European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/4196

28.7.2025

Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 (1) artikli 5 lõikega 4

(C/2025/4196)

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Buzet“

PDO-FR-A0148-AM02 – 8.5.2025

1.   Toote nimetus

„Buzet“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☒

Kaitstud päritolunimetus (KPN)

☐

Kaitstud geograafiline tähis (KGT)

☐

Geograafiline tähis (GT)

3.   Valdkond

☐

Põllumajandustooted

☒

Veinid

☐

Piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Põllumajandus-, toidu-, kalandus-, maaelu- ja plaaniministeerium (Ministère de l’agriculture, de l’alimentation, de la pêche, de la ruralité et de l’aménagement du territoire)

Põllumajandus-, põllumajandusliku toidu ja territooriumide poliitika peadirektoraat (Direction Générale des Politiques Agricoles, Agroalimentaires et des Territoires)

6.   Muudatuse käsitamine standardmuudatusena

Selle spetsifikaadi muudatused on standardmuudatused, nagu on määratletud määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4.

KPNi „Buzet“ muutmise taotlus ei puuduta ühtegi kolmest liidu muudatuse juhust, st:

a)

sellega ei kaasne muudatusi nimetuses või selle kasutuses või geograafilise tähisega toote või toodete kategoorias;

b)

sellega ei kaasne oht, et kaob seos geograafilise piirkonnaga;

c)

see ei sea lisapiiranguid toote turustamisele.

Seega leiavad Prantsusmaa ametiasutused, et taotluse puhul on tegemist standardmuudatusega.

7.   Heakskiidetud standardmuudatus(t)e kirjeldus

7.1.   Kohanemise seisukohast huvipakkuvate sortide integreerimine

Tootespetsifikaadi I peatüki V punkti alapunktis 1 „Viinamarjasortide kombinatsioon“ esitatud viinamarjasortide loetelu on täiendatud:

—

valgete veinide tootmise puhul sortidega „Floréal B“, „Voltis B“ ja „Souvignier gris B“;

—

punaste ja roosade veinide tootmise puhul sortidega „Syrah N“, „Marselan N“, „Nielluccio N“, „Tempranillo N“, „Vidoc N“ ja „Artaban N“.

Neid sorte lisatakse 5 % ulatuses viinamarjasortide kombinatsiooni ja 10 % ulatuses segudesse.

Et õhutada taimekaitsevahendite kasutamise vähendamist elupiirkondadega / linnastunud aladega külgnevatel aladel, ei võeta

—

alasid, kuhu on istutatud „Vidoc N“, „Artaban N“, „Floréal B“, „Voltis B“ ja „Souvignier gris“

—

ning mis paiknevad vähem kui 20 meetri kaugusel maaelu- ja merekalanduse seadustikus (code rural et de la pêche maritime) mainitud kohtadest, „kohanemise seisukohast huvipakkuvate sortide“ (mille osakaalu on piiratud 5 protsendiga KPNis deklareeritud ettevõtte pindalast) all olevate alade suuruse arvutamisel arvesse.

Nende sortide lisamine on päritolunimetusega veinide puhul üks võimalik lahendus, et kohaneda kliimamuutustega ja vähendada taimekaitsevahendite kasutamist. Need teiseste sortidena kasutusele võetud sordid on kooskõlas päritolunimetusega veinide kirjeldusega ning aitavad kaasa põua ja seenhaigustega kohanemisele. Sellised sordid aitavad vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.

Kehtivas koonddokumendis on täiendatud punkti „Veiniviinamarjasordid“.

7.2.   Põllumajandusettevõtetes kehtivate proportsioonieeskirjade muutmine

Need uued proportsioonieeskirjad ettevõttes võimaldavad saavutada suurema paindlikkuse ja kasutada rohkem teiseseid viinamarjasorte, millest mõned võivad olla nüüd paremini kohanenud teatavat tüüpi muldadega ja uute ilmastikutingimustega.

