L_2010246ET.01001801.xml

LISA

Määruse (EÜ) nr 198/2006 I lisa asendatakse järgmisega.

„I LISA

MUUTUJAD

Märkused tabeli juurde

Tulbas „muutuja rühm” leiduvate väärtuste „tuumikmuutuja” ja „võtmemuutuja” kohta antakse selgitusi III lisas. Väärtus „ID” tähistab määratud muutujat (ei tohi puududa). Tulbas „muutuja liik” tähistab „QL” jah/ei tüüpi kvalitatiivset muutujat, „QM” kvalitatiivset muutujat, millel on mitu kategooriat, nagu on kirjeldatud tabelis, ja „QT” kvantitatiivset muutujat. Täiendõppe all mõeldakse kutsealast täiendkoolitust. NACE viitab tegevusalale vastavalt NACE Rev 2-le.

1. Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: valimi karakteristikud

Muutuja	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
COUNTRY	ID		Riigikood
REGION	ID		Piirkonna määraja NUTS – 1. tasand
REFYEAR	ID		Vaatlusaasta
RESPID	ID		Ettevõtte registrikood
RESPWEIGHT	ID		Statistiline kaal Kaks kohta pärast koma; eraldamiseks kasutada „.”
RESPEXTRA1	ID		Lisamuutuja 1 (vt III lisa)
RESPEXTRA2	ID		Lisamuutuja 2 (vt III lisa)
RESPEXTRA3	ID		Lisamuutuja 3 (vt III lisa)
SP_NACE	ID		Valikukava tegevusvaldkonna kategooria
SP_SIZE	ID		Valikukava suuruskategooria
SP_NSTRA	ID		Valikukava – ettevõtete arv kihis, muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis, s.t üldkogum
SP_N	ID		Valikukava – valimi raamistikust valitud ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis
SP_SUB	ID		Alavalimi indikaator, mis näitab, kas ettevõte kuulub alavalimisse
N_RESPST	ID		Vastanud ettevõtete arv kihis muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis
N_EMPREG	ID		Tööga hõivatud isikute arv vastavalt registrile
INTRESP	ID		Vastamise indikaator (valimiühiku liik)
INTMETHOD	ID		Andmete kogumise meetod
INTLANG	ID		Andmete kogumise keel

2. Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: taustandmed

Muutuja	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
A1	Tuumik	QL	Kehtiv NACE CODE
A2tot	Tuumik	QT	Töötajate koguarv vaatlusaasta 31. detsembril
A2m		QT	Meestöötajate koguarv vaatlusaasta 31. detsembril
A2f		QT	Naistöötajate koguarv vaatlusaasta 31. detsembril
A3	Võtme	QT	Töötajate koguarv eelneva aasta 31. detsembril
A4	Võtme	QT	Tööga hõivatud isikute töötatud töötundide arv vaatlusaastal
A5	Võtme	QT	Kõikide tööga hõivatud isikute tööjõukulu (otsene + kaudne) kokku vaatlusaastal
A6		QL	Uute või märkimisväärselt paranenud toodete või teenuste või tootmismeetodite kasutuselevõtt või toodete või teenuste turustamine vaatlusaastal

3. Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: täiendõppe strateegiad

Muutuja	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
A7		QL	Oma või ühiskasutuses koolituskeskus
A8		QL	Ettevõttes täiendõppe korraldamise eest vastutav isik või üksus
A9		QL	Ettevõtte tulevase oskuste vajaduse hindamine
A10		QM	Tulevastele vajadustele reageerimine, kasutades
			Praeguste töötajate pidev täiendõpe
			Uute töötajate värbamine, kellel on sobiv kvalifikatsioon, oskused ja pädevus
			Uute töötajate värbamine koos spetsiaalse koolitusega
			Ettevõttesisene ümberkorraldus, et paremini kasutada olemasolevaid oskusi ja pädevusi
A11a		QM	Töötajate tulevaste oskus- ja koolitusvajaduste selgitamine
			Jah, põhiliselt struktureeritud intervjuu abil
			Jah, põhiliselt muude meetodite abil
			Ei
A11b		QM	Töötajate tulevaste oskus- ja koolitusvajaduste selgitamine keskendub järgmisele:
			Ametid ja ametirühmad
			Oskused ja pädevused
			Tööülesanded ja tegevused
			Formaalsed kvalifikatsioonid
A12		QM	Oskused ja pädevused, mis on olulised paari järgmise aasta jooksul
			Üldine IT oskus
			Professionaalne IT oskus
			Juhtimisoskus
			Meeskonnatöö-, klienditeeninduse-, sotsiaaloskus
			Probleemide lahendamise oskus
			Kontorijuhatamise oskus
			Võõrkeeleoskus
			Tehnilised, praktilised või tööga seotud oskused
			Suulise või kirjaliku väljenduse oskus
			Arvutamis- ja/või kirjaoskus
			Ei ükski neist
			Ei tea
A13		QL	Täiendõppe kavandamine ettevõttes kirjaliku koolituskava või -programmi koostamise abil
A14		QL	Iga-aastane koolituseelarve, mis hõlmab eraldisi täiendõppele
A15		QL	Riigi, sektori või muul tasandil sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkulepped, mis hõlmasid täiendõppe pakkumist
A16a		QL	Töötajate esindajad/komiteed, kes on hõlmatud pideva täiendõppe juhtimises
A16b		QM	Aspektid, mida töötajate esindajad/komiteed käsitlevad
			Koolituse eesmärgi püstitamine
			Kriteeriumide kehtestamine osalejate või spetsiaalsete sihtrühmade valimiseks
			Koolituse vorm/tüüp (nt sise-/väliskursused; muud vormid, nagu juhendajaga töö käigus õppimine)
			Koolituse sisu
			Koolituse eelarve
			Väliste koolitajate valimine
			Koolitustulemuste hindamine
A17		QM	Teabeallikad täiendõppe kohta
			Avalikud teabekeskused/-talitused ja ametiasutused
			Erakoolitajad
			Töötajad/töötajate esindajad
			Muu
			Ei kasuta ühtki neist teabeallikaist

4. Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: täiendõppe karakteristikud

Muutuja	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
B1a	Tuumik	QL	Ettevõttesiseste täiendõppekursuste pakkumine vaatlusaastal
B1b	Tuumik	QL	Väliste täiendõppekursuste pakkumine vaatlusaastal
B2a	Tuumik	QL	Juhendajaga töö käigus õppimise pakkumine vaatlusaastal
		QT	Juhendajaga töö käigus õppimises osalejate arv
B2b	Tuumik	QL	Tööalase rotatsiooni pakkumine vaatlusaastal
		QT	Osalejate arv tööalases rotatsioonis, vahetustes, lähetustes ja õppekülastustes
B2c	Tuumik	QL	Osalemine konverentsidel/töörühmades vaatlusaastal
		QT	Osalejate arv konverentsidel/töörühmades
B2d	Tuumik	QL	Osalemine õppe- ja kvaliteediringides vaatlusaastal
		QT	Õppe- ja kvaliteediringides osalejate arv
B2e	Tuumik	QL	Kavandatud koolitus iseõppimise/e-õppe teel vaatlusaastal
		QT	Iseõppimises/e-õppes osalejate arv
B3		QL	Täiendõppekursuste pakkumine vaatlusaastale eelnenud aastal
B4		QL	Täiendõppe muude vormide pakkumine vaatlusaastale eelnenud aastal
B5a		QL	Täiendõppe rahastamiseks tehtud maksed vaatlusaastal
		QT	Täiendõppe rahastamiseks ette nähtud maksete maht (eurodes)
B5b		QL	Täiendõppe läbiviimiseks saadud summad vaatlusaastal
		QT	Täiendõppe läbiviimiseks saadud summade maht (eurodes)
B6		QM	Meetmed, millest ettevõte kasu saab
			Maksustiimulid (maksutoetused, maksuvabastused, maksukrediidid, maksusoodustused, maksu edasilükkamised)
			Summad koolitusfondidelt (riiklikelt, piirkondlikelt, sektoripõhistelt)
			ELi toetused (nt Euroopa Sotsiaalfond)
			Valitsuse toetused
			Muud allikad
			Ei ükski neist

5. ja 6. osa tuleb kasutada ettevõtete puhul, kes pakkusid vaatlusaastal täiendõppekursusi [(B1a või B1b) = JAH].

