud ning bilansiseisude intressimäärad.

5.

 Valimi kasutamise puhul palutakse andmed esitada ainult osal vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvatel rahaloomeasutustel. Valimi põhjal leitavad hinnangulised muutujad on intressimäärad ja uue tegevuse mahud ning bilansiseisude intressimäärad. Neid nimetatakse „valimipõhisteks muutujateks”. Valim tuleb koostada vaadeldava andmeid esitavat üldkogumi osas representatiivselt minimeerimaks riski, et valiku tulemused erinevad tegelikest (teadmata) väärtustest vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika eesmärgil loetakse valim representatiivseks, kui kõik rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas asjakohased ja iseloomulikud vaadeldava andmeid esitava üldkogumi omadused on valimis hõlmatud. Algse valimi koostamisel võivad RKPd valimiskeemi loomiseks kasutada sobivaid sarnaseid asendajaid ja mudeleid kas siis, kui olemasolevatest allikatest pärit alusandmed ei ole täielikus vastavuses määruses (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) kasutatud mõistetega.

3.   Vaadeldava andmeid esitava üldkogumi kihitamine

6.

 RKPd, kes kasutavad rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks valimimeetodit, kihitavad valimi representatiivsuse tagamiseks vaadeldava andmeid esitava üldkogumi kohasel viisil enne andmeesitajate valimist. Kihitamisest tulenevalt jaguneb vaadeldav andmeid esitava üldkogum N allkogumiteks ehk kihtideks N1, N2, N3… NL. Need allkogumid ehk kihid ei tohi omavahel kattuda ja koos moodustavad nad vaadeldava andmeid esitava üldkogumi:

N1 + N2 + N3 + … + NL = N

7.

 RKPd sätestavad kihitamiskriteeriumid, mille alusel saab vaadeldava andmeid esitava üldkogumi homogeenseteks kihtideks jagada. Kihid loetakse homogeenseks, kui kihisisese valimi põhjal hinnatud muutujate dispersioon on oluliselt madalam kui tegeliku andmeid esitava üldkogumi kogudispersioon. (5) Kihitamiskriteeriumid on seotud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikaga, s.t kihitamiskriteeriumide ning valimi põhjal hinnatavate intressimäärade ja koguste vahel on seos.

8.

 Kui riigi keskpank kasutab valimimeetodit, määratleb ta vähemalt ühe kihitamiskriteeriumi tagamaks, et rahaloomeasutuste valim on asjaomase euroala liikmesriigi osas representatiivne ja et valikuviga on väike. RKPd peavad võimaluste piires määrama kihitamiskriteeriumide hierarhia. Kriteeriumides tuleb arvesse võtta riigi tingimusi ja iga euroala liikmesriigi eripära.

9.

 Andmeesitajate valimine toimub üheetapilise valimiga pärast kõikide kihtide määramist. Pärast seda valitakse andmeesitajad vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulgast. Vahepealset valimist ei toimu.

4.   Valimi jaotus kihtide vahel ja andmeesitajate valimine

10.

 Kui riigi kihid on punktide 6 ja 7 alusel määratud, teevad valimimeetodit kasutavad RKPd kindlaks valimi ja valivad igas kihis tegelikud andmeesitajad.. Riigi koguvalimi maht n on iga kihi valimite mahtude n1, n2, n3, …, nL summa:

n1 + n2 + n3 + … + nL = n.

11.

 Iga RKP valib otstarbekaima riigi valimimahu n jaotuse kihtide vahel. Seepärast määratleb iga RKP iga kihi puhul kui mitu andmeesitajat nh valitakse rahaloomeasutuste koguarvust Nh. Iga kihi h valimisuhe nh/Nh võimaldab iga kihi dispersiooni kohta hinnangu andmist. See tähendab, et igast kihist valitakse vähemalt kaks andmeesitajat.

12.

 Selleks et valida igas kihis tegelikud andmeesitajad, kaasavad riikide keskpangad kas ühe kihi kõik asutused, kasutavad juhuvalikut või valivad välja iga kihi kõige suuremad asutused. Juhuvaliku puhul toimub asutuste juhuslik valik igast kihist kõikide asutuste võrdse tõenäosusega või tõenäosusega, mis on proportsionaalselt seotud asutuse suurusega. RKPd, kes kasutavad juhuvalikut või valivad suurimate asutuste hulgast, võivad kihis hõlmata kõik asutused.

13.

 Teave iga krediidiasutuse ja muude vaadeldava andmeid esitava üldkogumi asutuste suuruse kohta on kättesaadav riigis määruse (EÜ) 2021/379 (EKP/2021/2) alusel kogutud rahaloomeasutuste bilansistatistikast. RKPd kasutavad euroala liikmesriikide residentidest kodumajapidamiste ning mittefinantsettevõtete eurodes vääringustatud hoiuste ja laenude kogusummat, mille näol on tegemist selle bilansi osaga, mis on asjakohane rahaloomeasutuste intressimäärade statistika seisukohast, või selle lähedast asendajat.

14.

 Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika aluseks on valik ilma asendamiseta, s.t iga vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvat rahaloomeasutust võib valida vaid üks kord.

15.

 Kui RKP otsustab ühe kihi kõigi rahaloomeasutuste kõikse vaatluse kasuks, võib RKP selle kihi valimi koostada filiaalide tasandil. See eeldab, et RKP-l on asjaomase kihi krediidiasutuste ja muude asutuste kogu tegevust hõlmav filiaalide loetelu ja asjakohane teave, mis on vajalik selleks, et hinnata uue tegevuse raames kodumajapidamiste ning mittefinantsettevõtete suhtes kehtestatud intressimäärade dispersiooni filiaalide lõikes. Filiaalide valiku ja selle korrastamise suhtes kehtivad kõik käesolevas suunises sätestatud nõuded. Valitud filiaalidest saavad tinglikud andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse kõiki määruses (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisas sätestatud aruandlusnõudeid. See kord ei piira nende rahaloomeasutuste, mille juurde filiaalid kuuluvad, kohustusi andmeesitajana.

5.   Riigi valimi väikseim maht

16.

 Riigi valimi väikseim maht määratakse sõltuvalt sellest, kas asjaomane RKP kohaldab juhuvalikut või valib kihi kohta suurima asutuse.