Punaste ja roosade veinide puhul on teiseste sortide osakaalu suurendatud 10 protsendilt 30 protsendile viinamarjasortide kombinatsioonis. Teisesed sordid on rustikaalsemad ja annavad happesust. Need võimaldaksid tasakaalustada sorti „Merlot“, mille alkohoolsuspotentsiaal suureneb ja mis on väga tundlik haiguste suhtes. Teiseste sortidega segamine võimaldaks tuua veinidesse juurde värskust ja ümarust, säilitades samas nimetuse „Buzet“ stiili.

Valgete veinide puhul on välja jäetud reegel, mis võimaldab eristada viinamarjasortide kombinatsiooni kuuluvate sortide hulgas teiseseid sorte peamistest. Lisaks annaks ka teiseste sortide segamine huvitava maitse- ja lõhnabuketi. Kooskõlas selle muudatusega, millega jäeti välja proportsioonieeskirjad ettevõttes, on muudetud valgete veinide puhul lubatud viinamarjasortide loetelu.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

7.3.   Viinamarjaistanduse pidamine. Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Toestatud lehestiku kõrgust käsitlev reegel on välja jäetud ning asendatud lehtede ja viljade suhtega, milleks on 1,4 m2 alustaimestiku välispinda 1 kg viinamarjade tootmiseks. Eesmärk on kontrollida viinamarjade küpsusastet, soodustades viinapuude füsioloogilist tasakaalu, ja kohandada nõnda lehtede kvaliteeti, et saavutada 1 kg viinamarjade küpsemine.

See on üks tagajärg, mida kliimamuutused avaldavad veinide profiilile ja mille tulemusena suureneb alkoholisisaldus, mis on vastuolus ühiskonna ootuste ja veinide tasakaaluga.

Toestamiseeskirju käsitlev säte on kooskõlas muudatusega üleminekumeedet käsitlevast osast välja jäetud.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

7.4.   Viinamarjasortide segamine

Reeglit, mille kohaselt peab segus olema vähemalt 90 % peamisi viinamarjasorte, on muudetud nii, et nende sortide osakaal on punaste ja roosade veinide puhul 70 %.

Valgete veinide puhul ei tohi sortide „Muscadelle B“, „Sauvignon B“, „Sauvignon Gris G“ ja „Sémillon B“ osakaal iga partii segus pakendamise etapis olla alla 70 %.

Muudatus tehakse teiseste sortide kasuks, suurendades nende osakaalu 30 %ni 10 % asemel valgetes, punastes ja roosades veinides. See taotlus käib põllumajandusettevõtetes kehtivate proportsioonieeskirjade muutmisega kaasas. See väljendab soovi saavutada suurem paindlikkus seoses kliimamuutustega ja tuua teiseste viinamarjasortidega juurde happesust. Need muudatused ei mõjuta toote profiili märkimisväärselt.

Koonddokumendis muudetakse punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“.

7.5.   Veinivalmistustavad: aktiivsöe kasutamine

Roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamise keeld kaotatud.

Seda on nüüd lubatud kasutada veinivirde puhul 20 % ulatuses asjaomase veinivalmistaja sama aasta saagist valmistatud roosa veini mahust.

Eesmärk on kontrollida roosade veinide värvust globaalse soojenemise kontekstis, mis toob kaasa suurema suhkrusisalduse ja happesuse vähenemise, mis soodustavad terviseriske ja seenerünnakuid.

Koonddokumendis muudetakse punkti „Konkreetsed veinivalmistustavad“.

7.6.   Kääritusmahutite kogumahutavus

Kasutusele on võetud uus meetod punaste, roosade ja valgete veinide kääritus- ja ladustusmahutite kogumahutavuse arvutamiseks.

Põhjuseks on asjaolu, et üha rohkem ettevõtjaid toodab kliimaohtude tõttu tootespetsifikaadis nimetatud saagikogusest väiksema koguse. Kääritusmahutite kogumahutavus on võrdne 1,5- (valgete ja roosade veinide puhul) või 2-kordse (punaste veinide puhul) ettevõtja viimase viie saagikoristusaasta keskmise saagikusega. Viimastel saagikoristusaastatel on saagikus vähenenud ja seetõttu tuleb kääritusmahutite kogumahutavust kohandada.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

7.7.   Geograafiaseadustiku ajakohastamine

Geograafilise piirkonna kommuune on ajakohastatud kooskõlas 2024. aasta ametliku geograafiaseadustikuga. See muudatus ei muuda päritolunimetuse geograafilist piirkonda.