7. osa tuleb kasutada kõikide koolitusettevõtete puhul vaatlusaastal, s.t:

—	ettevõtted, kes pakkusid täiendõppekursusi 2010. aastal [(B1a või B1b) = JAH], või

—	ettevõtted, kes pakkusid teisi täiendõppe vorme [(B2a või B2b või B2c või B2d või B2e) = JAH].

8. osa tuleb kasutada ettevõtete puhul, kes täiendõpet ei paku.

5. Täiendõpet pakkunud ettevõtetelt kogutavad muutujad: täiendõppes osalejad, teemad ja koolitajad

Muutuja	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
C1tot	Võtme	QT	Täiendõppekursustel osalejate arv
C2m		QT	Täiendõppekursustel osalejate arv – mehed
C2f		QT	Täiendõppekursustel osalejate arv – naised
C3tot	Võtme	QT	Kõikidel täiendõppekursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)
C3i		QT	Asutusesisestel täiendõppekursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)
C3e		QT	Asutusevälistel täiendõppekursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)
C4		QT	Töötervishoidu ja -ohutuse käsitlevatel kohustuslikel kursustel osalemiseks kasutatud koolitustundide osakaal
C5		QL	Käsitletud teemad
			Üldised IT oskused
			Professionaalsed IT oskused
			Juhtimisoskused
			Meeskonnatöö-, klienditeeninduse-, sotsiaaloskus
			Probleemide lahendamise oskus
			Kontorijuhatamise oskus
			Võõrkeeleoskus
			Tehnilised, praktilised või tööga seotud oskused
			Suulise või kirjaliku väljenduse oskus
			Arvutamis- ja/või kirjaoskus
			Ei ükski neist
C5Main		QL	Peamine teema (koolitustundide mahu alusel)
C6		QL	Koolitajad (välised kursused)
			Koolid, kolledžid, ülikoolid ja muud kõrgharidusasutused
			Avalik-õiguslikud õppeasutused (rahastatakse või juhitakse valitsuse poolt, näiteks täiskasvanute hariduskeskus)
			Erakoolitusasutused
			Eraettevõtted, kelle põhitegevusala ei ole koolituse korraldamine
			Tööandjate ühendused, kaubanduskojad, sektorisse kuuluvad asutused
			Ametiühingud
			Muud koolitajad
C6Main		QL	Peamine koolitaja (koolitustundide mahu alusel)

6. Täiendõpet pakkunud ettevõtetelt kogutavad muutujad: täiendõppe maksumus

Muutuja	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
C7a		QL	Tasud
		QT	Täiendõppekursuste kulud – tasud ja maksed töötajatele korraldatud kursuste eest (eurodes)
C7b		QL	Reisikulud
		QT	Täiendõppekursuste kulud – reisi- ja elamiskulud (eurodes)
C7c		QL	Asutusesiseste koolitajate töötasud
		QT	Täiendõppekursuste kulud – asutusesiseste koolitajate töötasud (eurodes)
C7d		QL	Kulud koolituskeskusele, õppematerjalidele jne.
		QT	Täiendõppekursuste kulud – koolituskeskus või ruumid ja õppematerjalid täiendõppekursuste läbiviimiseks (eurodes)
C7sub		QL	Ainult vahesumma olemasolu (alakategooriad puuduvad)
	Võtme	QT	Täiendõppekursuste kulud, vahesumma (eurodes)
PAC	Võtme	QT	Töötaja eemaloleku kulud – arvutatakse (PAC=C3tot*A5/A4 (eurodes)
C7tot	Võtme	QT	Täiendõppe kogukulu – arvutatakse (C7sub + B5a – B5b (eurodes)

7. Täiendkõppekursusi või muid täiendõppe vorme pakkunud ettevõtetelt kogutavad muutujad: täiendõppe kvaliteet, tulemused ja probleemid