17.

 Kui RKP kasutab tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimises juhuvaliku meetodit, peab riigi valimi väikseim maht tagama, et uue tegevuse intressimäärade maksimaalne juhuslik viga kõigis instrumendiliikides ei ole keskmiselt suurem kui 10 baaspunkti 90% usaldusnivoo korral (6).

18.

 Maksimaalne juhuslik viga määratakse järgmiselt
Image 5
, kus D on maksimaalne juhuslik viga, zα/2 on normaaljaotuse või muu andmete struktuuri kohase jaotuse (näiteks t-jaotus) põhjal arvutatud tegur eeldusel, et usaldusnivoo on 1-α, kus
Image 6
on parameetri θ hinnangufunktsiooni dispersioon ja
Image 7
on parameetri θ hinnangufunktsiooni hinnanguline dispersioon.

19.

 Kui RKP valib kihi suurima asutuse meetodi, põhineb valimi kvaliteet sünteetilisel keskmisel absoluutvea (synthetic mean absolute error, MAE) meetodil. Tegelik sünteetiline MAE ei tohi ületada ajas muutuva MAE piirmäära, eeldades 10 baaspunkti veamarginaali iga kihi ja näitaja kohta.

20.

 Sünteetiline MAES teatava hinnangufunktsiooni
Image 8
kohta konkreetsel perioodil määratakse järgmiselt

Image 9

kus:

Image 10
on sünteetiline MAE

Bc , Bk on maht konkreetses rahaloomeasutuse intressimäära liigis

ic 1 on liigi c hinnanguline keskmine intressimäär

Image 11
on MAE teatava raaloomeasutuste intressimäära liigi kohta hinnangufunktsiooni
Image 12
alusel

Bj 0 on maht, mis vastab konkreetse kihi tegelikult esitamata andmete mahule j

Bj 1 on maht, mis vastab konkreetse kihi j tegelikult esitatud andmete mahule. Kui kohaldatakse valimit, osutab Bj 1 juurdearvestuse mahtudele. Juurdearvestuse korda kirjeldatakse täpsemalt 4. jaos.

B on kõikide kihtide kogumaht, s.t kõikide kihtide Bj 0 ja Bj 1 summa

Image 13
on hinnanguline viga kihis j kokku

ij 1 on tegelikule andmeesitaja kogumile vastav kaalutud keskmine intressimäär konkreetses kihis j

Image 14
on hinnangufunktsiooni
Image 15
väärtus allkihti mittearvestava kihi j kohta.

Kui ühes kihis on hõlmatud maht null, tuleb kasutada teise kihi keskmist

Image 16
, et vältida nullväärtusega MAEd.

Image 17
on kihi esimese ja kolmanda kvartiili keskmine, mis määratakse kui rahaloomeasutuste intressimäära liigi aruandluses esitatud intressimäär, millest 25 % (ja vastavalt 75 %) esitatud intressimääradest on väiksemad. Enne esimese ja kolmanda kvartiili arvutamist jagatakse selle liigi maht kihis olevate asutuste arvuga. Kahe MAE hinnangufunktsiooni keskmist – esimene ja kolmas kvartiil – kasutatakse parameetri
Image 18
hindamiseks. (7)

21.

 Juhusliku vea maksimum ja sünteetiline MAE arvutatakse eraldi uute tegevuste ja bilansiseisude osas. Uute tegevuste jaoks tuleb juhusliku vea maksimum ja sünteetiline MAE arvutada määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 1. ja 2. liite näitajate 1 kuni 11, 13 kuni 22 ja 24 kuni 29 alusel. Bilansiseisude jaoks tuleb juhusliku vea maksimum ja sünteetiline MAE arvutada määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 1. ja 1. liite näitajate 1 kuni 14 alusel.

22.

 Riigi valimi väikseim maht osutab nii väikseimale esialgsele valimile kui ka väikseimale valimile pärast järgmises jaos määratletud tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimi läbivaatamist. Ühinemiste ja väljajätmiste tõttu võib valimi maht aja jooksul enne järgmist läbivaatamisperioodi väheneda.

23.

 RKPd võivad valida rohkem andmeesitajaid, kui on nõutav riigi valimi väikseimaks mahuks, eelkõige juhul, kui on vaja suurendada riigi valimi representatiivsust riigi finantssüsteemi struktuuri arvestades.

24.

 Vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvate rahaloomeasutuste arv peab olema kooskõlas valimi väikseima mahu suurusega. RKPd võivad lubada ühe euroala liikmesriigi residentidest rahaloomeasutustel, mis igaüks eraldi kuuluvad rahaloomeasutuste nimekirja, mis on koostatud ja mida kaasajastatakse kooskõlas määruse (EL) nr 2021/379 (EKP/2021/2) 1. jao 1. osas sätestatud liigituspõhimõtetega, esitada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kõik koos rühmana. Sellisest rühmast saab tinglik andmeesitaja. See tähendab, et selline rühm esitab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika nii, nagu oleks tegemist üheainsa rahaloomeasutusega, s.t esitab kogu rühma hõlmava keskmise intressimäära instrumendiliigi kohta, mitte iga rahaloomeasutuste nimekirja kuuluva rahaloomeasutuse intressimäära. Samas loetakse rühma kuuluvaid rahaloomeasutusi siiski individuaalseteks asutusteks nii vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis kui ka valimis.

2. jagu: Tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimi läbivaatamine

6.   Valimi läbivaatamine aja jooksul

25.

 RKPd, kes kasutavad valikumeetodit, tagavad, et valim jääb aja möödudes representatiivseks.

26.

 Seepärast kontrollivad RKPd oma valimi representatiivsust vähemalt kord aastas. Kui vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis on toimunud olulised muutused, peavad need pärast iga-aastast kontrolli kajastuma ka valimis.

27.

 RKPd vaatavad valimi regulaarselt läbi kuni kolmeaastase intervalliga, võttes arvesse vaadeldava andmeid esitava üldkogumiga liitunuid, vaadeldavast ja tegelikust andmeid esitavast üldkogumist lahkunuid ja muid muudatusi andmeesitajate iseloomustavates tegurites, ning kohaldavad 5. jao sätteid riigi valimi väikseima mahu kohta. Valimi regulaarne läbivaatamine põhineb tegeliku andmeid esitava üldkogumi valikut käsitlevatele 1. jao sätete järgimise hindamises kuuandmete alusel, mis vastavad läbivaatamise aasta kvartali lõpule. RKPd võivad oma valimeid kontrollida ja uuendada ka sagedamini.