Koonddokumendis muudetakse punkti „Määratletud geograafiline piirkond“.

7.8.   Viited

Ajakohastatud on riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (Institut national de l'origine et de la qualité – INAO) andmeid.

Muudetud on tootespetsifikaadi kontrolli käsitlevat sätet.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Buzet

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS

2204 – viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

4.1.   Valged veinid

Veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast fermenteerimist võib olla kuni 3 grammi liitri kohta. Pärast rikastamist ei tohi valgete veinide alkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti. Lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega. Valgete veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti. Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele. Sortidest „Sauvignon B“ ja „Sauvignon Gris G“ valmistatud kuivad valged veinid on pigem peened ja kerged, neile on omane kahvatu värvus, neil on lihtne puuviljalõhn ja -maitse ning nende happelisus tekitab värskuse tunde. Kui segus domineerivad sordid „Muscadelle B“ ja eelkõige „Sémillon B“, on veinid aromaatsemad ja ümaramad, neid iseloomustab vürtside, praetud leiva ja eksootiliste puuviljade aroomide intensiivsus. Tänu oma ümaramale tekstuurile on need hästi tasakaalus.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne üldhappesus: –

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

4.2.   Punased ja roosad veinid

Villimisel on õunhappe sisaldus punases veinis kuni 0,4 grammi liitri kohta. Veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast fermenteerimist võib olla kuni kolm grammi liitri kohta. Pärast rikastamist ei tohi punaste ja roosade veinide üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti. Lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega. Punaste ja roosade veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele. Punased veinid on puuviljalised, korraga intensiivsed ja meeldivad ning täidlased. Nendel esimestel, „Merlot N“ ja „Cabernet franc N“ segudest valmistatud veinidel on lõhn, milles domineerivad puuviljaaroomid ja tanniinid, mida on tunda, kuid mis on peened ja mida tuleb nautida noorena. Teised, milles on ülekaalus „Cabernet Sauvignon N“, on intensiivse värvusega täidlased veinid, millel on tugev ja kompleksne puuviljade ja vürtside aroom, mõnikord kergete suitsuste nüanssidega. Neil on hea tanniinine struktuur, mis muutub veel paremaks, kui vein on mõne aasta vana, ja need tunduvad suus sametised. Roosad veinid, mis saadakse peamiselt sortidest „Cabernet franc N“ ja „Cot N“, on puuviljased ja elavad veinid, millel on puuviljade ja lillede aroomid ning rikkalike nüanssidega maitse. Kerge happesus muudab need meeldivalt elavaks.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne üldhappesus: –

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

5.1.1.   Veinivalmistuse eritava

Roosade veinide valmistamisel on aktiivsöe kasutamine lubatud veinivirde puhul 20 % ulatuses asjaomase veinivalmistaja sama aasta saagist valmistatud roosa veini mahust. Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on punaste veinide puhul lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 10 %. Töödeldava partii naturaalse alkoholisisalduse suurenemine on kuni 1 mahuprotsent. Valgete veinide üldalkoholisisaldus ei ületa pärast rikastamist 12,5 mahuprotsenti ning punaste ja roosade veinide üldalkoholisisaldus 13 mahuprotsenti. Lisaks eespool nimetatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul võtta arvesse kohustusi, mis on kehtestatud liidu tasemel ja on sätestatud maaeluseadustikus (code rural).

5.1.2.   Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 taime hektari kohta. Ridadevaheline laius ei tohi olla suurem kui 2,5 meetrit. Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,5 m2. Pindala arvutamiseks korrutatakse ridadevaheline kaugus tüvedevahelise kaugusega.

Viinapuude lõikamisel kasutatakse ühe- või kaheõlalist Guyot’ meetodit või lühikeseks lõikamist (Royat’ nöörpuu vorm).

Igal taimel peab olema kuni 13 punga.

Niisutamine võib olla lubatud.