Muutuja	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
D1		QM	Aspektid, mis peaksid tagama täiendõppe kvaliteedi
			Asutuseväliste koolitajate sertimine (nt riiklike registrite kasutamine)
			Asutusesiseste koolitajate pidev koolitamine
			Täiendõpe ja sertimine põhinevad riiklikel/sektoripõhistel standarditel või raamistikel
			Muu
			Konkreetseid aspekte ei ole
D2a		QM	Täiendõppe tulemuste hindamine
			Jah, kõigi tegevuste puhul
			Jah, mõne tegevuse puhul
			Ei, tõend osalemise kohta on piisav
D2b		QM	Hindamismeetodid
			Sertimine pärast kirjalikku või praktilist testi
			Rahulolu-uuring osalejate hulgas
			Osalejate käitumise või tulemuslikkuse hindamine seoses koolituse eesmärkidega
			Koolituse mõju hindamine/mõõtmine seoses asjaomaste üksuste või kogu ettevõtte tulemuslikkusega
			Muu
D3		QM	Faktorid, mis piirasid täiendõppe pakkumist vaatlusaastal
			Piiravad faktorid puuduvad: koolituste tase vastas ettevõtte vajadustele
			Vajaliku kvalifikatsiooni, oskuste ja pädevustega inimeste värbamine
			Raskused ettevõtte koolitusvajaduste hindamisel
			Sobivate täiendõppekursuste puudumine turul
			Täiendõppekursuste kõrge hind
			Kutsealgõppele pööratakse suuremat tähelepanu kui täiendõppele
			Täiendõppele on eelnevatel aastatel pandud suurt rõhku
			Töötajatel on vähe aega täiendõppes osalemiseks
			Muud põhjused

8. Koolitust mitte pakkuvate ettevõtete kohta kogutavad muutujad: põhjused, miks täiendõpet ei pakuta

Muutuja	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
E1		QM	Põhjused, miks vaatlusaastal täiendõpet ei pakutud
			Olemasolevad kvalifikatsioonid, oskused ja pädevused vastavad ettevõtte praegustele vajadustele
			Eelistati vajaliku kvalifikatsiooni, oskuste ja pädevustega inimeste värbamist
			Raskused ettevõtte koolitusvajaduste hindamisel
			Sobivate täiendõppekursuste puudumine turul
			Täiendõppekursuste kõrge hind
			Kutsealgõppele pööratakse suuremat tähelepanu kui täiendõppele
			Täiendõppele on eelnenud aastatel pandud suurt rõhku
			Töötajatel ei ole aega täiendõppes osalemiseks
			Muud põhjused

9. Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: kutsealgõpe

Muutuja	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
F1tot	Tuumik	QT	Kutsealgõppes osalenute koguarv ettevõttes vaatlusaastal
F2		QM	Kutsealgõppe pakkumise põhjused (kui F1Tot > 0)
			Anda tulevastele töötajatele ettevõtte vajadustele vastav kvalifikatsioon
			Valida parimad praktikandid tulevaseks tööks pärast kutsealgõppe läbimist
			Asutusevälise värbamise puhul vältida võimalikku sobimatust ettevõtte vajadustega
			Kasutada ära kutsealgõppes osalejate produktiivsust juba algõppe ajal
			Muu (nt muuta ettevõte potentsiaalsete töötajate jaoks atraktiivsemaks)

Vabatahtlikud muutujad

Liikmesriigid võivad komisjonile (Eurostatile) edastada täiendavaid muutujaid vabatahtlikkuse alusel harmoneeritud vormingus, nagu on kirjeldatud artiklis 8 viidatud „Euroopa Liidu käsiraamatus”.”

Määruse (EÜ) nr 198/2006 II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

VALIM

Valikukava peamise allikana kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 177/2008 (millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik) (1) viidatud ettevõtlusregistreid. Valikukavast võetakse üleriigiliselt representatiivne ettevõtete juhuslik kihtvalim.

Valim jagatakse kihtideks NACE Rev.2 kategooria ja suuruskategooria järgi, vastavalt järgmistele miinimumnõuetele:

—	20 NACE Rev.2 kategooriat [B, C10-C12, C13-C15, C17-C18, C19-C23, C24-C25, C26-C28 and C33, C29-C30, C16+C31-32, D-E, F, G(45), G(46), G(47), I, H, J, K(64,65), K(66), L+M+N+R+S],

—	liikmesriigid võivad vabatahtlikkuse alusel katta ka muid sektoreid ning kasutada stratifitseerimiseks täiendavaid kategooriaid (nt O, P, ja Q),

—	3 ettevõtete suuruskategooriat vastavalt töötajate arvule: (10–49) (50–249) (250 ja rohkem) alla 50 miljoni elanikuga riikide puhul,

—	6 ettevõtete suuruskategooriat vastavalt töötajate arvule: (10–19) (20–49) (50–249) (250–499) (500–999) (1 000 ja rohkem) üle 50 miljoni elanikuga riikide puhul.