28.

 Selleks et valim oleks vaadeldava andmeid esitava üldkogumi suhtes jätkuvalt representatiivne, kohandatakse valimit aja jooksul, võttes arvesse vaadeldava andmeid esitava üldkogumiga liitunuid. Selleks koostavad RKPd valimi nb liitumiste koguarvust Nb. Liituvate asutuste nb täiendavat valikut liitumiste koguarvust Nb nimetatakse aja jooksul toimunud juurdekasvu valimiks.

29.

 Aja jooksul valimit korrigeeritakse, võttes arvesse vaadeldavast ja tegelikust andmeid esitavast üldkogumist lahkumisi. Korrigeerimine ei ole vajalik juhul, kui vaadeldavast andmeid esitavast üldkogumist lahkunute arv Nd on proportsioonis valimist lahkunute arvuga nd (1. juhtum). Kui vaadeldavast andmeid esitavast üldkogumist lahkuvad asutused, mis ei kuulu valimisse, muutub valim vaadeldava andmeid esitava üldkogumi mahuga võrreldes suuremaks (2. juhtum). Kui valimist lahkub rohkem asutusi kui vaadeldavast andmeid esitavast üldkogumist, muutub valim aja jooksul liiga väikseks ja representatiivsus kaob (3. juhtum). Kui vaadeldava andmeid esitava üldkogumi valimisel kasutatakse juhuvaliku meetodi, tuleb 2. ja 3. juhtumi puhul valimis igale asutusele omistatud kaalu korrigeerida valimi moodustamise teooriast tuleneva statistilise meetodi abil. Igale andmeesitajale omistatud kaal on tema valimise tõenäosuse pöördväärtus ja seega laiendustegur. 2. juhtumi puhul, kui valim on üldkogumiga võrreldes suhteliselt suurem, ei jäeta valimist välja ühtegi andmeesitajat. 3. juhtumi puhul, kui on valitud suurimad asutused, korrigeeritakse valimit suuruse alusel täiendavaid asutusi lisades.

30.

 Aja jooksul kohandatakse valimit, et võtta arvesse muudatusi andmeesitajaid iseloomustavates tegurites. Sellised muudatused võivad aset leida asutuste ühinemise, jagunemise, asutuste lisandumise vms tõttu. Mõni andmeesitaja võib vahetada kihti, millesse ta kuulub. Nagu 2. ja 3. juhtumis lahkunute puhul, korrigeeritakse valimit selle moodustamise teooriast tuleneva statistilise meetodi abil. Kui RKPd kasutavad juhuvalikut, tuleb määrata uus valimi tõenäosus ja kaalud.

3. jagu: Muud valimi moodustamisega seotud küsimused

7.   Järjepidevus

31.

 Selleks et rahaloomeasutuste intressimäärade statistika hoiuste ja laenudega seotud bilansiseisude kohta oleks kooskõlas hoiuste ja laenudega seotud uue tegevuse statistikaga, peavad valimimeetodit kasutavad RKPd koguma statistikat samadelt andmeesitajatelt. RKPd võivad kasutada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks osaliselt valimimeetodit ja ülejäänud osas kõikset vaatlust. Vaatamata sellele ei tohi nad kasutada kaht või enamat valimit.

8.   Finantsinnovatsioon

32.

 Valimi koostamisel ei pea RKPd hõlmama kõiki riigis esinevaid tooteid. Samas ei tohi tervet instrumendiliiki välja jätta asjaomaste summade väiksuse tõttu. Seega kui teatavat instrumendiliiki pakub ainult üks asutus, peab see asutus olema valimis esindatud. Kui euroala liikmesriigis valimi algse koostamise ajal instrumendiliiki ei esine, kuid asutus võtab selle hiljem kasutusele, tuleb see asutus järgmise representatiivsuse kontrolli ajal valimisse valida. Kui luuakse uus toode, peavad valimisse kuuluvad asutused käsitlema seda järgmises aruandes, sest kõik andmeesitajad peavad esitama andmed oma kõikide toodete kohta.

4. jagu: Riigi kaalutud keskmised intressimäärad ja riigi tegevusmahud kokku

33.

 RKPd saavad riigi kaalutud keskmiste intressimäärade ja seonduvate tegevusmahtude andmed oma kõikidelt tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvatelt andmeesitajatelt ning arvutavad iga instrumendiliigi osas riigi kaalutud keskmise intressimäära igas kihis juurdearvestatud tegevusmahtude põhjal. Andmed esitatakse EKP-le.

34.

 Juhuvaliku kohaldamisel peab intressimäära hinnangufunktsioon kihi ja riigi tasandil olema kooskõlas valimi koostamise korraga, lihtsa juhuvalikuga või suuruse suhtes proportsionaalse tõenäosusega, millest tuleneb vajadus kasutada intressimäärade kaalumisel summasid, mis hõlmavad juurdearvestust.

35.

 Kui valitakse suurim asutus, tuleb hinnangufunktsioonis agregeerida intressimäärad kõikide sama kihi asutuste osas, kaaludes aruandes esitatud summasid; kihid tuleb agregeerida, kohaldades igas kihis juurdearvestatud mahte.

36.

 RKPd esitavad riigi kaalutud keskmise intressimäära bilansiseisu iga instrumendiliigi kohta, s.t määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 1. liite näitajad 1 kuni 26.

37.

 RKPd esitavad riigi kaalutud keskmise intressimäära iga uue tegevuse instrumendiliigi kohta, s.t määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 2. liite näitajad 1 kuni 23 ja 30 kuni 85. Lisaks sellele esitavad RKPd kõigi määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 2. liite näitajate 2 kuni 4, 8 kuni 11, 13 kuni 22 , 33 kuni 35 ja 37 kuni 85 osas vaadeldava kuu jooksul igas instrumendiliigis riigi uue tegevuse mahu. Instrumendiliikide osas, mis põhinevad kokkuleppeliselt muudetud tingimustega laenudel kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele (määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 2. liite 2 näitajad 88 kuni 91), on nõutav ainult teave mahtude kohta ning intressimäärade teavet kogutakse võimaluste piires. Need uute tegevuste summad osutavad üldkogumile, s.t kogu vaadeldavale andmeid esitavale üldkogumile, ja sarnaselt muu uute tegevuste mahtudega, hinnatakse seda arvu juurdearvestuse menetluses punktide 38 kuni 40 alusel.