5.2.   Maksimaalne saagikus

66 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine toimub Lot-et-Garonne’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Ambrus, Anzex, Barbaste, Bruch, Buzet-sur-Baïse, Calignac, Caubeyres, Damazan, Espiens, Feugarolles, Lavardac, Leyritz-Moncassin, Moncaut, Montagnac-sur-Auvignon, Montesquieu, Montgaillard-en-Albret, Nérac, Pompiey, Puch-d’Agenais, Razimet, Saint-Léon, Saint-Pierre-de-Buzet, Sainte-Colombe-en-Bruilhois, Sérignac-sur-Garonne, Vianne, Villefranche-du-Queyran ja Xaintrailles.

7.   Veiniviinamarjasort/veiniviinamarjasordid

 

Abouriou B

 

Artaban N

 

Cabernet franc N

 

Cabernet-Sauvignon N

 

Colombard B

 

Cot N – Malbec

 

Floreal B

 

Gros Manseng B

 

Marselan N

 

Merlot N

 

Muscadelle B

 

Nielluccio N – Nielluciu

 

Petit Manseng B

 

Petit Verdot N

 

Sauvignon B – Sauvignon blanc

 

Sauvignon gris G – Fié gris

 

Semillon B

 

Souvignier gris B

 

Syrah N – Shiraz

 

Tempranillo N

 

Vidoc N

 

Voltis B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Geograafiline tootmispiirkond asub Gascogne’is Lot-et-Garonne’i departemangus Garonne’i ja Lot’ jõgede liitumiskohas, poolel teel Toulouse’ist Bordeaux’sse, Ageni ja Marmande’i lähistel. See piirkond, mille põhjapiiriks on Garonne’i jõe org, võtab enda alla ala, mis on 40 km lai ja umbes 15 km sügav. Läänes piirneb ala tohutu Landi metsamassiiviga. Vesiliiv, millel kasvab Landi mets, on liikunud ida poole ja on pidama jäänud tänu Gélise’i ja Baïse’i hüdrograafilisele süsteemile, mis märgib kuni Barbaste’ini täpset piiri, milleni see on edasi liikunud, samuti tootmispiirkonna piiri. Buzet’ tootmispiirkond piirneb Néracist lõunas tertsiaalajastust pärinevate geoloogiliste melassimoodustistega, millesse on akvitaania perioodil tunginud valge ja halli lubjakivi astangud. Kvaternaari ajastul tekitas Garonne selles alas mitu savi-kruusaastangute tasandit. See on reljeefi väga palju pehmendanud ja maastikuks on pehmelt lainjad mäeküljed, mille alumises osas on kõva lubjakivipaljand, mis moodustab metsaga kaetud riba. Mis puudutab pedoloogiat, siis mullad hallil lubjakivil on tekitanud õhukese hästi kuivendatava lubjarohke pruunmulla kihi. Mullad akvitaania perioodi melassil on loonud sügavama mullakihiga maa-alasid, mille kohalik nimetus on „terrefort“, kusjuures need koosnevad varieeruval viisil savist ja on hästi niisutatud. Keskmiste astangute mullad on saviliivmuldade tüüpi leetunud mullad. Kui mulla pealmine osa on eemaldunud, tuleb nähtavale savi- ja rauaoksiidirikas kuhjematerjal ning see on tekitanud erilisi punast värvi muldasid, mida kutsutakse rouget „deks. Ülemised astangud mäenõlvade tipupoolsetes osades koosnevad lõpuks savi ja kruusa ladestustest, mis paljastuvad segamini tuulega kohale kandunud õhukese liivsavikihiga. Kliima on ookeaniline kerge kalduvusega vahemerelisele. Ookeaniline komponent on tugevalt ülekaalus, sest puhuvad niisked parasvöötmelised läänetuuled, mis toovad mahedust ja vihma, kusjuures sademeid on kõige rohkem mais ja detsembris. Vahemereline suundumus avaldub sügisel, kui Vahemerelt tungib siia Garonne’i oru kaudu Autani tuul – kuum ja kuivatav tuul, mis lükkab Atlandi ookeani sademed põhja poole.