Valimi suuruse määramisel peab tagama, et „koolitusega tegelevate ettevõtete” osatähtsuse hinnangule arvutatud 95%-lise protsendilise usaldusvahemiku pool pikkust oleks maksimaalselt 0,2 (pärast mittevastamise määra arvestamist valimis) igas ülalpool määratud 60 kihis (120 kihis, kui liikmesriigis on rohkem kui 50 miljonit elanikku).

Valimi suuruse määramiseks võib kasutada järgmist valemit:

nh = 1/[c2 × teh + 1/Nh] / rh

kus:

rh	=	arvatav vastuste määr kihis h
c	=	poole usaldusvahemiku maksimaalne pikkus
teh	=	arvatav kutseõpet läbiviivate ettevõtete osakaal kihis h
Nh	=	ettevõtete koguarv (kutseõpet läbiviivad ja mitte läbiviivad ettevõtted) kihis h

(1) ELT L 61, 5.3.2008, lk 6.” "

Määruse (EÜ) nr 198/2006 III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

ARVESTAMISE PÕHIMÕTTED JA TULEMUSTE KAALUMINE

Riigid peavad võtma kõik võimalikud meetmed, et osaline või täielik vastamata jätmine oleks minimaalne. Enne arvestamist peavad riigid kasutama kõiki mõistlikke vahendeid teiste andmeallikate kasutamiseks.

Tuumikmuutujad, mille korral ei ole väärtuste puudumine ega arvestamine lubatud, on järgmised:

—	A1, A2tot, B1a, B1b, B2a(QL), B2b(QL) B2c(QL), B2d(QL) B2e(QL), F1tot.

Võtmemuutujad, mille puhul tuleb vältida väärtuste puudumist ja mille puhul on arvestamine soovitatav, on järgmised:

—	A3, A4, A5, C1tot, C3tot, C7sub, C7tot, PAC.

Osalise vastamata jätmise korral soovitatakse arvestamist järgmistes üldistes piirides:

1.	kui andmed hõlmavad esitatud muutujatest alla 50 %, tuleb neid üldjuhul käsitleda täieliku vastamatajätmisena;

2.	eraldiseisva NACE Rev.2/suuruskategooria hindamine ei ole lubatud, kui rohkem kui 50 protsendil vastanud ettevõtetel puudub üle 25 % kvantitatiivsetest muutujatest;

3.	eraldiseisva NACE Rev.2/suuruskategooria hindamine ei ole kvantitatiivse muutuja korral lubatud, kui seoses konkreetse muutujaga vastused esitanud ettevõtete osakaal on alla 50 %;

4.	eraldiseisva NACE Rev.2/suuruskategooria hindamine ei ole kvalitatiivse muutuja korral lubatud, kui seoses konkreetse muutujaga vastused esitanud ettevõtete osakaal on alla 80 %.

Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutujad on määratletud I lisas.

Liikmesriigid peavad arvutama välja ja esitama kõikidele andmekirjetele omistatava kaalu koos abimuutujatega, mida võidi kaalumisel kasutada. Need abimuutujad tuleb vajadusel tähistada kui muutujad RESPEXTRA1, RESPEXTRA2, RESPEXTRA3. Kaalumismetoodikat tuleb üksikasjalikult kirjeldada kvaliteediaruandes.”

Määruse (EÜ) nr 198/2006 I lisa asendatakse järgmisega.

„V LISA

KVALITEEDIARUANDE VORM

Liikmesriigid saadavad komisjonile kvaliteediaruanded, mis on koostatud vastavalt komisjoni (Eurostati) esitatud standardse kvaliteediaruande vormile. Kvaliteediaruandele tuleb lisada riikliku küsimustiku koopia.

1. OLULISUS

Uurimuse rakendamine ja asjaolu, mil määral vastab statistika praeguste ja võimalike kasutajate vajadustele. See hõlmab kasutajate ja nende individuaalsete vajaduste kirjeldust, samuti hinnangut, kui suures ulatuses on neid vajadusi rahuldatud.