38.

 Kui andmeesitajate valimiseks on kasutatud juhuvaliku või suurimate asutuste valiku meetodit, kasutatakse tegevusmahtude juurdearvestuses laiendustegureid. Juurdearvestus toimub kihi tasandil.

39.

 Kui kasutatakse juhuvaliku meetodit, määratakse laiendustegurid valikutõenäosuse pöördväärtusena πi , i.e. 1/πi . Üldkogumi B osas arvutatakse uue tegevuse hinnanguline maht järgmise üldvalemi alusel:

Image 19

kus:

B on kogu tegevusmaht

Bi on asutuse i uue tegevuse maht

πi on asutuse i valimise tõenäosus.

40.

 Kui kasutatakse suurima asutuse valiku meetodit, määratakse iga kihi j laiendustegurid, mis on kihi kattekordaja pöördväärtus, järgmise üldvalemi põhjal:

Image 20

kus:

Image 21
on kihisisene kogumaht j

Image 22
on kihisisene maht j asutuse i osas

Nj 0 on valimisse mittekuuluvate krediidiasutuste arv kihis j

Nj 1 on valimisse kuuluvate krediidiasutuste arv kihis j

41.

 Punktis 40 määratletud laiendustegurid EFj arvutatakse uue tegevuse osas, asendades uute tegevuste mahud seonduvate bilansiseisudega. Kihi maht koos juurdearvestusega arvutatakse seejärel, korrutades kihi j laiendusteguri aruandes esitatud mahuga kihi j kohta.

42.

 RKPd esitavad bilansiseisu ja uue tegevuse RA intressimäärad EKP-le nelja kümnendkoha täpsusega. See ei piira RKPde otsust kogutavate andmete detailsuse kohta. Avaldatud tulemustes ei esitata rohkem kui kaks kümnendkohta.

43.

 RKPd dokumenteerivad kõik RA intressimäärade statistikat mõjutavad õigusloomega seotud menetlused metoodikat käsitlevates märkustes, mis esitatakse koos riigi andmetega.

44.

 Kui RKPd kasutavad andmeesitajate valimiseks valimimeetodit, teatavad nad prognoosi esialgse valimi valikuvea suuruse kohta. Pärast valimi iga läbivaatamist esitatakse uus prognoos.

3. OSA

Teatavate toodete käsitlemine rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas

1.

 Järgmistes punktides osutatud tooteid kasutatakse sarnaste omadustega toodete võrdlusalusena.

2.

 Tõusva (langeva) intressimääraga hoius või laen on fikseeritud tähtajaga hoius või laen, mille puhul kohaldatakse aastapõhiselt eelnevalt fikseeritud protsendipunktide võrra tõusvat (langevat) intressimäära. Tõusva (langeva) intressimääraga hoiused või laenud on kogu tähtajaks fikseeritud intressimääraga instrumendid. Hoiuse või laenu kogu tähtajaks fikseeritud intressimäär ja muud tingimused lepitakse eelnevalt kokku ajal t0, kui lepingule alla kirjutatakse. Tõusva intressimääraga hoius on näiteks kokkulepitud nelja-aastase tähtajaga hoius, mille intress esimesel aastal on 5%, teisel aastal 7%, kolmandal aastal 9% ja neljandal aastal 13%. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas ajal t0 kajastatav uue tegevuse AAR on tegurite „1+intressimäär“ geomeetriline keskmine. Kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisaga võivad RKPd nõuda, et andmeesitajad kohaldaksid sellist liiki toodete puhul NDER intressimäära. Bilansiseisu AAR, mis hõlmab ajavahemikku t0 kuni t3, on intressimäär, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade arvutamise ajal, s.t kokkulepitud nelja-aastase tähtajaga hoiuse puhul on see ajal t0 5%, ajal t1 7%, ajal t2 9% ja ajal t3 13%.

3.

 Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas esineb krediidiliini osana võetud laen määruse (EÜ) 2021/379 (EKP/2021/2) II lisa 2. osas määratletud tähenduses ja liigituses. Ainult bilansiline jääk, s.t väljavõetud summa, mida pole veel krediidiliini raames tagasi makstud, on hõlmatud kui uus tegevus ja kajastatud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas. Summasid, mis on krediidiliini raames kättesaadavad, kuid mida pole välja võetud või mis on tagasi makstud, ei võeta arvesse ei uue tegevuse ega bilansilise jäägi osas.

4.

 Katusleping võimaldab klientidel võtta erinevatel laenukonto liikidel laenu teatava maksimummäärani, mis kehtib kõikidele laenukontodele kokku. Sellise katuslepingu sõlmimise ajal ei määrata kindlaks laenu vormi ja/või laenu kasutusele võtmise aega ja/või intressimäära, kuid kokku võib leppida erinevates võimalustes. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika ei hõlma selliseid katuslepinguid. Samas, niipea kui katuslepingu raames kokku lepitud laenu kasutatakse, on see hõlmatud vastava rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kirje all nii uue tegevuse kui ka bilansiseisu osas.

5.

 Esineda võivad säästuhoiused, mille puhul makstakse lisaintresse usaldusväärsuse ja/või kasvu eest. Hoiustamise ajal ei ole kindel, kas lisaintressi makstakse või mitte. Selle maksmine sõltub kodumajapidamise või mittefinantsettevõtte edaspidisest säästukäitumisest. Tavaliselt selliseid usaldusväärsuse või kasvu lisaintresse uut tegevust käsitleva AAR statistikas ei hõlmata. Bilansiseisu AAR hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika arvutamise ajal. Seega kui andmeesitaja maksab sellist lisaintressi usaldusväärsuse ja/või kasvu eest, kajastatakse seda bilansiseisude statistikas.

6.