Baïse’i ja Gélise’i liitumiskoht Lavardaci ja Barbaste’i kommuuni piiril on Lõuna-Garonne’i suurim ristumiskoht. Buzet“ linna hartas, mis pärineb keskajast, on täpsustatud, et vein etendab selle linna elus väga tähtsat rolli. Tegelikult on Buzet’ piirkonnas alati olnud äritegevus, mis seejärel arenes alamjooksu ja Bordeaux’ suunas ning seda jõetranspordiga Baïse’il ja seejärel Garonne’il, lõpuks 1856. aastal tänu Garonne’i külgkanalile. 1884.–1885. aastal oli selle maht veel hoolimata viinapuutäist üle 1 000 barreli kuus. Viinapuutäi järel valitses viinamarjakasvatuses majanduslik pidurdumine, mida kahe sõja vahelised kriisid ainult süvendasid. Vitis vinifera suursugused sordid asendati otseste tootlike hübriidide või suure saagikusega sortidega, mida Baïse’i oru toitainerikastesse muldadesse istutati. Taassünd leidis aset 1946. aastal, mil loodi kaitsesündikaat, seejärel ühistukelder ja 1953. aastal staatus AOVDQS. Siis sai Buzet’st Haut-Pays Bordelais’ veinide taassünni sümbol. 1948. aastal viisid veinivalmistajate tülid nad Néraci kohtusse. 31. juuli 1948. aasta kohtuotsuses määratleti esimene tootmispiirkond kuuest kommuunist koosnevas tuumikus. Alles 11. aprillil 1967 tunnustas Ageni kohus tootmispiirkonda selle praegusel kujul ja roosade veinide tootmist. 1973. aastal tunnustati veinivalmistajate jõupingutusi KPNiga ja ühistukelder oli esimene, kes juurutas departemangus diferentseeritud tasu viinamarjade eest, mis põhines kvalitatiivsetel kriteeriumidel (küpsusaste, glükeemiline indeks, sanitaarseisund jms).

Kuigi ühistusse kuulus enam kui 200 tootjat ja 95 % kogutoodangust, arendas tosinkond üksikkeldrit välja otsemüügi, laiendades nii Buzet’ veinide valikut ja klientuuri. Punaste veinide puhul, mis moodustavad 72 % toodangust, ulatub valik korraga puuviljastest, intensiivsetest ja meeldivatest veinidest kuni aromaatsete ja täidlaste veinideni. Nendel esimestel, „Merlot N“ ja „Cabernet franc N“ segudest valmistatud veinidel on lõhn, milles domineerivad puuviljaaroomid ja tanniinid, mida on tunda, kuid mis on peened ja mida tuleb nautida noorena. Teised, milles on ülekaalus „Cabernet Sauvignon N“, on tugeva värvusega intensiivsed veinid, puuviljade ja vürtside võimsa ja kompleksse lõhna- ja maitsebuketiga, millele mõnikord lisanduvad kergelt suitsused noodid (praetud leib, kohv, vanilje jms). Neil on hea tanniinine struktuur, mis muutub veel paremaks, kui vein on mõne aasta vanune, ja need tunduvad suus sametised.