2. TÄPSUS

2.1. Valikuvead

See hõlmab järgmist:

—	valikukava ja võetud valimi kirjeldus;

—

lõpliku kaalu arvestamise kirjeldus, mis hõlmab vastamata jätmise mudelit ja kasutatud abimuutujaid, nt Horvitzi-Thompsoni hinnangfunktsioon, hinnangute dispersioon sõltuvalt valimi kihtidest, dispersiooni hindamiseks kasutatav tarkvara. Abimuutujate või kasutatud teabe kirjeldus tuleb esitada aruandes, et Eurostat saaks uuesti arvutada lõpliku kaalu, kuna see on dispersiooni hindamiseks vajalik;

—	vastamata jätmise analüüsi korral kõrvalekallete kirjeldus valimis ja tulemustes.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev.2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt):

—	valimi aluseks võetud ettevõtete arv;

—	valimisse kuuluvate ettevõtete arv.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev.2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse vastavalt riigi valikukavale, rühmitamine toimub siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

—	variatsioonikordajad (2) järgmise võtmestatistika korral:

—	töötajate koguarv, täiendõpet pakkunud ettevõtete koguarv, täiendõpet pakkunud ettevõtete koguarvu osakaal ettevõtete koguarvust;

—	täiendõppekursusi pakkunud ettevõtete koguarv, täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust;

—	täiendõpet pakkunud ettevõtetes töötavate inimeste koguarv, täiendõppekursustel osalenute koguarv, täiendõppekursustel osalenute koguarvu osakaal töötajate koguarvust, täiendõppekursustel osalenute koguarvu osakaal täiendõpet pakkuvate ettevõtete töötajate koguarvust;

—	täiendõppekursuste kogukulud;

—	kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete koguarv, kutsealgõppes osalenute koguarv, kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete koguarvu osakaal ettevõtete koguarvust.

2.2. Valimist sõltumatu viga

2.2.1. Katvusvead

See hõlmab järgmist:

—	valimi koostamiseks kasutatud registri ja selle üldise kvaliteedi kirjeldus, registris sisalduv teave ja selle ajakohastamise sagedus;

—	vead, mis tulenevad valikukava ning sihtrühma ja alamrühmade vahelistest lahknevustest (ülekatvus, alakatvus, klassifikatsioonivead);

—	teabe saamise meetodid ja märkused klassifikatsioonivigade töötlemise kohta.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev.2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse vastavalt riigi valikukavale, rühmitamine toimub siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

—	ettevõtete arv;

—	selliste ettevõtete osakaal, mille puhul vaadeldud kihtide arv võrdub valimi kihtide arvuga.

2.2.2. Mõõtevead

Vajaduse korral hinnata andmete kogumise käigus ilmnenud vigu, mis on põhjustatud näiteks järgnevast:

—	küsimustiku kavandamine (eeltestide tulemused või laboratoorsed meetodid; küsitlusstrateegiad);

—

aruannet esitav üksus/vastaja, võttes arvesse kasutatud andmete kogumise viisi (nt probleemid ettevõttest õige(te) vastaja(te) leidmisega ja sellega seotud strateegiad, mäluprobleemid, vead küsimustiku täitmisel, abi vastajatele). See hõlmab meetmete kirjeldust ja hinnangut neile meetmetele, mida võeti osalejaid käsitleva teabe kvaliteedi kindlustamiseks ja selle tagamiseks, et andmeid ei kogutaks osalejate sündmuste kohta;

—	vastava teabesüsteemi ja haldusallikate olemasolu/kasutamine ettevõttes, nt halduskontseptsiooni ja uuringukontseptsiooni vastavus (vaatlusperiood, üksikandmete kättesaadavus);

—	meetodid mõõtevigade arvu vähendamiseks, probleemid küsimustiku kui tervikuga või üksikute küsimustega.

2.2.3. Töötlusvead

Andmete redigeerimisprotsessi kirjeldus, näiteks töötlemissüsteem ja kasutatavad vahendid, kodeerimis-, redigeerimis-, kaalumis- või tabulatsioonivead, kvaliteedikontroll makro-/mikrotasandil ning parandused ja halb redigeerimine.