 Kodumajapidamistele ning mittefinantsettevõtetele antavad laenud võidakse siduda tuletisinstrumentide lepingutega, näiteks intressimäära vahetuslepingu/ülempiiri/alampiiriga jne. Tavaliselt ei ole need seonduvad tuletisinstrumentide lepingud uute tegevuste AAR statistikas hõlmatud. Bilansiseisude AAR hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika arvutamise ajal. Seega, kui kasutatakse sellist tuletisinstrumendi lepingut ja andmeesitaja korrigeerib kodumajapidamise või mittefinantsettevõtte suhtes kohaldatavaid intressimäärasid, kajastatakse seda bilansiseisude statistikas.

7.

 Võidakse pakkuda kahest komponendist koosnevaid hoiuseid: kokkulepitud tähtajaga hoius, mille suhtes kohaldatakse fikseeritud intressimäära, ja sellega seotud tuletisinstrument, mille tulu on seotud määratletud börsiindeksi või kahepoolse vahetuskursi muutustega ja mille puhul on tagatud miinimumtulu 0%. Kahe komponendi tähtaeg võib olla sama või erinev. Uue tegevuse AAR hõlmab kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäära, sest see kajastab hoiustaja ja andmeesitaja vahelist kokkulepet ja on hoiustamise ajal teada. Hoiuse teiselt komponendilt saadav tulu, mis on seotud börsiindeksi või kahepoolse vahetuskursi tulemustega, ilmneb hiljem, kui toote tähtaeg lõpeb, ja seega ei saa seda kajastada uue tegevuse intressimääras. Seetõttu on hõlmatud ainult garanteeritud miinimumtasu (tavaliselt 0%). Bilansiseisu AAR hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika arvutamise ajal. Kuni tähtpäevani võetakse arvesse kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäära ja tuletisinstrumenti sisaldava hoiuse puhul tagatud miinimumtulu. Alles tähtaja lõppedes kajastatakse rahaloomeasutuste bilansiseisude intressimäärades andmeesitaja makstavat AARi.

8.

 Määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) II lisa 2. osas määratletud üle kaheaastase tähtajaga hoiuste hulka võivad kuuluda ka kogumispensioni kontod. Suurem osa kogumispensioni kontodest paigutatakse väärtpaberitesse ja seega sõltuvad kontode intressimäärad asjaomaste väärtpaberite tulususest. Ülejäänud osa kogumispensioni kontodest hoiustatakse sularahana ja krediidiasutus või muu asutus määrab intressimäära kindlaks samamoodi nagu muude hoiuste puhul. Hoiustamise ajal ei ole kodumajapidamise jaoks kogumispensionist saadava kogutulu suurus teada ja see võib olla ka negatiivne. Hoiustamise ajal ei lepita kodumajapidamise ja krediidiasutuse või muu asutuse vahel kokku väärtpaberitesse paigutatud osa intressimäära, vaid ainult ülejäänud hoiuseosa intressimäär Seega hõlmab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika ainult seda hoiuseosa, mis ei ole paigutatud väärtpaberitesse. Uue tegevuse AAR, mille kohta esitatakse andmed, on intressimäär, mille kodumajapidamine ja andmeesitaja lepivad hoiuseosa jaoks kokku hoiustamise ajal. Bilansiseisu AAR on intressimäär, mida andmeesitaja kohaldab kogumispensioni konto hoiuseosa suhtes rahaloomeasutuste intressimäära arvutamise ajal.

9.

 Eluasemelaenu säästukavad on pikaajalised säästuskeemid, mis pakuvad madalat tulusust, kuid pärast teatavat säästuperioodi annavad kodumajapidamisele või mittefinantsettevõttele õiguse saada eluasemelaenu madalama intressimääraga. Need säästukavad liigitakse kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) II lisa 2. osaga üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiuste hulka, kui neid kasutatakse hoiusena. Niipea kui need muudetakse laenuks, liigitatakse nad kodumajapidamisele eluaseme ostmiseks antavate laenude hulka. Andmeesitajad teatavad algse hoiustamise ajal kokkulepitud intressimäära hoiustega seotud uue tegevusena. Vastav uue tegevuse maht vastab sellisel juhul hoiustatud summale. Kui hoiustatud summa aja jooksul kasvab, kajastatakse seda ainult bilansiseisus. Hetkel, mil hoius muudetakse laenuks, registreeritakse see uus laen uue laenutegevusena. Intressimäär on sel juhul andmeesitaja pakutav madalam intressimäär. Statistiliseks kaaluks on kodumajapidamisele või mittefinantsettevõttele antava laenu kogusumma.

10.

 Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/379 (EKP/2021/2) II lisa 2. osaga liigitatakse Prantsusmaal pakutav reguleeritud eluaseme säästukava plan d’epargne-logement (PEL) üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiuseks. Valitsus reguleerib PELi tingimusi ja fikseerib intressimäära, mis ei muutu kogu hoiuse tähtaja jooksul, s.t igal PEL „põlvkonnal“ on sama intressimäär. PELi hoitakse vähemalt neli aastat ja igal aastal hoiustab klient teatava ettemääratud summa, kuid tal on lubatud summat igal ajal skeemi kehtimise ajal suurendada. Andmeesitaja teatab uue PELi avamisel uue tegevusena esialgse hoiuse. PELis esialgu hoiustatav rahasumma võib olla väga väike ja see tähendab, et ka uue tegevuse intressimäärale antav kaal on suhteliselt väike. See meetod tagab, et uue tegevuse intressimäär kajastab alati asjaomase PELi põlvkonna tingimusi. PELi suhtes kohaldatavate intressimäärade muutumine kajastub uue tegevuse intressimääras. Kui tarbijad reageerivad sellega, et asendavad portfellis muud pika tähtajaga hoiused olemasolevate PELidega, ei kajastu see uue tegevuse intressimäärades, vaid ainult bilansiseisu intressimäärades. Nelja aasta möödumisel võib klient taotleda madalama intressimääraga laenu või pikendada lepingut. Kuna PELi pikendamine toimub automaatselt ilma kliendi aktiivse sekkumiseta ja lepingu tingimusi, sh intressimäärasid uuesti ei arutata, ei peeta sellist pikendamist uueks tegevuseks määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 2. osa alusel. Laenulepingu uuendamise korral võib klient hoiustada lisasummasid, kui laenujääk ei ületa kindlaksmääratud ülemmäära ja leping ei kehti kindlaksmääratud pikimast tähtajast kauem. Kui saavutatakse ülemmäär või tähtaeg, siis leping külmutatakse. Kui raha jääb panka, jäävad kodumajapidamisel või mittefinantsettevõttel alles laenuõigused ja talle võimaldatakse endiselt PELi avamise aja tingimustele vastavat intressimäära. Valitsus subsideerib intressimakset, mis lisatakse krediidiasutuse või muu asutuse pakutavale intressimäärale. Kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 1. osaga kajastatakse rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas ainult krediidiasutuse või muu asutuse pakutav intressimakse osa. Valitsuse subsiidiumi makstakse krediidiasutuse või muu asutuse vahendusel, kuid mitte tema poolt, ja seda ei võeta arvesse.