Roosad veinid, mis arenevad korrapäraselt edasi ja moodustavad 25 % toodangust, saadakse enamasti sortidest „Cabernet franc N“ ja „Cot N“, on puuviljased ja elavad veinid, millel on puuviljade ja lillede lõhn ja maitse, olles suus samas rikkaliku maitsebuketiga. Kerge happesus muudab need meeldivalt elavaks. Mõned roosad veinid, mis on alati kuivad ja puuviljased, kuid mille segudes on teatavas osakaalus sorte „Merlot N“ ja „Cabernet Sauvignon N“, on lähedased helepunasele veinile clairet’le ning on suus pehmemad, nende lõhn ja maitse on valdavalt puuviljased ning degusteerimisel püsib sulnis tunne. Sortidest „Sauvignon B“ ja „Sauvignon Gris G“ valmistatud kuivad valged veinid on pigem peened ja kerged, neile on omane kahvatu värvus, lihtne puuviljalõhn ja -maitse ning nende värskuse tunne, mis neist suhu jääb. Kui segus domineerivad sordid „Muscadelle B“ ja eelkõige „Sémillon B“, on veinid aromaatsemad ja ümaramad, neid iseloomustab vürtside, praetud leiva ja eksootiliste puuviljade aroomide intensiivsus. Tänu oma ümaramale tekstuurile on need hästi tasakaalus. Veini iga värvuse puhul ei tohi teiseste sortide osakaal segus ületada 30 %. Viinamarjakasvatuse seisukohast on eriti soodsad kõrgel astangul asuvad maatükid, kus on palju Garonne’i kruusa, mis teeb võimalikuks mulla tõhusa loodusliku kuivendamise ja selle varasema soojenemise kevadel. Nendel saavutavad kõige hilisemad sordid nagu „Cabernet franc N“ ja „Cabernet sauvignon N“ oma fenoolse küpsuse ja annavad kõige väljatöötatumaid punaseid veine. Sortide „Sauvignon B“ ja „Sauvignon Gris G“ puhul avaldub omakorda kogu nende võimas lõhna- ja maitsebukett. Keskmise suurusega astangutel asuvad maatükid oma leotatud saviliivmuldadega, mis on toiteainevaesed, sobivad hästi viinapuu võimsuse kontrollimiseks, eelkõige mis puudutab saagikust, ning eriti hästi sortidele „Cabernet franc N“ ja „Cot N“, et valmistada roosasid veine. Maatükkidel, kus on savimelassil välja kujunenud mullad „terrefort“ ja järvesetteliste lubjakivikihistute mullad „terrefort“ on mullad, mida on kõige raskem majandada. Majandatava rohumaa kui tegevuse areng võimaldas viinapuid välja tõrjuda ja hoida nii peamiste viinamarjasortide, eelkõige sordi „Merlot N“ võimsust kontrolli all. Niisugustes olukordades annavad sordid „Sémillon B“ ja „Muscadelle B“ veinile täidlust ja siidisust.

Veini „Buzet“ naasmine kvaliteetveinide hulka sai võimalikuks üksnes tänu ühe meesterühma tahtejõule, sest nad mõistsid oma viinamarjasortide kombinatsiooni ümber teha. Samal ajal on kaubandusliku struktuuri areng ja otsemüük üksikisikutele aidanud kaasa veinide mainele. Alates keskaja lõpust on mungad, abeed ja priorid andnud oma panuse viljelusviiside ja veinivalmistamismeetodite valdamisele. Damazani kiriku kapiteelid, mis on kaunistatud viinamarjakobaratega, annavad tunnistust sellest, et viinamarjaistandusi rajati esialgu kloostrites.

Ajalooliselt ei olnud nendel Haut-Pays Bordelais’ viinamarjaistandustel eriti tugevat identiteeti, sest veine müüdi nime „Bordeaux“ all pärast seda, kui need Garonne’i pidi alla veeti. Veine „Buzet“ on siiski mainitud ühes hinnakokkuleppes, mille 12. detsembril 1284 allkirjastas Inglismaa kuningas. Albret’ herstogkond, mille pealinn oli Nérac ja mis hõlmas geograafilist piirkonda, oli ühendatud Navarra Kuningriigiga. Seepärast veetis Navarra Henri, Albret’ prints ja hilisem Henri IV, siin ühe osa oma noorusest ja tema õukond kulutas seal palju, maitstes ka kohalikku veini.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kõik lisamärked esitatakse märgisel tähesuurusega, mille kõrgus, laius ja paksus moodustavad kuni poole kaitstud päritolunimetuse tähtede vastavatest mõõtmetest.

Kontrollitud päritolunimetusega „Buzet“ veinide märgistusel võib täpsustada suuremat geograafilist üksust „Sud-Ouest“ (edel). See laiem geograafiline nimetus võib olla ka reklaamprospektidel ja mis tahes anumatel. Laiema geograafilise piirkonna nimetuse tähed ei või olla kõrgemad ega laiemad märgisel esitatud kontrollitud päritolunimetuse tähtedest.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/boagri/document_administratif-556dff9f-9af7-429e-bf37-5badc2bef0c6


(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/4196/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)