2.2.4. Vastamatajätmisest tulenevad vead

Täieliku vastamatajätmise hindamine ja osalise vastamatajätmise hindamine ning seoses korduvkontaktidega võetud meetmete kirjeldus:

—	terviklik aruanne arvestusprotsessi, sealhulgas arvestamisel ja/või kaalumisel kasutatud meetodite kohta;

—	metoodilised märkused ja vastamatajätmise analüüsi tulemused või muud meetodid vastamatajätmise mõju hindamiseks.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev.2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse vastavalt riigi valikukavale, rühmitamine toimub siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

—	täieliku vastamise määr (3);

—	osalise vastamise määr (4) alljärgneva kohta, võttes arvesse kõiki vastajaid. Töötundide koguarv kõigi vastanute kohta ning summeeritud tööjõukulud kõigi vastanute kohta;

—

osaliselt vastanute osakaal ettevõtete hulgas, kes pakuvad täiendõppekursusi, järgnevate andmete osas:

—	kursustel osalejate koguarv (mehed ja naised) täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete kohta;

—	täiendõppekursuste tundide koguarv täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete kohta, ettevõttesiseselt ja -väliselt korraldatud täiendõppe kursuste tundide arv täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete osas;

—	täiendõppekursuste kogukulud täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete osas;

—	osaliselt vastanute osakaal ettevõtete hulgas, kes pakuvad kutsealgõpet, järgnevate andmete osas: kutsealgõppes osalejate arv kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete kohta.

3. AJAKOHASUS JA ÕIGEAEGSUS

Tabel, mis kajastab projekti kõikide etappide algus- ja lõppkuupäevi, näiteks välitööd (arvestades erinevaid andmete kogumise viise), meeldetuletused ja järelmeetmed, andmete kontrollimine ja redigeerimine, täiendav kinnitamine ja arvestamine, uuring vastamatajätmise kohta (vajaduse korral) ning hinnangud ja andmete edastamine Eurostatile ning riiklike tulemuste levitamine.

4. KÄTTESAADAVUS JA SELGUS

Ettevõtetele saadetavad tulemused, tulemuste levitamise kava, metoodiliste dokumentide koopia esitatud statistika kohta.

5. VÕRRELDAVUS

Kõrvalekalded Euroopa standardküsimustikust ja artiklis 8 viidatud käsiraamatus esitatud määratlustest ning seotus teiste statistiliste allikatega (teatavate registrist kättesaadavate andmete kasutamine, uuringu seotus mõne teise riikliku uuringuga).

6. KOHERENTSUS

Sama nähtuse või näitaja kohta tehtud statistika võrdlus teiste uuringute või allikatega ja töötajate arvu kooskõla hindamine struktuurilise ettevõtlusstatistikaga NACE Rev.2 rühma ja suurusrühma kohta.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev.2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse vastavalt riigi valikukavale, rühmitamine toimub siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

—	töötajate arv vastavalt struktuurilisele ettevõtlusstatistikale ja tööga hõivatud isikute arv CVTS kaudu;

—	erinevuste osakaal protsentides (SBS – CVTS) / SBS.

7. KULUD JA KOORMUS

Koormuse ja tasuvuse analüüs riigi tasandil, võttes näiteks arvesse küsimustikule vastamiseks kulunud keskmist aega, probleemseid küsimusi ja muutujaid, muutujaid, mis on kõige kasulikumad/kasutumad täiendõppe kirjeldamisel riigi tasandil, riigisiseste andmekasutajate hinnangulist või tegelikku rahulolu taset, erinevat koormust väikestele ja suurtele ettevõtetele ning koormuse vähendamiseks tehtud pingutusi.

(2) Variatsioonikordaja on hinnangfunktsiooni dispersiooni ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja hinnanguks on valimi dispersiooni hinnangu ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja arvutamisel tuleb arvestada valikukava ja kihtide muutusi."

(3) Täieliku vastamise määr on kogumisse kuuluvate vastajate arvu ja üldkogumile saadetud küsimustike arvu suhe."

(4) Osalise vastamise määr muutuja kohta on olemasolevate andmete arvu suhe olemasolevate ja puuduvate andmete arvu (võrdub kogumisse kuuluvate vastajate arvuga).” "

(1) ELT L 61, 5.3.2008, lk 6.”

(3) Täieliku vastamise määr on kogumisse kuuluvate vastajate arvu ja üldkogumile saadetud küsimustike arvu suhe.

(4) Osalise vastamise määr muutuja kohta on olemasolevate andmete arvu suhe olemasolevate ja puuduvate andmete arvu (võrdub kogumisse kuuluvate vastajate arvuga).” ”