11.

 Rahaloomeasutuste statistikas tuleb hõlmata hoiuste negatiivne intressimäär, kui see ei ole turutingimuste kohaselt erandlik.

(1)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 2021/379, 22. jaanuar 2021, krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16).

(2)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1072/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2013/34) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 51).

(3)  Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 63/2002, 20. detsember 2001, rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2001/18) (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 24).

(4)  Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 290/2009, 31. märts 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 63/2002 (EKP/2001/18) rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2009/7) (EÜT L 94, 8.4.2009, lk 75).

(5)  S.t kihisisese dispersiooni summa, mis saadakse valemiga

Image 23
, peab olema oluliselt väiksem kui andmeid esitava üldkogumi kogudispersioon, mis saadakse valemiga
Image 24
; milles h tähistab iga kihti, x intressimäära asutuse i jaoks,
Image 25
kihi h tavalist keskmist intressimäära, n valimis olevate asutuste koguarvu ja
Image 26
kõikide valimis olevate asutuste tavalist keskmist intressimäära.

(6)  RKPd võivad 90% usaldusnivoo korral teisendada 10 baaspunkti suuruse absoluutse mõõdu otse suhteliseks mõõduks hinnangfunktsiooni suurima lubatud variatsioonikordajana.

(7)  EKP statistika väljaande „Quality measures in non-random sampling“ tabelites 1 ja 2, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu, juhitakse tähelepanu sünteetilise MAE tulemustele igas riigis kohaldatud esimese ja kolmanda kvartiili hinnangufunktsioonide osas.

IV LISA

Tabel 1

Image 27

Tabel 2

Image 28

Tabel 3

BILANSIEISUDE INTRESSIMÄÄRADE INSTRUMENDILIIGID

 

Sektor

Instrumendi liik

Esialgne tähtaeg

Aruandluskohustus

Hoiused eurodes

Kodumajapidamistelt

Kokkulepitud tähtajaga

kuni 2 aastat

AAR

üle 2 aasta

AAR

Mittefinantsettevõtetelt

Kokkulepitud tähtajaga

kuni 2 aastat

AAR

üle 2 aasta

AAR

Laenud eurodes

Kodumajapidamistele

Eluaseme ostmiseks

kuni 1 aasta

AAR

üle 1 ja kuni 5 aastat

AAR

üle 5 aasta

AAR

tarbimiseks ja muudel eesmärkidel

kuni 1 aasta

AAR

üle 1 ja kuni 5 aastat

AAR

üle 5 aasta

AAR

mIttefinantsettevõtetele

Kokku

kuni 1 aasta

AAR

 

üle 1 ja kuni 5 aastat

AAR

 

üle 5 aasta

AAR

 

UUE TEGEVUSE INTRESSIMÄÄRADE INSTRUMENDILIIGID

 

 

 

Sektor

Instrumendi liik

Esialgne tähtaeg, etteteatamistähtaeg, esialgne fikseeritud intressimäära periood

Aruandluskohustus

Hoiused eurodes

Kodumajapidamistelt

Üleöö (*)

 

AAR

Kokkulepitud tähtajaga

kuni 1 aasta

AAR, summa

üle 1 ja kuni 2 aastat

AAR, summa

üle 2 aasta

AAR, summa

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad (*)

etteteatamine kuni 3 kuud

AAR

etteteatamine üle 3 kuu

AAR

Mittefinantsettevõtetelt

Üleöö (*)

 

AAR

Kokkulepitud tähtajaga

kuni 1 aasta

AAR, summa

üle 1 ja kuni 2 aastat

AAR, summa

üle 2 aasta

AAR, summa

 

Repod

 

 

Laenud eurodes

Kodumajapidamistele

Stardilaenud ja arvelduskrediidid, tavaline ja pikendatud krediitkaardi krediit  (*)

AAR

Tarbimiseks

Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni 1 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 1 ja kuni 5 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle 5 aasta

AAR, summa

Eluaseme ostmiseks

Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni 1 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 1 ja kuni 5 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 5 ja kuni 10 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle 10 aasta

AAR, summa

Muuks otstarbeks

Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni 1 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 1 ja kuni 5 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle 5 aasta

AAR, summa

MIttefinantsettevõtetele

Stardilaenud ja arvelduskrediidid, tavaline ja pikendatud krediitkaardi krediit (*)

AAR

Muud laenud kuni 0,25 mln euro ulatuses

Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni 3 kuuks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 3 kuu ja kuni 1 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 1 ja kuni 3 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 3 ja kuni 5 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 5 ja kuni 10 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle 10 aasta

AAR, summa

Muud laenud summas üle 0,25 miljoni euro ja kuni 1 miljon eurot

Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni 3 kuuks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 3 kuu ja kuni 1 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 1 ja kuni 3 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 3 ja kuni 5 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 5 ja kuni 10 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle 10 aasta

AAR, summa

Muud laenud üle 1 mln euro ulatuses

Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni 1 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine üle 1 ja kuni 5 aastaks

AAR, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle 5 aasta

AAR, summa

(*)  Nende näitajate osas on tegevusmahud hõlmatud individuaalsete bilansikirjete aruandlusskeemidel.

V LISA

1. OSA

Reservibaasi statistika

Tabel 1

Reservibaasi statistika koostamiseks vajalikud andmed bilansikirjete kohta

 

Maailm

 

BILANSIKIRJED

Kõik tehingupooled, v.a eurosüsteemi ja euroala krediidiasutused, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet

Kokku

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

9

 Hoiused (kõik vääringud)

 

 

9.1

üleöö

R1

 

9.2

kokkulepitud tähtajaga kuni 2 aastat

9.3

lõpetatavad etteteatamisega kuni 2 aastat

9

 Hoiused (kõik vääringud)

 

 

9.2

kokkulepitud tähtajaga üle kahe aasta

R2

 

9.3

lõpetatavad etteteatamisega üle kahe aasta

9.4

tagasiostulepingud

R3

 

11

 Emiteeritud võlaväärtpaberid (kõik vääringud)

 

 

kuni 2 aastat

R4

 

üle 2 aasta  (1)

 

R5


Tabel 2

Kontrolliks vajalikud bilansikirjete andmed

 

A. Riigisisesed

 

Määratlemata

Kindlasummaline mahaarvamine

R6

Kontrolliks vajalik kindlasummalise mahaarvamise arvutamine (R6):

Kindlasummalise mahaarvamise arvutamiseks kasutavad RKPd vähimat järgmisest:

a)

reservibaasi andmeühikute korrutis kohaldatava reservimääraga kooskõlas määruse (EL) 2021/378 (EKP/2020/1) artikliga 6; ja

b)

määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 6 lõikes 2 sätestatud kindlasummaline mahaarvamine.

RKPd agregeerivad need summad kõikide krediidiasutuste kohta, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet, võttes arvesse ka reegleid krediidiasutuste kindlasummaliste mahaarvamiste kohta, mis on osutatud määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artiklites 11 ja 12.

2. OSA

Makrosuhtarvu statistika

Makrosuhtarvu koostamiseks vajalikud krediidiasutuste bilansikirjete andmed

BILANSIKIRJED

A. Riigisisesed

B. Riigivälised euroala riigid

C. Välismaailm

D. Kokku

KIRJED

RAd

Mitte-RAd

RAd

Mitte-RAd

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

11.

Emiteeritud võlaväärtpaberid

(kõik vääringud)

 

 

 

 

 

 

kuni 2 aastat

 

 

 

 

 

MR1

VARAD

 

 

 

 

 

 

3.

Hoitavad võlaväärtpaberid

(kõik vääringud)

 

 

 

 

 

 

Kuni 2 aastat

MR2

 

MR3

 

 

 

(1)  Kirje „Võlaväärtpaberid kokkulepitud tähtajaga üle kahe aasta“ kohta esitatavad summad sisaldavad ka muude krediidiasutuste, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet, EKP või osalevate liikmesriikide keskpankade võlaväärtpaberite summasid.

VI LISA

Image 29
Tabel 1 POGIde ja keskvalitsuse statistilise teabe aruandlus 1

VII LISA

KREDIIDIASUTUSTE STRUKTUURI FINANTSNÄITAJAD (SFId)

1.   

Kõikide krediidiasutuste harukontorite arv liikmesriigis. Harukontor on määratletud kui geograafiliselt tuvastatav tegevuskoht. Selliste institutsionaalse üksuste harukontorid, mis ei ole krediidiasutused, tuleb jätta välja, isegi kui need kuuluvad krediidiasutusega samasse kontserni (pangandusgruppi).

2.   

Krediidiasutuste töötajate arv. Näitab residentidest krediidiasutuste töötajate keskmist arvu vaatlusaastal. RKPd peavad kasutama sama mõistet, mida kasutatakse „riigisisese tööhõive“ aruandluses RIADi jaoks vastavalt Euroopa Keskpanga suunisele (EL) 2018/876 (EKP/2018/16). Töötajad institutsionaalsetes üksustes, mis ise ei ole krediidiasutused, tuleks välja jätta, isegi kui need institutsionaalsed üksused kuuluvad samasse pangandusgruppi. Kui tegelikud andmed ei ole kättesaadavad, kasutavad RKPd hinnangulisi andmeid.

3.   

Muude liikmesriikide krediidiasutuste filiaalide arv. Näitab krediidiasutuste filiaalide arvu, kes olid andmeid esitava liikmesriigi residendid ja kelle kõrgeimal tasandil kontrolli omav krediidiasutus oli muu liikmesriigi resident vaatlusperioodi lõpus. Filiaalid, kelle kõrgeimal tasandil omas kontrolli riigisisene krediidiasutus, tuleb välja jätta.

4.   

Muude liikmesriikide krediidiasutuste filiaalide varade kogumaht. Näitab näitajaga „Muude liikmesriikide krediidiasutuste filiaalide arv“ hõlmatud filiaalide agregeeritud bilansside kogumahtu vaatlusperioodi lõpus.

5.   

Muude liikmesriikide krediidiasutuste tütarettevõtjate arv. Näitab krediidiasutuste tütarettevõtjate arvu, kes olid andmeid esitava liikmesriigi residendid ja kelle kõrgeimal tasandil kontrolli omav krediidiasutus oli muu liikmesriigi resident vaatlusperioodi lõpus. Tütarettevõtjad, kelle kõrgeimal tasandil kontrolli omav krediidiasutus oli muu liikmesriigi resident, tuleb välja jätta.

6.   

Muude liikmesriikide krediidiasutuste tütarettevõtjate varade kogumaht. Näitab näitajaga „Muude liikmesriikide krediidiasutuste tütarettevõtjate arv“ hõlmatud tütarettevõtjate agregeeritud bilansside kogumahtu.

7.   

Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide arv. Näitab krediidiasutuse filiaalide arvu, kes olid andmeid esitava liikmesriigi residendid ja kelle kõrgeimal tasandil kontrolli omav krediidiasutus ei olnud liikmesriigi resident vaatlusperioodi lõpus. Filiaalid, kelle kõrgeimal tasandil omas kontrolli riigisisene krediidiasutus, tuleb välja jätta.

8.   

Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide varade kogumaht. Näitab näitajaga „Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide arv“ hõlmatud filiaalide agregeeritud bilansside kogumahtu.

9.   

Kolmandate riikide krediidiasutuste tütarettevõtjate arv. Näitab krediidiasutuste tütarettevõtjate arvu, kes olid andmeid esitava liikmesriigi residendid ja kelle kõrgeimal tasandil kontrolli omav krediidiasutus ei olnud ELi liikmesriigi resident vaatlusperioodi lõpus. Tütarettevõtjad, kelle kõrgeimal tasandil omas kontrolli riigisisene krediidiasutus, tuleb välja jätta.

10.   

Kolmandate riikide krediidiasutuste tütarettevõtjate varade kogumaht. Näitab näitajaga „Kolmandate riikide krediidiasutuste tütarettevõtjate arv“ hõlmatud tütarettevõtjate agregeeritud bilansside kogumahtu.

11.   

Euroala liikmesriikide krediidiasutuste filiaalide arv. Näitab krediidiasutuste filiaalide arvu, kes olid andmeid esitava liikmesriigi residendid ja kelle kõrgeimal tasandil kontrolli omav krediidiasutus oli euroala liikmesriigi, v.a andmeid esitava liikmesriigi, resident vaatlusperioodi lõpus. Filiaalid, kelle kõrgeimal tasandil omas kontrolli riigisisene krediidiasutus, tuleb välja jätta.

12.   

Euroala liikmesriikide krediidiasutuste filiaalide varade kogumaht. Näitab näitajaga „Euroala liikmesriikide krediidiasutuste filiaalide arv“ hõlmatud filiaalide agregeeritud bilansside kogumahtu.

13.   

Euroala liikmesriikide krediidiasutuste tütarettevõtjate arv. Näitab tütarettevõtjate arvu, kes olid andmeid esitava liikmesriigi residendid ja kelle kõrgeimal tasandil kontrolli omav krediidiasutus oli euroala liikmesriigi, v.a andmeid esitava liikmesriigi, resident vaatlusperioodi lõpus.

14.   

Euroala liikmesriikide krediidiasutuste tütarettevõtjate varade kogumaht. Näitab näitajaga „Euroala liikmesriikide krediidiasutuste tütarettevõtjate arv“ hõlmatud tütarettevõtjate agregeeritud bilansside kogumahtu.

15.   

Viie suurima krediidiasutuse osakaal varade kogumahus (CR5). Näitab pangandustegevuse kontsentratsiooni. Näitaja tuletamiseks peavad RKPd kasutama järgmist konsolideerimata agregeeritud meetodit: a) järjestama kõikide aruandlust esitavate krediidiasutuste bilansside kogusummad; b) arvutama i) viie suurima bilansi kogusumma ja ii) kõikide bilansside kogusumma; ja iii) arvutama i ja ii proportsionaalse suhte. EKP-le tuleb andmed esitada protsentides (s.o väärtus 72,4296% tuleks esitada kujul 72,4296 ja mitte 0,7243). Kuigi viie suurima panga koosseis võib aja jooksul muutuda, peaksid RKPd esitama viie suurima krediidiasutuse osakaalu ainult konkreetsel ajahetkel (vaatlusaasta detsembri lõpus). Selle näitaja eesmärgil võivad RKPd sellekohasel kokkuleppel EKPga käsitleda konkreetset grupiga seotud krediidiasutused individuaalse krediidiasutusena, kui see väljendab pangandussektori kontsentratsiooni selgemini.

16.   

Krediidiasutuste koguvara Herfindahli indeks (HI). Nagu eelminegi näitaja, näitab see pangandustegevuse kontsentratsiooni. RKPd peavad niipalju kui võimalik järgima agregeeritud meetodit. Sellisel juhul tuleb HI arvutamisel kaasata kontserni kuuluva iga krediidiasutuse agregeeritud bilanss, kasutades vajadusel nende asutuste aastaaruannetes sisalduvaid raamatupidamisandmeid. Kui kõikide krediidiasutuste suhtes ei kohaldata lihtsustatud aruandlust, tuleb teha andmete juurdearvestus.

HI saadakse, liites kõikide pangandussektori krediidiasutuste turuosade ruudud ja see tuleb esitada EKP-le järgmise valemi kohaselt:

HI = Σn i = 1 (Xi / X)2 , kus:

n

=

liikmesriigi krediidiasutuste koguarv

Xi

=

CIi koguvara

X

=

Σn i = 1Xi = liikmesriigi kõikide krediidiasutuste vara kokku.

Selle näitaja eesmärgil võivad RKPd selgel kokkuleppel EKPga käsitleda konkreetseid grupiga seotud krediidiasutusi individuaalsete krediidiasutustena, kui see väljendab pangandussektori kontsentratsiooni selgemini.

17.   

Riigisisese kogukrediidi Herfindahli indeks (HI). Selle näitaja arvutamisel järgitakse Krediidiasutuste koguvara Herfindahli indeksi arvutamise metoodika põhimõtteid. Seejuures tuleb koguvara asendada kogukrediidiga, mis on määratletud kui laenud ja väärtpaberid (varad) riigisiseste mitterahaloomeasutuste osas, v.a valitsemissektor (1). Selle näitaja arvutamisel võivad RKPd sellekohasel kokkuleppel EKPga käsitleda konkreetseid grupiga seotud krediidiasutusi individuaalsete krediidiasutustena, kui see väljendab pangandussektori kontsentratsiooni selgemini.

Tabel 1. Krediidiasutuste struktuuri finantsnäitajad

Tabel 1 Krediidiasutuste (KA) struktuuri finantsnäitajad

 

1.

Kõik KAd

2.

Muude ELi liikmesriikide KAd

3.

Muude euroala liikmesriikide KAd

4.

KAd kõikidest piirkondadest, v.a EL ja riigisisesed

 

 

 

 

 

Töötajate arv

N30

 

 

 

Harukontorite arv

N40

 

 

 

Filiaalide arv

 

N10

N10

N10

Tütarettevõtjate arv

 

N20

N20

N20

 

 

 

 

 

KAde koguvara Herfindahli indeks

H10

 

 

 

Riigisisese kogukrediidi Herfindahli indeks

H20

 

 

 

 

 

 

 

 

5 suurima KA osakaal bilansside kogumahus (CR5)

S10

 

 

 

 

 

 

 

 

Filiaalide koguvarad

 

T11

T11

T11

Tütarettevõtete koguvarad

 

T12

T12

T12

 

 

 

 

 

(1)  Sektor S.13 Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi „ESA 2010“ (mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013) kohaselt.